5-24-21/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number 5-24-21 Määruse kuupäev

2. juuli 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Margit Vutt, liikmed Ivo Pilving ja Heili Sepp Kohtuasi Andres Alla kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

21. juuni 2024. a otsuse nr 14 peale Menetlusosalised Andres Alla Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andres Alla kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

2. Jätta Andres Alla kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andres Alla (kaebaja) osales 9. juunil 2024 vaatlejana Euroopa Parlamendi valimistel elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingu juures. Häälte lugemise käigus leidis lugeja komponent elektrooniliste häälte hulgast ühe kehtetu hääle. Kaebaja esitas 10. ja 12. juunil 2024 riigi valimisteenistusele avalduse sooviga tutvuda kehtetu hääle sisuga, kuid riigi valimisteenistus keeldus hääle sisu tuvastamast.

2. Kaebaja esitas 16. juunil 2024 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingu järgmiste põhjendustega. Riigi valimisteenistus peab tegema elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks nii, et selgitab esmalt välja elektroonilise hääletamise süsteemi lugeja komponendi poolt kehtetuks märgitud elektroonilise hääle sisu. Ei ole välistatud, et elektroonilise hääletamise süsteem märgib kehtetuks hääle, mis tegelikult ei ole kehtetu ja mida peaks seetõttu lugema mõne kandidaadi kasuks antud häälena.

3. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 21. juuni 2024. a otsusega nr 14 kaebuse läbi vaatamata, leides, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebaja on soovinud vaidlustada elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingut, mis toimus 9. juunil 2024. Kaebus on esitatud 16. juunil 2024 ehk hilinenult. Kaebaja ei saa vaatlejana sekkuda valimisprotseduuridesse, sh võtta valimiste korraldamisel juhendavat rolli ega nõuda toimingu tegemist. Kaebajal ei ole õigust tutvuda kehtetu elektroonilise hääle sisuga, kui valimiste korraldaja on otsustanud sellega mitte tutvuda. Kaebaja esitatud väited ei ole seotud vaatleja õigustega ega saa seetõttu ka kaebaja õigusi rikkuda. Isegi kui kaebaja oleks kaebuse esitanud valijana, ei ole tema subjektiivseid õigusi rikutud. Valija võib olla

5-24-21

2(3) huvitatud, et valimised toimuksid õigusaktides sätestatud korras, kuid sellest huvist ei tulene kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi (RKPJKo 3-4-1-6-13, p 20). Kuna valimiskaebust ei saa esitada avalikes huvides (RKPJKo 5-23-24, p 24), tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS

4. Kaebaja esitas 26. juunil 2024 Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 14 peale kaebuse, mille valimiskomisjon edastas samal päeval Riigikohtule. Kaebaja palub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistada ja kohustada valimiskomisjoni tema 16. juuni 2024. a kaebust sisuliselt läbi vaatama. Alternatiivselt palub kaebaja kohustada riigi valimisteenistust tegema kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused nii, et selgitatakse välja kehtetu hääle sisu. Lisaks palub kaebaja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Euroopa Parlamendi valimise seadus osas, mis ei luba esitada kaebust avalikes huvides. Kui Riigikohus peaks leidma, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, palub kaebaja tähtaja ennistada.

4.1. Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsusele esitati tähtaegselt. Kaebus ei ole esitatud

9. juunil 2024 aset leidnud elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingu vaidlustamiseks, vaid riigi valimisteenistuse 13. juuni 2024. a vastuse peale, millega jäeti rahuldamata kaebaja avaldus. EPVS § 66 võimaldab esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses. Kaebaja ei tohiks kaotada kaebeõiguse põhjusel, et on esmalt kasutanud kaebuse esitamisega võrreldes vähemkoormavat meedet.

4.2. Kehtetuks loetud hääl on antud Tartu linnas ja kaebaja oli samuti valija Tartu linnas, mistõttu võis kehtetuks peetud hääl olla tema antud. Lisaks on kaebaja ebavõrdses olukorras võrreldes nende valijatega, kes hääletasid hääletamissedelitega, sest hääletamissedelite kontrollimisel vaadatakse üle ka rikutud sedelid. Elektroonilise hääletamise puhul kontrollib audiitor üksnes kehtivaid hääli.

4.3. Euroopa Parlamendi valimise seadus on vastuolus põhiseadusega, sest see ei luba esitada kaebust avalikes huvides. Kuna hääletamine on salajane, ei ole võimalik tuvastada, kelle õigusi rikuti.

VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

5. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kaebus on Riigikohtule esitatud hilinenult, kuna kaebuse esitamise tähtaeg möödus 25. juunil 2024. E-kirja atribuutidest nähtub aga, et kaebus saadeti 26. juunil 2024 kell 00.01. Tähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvat põhjust, sest tegemist ei olnud ettenähtamatu tehnilise tõrkega ja kaebaja pidi mõistma dokumendi viimasel minutil allkirjastamise ja saatmisega kaasnevaid riske.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lg 1 kohaselt võib kaebuse valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale Riigikohtule esitada Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest. Sama sätestab Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 701 lg 3. PSJKS § 40 lg 2 kohaselt ennistab Riigikohus kaebaja põhistatud taotluse alusel kaebuse esitamise tähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel.

5-24-21

3(3)

7. PSJKS § 48 lg 1 kohaselt arvutatakse tähtaegu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-te 1 ja 2 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ja tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.

8. Käesolevas asjas edastas Vabariigi Valimiskomisjon vaidlustatud otsuse kaebajale 21. juunil 2024. Seega hakkas Riigikohtule kaebuse esitamise tähtaeg kulgema 22. juunil 2024 ja tähtpäev saabus

24. juunil 2024. Kuna 24. juuni 2024 oli riigipüha, siis tuleb kaebuse esitamise tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt lugeda saabunuks sellele päevale järgnenud esimesel tööpäeval ehk

25. juunil 2024 kell 24.00. Praegusel juhul esitati kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile elektrooniliselt 26. juunil 2024 kell 00.01 ja seega ei ole see esitatud tähtaegselt.

9. Kaebaja on palunud juhul, kui Riigikohus leiab, et kaebus ei ole tähtaegne, ennistada kaebuse esitamise tähtaja. Samas ei ole kaebaja välja toonud ühtegi kaebetähtaja möödalaskmise põhjust, mistõttu tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata.

10. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes PSJKS § 38 lg-st 1 ja § 40 lg-st 2 jätab kolleegium A. Alla kaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)