1-23-7113/71 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-23-7113

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.05.2024. a Tallinnas

Kriminaalasja number

1-23-7113 (kohtueelses menetluses 22231504788)

Kohtunik

Kristjan Paluteder

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Tõlk

Ingrid Oja, Natalja Smirnova

Kriminaalasi

Dmitri Matarase süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 209

lg 2 p 1, 4; § 349; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi ja

Pavel Ževnerovi süüdistuses KarS § 329; § 199 lg 2 p 7, 8, 9

järgi lühimenetluses

Prokurör

Eve Soostar

Süüdistatavad

DMITRI MATARAS, isikukood: 38306252218; elukoht:

xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx;

töökoht või õppeasutus: xxx.

Kriminaalkorras karistatud 1-l korral:

16.11.2022. a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,

8, 9 järgi vangistusega 2 aastat. KarS § 73 lg 1, 2 ja 3 alusel

määrati, et koheselt ärakandmisele kuulub vangistus 4 kuud

15 päeva. Ülejäänud karistus, 1 aasta 7 kuu 15 päeva

pikkune vangistus jäeti KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3 alusel

täitmisele pööramata tingimusel, et Dmitri Mataras ei pane 2

aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse alguseks loeti

Dmitri Matarase kinnipidamise aeg, s.o 17.07.2022. a. D.

Mataras vabanes karistuse kandmiselt 02.12.2022. a.

Kehtivaid väärteokaristusi 2.

Tõkend: vahistamine alates 01.04.2024. a; tõkendit

vahistamine kohaldati 15.02.–15.09.2023. a; kahtlustatavana

kinnipidamine 13.02.–14.02.2023. a.

PAVEL ŽEVNEROV, isikukood: 39009162227; elukoht:

xxx; viibib teises kriminaalasjas vahi all asudes Tallinna

Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald,

Harjumaa); kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus:

xxx; töökoht või õppeasutus: xxx.

Kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati:

27.10.2020. a Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,

9 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud; KarS § 183 lg 1 järgi

vangistusega 6 kuud ja KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusena

vangistusega 1 aasta 7 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati

mõistetud vangistust Viru Maakohtu 26.05.2022. a

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2

kuu vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti

vangistus 1 aasta 9 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti

24.05.2020. a. Karistus täidetud 23.02.2022. a.

Väärteokorras karistatud korduvalt.

Tõkend: käesolevas kriminaalasjas hetkel ei ole kohaldatud;

tõkendit vahistamine kohaldati 09.02.–11.09.2023. a,

elukohast lahkumise keeldu kohaldati 29.08.2022. a–

29.08.2023. a; kahtlustatavana kinnipidamine 29.05.–

30.05.2022. a, 29.08.2022. a, 07.02.–08.02.2023. a.

Kaitsjad

Yaroslav Radziwill, Margus Viira

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Dmitri Mataras KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistada teda

vangistusega 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud.

2. Süüdi tunnistada Dmitri Mataras KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda

vangistusega 2 (kaks) aastat.

3. Süüdi tunnistada Dmitri Mataras KarS § 209 lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1, § 345 lg 1

järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

4. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 4

(neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Dmitri Matarasele

karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

6. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 13.02.–15.09.2023. a, s.o 7 kuud

2 päeva vangistust karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 4

(neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

7. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 16.11.2022. a Harju Maakohtu

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu 15 päeva vangistuse,

võrra ja liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 13 (kolmteist) päeva vangistust.

2 / 40

8. Karistusaja alguseks lugeda Dmitri Matarase vahistamise päev, s.o 01.04.2024. a.

9. Dmitri Matarase suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühistada.

10. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Dmitri Mataraselt riigituludesse:

-

sundraha summas 1230 eurot;

-

DNA-ekspertiisi kulu 228 euro ulatuses;

-

määratud kaitsjale makstud tasud 1933,58 euro ulatuses;

Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3391,58 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt

282,63 eurot (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 282,65 eurot) Maksu- ja Tolliameti

kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447

Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr

EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber xxx.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

11. Süüdi tunnistada Pavel Ževnerov KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistada teda

vangistusega 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud.

12. Süüdi tunnistada Pavel Ževnerov KarS § 329 järgi ja karistada teda vangistusega 4

(neli) kuud.

13. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 3

(kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

14. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Pavel Ževnerovile

karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

15. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 29.05.–30.05.2022. a,

29.08.2022. a, 07.02.–08.02.2023. a ja 09.02.–11.09.2023. a, s.o 7 kuud 7 päeva

vangistust karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 8 (kaheksa)

kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

16. Kohaldada Pavel Ževnerovi suhtes tõkendina vahistamist temale mõistetud vangistuse

täitmise tagamiseks, tehes seda Harju Maakohu 23.05.2024. a vahistamismääruses

nimetatud põhistustel. Käesoleva otsusega kohaldatud vahistamine tuleb tühistada otsuse

jõustumisel.

3 / 40

17. Karistusaja alguseks lugeda praeguses asjas vahistuse alguse päev või kohtuotsuse

jõustumise päev, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem.

18. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Pavel Ževnerovilt riigituludesse:

-

sundraha summas 1230 eurot;

-

määratud kaitsjale makstud tasud summas 1929,76 euro ulatuses.

Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3159,76 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt

263,31 eurot (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 263,35 eurot) Maksu- ja Tolliameti

kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447

Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr

EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber xxx.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

19. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskulud:

-

DNA-ekspertiisi kulu 285 euro ulatuses;

-

P. Ževnerovi määratud kaitsjale makstud tasu 1207,96 euro ulatuses;

-

D. Matarase määratud kaitsjale makstud tasud 1555,20 euro ulatuses.

20. Tsiviilhagid:

-

kannatanu P P poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies

ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja P P kasuks

347,12 eurot, mis kanda P P arveldusarvele nr xxx Swedbank;

-

kannatanu N R poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies

ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja N R kasuks

377,04 eurot, mis kanda N R arveldusarvele nr xxx Swedbank;

-

kannatanu H N poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies

ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja H N kasuks 240

eurot, mis kanda H N arveldusarvele nr xxx Swedbank;

-

kannatanu P R poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies

ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja P R kasuks

117,60 eurot, mis kanda P R arveldusarvele nr xxx SEB Pank;

-

kannatanu L P poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies

ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja L P kasuks 525

eurot, mis kanda L P arveldusarvele nr xxx Swedbank;

-

kannatanu H L poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies

ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja H L kasuks 1605

eurot, mis kanda H L arveldusarvele nr xxx SEB Pank;

-

kannatanu A R poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies

ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja A R kasuks 476

eurot, mis kanda A R arveldusarvele nr xxx Swedbank;

-

kannatanu S N poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies

ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja S N kasuks 931

eurot, mis kanda S N arveldusarvele nr xxx Swedbank;

4 / 40

-

kannatanu A S poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies

ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt ja Dmitri Mataraselt

solidaarselt välja A S kasuks 398 eurot, mis kanda A S arveldusarvele nr xxx Swedbank;

-

kannatanu G S poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies

ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt ja Dmitri Mataraselt

solidaarselt välja G S kasuks 50 eurot, mis kanda G S arveldusarvele nr xxx Swedbank;

-

kannatanu R N poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies

ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt ja Dmitri Mataraselt

solidaarselt välja R N kasuks 3151,27 eurot, mis kanda R N arveldusarvele nr xxx

Luminor pank;

-

kannatanu C AS poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt

täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt C AS kasuks

välja 91,78 eurot, mis kanda C AS arveldusarvele nr xxx Luminor pank;

-

kannatanu M E OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt

täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt M E OÜ kasuks

välja 190,95 eurot, mis kanda M E OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank;

-

kannatanu X poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies

ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt X kasuks välja 86,03

eurot, mis kanda X arveldusarvele nr xxx Swedbank;

-

kannatanu OÜ C poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt

täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Dmitri Mataraselt OÜ C kasuks

välja 3823,73 eurot, mis kanda OÜ C OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank.

- kannatanu P OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning VÕS 1043, § 1045

alusel mõista Dmitri Mataraselt välja P OÜ kasuks 33 000 eurot, mis kanda P OÜ

arveldusarvele nr xxx Swedbank;

21. Asitõendid:

-

paberpakend, milles on viis DNA-proovi ja kaks paberilehte (asuvad Lääne-Harju

politseijaoskonnas asitõendite laos) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse

jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest s.o alates 23.05.2024. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates

kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst

on kättesaadav 30 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatamist, s.o hiljemalt 01.07.2024. a.

5 / 40

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul.

Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

SÜÜDISTUS

DMITRI MATARASi süüdistatakse selles, et tema, vargusi süstemaatiliselt toime paneva

isikuna, keda on viimati selle eest karistatud Harju Maakohtu 16.11.2022 otsusega KarS § 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi (7 tegu ajavahemikul 20.04.2022 kuni 08.07.2022), ajavahemikul

10.12.2022 kella 17:38 kuni 11.12.2022 kella 00:02 Vana-Narva mnt.18, Maardus kasutas

eelnevalt sõidukist Dacia Duster reg.märgiga xxx varastatud C OÜ-le kuuluvat JETOIL

kütuse kaarti kaheksal korral ning tankis sellega so omastas ebaseaduslikult võõrast vara

järgnevalt:

10.12.2022 kell 17:38 450 liitrit diiselkütust maksumusega 681,42 eurot;

10.12.2022 kell 17:40 352,69 liitrit diiselkütust maksumusega 533,97 eurot;

10.12.2022 kell 22:44 251,70 liitrit diiselkütust maksumusega 381,07 eurot;

10.12.2022 kell 22:49 201,23 liitrit diiselkütust maksumusega 304,66 eurot;

10.12.2022 kell 22:49 813,09 liitrit diiselkütust maksumusega 1231,02 eurot;

10.12.2022 kell 22:54 38,75 liitrit diiselkütust maksumusega 58,67 eurot;

11.12.2022 kell 00:05 209,02 liitrit diiselkütsut maksumusega 316,46 eurot;

11.12.2022 kell 00:05 209,02 liitrit diiselkütust maksumusega 316,46 eurot; millega tekitas

ettevõttele C OÜ kahju 3823,73 eurot.

Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Pavel Ževneroviga, uuesti

tungis 15.12.2022 ajavahemikul kell 04:28 kuni kell 05:10 Tallinnas aadressil Xxx asuvasse

garaažiboksi number x ukse ja ukseriivi lõhkumise teel ning võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil A S garaažiboksist number 2 järgmised esemed:

-

musta värvi plastikust tööriistakohver, mis on läbipaistvate laekate ja sangaga

vahesahtliga, maksumusega 10 eurot. Tööriistakohvris olid järgmised esemed:

1) ligikaudu 15tk erinevas suuruses kahepoolset lehtsilmusvõtit, maksumusega

kogusummas 35 eurot;

2) ligikaudu 7tk erinevas suuruses ja erineva peaga (ristpea ja lapikpea) kruvikeerajat,

maksumusega kogusummas 25 eurot;

3) karp, milles 6tk erinevas suuruses ja erineva peaga (ristpea ja lapikpea)

kruvikeerajat, maksumusega kogusummas 18 eurot;

4) reguleeritava suurusega metallist tangid, maksumusega 5 eurot;

5) 2tk näpitsad (lõiketangid ja näpitsad), maksumusega kogusummas 10 eurot;

6) erinevad kinnitusvahendid, maksumusega kogusummas 5 eurot;

-

Metabo tumesinist värvi ketas- ja lihvimismasin, maksumusega 20 eurot;

-

originaalkohvris Ryobi halli värvi trell-perforaator ja karp, milles 5tk trelliotsikut ja

üks akutrelli padrun, maksumusega kogusummas 80 eurot.

Vargusega tekitati A Sle kahju summas 208 eurot. Lisaks tekitas varguse käigus sõiduki Kia

Sportage registreerimismärgiga xxx juhi kõrvalistuja poolsel küljel olevatele ustele

kriimustused.

Samuti üritas samal ajal ja samal aadressil tungida sisse veel kahte garaažiboksi. See tal ei

õnnestunud, kuid selle tulemusena tekitas garaažiboksidele järgmised kahjustused:

-

G S garaažiboks number x, kus on lõhutud ukseriiv ja kahjustatud tabalukukaitset;

-

N A garaažiboks number x, kus on lõhutud ukseriiv ja uks.

6 / 40

Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Pavel Ževneroviga, uuesti

tungis ajavahemikul 18.12.2022 kell 16:00 kuni 28.12.2022 kell 13:30 Peetris aadressil Xxx

asuvasse garaažiboksi number 8 ukseaasa ja ukseluku lõhkumise teel ning võttis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R N garaažiboksist number 8 järgmised

esemed:

-

musta värvi ja valgete kirjadega FXR mootorsaani püksid, maksumusega 168,58

eurot;

-

musta värvi ja valgete kirjadega FXR mootorsaani jope, maksumusega 184,92 eurot;

-

musta värvi Yamaha Iceburg II kaitsesaapad, maksumusega 65 eurot;

-

sinist värvi Nike seemisnahksed tennised, maksumusega 35 eurot;

-

musta värvi Shoei matt kiiver, maksumusega 267,06 eurot;

-

musta ja kollast värvi kiiver, maksumusega 166,25 eurot;

-

musta värvi raamiga ja musta värvi kummist paelaga Oakley kaitseprillid,

maksumusega 63,04 eurot;

-

halli värvi raamiga ja musta värvi kummist paelaga Ski Doo soojendusega

kaitseprillid, maksumusega 150 eurot;

-

musta värvi mootorratta kostüüm (püksid ja jope), maksumusega 220 eurot;

-

musta ja punast värvi Alpinestars krossipüksid, maksumusega 70 eurot;

-

Thor musta ja kollast värvi krossipüksid, maksumusega 80 eurot;

-

survepesur Kärcher K5.200 Compact, maksumusega 180 eurot;

-

Jobe musta ja kollast värvi meeste pikk kalipso, maksumusega 99,99 eurot;

-

Jobe musta värvi meeste lühike kalipso, maksumusega 79,99 eurot;

-

Jobe musta värvi naiste pikk kalipso, maksumusega 99,99 eurot;

-

Jobe musta värvi laste lühike kalipso, maksumusega 59,99 eurot;

-

Rip Curl halli ja musta värvi meeste pikk kalipso, maksumusega 60 eurot;

-

ProLimit musta värvi neoprene päästevest, maksumusega 60 eurot;

-

Jobe musta ja kollast värvi laste neoprene päästevest, maksumusega 69,99 eurot;

-

Jobe musta, valget ja roosat värvi naiste neoprene päästevest, maksumusega 89,99

eurot;

-

Jobe musta, halli ja erkrohelist värvi meeste neoprene päästevest, maksumusega 50

eurot;

-

Jobe musta ja kollast värvi meeste neoprene päästevest, maksumusega 89,99 eurot;

-

Jobe musta värvi meeste neoprene päästevest, maksumusega 89,99 eurot;

-

Jobe musta värvi neoprene kindad, maksumusega 39,99 eurot;

-

O´neill neoprene sussid, maksumusega 50 eurot;

-

Gladiator BL 10.0 tumesinist ja helesinist värvi SUP laud koos musta värvi jalahoidja,

musta värvi käsipumba, musta värvi SUPi koti ja musta värvi uimega, maksumusega

kogusummas 420 eurot;

-

musta värvi karbon SUP aer koos aeru kotiga, maksumusega kogusummas 100 eurot;

-

Samsonite plastikust musta värvi koodlukuga ratastel reisikohver, maksumusega 150

eurot;

-

halli värvi Lowrance paadiplotter koos valget värvi kaanega, maksumusega

kogusummas 600 eurot;

-

metalset värvi metallist tööriistakohver koos tööriistadega (lehtvõtmed, mutripadrunid,

narred, kruvikeerajad, kuuskantvõtmed, haamer, näpitsad, tellitavad võtmed ja saag),

maksumusega kogusummas 140 eurot.

-

musta värvi Yamaha laste motokrossi kaitsevest, maksumusega 50 eurot.

Vargusega tekitati R Nle kahju summas 4049,76 eurot.

7 / 40

Seega pani Dmitri Mataras toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, grupis ja süstemaatiliselt,

s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse DMITRI MATARASI selles, et tema isikuna, kes on varem toime

pannud varguse, tegutsedes ühiselt grupis koos A J´iga, varalise kasu saamise eesmärgil lõid

tegelikest asjaoludest teadavalt ebaõige ettekujutuse ja nimelt: 11.01.2023 kella 18:30 ajal

rentis Dmitri Mataras Tallinnas aadressil Xxx asuvast firmast P OÜ teadlikult

mittetagastamise eesmärgil sõiduauto Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx. Dmitri

Mataras sõlmis kirjaliku rendilepingu nr XXX perioodiks 11.01.2023-14.01.2023, sõiduki

tagastusajaga hiljemalt 14.01.2023 kella 18:30–ks. Rendileping sõlmiti A G nimele, kasutades

selleks A J´i poolt Dmitri Matarasile üle antud, A G nimele väljastatud EV juhiluba nr XXX.

Antud juhiluba oli varastatud seni tuvastamata isiku poolt A G sõidukist ajavahemikul

01.01.2023-02.01.2023. Porsche Cayenne GPS seadme ja eeluurimisel kogutud andmetest

nähtub, et 11.01.2023 peale sõiduki rendile võtmist liikus A J koos B S sõidukiga Läti

Vabariiki ja 15.01.2023 kell 00:46 kadus Porsche Cayenne GPS signaal Läti Vabariigis

aadressil Liepas 146, Janupe, Olaines pag. Rendilepingus märgitud tähtajaks s.o 14.01.2023

kella 18:30-ks sõiduautot Porsche Cayenne P OÜ-le ei tagastatud ja rendilepingut ei

pikendatud. Antud teoga tekitati P OÜ-le varalist kahju kogusummas 36 000 eurot.

Seega Dmitri Mataras isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS §

209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil grupi poolt.

Samuti süüdistatakse DMITRI MATARASI selles, et tema 11.01.2023 kell 18:30 ajal

Tallinnas aadressil B S asuvas firmas P OÜ esines A G nimega, esitades A G nimele

väljastatud EV juhiloa nr XXX sooviga rentida sõiduauto Porsche Cayenne

registreerimisnumbriga xxx ja peale seda sõlmis vastava lepingu ja allkirjastas selle.

Seega pani Dmitri Mataras toime teise isiku nimele väljastatud tähtsa isikliku

dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o KarS

§ 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse DMITRI MATARASI selles, et tema 11.01.2023 kella 18:30 paiku

Tallinnas aadressil Xxx asuvas P OÜ asutuses võltsis rendilepingus XXX, eesmärgiga

omandada õigusi või vabaneda kohustusest, A G´i allkirja sõiduki Porsche Cayenne

registreerimisnumbriga xxx rentimiseks.

Seega pani Dmitri Mataras toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi

või vabaneda kohustustest, võltsimise, s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse DMITRI MATARASI selles, et tema 11.01.2023 kella 18:30 paiku

Tallinnas aadressil Xxx asuvas P OÜ asutuses, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda

kohustustest, kasutas võltsitud rendilepingut XXX, mille alusel sai enda kasutusse sõiduki

Porsche Cayenne registreerimisnumbriga xxx.

Seega pani Dmitri Mataras toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga

omandada õigusi või vabaneda kohustusest, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

8 / 40

PAVEL ŽEVNEROVIT süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on Viru Maakohtu

Narva kohtumaja 27.10.2020 otsusega nr 1-20-7035 tunnistatud süüdi KarS § 183 lg 1 ja

KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi toime pandud kuritegudes ning kellele kohus on mõistnud

KarS § 65 lg 1 alusel karistuseks 1 aastat 9 kuud vangistust (karistuse kandmise algus

24.05.2020, karistuse kandmise lõpp 23.02.2022) ja kandes temale kohtuotsusega mõistetud

vangistust Viru Vangla avavanglaosakonnas, lahkus 19.11.2021 kell 08:10 Viru Vangla

avavanglaosakonnast vastavalt Viru Vangla 23.09.2021 käskkirjaga nr 6-1/654-1 lubatud

väljaspool vanglat B VX OÜ-sse tööle aadressile xxx, kuid ei naasnud kõnealuses käskkirjas

ettenähtud ajaks, s.o 19.11.2021 peale tööd hiljemalt kella 20:00-ks avavanglaosakonda

karistust kandma, vaid hoidus karistuse kandmisest teadlikult kõrvale kuni 21.11.2021 kella

11:38-ni, mil vanglaametnikud ta Jõhvis Konsumi kaupluse parklas aadressil Narva mnt 38

kinni pidasid ja karistuse kandmiseks tagasi Viru Vanglasse toimetasid.

Selle tegevusega pani Pavel Ževnerov toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise

jätkamisest teadliku kõrvalehoidmise.

Samuti süüdistatakse PAVEL ŽEVNEROVIT selles, et tema isikuna, keda on Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 27.10.2020 otsusega tunnistatud süüdi mh KarS § 199 lg 2 p-de 8

ja 9 järgi, vabanedes vangistuse kandmiselt 23.02.2022, jätkas varguste toimepanemist

süstemaatiliselt ning uuesti 23.04.2022 kella 20:31 paiku xxx J M kaupluses võttis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaabli Omega microUSB maksumusega 10.99

eurot, akupanga Platinet PMPB22S maksumusega 11.55 eurot, mikrofoniga kõrvaklapid

maksumusega 3.59 eurot, Wifi kaamera Nedis Smartlife maksumusega 59.90 eurot, kokku

kaupa summas 86.03 eurot. Võetud kaubaga möödus ta kassarivist, jättes kauba eest tahtlikult

tasumata.

Samuti tema, uuesti 26.05.2022 kella 08:26 ajal aadressil Xxx, Jõhvi linn asuvast Xxxst võttis

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pudelit viskit J. Walker Black

Label kogusummas 73,98 eurot (1 tk 36,99 eurot) ning möödus kassast, jättes võetud kauba

eest tahtlikult tasumata.

Samuti tema, uuesti 28.05.2022 kella 08:19 ajal aadressil Xxx, Jõhvi linn asuvast Xxxst võttis

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli viskit J. Walker Black Label

kogusummas 36,99 eurot ja 2 pudelit viskit Glenfiddich 12 YO 700 ml kogusummas 79,98

eurot (1 tk 39,99 eurot) ning möödus kassast, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata.

Samuti tema, uuesti 29.05.2022 kella 08:09 ajal aadressil Xxx, Jõhvi linn asuvast Xxxst võttis

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 3 pudelit kanget alkoholi „J. Walker

Black Label“, kogumaksumusega 110,97 eurot ning möödus kassadest jättes tahtlikult võetud

kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpuni viimata tema tahtest olenemata põhjustel, kuna ta

peeti kinni turvatöötaja poolt ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele.

Samuti tema, tungis 11.08.2022 ajavahemikul kell 03:02 kuni kell 03:47 Tallinnas aadressil

Xxx asuvasse garaažiboksi number 10 uksepiitade lõhkumise teel ning avades seestpoolt

ukseriivi. Seejärel lõhkus garaažis oleva sõiduki Škoda Yeti registreerimismärgiga xxx

pagasiruumi aknaklaasi ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

pagasiruumist kaks poekilekotti, milles olid järgnevad esemed:

-

09.08.2022 ostetud värske apelsinimahl, maksumusega 3,29 eurot;

9 / 40

-

09.08.2022 ostetud Törley Magic Cuvee vahuvein, maksumusega 4,99 eurot;

-

09.08.2022 ostetud Törley Fortuna vahuvein, maksumusega 4,99 eurot;

-

09.08.2022 ostetud viski Jack Daniel´s, maksumusega 14,99 eurot;

-

09.08.2022 ostetud toonik Craft India, maksumusega 1,29 eurot;

-

09.08.2022 ostetud Värska originaal, maksumusega 1,09 eurot;

-

08.08.2022 ostetud 4 tükki Aura apelsinimahla, maksumusega 1,29 eurot tükk,

kogusummas 5,16 eurot;

-

08.08.2022 ostetud 6 tükki Laua viin PET, maksumusega 6,69 eurot tükk,

kogusummas 40,14 eurot;

-

08.08.2022 ostetud 2 tükki Lauavesi gaseeritud, maksumusega 0,59 eurot tükk,

kogusummas 1,18 eurot.

Vargusega tekitas P P kahju summas 77,12 eurot. Lisaks tekitas varguse käigus sõiduki Škoda

Yeti registreerimismärgiga xxx juhipoolse tagumise ukse keskosasse mõlgi.

Samuti tema, tungis ajavahemikul 12.08.2022 kell 16:00 kuni 16.08.2022 kell 09:45

Tallinnas aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number 9 ukse seestpoolt uksefiksaatorite

avamise teel ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažiboksist

järgmised esemed:

-

elektriline tõukeratas Ninebot Segway koos laadijaga, maksumusega 300 eurot;

-

kolm tükki erinevas suuruses musta värvi potti, millel klaasist kaaned,

maksumustega 6,85 eurot, 9,5 eurot ja 10,79 eurot, kogusummas 27,14 eurot;

-

laste elektriauto laadija, maksumusega 25 eurot;

-

Samsungi telefoniadapter, maksumusega 24,9 eurot.

Vargusega tekitas N Rle kahju summas 377,04 eurot.

Samuti tema, tungis ajavahemikul 13.08.2022 kell 22:15 kuni 14.08.2022 kell 09:30

Tallinnas aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number 29 ukseaasa lõhkumise teel ja võttis

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažiboksist järgmised esemed:

-

Fuji maastikujalgratas, maksumusega 800 eurot;

-

Kärcher pesur K5, maksumusega 100 eurot;

-

bensiinimootoriga murutrimmer, maksumusega 150 eurot;

-

erinevad poolikud puhastusvahendid: 3tk poleerimispastat, 2tk

aknapuhastusvahendit,

nahapuhastusvahend,

tekstiilipuhastusvahend,

aknapuhastusvaht, lukumäärdeõli, kuskil 2-6tk puhastusspreid ja 2tk

üldpuhastusvahendit. Puhastusvahendid koguväärtusega 100 eurot;

-

Makita käsitolmuimeja koos aku ja akulaadijaga, maksumusega 75 eurot;

-

erinevad tööriistad ja esemed nagu mutrivõtmed, padrunvõtmed, nuga, marker

jne, koguväärtusega 35 eurot;

-

seljakott, maksumusega 15 eurot;

-

Hecht 972 lehepuhur, maksumusega 225 eurot;

-

Toko määrdelaud, maksumusega 50 eurot;

-

Macbooki arvutilaadija koos pikendusjuhtmega, maksumusega 75 eurot;

-

2tk magamiskotiümbrist, maksumusega 75 eurot.

Vargusega tekitas H N kahju summas 1700 eurot. Lisaks ajas ta garaažis ümber kaks Toko

suusamääret, kus tuli aine välja ning seda ei saa enam kasutada.

Samuti üritas Pavel Ževnerov samal ajal ja samal aadressil tungida sisse veel kahte

garaažiboksi. See tal ei õnnestunud, kuid selle tulemusena tekitas garaažiboksidele järgmised

kahjustused:

10 / 40

-

P R garaažiboks number 19, kus on lõhutud ukseaas ja uks;

-

R R garaažiboks number 22, kus on lõhutud uks, ukseriiv ja ukselukk.

Samuti tema, tungis ajavahemikul 14.08.2022 kell 13:00 kuni 19.08.2022 kell 07:30

Tallinnas aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number 2 ukse ja ukseluku lõhkumise teel,

millega tekitas kahju V K ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

garaažiboksist L Ple kuuluvad järgmised esemed:

-

Mar-Pol pidurite remondikomplekt, maksumusega 25 eurot;

-

Metabo akudrell koos kahe aku ja akulaadijaga, maksumusega kokku 60 eurot;

-

Panasonic elektriline kruvikeeraja koos kahe aku ja akulaadijaga,

maksumusega 85 eurot;

-

Metabo nurklihvimismasin, maksumusega 80 eurot;

-

Black poleerimismasin, maksumusega 65 eurot;

-

Mar-Pol lihvimismasin sirge võlliga, maksumusega 60 eurot;

-

Mar-Pol mutrikeeraja, maksumusega 65 eurot;

-

Pro Art tööriistakomplekt vahetatavate otsikutega, maksumusega 60 eurot;

-

väike tööriistakomplekt vahetatavate otsikutega, maksumusega 25 eurot;

-

vahetatavate otsikutega kruvikeeraja, maksumusega 15 eurot.

Vargusega tekitas L Ple kahju summas 540 eurot.

Samuti tema, tungis ajavahemikul 20.08.2022 kell 00:00 kuni 20.08.2022 kell 11:52

Tallinnas aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number 10 ukse ja ukseluku lõhkumise teel

ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažiboksist järgmised

esemed: BMW 330CD Common Rail diislipihusti, maksumusega 200 eurot ja kolme

kütteelemendiga soojakiirgur, maksumusega 35 eurot, tekitades H Lle varalist kahju summas

235 eurot.

Samuti tema, tungis ajavahemikul 21.08.2022 kell 15:00 kuni 22.08.2022 kell 10:40

Tallinnas aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number 10 ukse ja ukseaasade lõhkumise teel

ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažiboksist järgmised

esemed:

-

Makita ketaslihvimismasin (40 eurot) koos lõikekettaga (3 eurot),

maksumusega kokku 43 eurot;

-

Makita taldlihvimismasin, maksumusega 40 eurot;

-

Olympus fotoaparaat (seebikarp), maksumusega 50 eurot;

-

umbes 50 tükki erineva riigi münte, kogusummas 12 eurot;

-

suupill, maksumusega 30 eurot;

-

suur musta värvi käepidemega luup, maksumusega 30 eurot;

-

taskulamp, maksumusega 30 eurot;

-

erinevas suuruses mutrivõtmed (8, 10, 12, 24 ja 32), maksumusega 30 eurot;

-

Lenini märk, maksumusega 10 eurot;

-

1-eurone münt.

Vargusega tekitati A Rle kahju summas 276 eurot.

Samuti tema, uuesti 29.08.2022 kella 05:27 paiku võttis Tallinnas aadressil Xxx asuvast

kauplusest S P võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil P P AS-le kuuluvat vara

kogusummas 162,85 eurot ja nimelt:

- meeste dressipüksid (tootekood 0195450305833) maksumusega 16,95 eurot,

11 / 40

- meeste dressipluusi (tootekood 0195450305611) maksumusega 16,95 eurot,

- kõrvaklapid (tootekood 6925281934643) maksumusega 59 eurot ja

- Philips pardli (tootekood 8710103963702) maksumusega 69,95 eurot, millega möödus

kassaliinist ja turvaväravatest, jättes tahtlikult tasumata nimetatud kauba eest. Kuritegu jäi

tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse

turvatöötaja poolt. Rikkumata kaup tagastati kauplusele.

Samuti tema, tungis 01.11.2022 kella 03:40 paiku Tallinnas aadressil Xxx asuva kortermaja

esimesse trepikotta ukse avamise teel ja sealt edasi keldrisse, kus S N lukustamata

keldriboksist võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised esemed:

-

Makita originaal tööriistakohver, milles Makita lööktrell, maksumusega

kogusummas 300 eurot;

-

sinist värvi keevitusmasin, maksumusega 300 eurot;

-

Makita originaal tööriistakohver, milles Makita tikksaag ja 15-20tk erinevas

suuruses terad, maksumusega kogusummas 150 eurot;

-

Einhell punast värvi multitööriist, maksumusega 45 eurot;

-

Led Lanser iSEO 5R musta ja kollast värvi pealamp kollast ja musta värvi

kummist paelaga, maksumusega 56 eurot;

-

Sony SRS-XB21 musta värvi kõlar ilma eesmise võreta, maksumusega 80

eurot.

Vargusega tekitas S Nle kahju summas 931 eurot.

Samuti tema, tegutsedes ühiselt grupis koos Dmitri Matarasiga tungis 15.12.2022

ajavahemikul kell 04:28 kuni kell 05:10 Tallinnas aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi

number 2 ukse ja ukseriivi lõhkumise teel ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil A S garaažiboksist number 2 järgmised esemed:

-

musta värvi plastikust tööriistakohver, mis on läbipaistvate laekate ja sangaga

vahesahtliga, maksumusega 10 eurot. Tööriistakohvris olid järgmised esemed:

1) ligikaudu 15tk erinevas suuruses kahepoolset lehtsilmusvõtit,

maksumusega kogusummas 35 eurot;

2) ligikaudu 7tk erinevas suuruses ja erineva peaga (ristpea ja lapikpea)

kruvikeerajat, maksumusega kogusummas 25 eurot;

3) karp, milles 6tk erinevas suuruses ja erineva peaga (ristpea ja lapikpea)

kruvikeerajat, maksumusega kogusummas 18 eurot;

4) reguleeritava suurusega metallist tangid, maksumusega 5 eurot;

5) 2tk näpitsad (lõiketangid ja näpitsad), maksumusega kogusummas 10

eurot;

6) erinevad kinnitusvahendid, maksumusega kogusummas 5 eurot;

-

Metabo tumesinist värvi ketas- ja lihvimismasin, maksumusega 20 eurot;

-

originaalkohvris Ryobi halli värvi trell-perforaator ja karp, milles 5tk

trelliotsikut ja üks akutrelli padrun, maksumusega kogusummas 80 eurot.

Vargusega tekitati A Sle kahju summas 208 eurot. Lisaks tekitas varguse käigus sõiduki Kia

Sportage registreerimismärgiga xxx juhi kõrvalistuja poolsel küljel olevatele ustele

kriimustused.

Samuti üritas samal ajal ja samal aadressil tungida sisse veel kahte garaažiboksi. See tal ei

õnnestunud, kuid selle tulemusena tekitas garaažiboksidele järgmised kahjustused:

-

G S garaažiboks number 40, kus on lõhutud ukseriiv ja kahjustatud

tabalukukaitset;

-

N A garaažiboks number 19, kus on lõhutud ukseriiv ja uks.

12 / 40

Samuti tema, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 16.12.2022

ajavahemikul kell 03:04 kuni kell 03:07 Tallinnas aadressil Xxx asuvast C AS

teenindusjaamast kohviletilt firmale C AS-le kuuluva mobiiltelefoni Samsung Xcover 5,

maksumusega 91,78 eurot, tekitades sellega firmale C AS kahju summas 91,78 eurot.

Samuti tema, tegutsedes ühiselt grupis koos Dmitri Matarasiga tungis ajavahemikul

18.12.2022 kell 16:00 kuni 28.12.2022 kell 13:30 Peetris aadressil Xxx asuvasse

garaažiboksi number 8 ukseaasa ja ukseluku lõhkumise teel ning võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil R N garaažiboksist number 8 järgmised esemed:

-

musta värvi ja valgete kirjadega FXR mootorsaani püksid, maksumusega

168,58 eurot;

-

musta värvi ja valgete kirjadega FXR mootorsaani jope, maksumusega 184,92

eurot;

-

musta värvi Yamaha Iceburg II kaitsesaapad, maksumusega 65 eurot;

-

sinist värvi Nike seemisnahksed tennised, maksumusega 35 eurot;

-

musta värvi Shoei matt kiiver, maksumusega 267,06 eurot;

-

musta ja kollast värvi kiiver, maksumusega 166,25 eurot;

-

musta värvi raamiga ja musta värvi kummist paelaga Oakley kaitseprillid,

maksumusega 63,04 eurot;

-

halli värvi raamiga ja musta värvi kummist paelaga Ski Doo soojendusega

kaitseprillid, maksumusega 150 eurot;

-

musta värvi mootorratta kostüüm (püksid ja jope), maksumusega 220 eurot;

-

musta ja punast värvi Alpinestars krossipüksid, maksumusega 70 eurot;

-

Thor musta ja kollast värvi krossipüksid, maksumusega 80 eurot;

-

survepesur Kärcher K5.200 Compact, maksumusega 180 eurot;

-

Jobe musta ja kollast värvi meeste pikk kalipso, maksumusega 99,99 eurot;

-

Jobe musta värvi meeste lühike kalipso, maksumusega 79,99 eurot;

-

Jobe musta värvi naiste pikk kalipso, maksumusega 99,99 eurot;

-

Jobe musta värvi laste lühike kalipso, maksumusega 59,99 eurot;

-

Rip Curl halli ja musta värvi meeste pikk kalipso, maksumusega 60 eurot;

-

ProLimit musta värvi neoprene päästevest, maksumusega 60 eurot;

-

Jobe musta ja kollast värvi laste neoprene päästevest, maksumusega 69,99

eurot;

-

Jobe musta, valget ja roosat värvi naiste neoprene päästevest, maksumusega

89,99 eurot;

-

Jobe musta, halli ja erkrohelist värvi meeste neoprene päästevest,

maksumusega 50 eurot;

-

Jobe musta ja kollast värvi meeste neoprene päästevest, maksumusega 89,99

eurot;

-

Jobe musta värvi meeste neoprene päästevest, maksumusega 89,99 eurot;

-

Jobe musta värvi neoprene kindad, maksumusega 39,99 eurot;

-

O´neill neoprene sussid, maksumusega 50 eurot;

-

Gladiator BL 10.0 tumesinist ja helesinist värvi SUP laud koos musta värvi

jalahoidja, musta värvi käsipumba, musta värvi SUPi koti ja musta värvi

uimega, maksumusega kogusummas 420 eurot;

-

musta värvi karbon SUP aer koos aeru kotiga, maksumusega kogusummas 100

eurot;

13 / 40

-

Samsonite plastikust musta värvi koodlukuga ratastel reisikohver,

maksumusega 150 eurot;

-

halli värvi Lowrance paadiplotter koos valget värvi kaanega, maksumusega

kogusummas 600 eurot;

-

metalset värvi metallist tööriistakohver koos tööriistadega (lehtvõtmed,

mutripadrunid, narred, kruvikeerajad, kuuskantvõtmed, haamer, näpitsad,

tellitavad võtmed ja saag), maksumusega kogusummas 140 eurot;

-

musta värvi Yamaha laste motokrossi kaitsevest, maksumusega 50 eurot.

Vargusega tekitati R Nle kahju summas 4049,76 eurot.

Seega pani Pavel Ževnerov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, grupis ja süstemaatiliselt,

s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

Poolte seisukohad

Prokurör leidis, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning tõendatud kriminaaltoimikus

olevate tõenditega. P. Ževnerovi puhul on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik

kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. D. Matarase puhul puuduvad nii karistust

kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Prokurör leidis, et P. Ževnerovi süü on keskmine

kõigi kuritegude puhul. D. Matarase süü on samuti keskmine. Prokurör palus süüdi tunnistada

Dmitri Mataras KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust,

KarS § 209 lg 2 p 1, 4, KarS § 349, KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista

karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja 63 lg 2 alusel

suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust, mida

lühimenetluse sätete kohaselt vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust.

Karistusaja hulka tuleb lugeda D. Matarase eelvangistuses viibitud aeg 13.02. – 15.09.2023. a,

s.o 7 kuud 2 päeva ja ärakandmisele jääb 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel palus ta suurendada mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra (1 aasta 7 kuud 15 päeva vangistust) ning mõista D. Matarasele

lõplikuks karistuseks 3 aastat 13 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda D.

Matarase vahistamise kuupäev, s.o 01.04.2024. a.

Prokurör palus süüdi tunnistada Pavel Ževnerov KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista talle

karistuseks 4 aastat vangistust, KarS § 329 järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 ja KarS § 63 lg 2 alusel lugeda kergem karistust kaetuks raskemaga ning

mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida lühimenetluse sätete kohaselt vähendada 1/3

võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka tuleb lugeda P.

Ževnerovi eelvangistuses viibitud aeg 29. – 30.05.2022. a, 29.08.2022. a ja 07.02. –

11.09.2023. a, s.o 7 kuud 4 päeva ja ärakandmisele jääb 2 aastat 23 päeva vangistust. Prokurör

tegi ettepaneku valida P. Ževnerovi tõkendiks käesolevas kriminaalasjas vahistamine.

P. Ževnerovi kaitsja leidis, et esitatud süüdistuses vaidlust ei ole. Küsimus on episoodides,

mis on toime pandud koos D. Matarasega. P. Ževnerov väitis, et ta pani need toime üksinda.

P. Ževnerov on võtnud omaks tsiviilhagid. Ta on aidanud uurimisele kaasa, andnud ütlusi ja

näidanud ette sündmuskohad. Ta on oma tegudest aru saanud ja neid kahetsenud, mis on KarS

§ 57 järgi karistust kergendavaks asjaoluks. Kahju suur ei ole, arvestuslikult 8500 eurot. Isikul

14 / 40

oli vabaduses töökoht korraliku sissetulekuga. Seega on tal võimalik kahju mõistliku aja

jooksul hüvitada. Kaitsja nõustub prokuröriga, et P. Ževnerovi süü toimepandud kuritegudes

on keskmine. Kaitsja karistusettepanek on 2,5 aastat vangistust, millest võtta lühimenetluse

sätete järgi 1/3 maha, jääb 1 aasta 8 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses

viibitud aeg 7 kuud 4 päeva. Lõplikuks karistuseks palub kaitsja mõista 1 aasta 26 päeva

vangistust.

D. Matarase kaitsja märkis, et D. Mataras võtab kelmuse ja dokumendi kasutamise osas süü

omaks. Kaitsja leiab, et garaaživarguse ja kütusetankimise kuriteokoosseisud ei ole täidetud.

Süüdistus on osaliselt põhjendatud. Porsche hagiavaldusega seoses on jäänud üles palju

küsimusi, mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Ei ole eluliselt usutav, et sõidukil

kaskokindlustus puudus. Rendilepingus oli välja toodud omavastutus, mis otseselt viitab

kaskokindlustuse olemasolule. Kaitsja leiab, et hagiavaldus on tahtlikult ülepaisutatud. D.

Mataras võttis hagi omaks, kuid kaitsja leiab, et isegi osaliselt rahuldamine ei oleks

põhjendatud. Tõendid on liiga vastuolulised, seega tuleb jätta hagi rahuldamata. Seoses

garaaživarguste episoodidega märkis kaitsja, et ei saa väita, et D. Mataras oli kaastäideviija.

Puuduvad konkreetsed tõendid, et D. Mataras sai aru, mis toimub ja et see on ebaseaduslik

tegevus. Kaitsja leiab, et videosalvestise puhul võib olla tegemist lubamatu tõendiga, sest

video on osadeks jagatud. Seoses kütusekaardiga märkis kaitsja, et D. Mataras on kohtueelses

menetluses öelnud, et ta on selle kaardi eest maksnud. Tuttava isik on võimalik tuvastada,

temale kuuluv sõiduk oli Rahumäe politseiparklas. Tõenduslik materjal puudub ja D. Mataras

tuleb kaitsja hinnangul selles episoodis õigeks mõista. Seoses karistusega tõi kaitsja välja, et

asjas puudub vajadus rikkuda ultima ratio põhimõtet, rikkuda D. Matarase sotsiaalseid ja

peresuhteid. Vabaduses saaks ta töötada, läbida rehabilitatsiooni, teha üldkasulikku tööd.

Kaitsa palub asendada karistus üldkasuliku tööga. Kui see ei ole võimalik, siis palub ta

kohaldada KarS § 74 lg 2 p-i 3 ja vabastada ta tingimisi, allutades teda elektroonilisele

valvele. Samuti teeb kaitsja ettepaneku määrata D. Matarasele lisakohustus KarS § 75 lg 2 p 5

järgi.

Süüdistatav P. Ževnerov tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes täielikult

süüdi ning võttis tsiviilhagid omaks. Ta avaldas kahetsust toimepandu osas. Ta on nõus

rehabilitatsiooni ja elektroonilise valvega.

Süüdistatav D. Mataras tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes osaliselt

süüdi. Ta leidis, et on vaja täpsustada asjaolusid kütuseepisoodi ja garaažiboksi varguse osas.

Ta eitab neid tegusid. Ta märkis, et kelmus oli toime pandud, kuid vargust ta ei tunnista. Ta

kahetseb, et osales Porschega seotud kelmuses. Ta vaidleb vastu Porschega seotud hagi osas,

ülejäänud hagid võtab omaks. Porsche hagiga seoses märkis ta, et selle ostuhind oli 3 aastat

varem 33 000 eurot ja autode hind ajas langeb. Ta maksis nelja päeva eest 940 või 950 eurot

ning see summa hõlmas ka kaskokindlustust. Ta leiab, et auto hind ei saa olla suurem kui 33

000. Isik avaldas kahetsust ja lubas, et edaspidi ei pane selliseid kuritegusid toime. Ta on nõus

üldkasuliku tööga, rehabilitatsiooniga ja elektroonilise valvega. Vabaduses on tal töökoht

olemas ning ta saaks võlgnevusi tagastada.

KOHTU SEISUKOHT

I. Pavel Ževnerov süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning Pavel Ževnerovi ja

Dmitri Mataras süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi

15 / 40

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud

kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma

siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning

leiab, et süüdistatavate tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohtumenetluses tunnistas

Pavel Ževnerov ennast kõikide kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning ei

taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. D. Mataras tunnistas ennast süüdi osaliselt

ning samuti ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Kohus leiab, et nii P.

Ževnerovi kui ka D. Matarase süü KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavates

kuriteoepisoodides on täielikult tõendamist leidnud alljärgnevaga.

2. 23.04.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Jõhvi linn:

J Mi juhataja avaldus

(VII kd tl 89) tõendab, et 23.04.2022. a sisenes C J Mi kauplusesse, asukohaga Xxx,

Jõhvi, meesterahvas. Ta võttis tööstusosakonnas tooteid kogusummas 86,03 eurot,

pani need kotti ning väljus kassaliini kaudu kaupade eest maksmata. Seda fakti

kinnitavad ka tunnistaja H S väärteomenetluses antud ütlused (VII kd tl 91pö), millest

selgub, et 23.04.2022. a toime pandud varguse avastas turvatöötaja K S. 25.04.2022

tuli sama varguse toime pannud isik uuesti kauplusesse, tunnistaja tundis ta ära ja

andis üle politseile. Varguse katse toimepanemist P. Ževnerovi poolt tõendab

asitõendi vaatlusprotokoll, fototabeliga (VII kd tl 95-100; salvestis DVD-plaadil),

milles on vaadeldud Jõhvi linnas Xxx asuva C kaupluse turvakaamerate 23.04.2022. a

videosalvestisi, millest on näha süüdistatava tegevus ja liikumine kuriteo

toimepanemise ajal ja kohas. Salvestiselt nähtub kuidas P. Ževnerov võtab

elektroonika osakonnast tooteid, paneb korvi, võtab riided ja asetab korvis olevate

toodete peale, liigub proovikabiini. Hiljem paneb riided tagasi ja korvis on näha

vähem esemeid kui esialgselt, paneb tagasi elektroonikaletti kaks karpi. Kell 20:31

kassas maksab ta võetud joogi ja toidupakendi eest, jättes võetud tööstuskaupade eest

tasumata. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt lisaks tema poolt süü täielikule

tunnistamisele kohtuistungil ka tema P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (VII

kd tl 106), milles ta tunnistab ennast varguse toimepanemises süüdi. Kuigi

kahtlustatavana ülekuulamisel ta enam täpsemaid ütlusi andnud ei ole, on kohtu

hinnangul süü täieliku tunnistamise ja kogumis teiste tõenditega kuriteo

toimepanemine üheselt kinnitust leidnud.

3. 26.05.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Jõhvi linn:

M E OÜ avaldus (VII kd

tl 23) tõendab, et 26.05.2022. a pandi M E OÜ kaupluses toime vargus. Tekitatud

materiaalse kahju koguväärtuseks on 73,98 eurot. Varguse toimepanemist P.

Ževnerovi poolt tõendab asitõendi vaatlusprotokoll, fototabeliga (VII kd tl 25-27;

salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud Jõhvi linnas Xxx asuva Xxx kaupluse

turvakaamerate videosalvestist kuupäevast 26.05.2022. a, millest on näha P. Ževnerovi

tegevus ja liikumine kuriteo toimepanemise ajal ja kohas. Salvestiselt nähtub, kuidas

meesterahvas võtab müügisaalist alkoholipudelid, paneb need punasesse seljakotti,

maksab kassas saiakeste eest ja möödub kella 08:26 ajal kassast, jättes võetud

viskipudelite eest tasumata ning lahkub kauplusest. Süüteo toimepanemist P.

Ževnerovi poolt kinnitavad P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (VII kd tl 34),

milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning annab selgitusi

toimepandu osas.

4. 28.05.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Jõhvi linn:

M E OÜ avaldus (VII kd

tl 18) tõendab, et 28.05.2022. a pandi M E OÜ kaupluses toime vargus. Tekitatud

materiaalse kahju koguväärtuseks on 116,97 eurot. Varguse toimepanemist P.

16 / 40

Ževnerovi poolt tõendab asitõendi vaatlusprotokoll, fototabeliga (VII kd tl 20-22;

salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud Jõhvi linnas Xxx asuva Xxx kaupluse

turvakaamerate videosalvestist kuupäevast 28.05.2022. a, millest on näha P. Ževnerovi

tegevus ja liikumine kuriteo toimepanemise ajal ja kohas. Salvestiselt nähtub, kuidas

meesterahvas võtab müügisaalist alkoholipudelid, paneb punasesse seljakotti, maksab

kassas kahe õuna eest ja möödub kella 08:19 ajal kassast jättes võetud viskipudelite

eest tasumata ning lahkub kauplusest. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt

kinnitavad P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (VII kd tl 34), milles ta

tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning annab selgitusi toimepandu osas.

5. 29.05.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Jõhvi linn:

M E OÜ avaldus (VII kd

tl 1) tõendab, et 29.05.2022. a pandi M E OÜ kaupluses toime vargus. Varastatu

koguväärtuseks on 110,97 eurot. Seda fakti kinnitavad ka tunnistaja V C ütlused (VII

kd tl 2-7), millest selgub, et olles 29.05.2022. a turvamehena tööl Xxx poes Jõhvi

linnas aadressil Xxx, märkas ta videokaamera monitorist, kuidas poodi tuli punase

seljakotiga noormees. Varem salvestisi läbi vaadates nägi ta, et sama meesterahvas

pani toime vargused 26.05.2022. a ja 28.05.2022. a. Seetõttu hakkas ta teda pingsalt

jälgima. Alguses läks noormees köögivilja osakonda, kust võttis õunu. Seejärel

suundus ta alkoholiosakonda ja hakkas oma seljakotti alkoholipudeleid panema. Ta

maksis kassas õunte eest ja läks kassast mööda kolme viskipudeliga seljakotis.

Viskipudelite maksumus oli 110,97 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele.

Varguse toimepanemist P. Ževnerovi poolt tõendab asitõendi vaatlusprotokoll,

fototabeliga (VII kd tl 15-17; salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud Jõhvi linnas

Xxx asuva Xxx kaupluse turvakaamerate videosalvestisi kuupäevast 29.05.2022. a,

millest on näha P. Ževnerovi tegevus ja liikumine kuriteo toimepanemise ajal ja kohas.

Salvestiselt nähtub, kuidas meesterahvas võtab müügisaalist alkoholipudelid, paneb

seljakotti, maksab kassas kahe õuna eest ja möödub kella 08:09 ajal kassast jättes

võetud viskipudelite eest tasumata, nähtub isiku kinnipidamine turvatöötaja poolt.

Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad ka

kahtlustatavana

kinnipidamise protokoll (VII kd tl 8-11), mis tõendab P. Ževnerovi kinnipidamist

sündmuskohal 29.05.2022. a ning P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (VII kd

tl 12pö), milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning annab selgitusi

toimepandu osas.

6. 11.08.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn:

kannatanu P P ütluste (I kd

tl 29) kohaselt parkis ta 10.08.2022. a oma sõiduki endale kuuluvasse garaažiboksi nr

10 aadressil Xxx, Tallinn. 11.08.2022. a temale kuuluva garaažiboksi juurde tulles

nägi ta, et garaažiuks on lahtises olekus ning kahjustatud. Garaaži sisenedes avastas ta,

et tema sõiduki pagasiruumi aknaklaas on lõhutud. Politseipatrulli saabumisel avastas

ta veel, et juhipoolsel tagumisel uksel on mõlk. Pagasiruumist oli puudu kaks

poekilekotti koos ostetud asjadega. Sõidukile tekitati kahju summas 1369,82 eurot,

millest 1099,82 eurot tasub kindlustus ning vargusega tekitati kahju summas 77,12

eurot. Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendab ka

sündmuskoha

vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 9-21), millest nähtub, et Tallinnas xxx asuva

garaaži uksel on muukimisjäljed uksel ning lõhutud on ka sõiduki tagaluugiklaas.

Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad asitõendi vaatlusprotokoll,

fototabeliga (I kd tl 46-51; salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud xxx asuva xxx

esinduse turvakaamera videosalvestist ning nähtub, et 11.08.2024. a kella 03.47 ajal

läheneb kaadrile meesterahvas, kes on menetluse käigus tuvastatud kui Pavel

Ževnerov. Meesterahvas kannab paremas käes kilekotti, tal on lühikesed tumedat värvi

17 / 40

juuksed, näol prillid, seljas heledat värvi jope, jalas heledat värvi püksid ja heledat

värvi jalanõud. Lisaks kinnitavad kuriteo toimepanemist P. Ževnerovi kahtlustatavana

antud ütlused (IV kd tl 209-223), milles ta tunnistab ennast sissetungimisega

toimepandud varguse toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise

asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll,

fototabeliga (IV kd tl 224-240), mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha, kus ta

varguse toime pani.

7. 12.08.-16.08.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn:

kannatanu N R

ütluste (I kd tl 58) kohaselt 16.08.2022. a aadressil Xxx temale kuuluva garaažiboksi

ust avades avastas ta, et avanesid mõlema ukse pooled, kuigi enne oli üks uste pooltest

uksefiksaatoritest nii alt kui ka ülevalt kinni. Garaaži sisenedes sai ta aru, et sinna on

sisse murtud, sest kadunud olid tema asjad. Viimati käis ta enda garaažiboksi juures

12.08.2022. a. Vargusega tekitati talle kahju summas 377,04 eurot. Süüteo

toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad P. Ževnerovi kahtlustatavana antud

ütlused (IV kd tl 209-223), milles ta tunnistab ennast sissetungimisega toimepandud

varguse toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise kohta üksikasjalikke

ütlusi ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (IV kd tl 224-240),

mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha, kus ta varguse toime pani.

8. 13.08.-14.08.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn:

kannatanu H N

ütluste (I kd tl 69) kohaselt helistas talle 14.08.2022. a garaažiühistu esimees ja teatas,

et temale kuuluvasse garaažiboksi nr 29 aadressil Xxx on sisse murtud. Kohale jõudes

nägi ta, et garaažiuks on lahti ning ukse vasakpoolne kinnitusaas on ära murtud.

Sisenedes garaažiboksi avastas ta, et varastatud on erinevaid esemeid. Varastatud

asjade koguväärtus on 1700 eurot. Lisaks oli ümber aetud suusamääret, millega tekitati

kahju summas 50 eurot. Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendavad ka R.R

tunnistajana antud ütlused (I kd 89-90), mille kohaselt tuli ta 14.08.2022. a enda

kasutuses oleva garaažiboksi nr 22 juurde aadressil Xxx. Kohapeale jõudes avastas, et

garaažiuksel on kaks murdmisjälge. Ta vaatas üle ka teised garaažiboksid ja avastas,

ühel garaažiboksil on veel vigastused ja teisel on garaažiuks üldse lahti. Ta tuvastas, et

tema garaažiboksis sees käidud ei ole. Tema hinnangul võib ukse vahetamine maksma

minna 1000 eurot. Viimati käis ta garaažiboksis 13.08.2022. a. Samuti tõendavad

varguse toimepanemist P R tunnistajana ütlused (I kd tl 95-96), mille kohaselt helistas

talle 14.08.2022. a garaažiboksi nr 22 omaniku naine ja ütles, et sisse on muugitud

kolme garaažiboksi. Kohale jõudes nägi ta, et H garaažiboksi uks on pärani lahti. Ta

avastas ka, et tema enda garaažiboksi uksel on kahjustused. Viimati käis ta

garaažiboksi juures 13.08.2022. a. Ta hindab endale tekitatud kahju summaks 100

eurot. Sissetungimisega varguste toimepanemist tõendab

sündmuskoha

vaatlusprotokoll, fototabeliga (I kd tl 105-132), millest nähtuvad Tallinnas Xxx

asuvate garaažibokside nr 19, 22 ja 29 ustele tekkinud kahjustused ning jäljed. Lisaks

kinnitavad kuriteo toimepanemist P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (IV kd tl

108-113, 209-223; kd V tl 22-29), milles ta tunnistab ennast sissetungimisega

toimepandud varguse toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise

asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll,

fototabeliga (IV kd tl 114-117; 224-240), mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha,

kus ta varguse toime pani.

9. 14.08.-19.08.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn:

kannatanu L P

ütluste (I kd tl 156-157) kohaselt helistas talle 19.08.2022. a sõber V. K, kes ütles, et

18 / 40

talle helistas Xxx garaažiühistu esimees ja ütles, et Vile kuuluva garaažiboksi uksed

on avatud. V on andnud kannatanule kasutada endale kuuluva garaažiboksi nr 2. Nad

läksid koos garaaži ja avastasid, et varastatud on erinevaid kannatanule kuuluvaid

esemeid. Varastatud esemete väärtus on kokku 540 eurot. Viimati käis ta garaažis

14.08.2022. a ja lahkus sealt kell 13. V K tunnistajana antud ütluste (I kd tl 169)

kohaselt helistas talle 19.08.2022. a Xxx garaažiühistu esimees ja ütles, et temale

kuuluva garaažiboksi nr 2 uksed on lahtised. Ta oli andnud garaažiboksi kasutada

tuttavale L P, kellele ta koheselt helistas. Ta läks enda garaaži juurde, kuhu oli tulnud

kohale ka L, kes avastas, et tema tööriistad on garaažist varastatud. Ta märkis, et peab

vahetama ukselukud ning see läheb maksma kuskil 80 eurot. Viimati käis ta garaažis

13.08.2022. a. Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha

vaatlusprotokoll, fototabeliga (I kd tl 176-194), millest nähtub Tallinnas Xxx asuva

garaažiboksi ja selles asuvate esemete seisukord. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi

poolt kinnitavad P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (IV kd 118-123, tl 209-

223; V kd tl 22-29), milles ta tunnistab ennast sissetungimisega toimepandud varguse

toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke

ütlusi ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (IV kd tl 124-127, tl

224-240), mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha, kus ta varguse toime pani.

10. 20.08.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn:

kannatanu H L ütluste (I kd

tl 208) kohaselt helistas talle 20.08.2022. a Xxx asuva garaažiboksi omanik Kostja ja

ütles, et H. L garaažiboksi nr 10 on sisse murtud. Kohale jõudes nägi ta, et tema

garaažiboksi ukselukk oli sisse surutud ja seda ei saa enam lukustada. Ukseluku vastus

oli samuti muljumisjälgedega. Ukse juures oli veel kaks muljumisjälge, mis olid

arvatavasti tekitatud sõrgkangiga. Uksele tekitati kahju summas 1000 eurot. Viimati

käis ta garaažiboksis paar nädalat enne juhtumit, kuid Kostja ütles, et käis 20.08.2022.

a kella 00.00 ajal garaažide juures ja siis oli veel kõik korras. Ta avastas, et

garaažiboksist on kadunud ka temale kuuluvaid esemeid. Vargusega tekitati talle kahju

summas 235 eurot. Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha

vaatlusprotokoll, fototabeliga (I kd tl 216-235), milles on vaadeldud Tallinnas A. H.

Xxx asuvat garaažiboksi nr 10, nähtuvad vigastused uksel ja ukselukul ning

sündmuskoha olustik. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad P.

Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (IV kd 128-133, tl 209-223; V kd tl 22-29),

milles ta tunnistab ennast sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises

süüdi ja annab varguse toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi ning

ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (IV kd tl 134-137, tl 224-240),

mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha, kus ta varguse toime pani.

11. 21.08.-22.08.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn:

kannatanu A R

ütluste (II kd tl 5-6) kohaselt tulles 22.08.2022. a enda garaažiboksi nr 16 juurde

aadressil Xxx, Tallinn nägi ta, et garaažiuks on praokil. Ukseaasad olid ära lõhutud

ning uksel olid sellised kahjustused, nagu oleks sõrgkangiga üritatud ust lahti

kangutada. Garaažiuksele tekitatud kahjuks hindab ta 200 eurot. Enne juhtunut käis ta

viimati garaažiboksi juures 21.08.2022. a. Garaaži sisse minnes nägi ta, et seal on kõik

segamini. Talle kuuluva sõiduki parempoolne tagumine uks oli lahtises asendis.

Garaažist oli varastatud erinevaid esemeid. Vargusega tekitati kannatanule kahju

summas 276 eurot. Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha

vaatlusprotokoll, fototabeliga (II kd tl 9-26), milles on vaadeldud Tallinnas Xxx

asuvat garaažiboksi nr 16, nähtuvad murdmisjäljed uksel ning sündmuskoha olustik.

Ukselt võeti ka DNA proovid. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad P.

19 / 40

Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (IV kd 138-143, tl 209-223; V kd tl 22-29),

milles ta tunnistab ennast sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises

süüdi ja annab varguse toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi ning

ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (IV kd tl 144-147, tl 224-240),

mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha, kus ta varguse toime pani.

12. 29.08.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn:

AS P P avaldus (VII kd tl

61) tõendab, et 29.08.2022. a pandi kaupluses S P aadressil Xxx toime vargus.

Kinnipeetud meesterahva juurest avastati P P AS-le kuuluvat kaupa 162,85 euro

väärtuses. Seda fakti kinnitavad ka tunnistaja C A ütlused (VII kd tl 63), millest

selgub, et olles tööl videovalve operaatorina S Ps aadressil Xxx, Tallinn 29.08.2022. a

nägi ta, kuidas meesterahvas tehnikaosakonnas võttis riiulilt pardli ja pani selle

ostukorvi, seejärel võttis kõrvaklapid ning suundus riiete osakonda. Riiete osakonnas

pani ta ostukorvi mitu paari pükse ja dressipluusi ning läks nendega kabiini. Väljudes

oli tal dresse vähem käes. Seejärel suundus ta tagasi tehnikaosakonda, kus pani riiulile

tagasi tühjad tootepakendid. Seejärel väljus ta kauplusest kauba eest summas 162,85

eurot tasumata. Meesterahvas peeti koheselt kinni ja kaup tagastati rikkumata kujul

kauplusele. Lisaks on tunnistajana üle kuulatud V K oma ütlustes (VII kd tl 64-65)

selgitanud, et olles 29.08.2022. a patrullteenistuses sai ta väljakutse, et S Ps aadressil

Xxx, Tallinn on kinni peetud varas, kes varastas kaupu 162,85 euro väärtuses. Jõudes

kohapeale selgus, et isik on varastanud erinevaid tööstuskaupu ja ta läbis turvaväravad

kauba eest maksmata. Isik tuvastati politseijaoskonnas kui Pavel Ževnerov. Seda

kinnitab ka 29.08.2022. a isikusamasuse tuvastamise protokoll (VII kd tl 77-78).

Varguse katse toimepanemist P. Ževnerovi poolt tõendab asitõendi vaatlusprotokoll,

fototabeliga (VII kd tl 67-76; salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud Tallinnas

Xxx asuva P kaupluse valvekaamerate videosalvestisi, millest on näha süüdistatava

tegevus ja liikumine kuriteo toimepanemise ajal ja kohas. Salvestiselt nähtub kuidas

meesterahvas kella 05:01 paiku siseneb, võtab müügisaalist tooteid, paneb korvi, võtab

riided ja liigub proovikabiini, väljudes paneb vähem riideid tagasi. Kassas maksab

karastusjoogi jm eest, jättes võetud tööstuskaupade eest tasumata ja läbib kella 05:27

ajal turvaväravad. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad ka

kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (VII kd tl 80-81), mis tõendab P. Ževnerovi

kinnipidamist sündmuskohal 29.08.2022. a ja P. Ževnerovi kahtlustatavana antud

ütlused (VII kd tl 82-83), milles ta tunnistab ennast varguse katse toimepanemises

süüdi, kahetseb ja keeldub ütluste andmisest.

13. 01.11.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn:

kannatanu S N (II kd tl 39-

40) ütluste kohaselt avastas ta 01.11.2022. a, et temale kuuluvast avatud keldrist

aadressil xxx, Tallinn varastati temale kuuluvad tööriistad. Eelmisel päeval käis ta

keldris tööd tegemas ja jättis keldriboksi ukse lahti, sest plaanis hommikul tööd

jätkata. Varastatud esemete koguväärtus on 931 eurot. Sissetungimisega varguse

toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl

45-54), milles on vaadeldud Tallinnas Xxx asuva kortermaja II trepikoja korterile nr

17 kuuluvat ruumi. Tõendab sündmuskoha olustikku. Süüteo toimepanemist P.

Ževnerovi poolt kinnitavad asitõendi vaatlusprotokoll, fototabeliga (I kd tl 46-51;

salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud Xxx, Tallinn turvakaamerate

videosalvestisi 01.11.2022. a kella 03:35 kuni 03:45 paiku. Videosalvestiselt nähtub

trepikoja juurde tulnud meesterahva (tuvastatud kui Pavel Ževnerov) välimus ja

riietus. Tõendab sissetungimisega varguse toimepanemise aega, süüdistatava tegevust

ja liikumist kuriteo toimepanemise ajal ja kohas. Lisaks kinnitavad kuriteo

20 / 40

toimepanemist P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (IV kd tl 169-175; V kd tl

22-29), milles ta tunnistab ennast sissetungimisega toimepandud varguse

toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke

ütlusi.

14. 16.12.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn:

C AS avaldus (III kd tl 21-

37) tõendab, et 16.12.2022. a sisenesid L teenindusjaama meesterahvas ja

naisterahvas. Meesterahvas varastas teenindaja poolt letile jäetud telefoni ning peale

seda koheselt lahkus poest leitud telefonist teavitamata. Varastatu väärtuseks on 91,78

eurot. Seda fakti kinnitavad ka avaldusele lisatud intsidendi raport ja L teenindusjaama

videoarhiivi väljavõte. Tunnistaja A N ütlusetest (III kd tl 38-39) selgub, et

16.12.2022. a tööle tulles teatas töötaja S T, et öösel unustas ta töötelefoni

kohvimoodulisse ja selle võisid varastada kliendid meesterahvas koos naisterahvaga,

kes käisid teenindusjaamas kohvi ostmas. Turvakaamerate videoid läbi vaadates nägi

ta, et 16.12.2024. a kell 03.04 sõidab L teenindusjaama mootorsõiduk Kia Ceed (reg.

nr xxx), mille juhi kohalt väljuvad naisterahvas ja meesterahvas. Nad lähevad

teenindusjaama sisse, kohvi leti juurde, kus meesterahvas võtab letilt teenindaja poolt

maha unustatud telefoni ja paneb selle oma jope vasakpoolsesse välimisse taskusse,

seejärel väljub teenindusjaamast ja läheb autosse. Kahjusumma on 91,78 eurot.

Menetleja õiendi (III kd tl 41) kohaselt on sõiduauto Kia Ceed (reg. nr xxx)

omanikuks A K. A K on tunnistajana antud ütlustes (III kd tl 58-60), selgitanud, et

detsembri keskpaigas, öösel peale 2 käis ta koos P. Ževneroviga Tallinnas L C K

teenindusjaamas. Hiljem ütles P. Ževnerov talle, et ta võttis teenindusjaamast telefoni,

mis ei kuulu talle. Varguse toimepanemist P. Ževnerovi poolt tõendab asitõendi

vaatlusprotokoll, fototabeliga (III kd tl 61-69; salvestis DVD-plaadil), milles on

vaadeldud L C K teenindusjaama poolt politseile edastatud videosalvestist kuupäevast

16.12.2022. a, millest nähtub varguse toimepanemise aeg, varguse toimepannud isiku

välimus, riietus, tema tegevus ja liikumine kuriteo toimepanemise ajal ja kohas.

Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad ka P. Ževnerovi kahtlustatavana

antud ütlused (IV kd tl 216-217, V kd tl 29), milles ta tunnistab ennast varguse

toimepanemises süüdi ning annab üksikasjalikke ütlusi varguse toimepanemise

asjaolude kohta.

15. 15.12.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn (koos Dmitri Matarasega):

kannatanu A S ütluste (II kd tl 66-67, tl 71-72) kohaselt parkis ta 14.12.2022. a enda

sõiduauto Xxx asuvasse garaaži ja lukustas ukse, aga hommikul kell 06.40 kohale

tulles avastas ta, et uks on veidi avatud ja näha oli sõrgkangiga sissemurdmise jälgi.

Garaažist oli kadunud erinevaid esemeid ning sõiduauto paremal pool poritiival olid

värsked kriimustused. Varastatud asemete koguväärtus on 208 eurot. Sõiduki viib ta

remonti, kaskos on omavastutuse summa 200 eurot. Sissemurdmise jälgi ja tekitatud

varalist kahju tõendavad A. S poolt edastatud e-kirjad koos lisadega (II kd tl 74-83).

Kannatanu G S ütluste (II kd tl 98) kohaselt helistas talle 15.12.2022. a Xxx, Tallinn

garaažiühistu esimees, kes ütles, et tema garaaži on üritatud sisse murda, kuid sisse ei

ole pääsetud. Peale kõne läks ta enda garaažiboksi nr 40 juurde ja avastas, et ukseriiv

on katki lõigatud ja kõver ning samuti on tabaluku kaitse mõlkida saanud.

Parandustööd läksid kokku maksma 50 eurot. Viimati käis ta enda garaažiboksi juures

14.12.2022. a ning kõik oli korras. Sissemurdmise jälgi tõendavad G. S poolt

edastatud fotod (II kd tl 102-104). Kannatanu N Ai ütluste (II kd tl 111) kohaselt on ta

Xxx, Tallinn garaažiboksi nr 19 omanik. 15.12.2022. a helistas talle inimene, kellel on

garaažiboks samal aadressil. Ta ütles, et garaažides käidi sees ja üritati ka tema

21 / 40

garaažiboksi sisse saada, kuid see ei õnnestunud. Garaažiboksi juurde minnes avastas

kannatanu, et ukseriiv on katki lõigatud ja kõver. Samuti oli vasak garaažiuks

kõveraks väänatud, mille tagajärjel oli uks deformeerunud. Ukseriivi parandas tasuta

naaber, ust ei ole ta jõudnud parandada. Ukse lõhkumisega tekitati talle kahju summas

150 eurot. Kannatanu käis viimati enda garaažiboksi juures 14.12.2022. a ning sel ajal

olid uksed korras. Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha

vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 116-123), milles on vaadeldud Tallinnas

Xxx asuva garaažimaja boksi nr 2. Nähtuvad sündmuskoha olustik ja garaažiboksi

uksel olevad murdmisjäljed. Grupis sissetungimisega varguse toimepanemist

kinnitavad asitõendi vaatlusprotokollid, fototabeliga (II kd tl 127-151, 152-166, 167-

180; salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud Tallinna liikluskaamerate, Tallinnas

xxx asuva A teenindusjaama videokaamera ja Tallinnas Xxx asuva hooneühistu

turvakaamera videosalvestisi 15.12.2022. a kuupäevast. Videosalvestiselt nähtub,

kuidas 15.12.2022 kella 04:16 paiku sõidab musta värvi sõiduk Kia Ceed

(registreerimisnumbriga xxx) Peterburi teel Väo teele. Xxx garaažikompleksi juures

väljub autost kõhnema kehaehitusega meesterahvas, kellel on käes suured lõiketangid.

Autost väljub ka autojuht kelleks on tugevama kehaehitusega meesterahvas ning

mõlemad meesterahvad üritavad garaažikompleksi ja garaažibokside väravaid avada.

Edasi liiguvad isikud garaažibokside juures ning kella 05:07 paiku tulevad mõlemad

meesterahvad garaažikompleksi nurga tagant välja, hoides käes esemeid.

Meesterahvad kõnnivad sõiduki poole ja lahkuvad sõidukiga sündmuskohalt.

Tõendavad grupis sissetungimisega varguse toimepanemise aega, süüdistatavate

tegevust ja liikumist kuriteo toimepanemise ajal ja kohas.

16. Süüteo toimepanemist D. Matarase poolt tõendavad liiklusregistri andmete väljatrükk

(II kd tl 181), millest nähtub, et sõiduki KIA Ceed (registreerimismärgiga xxx)

omanikuks on V K OÜ ja tunnistaja E U ütlused (II kd tl 182-186), mille kohaselt on

tema V K OÜ juhatuse liige ning sõiduautot Kia Ceed kasutas ajavahemikul 14.-

15.12.2022. a Dmitri Mataras. Kuriteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt tõendavad

tema kahtlustatavana antud ütlused (IV kd tl 183-188, V kd tl 3-12, 22-29), milles ta

tunnistab ennast grupis sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises süüdi

ja annab varguse toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi ning ütluste ja

olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (V kd tl 14-21), mille käigus näitas P.

Ževnerov ette koha, kus ta varguse toime pani.

17. Kuriteo toimepanemist D. Matarase poolt tõendavad tema kahtlustatavana antud

ütlused (V kd tl 77-79, 125-131, 160-168), mille ta tunnistab ennast grupis

sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises osaliselt süüdi ning ütluste ja

olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (V kd tl 132-137), mille käigus näitas D.

Mataras ette koha, kus vargus garaažiboksist toime pandi.

18. Kohus leiab, et P. Ževnerovi ja D. Matarase ütlused n-ö garaaživarguse kohta on

üldjoontes usaldusväärsed, seda mh tegude toimepanemise aja ja koha ning varastatu

osas. Samas ei nõustu kohus selle versiooniga, et D. Mataras ei teadnud vargusest

midagi ega osalenud selles. Nimetatud osas kohus süüdistatavate ütlusi

usaldusväärseteks ei pea.

19. Kuigi P. Ževnerov on Xxx varguse osas väitnud, et D. Mataras varguses ei osalenud

ega teadnud sellest midagi (IV kd tl 185), siis D. Matarase ütlustest nähtub

vastupidine. Xxx varguste puhul on D. Mataras ise möönnud, et ta läks P. Ževnerovi

22 / 40

sõidutama ja teadis, et viimasel on plaan minna midagi varastama, mispeale sõideti

garaažide juurde, kus P. Ževnerov väljus autost sõrgkangi või tööriistakohvriga ja

naasis tund hiljem ühe või kahe kohvriga, mida tal varem polnud. Ta pole ka

välistanud seda, et võis Paveli palvel lähemale sõita ja autosse toodi veel esemeid (V

kd tl 128-129). Seega on D. Mataras väljendanud oma teadlikkust sellest, et P.

Ževnerov läks vargile ja tema pakkus selleks P. Ževnerovile nii transporti teo

toimepanemise kohta, kui ka pärast varastatu minematoimetamisel. Seega kumab P.

Ževnerovi ütlustest soov minimeerida D. Matarase rolli sündmuse juures, mis ei ole

aga kooskõlas D. Matarase end mõnevõrra süüstavate ütlustega.

20. Lisaks sellele on kõnekas, et asitõendite vaatlusprotokollide kohaselt ja nende aluseks

olevatelt videosalvestistelt on näha see, kuidas ka sõiduki juht väljub ja tegutseb

garaažikompleksi juures koos teise isikuga, püüdes avada nii garaaživäravaid, kui ka

tassides mingeid esemeid, toimetab seejärel auto juures (II kd tl 130-131, 139, 147,

148, 152-153, 157, 161, 162). Kohus nõustub, et üksnes videopildi järgi ei saagi alati

üheselt tuvastada teo toimepannud isikuid. Kohus hindab tõendeid kogumis, mis

lihtsustatult öeldes tähendab muuhulgas seda, et tervikpildi kuriteost võivad luua

koosmõjus väga erinevad tõendid. Lähtudes P. Ževnerovi täpsustatud ütlustest, viibis

ta Xxx juures üksnes Dmitri Matarasega (V kd tl 29). D. Matarase kinnitusel juhtis

sõidukit tema (V kd tl 128-129). Järelikult sai selleks teiseks isikuks olla üksnes D.

Mataras. Praeguses kriminaalasjas on kohus D. Matarast näinud paljukordselt nii

kohtuistungitel, kui arvukatelt videosalvestistelt. Ka sel põhjusel ei ole kohtul

tekkinud kahtlust selles, et videopildis kujutatud tugevama kehaehitusega

meesterahvas on just D. Mataras. Videosalvestustelt ja vaatlusprotokollidest nähtub

seega D. Matarase aktiivne tegutsemine – ta püüab avada väravaid, tassib esemeid

auto juurde, liigutab autot, sõidutab P. Matarast. Kummagi ütluste kohaselt sõidutati

varastatud esemed minema D. Matarase juhitud autoga. Nimetatu lükkab ümber ka D.

Matarase ütlused selle kohta, et tema varguses ei osalenud.

21. D. Matarase ja tema kaitsja hinnangul ei ole videosalvestised tõendiväärtust omavad ja

lisaks ei ole need asjas lubatavad, kuna videopilt on kiirendatud. Kohtu hinnangul on

salvestised asjakohased ja lubatavad tõendid. Nõustuda saab sellega, et videopilt ei ole

kõrge kvaliteediga ja normaalsest kiirem. See ei tähenda, et tegu oleks lubamatu

tõendiga. Seejuures ei ole kahtluse alla seatud seda, et neil kujutatud varguse

toimepanemine on aset leidnud või et videopilti on kuidagi tahtlikult töödeldud. Kohus

on salvestisi vahetult uurinud. Enamikul juhtudel, kui on tegemist turvakaamerate

salvestistega, tulebki kohtul veenduda faktilistes asjaoludes nii, et videopilti tuleb

pidevalt pausile panna. Seejuures ei ole vahet, kas tegemist on algselt normaalkiirusel

jooksva videopildiga või sellest mõnevõrra kiirema videoga. Praegune videokiirus

seda tõendi sisulise uurimise protsessi kuidagi mõjutanud ei ole. Kui programm seda

võimaldab, saab videot ka aeglasema kiirusega esitada. Kumbki neist tegevustest

tõendi vaatlemisel ei mõjuta tõendit sisuliselt.

22. Mis puudutab seda kaitseväidet, et D. Mataras garaažiboksides sees ei käinud, siis

tuleb tõdeda, et ka see ei tähenda õiguslikult nagu ei võiks D. Mataras olla

grupiviisilise varguse toimepanija (kaastäideviija). Teovalitsemise teooriast tulenevalt

ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas

tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid iga täideviija

panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline (RKKKo 3-1-1-18-08, p 14). Kohtu

hinnangul ei ole kahtlust, et D. Matarase teopanus ehk tema käitumisaktid olid

23 / 40

olulised varguse toimepanemisel. Kogu seda kuriteoepisoodi tuleb näha tervikuna, kus

tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult. Olukorras, kus D. Mataras püüab koos P.

Ževneroviga lahti kangutada lukustatud garaažibokse ja tassib mõnest neist saadud

võõrast vara, saab rääkida sellest, et kumbki neist hoidis ühtsest tahtest hõlmatud

sündmusi enda kontrolli all.

23. 18.12.-

28.12.2022. a varguse episoodis aadressil Xxx, Peetri alevik (koos Dmitri

Matarasega): kannatanu R N ütluste (II kd tl 193-196, 198) kohaselt läks ta

28.12.2022. a endale kuuluva garaažiboksi nr 8 juurde aadressil Xxx, Peetri ning

avastas, et garaažiukse ülemine laud oli ära võetud ja see vedeles õues maas. Samuti

oli lukuaas katki, sealt oli metallist tükk välja lõigatud. Teine lukk oli samuti lõhutud.

Ta lasi tuttaval keevitada aasa kinni ja ostis uue luku summas 70 eurot. Garaažist oli

varastatud esemeid väärtuses 4049,76 eurot. Viimati käis ta enda garaažiboksis

18.12.2022. a, siis oli kõik korras. Lahkudes pani ta ukse mõlemad lukud kinni.

Sissemurdmise jälgi ja tekitatud varalist kahju tõendavad A. S poolt edastatud e-kirjad

koos lisadega (II kd tl 74-83). Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendab ka

sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 227-235), milles on

vaadeldud Harjumaal, Peetri alevikus xxx asuva garaažiboksi nr 8. Nähtuvad

murdmisjäljed uksel ja võetud DNA proovid. Tõendab sündmuskoha olustikku.

Varguse toimepanemist kinnitavad vallasasja hoiulevõtmise protokoll, fototabeliga

ning S B avaldus (III kd tl 1-5), millest nähtub, et sõidukis Renault Master

(registreerimismärgiga xxx) olevad esemed ei kuulu sõiduki omanikule ja ta andis

need 17.02.2023. a üle politseile. S. B andis novembri keskel auto rendile firmale T

ning autot võis kasutada keegi firma töötajatest. Asitõendi vaatlusprotokollist,

fototabeliga (III kd tl 6-19) nähtuvad sõidukist Renault Master vallasasjana hoiule

võetud esemed, mis olid kannatanu R. N poolt kirjeldatud kui tema garaažiboksist

varastatud esemed. Kannatanule on esemed tagastatud (kd III tl 20). Kuriteo

toimepanemist P. Ževnerovi poolt tõendavad tema kahtlustatavana antud ütlused (V

kd tl 3-13, V kd tl 22-29), milles ta tunnistab ennast grupis sissetungimisega

toimepandud varguse toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise

asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll,

fototabeliga (V kd tl 14-21), mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha, kus ta varguse

toime pani. Kuriteo toimepanemist D. Matarase poolt tõendavad tema kahtlustatavana

antud ütlused (V kd tl 80-82, 125-131, 160-168), milles ta tunnistab ennast grupis

sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises osaliselt süüdi ja selgitas

toimepandut ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (V kd tl 132-

137), mille käigus näitas D. Mataras ette koha, kus vargus garaažiboksist toime pandi.

24. Kohtuistungil D. Mataras ennast varguse toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Samas

ei ole selline positsioon kookõlas asjas kogutud tõenditega. Esiteks on D. Mataras

andnud eeluurimisel üksikasjalikke ütlusi selle kohta, kuidas Pavel Ževnerov soovis

vargile minna ja koos sõideti teo toimepanemise kohta. Seal sõitis ta garaažile

lähemale, aitas asju autosse laadida ja ka hiljem transportida. Samas on kinnitanud, et

asjad olid juba garaažist välja tõstetud ja tema garaažis sees ei käinud. Pärast sai ta

Pavelilt esemete eest saadud rahast 200 eurot (V kd tl 129). Lisaks on P. Ževnerov

andnud veelgi täpsemaid ütlusi, mille kohaselt läksid nad ühiselt Peetri kanti vargile.

Tema avas ühe ukse ja kutsus D. Matarase garaaži juurde. D. Mataras vaatas garaažist

esemeid, mida saaks kaasa võtta ja kergesti maha müüa, ta ise vaatas garaaži tagaosast

esemeid. Pärast laadisid koos asjad autole (V kd tl 11). Seega nähtub, et kuigi D.

Mataras on end püüdnud teost distantseerida, on nende ütlused siiski kattuvas osas

24 / 40

omavahel kooskõlalised. Kohus ei pea usaldusväärseks D. Matarase ütlusi selle kohta,

et ta üksnes aitas asju autosse laadida. Selle vastu räägib ühelt poolt väga suur

varastatud asjade kogus ja asjaolu, et D. Mataras sai ka enda sõnul pärast arvestatava

summa raha. Lisaks tuleb rõhutada, et katkise garaažiukse lingilt pärinevalt

bioloogilisest materjalist tuvastati nimelt D. Matarasele kuuluv peamine DNA-profiil

(II kd tl 238-239). Seega ei saanud D. Matarase roll piirduda varastatud esemete

tõstmise ja transpordiga (mis oleks siinsetel asjaoludel samuti karistatav), vaid ta

tegutses aktiivselt varguse toimepanemisel, aidates garaažist esemeid ära viia. Ilmne

on seegi, et asjade garaažist välja tõstmisel pole vargus lõpule viidud ja ilma D.

Matarase abita poleks saanud P. Ževnerov kõiki neid esemeid varastada. Arvestades

taolist D. Matarase rolli varguse toimepanemisel, saab ka siinkohal sarnaselt eelmisele

garaaživargusele tõdeda, et D. Matarase teopanus oli varguse toimepanemisel oluline.

25. Kohus on seisukohal, et P. Ževnerovi poolt toimepandud vargused moodustavad

sisulise süsteemi ja tegemist on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime

süstemaatiliselt. Kuivõrd osad vargused on toime pandud sissetungimise teel ning

grupis koos D. Matarasega, siis on P. Ževnerovi teod õigesti kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

26. Karistusregistri väljatrüki järgi on D. Matarasel üks kehtiv kriminaalkaristus KarS §

199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (VIII kd tl 62). D. Matarast on karistatud kriminaalkorras

16.11.2022. a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (V kd tl 223-228).

Tookord mõisteti D. Mataras süüdi kokku seitsmes varguseepisoodis, mis pandi toime

ajavavahemikus 20.04.2022. a kuni 08.07.2022. a. Praeguses kohtuasjas on talle

esitatud süüdistus kahes varguseepisoodis, mis on toime pandud 15.12.2022. a ja

18.12.-28.12.2022. a. Oluline on tähele panna, et D. Mataras on viimase karistuse

kandmiselt vabanenud 02.12.2022. a ehk varguste toimepanek alanud vähem kui kahe

nädala möödumisel pärast vanglast vabanemist. Mõlemal juhul on tegemist olnud

sissetungimise teel toime pandud vargustega, kus varguse objektideks on olnud

väärtuslikud esemed (tööriistad, sõidukid jm). Kohtu hinnangul saab nende

iseloomustavate asjaolude tõttu asuda järeldusele, et varguste toimepanek on saanud

D. Matarasele harjumuseks, s.o. elustiiliks. Seega moodustavad tema poolt

toimepandud vargused sisulise süsteemi ja tegemist on tegemist isikuga, kes paneb

varguseid toime süstemaatiliselt. Kuivõrd vargused on toimepandud sissetungimise

teel ning grupis koos P. Ževneroviga, siis on D. Matarase teod õigesti kvalifitseeritud

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

27. Kohus leiab, et nii Pavel Ževnerov kui ka D. Mataras panid kõik kuriteod toime

kavatsetult, kuivõrd nad seadsid eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ja

nad ka teadsid, et see nende tegevuse järel saabub. Seejuures ei leidnud kinnitust D.

Matarase väited selle kohta, et ta üksnes abistas P. Ževnerovi varastatud esemete

transpordil. Küll aga leidis kinnitust D. Matarase aktiivne tegevus kaastäideviijana,

ühiselt ja kooskõlastatult. Seejuures liiguti varguste toimepanemise kohtadesse juba

sellise teoplaaniga, mis viitab samuti kavatsetusele.

II. Pavel Ževnerovi süüdistus KarS § 329 järgi

25 / 40

28. Asjas puudub vaidlus selles, et P. Ževnerov viibis Viru Vanglas, ta oli sealt lubatud

välja tööle ja töölt ta vanglasse enam ei naasnud. Selles osas on P. Ževnerov oma süüd

täielikult ka tunnistanud. Lisaks kinnitavad P. Ževnerovi poolt karistuse kandmisest

kõrvalehoidmist järgnevad kirjalikud tõendid:

29. Asjaolu, et P. Ževnerov oli kinnipeetav, kes kandis karistust Viru Vanglas, nähtub

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.10.2020. a kohtuotsusest (VI kd tl 11-12), Viru

Vangla 23.09.2021. a käskkirjast (VI kd tl 3-5), aga ka Viru Vangla töötajatest

tunnistajate U. V ja K P ütlustest (VI kd tl 21, 23) ja P. Ževnerovi ütlustest (VI kd tl

34). Seda, et P. Ževnerov oli tähtaegselt lubatud väljaspool vanglat tööle B VX OÜ-

sse kinnitab B VX OÜ taotlus (VI kd tl 2), Viru Vangla ametniku K P käskkiri (VI kd

tl 3-5) ja samuti K P ütlused (VI kd tl 23). Käskkirjaga oli P. Ževenrov 23.09.2021. a

tutvunud (VI kd tl 3). Samast nähtub seegi, et tööaeg lõpeb kl 18, keelatud oli kõrvale

kalduda etteantud marsruudist, tagasi tuli pöörduda töö lõppedes ning tagasisõidu aeg

nähakse ette väljasõidutunnistusel. Seda, et P. Ževnerov 19.11.2021. a õigeks ajaks

vanglasse tagasi ei ilmunud, on ta ise kinnitanud (VI kd tl 34). Tema mitteilmumist

tõendavad ka tunnistajate U. V, K P, T P ütlused. Asjaolu, et P. Ževnerov oli

19.11.2021. a tööl, kuid lahkus sealt kella 16 paiku, on kinnitanud temaga koos

töötanud V P (VI kd tl 30). Tunnistaja K P ütluste kohaselt oli P. Ževnerov tööandjalt

eelnevalt nõudnud oma väljasõidutunnistust väitega, et ta töö on valmis (VI kd tl 23).

P. Ževnerovi tagaotsitavaks kuulutamine vanglasse tagasilmumise põhjusel nähtub

tagaotsitavaks kuulutamise määrusest (VI kd tl 6). Seda, millal P. Ževnerov kinni

peeti, kinnitavad tunnistaja U. P ütlused. Nimelt on ta kirjeldanud, kuidas 21.11.2021.

a märkas ta Jõhvis Konsumi kaupluse juures juhuslikult P. Ževnerovit. Ta kutsus

abijõude. Auto tagaistmel istus joobetunnustega P. Ževnerov ning P. Ževnerov allus

tunnistaja korraldusele autost väljuda ja ta pidas kella 11:38 ajal P. Ževnerovi kinni

(VI kd tl 26).

30. P. Ževnerovi teadlikkust karistuse kandmise tingimustest ja selle täitmisest

kõrvalehoidumisest tõendab see, et ta on kinnitanud omakäeliselt tingimusi, mis seati

temale väljaspool vanglat töötamise käskkirjaga. P. Ževnerovi teadlikkust vanglasse

ilmumise kohustuse täitmise vajadusest kinnitavad ka tunnistajate K P ja V. P ütlused,

mille järgi lahkus P. Ževnerov töötamise asukohast enne tööaja lõppu. Sellise

käitumisega on P. Ževnerov toime pannud kinnipidamiskohast lahkuda lubatud

kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest teadliku kõrvalehoidumise ehk

KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

31. Arvestades P. Ževnerovi poolt väljasõidutunnistuse küsimist, selleks et varem lahkuda

töökohast ja mitte naastes vanglasse, on P. Ževnerov kuriteo toime pannud kavatsetult.

III. Dmitri Matarase süüdistus kütusetankla episoodis

32. Dmitri Mataras oma süüd seoses võõra kütusekaardiga tehtud kütuseostudega ei

tunnistanud, märkides kohtus, et ta ostis selle kütusekaardi. Kohtueelses menetluses on

ta andnud ütlusi, milles ta ei ole oma süüd tunnistanud. Iseenesest puudub siinses

episoodis vaidlus selle osas, et just D. Mataras oli see isik, kes kõigil süüdistuses

nimetatud kordadel kütust tankis, sest seda on ta tunnistanud ülekuulamisel (VIII kd, tl

56). Samas on ta selgitanud, et sai kütusekaardi oma tuttava N käest. See on N endise

26 / 40

tööandja kaart, kes on Nle raha võlgu ning tema võis selle kaardiga maksta kütuse eest

ja pool rahast tuli maksta sularahas Nle. Ta võttis kaardiga kütust ja maksis Nle 1500

eurot ehk ta sisuliselt ostis selle kütuse (VIII kd tl 56). Kohus leiab, et D. Matarase

ütlused on selles episoodis osalt ebausaldusväärsed ja selles osas neid tõendina

arvestada ei saa. Nimelt ei saa kohus usutavaks pidada D. Matarase selgitust selle

kohta, et ta sai selle kaardi kannatanuks oleva ettevõtte endise töötaja, kellegi

Lasnamäel elava N käest. See versioon on ühelt poolt eluliselt ebausutav ning

vastuolus ka teiste asjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Kannatanu C OÜ

esindaja, J L on andnud ütlusi selle kohta, et Jetoili kütusekaart varastati ettevõtte

töötaja M S ainukasutuses olevast sõidukist, ning nende ettevõttes ei tööta N-nimelist

isikut, kes elaks Lasnamäel (VIII kd tl 32pö). Samasisulisi ütlusi on andnud ka

kannatanu M S, kelle sõidukist kütusekaardid jm esemed varastati (VIII kd tl 9pö).

Antud kütusekaart oli seotud nimelt sõidukiga registreerimismärgiga xxx, ehk autoga,

mida kasutas vaid M S (VIII kd tl 3). Neil põhjustel ei saa tõele vastata D. Matarase

versioon kokkuleppest kellegi Nga, kes lubas tal kütusekaardiga kütust tankida ja

mille eest pidi D. Mataras talle ka teatud ulatuses tasuma. Tegemist on süüdistatava

väljamõeldisega, millega ta püüab näidata oma süüd väiksemana. Olgu lisatud, et

kuivõrd kütusekaart on sisuliselt maksevahend, siis on see väljastatud kasutamiseks

konkreetsele isikule, nt juriidilisele isikule või viimase töötajatele. Kolmandad isikud

ei olegi õigustatud kaarti kasutama. Ka D. Matarase nimetatud asjaoludel, kus keegi

väidab, et talle on endine tööandja raha võlgu ja tööandja kütusekaardiga tuleks see

võlg n-ö tasaarveldada, on keskmisele inimesele arusaadav ka see, et kaardi

kasutamiseks nõusolek tegelikult puudub. D. Matarase ütlused selles osas, et ta rentis

A haagise, millega vedas tangitud kütust on üldjoontes usaldusväärsed. Neid kinnitab

nt AS A vastus nõudekirjale koos lisaga, mis tõendab, et perioodiks 10.12.–

11.12.2022. a renditi kahest erinevast A tanklast järelhaagiseid, rentniku kontaktideks

oli e-postiaadress xxx, mis viitab otseselt Dmitri Matarasele (VIII kd tl 31).

Tankimiste ajad ja asjaolud nähtuvad asitõendi vaatlusprotokollist ja selle aluseks

olevatelt videosalvestistelt, kus on näha muuhulgas seda, et mitmel korral sisestatakse

makseautomaati PIN-koode, tangitakse „A“ kirjadega haagises olevatesse anumatesse.

Seda, et C OÜ kütusekaardiga tangiti 10.12.–11.12.2022. a 3823,73 euro (2525,58

liitrit) eest Jetoili Vana-Narva mnt tanklas diislikütust, kinnitab kliendikaartide

aruanne (VIII kd tl 3). Tekitatud kahju suurust on kinnitavad ka kannatanu esindaja J.

L ütlused (VIII kd tl 32pö).

33. Seega on üheselt tõendamist leidnud, et D. Mataras tankis temale võõra

kütusekaardiga, mille kasutamiseks puudus tal tegelikult mistahes õigus.

34. Süüdistuse järgi on D. Matarase käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

ehk süstemaatilise vargusena. Kohus leiab, et see kvalifikatsioon ei ole kohane ja

sellistel asjaoludel toime pandud süütegu vastab KarS § 213 lg 2 p-s 1 sätestatud

kuriteokoosseisule ehk tegu on teisele isikule varalise kahju tekitamisega

arvutiprogrammi sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil ja seda isiku poolt,

kes on varem toime pannud varguse. D. Matarast on varem varguste eest karistatud,

mis nähtub karistusregistri väljatrükist ja 16.11.2022. a kohtuotsusest. Praegu on

tegemist juhtumiga, kus D. Matarasel ei olnud C OÜ nõusolekut kütusekaardi

kasutamiseks, see oli omavoliline. Kütusekaardi PIN-koodi makseautomaati

sisestamine on üldteadaolevalt eelduseks selleks, et makseid haldav arvutisüsteem

kontrolliks PIN-koodi paikapidavust ja ostuks vajalike vahendite olemasolu. Seega on

D. Mataras PIN-koodi sisestades jätnud eksliku mulje, et tegemist on kaardi

27 / 40

kasutamisõigust omava isikuga ja selle järel tegi süsteem varakäsutuse, mis vähendas

kannatanu vara. Selline tegevus kujutab endast ebaseaduslikku andmetöötlusprotsessi

sekkumist, selle tulemusel on mõjutatakse andmetöötlusprotsessi ning tekitati

kannatanule varaline kahju. Sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika (RKKKo

3-1-1-35-10, p 8.2; 3-1-1-36-15, p 14–15). Siinsel juhul on kuriteo kvalifikatsiooni

muutmine ka lubatav, sest D. Mataras on saanud end piisavalt selle kvalifikatsiooni

vastu kaitsta – ta on esitanud aktiivselt kaitseväiteid just nimelt seoses kütusekaardi

kasutamisega, väites et selle kasutamine oli tema arvates lubatav. Kuigi ei ole teada,

kuidas D. Mataras võõra kütusekaardi koos PIN-koodiga endale sai, pidi talle olema

arusaadav see, et kaardi kasutaja selleks igal juhul nõusolekut andnud ei ole. Tema

versioon kaardi saamise kohta tuttava käest asjas kinnitust ei leidnud. Üldteadaolevalt

on maksekaartidel märgitud ka selle kasutaja nimi. Sisestades talle võõra kütusekaardi

andmed makseautomaati ja tankides sellega kütust, oli D. Matarase eesmärk osta

kütust kannatanu arvel ehk ta tegutses varalise kasu saamisel kavatsetult. PIN-koodi

sisestamise näol andmetöötlusprotsessi sekkumine ja selle tulemuse mõjutamine oli

hädavajalik tingimus, et lõppastmes ebaseaduslikult varalist kasu saada. Oma

käitumisega pidas D. Mataras vähemalt võimalikuks, et selliselt õnnestub tal varalist

kahju saada ja teisele isikule varalist kahju tekitada. Tervikuna on D. Mataras

arvutikelmuse toime pannud kavatsetult.

IV. Dmitri Matarase süüdistuses KarS § 209 lg 1 p 4, § 349, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi

35. Dmitri Mataras on oma süüd P OÜ-ga seonduvates süütegudes täielikult tunnistanud ja

seega puudub vaidlus nende süütegude faktilistes asjaoludes. Kohtuistungil ei

nõustunud ta siiski esitatud tsiviilhagiga ning leidis, et autole oli tehtud

kaskokindlustus. Kohtueelses menetluses on ta leidnud, et tema roll oli üksnes auto

rentimine ja üleandmine. Arvestades, et süüd on D. Mataras tunnistanud, kuid on

leidnud, et tema süü nendes tegudes polnud suur, käsitab kohus asjas kogutud tõendeid

määral, mis võimaldab saada tervikpildi D. Matarase tegevusest. Kuivõrd süüdistuse

järgi olid kõik need kuriteod suunatud lõppastmes konkreetse eesmärgi saavutamisele,

on põhjendatud käsitleda kõiki süütegusid koos.

36. Kannatanu P OÜ juhatuse liikme D P ütlustest nähtub, et tema ettevõtte P OÜ rentis

sõiduki Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx. Sõiduk kuulus A OÜ-le, kuid ta

on ka selle ettevõtte omanik ja juhatuse liige. Volituse alusel võib kumbki ettevõte

rentida teise ettevõtte sõidukeid. Sõiduki andis rendile uus töötaja, kes ei kontrollinud

dokumente piisavalt. Kohas, kus sõiduki GPS-signaal kadus, olid Porsche rehvijäljed

ja palju verd, kannatanu esindaja on selle kinnituseks lisanud ka kohapeal tehtud

fotod. Kaskokindlustus sõidukil puudus. Sõiduk oli plaanis edasi müüa 40 000 euroga,

selleks olid tehtud fotod. 29.09.2023. a seisuga oli selle väärtus vähemalt 36 000 eurot,

sest lisaks 33 000-eurosele ostuhinnale oli sõidukiga seoses tehtud kulutusi (III kd tl

73-74; 141-144; IV kd tl 240-241; 249-250). Sõiduki Porsche Cayenne

registreerimismärgiga xxx varustuse kirjeldus ja seisukord nähtub kannatanu esindaja

poolt esitatud fotodelt (V kd tl 242-247). Liiklusregistri väljatrükist,

registreerimistunnistuse koopiast ja müügilepingust nähtuvad mootorsõiduki Porsche

Cayenne registreerimismärgiga xxx andmed, mh et mootorsõiduki omanik on A OÜ ja

kasutajaks D P (III kd tl 75, 80-81, 82). D P poolt anti uurijale üle sõiduki soetamist ja

väärtust kinnitavad ning rentimisega seotud dokumendid. Rendilepingust XXX

nähtub, et 11.01.2023. a sõiduki rentimisel märgiti rentnikuks A G. Samas on A G

28 / 40

kriminaalasjas nr 23231500036 kannatanuna andnud ütlusi selle kohta, et 01.01.2023-

02.01.2023 varastati tema autost erinevad esemeid, sh tema nimele välja antud ID-

kaart ning juhiluba (III kd tl 93). Seega ei saanud A. G 11.01.2023. a sõidukit ka

rentida. Tunnistaja D M näol oli tegemist P OÜ töötajaga, kes rentis sõiduki. Tema

ütluste kohaselt 11.01.2023 helistas meesterahvas numbrilt xxx ja soovis rentida

Porsche Cayenne’i. Kella 18:30 ajal tuli umbes 40-aastane meesterahvas Tallinnas

Xxx juurde ja sõlmis sõiduauto Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx kirjaliku

rendilepingu nr XXX perioodiks 11.01.2023-14.01.2023. Mees tasus 500 eurot

tagatisraha ja 405 eurot rendi eest. 14.01.2023 lepingus märgitud kontaktnumbritele

enam ei vastatud ja sõidukit ei tagastatud. Sõiduki GPS näitas sõiduki asukohaks Läti

Vabariiki (III kd tl 97pö). Tunnistaja D M on äratundmiseks esitamisel kindlalt

välistanud fotol nr 2 oleva meesterahva. Samas on ta kirjeldanud, et rentnikul olid

juuksepiiri keskosas pikemad juuksed ja äärtes lühemad juuksed. D. Mataras paiknes

äratundmiseks esitamise fototabelis fotol nr 1 (III kd tl 101-104). Kohus tõdeb, et nii

kohtusaalis nähtu kui foto nr 1 kohaselt vastab just D. Mataras enim tunnistaja

kirjeldusele.

37. Tunnistaja A F on andnud ütlusi selle kohta, et ta andis oma sõiduki Kia Carnival

registreerimismärgiga xxx kasutada oma poja S F sõbrale B, kes kasutas sõidukit ka

tõenäoliselt 11.01.2023. a (III kd tl 107). Tunnistaja A F on B S’i ära tundnud kui B-

nimelise isiku, kes kasutas seda sõidukit (III kd tl 109-113). Tunnistaja S F ütluste

kohaselt andis ta 20.12.2022. a oma tuttavale B S kasutada oma isa sõiduauto Kia

Carnival registreerimismärgiga xxx. Bi teab ta läbi viimase tüdruksõbra A K.

11.01.2023. a õhtul tõi B sõiduki Kia tagasi ning auto üleandmisele tema elukohta xxx

Pärnu saabus ka teine sõiduauto Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx, mille

roolis oli tunnistajale tundmatu tumedama nahavärviga meesterahvas. Pärast istus B

ise Porsche rooli ja nad sõitsid koos tundmatu meesterahvaga ära, kuna neil oli kiire.

Võimalik, et nad ütlesid, et lähevad Lätti või kuulis ta sellest hiljem. Number xxx võis

olla üks numbritest, millelt B on talle 2023. aasta jaanuaris helistanud (III kd tl 116). S

F on äratundmiseks esitamisel tundnud fotol nr 1 olevas isikus ära mehe, kes sarnaneb

enim isikule, keda ta nägi Kia tagastamisel koos Biga – selleks isikuks on A J (III kd tl

119-121). Sõidupäevik, DVD-plaadil olevad salvestised ja kuvatõmmised annavad

tervikliku pildi sõiduki Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx liikumistest ning

kinnitavad selles osas ka kannatanu esindaja D P, tunnistajate D. M ja S. Fi ütluste

paikapidavust. Seejuures nähtub, et sõiduk alustas liikumist Tallinnast, viibis

11.01.2023. a Pärnus xxx juures ja viimane sõiduki asukoht salvestati Riia lähistel (III

kd tl 130, 135-138). Teabesalvestise vaatlusprotokollidest ja DVD-plaadil olevatelt

salvestistelt nähtuvad 11.01.2023. a kõnefailid ajavahemiku kell 16:28 kuni 18:24

kohta, sh see, et helistatud on numbritelt xxx, xxx. Kõnede sisu järgi sooviti rentida

sõidukit, täpsemalt Porsche Cayenne’i (III kd tl 145-152). Telefoninumbrid xxx ja xxx

on Super (Telia) kõnekaartide numbrid ja need aktiveeriti vastavalt 11.01.2023. a ja

07.01.2023. a (III kd tl 156). Sideettevõtjalt andmete pärimise loa taotluse alusel

saadud (III kd tl 158-161) andmete (III kd tl 162, 164) põhjal koostatud protokollid (tl

162-177) võimaldavad järeldada, et telefoninumbrit xxx kasutas B. S, numbrit xxx,

aga Dmitri Mataras. 11.01.2023. a on toimunud nende numbritega suhtlus D P

kasutusse antud telefoninumbriga. Samuti nähtub, et 14.01.-16.01.2023. a on D P

kasutuses olevalt numbrilt püütud sõnumeid saata ja helistada eelmainitud numbritele.

D. Matarase ja B. Si abonentide vaheline suhtlus on olnud perioodil 11.01. kuni

25.01.2023. a. Lisaks nähtub, et B. Si kasutuses olevalt numbrilt on suheldud

abonentnumbriga, mille kasutaja on A J. Asitõendi vaatlusprotokollist koos

29 / 40

fototabeliga ja DVD-plaadil olevatelt videosalvestistelt (III kd tl 178-183) on

tuvastatav see, kuidas toimus renditud sõiduki üleandmine. Muuhulgas nähtub, kuidas

punases jopes meesterahvas ja naisterahvas vahetavad 11.01.2023. a Xxx Tallinnas

pabereid ja mees annab naisterahvale raha. Seejärel asub meesterahvas kella 18.34

paiku juhtima sõidukit Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx. Kogu selle aja on

näha Xxx juures ka hallikat universaalkerega autot, mille juures seisis ühel hetkel ka

punases jopes mees. B. Si kasutuses olnud, hallika universaalkerega sõiduki Kia

Carnival reg nr xxx ja Porsche Cayenne reg nr xxx ja nendega liikunud kolme

meesterahva suhtlus ja koos liikumine 11.01.2023. a kella 18.53 kuni 19.16 paiku on

tuvastatav asitõendi vaatlusprotokollist ja videosalvestistelt, mis pärinevad Xxx 43

asuva C K, Tallinna avaliku ruumi ja Xxx 45, Kristiine keskuse turvakaameratest (III

kd tl 188-202). Seejuures on tanklakaameratest näha ja kuulda, et üks isikutest

pöördub teise poole nimega „B“ ja küsib R sõitmise järele. Näha on kõnekaardi

ostmine ja hiljem telefonis SIM-kaardi vahetamine. Samuti nähtub, et punases jopes

mees ostab naisetrahvalt beeži jope. See punases jopes mees on sarnane D. Matarasele,

seejuures tõdeb kohus, et samalaadset, punast värvi ja vasakul varrukal olevate

heledate kirjadega jopet kandis D. Mataras eespool tuvastatult kütusekaardiga

tankimisel. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga ja salvestistega (III kd tl

204-208) saab järeldada, et eelnevalt kirjeldatuga samalaadne halli värvi

universaalkerega Kia ja tume Porsche maastur on liikunud 11.01.2023. a kella 21.10

paiku Pärnusse. Hiljem on liikluskaameratest tuvastatud sõiduki registreerimismärgiga

xxx liikumine Ikla suunal. B Si poolt välja antud nutitelefon Apple iPhone andmetest

(III kd tl 211-212) nähtub muuhulgas see, et ta on 10.01. kuni 17.01.2023. a suhelnud

mitmelt numbrilt (sh xxx) D-nimelise kontaktiga (xxx), sõnumites on juttu mh sõitma

hakkamisest, hotelli võtmisest, kohtumisaadressist Xxx. Lisaks nähtub, et B. Si

kasutuses olevast telefonist on leitud 12.01.2023. a loodud foto sõidukist Porsche

Cayenne registreerimismärgiga xxx (III kd tl 213-216). Dmitri Mataraselt ära võetud

välja antud nutitelefonide Samsung Galaxy ja Huawei andmetest (III kd tl 227-229),

nähtub muuhulgas see, et ta on 10.01.2023. a saanud B. Si telefoni vaatluses

tuvastatuga samasisulisi sõnumeid, sh on talle edastatud A. K ehk B. Si tüdruksõbra

konto andmed. D. Mataras on 11.01.2023. a saanud teiselt numbrilt ka sõnumeid

teemal, mis puudutavad talle raha kandmist ja hotelli eest maksmist (III kd tl 230-

235). AS D vastus koos lisadega kinnitab B Si ja A Ji hotellis ööbimise aega ja seda, et

B. S registreeris sõiduki reg nr xxx (III kd tl 252-258). 21.02.2023. a teostati Dmitri

Matarase elukohas aadressil xxx läbiotsimine, mille käigus on D. Mataras välja

andnud beeži jope, mille ta ostis C K teenindusjaamas. Läbiotsimise käigus leitud ja

ära võetud esemeid ka vaadeldi (IV kd tl 53-96) ja protokollist nähtub, et D. Matarase

poolt välja antud jope (IV kd tl 60-62) sarnaneb sellele, mida on näha 11.01.2023. a

Xxx tn C K teenindusjaama kohta käivatel salvestistel ja vaatlusprotokollis (III kd tl

192, 201). Kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt on D. Mataras

tunnistanud, et ta rentis Ai palvel võõra juhiloa alusel sõiduki. A andis talle ka

sularaha, üle 900 euro. Ta helistas rendifirmasse, kui oli oma telefoni pannud uue

SIM-kaardi, mille sai Ailt ja Bilt. Rendifirmas andis ta saadud juhiloa ja sularaha ning

allkirjastas rendilepingu. Pärast võtme saamist sõitis autoga minema, Kotka tn-l andis

sõiduki üle Aile. Ise liikus ta edasi Kias, mida juhtis B. Rentimisel kasutatud juhiloa

viskas ta hiljem minema, nagu ka numbrile xxx väljastatud SIM-kaardi ja seljas olnud

punase HH talveparka. Koos sõideti Kristiine C K-sse. Ta teab, et eesmärk oli rentida

sõiduk, et see Lätis maha müüa, kuid hiljem liikus sõiduk Leetu. Tema roll oli sõiduk

rentida ja anda see Aile. Selliselt pidi ta kustutama 800-eurost võlga Ai ees. A lubas

talle ka raha 8000 eurot, kuid ta ei tea, kas see oli kolme peale või igaühele. Selleks, et

30 / 40

Lätist naasmisel oleks Bil ja Ail kütuseraha, saatis ta 50 eurot K (B. Si tüdruksõber)

Revolut kontole (V kd tl 91, 113-114, 118-120, 164-167). Samuti on D. Mataras

uurijatele näidanud ette koha, kuhu ta peitis rentimisel kasutatud juhiloa, kuid seda

sealt asukohast enam ei leitud (V kd tl 121-124).

38. Porsche Cayenne’iga registreerimismärgiga xxx seotud asjaolusid ja selle liikumist

kinnitavad ka B Si ütlused. Nende kohaselt palus tema tuttav J abi Porsche Riiga

transportimisel. Selle sõiduki tõi 11.01.2023. a A. Le Coq jalgpalliväljaku lähistel

tema ja Ji juurde D. Porschet juhtis edasi J. Tema ise juhtis halli Kia Carnivali,

suunduti Kristiine C K juurde. Hiljem tagastas ta Pärnus Kia ja sõitis koos Jiga

Porschega Lätti. J andis talle pärast 200 eurot ja hiljem ta enam Jit ega Porschet ei

näinud. Tema ei ole Dle juhiluba andnud. Juhiluba nägi ta varem D käes. P OÜ-sse

helistas tema SIM-kaardiga, mille andis talle D. Sularaha oli D käes. Sõiduki rentis D.

Tema pidi abistama Ji auto viimisel Lätti, sest Jil pole juhiluba. Tema teada plaaniti

autoga lihtsalt sõita, kuid hiljem sai Jilst aru, et ta arvatavasti ei tagasta sõidukit. J

suhtles tema telefonilt Dga (V kd tl 177-179, 185-188).

39. Kohus toob välja sedagi, et D. Mataras märkis kohtus, et tema maksis sõiduki

rentimisel üle 900 euro ja see hõlmas kaskokindlustust. Kui aga autol ei olnud

kaskokindlustust, siis tal tekitab küsimusi see, et mille eest ta siis tasus. Siinkohal

juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kannatanu esindaja sõnul (püsivat)

kaskokindlustuse lepingut sellel sõidukil ei olnud. Ka on esindaja selgitanud seda

protsessi, kuidas klientidel oli võimalik vormistada lühiajaline kaskokindlustus

rendiperioodi ajaks, kuid seda antud juhul ei soovitud. Lisaks tuli maksta rentnikul

tagatisraha. Ilmselgelt maksiski D. Mataras sõiduki rendi eest ja tasus tagatisraha.

Vastutuskindlustuse lepingut autole ei sõlmitud. Seda kinnitavad D. Matarase ütlused

ja ka (võltsitud) rendileping (V kd tl 113, III kd tl 79). Lisaks ei saa märkimata jätta, et

kuritegude toimepanemisel, aga ka üksnes rendilepingu võltsimisel, on ilmne, et isegi

kaskokindlustuse olemasolul ei olnuks D. Matarase vastutus välistatud, mh

kindlustusandja ees. Seega on D. Matarase arusaam vastutusest varalise kahju

tekitamise eest ebaõige.

40. Kokkuvõtteks leiab kohus, et eeltooduga on üheselt tõendatud, et Dmitri Mataras oli

isik, kes teiste isikutega kooskõlastatult rentis sõiduki Porsche, kasutades selleks võõra

isiku nimele väljastatud juhiluba, esines rendilepingu sõlmimisel võõra isikuna, esitas

valeandmed rendilepingu sõlmimiseks ja võltsis lepingu allkirjastamisel teise isiku

allkirja ning kasutas võltsitud rendilepingut selleks, et sõidukit kasutada. Sellise

tegevusega pani D. Mataras kogumis toime KarS § 209 lg 1 p 4, § 349, § 344 lg 1, §

345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod ehk grupiviisilise kelmuse, tähtsa isikliku

dokumendi kasutamise, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise.

Tõendite pinnalt ei ole tekkinud kahtlust selles, et D. Mataras tegutses kõigi nende

süütegude toimepanemisel teadlikult eesmärgiga viia kannatanu eksitusse rentniku

isiku osas ja varjata seeläbi enda isikut. Sellise käitumise vajadus on ilmselgelt

tingitud sellest, et ta teadis, et sõidukit ei rendita üksnes ajutise kasutamise eesmärgil,

vaid et see toimetatakse välisriiki, kus tema kuriteokaaslane püüab seda realiseerida.

Teadlikkusele sellest viitavad iseäranis asjaolu, et D. Mataras suhtles rendiettevõttega

konspiratiivselt (vahetades oma telefonis SIM-kaardi, millest ta hiljem vabanes) ning

samuti D. Matarase ütlused, mille kohaselt lubas A talle ka suuremat summat raha

(vähemalt kolme peale jagamiseks 8000 eurot). Võõra tähtsa isikliku dokumendi

kasutamine, rendilepingu võltsimine ja selle kasutamine olid hädavajalikud tegevused

31 / 40

selleks, et lõppastmes teadvalt luua rendileandjale asjaoludest ebaõige ettekujutus, mis

tingiks viimase varakäsutuse (lepingu alusel sõiduki üleandmise) ning mille tagajärjel

tekkis kannatanule varaline kahju. Neid asjaolusid arvestades saab öelda, et D.

Mataras tegutses kuritegude toimepanemisel kavatsetult.

41. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus süüdistatavate käitumises ei

tuvastanud.

KARISTUS

42. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku

süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude

toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas

omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille

põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See

karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja

selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja

üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).

Pavel Ževnerov

43. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud

rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks

rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 2 aastat 6 kuud vangistust.

KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks rahaline

karistus 265 päevamäära ulatuses või 6 kuud vangistust.

44. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri väljatrükki (V

kd tl 53-57), Viru Maakohtu 27.10.2020. a kohtuotsust (VI kd tl 44-47), millest

nähtuvalt on Pavel Ževnerovit varem karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja KarS § 183

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest ja MTA väljatrükke (V kd tl

61-61a; VI kd tl 38; VII kd tl 47-48). Süüdistatav on kohtuistungil selgitanud, et

vargused pani toime seoses narkosõltuvusega.

45. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud 15 varguseepisoodi, mis on toime

pandud süstemaatiliselt, kaks neist grupis ja sissetungimisega. Süüdistataval on neli

kehtivat samalaadsete kuritegude eest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on P.

Ževnerovit karistatud ka KarS § 218 alusel ehk süüteo eest varavastase süüteo eest

väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.

46. Kohus peab süüdistatava teosüüd KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava teo

toimepanemises keskmisest suuremaks, kuivõrd kuriteoepisoode ning kannatanuid on

palju. Samuti tuleb arvestada, et lisaks poevargustele on P. Ževnerov toime pannud

sissetungimisega varguseid garaažiboksidest, kus varastatud esemete väärtused on

suuremad kui poevarguste puhul. Lisaks on sissetungimisega toimepandud varguste

32 / 40

käigus tekitatud lisaks vargustele ka varalist kahju (garaažiuste, sõiduki kahjustused).

Seega ei ole põhjust rääkida vähesest süüst.

47. P. Ževnerovi teosüü KarS § 329 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises on

keskmisest veidi väiksem. Tegemist on karistuse kandmise jätkamisest teadliku

kõrvalehoidumisega. P. Ževnerov lahkus avavanglaosakonnast tööle B VX OÜ-sse,

kuid ei naasnud ettenähtud ajaks. Ta peeti hiljem kinni kaupluse parklas ja toimetati

vanglasse karistuse kandmise jätkamiseks. Vabaduses ta muid kuritegusid toime ei

pannud. P. Ževnerov on toimepandud tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, mida saab

arvestada karistust kergendava asjaoluna.

48. Süüdistatav on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus avaldanud, et kahetseb

toimepandud varguseid, mida saab arvestada karistust kergendava asjaoluna. Siiski ei

omista kohus sellele KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest

karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna liialt olulist kaalu. Seda põhjusel, et

kinnipeetavate isikute registri väljatrüki kohaselt vabanes P. Ževnerov eelmise

karistuse kandmiselt 23.02.2022. a (VI kd tl 48-50) ning käesolevas asjas on ta

vargused toime pannud perioodil 23.04.2022. a kuni 18.12.-28.12.2022. a. Seega on

isik lühikest aega pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt asunud

toime panema uusi samalaadseid kuritegusid. Isik on ise selgitanud, et ta pani kuriteod

toime seoses narkosõltuvusega. Kohtu arvates on P. Ževnerovil olnud võimalus

tegeleda probleemiga, mis on tema poolt varguste toimepanemise juurpõhjuseks.

Vanglas oli P. Ževnerovil võimalik narkootikumidest hoiduda, kuid vabanedes jätkas

ta peatselt uuesti varguste toimepanemist narkosõltuvuse ajendil. Kuna ka eelmiste

kuritegude toimepanemise asjaolud on olnud sarnased, siis leiab kohus, et karistuse

mõistmisel tuleb reageerida senisest rangemalt. Kohus ei tuvastanud P. Ževnerovi

käitumises karistust raskendavaid asjaolusid.

49. Kohus leiab eelneva põhjal, et P. Ževnerovile tuleb KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks mõista vangistus 3 aastat 4 kuud ja KarS §

329 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel,

suurendades üksikkaristustest raskeimat, tuleb mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud

vangistust, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb

karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses

viibitud aeg, 29.05.–30.05.2022. a, 29.08.2022. a, 07.02.–08.02.2023. a ja 09.02.–

11.09.2023. a, s.o 7 kuud 7 päeva vangistust karistusaja hulka ja ärakandmata

karistuseks lugeda 1 aasta 8 kuud 23 päeva vangistust.

50. Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks jätta karistuse täitmisele

pööramata. Nagu eelnevalt märgitud, on varguste toimepanek ilmselgelt muutunud P.

Ževnerovile elustiiliks, ta ei ole kohtule teadaolevalt püsivat ametlikku töökohta

omanud ega teinud midagi enda käitumismustri muutmiseks. Pärast vanglast

vabanemist on ta ka lühikese aja jooksul alustanud uuesti varguste toimepanemist.

Arvestades, et ta on ise kinnitanud, et pani kuriteod toime narkosõltuvuse mõjul, siis

tuleb ka tema poolt narkootikumide tarvitamist pidada riskikäitumiseks. Lisaks

kinnitab ka käesolevas asjas esitatud süüdistus KarS § 329 järgi seda, et P. Ževnerov

ei suuda talle pandud kohustustest kinni pidada. Need iseloomustavad andmed ei

veena kohut selles, et käitumiskontrollile allutamine P. Ževnerovi puhul enda

eesmärki täidaksid. Arvestades süüdistatava senist elukäiku on väga tõenäoline, et

süüdistatav jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ning kohtul puudub

33 / 40

veendumus, et ta suudaks hetkel alluda tingimusliku karistusest vabastamisega

kaasnevatele piirangutele ja kohustustele. Üldkasuliku töö kohaldamine ei ole

võimalik, kuna vangistus ületab 2 aastat (KarS § 69 lg 1). Eeltoodut arvestades leiab

kohus, et süüdistataval tuleb ära kanda mõistetud karistus reaalse vangistusena.

Karistusaja hulka tuleb lugeda süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse

kandmise alguseks tuleb lugeda praeguses asjas vahistuse alguse päev või kohtuotsuse

jõustumise päev, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem.

51. Pavel Ževnerovi poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud

ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei

pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse

kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke ja samuti puudub

kohtul veendumus, et ta suudaks rahalist karistust täita. Süüdistatav on küll öelnud, et

enne vahistamist töötas ta mitteametlikult, kuid tema varasem elukäik on näidanud, et

tal on raskusi püsiva ametliku töökoha hoidmisega. Seda kinnitavad MTA väljatrükid,

mille kohaselt oli P. Ževnerovi 2022. a tulumaksuga maksustavate väljamaksete

summa pärast mahaarvamisi 180 eurot, 2020. aastal 34 eurot ja 2021. aastal 1329

eurot (V kd tl 61-61a; VI kd tl 38; VII kd tl 47-48). Samuti nähtub karistusregistri

väljatrükist, et tal on varasemad väärtegude eest mõistetud rahatrahvid tasumata (V kd

tl 53-57). Samuti viitab P. Ževnerovi rahalistele raskustele tema poolt eeluurimisel

selgitatu, et ta pani varguseid toime eesmärgiga varastatud esemed maha müüa (IV kd

tl 209-223). Arvestades kohtu eelnevaid põhistusi süüdistatava varasema karistatuse,

kuritegude toimepanemise intensiivsuse ja nende toimepanemise alustamise osas

vahetult peale vangistuse kandmiselt vabanemist, ei oleks praegusel juhul Pavel

Ževnerovi rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse

eesmärkidega ning õiguskorra kaitsmise huvidega. On ilmne, et süüdistatav ei suudaks

rahalist karistust täita, kuid eelkõige ei mõjutaks rahaline karistus teda uute kuritegude

toimepanemisest hoiduma ning arvestades Pavel Ževnerovi poolt peagi peale

vangistuse kandmiselt vabanemist uute kuritegude toimepanemise alustamist, siis

oleks ohustatud ka õiguskorra kaitsmine.

Dmitri Mataras

52. KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud

ühe kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks 3 aastat vangistust.

KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud ühe

kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks 3 aastat vangistust.

KarS § 344 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks rahaline

karistus 265 päevamäära ulatuses või 6 kuud vangistust.

KarS § 345 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks

rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 1 aasta 6 kuud vangistust.

KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud rahalise

karistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks rahaline karistus 265 päevamäära

ulatuses.

53. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri väljatrükki (V

kd tl 169-170), Harju Maakohtu 16.11.2022. a kohtuotsust (V kd tl 223-228), millest

nähtuvalt on Dmitri Matarast varem karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi

34 / 40

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja MTA väljatrükki (V kd tl 174-175).

Süüdistatav on kohtuistungil selgitanud, et kuriteod pani ta toime seoses

narkosõltuvusega. Ta pani kuriteod toime mh selleks, et saada vahendeid

narkootikumide ostmiseks aga ka võla kustutamiseks (sõidukikelmus).

54. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud 2 varguseepisoodi, mis on toime

pandud süstemaatiliselt, grupis ja sissetungimisega. Samuti on talle ette heidetud

varguseepisoodi seoses kütusekaardiga, mille kohus kvalifitseeris ümber

arvutikelmuseks ning kelmuseepisoodi, tähtsa isikliku dokumendi kasutamist,

dokumendi võltsimist ja võltsitud dokumendi kasutamist eesmärgiga omandada õigusi

ja vabaneda kohustustest Süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus samalaadsete

ehk varavastaste kuritegude eest.

55. Kohus peab süüdistatava teosüüd KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava teo

toimepanemises keskmisest veidi suuremaks. 16.11.2020. a kohtuotsusest nähtub, et

D. Mataras on jätkanud sarnaste kuritegude toimepanemisega, st varguste objektiks on

olnud väärtuslikud esemed (tööriistad, sõidukid, kütus). Samuti on D. Mataras

jätkanud sissetungimisega varguste toimepanemist. Ka varasemalt on ta vargused

toime pannud võõra valduse murdmisega (parkimismajad, garaažid, piiratud hoovid).

Lisaks tuleb arvestada ka seda, et sissetungimisega toimepandud varguste käigus on

tekitatud lisaks vargustele ka varalist kahju (garaažiuste, sõiduki kahjustused). Seega

ei ole põhjust rääkida ka vähesest süüst. Kuivõrd D. Mataras enda süüd varguste

toimepanemises ei tunnistanud, siis ei ole võimalik kergendava asjaoluna arvestada

puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus ei tuvastanud D. Matarase käitumises muid karistust

kergendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus karistust raskendavaid asjaolusid.

56. Kohus peab süüdistatava teosüüd KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo

toimepanemises keskmisest veidi väiksemaks. Seejuures on kahju jäänud alla olulise

kahju määra ja tegemist oli pigem süüdistatava vaates n-ö soodsa võimaluse

kasutamisega. Asjas ei leidnud tuvastamist ka see, millisel konkreetsel viisil jõudis

kütusekaart temani, tuvastatav ei ole tema aktiivne tegevus selle hankimisel. Karistus

kergendavaid asjaolusid siin ei esine. Seega tuleb teda karistada 2-aastase

vangistusega.

57. Kohus peab süüdistatava teosüüd KarS § 209 lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1, § 345 lg 1

järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemises keskmise lähedane. Nende kuritegude

osas kõneleb väga ilmekalt D. Matarase küünilisest hoiakust see, et ta leidis

kohtuistungil, et ta tasus just kui kaskokindlustuse eest, mis pidanuks tema vastutuse

välistama. Seega ei esine karistust kergendavaid asjaolusid. Samal ajal on ilmne, et

kuigi D. Matarasel oli asjas oluline roll, ei osalenud ta enam hiljem sõiduki Eestist

väljatoimetamisel ja selle peitmisel. Välistada ei saa sedagi, et ta sõiduki rentimisega

pidi kustutama enda võlga kuriteokaaslase ees. Arvestades siiski suurt teosüüd, mis

läheneb suurele kahjule, on kohane karistusmäär sanktsiooni keskmäära lähedane.

Arvestades, et need kuriteod on vaadeldavad ühe teona, tuleb KarS § 63 lg-st 1 mõista

karistus raskeimat karisust ettenägeva sätte alusel, s.o KarS § 209 lg 1 p 4 alusel,

mõistes karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

58. Liitkaristusena tuleb mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat 6

kuud vangistust. Selle põhjuseks on asjaolu, et toime on pandud väga lai hulk

35 / 40

eriilmelisi varavastaseid süütegusid. Lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata

1/3, ja sellele omakorda liita eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus.

59. Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks jätta karistuse täitmisele

pööramata. Nagu eelnevalt märgitud, on varguste toimepanek ilmselgelt muutunud D.

Matarasele elustiiliks, ta ei ole kohtule teadaolevalt püsivat ametlikku töökohta

omanud ega teinud midagi enda käitumismustri muutmiseks. Pärast vanglast

vabanemist on ta erakordselt lühikese aja jooksul (8 päeva) alustanud uuesti

kuritegude toimepanemist. Arvestades, et ta on ise kinnitanud, et pani kuriteod toime

narkosõltuvuse mõjul, siis tuleb ka tema poolt narkootikumide tarvitamist pidada

riskikäitumiseks. Need iseloomustavad andmed ei veena kohut selles, et

käitumiskontrollile allutamine eesmärki täidaksid. Arvestades süüdistatava senist

elukäiku on väga tõenäoline, et süüdistatav jätkab vabaduses kuritegude

toimepanemist ning kohtul puudub veendumus, et ta suudaks hetkel alluda

tingimusliku karistusest vabastamisega kaasnevatele piirangutele ja kohustustele.

Üldkasuliku töö kohaldamine ei ole võimalik, kuna vangistus ületab 2 aastat (KarS §

69 lg 1). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistataval tuleb ära kanda mõistetud

karistus reaalse vangistusena. Saadud liitkaristuse, 4 aasta 13 päeva vangistuse,

kandmise alguseks tuleb lugeda D. Matarase vahistamise päev käesolevas asjas.

Arvestades seda, et kandmisele kuulub reaalne pikemaajalisem vanglakaristus ja D.

Mataras hoidus kohtumenetlusest kõrvale, tuleb jätta varem eraldi kohtumääruse

alusel kohaldatud tõkend muutmata.

60. D. Matarase osade kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka

rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea

võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse

kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke ja samuti puudub

kohtul veendumus, et ta suudaks rahalist karistust täita. Süüdistatav on küll öelnud, et

enne vahistamist töötas ta mitteametlikult, kuid tema varasem elukäik on näidanud, et

tal on raskusi püsiva ametliku töökoha hoidmisega. Seda kinnitavad MTA väljatrükid,

mille kohaselt oli D. Matarase 2022. a tulumaksuga maksustavate väljamaksete

summa pärast mahaarvamisi 4795 eurot (V kd tl 174-175). Samuti nähtub

karistusregistri väljatrükist, et tal on varasemad väärtegude eest mõistetud rahatrahvid

tasumata. Samuti viitab D. Mataras rahalistele raskustele tema poolt eeluurimisel

selgitatu, et ta pani varguseid toime eesmärgiga raha saada ja võlga kustutada.

Arvestades kohtu eelnevaid põhistusi süüdistatava varasema karistatuse, kuritegude

toimepanemise intensiivsuse ja nende toimepanemise alustamise osas vahetult peale

vangistuse kandmiselt vabanemist, ei oleks praegusel juhul D. Matarase rahalise

karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega ning

õiguskorra kaitsmise huvidega. On ilmne, et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust

täita, kuid eelkõige ei mõjutaks rahaline karistus teda uute kuritegude toimepanemisest

hoiduma ning arvestades D. Matarase poolt vahetult peale vangistuse kandmiselt

vabanemist uute kuritegude toimepanemise alustamist, siis oleks ohustatud ka

õiguskorra kaitsmine.

TSIVIILHAGID

36 / 40

61. Kuritegudega on tekitatud kannatanutele varalist kahju. Tsiviilhagid on esitanud

kannatanud: P P (summas 347,12 eurot); N R (summas 377,04 eurot), H N (summas

240 eurot), P R (summas 117,60 eurot), L P (summas 525 eurot), H L (summas 1605

eurot), A R (summas 476 eurot), S N (summas 931 eurot), A S (summas 398 eurot), G

S (summas 50 eurot), R N (summas 3151,27 eurot), C AS (summas 91,78 eurot), M E

OÜ (summas 190,95 eurot), X (summas 86,03 eurot), OÜ C (summas 3823,73 eurot)

ja P OÜ (summas 36 000 eurot). Toimunud kohtuistungil võttis süüdistatav Pavel

Ževnerov kõik tema vastu esitatud tsiviilhagid täielikult õigeks. TsMS § 440 lg 1

sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi,

seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja

õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus

kannatanute P P, N R, H N, P R, L P, H L, A R, S N, C AS-i, M E OÜ, X, A S, G S ja

R N esitatud tsiviilhagid täies ulatuses ning need kuuluvad Pavel Ževnerovilt

väljamõistmisele. Dmitri Mataras võttis kohtus kõik tsiviilhagid õigeks. See tingib

selle, et OÜ C poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning see kuulub

Dmitri Mataraselt väljamõistmisele. Küll aga esineb ülejäänud D. Matarase vastu

esitatud hagide puhul erisusi, mida kohus järgnevalt ka analüüsib.

62. Seoses n-ö garaaživarguste episoodidega esitasid tsiviilhagid kannatanud A S, G S ja

R N. Siinkohal tuleb tähele panna, et kuigi D. Mataras võttis kohtuistungil oma sõnade

järgi õigeks kõik tsiviilhagid, siis tegelikkuses ta oma süüd nende episoodidega

seonduvalt kohtus ei tunnistanud. Arvestades seda, et ta on seeläbi sisuliselt vastu

vaielnud nõuete alustele, ei saa D. Matarase sõnalist hagide õigeksvõttu pidada

selliseks, mis võimaldaks teha õigeksvõtul põhinevat otsustust.

63. Kohus asub seisukohale, et kannatanute A S, G S ja R N tsiviilhagide esitamise

aluseks olevad asjaolud on täies ulatuses tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega,

sh kannatanute aga ka süüdistatavate ütlustega. Samuti on nimetatud hagide aluseks

olnud asjaolud tõendatud nende tõenditega, mida kannatanud on ise menetlejale

esitanud: kannatanu A. S puhul arve ja tšeki koopiatega G. S puhul fotodega uksest, R.

N puhul fotodega esemetest.

64. Kahju tekitamine õigusvastasus baseerub varguste puhul VÕS § 1045 lg 1 p-st 5

tuleneval alusel, mille järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Lõhkumisega ja esemete äravõtmisega tekkinud kahju on otseses põhjuslikus seoses

kummagi tegevusega. Kuivõrd eespool leidis üheselt tuvastamist see, et vargused ja

lõhkumise panid toime P. Ževnerov ja D. Mataras ühiselt, vastutavad nad tekitatud

kahju eest solidaarselt. Kuivõrd kohus peab kannatanute poolt nõutavaid summasid

tõepärasteks ja leiab, et antud tsiviilhagid on täies ulatuses põhjendatud, tuleb

süüdistatavatelt solidaarselt kannatanute kasuks välja mõista tsiviilhagid summades

398 (S), 50 eurot (S) ja 3151,27 eurot (N).

65. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu P OÜ, summas 36 000 eurot, mis

koosneb sõiduki Porsche Cayenne väärtusest, millest kannatanu kelmuse teel ilma jäi.

Süüdistatav D. Mataras väljendas kohtuistungil algselt, et ta võtab kõik hagid õigeks,

kuid vaidleb vastu sõiduki väärtusele, see on tema arvates „väiksem kui 33 000 eurot“.

Seega ei ole tegu selgesõnalise hagi õigeksvõtuga. Kohus käsitab seda aga hagi

aluseks olevate faktiliste asjaolude täieliku omaksvõtuna ehk siinsel juhul puudub

vaidlus nõude põhjendatuse üle. Lühidalt saab tõdeda, et kohus on juba eelnevalt

37 / 40

tuvastanud, et kõnealuse grupiviisilise kelmuse koos sellega olemuslikult seotud

süütegudega pani toime D. Mataras. Seega tuleb asuda seisukohale, et eksisteerib

põhjuslik seos D. Matarase tegevuse ja kannatanule kahju tekkimise vahel. VÕS 1043

näeb ette, et kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui

ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele;

VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Käesoleval juhul on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud

süüdistatava poolt kannatanule varalise kahju tekitamine. Kuivõrd tõendamist on

leidnud D. Matarase süü kahju tekitamises, kuulub varaline kahju hüvitamisele.

66. Samas ei ole menetlusosalised ühel meelel selles, milline on tekitatud kahju suurus.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise peamine eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Praegusel juhul

ei kajasta asjas kogutud tõendid täpselt sõiduki väärtust. Seejuures on kannatanu

esindaja selgitanud, et lisaks sõiduki soetamishinnale (33 000 eurot) oli tehtud kulutusi

seoses sõiduki Eestisse transportimise, registreerimise ning hooldus- ja värvitöödega.

Kannatanul nende kinnituseks tõendeid esitada ei ole, sest tööd teostati ettevõtte enda

töökojas (V kd tl 241). Kohus leiab, et sõiduki väärtus ajal, mil kannatanu jäi sellest

ilma, on hagisummast väiksem. Esiteks tuleb tähele panna, et kannatanu seaduslikul

esindajal on olnud asjas mitmel korral võimalus täpsustada oma hagi ja esitada selle

kinnituseks tõendeid. Kohus tõdeb, et teostatud tööde maht ja maksumus on täielikult

tõendamata, kannatanu ei ole nimetanud isegi ühegi täiendava kulutuse konkreetset

maksumust. Seejuures on üldteada, et isegi kui tööd teostati ettevõttesiseselt, siis tuli

selleks kasutada varuosi ja kuluvahendeid ning neid ettevõtte ise ei tooda ega oma.

Seega saanuks kannatanu esitada ettevõtte raamatupidamisest tõendeid varuosade ja

kulumaterjalide ostmise kohta. Niisamuti pidi ettevõttes keegi konkreetselt need

tööoperatsioonid teostama ning selle isiku tööaja kulu kohta tõendi esitamine olnuks

samuti võimalik. Mis puudutab transpordi ja registreerimiskulusid, siis selle kohta

saanuks esitada kolmandate osapoolte arved. Eelnev tähendab, et kõik täiendavad

kulutused on tõendamata. Lisaks tuleb tähele panna, et kui kannatanu esindaja väitis,

et ta soetas sõiduki Prantsusmaalt ja sellega kaasnesid transpordikulud, siis

19.05.2021. a sõlmitud müügileping on sõlmitud Tallinnas ja ka müüja elab Tallinnas

(III kd tl 82). Lepingu põhjal ei saa seega transpordikulu tasumist eeldada ja

vastupidist ei ole ka tõendatud. Lisaks on kannatanu esindaja sõiduki väärtust

iseloomustavana välja toonud selle teistest paremat varustust (V kd tl 241, 242-247) ja

asjaolu, et ka teised sarnased sõidukid maksavad Auto24 müügikuulutuste portaalis

rohkem ning tema plaanis sõidukit müüa 40 000 euro eest (V kd tl 241; III kd tl 83,

88). Kohtu hinnangul on tuvastatav, et Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx on

2015. aasta väljalase ja selle läbisõit 11.01.2023. a oli umbes 169 000 kilomeetrit (III

kd tl 80, 135). Kuulutusteportaali väljatrükkide järgi pakuti müügiks 36 900 euro eest

samal aastal esmaregistreeritud, kuid veidi väiksema läbisõiduga samalaadset sõidukit

(III kd tl 88). Kohus on seisukohal, et kuna Porsche Cayenne’i näol on tegemist n-ö

luksusklassi maasturiga, mis on üldjuhul hästi varustatud, siis ei ole põhjust eeldada, et

kannatanu poolt rõhutatud lisavarustus olnuks eksklusiivne. Ainuüksi toimikus välja

toodud kuulutuste põhjal saab järeldada, et sama mudeli lõikes omavad sõiduki hinna

seisukohast suurimat tähtsust teised tegurid – sõiduki läbisõit ja väljalaskeaasta. Lisaks

ei saa unustada, et kuulutused on sõiduki väärtuse määratlemisel üksnes indikatiivsed

allikad – need näitavad pakkumishinda. Üldteada on see, et sõidukite tegelik

38 / 40

tehinguhind on pea eranditult madalam sellest hinnast, mida müüjad esialgu soovivad.

Arvestades ka sõiduki hinda (33 000 eurot) 2021. aasta maikuus (enam kui 1,5 aastat

enne kahju tekkimist), ja seda, et kasutatud tavasõiduki väärtus ajas väheneb, peab

kohus põhjendatud kahjuhüvitise suuruseks 33 000 eurot.

67. P OÜ tsiviilhagi on esitatud kostjate Dmitri Matarase ja A Ji vastu. Kohus märgib

siinkohal, et kriminaalasjas saab hagi osas otsustuse teha üksnes sellise kostja osas,

kes on süüdistatav või tsiviilkostja. Kuna A J ei ole praeguses asjas menetlusosaliseks,

ei ole kohtul võimalik teha otsustust tema tsiviilvastutuse osas. Seega tuleb hetkel hagi

välja mõista D. Mataraselt. Alles siis, kui kriminaal- või tsiviilkohus peaks tulevikus

lahendama hagi A Ji osas, ei ole võimatu, et see kuulub väljamõistmisele solidaarselt

D. Matarasega.

MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID

68. Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu

poolt. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva

sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.2024. a summas 1230

eurot, mis tuleb süüdistatavatelt välja mõista.

69. Praeguses asjas on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale makstud tasud, mis on D.

Matarase puhul kohtueelses menetluses 2059,20 eurot (V kd tl 87-88, 97-98,109-110,

140-141, 158-159; VII kd tl 118-119) ja kohtumenetluses 1429,58 eurot (VII kd tl

193; VIII kd tl 130, 132), s.o kokku 3488,78 eurot. P. Ževnerovi puhul on määratud

kaitsjale makstud tasu suurus kohtueelses menetluses 1959,96 eurot (IV kd tl 181-182,

193-194, 203-204; V kd tl 43-44; VII kd tl 124-125, 128-129, 133-134; VIII kd tl 75-

77) ja kohtumenetluses 1177,76 eurot (VII kd tl 194; VII kd tl 133, 135), s.o kokku

3137,72 eurot. Kriminaalasjas on teostatud ka DNA-ekspertiis, maksumusega 513

eurot (II kd tl 238-242). Kohtu hinnangul tuleb osa kaitsjatasust ja DNA-ekspertiisi

teostamise tasust jätta osaliselt riigi kanda, arvestades mh süüdistatavatel püsiva

töökoha ja sissetulekute puudumist ning neilt väljamõistetud tsiviilhagide suurust.

Samas tuleb arvesse võtta seda, et nii D. Mataras kui ka P. Ževnerov on töövõimelised

isikud, kes saavad asuda sissetulekut teenima ka kinnipidamisasutuses ning hüvitama

vähemalt osaliselt väljamõistetavaid menetluskulusid. Süüdistatavatelt väljamõistetava

kaitsjatasu suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada seda, et kriminaalasja materjalid

tagastati ühel korral prokuratuuri seoses tsiviilhagi puudustega ning seda asjaolu ei

saanud süüdistatavad kuidagi mõjutada. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jätta riigi

kanda mõlema süüdistatava kaitsjatasud, mis tekkisid esmases kohtumenetluses, s.o D.

Matarase puhul 820,80 eurot ja P. Ževnerovi puhul 777,60 eurot. Kuivõrd D.

Matarasel vahetus peale kriminaalasja materjalide tagastamist kaitsja, siis tuleb jätta

uue kaitsja tasu, mis seondus kriminaalasja materjalidega tutvumisega, riigi kanda.

Kohus peab põhjendatuks jätta D. Matarase kaitsja Y. Radziwilli kohtueelse menetluse

kuludest riigi kanda 734,40 eurot. P. Ževnerovi puhul peab kohus põhjendatuks jätta

riigi kanda kaitsjatasust 430,36 euro ulatuses. Kuivõrd DNA-ekspertiis teostati seoses

D. Matarase süüdistusega, siis tuleb see kulu välja mõista temalt. Ekspertiisiaktist

nähtub, et ekspertiisiks anti üle 3 proovi ning ekspertiisiobjektina kasutati D. Matarase

riiklikust registrist saadud DNA-profiili. Lähtudes Riigikohtu praktikast kuulub seega

D. Mataraselt väljamõistmisele 4 ekspertiisiobjektiga seotud kulu 228 euro ulatuses.

39 / 40

Ülejäänud osa DNA-ekspertiisist, s.o DNA-ekspertiisi kulu 285 euro ulatuses, tuleb

jätta riigi kanda. Seega kuulub D. Mataraselt väljamõistmisele sundraha 1230 eurot,

kaitsjatasu 1933,58 euro ulatuses ja ekspertiisikulu 228 euro ulatuses, s.o

menetluskulud kogusummas 3391,58 eurot. P. Ževnerovilt kuulub väljamõistmisele

sundraha 1230 eurot ning kaitsjatasu 1929,76 euro ulatuses, s.o menetluskulud

kogusummas 3159,76 eurot. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatavad viibivad

vangistuses ja nende võimalused sissetuleku koheseks teenimiseks on siiski piiratud,

peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ajatada,

määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste

maksetena.

70. Pakend DNA-proovidega ja kaks paberlehte, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse

jõustumisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Paluteder

kohtunik

40 / 40