2-23-9156/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

02.07.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-9156

Kohtuasi

KL avaldus Pärnu linn, Mai tn 18 korteriühistu

24.04.2023

üldkoosoleku

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

KL määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja KL (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Tuulikki Laesson

Puudutatud isik Pärnu linn, Mai tn 18 korteriühistu

(registrikood 80116834), lepinguline esindaja Jelena

Smorodina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 09.02.2024 määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud Pärnu linn, Mai tn 18

korteriühistu kanda. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Jätta rahuldamata KL avaldus Pärnu linn, Mai tn 18 korteriühistu 24.04.2023

üldkoosoleku otsuse (päevakorra p 3) kehtetuks tunnistamiseks.

3.2. Rahuldada KL avalduse alternatiivnõude ning tuvastada Pärnu linn, Mai tn 18

korteriühistu 24.04.2023 üldkoosoleku otsuse (päevakorra p 3) tühisus, millega

keelati Mai tn 18 Pärnu linnas asuva kortermaja katusele õhk-soojuspumpade

paigaldamine.

3.3. Jätta menetluskulud Pärnu linn, Mai tn 18 korteriühistu kanda.

4. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Pärnu linn, Mai tn 18 korteriühistu kanda.

2-23-9156

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KL (avaldaja) esitas 26.06.2023 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus Pärnu linn, Mai tn

18 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 24.04.2023 üldkoosolekul vastu võetud otsuse

kehtetuks tunnistada või tuvastada otsuse tühisuse. Menetluskulud palus avaldaja jätta

puudutatud isiku kanda.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus jättis 09.02.2024 määrusega rahuldamata avalduse üldkoosoleku otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks,

rahuldas

alternatiivnõude

üldkoosoleku

otsuse

tühisuse

tuvastamiseks ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus leidis, et avaldaja nõude osalise rahuldamise tõttu on õiglane jätta menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi

kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ja teha uue määruse, millega jätta

kõik menetluskulud korteriühistu kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt asus maakohus ekslikult seisukohale, et avaldus sai rahuldatud

osaliselt, ning sellest juhindudes TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulusid jaotades

ületas maakohus diskretsiooni piire. Kui rahuldatakse põhi- või alternatiivnõue, tuleb

menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, olenemata avalduses esitatud nõuete järjekorrast.

Kohtupraktikas on leitud, et kui korterühistu vastu esitatud avaldus rahuldatakse, tuleb

korteriühistult välja mõista avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Mh on leitud ka

seda, et kui puudutatud isik esitab põhjendamatuid vastuväiteid avaldusele, jätab kohus

menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ka siinses asjas pidi avaldaja ümber lükkama

puudutatud isiku poolt esitatud ebaõigeid ja tõendamata väiteid, mis suurendasid avaldaja

menetluskulusid. Kuna maakohus rahuldas avalduse, on menetluskulud jäänud ebaõiglaselt

menetlusosaliste endi kanda.

5. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

2-23-9156

Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt jättis maakohus menetluskulud õigesti menetlusosaliste

endi kanda, kuna rahuldas avaldaja avalduse osaliselt, st jättis rahuldamata vaidlustatud otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude ning rahuldas otsuse tühisuse tuvastamise nõude. Kuna avaldaja

esitas põhinõude ja alternatiivnõude, pidi kohus neid menetlema ja maakohus pidi määruses

käsitlema nõudeid nende esitamise järjekorras, mistõttu on selline menetluskulude jaotus

põhjendatud. Lisaks esitas avaldaja hulgaliselt põhjendamata väiteid, mida kohus pidi käsitlema

ja millele puudutatud isik pidi vastama. Seetõttu on õiglane jätta avaldaja menetluskulud tema

enda kanda.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldada ja maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas tühistada.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asjas ise uue määruse, millega jätab menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

8. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu

määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Muus osas ei ole kumbki pool maakohtu määrust

vaidlustanud. Seda arvestades lähtub kolleegium sellest, et maakohus on avalduse rahuldanud,

ega kontrolli selles osas maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Avalduse

rahuldamise osas on maakohtu määrus jõustunud.

9. Ringkonnakohtu hinnangul väljus maakohus kaalumispiiridest ja lähtus ekslikest

kaalutlustest, kui jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda.

9.1. Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus TsMS § 172

lg 1 teise lause järgi otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline

esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt annab TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme

menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse. Seejuures on

mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku

kanda, kelle kahjuks lahend tehti, ning TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada

juhul, mil hagita menetluses ei ole selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi.

Kõrgema astme kohus saab sekkuda alama astme kaalutlusotsustusse vaid juhul, kui on ületatud

diskretsiooni piire (vt nt RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 20; RKTKm 07.10.2020, 2-18-

11359, p 14; RKTKo 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18).

9.2. Siinses asjas esitas avaldaja kohtule avalduse, milles palus korteriühistu otsuse tunnistada

kehtetuks või tuvastada otsuse tühisuse. Seega on tegemist hagita asjaga, mida iseloomustab

sisuline vaidlus menetlusosaliste vahel ning kus kohus teeb lahendi ühe menetlusosalise

kahjuks. Sellises kohtuasjas tuleb jätta menetluskulud üldjuhul selle menetlusosalise kanda,

kelle kahjuks kohus lahendi teeb. Praeguses asjas rahuldas maakohus avalduse

2-23-9156

alternatiivnõude, st tegi lahendi puudutatud isiku kahjuks, mistõttu tulnuks maakohtul jätta

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise aluse alusel puudutatud isiku kanda.

9.3. Asjaolu, et avaldaja esitas kohtule alternatiivsed nõuded, s.o taotles korteriühistu

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist või selle tühisuse tuvastamist, ei anna alust

järeldada, et neist ühe rahuldamise korral oleks tegemist avalduse osalise rahuldamisega või

osaliselt avaldaja kahjuks tehtud lahendiga.

Riigikohus on leidnud, et eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja

kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama: vabaneda ebaseaduslikust

otsusest. Olukorras, kus hageja on esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem

samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või

vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud

nõudena ja selliselt ka menetleda. Kohus võib otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui hageja

on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid asjaolud, millele hageja on otsuse

vaidlustamisel tuginenud, on sellised, et need toovad nende tõendatuse korral kaasa otsuse

tühisuse (vt RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391, p 27).

Seega ei ole tähtsust sellel, kas avaldaja esitab kohtule otsuse tühisuse tuvastamise või selle

kehtetuks tunnistamise nõude või alternatiivselt mõlemad nõuded. Kõigil juhtudel on avalduse

eesmärk sama (s.o vabaneda ebaseaduslikust otsusest) ning sõltumata sellest, millisel õiguslikul

alusel kohus avalduse rahuldab, on lahend tehtud igal juhul tehtud avaldaja kasuks.

10. Avaldaja ja puudutatud isiku vastastikused etteheited teineteisele menetluses asjakohatute

väidete ja tõendite esitamise kohta ei anna siinsel juhul alust jaotada menetluskulusid eeltoodust

erinevalt. Sellest, et avaldaja esitas kohtule alternatiivselt nii otsuse tühisuse tuvastamise kui ka

otsuse kehtetuks tunnistamise nõude ning kohus pidas põhjendatuks otsuse tühisuse

tuvastamise nõuet, ei saa järeldada, et menetluskulud oleks õiglane jätta põhjendamatute

väidete ja tõendite esitamise tõttu poolte endi kanda, sest avaldaja tugines nii otsuse kehtetuks

tunnistamise kui ka selle tühisuse tuvastamise nõuet esitades samadele elulistele asjaoludele ja

tõenditele.

11. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kolleegium määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse

menetluskulude jaotuse osas ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab maakohtu

menetluses tekkinud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse rahuldamise tõttu

jätab ringkonnakohus ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1

alusel puudutatud isiku kanda.

12. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse

jõustumist.

13. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega jaotus määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)