1-24-102/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-24-102

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2024, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-102 (22233000454)

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Kohtuistungi sekretär

Ilona Berezina

Tõlk

Svetlana Hamaza

Kriminaalasi

Aleksei Iushkov süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kaidi Kahu

Süüdistatav

Aleksei Iushkov

isikukood 38510022210; elukoht XXX; Venemaa

Föderatsiooni kodakondsus; XXX; emakeel vene keel;

XXX; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Viru

Maakohtu 30.09.2019 otsusega nr 1-19-6931 KarS § 263 lg

1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus

1 aasta vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuud

vangistust, KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel lõplik

liitkaristus 2 aastat 4 kuud ja 6 päeva vangistust, karistuse

kandmise algus 17.06.2019 ja lõpp 23.10.2021

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Andres Veski

Kohtuistungil osalenud isikud

süüdistatav

Aleksei Iushkov

kaitsja

Andres Veski

prokurör

Kaidi Kahu

tunnistaja

M A

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 310, 311, 313, 315 maakohus otsustas:

Tunnistada Aleksei Iushkov süüdi KarS § 320 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Aleksei Iushkovi vanglasse

saabumise aeg.

1-24-102

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Aleksei Iushkovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja

millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui süüdimõistetu Aleksei

Iushkov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414

lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Mõista Aleksei Iushkovilt Eesti Vabariigi kasuks välja:

-

sundraha 1230 eurot;

-

sundtoomise kulu 78,40 eurot;

-

kaitsjatasu kohtueelses menetluses 226,80 eurot ja kohtumenetluses 1406,66 eurot, kokku

riigi õigusabi kulu summas 1633,46 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Aleksei Iushkovil temalt väljamõistetud menetluskulud

kogusummas 2941,86 eurot tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004

SEB Pank või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank või kontole nr

EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700012317 ning selgitus „Aleksei Iushkov,

1-24-102, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes

soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru

Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 15. mail 2024. Otsusele võib esitada Tartu

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva

kohtumaja kantseleis 15. mail 2024. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

1. Aleksei Iushkovit süüdistatakse selles, et ta andis 24.01.2022 ajavahemikul kell 11:00-11:55

Sillamäel Pavlovi 4 asuva politseijaoskonna vestlusruumis kriminaalasjas nr 22233000076

kannatanuna ülekuulamise käigus valeütlusi tema suhtes 22.01.2022 toimepandud kuriteo, s.o

kehavigastuse tekitamise asjaolude kohta. Nimelt andis A. Iushkov 24.01.2022 ütlusi lühidalt

selle kohta, et 22.01.2022 peale kella 20:00 XXX lähedal asuval jalgrajal kõndis talle vastu

1-24-102

tundmatu meesterahvas ja kui nad olid kohakuti jõudnud, siis tõstis tundmatu meesterahvas

järsku parema käe ja lõi teda näkku. Pärast seda olla tundmatu meesterahvas jooksnud Tškalovi

tänava suunas. A. Iushkov tundis oma ütluste kohaselt tugevat valu ja arvas esialgu, et mees lõi

teda rusikaga, kuid sai mõne hetke pärast aru, et teda oli löödud noaga. A. Iushkov väitis, et ei

tea, kes ning mis põhjusel teda noaga näkku lõi.

23.05.2022 ajavahemikul kell 13:45-14:10 Sillamäel Pavlovi 4 asuva politseijaoskonna

vestlusruumis tunnistas A. Iushkov kriminaalasjas nr 22233000186 (ühendatud kriminaalasjaga

nr 22233000076) kannatanuna ülekuulamise käigus, et andis 24.01.2022 kannatanuna

ülekuulamisel tema suhtes 22.01.2022 toimepandud kuriteo, s.o kehavigastuse tekitamise

asjaolude kohta valeütlusi. A. Iushkov tunnistas, et tegelikkuses sai ta noahaava näkku tõesti

XXX asuvas korteris, kuid ei soovinud siiski tema suhtes 22.01.2022 toime pandud kuriteo

asjaolude kohta täpsemaid ütlusi anda. Ta selgitas, et ei pea ennast kannatanuks ja tal puuduvad

pretensioonid. A. Juhskovit oli enne mõlemat eelpool nimetatud ülekuulamist hoiatatud, et

teadvalt valeütluste andmise eest järgneb vastutus kriminaalkorras. A. Iushkov kinnitas mõlemal

ülekuulamise protokollil enda allkirjaga, et on vale ütluse andmise tagajärgedest teadlik.

Kriminaalmenetluses nr 22233000186 (ühendatud kriminaalasjaga nr 22233000076) tuvastati, et

tegelikkuses pandi kõnealune kuritegu A. Iushkovi suhtes toime 22.01.2022 XXX asuvas

korteris A. Iushkovile tuttava isiku poolt, kes mõisteti Viru Maakohtu 05.07.2022 otsusega nr 1-

22-3752 muu hulgas selle kuriteo toimepanemises süüdi. A. Iushkov teadis 24.01.2022

kannatanuna ütlusi andes, kus, kuidas ja kelle poolt 22.01.2022 tema suhtes kuritegu toime pandi

ning andis seejuures teadvalt valeütlusi, kuna ei soovinud tema suhtes kuriteo toime pannud isiku

suhtes kriminaalmenetluse läbiviimist. Sel moel pani Aleksei Iushkov oma tahtliku teoga toime

kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvale valede ütluste andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistung

2. Süüdistatav A.Iushkov ei tunnistanud end süüdi ning selgitas, et ta ei mäleta, mida ta rääkis

politseinikule kohe pärast sündmust. Kuidas ta sai kehavigastusi, ta tegelikult ei mäleta. Miks ta

keeldus ütluste andmisest, ta ei mäleta üldse, sest oli joobes ja narkoosi all ja ei saanud aru üldse

mis toimub. 24.jaanuaril ta tarvitas alkoholi koos tuttavaga, kelle nime ta ei tea. Hiljem ta läks

ülekuulamisele politseisse. Kuna ta oli purjus, siis võis mis tahes jamasid seal öelda. Kõik see

toimus sellepärast, et tema suhtus sellesse kergemeelselt ega teadnud, et tema asja hakatakse

kohtus arutama. Sellepärast käis ülekuulamisel napsitanud olles.

Kaitsja on seisukohal, et puudub vaidlus selles, et A.Iushkov andis valeütlusi, kuid kas Iushkov

tegi seda teadlikult eesmärgiga politseile algusest peale juba valetada või lihtsalt kusagilt purjus

inimese mõttevälgatuse mõjul seda keegi praegu öelda ei oska. Pigem võib kalduda sinnapoole,

et A. Iushkov andis mingisugused ütlused, mis tal hetkel pähe tulid, teadmata ise ka, kas need

tegelikele asjaoludele vastavad või mitte. Kaitsja on seisukohal, et kui need ütlused, mis

A.Iushkov 24.01.2022 aastal andis ei kajastanud õigesti temaga juhtunud, ei ole need ütlused

antud teadvalt eesmärgiga viia uurimist kuidagi vale jälgedel. Seetõttu ei ole selle kuriteo

objektiivne koosseis täidetud ja A. Iushkov tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista.

1-24-102

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas ning süüdistatav A.Iushkovi tegevuse õiguslik

hinnang

3. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt,

sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine

nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse

omavahelisse konteksti.

4. Uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis

kohus järeldusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on

tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti.

5. Asjas puudub igasugune vaidlus selles osas, et A.Iushkov andis 24.01.2022 ajavahemikul kell

11:00-11:55 Sillamäel Pavlovi 4 asuva politseijaoskonna vestlusruumis kriminaalasjas nr

22233000076 kannatanuna ülekuulamise käigus valeütlusi tema suhtes 22.01.2022 toimepandud

kuriteo, s.o kehavigastuse tekitamise asjaolude kohta. Seda kinnitas ka A.Iushkov ise 23.05.2022

ülekuulamisel (KoTo lk 46-51).

6. A.Iushkovi suhtes toimepandud kuriteo asjaolud on tuvastatud 5.07.2022 kohtuotsusega

(KoTo lk 52-55), kust tuleneb, et kehavigastusi tekitas A.Iushkovile tema tuttav I.S korteris

aadressil XXX. Sellele viitavad ka kohtuistungil uuritud tõendid.

24.01.2022 ja 26.01.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollidega (KoTo lk 26-31) on tuvastatud, et

korteris aadressil XXX olid avastatud verekahtlane määrdumine ning nuga. Vastavalt DNA-

ekspertiisile (KoTo lk 40-44) vereproov kuulub Aleksei Iushkovile. Tunnistaja J L (KoTo lk 92-

96), et noahaava tekitas A.Iushkovile just I.S korteris aadressil XXX.

7. 22.01.2022 kannatanu ülekuulamisel A.Iuskov keeldus ütluste andmisest, motiveerides seda

sellega, et ta on „narkoosi all“ (KoTo lk 7-12).

24.01.2022 ülekuulamisel väitis A.Iushkov, et 22.01.2022 peale kella 20.00 XXX lähedal

asuval jalgrajal kõndis talle vastu tundmatu meesterahvas ja kui nad olid kohakuti jõudnud, siis

tõstis tundmatu meesterahvas järsku parema käe ja lõi teda näkku. Kuni ta ootas kiirabi, vaatas

XXX maja esimese korruse aknast välja naisterahvas, kes pakkus talle käterätikut. A. Iushkov

kattis enda sõnul selle käterätikuga endal haava kinni kuni saabus kiirabi (KoTo lk18-25).

23.05.2022 ülekuulamisel selgitas A.Iushkov, et eelmisel ülekuulamisel ta andis valeütlusi kuna

ta sai noahaava J L korteris aadressil XXX, kuid ei soovinud rääkida sellest sündmusest

täpsemalt (KoTo lk 46-51).

Tunnistaja M A andis kohtus ütlusi selle kohta, et 22.01.2022 sündmusega seotud väljakutse

tehti 22.01.2022 kell 16:41 ja patrullekipaaž jõudis sündmuskohale ca 4 minutiga. A.Iushkov

selgitas patrullpolitseinikule, et justkui oleks talle lõikehaava näole tekitanud tundmatu

meesterahvas XXX läheduses tänaval. Patrullpolitseiniku hinnangul oli A.Iushkovi näol

seejuures tegemist isikuga, kes oli piisavalt adekvaatne, et anda selgitusi, kellega oli võimalik

suhelda.

Tunnistaja A K andis eeluurimisel (KoTo lk 97-101) ütlusi selle kohta, et ta viibis sündmuse ajal

J L korteris koos A.Iushkovi ja I.S , aga oli nii purjus, et ei näinud, kuidas A.Iushkovi tekitati

kehavigastusi, sai sellest teada hiljem. Mõne päeva pärast suhtles ta A.Iushkoviga ja küsis, mis

põhjusel I.S teda noaga lõi. A.Iushkov vastas, et ta ise ei saanud aru, mille eest.

1-24-102

8. Sellest tulenevalt, on tuvastatud, et 24.01.2022 ülekuulamisel moonutas kannatanu A.Iushkov

tõendamisel tähtsaid asjaolusid. Ta valetas uurijale nii kuriteo toimepanemise koha, kui ka

kuriteo toimepandud isiku kohta. 24.01.2022 kannatanu ülekuulamisprotokoll on A.Iushkovi

poolt läbi loetud ja allkirjastatud. Ta omakäeliselt märkis, et kõik on õigesti kirja pandud. Seega

A.Iuskovi tegevuses on tuvastatud KarS §320 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivne külg.

9. Subjektiivsest küljest eeldab KarS §320 ettenähtud kuriteo koosseis tahtlust kõigi objektiivsete

asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega. Kohus on

seisukohal, et, valeütlusi andes, tegutses süüdistatav kavatsetult.

10. A.Iushov väidab, et ta andis valeütlusi joobeseisundis. Kaitsja on seisukohal, et ei ole need

ütlused antud teadvalt eesmärgiga viia uurimist kuidagi vale jälgedel. Kohus nende väidetega ei

soostu. A.Iushkovi versioon on paljasõnaline. Pole eluliselt usutav, et uurija kuulaks üle

joobeseisundis olevat isikut. Ka A.Iushkovi ütlused iseenesest annavad aluse asuda seisukohale,

et nad on antud adekvaatse isiku poolt.

11. Siinkohal pöörab kohus tähelepanu sellele, et A.Iushkovi poolt patrullpolitseinikule antud

selgitused isegi detailides kattuvad tema poolt 24.01.2022 antud ütlustega. Et uurimisele

selgitada, kust kohast sai ta haava katmiseks köögirätiku olukorras, kus noahaav tekitati talle

täiesti ootamatult tundmatu isiku poolt tänaval, oli tal tarvis usutavat lugu, et uurimine ei jõuaks

tegelikku sündmuspaika. Sel põhjusel mõtles ta välja loo selle kohta, et selle ulatas talle võõras

naisterahvas XXX maja esimese korruse aknast. Tegelikult ta sai köögirätiku J L korteris (vt.

tunnistaja J L ülekuulamisprotokolli – KoTo lk 92-96).

Ka see asjaolu viitab sellele, et 24.01.2022 süüdistatava poolt antud ütlused olid läbimõeldud ja

kaalutletud. Siinkohal väärib tähelepanu asjaolu, et 23.05.2022 ülekuulamisel ei viidanud

A.Iushkov ei sellele, et ta ei mäleta, mis seal J L korteris temaga juhtus, antud versioon ilmub

juba hiljem.

12. Kuigi teo subsumeerimisel käesoleva paragrahvi järgi ei ole tähtsust teo motiivil (RKKK 3-

1-1-100-15 p.26), asub kohus seisukohale, et A.Iushkov andis valeütlusi sel põhjusel, et ta ei

soovinud enda asja uurimist ja kuriteo toimepandud isiku tuvastamist ja karistamist. See tuleneb

A.Iushkovi 24.05.2002 ütlustest („ma ei pea ennast kannatanuks…mul ei ole mingeid

pretensioone…uurimist ei soovi“). Sellega on ümberlükatud ka A.Iushkovi väide, et, andes

24.01.2002 ütlusi, ta arvas, et räägib tõtt.

Kohtu seisukoht karistuse osas

13. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

14. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel.

Kohus on seisukohal, et Aleksei Iushkovi süü aste on keskmine. Tema tegevuses puuduvad nii

karistust raskendavad, kui ka karistust kergendavad asjaolud.

15. Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet ning karistust

raskendava ja kergendavate asjaolude puudumist, asub kohus seisukohale, et A.Iushkovi suhtes

on põhjendatud ja otstarbekohane KarS §320 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmisel määral

karistuse mõistmine.

1-24-102

Vaatamata sellele, et A.Iushkovi süü leidis kohtus tõendamist, ei tunnistanud ta oma süüd ega

kahetsenud tehtut. A.Iushkov on varem korduvalt kohtu poolt vangistusega. Viimati vabanes

A.Iushkov kinnipidamisasutusest 25.10.2021 ehk vaid vähem kui 3 kuud enne uue, käesoleva

kohtuasja esemeks oleva kuriteo toimepanemist KoTo lk 67). Alates 2021. aastast puudub

süüdistataval ametlik töökoht (KoTo lk 89-91). Ülaltoodu alusel ei näe kohus võimalust

karistada teda rahalise karistusega või kohaldada vangistust tingimisi.

Menetluskulud

16. KrMS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9),

kohtueelses ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lisaks erikuluna

sundtoomise kulud (KrMS § 176 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus

menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023

määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 820 eurot.

St, et sundraha suurus on 1230 eurot. Kohtueelse menetluse tekkinud kaitsjatasu on 226,80 ja

kohtumenetluses 1406,66. Seega on määratud kaitsja põhjendatud ja vajalik tasu kokku 1633,46

eurot. Kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotluse n-ö pealdisena (kinnitatud kohtu

poolt 16.04.2024). Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja 21 lg 3

ning justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5 alusel rahuldada. Kohus

loeb menetluskulu põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks nii menetlustoimingu, kui selleks

kulunud aja osas. Menetluskulud kohustub hüvitama Aleksei Iushkov.

17. 12.04.2024 määrusega rakendas kohus süüdistatava Aleksei Iushkovi suhtes sundtoomist

Viru Maakohtu Narva kohtumajja 16.04.2024 kell 13.00 toimuvale kohtuistungile. Politsei- ja

Piirivalveamet esitas sundtoomise õiendi, milles sundtoomise kuluks on märgitud 78,40 eurot.

Kohus peab kulu põhjendatuks ja arvab õiendis näidatud kulu erikuludesse. Erikulud summas

78,40 kohustub hüvitama Aleksei Iushkov.

18. Kohus osutas eelnevalt KrMS § 180 lg 3 ls 1 sõnastusele. Sellest tuleneb, et menetluskulude

väljamõistmise otsustust tehes ei hinda kohus mitte üksnes süüdistatava varalist seisundit vaid

paralleelselt varalise seisundiga kuuluvad arvestamisele ka isiku resotsialiseerumisväljavaateid.

Aleksei Iushkov on korduvalt karistatud. Tahtliku teo toimepanemine tähendab, et isik kutsub

menetlused oma tahtliku õigusvastase käitumisega ise esile ja kui isikut on ka varem karistatud,

siis ta teostab oma õigusvastaseid käitumisakte kindlas teadmises, et hilisemalt kaasnevad sellega

küllaldaselt suured rahalised väljaminekud. Kuna varasemat kriminaalmenetluslikku kogemust

omav ja kuritegude eest süüdi mõistetud ning karistatud Aleksei Iushkov pani uuesti toime

tahtliku kuriteo ja mille toimepanemises kohus teda süüdi mõistab ja karistab, siis näitab see, et

menetluskulude osaline riigi kanda jätmine tema õiguskuulekusele mõju ei avalda. Puuduvad

vähimadki kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks,

vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise ja noore isikuga.

19. Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ja Aleksei Iushkovile

mõistetud 6-kuulist reaalset vangistust, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate

menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohus ka asjaolust, et kuigi tööhõive

vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks

teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste

olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna

1-24-102

või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Aleksei Iushkov peab menetluskulud kogusummas 2941,86 eurot tasuma kohtuotsuse

jõustumisest ühe aasta jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

kohtunik