Legislator Case Law & Legislation
2-23-17681/6 AI generated

2-23-17681/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-17681/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

AS ÜHISTEENUSED (edaspidi hageja) palus kohtu poolt menetlusse võetud hagis välja mõista Hagiavalduse kohaselt parkis kostja korduvalt sõiduautot registreerimisnumbriga xxx hageja

Legislator headnote

AI generated

2-23-17681/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: AS ÜHISTEENUSED (edaspidi hageja) palus kohtu poolt menetlusse võetud hagis välja mõista Hagiavalduse kohaselt parkis kostja korduvalt sõiduautot registreerimisnumbriga xxx hageja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 1. juulil 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-23-17681

Kohtuasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi G I vastu leppetrahvide ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

211,56 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490,

asukoht Endla tn 15 10122 Tallinn), lepiguline esindaja S R

(e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: G I (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada AS-i ÜHISTEENUSED hagi G I vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

2. Välja mõista G Ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks

leppetrahvide võlgnevus 160 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 32,36 eurot ja viivised alates

15.12.2023 kuni põhinõude 160 eurot täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulu riigilõiv 100 eurot G I kanda

2. Välja mõista G Ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks

menetluskulu 100 eurot ja viivis välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113

lg 1 ettenähtud ulatuses

3. Muud AS-i ÜHISTEENUSED hagimenetluse kulud jätta

tema enda kanda ja kindlaks määramata

4. G I menetluskulud jätta tema enda kanda ja kindlaks

määramata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. AS ÜHISTEENUSED (edaspidi hageja) palus kohtu poolt menetlusse võetud hagis välja mõista

G Ilt (edaspidi kostja) leppetrahvide võlgnevus 160 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised

32,36 eurot ja viivised alates 15.12.2023 kuni põhinõude 160 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja korduvalt sõiduautot registreerimisnumbriga xxx hageja

poolt parkimist opereeritavas eraparklas rikkudes korduvalt parkimiskorralduse nõudeid.

Kostjale vormistati leppetrahve kokku summas 160,00 eurot: 1) leppetrahv xxx 27.02.2020

Vormsi tn 10 parklas, parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot, 2) leppetrahv xxx

12.12.2021 Vormsi tn 10 parklas parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot, 3) leppetrahv

xxx 07.01.2022 Vormsi tn 10 parklas parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot, 4)

leppetrahv xxx 15.12.2022 Vormsi tn 10 parklas parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot.

Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa

omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla

sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest

määratakse leppetrahv kuni 57 €. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie

14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses. Kostja on hageja koostatud leppetrahvi

nõuded kokku 160,00 jätnud tasumata. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on

paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja

ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. Hageja arvestab viiviseid

alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS §

113 lg 1 teises lause sätestatud määras: leppetrahvilt nr xxx 40,00 13.03.2020 - 14.12.2023 13,25

eurot, leppetrahvilt nr xxx 40,00 27.12.2021 - 14.12.2023 7,52 eurot, leppetrahvilt nr xxx 40,00

22.01.2022 - 14.12.2023 7,29, leppetrahvilt nr xxx 40,00 30.12.2022 - 14.12.2023 4,30 eurot.

Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid summas 32,36

(13,25+7,52+7,29+4,30) eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude (160,00 EUR) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja vastusest nähtuvalt ei vaidle ta hagile vastu, ei soovi esitada vastuhagi, soovib asja

lahendada kompromissiga ja esitas omapoolse kompromissettepaneku ning taotles asja

lahendamisel kompromissiga jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja tegi hagejale

kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub kostja hagejale 242,36 eurot (põhivõlg 160 eurot,

viivise 32,36 eurot, riigilõivu 50 eurot) ning kompromissi summa tasumise järel ei ole hagejal

enam kostja vastu rahalisi nõudeid. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

5. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on

tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis

annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale

sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused

sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud

selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja

parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida

liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki

kasutajale

tehtud

nähtavaks

hageja

eraparklasse

sisenemise

teave

koos

viitega

lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb

seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus

on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet

väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p

49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate

peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse

avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega

saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu,

kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi.

Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning

sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks

sõlmitud.

6. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja kontrollib kinnistul parkimise reeglite täitmist, et sõiduki

registreerimisnumbriga xxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal oli kostja

ning

kostja

on

sõiduki

parkinud

parkimiskorralduse

nõudeid

korduvalt

rikkudes.

Parkimistingimused

on

näidatud

infotahvlil

parkla

sissesõidul

või

parklas

sees.

Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv kuni

57 eurot. Hagiavaldusele lisatud fotodega ja leppetrahvidega on tõendatud, et kostjale vormistati

leppetrahve kokku 160,00 eurot: 1) leppetrahv xxx 27.02.2020 Vormsi tn 10 parklas,

parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot, 2) leppetrahv xxx 12.12.2021 Vormsi tn 10

parklas parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot, 3) leppetrahv xxx 07.01.2022 Vormsi tn

10 parklas parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot, 4) leppetrahv xxx 15.12.2022 Vormsi

tn 10 parklas parkimiskorraldusnõuete eiramine 40,00 eurot. Leppetrahvikviitungid on edastatud

pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise

korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda

võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et

leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool

õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist

teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostjale väljastatud leppetrahvide

maksetähtaeg oli 14 päeva. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja

hageja

vahel

lepinguline

suhe.

Parkimislepingu

tingimustes

on

kehtestatud,

et

parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega,

väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata

jätmisega on kostjal tekkinud 160 euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas

kohe

pärast

parkimistingimuste

rikkumist

leppetrahvinõuded,

on

tõendatud

sõiduki

klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse

osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p

12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430

märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja

koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses

parklas pargitud. Järelikult tuleb kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista leppetrahvid kokku

160 eurot.

7. Kostja ei vaidlusta hageja arvestatud viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast

päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras:

leppetrahvilt nr xxx 40,00 13.03.2020 - 14.12.2023 13,25 eurot, leppetrahvilt nr xxx 40,00

27.12.2021 - 14.12.2023 7,52 eurot, leppetrahvilt nr xxx 40,00 22.01.2022 - 14.12.2023 7,29,

leppetrahvilt nr xxx 40,00 30.12.2022 - 14.12.2023 4,30 eurot, kokku 32,36 eurot. Viivise

arvestus on seadusega kooskõlas, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113

lg 1 teises lause sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivised ja TsMS § 367 alusel

viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude 160,00 euro

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna

või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

9. Kostja pakkus vastuses hagile hagejale kompromissi, mille järgi oli ta nõus hagejale tasuma

242,36 eurot, mis koosnes - põhivõlast 160 eurot, viivisest 32,36 eurot, riigilõivust 50 eurot ning

mille kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Hageja antud kompromissiga ei

nõustunud.

10. Kuna kohus rahuldab hagi kostja pakutud kompromissisumma ulatuses, siis tuleb hagimenetluse

kulud TsMS § 163 lg 2 alusel jätta suuremas osas hageja enda kanda. Kohus mõistab kostjalt

välja riigilõivu 100 eurot, mis oli hagejale hagi esitamisel vältimatult põhjendatud ja vajalik

menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral

kohus hagi menetlusse ei võta. Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjalt välja

mõista hageja kasuks välja mõistetud menetluskulult 100 eurot viivis VÕS §-s 113 lg 1

ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

11. Muud hagimenetluse kulud tuleb jätta hageja enda kanda, mistõttu puudub vajadus nende

põhjendatuse ja vajalikkuse kindlaksmääramiseks. Kuna kostja ei esitanud hagi menetlusse

võtmise määruses antud tähtajaks kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, siis

tuleb kostja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kindlaksmääramata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik