3-24-1318/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKohila Vallavalitsus tegi 05.03.2024 ettekirjutus-hoiatuse (edaspidi ettekirjutus) terviseuuringud, mille tulemusena saab laps osaleda rehabilitatsiooniteenustel (p 2);
Legislator headnote
AI generated3-24-1318/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kohila Vallavalitsus tegi 05.03.2024 ettekirjutus-hoiatuse (edaspidi ettekirjutus) terviseuuringud, mille tulemusena saab laps osaleda rehabilitatsiooniteenustel (p 2);
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1318
Haldusasi
X kaebus Kohila Vallavalitsuse 5. märtsi 2024. a
ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja NK
Vastustaja Kohila vald, esindaja EH
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. mai 2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. mai 2024. a määruse
resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-24-1318.
2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. mai 2024. a määruse resolutsiooni p 1.
4. Peatada Kohila Vallavalitsuse 5. märtsi 2024. a ettekirjutus-hoiatuse täitmine
punktide 1, 2, 2.2, 3, 3.1 ja 4 osas kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
5. Kohtumääruse avaldamisel asendada X, Y ja XXX nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kohila Vallavalitsus tegi 05.03.2024 ettekirjutus-hoiatuse (edaspidi ettekirjutus)
abivajava lapse kaitseks, millega kohustati Y (edaspidi kaebaja laps) kasvatavat isikut X
(edaspidi kaebaja):
-
tegema koostööd Kohila Vallavalitsuse lastekaitse spetsialisti EHga ning XXX
personaliga (p 1);
-
lastekaitsespetsialisti kaasabil taotlema kaebaja lapsele puudeastme tuvastamist
koostöös lastekaitsespetsialisti ja arstidega, vajadusel läbima selleks uued
terviseuuringud, mille tulemusena saab laps osaleda rehabilitatsiooniteenustel (p 2);
-
küsima perearstilt suunamiskirja psühhiaatrile, eesmärgiga hinnata kaebaja lapse
käitumuslikke probleeme ning saamaks arstilt soovitusi edaspidiseks kahe nädala
jooksul alates ettekirjutuse saamisest (p 2.1);
-
taotlema XXXst kaebaja lapse iseloomustust, et esitada see psühhiaatrile (p 2.2);
3-24-1318
2(9)
-
kokku leppima psühhiaatri visiidi aja ning külastama psühhiaatrit (p 2.2);
-
tagama kaebaja lapse koolikohustuse täitmise koolitööde tegemise ning õppevahendite
olemasolu näol (p 3);
-
garanteerima, et kaebaja lapsele koolist antavad kodused ülesanded on tehtud (p 3.1);
-
hoolitsema selle eest, et kaebaja lapsel oleksid kaasas iga päeva õppetööks vajalikud
vahendid (p 3.2);
-
ema räägib lapsele, et ta peab olema igal päeval tundides koolipäeva lõpuni (p 3.3);
-
leppima koostöös lastekaitsespetsialistiga kokku aja Raikküla kooliga tutvumiseks koos
lapsega hiljemalt 2 nädala jooksul alates ettekirjutuse kättesaamisest (p 4).
Ettekirjutuse p IV kohaselt hakkab ettekirjutus kehtima haldusaktist teada saamisest. Kui
ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata ja/või ettekirjutuse adressaat ei asu
ettekirjutust täitma, pöördub Kohila Vallavalitsus ettekirjutuse punktide täitmise osas Tallinna
Halduskohtusse, kes algatab kohtupoolse täitemenetluse nõude.
2. X esitas Tallinna Halduskohtule 02.05.2024 kaebuse Kohila Vallavalitsuse 05.03.2024
ettekirjutuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus ettekirjutuse
kehtivuse peatamiseks kohtumenetluse ajaks.
Lastekaitsespetsialist oli haldusmenetluses otsuse langetamisel pealiskaudne, ta isegi ei tea,
mitmendas klassis laps õpib. Ettekirjutuse kohaselt õpib laps kolmandas klassis, tegelikult aga
neljandas. Ettekirjutuse tegemise peamiseks põhjuseks on väidetavalt lapse ohtlik käitumine ja
raskused õppimisel. Ettekirjutuse kohaselt suunati laps saviteraapiale, mille käigus saviterapeut
teatas, et laps ei sobi praegusesse koolikeskkonda. Haldusaktis puuduvad andmed saviterapeudi
hariduse ja pädevuse kohta ning pole arusaadav, millest tuleb terapeudi õigus selliseid järeldusi
teha. Ettekirjutuse kohaselt on sagenenud juhtumid koolis, kus laps mängib kägistamismänge
teiste lastega, samuti on olnud juhtumeid, kus laps on füüsiliselt rünnanud õpetaja abi ja
ähvardanud klassivenda kääridega. Lapsevanemat pole nendest juhtumitest teavitatud, ka e-
koolis juhtumite kohta andmed puuduvad. Ettekirjutuses on kasutatud tegelikkusele
mittevastavaid asjaolusid ja fakte.
Laps on 2022. a kevadel läbinud ulatusliku tervisekontrolli. Selle põhjal tegi Haridus- ja
Noorteamet kindlaks, et laps võib õppida tavalises põhikoolis lihtsustatud õppekavaga klassis.
Perearst on lapse tervisega kursis. Ettekirjutusega kohustatakse sisuliselt perearsti suunama laps
psühhiaatrile, samuti suunatakse last õpingute jätkamiseks Raikküla kooli, kuigi lapse
elukohale lähimas koolis (XXXs) rakendatakse lihtsustatud õpet ja toimetulekut õpilastele, kes
koolivälise nõustamiskomisjoni soovitusel ja lapsevanema nõusolekul õpib lihtsustatud õppes.
Lastekaitsespetsialist ei kaasanud menetlusse lapse tervisega tegelenud tervise- ja
haridusasutusi (SA Tallinna Lastehaigla, Haridus- ja Noorteamet, Rajaleidja) ning eiras lapse
tervise ja õpivajaduste kohta väljastatud dokumentatsiooni. Vastustaja jättis välja selgitamata
olulised asjaolud ja kaebaja enne otsuse tegemist ära kuualamata.
Ettekirjutuse p 3.1 on tühine. Lapsevanema kohustused on toodud põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse (PGS) §-s 11. Kohustust tagama, et lapsel oleks kodused ülesanded
tehtud, lapsevanemal ei ole. Tegemist on erivajadusega lapsega, kelle puhul eeldatakse, et
põhiline koolitöö on tehtud koolis. Rikutud on põhiseaduse (PS) §-i 37, mille kohaselt on laste
hariduse valikul otsustav sõna vanematel. Samuti on vaidlustatava ettekirjutusega oluliselt
riivatud PS §-ga 27 tagatud lapsevanema õigust kasvatada oma last ja hoolitseda tema eest,
õigust lastekaitsele ning PS §-ga 26 kaitstud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.
Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral tekib reaalne oht, et kaebaja vanema õigusi
rikutakse ning teda sunnitakse last üle viima Raikküla kooli, kus lapsed viibivad
internaadirežiimil. Laps kaotab harjumuspärase elu- ja suhtluskeskkonna, mis võib osutada
negatiivset mõju tema psüühilisele tervisele ja lapse emal tekkida hingelised kannatused.
3-24-1318
3(9)
3. Tallinna Halduskohus jättis 06.05.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata (resolutsiooni p 1), kohustas menetlusosalisi asuma asja lahendamiseks
kompromissläbirääkimistele ja teavitada hiljemalt 06.06.2024 kohut kompromissläbirääkimiste
käigust. Vajadusel on menetlusosalistel võimalik paluda kohtu abi läbirääkimiste pidamiseks
või taotleda asja lahendamiseks lepitusmenetluse algatamist (resolutsiooni p 4).
Kaebaja eesmärk esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on vältida ettekirjutusega pandud
kohustuste täitmist.
Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse
eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus. Ei nähtu mistahes pöördumatut või raskesti
kõrvaldatavat tagajärge kaebaja õigustele, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Isegi kui
vaidlustatud ettekirjutus oleks õigusvastane, ei saa sellega kaebajale pandud kohustusi pidada
kaebaja või tema lapse õigusi pöördumatult kahjustavaks.
Sisuliselt on kaevatava haldusaktiga pandud lapse emale kohustus teha kohaliku omavalitsuse
ja haridusasutustega koostööd, leidmaks lapsele sobivaim viis õppetöö läbiviimiseks nii, et
lapse huvid oleks parimal viisil kaitstud. Terviseuuringutele suunamist ei saa pidada selliseks
kohustuseks, mida saaks pidada kaebaja või tema lapse õiguste pöördumatuks kahjustamiseks,
ka ei saa selleks pidada lapse emale pandud kohustust hoolitseda selle eest, et lapsel oleks tehtud
kodused ülesanded ja koolis kaasas vajalikud õppevahendid ning kohustus selgitada lapsele, et
koolis peaks laps viibima koolipäeva lõpuni. Vaidlustatud haldusaktiga ei ole pandud kaebajale
kohustust
viia
laps
õppima
Raikküla
kooli,
vaid
üksnes
leppida
koostöös
lastekaitsespetsialistiga kokku aeg kooliga tutvumiseks. Ettekirjutusest ei nähtu, et selles
toodud kohustuste täitmata jätmise korral saaksid kaebajale või tema lapsele osaks tagajärjed,
mida tuleks pidada õiguste pöördumatuks rikkumiseks.
Kaebust ei saa kohtule esialgu teadaolevate asjaolude pinnalt pidada ilmselgelt perspektiivituks,
samas ei saa pidada ka ülemäära edukaks. Kaebusest ja vaidlustatavast ettekirjutusest nähtub,
et haldusakti andmise põhjuseks on eelkõige lapsevanema ja kohaliku omavalitsuse vahelise
koostöö puudumine. Kaebusest nähtub, et praegune õppetöö korraldus ei pruugi olla lapse
vajadustele vastav parim lahendus ning kohalikule omavalitsusele ei saa seega ette heita
tegevust püüda lapsevanemaga koostöös leida lapsele sobivaim võimalik õppetöö korraldus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES
4. X esitas 21.05.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada
halduskohtu 06.05.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada
esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada 05.03.2024 ettekirjutus-hoiatuse kehtivus kuni
kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
Kaebaja lapsel tuvastati 2022. a-l SA Tallinna Lastehaigla arstliku komisjoni poolt kerges
astmes vaimses arengus mahajäämine (diagnoos F70.0) ja soovitati õppetööd lihtsustatud
õppekavaga. Haridus- ja Noorteameti otsusega on lapsele 2022. a-l määratud tugispetsialistide
teenused: tõhustatud tugi, õpe eriklassis, riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel õpe,
eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog. Laps õpib XXX 4. klassis lihtsustatud õppekavaga
(koolis on moodustatud eriklass). Klassijuhataja abi kiusab last mitme aasta jooksul, näpistab
teda, peab põhjuseta riietehoiuruumis kinni. Kaebaja pöördus korduvalt lapse õpetajate poole
palvega suhtuda lapsesse kannatlikult, kuid tulemuseta. Ema pöördumised e-koolis
eemaldatakse. 2024. a. märtsis muutus olukord raskemaks. Lastekaitsespetsialist kutsus kaebaja
vestlusele, kuid vestlust sisuliselt ei toimunud, kuna kaebaja ei valda eesti keelt ja
lastekaitsespetsialist vene keelt. 03.04.2023 sai kaebaja tähitud postiga 05.03.2024 vastustaja
ettekirjutuse.
3-24-1318
4(9)
Lapse terviseseisundi tuvastamine ja tugiteenuste (sh kooli) määramine toimub viisil, mis on
lapsel läbitud 2022 a-l. Õpivajaduse määramisele eelneb põhjalik uuring mitme arsti poolt,
mille tulemusena pannakse diagnoos ja alles seejärel otsustab pädeva asutuse komisjon, millist
kooli või õppeprogrammi laps vajab. Ettekirjutusega tehakse sisuliselt ettekirjutus perearstile
suunata laps psühhiaatrile (tõenäoliselt arvates, et psühhiaater paneb enda ainuotsusega lapsele
raskema diagnoosi) ja selleks tõendeid omamata suunatakse last õpingute jätkamiseks Raikküla
kooli, kuigi ka lapse elukohale lähimas koolis, XXXs, rakendatakse lihtsustatud õpet ja
toimetulekut õpilastele.
Vastustaja jättis kaebaja enne kaebaja õigusi kahjustatava otsuse tegemist ära kuualamata.
Lastekaitsespetsialisti katse kaebajaga vestelda toimus 05.03.2024, st pärast ettekirjutuse
tegemist. Ettekirjutusel on tühise haldusakti tunnused HMS § 63 lg 2 p 5 alusel. Tühine on ka
ettekirjutuse p 3.1, mille kohaselt peab kaebaja garanteerima, et lapsele koolist antavad kodused
ülesanded on tehtud.
Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohtadega esialgse õiguskaitse osas. Lapsel esineva kerge
puude tõttu on tema jaoks äärmiselt tähtis olla toetavas ja hoolitsevas keskkonnas, mis on
tagatud lapse peres. Raikküla kooli õppima minek tähendab, et laps peab seal elama internaadi
tingimustes ja perekonnast eraldi. Laps kaotab harjumuspärase elu- ja suhtluskeskkonna, mis
võib osutada negatiivset ja pöördumatut mõju tema niigi nõrgenenud psüühilisele tervisele,
samuti võivad lapse emal tekkida sellest hingelised kannatused. Ükski arst või muu lapse tervise
küsimustes pädev isik pole hetkel tuvastanud, et selline meede on lapse tervisele hea. Kohaliku
omavalitsuse ettekirjutuse eesmärk ei ole koostöö lapsevanemaga, nagu halduskohus ekslikult
leidis, vaid katse kõrvale hiilida oma kohustusest last kaitsta ja toetada.
Kaebajal õigus otsustada lapse tervisesse ja haridusse puudutavate küsimuste üle. Kohalik
omavalitsus võib nendesse küsimustesse sekkuda vaid äärmisel juhul, kui on olemas reaalne
oht lapse või teiste inimeste elule ja tervisele. Haldusorgan peab uurimiskohustuse raames
üksikasjalikult kontrollima sellise sekkumise aluseks olevaid asjaolusid ning alles siis
otsustama meetmete kohaldamise üle. Haldusorgan seda ei teinud. Esialgse õiguskaitse
kohaldamata jätmisel tekib reaalne oht, et kaebaja perekond ja laps jäävad kaitseta ning kaebaja
ja tema lapse vaimset heaolu rikutakse olulisel määral enne kohtuvaidluse lõppu.
5. Kohila vald esitas 29.05.2024 seisukoha määruskaebusele.
Lastekaitsetöötaja
käis
kodukülastusel
kaebaja
lapse
kodus
08.12.2023
koos
psühhoterapeudiga, kus oli jutuks ka väidetav õpetajapoolne kiusamine (1. klassis toimunud
vahejuhtum), pärast mida olevat lapsel raske selle õpetaja abiga õppida. Ema ja lapse sõnul
puudub kaebaja laps ainult tundidest, mida annab see õpetaja abi, kuid kooli selgituste kohaselt
ei ole lapse puudumised seotud ainult ühte õpetaja abiga, vaid ta lahkub ka tundidest, mida
annab teine õpetaja. Seega ei saa probleem olla ühes õpetajas.
Alates 02.01.2024 on kaebaja laps käinud teraapias „Töö saviväljal“, kuid see otsustati 6. korra
järel lõpetada, kuna lapse toetuse ja abi vajadus tema toimetuleku paranemiseks on suurem, kui
teraapiavormiga on võimalik pakkuda. Kuna lastekaitsespetsialist ei saanud head kontakti
lapsevanemaga, kuid lapse osas tuli koolilt uusi murettekitavaid teateid, otsustas vastustaja teha
vanemale ettekirjutuse eesmärgiga taotleda lapsele puudeastme tuvastamist, mis võimaldaks
lapsele rehabilitatsiooniplaani taotlemist, riigi rahastusega teraapiates osalemist ja tagaks
paremad võimalused tema arenguks. Puudeastme tuvastamiseks suunas vald lapsevanema
arstivisiidile, kuna varasem visiit toimus kaks aastat tagasi.
05.03.2024 kohtus lastekaitsespetsialist kaebajaga, soovides selgitada koolis toimunud
intsidente ning arutada võimalusi lapse toetamiseks. Vestluse juures viibis ka kooli
sotsiaalpedagoog, kes oli nõus aitama vajadusel ka venekeelse suhtlusega. Vastustaja tegi
ettepaneku suhelda eesti keeles ja kui miskit jääb arusaamatuks, siis tõlgitakse. Lapsevanem
3-24-1318
5(9)
ütles, et ei saa eesti keelest aru ning lahkus vestluselt. Raikküla kool, mida vastustaja soovis
vanemaga külastada, on mõeldud lastele, kellel esineb vaimne mahajäämus ning kes õpivad
lihtsustatud või toimetulekuõppekaval. Kaebaja laps õpib lihtsustatud õppekaval. Kool on
loonud võimaluse selleks, et tegeleda iga lapsega individuaalselt, seal valitseb rahulik ja
positiivne
õhkkond
ning
kool
suudab
pakkuda
intellektipuudega
lastele
rehabilitatsiooniteenuseid, millega last paremini toetada. Kool asub lapse kodust poole tunni
autosõidu kaugusel, sinna on võimalik sõita rongi ja bussiga, mis võimaldaks vanemal ka nädala
sees lapsega kohtuda. Vastustaja eesmärk oli koos vanemaga tutvuda kooli poolt pakutavate
võimalustega ning koos otsustada, kas selline keskkond oleks lapse jaoks turvalisem ja
toetavam kui praegune. Otsuse kooli vahetamise või mittevahetamise osas soovib vastustaja
teha koos lapsevanemaga.
Lapsel on palju puudumisi, sh põhjuseta puudumisi, mis raskendavad edasijõudmist koolis,
samuti pole kaasas kooliks vajalikke asju. Kohila vald rakendab Rajaleidja poolt määratud
tugiteenuseid, kuid kuna laps puudub neist sageli (eesti keele lisatundides ei ole üldse
osalenud), ei täida tugimeetmed oma eesmärki. 24. aprillil toimus koolis ümarlaud eesmärgiga
rääkida lapsevanemaga lapse olukorrast, kuid kohtumine oma eesmärki ei täitnud, pigem
suurendas seda. Lapsevanem on korduvalt rääkinud, et kuna laps on intellektipuudega, siis ta
ei olegi võimeline õppima ning tema tulevik on jäädagi elama oma emaga. Lastekaitsetöötaja
aga lapse võimekust nii madalaks ei hinda ja on teinud ettepaneku kaaluda keskkonnamuutust,
et laps saaks omandada võimetekohase hariduse ja õppida hakkama saama tulevikus ka
iseseisvalt või väiksema abivajadusega. XXX on kajastanud lapsega toimunud intsidente e-
kooli märkustes, kuhu lapsevanemal on ligipääs. Vastustajal ega koolil ei ole õnnestunud saada
vanemaga head kontakti ega teha temaga koostööd. Ettekirjutuse täitmine on lapse parimates
huvides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse
esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS
§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse
esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.
7. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks
enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse
kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava
hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebus ei tohi seejuures olla
ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja
3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale,
avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-19-17,
p 15). Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiireloomulisena piiratud informatsiooni
tingimustes (HKMS § 252 lg 1). Määruse tagajärgi ei pruugi kohus tuvastada tõendite alusel,
kuid faktilised asjaolud peavad olema põhistatud ja prognoosid peavad olema põhjendatud
(Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15).
8. Kaebaja eesmärk on hoida ära ettekirjutusega nõutud tegevused, mis kaebaja hinnangul
on suunatud kaebaja lapse kooli vahetamisele, ja hoiatuses märgitud sunnivahendi kasutamine.
9. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus –
olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud
või võimatu (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Kohus võib sellises olukorras rakendada
seaduses sätestatud esmaseid meetmeid, mh peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse või
täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1).
3-24-1318
6(9)
10. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et kaebajal on esialgse õiguskaitse
vajadus. Kohus peab haldusakti peatamise otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede
saabumise ohuga. Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on ka tagajärg, mida ei ole hiljem mõistlik
kõrvaldada (Riigikohtu 22.11.2004 määrus asjas nr 3-3-1-76-04, p 7). Määruskaebuse
rõhutatakse, et lapsel esineva kerge puude tõttu on tema jaoks äärmiselt tähtis olla toetavas ja
hoolitsevas keskkonnas, mis on tagatud lapse peres. Raikküla kooli õppima minek tähendab, et
laps peab elama internaadis, perekonnast eraldi, mis võib osutada negatiivset ja pöördumatut
mõju tema niigi nõrgenenud psüühilisele tervisele. Esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamisel
ei ole asjasse puutuv mitte vaidlustava haldusakti või toimingu õigusvastasus, vaid kohtuotsuse
täitmise võimatus või raskendatus või ebamõistlike piirangute saabumise oht (K. Merusk. I.
Pilving. Haldusmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013, lk 687).
11. Esialgset õiguskaitset kohaldamata tuleb ettekirjutus täita. Suurem osa ettekirjutusega
pandud kohustustest on sellised, mille puhul ettekirjutuse kohtumenetluse ajal täitmisega ei ole
võimalik kaebuse rahuldamise korral enam vabaneda. Nii on ettekirjutuse p-des 2, 3.3 ja 4
pandud kohustused oma olemuselt sellised, et ettekirjutuse täitmine saab toimuda ühekordselt
ja nende kohustuste täitmise järel kaebuse rahuldamisega kaebaja neist enam ei vabane.
12. Halduskohus leidis küll õigesti, et vaidlustatud haldusaktiga ei pandud taotlejale
kohustust
viia
laps
õppima
Raikküla
kooli,
vaid
üksnes
leppima
koostöös
lastekaitsespetsialistiga kokku aeg kooliga tutvumiseks, kuid ka see kohustus (ettekirjutus-
hoiatuse p 4) on ringkonnakohtu arvates praegusel ajal, mil vastustajal puuduvad adekvaatsed
andmed ja eksperthinnangud kaebaja lapse puudeastme või terviseseisundi muutumise osas,
ennatlik ning kaebaja kohustamine Raikküla kooli külastamiseks põhjendamatu. Praegusel ajal
ei ole kohtu arvates vastustajal vajadust ega põhjust nõuda ettekirjutusega kaebajalt ka lapsele
puudeastme tuvastamise (ettekirjutus-hoiatuse p 2) ega lapse iseloomustuse taotlemist koolist
(ettekirjutus-hoiatuse p 2.2).
13. Ettekirjutus-hoiatuses viidatakse õigusliku alusena LasteKS § 17 lg 1 p-le 3, mis sätestab
kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandena lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada
saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamise ja lapse abistamiseks meetmete pakkumise.
Ettekirjutus-hoiatuse kohaselt on alates sellest aastast sagenenud juhtumid koolis, kus laps, kes
on oma ea kohta suur ja tugev, mängib kägistamismänge teiste lastega, ei tunneta seejuures oma
jõudu, teistel lastel on sinised plekid kaelal olnud ning on esinenud intsidente, kus laps on
rünnanud õpetaja abi füüsiliselt ning klassivenda kääridega ähvardanud. Eelnevat silmas
pidades on laps lastekaitsespetsialisti hinnangul abivajav laps LasteKS § 26 tähenduses.
Abivajav laps on muu hulgas laps, kelle käitumine ohustab tema enda ja teiste isikute heaolu.
Lapsel esineb kerge vaimsete võimete mahajäämus ning ta vajab õpet põhikooli lihtsustatud
riikliku õppekava alusel.
14. Põhiseaduse § 37 sätestab igaühe õiguse haridusele. Tänapäeva haridusõigus lähtub
kaasava hariduse põhimõttest, s.o erivajadustega lapsed peaksid ideaalis õppima koos nn
tavalastega (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 37, komm. 12). PGS ei
sätesta haridusliku erivajadusega õpilasele elukohajärgse kooli määramisel erandit, mistõttu
tuleb nende õpilaste puhul samuti arvestada esmajärjekorras PGS § 10 lõike 1 kolmandas lauses
nimetatud asjaolusid.
15. Kaebaja laps on kooliealine. Lapsevanem on kohustatud lapse eest hoolitsema ning PGS
§ 11 lg 1 p 1 kohaselt võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sh looma
koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise
eelduse. Samas lasub riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutustel ja nende
ametiisikutel kohustus vastavalt oma pädevusele toetada lapsevanemat lapse õiguste ja heaolu
tagamisel (LasteKS § 7 lg 2).
3-24-1318
7(9)
16. Ettekirjutus-hoiatuse p 1, millega kohustatakse kaebajat tegema koostööd, on üldsõnaline
ja ebaselge. Ei ole arusaadav, millist koostööd kaebajalt oodatakse ja millal loeb vastustaja
ettekirjutuse p 1 täidetuks. Ettekirjutuses, mille täitmine on tagatud sunnirahaga, tuleb
adressaadile pandud kohustus ette näha üheselt arusaadavalt. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab
haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Ettekirjutusest peavad nähtuma adressaadile
asetatava kohustuse tekkimise eeldused ning nende sisu ja ulatus. Muu hulgas on kohustuse
selgus
ja
täpsus
vajalikud
ettekirjutuse
täitmise
tagamiseks.
Ettekirjutust
tagav
haldussunnivahend saab üldjuhul olla õiguspärane vaid siis, kui adressaadil on olnud mõistlik
võimalus ettekirjutuse täitmiseks. See eeldab, et ettekirjutusega nõutav käitumine on
adressaadile üheselt mõistetav (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p
12). Vastustajal on LasteKS §-st 40 lg-st 2 tulenev õigus teha ettekirjutusi abivajava lapse
kaitseks ja kohustada last kasvatavat isikut tegema koostööd lastekaitsetöötajaga, kuid
ettekirjutuse resolutsioonis tuleb vastustajal konkretiseerida, mida täpsemalt kaebaja tegema
peab.
17. Perearstilt suunamiskirja küsimine psühhiaatrile ja saada arstilt soovitusi (ettekirjutus-
hoiatuse p 2.1) ei saa kohtu hinnangul kaebajale kaasa tuua pöördumatuid ega raskeid tagajärgi
ning selle osas esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine vajalik ei ole. Tervisekassa poolt
rahastatavale eriarsti vastuvõtule pääseb küll perearsti saatekirjaga, kuid on üldteada, et perearst
ega muu arst ei anna saatekirja eriarstile pelgalt kellegi soovi ega korralduse alusel, vaid
patsiendil tuvastatud meditsiiniliste näidustuste olemasolul. Teave, et saatekiri koostatakse
ainult meditsiinilisel näidustusel, on avalikult kättesaadav ka Sotsiaalministeeriumi veebilehel
(kättesaadav: https://www.sm.ee/digisaatekiri). Kui perearst ei pea vajalikuks lapse psühhiaatri
juurde saatmist ja saatekirja ei väljasta, tekib kaebajal ettekirjutuse p-i 2.2 (leppida kokku
psühhiaatri külastuse aeg ja külastama psühhiaatrit) täitmise võimatus. See kohustus võib
osutuda HMS § 63 lg 1 p 5 mõistes tühiseks. Tühise ettekirjutuse võib jätta täitmata.
18. Kaebajale ettekirjutuse p-s 3.1 pandud kohustus garanteerida, et lapsele koolist antavad
kodused ülesanded on tehtud, ei tulene seadusest. Kaebaja on õigesti viidanud, et kohustust
tagada, et lapsel oleks kodused ülesanded tehtud, lapsevanemal ei ole. PGS § 11 lg 1 p 1 paneb
lapsevanemale kohustuse võimaldada ja soodustada koolikohustuse täitmist, sh luua kodus
õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused, kuid ettekirjutusest ega muudest
kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et need kohustused oleks kaebajal lapsevanemana
täitmata. Samas kohustusest, mille kohaselt kaebaja peab hoolitsema, et lapsel oleksid kaasas
iga päeva õppetööks vajalikud vahendid (ettekirjutus-hoiatuse p 3.2) ja kohustusest rääkida
lapsele, et ta peab olema igal päeval tundides koolipäeva lõpuni (ettekirjutus-hoiatuse p 3.3), ei
nähtu kohtule tagajärgi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Kaebuse
eduväljavaated on selles osas ebaselged väheste tõendite tõttu, kuid ettekirjutuse täitmiseks
selles osas on kaalukas avalik huvi kaitsta lapse huve.
19. Ettekirjutusega ei kohustatud kaebaja last kooli vahetama ning sellel põhjusel kaebajal
esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vajadust ei esine. Ettekirjutuse kõigi kohustuste
täitmine tähendaks aga uuesti lapse terviseseisundi hindamise protsessiga alustamist ja kõigi
sellega seotud toimingute läbimist, mis kohtumenetluse ajal kahjustaks kaebaja ja lapse huve
ülemääraselt. Kaebaja ei pea neid taluma kohtumenetluse kestel.
20. Kaebuse edulootusi võib pidada kõrgeks. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on
õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja
sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56
lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus
esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis
viidatud. Sama sätte lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise
faktiline ja õiguslik alus. Seega peab ettekirjutuses olema põhjendatud, miks vastustaja on
3-24-1318
8(9)
seisukohal, et kaebaja laps on abivajav ning selguma kaalutlused, miks peetakse vajalikuks
ettekirjutuses loetletud meetmeid kohaldada.
21. Ettekirjutuses on viidatud HMS § 40 lg 3 p-le 1, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi
viia ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju
ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja tegutseda viivitamatult. Sellel alusel võib
isiku jätta ära kuulamata vaid erandina ja rangetel tingimustel. Ärakuulamine toimub
vormivabalt (HMS § 5 lg 1), selleks oleks näiteks piisanud lühikesest vestlusest või kirjaliku
seisukoha esitamiseks võimaluse andmisest (vrd Riigikohtu 13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-
44-14, p 17). Menetlusosalise ära kuulamata jätmist õigustaks näiteks oht avalikkusele,
inimeste elule või tervisele, riigikaitsele jms, mis nõuaks haldusorgani kohest reageerimist.
22. LasteKS § 21 lg 1 näeb ette, et kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata
jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel tuleb selgitada välja lapse
huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Ettekirjutuse
põhjenduste kohaselt on alates 2023. a sügisest koolilt tulnud murettekitavaid teateid kaebaja
lapse koolikohustuse täitmise osas, samas ettekirjutuse on tehtud alles 05.03.2024, st ca pool
aastat hiljem. Vastustaja ei ole võimaldatud kaebajal enne ettekirjutuse tegemist kirjalikus,
suulises ega elektroonilises vormis oma arvamust ja vastuväiteid esitada. Vastustaja ei ole
ettekirjutuses selgitanud, miks eelviidatud sätet kohaldati ega põhjendanud, et HMS § 40 lg 3
p 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Kui kaebaja ja vastustaja vahetu suhtlus osutus
keeruliseks, saanuks vastustaja anda kaebajale võimaluse arvamuse andmiseks nt e-kirja teel,
kuna haldusmenetluses kehtib vormivabaduse põhimõte (HMS § 5). Kohtu hinnangul on
kaheldav, et tegemist oli sedavõrd kiireloomulist tegutsemist nõudva olukorraga, kus kaebaja
ärakuulamine enne ettekirjutuse tegemist oleks oluliselt kahjustanud abivajava lapse huvisid.
23. Kohtule ei arusaadav ka ettekirjutuse punktis IV sisalduva hoiatuse õiguslik alus, mis
annaks vastustajale ettekirjutuse täitmata jätmise korral õiguse pöörduda Tallinna
Halduskohtusse täitemenetluse nõude algatamiseks.
24. Vaidlusalune ettekirjutus on tehtud abivajava lapse kaitseks. Järelikult on vastustaja
hinnangul kaebaja lapse puhul tegemist abivajava lapsega. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS)
§ 15 lg 1 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku
abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks
vajalikes tegevustes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusele saab teatavaks info abivajava lapse
kohta, siis tuleb hinnata lapse abivajadust (LasteKS § 28), kaasates lapse ja last kasvatava isiku
või lasteasutuse, kus laps viibib (LasteKS § 28 lg 3). Selliseid tegevusi ettekirjutusest ei nähtu.
LasteKS § 29 lg 2 kohaselt tuleb abivajavale lapsele abi osutamisel rakendada võrgustikutööd,
järgides juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras. Sama
paragrahvi lg 3 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus 10 päeva möödumisel abivajavast
lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks
või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Praeguseks ajaks kohtule esitatud
materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks algatanud juhtumikorralduse. Juhul kui see on
algatamata, tuleks vastustajal teha otsus juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata
jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule LasteKS § 29 lg 3 alusel.
25. Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt rahuldada ja peatada selle p-de 1, 2,
2.2, 3, 3.1 ja 4 täitmine kuni asjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
26. Kuna määrus sisaldab delikaatseid isikuandmeid, peab ringkonnakohus vajalikuks
HKMS § 175 lg-st 3 lähtudes asendada kohtumääruses selle avaldamisel kaebaja ja tema lapse
nimi ning lapse kooli nimi tähemärkidega.
3-24-1318
9(9)
(allkirjastatud digitaalselt)