2-23-17681/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAS ÜHISTEENUSED (edaspidi hageja) palus kohtu poolt menetlusse võetud hagis välja mõista Hagiavalduse kohaselt parkis kostja korduvalt sõiduautot registreerimisnumbriga xxx hageja
Legislator headnote
AI generated2-23-17681/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: AS ÜHISTEENUSED (edaspidi hageja) palus kohtu poolt menetlusse võetud hagis välja mõista Hagiavalduse kohaselt parkis kostja korduvalt sõiduautot registreerimisnumbriga xxx hageja
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 1. juulil 2024
tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus
Tsiviilasja number
2-23-17681
Kohtuasi
AS-i ÜHISTEENUSED hagi G I vastu leppetrahvide ja
viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
211,56 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490,
asukoht Endla tn 15 10122 Tallinn), lepiguline esindaja S R
(e-post: jurist@julianus.ee)
Kostja: G I (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada AS-i ÜHISTEENUSED hagi G I vastu
võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
2. Välja mõista G Ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks
leppetrahvide võlgnevus 160 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivised 32,36 eurot ja viivised alates
15.12.2023 kuni põhinõude 160 eurot täitmiseni VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
Menetluskulude jaotus ja
kindlaksmääramine
1. Jätta menetluskulu riigilõiv 100 eurot G I kanda
2. Välja mõista G Ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks
menetluskulu 100 eurot ja viivis välja mõistetud
menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113
lg 1 ettenähtud ulatuses
3. Muud AS-i ÜHISTEENUSED hagimenetluse kulud jätta
tema enda kanda ja kindlaks määramata
4. G I menetluskulud jätta tema enda kanda ja kindlaks
määramata
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele
ei
saa
esitada
apellatsioonkaebust,
väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hageja nõue
1. AS ÜHISTEENUSED (edaspidi hageja) palus kohtu poolt menetlusse võetud hagis välja mõista
G Ilt (edaspidi kostja) leppetrahvide võlgnevus 160 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised
32,36 eurot ja viivised alates 15.12.2023 kuni põhinõude 160 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras.
Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja korduvalt sõiduautot registreerimisnumbriga xxx hageja
poolt parkimist opereeritavas eraparklas rikkudes korduvalt parkimiskorralduse nõudeid.
Kostjale vormistati leppetrahve kokku summas 160,00 eurot: 1) leppetrahv xxx 27.02.2020
Vormsi tn 10 parklas, parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot, 2) leppetrahv xxx
12.12.2021 Vormsi tn 10 parklas parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot, 3) leppetrahv
xxx 07.01.2022 Vormsi tn 10 parklas parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot, 4)
leppetrahv xxx 15.12.2022 Vormsi tn 10 parklas parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot.
Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa
omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla
sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest
määratakse leppetrahv kuni 57 €. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie
14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses. Kostja on hageja koostatud leppetrahvi
nõuded kokku 160,00 jätnud tasumata. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on
paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja
ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. Hageja arvestab viiviseid
alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS §
113 lg 1 teises lause sätestatud määras: leppetrahvilt nr xxx 40,00 13.03.2020 - 14.12.2023 13,25
eurot, leppetrahvilt nr xxx 40,00 27.12.2021 - 14.12.2023 7,52 eurot, leppetrahvilt nr xxx 40,00
22.01.2022 - 14.12.2023 7,29, leppetrahvilt nr xxx 40,00 30.12.2022 - 14.12.2023 4,30 eurot.
Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid summas 32,36
(13,25+7,52+7,29+4,30) eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse
esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude (160,00 EUR) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras.
Kostja vastuväidete kokkuvõte
3. Kostja vastusest nähtuvalt ei vaidle ta hagile vastu, ei soovi esitada vastuhagi, soovib asja
lahendada kompromissiga ja esitas omapoolse kompromissettepaneku ning taotles asja
lahendamisel kompromissiga jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja tegi hagejale
kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub kostja hagejale 242,36 eurot (põhivõlg 160 eurot,
viivise 32,36 eurot, riigilõivu 50 eurot) ning kompromissi summa tasumise järel ei ole hagejal
enam kostja vastu rahalisi nõudeid. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Kohtuotsuse põhjendused
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et
leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või
lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse
leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste
tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud
kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes
muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1
sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja
väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral
sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese
tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
5. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on
tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis
annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale
sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused
sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud
selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja
parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida
liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki
kasutajale
tehtud
nähtavaks
hageja
eraparklasse
sisenemise
teave
koos
viitega
lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb
seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus
on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet
väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p
49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate
peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse
avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega
saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu,
kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi.
Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning
sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks
sõlmitud.
6. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja kontrollib kinnistul parkimise reeglite täitmist, et sõiduki
registreerimisnumbriga xxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal oli kostja
ning
kostja
on
sõiduki
parkinud
parkimiskorralduse
nõudeid
korduvalt
rikkudes.
Parkimistingimused
on
näidatud
infotahvlil
parkla
sissesõidul
või
parklas
sees.
Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv kuni
57 eurot. Hagiavaldusele lisatud fotodega ja leppetrahvidega on tõendatud, et kostjale vormistati
leppetrahve kokku 160,00 eurot: 1) leppetrahv xxx 27.02.2020 Vormsi tn 10 parklas,
parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot, 2) leppetrahv xxx 12.12.2021 Vormsi tn 10
parklas parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot, 3) leppetrahv xxx 07.01.2022 Vormsi tn
10 parklas parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot, 4) leppetrahv xxx 15.12.2022 Vormsi
tn 10 parklas parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot. Leppetrahvikviitungid on edastatud
pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele
täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule
või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine
võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega
viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise
korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda
võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et
leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud
lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool
õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist
teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostjale väljastatud leppetrahvide
maksetähtaeg oli 14 päeva. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja
hageja
vahel
lepinguline
suhe.
Parkimislepingu
tingimustes
on
kehtestatud,
et
parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega,
väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata
jätmisega on kostjal tekkinud 160 euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas
kohe
pärast
parkimistingimuste
rikkumist
leppetrahvinõuded,
on
tõendatud
sõiduki
klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse
osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse
edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p
12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430
märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on
pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja
koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses
parklas pargitud. Järelikult tuleb kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista leppetrahvid kokku
160 eurot.
7. Kostja ei vaidlusta hageja arvestatud viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast
päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras:
leppetrahvilt nr xxx 40,00 13.03.2020 - 14.12.2023 13,25 eurot, leppetrahvilt nr xxx 40,00
27.12.2021 - 14.12.2023 7,52 eurot, leppetrahvilt nr xxx 40,00 22.01.2022 - 14.12.2023 7,29,
leppetrahvilt nr xxx 40,00 30.12.2022 - 14.12.2023 4,30 eurot, kokku 32,36 eurot. Viivise
arvestus on seadusega kooskõlas, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113
lg 1 teises lause sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivised ja TsMS § 367 alusel
viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude 160,00 euro
tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on
kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna
või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
9. Kostja pakkus vastuses hagile hagejale kompromissi, mille järgi oli ta nõus hagejale tasuma
242,36 eurot, mis koosnes - põhivõlast 160 eurot, viivisest 32,36 eurot, riigilõivust 50 eurot ning
mille kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Hageja antud kompromissiga ei
nõustunud.
10. Kuna kohus rahuldab hagi kostja pakutud kompromissisumma ulatuses, siis tuleb hagimenetluse
kulud TsMS § 163 lg 2 alusel jätta suuremas osas hageja enda kanda. Kohus mõistab kostjalt
välja riigilõivu 100 eurot, mis oli hagejale hagi esitamisel vältimatult põhjendatud ja vajalik
menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral
kohus hagi menetlusse ei võta. Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjalt välja
mõista hageja kasuks välja mõistetud menetluskulult 100 eurot viivis VÕS §-s 113 lg 1
ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni
täitmiseni.
11. Muud hagimenetluse kulud tuleb jätta hageja enda kanda, mistõttu puudub vajadus nende
põhjendatuse ja vajalikkuse kindlaksmääramiseks. Kuna kostja ei esitanud hagi menetlusse
võtmise määruses antud tähtajaks kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, siis
tuleb kostja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kindlaksmääramata.
/digitaalselt allkirjastatud/
Kohtunik