3-24-1318/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1318

Haldusasi

X kaebus Kohila Vallavalitsuse 5. märtsi 2024. a

ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja NK

Vastustaja Kohila vald, esindaja EH

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. mai 2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. mai 2024. a määruse

resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-24-1318.

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. mai 2024. a määruse resolutsiooni p 1.

4. Peatada Kohila Vallavalitsuse 5. märtsi 2024. a ettekirjutus-hoiatuse täitmine

punktide 1, 2, 2.2, 3, 3.1 ja 4 osas kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

5. Kohtumääruse avaldamisel asendada X, Y ja XXX nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohila Vallavalitsus tegi 05.03.2024 ettekirjutus-hoiatuse (edaspidi ettekirjutus)

abivajava lapse kaitseks, millega kohustati Y (edaspidi kaebaja laps) kasvatavat isikut X

(edaspidi kaebaja):

-

tegema koostööd Kohila Vallavalitsuse lastekaitse spetsialisti EHga ning XXX

personaliga (p 1);

-

lastekaitsespetsialisti kaasabil taotlema kaebaja lapsele puudeastme tuvastamist

koostöös lastekaitsespetsialisti ja arstidega, vajadusel läbima selleks uued

terviseuuringud, mille tulemusena saab laps osaleda rehabilitatsiooniteenustel (p 2);

-

küsima perearstilt suunamiskirja psühhiaatrile, eesmärgiga hinnata kaebaja lapse

käitumuslikke probleeme ning saamaks arstilt soovitusi edaspidiseks kahe nädala

jooksul alates ettekirjutuse saamisest (p 2.1);

-

taotlema XXXst kaebaja lapse iseloomustust, et esitada see psühhiaatrile (p 2.2);

3-24-1318

2(9)

-

kokku leppima psühhiaatri visiidi aja ning külastama psühhiaatrit (p 2.2);

-

tagama kaebaja lapse koolikohustuse täitmise koolitööde tegemise ning õppevahendite

olemasolu näol (p 3);

-

garanteerima, et kaebaja lapsele koolist antavad kodused ülesanded on tehtud (p 3.1);

-

hoolitsema selle eest, et kaebaja lapsel oleksid kaasas iga päeva õppetööks vajalikud

vahendid (p 3.2);

-

ema räägib lapsele, et ta peab olema igal päeval tundides koolipäeva lõpuni (p 3.3);

-

leppima koostöös lastekaitsespetsialistiga kokku aja Raikküla kooliga tutvumiseks koos

lapsega hiljemalt 2 nädala jooksul alates ettekirjutuse kättesaamisest (p 4).

Ettekirjutuse p IV kohaselt hakkab ettekirjutus kehtima haldusaktist teada saamisest. Kui

ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata ja/või ettekirjutuse adressaat ei asu

ettekirjutust täitma, pöördub Kohila Vallavalitsus ettekirjutuse punktide täitmise osas Tallinna

Halduskohtusse, kes algatab kohtupoolse täitemenetluse nõude.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 02.05.2024 kaebuse Kohila Vallavalitsuse 05.03.2024

ettekirjutuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus ettekirjutuse

kehtivuse peatamiseks kohtumenetluse ajaks.

Lastekaitsespetsialist oli haldusmenetluses otsuse langetamisel pealiskaudne, ta isegi ei tea,

mitmendas klassis laps õpib. Ettekirjutuse kohaselt õpib laps kolmandas klassis, tegelikult aga

neljandas. Ettekirjutuse tegemise peamiseks põhjuseks on väidetavalt lapse ohtlik käitumine ja

raskused õppimisel. Ettekirjutuse kohaselt suunati laps saviteraapiale, mille käigus saviterapeut

teatas, et laps ei sobi praegusesse koolikeskkonda. Haldusaktis puuduvad andmed saviterapeudi

hariduse ja pädevuse kohta ning pole arusaadav, millest tuleb terapeudi õigus selliseid järeldusi

teha. Ettekirjutuse kohaselt on sagenenud juhtumid koolis, kus laps mängib kägistamismänge

teiste lastega, samuti on olnud juhtumeid, kus laps on füüsiliselt rünnanud õpetaja abi ja

ähvardanud klassivenda kääridega. Lapsevanemat pole nendest juhtumitest teavitatud, ka e-

koolis juhtumite kohta andmed puuduvad. Ettekirjutuses on kasutatud tegelikkusele

mittevastavaid asjaolusid ja fakte.

Laps on 2022. a kevadel läbinud ulatusliku tervisekontrolli. Selle põhjal tegi Haridus- ja

Noorteamet kindlaks, et laps võib õppida tavalises põhikoolis lihtsustatud õppekavaga klassis.

Perearst on lapse tervisega kursis. Ettekirjutusega kohustatakse sisuliselt perearsti suunama laps

psühhiaatrile, samuti suunatakse last õpingute jätkamiseks Raikküla kooli, kuigi lapse

elukohale lähimas koolis (XXXs) rakendatakse lihtsustatud õpet ja toimetulekut õpilastele, kes

koolivälise nõustamiskomisjoni soovitusel ja lapsevanema nõusolekul õpib lihtsustatud õppes.

Lastekaitsespetsialist ei kaasanud menetlusse lapse tervisega tegelenud tervise- ja

haridusasutusi (SA Tallinna Lastehaigla, Haridus- ja Noorteamet, Rajaleidja) ning eiras lapse

tervise ja õpivajaduste kohta väljastatud dokumentatsiooni. Vastustaja jättis välja selgitamata

olulised asjaolud ja kaebaja enne otsuse tegemist ära kuualamata.

Ettekirjutuse p 3.1 on tühine. Lapsevanema kohustused on toodud põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (PGS) §-s 11. Kohustust tagama, et lapsel oleks kodused ülesanded

tehtud, lapsevanemal ei ole. Tegemist on erivajadusega lapsega, kelle puhul eeldatakse, et

põhiline koolitöö on tehtud koolis. Rikutud on põhiseaduse (PS) §-i 37, mille kohaselt on laste

hariduse valikul otsustav sõna vanematel. Samuti on vaidlustatava ettekirjutusega oluliselt

riivatud PS §-ga 27 tagatud lapsevanema õigust kasvatada oma last ja hoolitseda tema eest,

õigust lastekaitsele ning PS §-ga 26 kaitstud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral tekib reaalne oht, et kaebaja vanema õigusi

rikutakse ning teda sunnitakse last üle viima Raikküla kooli, kus lapsed viibivad

internaadirežiimil. Laps kaotab harjumuspärase elu- ja suhtluskeskkonna, mis võib osutada

negatiivset mõju tema psüühilisele tervisele ja lapse emal tekkida hingelised kannatused.

3-24-1318

3(9)

3. Tallinna Halduskohus jättis 06.05.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1), kohustas menetlusosalisi asuma asja lahendamiseks

kompromissläbirääkimistele ja teavitada hiljemalt 06.06.2024 kohut kompromissläbirääkimiste

käigust. Vajadusel on menetlusosalistel võimalik paluda kohtu abi läbirääkimiste pidamiseks

või taotleda asja lahendamiseks lepitusmenetluse algatamist (resolutsiooni p 4).

Kaebaja eesmärk esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on vältida ettekirjutusega pandud

kohustuste täitmist.

Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse

eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus. Ei nähtu mistahes pöördumatut või raskesti

kõrvaldatavat tagajärge kaebaja õigustele, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Isegi kui

vaidlustatud ettekirjutus oleks õigusvastane, ei saa sellega kaebajale pandud kohustusi pidada

kaebaja või tema lapse õigusi pöördumatult kahjustavaks.

Sisuliselt on kaevatava haldusaktiga pandud lapse emale kohustus teha kohaliku omavalitsuse

ja haridusasutustega koostööd, leidmaks lapsele sobivaim viis õppetöö läbiviimiseks nii, et

lapse huvid oleks parimal viisil kaitstud. Terviseuuringutele suunamist ei saa pidada selliseks

kohustuseks, mida saaks pidada kaebaja või tema lapse õiguste pöördumatuks kahjustamiseks,

ka ei saa selleks pidada lapse emale pandud kohustust hoolitseda selle eest, et lapsel oleks tehtud

kodused ülesanded ja koolis kaasas vajalikud õppevahendid ning kohustus selgitada lapsele, et

koolis peaks laps viibima koolipäeva lõpuni. Vaidlustatud haldusaktiga ei ole pandud kaebajale

kohustust

viia

laps

õppima

Raikküla

kooli,

vaid

üksnes

leppida

koostöös

lastekaitsespetsialistiga kokku aeg kooliga tutvumiseks. Ettekirjutusest ei nähtu, et selles

toodud kohustuste täitmata jätmise korral saaksid kaebajale või tema lapsele osaks tagajärjed,

mida tuleks pidada õiguste pöördumatuks rikkumiseks.

Kaebust ei saa kohtule esialgu teadaolevate asjaolude pinnalt pidada ilmselgelt perspektiivituks,

samas ei saa pidada ka ülemäära edukaks. Kaebusest ja vaidlustatavast ettekirjutusest nähtub,

et haldusakti andmise põhjuseks on eelkõige lapsevanema ja kohaliku omavalitsuse vahelise

koostöö puudumine. Kaebusest nähtub, et praegune õppetöö korraldus ei pruugi olla lapse

vajadustele vastav parim lahendus ning kohalikule omavalitsusele ei saa seega ette heita

tegevust püüda lapsevanemaga koostöös leida lapsele sobivaim võimalik õppetöö korraldus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES

4. X esitas 21.05.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu 06.05.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada

esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada 05.03.2024 ettekirjutus-hoiatuse kehtivus kuni

kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Kaebaja lapsel tuvastati 2022. a-l SA Tallinna Lastehaigla arstliku komisjoni poolt kerges

astmes vaimses arengus mahajäämine (diagnoos F70.0) ja soovitati õppetööd lihtsustatud

õppekavaga. Haridus- ja Noorteameti otsusega on lapsele 2022. a-l määratud tugispetsialistide

teenused: tõhustatud tugi, õpe eriklassis, riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel õpe,

eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog. Laps õpib XXX 4. klassis lihtsustatud õppekavaga

(koolis on moodustatud eriklass). Klassijuhataja abi kiusab last mitme aasta jooksul, näpistab

teda, peab põhjuseta riietehoiuruumis kinni. Kaebaja pöördus korduvalt lapse õpetajate poole

palvega suhtuda lapsesse kannatlikult, kuid tulemuseta. Ema pöördumised e-koolis

eemaldatakse. 2024. a. märtsis muutus olukord raskemaks. Lastekaitsespetsialist kutsus kaebaja

vestlusele, kuid vestlust sisuliselt ei toimunud, kuna kaebaja ei valda eesti keelt ja

lastekaitsespetsialist vene keelt. 03.04.2023 sai kaebaja tähitud postiga 05.03.2024 vastustaja

ettekirjutuse.

3-24-1318

4(9)

Lapse terviseseisundi tuvastamine ja tugiteenuste (sh kooli) määramine toimub viisil, mis on

lapsel läbitud 2022 a-l. Õpivajaduse määramisele eelneb põhjalik uuring mitme arsti poolt,

mille tulemusena pannakse diagnoos ja alles seejärel otsustab pädeva asutuse komisjon, millist

kooli või õppeprogrammi laps vajab. Ettekirjutusega tehakse sisuliselt ettekirjutus perearstile

suunata laps psühhiaatrile (tõenäoliselt arvates, et psühhiaater paneb enda ainuotsusega lapsele

raskema diagnoosi) ja selleks tõendeid omamata suunatakse last õpingute jätkamiseks Raikküla

kooli, kuigi ka lapse elukohale lähimas koolis, XXXs, rakendatakse lihtsustatud õpet ja

toimetulekut õpilastele.

Vastustaja jättis kaebaja enne kaebaja õigusi kahjustatava otsuse tegemist ära kuualamata.

Lastekaitsespetsialisti katse kaebajaga vestelda toimus 05.03.2024, st pärast ettekirjutuse

tegemist. Ettekirjutusel on tühise haldusakti tunnused HMS § 63 lg 2 p 5 alusel. Tühine on ka

ettekirjutuse p 3.1, mille kohaselt peab kaebaja garanteerima, et lapsele koolist antavad kodused

ülesanded on tehtud.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohtadega esialgse õiguskaitse osas. Lapsel esineva kerge

puude tõttu on tema jaoks äärmiselt tähtis olla toetavas ja hoolitsevas keskkonnas, mis on

tagatud lapse peres. Raikküla kooli õppima minek tähendab, et laps peab seal elama internaadi

tingimustes ja perekonnast eraldi. Laps kaotab harjumuspärase elu- ja suhtluskeskkonna, mis

võib osutada negatiivset ja pöördumatut mõju tema niigi nõrgenenud psüühilisele tervisele,

samuti võivad lapse emal tekkida sellest hingelised kannatused. Ükski arst või muu lapse tervise

küsimustes pädev isik pole hetkel tuvastanud, et selline meede on lapse tervisele hea. Kohaliku

omavalitsuse ettekirjutuse eesmärk ei ole koostöö lapsevanemaga, nagu halduskohus ekslikult

leidis, vaid katse kõrvale hiilida oma kohustusest last kaitsta ja toetada.

Kaebajal õigus otsustada lapse tervisesse ja haridusse puudutavate küsimuste üle. Kohalik

omavalitsus võib nendesse küsimustesse sekkuda vaid äärmisel juhul, kui on olemas reaalne

oht lapse või teiste inimeste elule ja tervisele. Haldusorgan peab uurimiskohustuse raames

üksikasjalikult kontrollima sellise sekkumise aluseks olevaid asjaolusid ning alles siis

otsustama meetmete kohaldamise üle. Haldusorgan seda ei teinud. Esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel tekib reaalne oht, et kaebaja perekond ja laps jäävad kaitseta ning kaebaja

ja tema lapse vaimset heaolu rikutakse olulisel määral enne kohtuvaidluse lõppu.

5. Kohila vald esitas 29.05.2024 seisukoha määruskaebusele.

Lastekaitsetöötaja

käis

kodukülastusel

kaebaja

lapse

kodus

08.12.2023

koos

psühhoterapeudiga, kus oli jutuks ka väidetav õpetajapoolne kiusamine (1. klassis toimunud

vahejuhtum), pärast mida olevat lapsel raske selle õpetaja abiga õppida. Ema ja lapse sõnul

puudub kaebaja laps ainult tundidest, mida annab see õpetaja abi, kuid kooli selgituste kohaselt

ei ole lapse puudumised seotud ainult ühte õpetaja abiga, vaid ta lahkub ka tundidest, mida

annab teine õpetaja. Seega ei saa probleem olla ühes õpetajas.

Alates 02.01.2024 on kaebaja laps käinud teraapias „Töö saviväljal“, kuid see otsustati 6. korra

järel lõpetada, kuna lapse toetuse ja abi vajadus tema toimetuleku paranemiseks on suurem, kui

teraapiavormiga on võimalik pakkuda. Kuna lastekaitsespetsialist ei saanud head kontakti

lapsevanemaga, kuid lapse osas tuli koolilt uusi murettekitavaid teateid, otsustas vastustaja teha

vanemale ettekirjutuse eesmärgiga taotleda lapsele puudeastme tuvastamist, mis võimaldaks

lapsele rehabilitatsiooniplaani taotlemist, riigi rahastusega teraapiates osalemist ja tagaks

paremad võimalused tema arenguks. Puudeastme tuvastamiseks suunas vald lapsevanema

arstivisiidile, kuna varasem visiit toimus kaks aastat tagasi.

05.03.2024 kohtus lastekaitsespetsialist kaebajaga, soovides selgitada koolis toimunud

intsidente ning arutada võimalusi lapse toetamiseks. Vestluse juures viibis ka kooli

sotsiaalpedagoog, kes oli nõus aitama vajadusel ka venekeelse suhtlusega. Vastustaja tegi

ettepaneku suhelda eesti keeles ja kui miskit jääb arusaamatuks, siis tõlgitakse. Lapsevanem

3-24-1318

5(9)

ütles, et ei saa eesti keelest aru ning lahkus vestluselt. Raikküla kool, mida vastustaja soovis

vanemaga külastada, on mõeldud lastele, kellel esineb vaimne mahajäämus ning kes õpivad

lihtsustatud või toimetulekuõppekaval. Kaebaja laps õpib lihtsustatud õppekaval. Kool on

loonud võimaluse selleks, et tegeleda iga lapsega individuaalselt, seal valitseb rahulik ja

positiivne

õhkkond

ning

kool

suudab

pakkuda

intellektipuudega

lastele

rehabilitatsiooniteenuseid, millega last paremini toetada. Kool asub lapse kodust poole tunni

autosõidu kaugusel, sinna on võimalik sõita rongi ja bussiga, mis võimaldaks vanemal ka nädala

sees lapsega kohtuda. Vastustaja eesmärk oli koos vanemaga tutvuda kooli poolt pakutavate

võimalustega ning koos otsustada, kas selline keskkond oleks lapse jaoks turvalisem ja

toetavam kui praegune. Otsuse kooli vahetamise või mittevahetamise osas soovib vastustaja

teha koos lapsevanemaga.

Lapsel on palju puudumisi, sh põhjuseta puudumisi, mis raskendavad edasijõudmist koolis,

samuti pole kaasas kooliks vajalikke asju. Kohila vald rakendab Rajaleidja poolt määratud

tugiteenuseid, kuid kuna laps puudub neist sageli (eesti keele lisatundides ei ole üldse

osalenud), ei täida tugimeetmed oma eesmärki. 24. aprillil toimus koolis ümarlaud eesmärgiga

rääkida lapsevanemaga lapse olukorrast, kuid kohtumine oma eesmärki ei täitnud, pigem

suurendas seda. Lapsevanem on korduvalt rääkinud, et kuna laps on intellektipuudega, siis ta

ei olegi võimeline õppima ning tema tulevik on jäädagi elama oma emaga. Lastekaitsetöötaja

aga lapse võimekust nii madalaks ei hinda ja on teinud ettepaneku kaaluda keskkonnamuutust,

et laps saaks omandada võimetekohase hariduse ja õppida hakkama saama tulevikus ka

iseseisvalt või väiksema abivajadusega. XXX on kajastanud lapsega toimunud intsidente e-

kooli märkustes, kuhu lapsevanemal on ligipääs. Vastustajal ega koolil ei ole õnnestunud saada

vanemaga head kontakti ega teha temaga koostööd. Ettekirjutuse täitmine on lapse parimates

huvides.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.

7. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebus ei tohi seejuures olla

ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja

3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale,

avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-19-17,

p 15). Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiireloomulisena piiratud informatsiooni

tingimustes (HKMS § 252 lg 1). Määruse tagajärgi ei pruugi kohus tuvastada tõendite alusel,

kuid faktilised asjaolud peavad olema põhistatud ja prognoosid peavad olema põhjendatud

(Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15).

8. Kaebaja eesmärk on hoida ära ettekirjutusega nõutud tegevused, mis kaebaja hinnangul

on suunatud kaebaja lapse kooli vahetamisele, ja hoiatuses märgitud sunnivahendi kasutamine.

9. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus –

olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud

või võimatu (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Kohus võib sellises olukorras rakendada

seaduses sätestatud esmaseid meetmeid, mh peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse või

täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1).

3-24-1318

6(9)

10. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et kaebajal on esialgse õiguskaitse

vajadus. Kohus peab haldusakti peatamise otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede

saabumise ohuga. Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on ka tagajärg, mida ei ole hiljem mõistlik

kõrvaldada (Riigikohtu 22.11.2004 määrus asjas nr 3-3-1-76-04, p 7). Määruskaebuse

rõhutatakse, et lapsel esineva kerge puude tõttu on tema jaoks äärmiselt tähtis olla toetavas ja

hoolitsevas keskkonnas, mis on tagatud lapse peres. Raikküla kooli õppima minek tähendab, et

laps peab elama internaadis, perekonnast eraldi, mis võib osutada negatiivset ja pöördumatut

mõju tema niigi nõrgenenud psüühilisele tervisele. Esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamisel

ei ole asjasse puutuv mitte vaidlustava haldusakti või toimingu õigusvastasus, vaid kohtuotsuse

täitmise võimatus või raskendatus või ebamõistlike piirangute saabumise oht (K. Merusk. I.

Pilving. Haldusmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013, lk 687).

11. Esialgset õiguskaitset kohaldamata tuleb ettekirjutus täita. Suurem osa ettekirjutusega

pandud kohustustest on sellised, mille puhul ettekirjutuse kohtumenetluse ajal täitmisega ei ole

võimalik kaebuse rahuldamise korral enam vabaneda. Nii on ettekirjutuse p-des 2, 3.3 ja 4

pandud kohustused oma olemuselt sellised, et ettekirjutuse täitmine saab toimuda ühekordselt

ja nende kohustuste täitmise järel kaebuse rahuldamisega kaebaja neist enam ei vabane.

12. Halduskohus leidis küll õigesti, et vaidlustatud haldusaktiga ei pandud taotlejale

kohustust

viia

laps

õppima

Raikküla

kooli,

vaid

üksnes

leppima

koostöös

lastekaitsespetsialistiga kokku aeg kooliga tutvumiseks, kuid ka see kohustus (ettekirjutus-

hoiatuse p 4) on ringkonnakohtu arvates praegusel ajal, mil vastustajal puuduvad adekvaatsed

andmed ja eksperthinnangud kaebaja lapse puudeastme või terviseseisundi muutumise osas,

ennatlik ning kaebaja kohustamine Raikküla kooli külastamiseks põhjendamatu. Praegusel ajal

ei ole kohtu arvates vastustajal vajadust ega põhjust nõuda ettekirjutusega kaebajalt ka lapsele

puudeastme tuvastamise (ettekirjutus-hoiatuse p 2) ega lapse iseloomustuse taotlemist koolist

(ettekirjutus-hoiatuse p 2.2).

13. Ettekirjutus-hoiatuses viidatakse õigusliku alusena LasteKS § 17 lg 1 p-le 3, mis sätestab

kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandena lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada

saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamise ja lapse abistamiseks meetmete pakkumise.

Ettekirjutus-hoiatuse kohaselt on alates sellest aastast sagenenud juhtumid koolis, kus laps, kes

on oma ea kohta suur ja tugev, mängib kägistamismänge teiste lastega, ei tunneta seejuures oma

jõudu, teistel lastel on sinised plekid kaelal olnud ning on esinenud intsidente, kus laps on

rünnanud õpetaja abi füüsiliselt ning klassivenda kääridega ähvardanud. Eelnevat silmas

pidades on laps lastekaitsespetsialisti hinnangul abivajav laps LasteKS § 26 tähenduses.

Abivajav laps on muu hulgas laps, kelle käitumine ohustab tema enda ja teiste isikute heaolu.

Lapsel esineb kerge vaimsete võimete mahajäämus ning ta vajab õpet põhikooli lihtsustatud

riikliku õppekava alusel.

14. Põhiseaduse § 37 sätestab igaühe õiguse haridusele. Tänapäeva haridusõigus lähtub

kaasava hariduse põhimõttest, s.o erivajadustega lapsed peaksid ideaalis õppima koos nn

tavalastega (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 37, komm. 12). PGS ei

sätesta haridusliku erivajadusega õpilasele elukohajärgse kooli määramisel erandit, mistõttu

tuleb nende õpilaste puhul samuti arvestada esmajärjekorras PGS § 10 lõike 1 kolmandas lauses

nimetatud asjaolusid.

15. Kaebaja laps on kooliealine. Lapsevanem on kohustatud lapse eest hoolitsema ning PGS

§ 11 lg 1 p 1 kohaselt võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sh looma

koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise

eelduse. Samas lasub riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutustel ja nende

ametiisikutel kohustus vastavalt oma pädevusele toetada lapsevanemat lapse õiguste ja heaolu

tagamisel (LasteKS § 7 lg 2).

3-24-1318

7(9)

16. Ettekirjutus-hoiatuse p 1, millega kohustatakse kaebajat tegema koostööd, on üldsõnaline

ja ebaselge. Ei ole arusaadav, millist koostööd kaebajalt oodatakse ja millal loeb vastustaja

ettekirjutuse p 1 täidetuks. Ettekirjutuses, mille täitmine on tagatud sunnirahaga, tuleb

adressaadile pandud kohustus ette näha üheselt arusaadavalt. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab

haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Ettekirjutusest peavad nähtuma adressaadile

asetatava kohustuse tekkimise eeldused ning nende sisu ja ulatus. Muu hulgas on kohustuse

selgus

ja

täpsus

vajalikud

ettekirjutuse

täitmise

tagamiseks.

Ettekirjutust

tagav

haldussunnivahend saab üldjuhul olla õiguspärane vaid siis, kui adressaadil on olnud mõistlik

võimalus ettekirjutuse täitmiseks. See eeldab, et ettekirjutusega nõutav käitumine on

adressaadile üheselt mõistetav (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p

12). Vastustajal on LasteKS §-st 40 lg-st 2 tulenev õigus teha ettekirjutusi abivajava lapse

kaitseks ja kohustada last kasvatavat isikut tegema koostööd lastekaitsetöötajaga, kuid

ettekirjutuse resolutsioonis tuleb vastustajal konkretiseerida, mida täpsemalt kaebaja tegema

peab.

17. Perearstilt suunamiskirja küsimine psühhiaatrile ja saada arstilt soovitusi (ettekirjutus-

hoiatuse p 2.1) ei saa kohtu hinnangul kaebajale kaasa tuua pöördumatuid ega raskeid tagajärgi

ning selle osas esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine vajalik ei ole. Tervisekassa poolt

rahastatavale eriarsti vastuvõtule pääseb küll perearsti saatekirjaga, kuid on üldteada, et perearst

ega muu arst ei anna saatekirja eriarstile pelgalt kellegi soovi ega korralduse alusel, vaid

patsiendil tuvastatud meditsiiniliste näidustuste olemasolul. Teave, et saatekiri koostatakse

ainult meditsiinilisel näidustusel, on avalikult kättesaadav ka Sotsiaalministeeriumi veebilehel

(kättesaadav: https://www.sm.ee/digisaatekiri). Kui perearst ei pea vajalikuks lapse psühhiaatri

juurde saatmist ja saatekirja ei väljasta, tekib kaebajal ettekirjutuse p-i 2.2 (leppida kokku

psühhiaatri külastuse aeg ja külastama psühhiaatrit) täitmise võimatus. See kohustus võib

osutuda HMS § 63 lg 1 p 5 mõistes tühiseks. Tühise ettekirjutuse võib jätta täitmata.

18. Kaebajale ettekirjutuse p-s 3.1 pandud kohustus garanteerida, et lapsele koolist antavad

kodused ülesanded on tehtud, ei tulene seadusest. Kaebaja on õigesti viidanud, et kohustust

tagada, et lapsel oleks kodused ülesanded tehtud, lapsevanemal ei ole. PGS § 11 lg 1 p 1 paneb

lapsevanemale kohustuse võimaldada ja soodustada koolikohustuse täitmist, sh luua kodus

õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused, kuid ettekirjutusest ega muudest

kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et need kohustused oleks kaebajal lapsevanemana

täitmata. Samas kohustusest, mille kohaselt kaebaja peab hoolitsema, et lapsel oleksid kaasas

iga päeva õppetööks vajalikud vahendid (ettekirjutus-hoiatuse p 3.2) ja kohustusest rääkida

lapsele, et ta peab olema igal päeval tundides koolipäeva lõpuni (ettekirjutus-hoiatuse p 3.3), ei

nähtu kohtule tagajärgi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Kaebuse

eduväljavaated on selles osas ebaselged väheste tõendite tõttu, kuid ettekirjutuse täitmiseks

selles osas on kaalukas avalik huvi kaitsta lapse huve.

19. Ettekirjutusega ei kohustatud kaebaja last kooli vahetama ning sellel põhjusel kaebajal

esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vajadust ei esine. Ettekirjutuse kõigi kohustuste

täitmine tähendaks aga uuesti lapse terviseseisundi hindamise protsessiga alustamist ja kõigi

sellega seotud toimingute läbimist, mis kohtumenetluse ajal kahjustaks kaebaja ja lapse huve

ülemääraselt. Kaebaja ei pea neid taluma kohtumenetluse kestel.

20. Kaebuse edulootusi võib pidada kõrgeks. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56

lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus

esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis

viidatud. Sama sätte lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise

faktiline ja õiguslik alus. Seega peab ettekirjutuses olema põhjendatud, miks vastustaja on

3-24-1318

8(9)

seisukohal, et kaebaja laps on abivajav ning selguma kaalutlused, miks peetakse vajalikuks

ettekirjutuses loetletud meetmeid kohaldada.

21. Ettekirjutuses on viidatud HMS § 40 lg 3 p-le 1, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi

viia ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju

ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja tegutseda viivitamatult. Sellel alusel võib

isiku jätta ära kuulamata vaid erandina ja rangetel tingimustel. Ärakuulamine toimub

vormivabalt (HMS § 5 lg 1), selleks oleks näiteks piisanud lühikesest vestlusest või kirjaliku

seisukoha esitamiseks võimaluse andmisest (vrd Riigikohtu 13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-

44-14, p 17). Menetlusosalise ära kuulamata jätmist õigustaks näiteks oht avalikkusele,

inimeste elule või tervisele, riigikaitsele jms, mis nõuaks haldusorgani kohest reageerimist.

22. LasteKS § 21 lg 1 näeb ette, et kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata

jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel tuleb selgitada välja lapse

huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Ettekirjutuse

põhjenduste kohaselt on alates 2023. a sügisest koolilt tulnud murettekitavaid teateid kaebaja

lapse koolikohustuse täitmise osas, samas ettekirjutuse on tehtud alles 05.03.2024, st ca pool

aastat hiljem. Vastustaja ei ole võimaldatud kaebajal enne ettekirjutuse tegemist kirjalikus,

suulises ega elektroonilises vormis oma arvamust ja vastuväiteid esitada. Vastustaja ei ole

ettekirjutuses selgitanud, miks eelviidatud sätet kohaldati ega põhjendanud, et HMS § 40 lg 3

p 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Kui kaebaja ja vastustaja vahetu suhtlus osutus

keeruliseks, saanuks vastustaja anda kaebajale võimaluse arvamuse andmiseks nt e-kirja teel,

kuna haldusmenetluses kehtib vormivabaduse põhimõte (HMS § 5). Kohtu hinnangul on

kaheldav, et tegemist oli sedavõrd kiireloomulist tegutsemist nõudva olukorraga, kus kaebaja

ärakuulamine enne ettekirjutuse tegemist oleks oluliselt kahjustanud abivajava lapse huvisid.

23. Kohtule ei arusaadav ka ettekirjutuse punktis IV sisalduva hoiatuse õiguslik alus, mis

annaks vastustajale ettekirjutuse täitmata jätmise korral õiguse pöörduda Tallinna

Halduskohtusse täitemenetluse nõude algatamiseks.

24. Vaidlusalune ettekirjutus on tehtud abivajava lapse kaitseks. Järelikult on vastustaja

hinnangul kaebaja lapse puhul tegemist abivajava lapsega. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS)

§ 15 lg 1 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku

abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks

vajalikes tegevustes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusele saab teatavaks info abivajava lapse

kohta, siis tuleb hinnata lapse abivajadust (LasteKS § 28), kaasates lapse ja last kasvatava isiku

või lasteasutuse, kus laps viibib (LasteKS § 28 lg 3). Selliseid tegevusi ettekirjutusest ei nähtu.

LasteKS § 29 lg 2 kohaselt tuleb abivajavale lapsele abi osutamisel rakendada võrgustikutööd,

järgides juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras. Sama

paragrahvi lg 3 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus 10 päeva möödumisel abivajavast

lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks

või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Praeguseks ajaks kohtule esitatud

materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks algatanud juhtumikorralduse. Juhul kui see on

algatamata, tuleks vastustajal teha otsus juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata

jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule LasteKS § 29 lg 3 alusel.

25. Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt rahuldada ja peatada selle p-de 1, 2,

2.2, 3, 3.1 ja 4 täitmine kuni asjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

26. Kuna määrus sisaldab delikaatseid isikuandmeid, peab ringkonnakohus vajalikuks

HKMS § 175 lg-st 3 lähtudes asendada kohtumääruses selle avaldamisel kaebaja ja tema lapse

nimi ning lapse kooli nimi tähemärkidega.

3-24-1318

9(9)

(allkirjastatud digitaalselt)