3-24-48/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-48

Haldusasi

X.X kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 12.12.2023

korralduse nr 2-3/1497 tühistamiseks ja Saaremaa valla

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X.X

Vastustaja Saaremaa Vallavalitsus, volitatud esindaja Kaire

Müür

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X kaebus rahuldamata.

2. Jätta X.X taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.

3. Jätta X.X taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.07.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-48

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X esitas 18.02.2023 Saaremaa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks

Vilsandi külas Kusti (katastritunnus 30101:003, pindala 2,17 ha, sihtotstarve 100%

elamumaa; edaspidi Kusti kinnistu), Saarepõllu (katastritunnus 30101:003:0562, pindala 3,61

ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa; edaspidi Saarepõllu kinnistu) ja Pidaja (katastritunnus

30101:003:0461, pindala 11,19 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa; edaspidi Pidaja

kinnistu) katastriüksustel.

Taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks:

1) Kusti katastriüksusel olemasolevatele rehielamule, saunale, ait/kuurile kuni 33% ulatuses

juurdeehituse kavandamine, olemasoleva kuuri teisaldamine ning selle asemele kuni 100 m2

suuruse ja 1,5-korruselise hoone rajamine, millel saab olema osaliselt avalik kasutus

(infopunkt, joogivee kaasavõtt, WC, dušš), kuni 40 m2 ehitisealuse pindalaga 1-korruselise

talveaia ehitamine, biopuhasti (maksimaalselt 50 inimesele) rajamine, vee- ja

kanalisatsioonitrassi rajamine, kuni 10 kW maasoojuspumba ja 2-100 m puurkaevu ning

vajaliku taristu ehitamine, elektri peakilbi võimsuse suurendamine 63 A-ni ja kinnistu piiride

korrigeerimine;

2) Saarepõllu katastriüksusel kuni 400 m2 ehitisealuse pindalaga kuni 2-korruselise

külastuskeskuse rajamine, puurkaevu rajamine, vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamine, kuni 15

kW maasoojuspumba ja 3-100 m puurkaevu ning vajaliku taristu ehitamine, hoonekatusele

päikesepargi rajamine koos elektri liitumisega peakilbi võimsusega 63 A;

3) Pidaja katastriüksusel endise talu hoonestuse taastamine, katastriüksuse jagamine ja piiride

korrigeerimine, mille tulemusel liidetakse Kusti kinnistule ca 1000 m2 ning moodustatakse

avalikult kasutatav teemaa katastriüksus pindalaga ca 500 m2.

2. Saaremaa Vallavalitsus küsis 22.02.2023 kirjaga nr 5-2/1095-2 Keskkonnaametilt

seisukohta detailplaneeringu algatamise taotlusele.

3. Vabariigi Valitsus kehtestas 17.03.2023 määrusega nr 29 „Vilsandi rahvuspargi kaitse-

eeskiri“ (määrus nr 29) Vilsandi rahvuspargi uue kaitse-eeskirja.

4. Keskkonnaameti 23.03.2023 kirjas nr 6-2/23/3672-2 märgiti, et Kusti maaüksusel

paikneb Vilsandi saare üks paremini säilinud ajaloolisi talukohti ning endise rehielamu ja

külatee äärsete aitade (arvatud rahvuspargi väärtusliku arhitektuuri hulka) laiendamine kuni

33% kahjutaks ajaloolisi proportsioone ja hoone arhitektuurilist tasakaalu ning ei vastaks

Vilsandi rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkidele, mistõttu ei saa Keskkonnaamet

seda lubada. Peale nende 3 ajaloolise hoone, on teiste Kusti kinnistu õueala hoonete

laiendamine lubatud nii, et säiliks harmoonia samatüübiliste hoonetega, eristumata nendest

mahu või ruumikuju poolest ja sobituks ka nende värvilahendus. Keskkonnaamet ei nõustu

Saarepõllu kinnistu hoonestamisega, sest tegemist pole ajaloolise talukohaga ning kavandatav

400 m2 ehitusaluse pinnaga külastuskeskus ei sobiks rahvuspargi külamaastikku. Saarepõllu

maaüksus on lisaks valdavas osas kaetud kaitstavate kooslustega ja ehitustegevus oleks seal

vastuolus looduskaitseseaduse (LKS) § 3 lg-ga 1. Pidaja kinnistul on ajaloolise talukoha

taastamine Vilsandi külateest põhja poole jääval osal endise õueala piires võimalik, kuid

arvestada tuleb rahvuspargis ehitamise põhimõtetega.

2(10)

3-24-48

5. Saaremaa Vallavalitsuse 12.12.2023 korraldusega nr 2-3/1497 jäeti Kusti, Saarepõllu ja

Pidaja kinnistutel detailplaneering (DP) algatamata PlanS § 128 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd on

ilmne, et DP elluviimine ei oleks tulevikus võimalik. Keskkonnaamet ei nõustunud

23.03.2023 kirjas Saarepõllu maaüksuse hoonestamisega ning kuna planeeritav ala paikneb

Vilsandi rahvuspargi alal, siis on ehitustegevuseks ja DP kehtestamiseks vaja

Keskkonnaameti nõusolekut. Huvitatud isikul puudub õigus ehitada ilma kaasomanike ja

kolmanda isiku nõusolekuta. Pidaja kinnistu omanik teatas 22.05.2023, et ei ole sõlminud

taotlejaga mingeid kokkuleppeid ja ei ole planeeritavast teadlik. Kusti ja Saarepõllu kinnistute

kaasomanikud avaldasid 28.08.2023, et ei soovi hoonete laiendusi Kusti kinnistul ja

hoonestust Saarepõllu kinnistul, vaid on nõus üksnes Kusti kinnistule biopuhasti, rehielamu

vee- ja kanalisatsioonitrassi, maasoojuspumba, kahe puurkaevu ning vajaliku taristu

rajamisega.

6. X.X esitas 06.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles olid esitatud järgmised

taotlused:

1) teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavad faktilised asjaolud:

a) kuidas on Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määrusega nr 29 kehtestatud Vilsandi

rahvuspargi kaitse-eeskirjas Vilsandi rahvuspargi Vilsandi piiranguvööndis kohalduvad

kitsendused ja piirangud ning kaitsealuste liikide, elupaigatüüpide ja koosluste ning

Natura 2000 võrgustiku toimimise ja Natura alade kaitse-eesmärkide kaitseks rakendatud

kaitsekohustus kaebajale kui Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanikule teatavaks

tehtud;

b) kas Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määrusega nr 29 kehtestatud Vilsandi rahvuspargi

kaitse-eeskirjas Vilsandi rahvuspargi Vilsandi piiranguvööndis asuvate Kusti, Saarepõllu

ja Pidaja kinnistutele kohalduvad kitsendused ja piirangud on määratud kooskõlas SäAS §

1 lõikes 2 sätestatud integreerimisprintsiibiga ja §-s 2 sätestatud looduskeskkonna

säästliku kasutamise eesmärkidega ning alates 01.05.2013 kehtiva LKS § 8 lg 3 kohase

ekspertiisiga, mis näeb looduskaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE)

seletuskirja lk 3 kohaselt ette kohustuse tuvastada Kusti, Saarepõllu ja Pidaja kinnistutel

asuvate loodusobjektide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele, see on nende ohustatus

või haruldus looduses läbiviidud ja inventeerimise andmete alusel, kohustusega hinnata

kaitse alla võtmise otstarbekust ja rakenduvate piirangute ulatust, põhjendatust ja

otstarbekohasust välja selgitades piirangute/kitsenduste vastavuse ja mõju UNESCO

ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooniga kaitstava Lääne-Eesti

saarte biosfääri programmiala tegevuse strateegiliste eesmärkidega(-le), kui asjaoludega,

et: (1) Kusti kinnistu on kaebaja püsielukoht; (2) ajalooliselt on Saarepõllu kinnistu olnud

Kusti kinnistuga üks tervik; (3) Kusti ja Saarepõllu kinnistu ning Pidaja muu maa

kõlvikuga kinnistu osa, moodustavad kaebaja lahutamatu elukeskkonna; (4) Riigikohtu

halduskolleegiumi 12.01.2012 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-68-11 punktis 19 esitatud

seisukohaga ning selgitades, miks loodusobjekt võeti kaitse alla just selles asukohas ja

piirides;

c) tuvastades avalikest allikatest, millised kaitsealused liigid ja elupaigatüübid ning

kooslused asuvad Kusti, Saarepõllu ja Pidaja kinnistutel alljärgneval skeemil punasega

piiritletud alal;

d) kuidas ja millises ulatuses mõjutab Kusti kinnistule 1-korruselise kuni 100 m2

ehitusaluse pindalaga muuseumihoone püstitamine ja olemasoleva ajaloolise hoonestuse

laiendamine kuni 33% ulatuses: (1) Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku toimimist ja

Natura alade kaitse-eesmärke ning rahvusvaheliste kohustuste täitmist Eesti Vabariigi

poolt; (2) Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere looduse, sealhulgas

3(10)

3-24-48

poollooduslike koosluste, kaitse-eeskirjas nimetatud kaitsealuste linnuliikide pesitsus-,

sulgimis-, talvitus-, toitumis- ja rändepeatuspaikade kaitset; (3) Kusti kinnistul asuvate

kaitsealuste liikide ja koosluste kaitset kui Kusti kinnistu õue- ja muu maa kõlvikuga maa-

alal kaitsealused liigid ja kooslused puuduvad; (4) Vabariigi Valitsuse 17.03.2023

määrusega nr 29 kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjas sätestatud kultuuri

pärandikaitset, sh rahvuskultuuri, pärandmaastike, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri

kaitset kui kavandatav hoonestus järgib nii ajaloolist kui olemasolevat ehitusjoont ja

Vilsandi küla asustusemustrit, kui asjaolu, et Kusti kinnistu on kaebaja elukohaks ja

moodustab koos Saarepõllu kinnistuga ühtse elukeskkonna, mis on UNESCO

ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooniga kaitstava Lääne-Eesti

saarte biosfääri programmiala tegevuse üks strateegilisi eesmärke;

e) kuidas ja millises ulatuses mõjutab Saarepõllu kinnistule kuni 400 m2 ehitusaluse

pindalaga hoone püstitamine ja kuni 1800 m2 äri-, elamu- ja ühiskondlike ehitiste aluse

maa sihtotstarbega kinnistu moodustamine: (1) Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku

toimimist ja Natura alade kaitse-eesmärke ning rahvusvaheliste kohustuste täitmist Eesti

Vabariigi poolt; (2) Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere looduse, sealhulgas

poollooduslike koosluste, kaitse-eeskirjas nimetatud linnuliikide pesitsus-, sulgimis-,

talvitus-, toitumis- ja rändepeatuspaikade kaitset; (3) Saarepõllu kinnistul asuvate

loodusobjektide kaitset kui hoonestataval osal kaitsealused liigid ja kooslused puuduvad;

(4) Saarepõllu kinnistul asuva rohevõrgustiku toimimist kui Saarepõllu hoonestatav osa ei

ole haljasala, parkmetsa maa ega ka metsamajandusmaa kuni metsamajanduslik

potentsiaal puudub ning kui olemasolev kõrghaljastus säilitatakse; (5) Kihelkonna valla

üldplaneeringus (kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu 26.05.2010 otsusega nr 8)

Saarepõllu kinnistule sätestatud maakasutuse juhtotstarvet „väärtuslik põllumaa“ kui

Saarepõllu kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooni muudatus moodustab ca 5% Saarepõllu

kinnistu üldpindalast ja säilib Planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 128 ja

PlanS § 75 lg 4 kohane valdav otstarve; (6) Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määrusega nr

29 kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjas sätestatud kultuuri pärandikaitset, sh

rahvakultuuri, pärandmaastikke, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri kaitset, kui

kavandatav hoonestus järgib nii ajaloolist kui olemasolevat ehitusjoont ja Vilsandi küla

asustusemustrit, kui asjaolu, et Saarepõllu kinnistul on elektri liitumisvõimekus ja

juurdepääs munitsipaalomandis olevale külavahe teele ning kui MaaKatS § 18 lg 2

esimese lause kohaselt võib Saarepõllu kinnistu katastriüksuse sihtotstarve olla kuni 5%

ulatuses s.o ca 1800 m2 ulatuses nii äri-, elamu- kui ühiskondlike ehitiste alune maa ning

kas sellisel juhul on tegemist üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatusliku muutmisega PlanS § 142 lg 1 mõttes, kui asjaoluga, et Kusti, Saarepõllu ja

Pidaja kinnistud moodustavad oma vahetu külgnemise tõttu olulise osa kaebaja

elukeskkonnast, mis on UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse

konventsiooniga kaitstava Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala tegevuse üks

strateegilisi eesmärke.

2) tühistada Saaremaa Vallavalitsuse 12.12.2023 korraldus nr 2-3/1497 ja kohustada

Saaremaa valda detailplaneeringu algatamise taotluse uuesti läbivaatamiseks 30 päeva

jooksul alates kohtulahendi jõustumisest;

3) tuvastada Keskkonnaameti 23.03.2023 kirja nr 6-2/23/3672-2 õigusliku siduvuse

puudumine või selle õigusvastasus.

7. Tallinna Halduskohtu 06.02.2024 määrusega tagastati kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel osas, milles kaebaja taotles avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate faktiliste

asjaolude kindlakstegemist (vt eespool p 6 alap 1 alap-d a-c – resolutsiooni p 1 alap 1).

Samuti tagastati kaebus osas, milles taotleti Keskkonnaameti 23.03.2023 kirja õigusliku

4(10)

3-24-48

siduvuse puudumise või õigusvastasuse tuvastamist (resolutsiooni p 1 alap 2). Kohus võttis

kaebuse menetlusse taotlustega tühistada Saaremaa Vallavalitsuse 12.12.2023 korraldus nr 2-

3/1497 ja kohustada Saaremaa valda lahendama kaebaja taotlus uuesti (resolutsiooni p 2).

8. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2024 määrusega tagastati X.X määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 06.02.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-48 resolutsiooni punkti 2 peale

(resolutsiooni p 1); võeti menetlusse määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.02.2024 määruse

haldusasjas nr 3-24-48 resolutsiooni p 1 peale (resolutsiooni p 2) ning jäeti X.X määruskaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.02.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-48

resolutsiooni p 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt määruse

põhjendustele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja leiab, et vastustaja keeldumine on õigusvastane, kuivõrd ei ole arvestatud kõiki

olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine ei ole toimunud eesmärgipäraselt ja ratsionaalselt.

9.1. Kohut eksitav on väide, et planeerimismenetlus on läbi viidud korrektselt, kui vastustaja

on tunnistanud, et ei ole vaidlustatud haldusakti koostamisel arvestanud kõikide kaebaja

seisukohtade ja õigustega.

9.2. Kaalutlusõigust (HMS § 4 lg 2) ja uurimispõhimõtet (HMS § 6) ei ole nõuetekohaselt

teostatud. Vastustaja ei ole läbi viinud ühtegi ekspertiisi ega kogunud spetsialistide arvamusi

Kusti, Saarepõllu ja Pidaja kinnistute hoonestamise võimaluste analüüsimiseks ja kaitsealuste

liikide, koosluste või elupaikade tuvastamiseks ning hoonestuse rajamisega kaasneva mõju

rohevõrgustikule. Vastustaja on jätnud arvestamata, et Saarepõllu kinnistule uue hoonestuse

kavandamine tagab esmatähtsate teenuste kättesaadavust, toetab maa- ja loodusturismi

arengut Vilsandis, aitab kaasa elu säilimisele ja rikastab külaelu Vilsandi saarel, parandab

Vilsandi küla inimeste elukvaliteeti, tutvustab ja arendab kohalikke kultuuritraditsioone jne.

Ei nähtu, et vastustaja ja Keskkonnaamet oleks arvestanud asjaolu, et Vilsandi saar koos

Vilsandi rahvuspargiga on UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse

konventsiooniga kaitstava Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala tuumikala. Vastustaja ei

ole lähtunud planeerimise üldpõhimõtetest. Vastusaja ja Keskkonnaamet on eiranud SäAS § 1

lg-s 2 sätestatud integreerimisprintsiipi ja §-s 2 sätestatud looduskeskkonna säästliku

kasutamise eesmärke. Vastustajal tuli läbi viia keskkonnakaalutlused. Vastustaja ei ole

kontrollinud EELIS-st andmete õigsust. Ebaõige on järeldus, et Kusti, Saarepõllu ja Pidaja

kinnistutel asuvad DP-s hoonestataval maa-alal kaitsealused kooslused, elupaigatüübid ja

liigid.

9.3. Vastustaja oleks pidanud võtma seisukoha, kas Saarepõllu kinnistu põhjapoolne osa

välistab hoonestamise või on hoonestamine teatud tingimustel lubatav.

9.4. Kaebaja hinnangul ei ole asjakohane tugineda Pille Tomsoni poolt 2008. a koostatud

ekspertiisile. Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjaga Vilsandi piiranguvööndile ühepoolselt

sätestatud piirangud on ebaproportsionaalsed. Kaebaja ei nõustu, et seatud

keskkonnakaitselised piirangud on vajalikud Natura 2000 võrgustiku toimimise tagamiseks ja

kaitseks. Keskkonnaameti tegevus ei ole kooskõlas loodusdirektiivi eesmärkidega ega taga

UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooniga kaitstava Lääne-

Eesti saarte biosfääri programmiala tegevuse strateegilisi eesmärke. LKS § 31 lg 2 p-s 8

sätestatud piirang on ebaproportsionaalne.

9.5. PlanS § 128 lõiked 1 ja 2 annavad kaalutlusõiguse. Vastustaja ei saa keelduda DP

algatamisest väitega, et asjas on ilmne, et algatatava DP elluviimine ei ole tulevikus võimalik.

5(10)

3-24-48

Vaidlusalune keeldumine on vastuolus PS §-ga 11. Vastustaja on jätnud kaalumata, kas ja

millised taotleja suhtes kehtestatavad piiravad meetmed on proportsionaalsed.

9.6. Vastustaja väited tuginevad ainult Keskkonnaameti 23.03.2023 kirjale. Vastuolulised on

vastustaja seisukohad, milles üheltpoolt märgitakse, et taotluse juurde ei ole esitatud eskiisi,

kuid teiselt poolt seisukoht, et vallavalitsuse arusaamisel ei ole väärtuslikule põllumaale

ehitustegevust kavandatud.

9.7. Põhjendatud ei ole seaduses ja kaitse-eeskirjas sätestatud piirangute rakendamine

vaidlusaluste kinnistute osas, mille kõlvikuline koosseis on muu maa või elamumaa.

Kaebajale ei ole teada, et hoonestataval alal oleks kaitsealuseid liike, kooslusi või elupaiku.

9.8. Vastustaja on jätnud tuvastamata, kas ja milliste eesmärkide saavutamiseks on

põhjendatud ja vajalik määratleda Kusti, Saarepõllu ja Pidaja kinnistud rohevõrgustiku alaks.

9.9. Ekslik on vastustaja seisukoht, et Kusti kinnistule kaasomaniku poolt püstitatud ehitiste

seadustamine ei ole võimalik EhSRS § 29 lg 5 tulenevalt DP koostades ning et DP

algatamiseks ja koostamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek.

9.10.

Kaebaja soovib DP koostamise käigus täpsustada ja muuta Kusti, Saarepõllu ja Pidaja

kinnistute ja kinnistute omavahelisi piire jagades Pidaja kinnistu 5 kinnistuks ja Saarepõllu

kinnistu 3 kinnistuks, muutes jagatavate kinnistute sihtotstarbeid. Ekslik on vastustaja

seisukoht, et DP algatades ja koostades on kinnistute piiride muutmise kavandamiseks vajalik

kaitseala valitseja nõusolek.

9.11.

Ekslik on vastustaja seisukoht, et DP ei ole võimalik algatada ega asuda koostama

kaasomanike või naaberkinnistu omaniku kooskõlastuse puudumisel. Ei nähtu ühtegi

põhjendatud erahuvi, mis oleks kaalukam kaebaja omandiõigusega seotud huvist ja

tegutsemisvabaduse piiramise põhjendatust.

9.12.

Ekslik on vastustaja seisukoht, et Saarepõllu kinnistule kuni 400 m2 ehitusaluse

pindalaga ehitise püstitamine ei sobitu, kuna kaitseala valitseja seisukohast on ehitis liiga

suur. Vilsandil on ajalooliselt püstitatud Tolli kinnistule ja Pilli kinnistule sama suuri ehitis.

9.13.

Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebaja poolt viidatud 18 juhul ei ole tegemist

kinnistu omanike ebavõrdse kohtlemisega.

9.14.

Ekslik on vastustaja seisukoht, et vastustaja ei pidanud vaidlustatud haldusaktis ja DP

algatamise läbivaatamise menetluses juhinduma Saare maakonnaplaneeringus 2023+

sätestatud rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmetest või asjaolust, et koostamisel on

Saaremaa valla üldplaneering, mille kehtestamisel muutub Kihelkonna valla ÜP kehtetuks.

9.15.

Tulenevalt LKS § 14 lg 1 p-st 5 ei oma kaitseala valitseja seisukoht DP algatamise või

algatamata jätmise osas õiguslikku tagajärge. Keskkonnaameti 23.03.2023 kiri kui toiming

rikub kaebaja õigusi.

9.16.

Kuna Pidaja kinnistu omaniku volitust ei ole kaebajale esitatud, leiab kaebaja, et

Pidaja kinnistu omaniku seisukohta DP algatamise osas ei ole küsitud, mistõttu on rikutud

HMS § 40 lõikes 1 sätestatud ärakuulamisprintsiipi.

9.17.

Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanike vastuseis ei ole detailplaneeringu

algatamisest keeldumise aluseks kuna näitamata on, milles seisneb kavandatava tegevuse riive

isikute õigustele. Kusti ja Saarepõllu kinnistu kaasomanikel puudub koostöötahe. Vastustaja

on ennatlikult jätnud DP algatamata. Kaebaja huvides on DP elluviimine, mistõttu on ilmne,

et kaebaja saavutab vajalikud kokkulepped, kui asub kehtestatud DP-d elluviima.

6(10)

3-24-48

9.18.

Vastustaja ei ole hinnanud tsiviilasjas nr 2-23-9972 teadaolevat asjaolu, et kaebaja

taotleb kohtuasjas kaasomandi kasutuskorra kokkulepet ja teiste kaasomanike tahteavalduste

asendamist /…/.

9.19.

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, mistõttu ei välista ega

takista kehtestatud üldplaneeringus projekteerimistingimuste puudumine ja määratud

Saarepõllu maakasutuse juhtotstarve, kinnistute detailplaneeringu algatamist ja koostamist.

9.20.

Kaebaja taotleb jätta kohaldamata LKS § 14 lg 1 punktid 1, 2, 5-8; § 24 lg-d 1 ja 4; §

26 lg 2 punkt 4; § 31 lg 2 punktid 1 ja 8; § 38 lg 1 p 1; § 69 lg 3 tunnistades need vastuolus

olevaks põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga 1, § 10, § 11, § 13, § 14, § 19, § 25, § 32 lg 2 ja § 154 lg-

ga 1. Kaebaja palub jätta kohaldamata ka PlanS § 128 lg 2 p 2 osas, milles säte võimaldab

jätta detailplaneeringu algatamata kui puudub kaasomanike ja naaberkinnistu omaniku kirjalik

nõusolek detailplaneeringu algatamiseks, tunnistades sätted vastuolus olevaks PS § 3 lg-ga 1,

§ 10, § 11, § 13, § 14, § 19 ja § 32 lg-ga 2 ning algatada põhiseaduslikkuse

järelevalvemenetlus.

9.21.

Kaebaja on palunud küsida Euroopa Kohtult eelotsust.

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

10.1. Täna on selge, et DP algatamine ei ole võimalik, kuna on ilmne, et algatatava

planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik. Kui on selgelt nähtav, et Keskkonnaamet ei

anna nõusolekut soovitud hoonestuste osas, siis on selge, et planeeringut ei saa ellu viia.

Lisaks on vajalik enne DP ellu viima asumist DP kehtestamine, mis vajab Keskkonnaameti

kooskõlastust ning on ilmselge, et Keskkonnaamet ei anna selleks oma kooskõlastust. Mitte

kooskõlastamine on planeeringu kehtestamise puhul vastustajale siduv. Lisaks ei ole Kusti ja

Saarepõllu kinnistute kaasomanikud ning Pidaja kinnistu omanik andnud oma nõusolekuid

planeeringu algatamiseks ja koostamiseks, mis tähendab, et ei ole võimalik DP hiljem ellu

viia ehitusõiguste realiseerimiseks. On õige, et nende kooskõlastuste puudumine kui selline ei

takista planeeringu algatamist, kuid on selge, et peale kehtestamist ei saa seda realiseerida.

Isegi kui rahvuspargi kaitse-eeskiri ning Keskkonnaamet võimaldaks planeeringu algatamist

ja selle realiseerimist, siis Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanike ning Pidaja kinnistu

omaniku nõusolekute puudumine ehitustegevuseks ei laseks planeeringul ikkagi realiseeruda,

või siis oleks vastupidine olukord, et omanikud lubavad, kuid Keskkonnaamet kooskõlastust

ei anna.

10.2. DP algatamise taotluse juurde ei ole esitatud ühtegi eskiislahendust, mistõttu ei ole

vastustajale teada võimalikud hoonestatavad alad ning piiranguid vaadati kogu katastriüksuste

ulatuses. Vilsandi on rahvuspark ning seal kuuluvad kaitse alla lisaks liikidele ka kultuurilised

väärtused ning piirangud on seatud ka ehitamisele.

10.3. Kui hooneid ei ole võimalik seadustada, siis ei saa seda teha ka DP-ga (vt vaidlusaluse

korralduse lk 4 p 1).

10.4. Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et katastriüksuse jagamine ei ole DP

koostamise kohustusega tegevus (vt vaidlusalune korraldus, lk 5 p 2).

10.5. Asjaolu, et Pidaja ja Saarepõllu kinnistute jagamise tulemusel tekib 2 avalikult

kasutatavat teemaa krunti ning et Saarepõllu kinnistule planeeritakse uus hoonestus hakkab

täitma ka avalikke ülesandeid, ei oma tähtsust. Vilsandi saarel reguleerib ehitamist

rahvuspargi kaitse-eeskiri. Saarepõllu kinnistule ei ole võimalik hoonestus rajada (vt

Keskkonnaameti 23.03.2023 kiri nr 6-2/23/3672-2). Vaidlusaluses korralduses on selgitatud,

et DP eesmärk on eelkõige ÜP elluviimine; kui DP koostamine oleks võimalik ja vajalik, siis

saaks ja tuleks ka nimetatud planeerimise üldpõhimõtteid järgida.

7(10)

3-24-48

10.6. Selgusetu on, millised on need vajalikud ja olulised asjaolud, mis on jäänud vastustajal

tähelepanuta.

10.7. Vaidlusaluses korralduses ei ole toodud, et hoonestataval alal asuksid kaitsealused

kooslused, elupaigatüübid ja liigid. Kuivõrd eskiisi kaebaja ei esitanud, siis tuli kogu

planeeringuala kohta anda kaitstavates taimedest ja kooslustest info. Keskkonnaamet ei ole

oma 23.03.2023 seisukoha andmisel asukoha sobivust analüüsinud Saarepõllu kinnistul,

mistõttu ei tulnud ka analüüsida asukoha sobivust. Kaebuse lk 9-10 on oma sisult kaebus LKS

§ 8 lg 3 kohase ekspertiisi kohta. Vastustajal puudub pädevus hinnata, kas nimetatud

ekspertiis on mõne seaduse sättega vastuolus või mitte.

10.8. Vastustaja ei ole vaidlusaluse korralduse andmisel tuginenud üksnes Keskkonnaameti

23.03.2023 kirjale.

10.9. Vastustaja pädevuses ei ole hinnata LKS § 31 lg 2 p-s 8 sätestatud piirangut. Vastustaja

ei näe oma tegevuses vastuolu põhiseadusega. Vastustajal ei ole vajalik kaaluda asjaolu, kas

kehtestatud piiravad meetmed on eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Vastustaja pädevust

on selgitatud vaidlusaluse korralduse lk-l 6.

10.10. Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud ning seda on vastustaja selgitanud ka

vaidlusaluses korralduses (vt lk 6). Erinevatel asjaoludel on ehitusload vm väljastatud

kehtivate seaduste alusel, mis on võimaldanud seda teha. Kindlasti ei ole neid tehtud

ebaseaduslikel alustel ning kedagi ei ole koheldud ebavõrdselt.

10.11. Vastustaja on pöördunud Pidaja kinnistu omaniku poole tema rahvastikuregistris oleva

e-posti aadressi kaudu ning saanud vastava info (vt vaidlusaluse korralduse lk 6).

10.12. On tõsi, et kaasomanike vastuseis ei takista DP algatamist, kuid see takistab DP

elluviimist, mis omakorda annab aluse DP algatamisest keeldumiseks. Hinnata, milline on

riive isikute õigustele, ei ole DP algatamisel vajalik. Tähtsust ei oma fakt, et kaebajal on

arusaam, et Kusti ja Saarepõllu kinnistu kaasomanikel puudub koostöötahe.

10.13. Vastustaja ei ole menetlusosaline tsiviilasjas nr 2-23-9972 ega tea neid asjaolusid.

Praegusel hetkel on tegemist Saarepõllu ja Kusti kinnistute osas kaasomandiga ning viidatud

kohtuasi ei muuda midagi. Vastustaja ei saa hetkel kindel olla kaebaja väites, et ta saavutab

vajalikud kokkulepped kui asub kehtestatud DP-d ellu viima.

10.14. Kehtiva Kihelkonna valla ÜP kohaselt on tegemist rohevõrgustikuga (vt vaidlusaluse

korralduse lk 2). Asjas ei oma tähtsust, kas ÜP-d muudetakse või mitte, vaidlus on DP

algatamise üle. Kihelkonna valla ÜP iseenesest ei välistagi hoonestamist, vaid hoonestamise

välistab Keskkonnaamet ning ka kaasomanike ja Pidaja kinnistu omaniku nõusolekute

puudumine.

10.15. Väärtuslik põllumaa ei ole üldplaneeringu kohane juhtfunktsioon. Üldplaneeringuga

Saarepõllu ja Pidaja katastriüksustele juhtotstarvet määratud ei ole, tegemist on põllu- ja

metsamajandusmaaga. Kusti kinnistu juhtfunktsiooniks on väikeelamumaa.

10.16. Vastustaja ei ole pidanud kaaluma nimetatud hoonete mõju, kuna Keskkonnaamet on

Vilsandi rahvuspargi osas kaitseala valitsejana andnud oma seisukoha, et Saarepõllu kinnistu

hoonestamisega ei nõustuta. Vastustajal puudub põhjus kahelda Keskkonnaameti seisukohas

ning ei pidanud vajalikuks toodud mõjusid hinnata.

10.17. Vastustaja hinnangul kuuluvad kaebuses loetletud väidetavalt PS-ga vastuolus olevad

sätted kohaldamisele, kuid vastustaja ei anna hinnangut nende vastuolule PS-ga. Vastustaja ei

pea vajalikuks ega põhjendatuks algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlust.

Põhjendamatu on kaebaja taotlus küsida Euroopa Kohtult eelotsust.

8(10)

3-24-48

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

jätnud Kusti, Saarepõllu ja Pidaja kinnistute DP algatamata. Sisuliselt käib vaidlus Saaremaa

Vallavalitsuse 12.12.2023 korralduse nr 2-3/1497 õiguspärasuse üle. Kaebaja on vaidlustanud

nii haldusmenetluse lõpptulemuse (12.12.2023 korraldus) kui ka sama menetluse raames

tehtud menetlustoimingu (Keskkonnaameti 23.03.2023 kiri). Seejuures on Keskkonnaameti

23.03.2023 kirjaga seotud tuvastamisnõue hõlmatud 12.12.2023 korralduse tühistamise

nõudega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määrus, p 15).

13. Vaidlusaluse korralduse õiguslikuks aluseks on PlanS § 128 lg 2 p 2. Viidatud sätte

kohaselt ei algatata DP-d eelkõige juhul, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine

tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate

rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise

kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning DP-st huvitatud isik keeldub selliseid

kulusid kandmast. Planeerimisseaduse 571 SE eelnõu seletuskirjas on § 128 lg 2 (eelnõu

seletuskirjas § 121 lg 2) märgitud, et planeeringu algataja kaalutlusruumi piiritlemiseks on

seaduses sätestatud, et DP-d ei algatata, kui algatamisel on ilmne, et algatatava planeeringu

elluviimine tulevikus ei ole võimalik ehk juba algatamisel on selge, et planeeringut ei ole

objektiivsetel asjaoludel võimalik realiseerida, nt planeeringu elluviimisega kaasneks

ebaproportsionaalne kolmandate isikute õiguste riive1.

14. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanik ning Pidaja

kinnistu omanik kaebaja ei ole. Samuti puudub vaidlus, et haldusmenetluses on Kusti ja

Saarepõllu kaasomanikud teatanud vastustajale, et nad nõustuvad Keskkonnaameti

seisukohtadega ega soovi hoonete laiendusi Kusti kinnistul ega soovi hoonestust Saarepõllu

kinnistul, kuid on nõus vaid Kusti kinnistul biopuhasti rajamise, rehielamu vee- ja

kanalisatsioonitrassi rajamise, kuni 10 kW maasoojuspumba ja 2-100 m puurkaevu ja vajaliku

taristu ehitamisega (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl 115). Pidaja kinnistu omaniku seisukoha

on vastustajale edastanud Neeme Rand ning teatanud, et Pidaja kinnistu omanik ei olnud

teadlik ja ei ole sõlminud kaebajaga siduvaid kokkuleppeid, mistõttu DP-ga nõustumiseks ei

ole alust (dtl 111). Ekslik on kaebaja seisukoht, et kuivõrd kaebajale ei ole Pidaja kinnistu

omaniku volitust esitatud, siis ei ole Pidaja kinnistu omanikult seisukohta DP algatamise osas

küsitud. Puudub alus kahelda vastustaja esitatud teabe usaldusväärsuses ja usutavuses.

Haldusmenetluses kehtivad vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtted. Vastavalt HMS

§ 5 lg-le 1 määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan

kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus

viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides

üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Eeltoodust lähtuvalt on

vastustaja täitnud nõuetekohaselt uurimispõhimõtet, kui pöördus Pidaja kinnistu omaniku

esindaja poole. Seda enam, et kirjavahetusest nähtub, et Pidaja kinnistu omanik on

välismaalane, kes ei valda inglise keelt väga hästi (dtl 111). Seetõttu puudub alus vastustaja

esitatud tõendi usaldusväärsuses ja usutavuses kahelda. Vastupidist tõendavaid dokumente

kaebaja esitanud ei ole (HKMS § 59 lg 1).

15. Eeltoodust lähtuvalt on tõendatud, et DP elluviimine ilmselgelt tulevikus võimalik ei ole,

kuivõrd selleks ei ole kõigi omanike nõusolekuid. Paljasõnaline ja hüpoteetiline on kaebaja

Planeerimisseaduse 571 SE eelnõu seletuskiri, lk 163. Kättesaadav elektrooniliselt:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/

9(10)

3-24-48

väide, et kaebaja saavutab vajalikud kokkulepped, kui asub kehtestatud DP-d elluviima. PlanS

§ 128 lg 2 punkti 2 alusel DP algatamisest keeldumist ei välista ka kaebaja väljatoodud

asjaolu, et pooleli on tsiviilasja nr 2-23-9972 menetlus. Kaebajal on alati võimalik DP

algatamise taotlus uuesti esitada, kui vastavad nõusolekud on olemas ja tsiviilasi nr 2-23-9972

on lõppenud. Kuivõrd kohtumenetlused võivad kesta päris kaua, siis oleks vastustajal

ebamõistlik olnud jääda ootama nimetatud tsiviilasja menetluse lõppu.

16. Kaebaja omandiõigus ei ulatu Pidaja kinnistul ehitusõiguse realiseerimiseni. On

arusaamatu, kuidas kaebaja hinnangul võib ta asuda DP algatamist taotlema kinnistu suhtes,

milles osas tal puudub omandiõigus ega ole ka muid kokkuleppeid omanikuga. Juhul, kui

vastustaja oleks sellises olukorras DP algatanud, siis oleks sellega ilmselgelt rikutud Pidaja

kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Just sellisteks olukordadeks ongi seadusandja näinud

ette PlanS § 128 lg 2 punkti 2.

17. Kohtu hinnangul ei ole PlanS § 128 lg 2 p 2 vastuolus põhiseaduse §-dega 10, 11, 13, 14,

19 ja § 32 lg-ga 2 ega § 3 lg-ga 2 (PlanS § 128 lg 2 p 2 on avaldatud selleks ettenähtud

korras). Olukorras, kus kaebajal ei ole kõigi kinnistute omanikega nõutavat kokkulepet

planeeritava DP algatamiseks ei saa rääkida omandiõiguse riivest või ebaproportsionaalsest

piirangust või vaba eneseteostuse piirangust. Kaebaja omandiõigus piirdub üksnes talle

kuuluva omandiga ning ulatuses, mis ei riku teiste kaasomanike õigusi. Seetõttu puudub ka

vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

18. Kuivõrd ainuüksi eeltoodu oli piisav DP algatamisest keeldumiseks, siis puudub vajadus

ülejäänud kaebaja väidete käsitlemiseks, sest see ei saa mõjutada asja lahendamist.

19. Siinkohal märgib kohus, et kuivõrd kohtu hinnangul on vastustaja õiguspäraselt jätnud DP

algatamata, siis ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust LKS § 14 lg 1 punktidel 1, 2, 5-8; §

24 lg-del 1 ja 4; § 26 lg 2 punktil 4; § 31 lg 2 punktidel 1 ja 8; § 38 lg 1 p 1; § 69 lg 3,

mistõttu tuleb ka selles osas jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks rahuldamata.

20. Ühtlasi ei esine vajadust kohaldada käesolevas asjas Euroopa Liidu õigust, mistõttu

põhjendamatu on kaebaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks ning see tuleb jätta

rahuldamata.

21. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus tervikuna (nii tühistamis- kui ka

kohustamisnõudes) rahuldamata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

23. Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)