2-22-1241/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-22-1241

Kohus

Kohtunik

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Harju Maakohus

Tarmo Tina

28. juuni 2024, Jõhvi

Kohtuasi

Ilves Haldus OÜ hagi Eesti Vabariigi (Transpordiameti

kaudu) vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

1 101 447,61 eurot

Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja lepingulised

esindajad:

28.05.2024

Ilves Haldus OÜ (registrikood

16556722, asukoht: Pootsmani tn,

27, Tartu, e-post: XXX)

Vandeadvokaadi abi Märt Mürk, e-

post: XXX

Eesti Vabariik (Transpordiameti

kaudu) (registrikood 70001490,

asukoht Valge tn 4, Tallinn, 11413,

e-post: XXX)

vandeadvokaadid Kari-Paavo Koch,

Annely Sepp, e-post: XXX, XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ilves Haldus OÜ hagi täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta Ilves Haldus OÜ nõue, tuvastada 30.11.2021 ülesütlemisavalduste

tagajärjetus läbi vaatamata.

Menetluskulud

3. Jätta menetluskulud Ilves Haldus OÜ kanda.

4. Välja mõista Ilves Haldus OÜ-lt Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu)

kasuks menetluskulud 7650 eurot.

5. Välja mõista Ilves Haldus OÜ-lt Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu)

kasuks viivis menetluskuludelt (7650 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

1. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Riigihangete Registris 12.02.2020 riigihanke

„Ajutiste välikäimlate rent ja hooldus“. Riigihanke tulemusel sõlmisid hageja ja kostja

24.04.2020 eraldiseisvad töövõtulepingud teenuse osutamiseks põhja ja lõuna piirkonnas 3

aastaks. Hageja peamiseks kohustuseks oli välikäimlateenuse osutamine ja kostja kohustuseks

oli maksta hagejale selle eest tasu. 2021 novembris sai hageja meedia kaudu teada, et kostjal

on kavas töövõtulepingud lõpetada.

30.11.2021 edastas kostja hagejale kaks

ülesütlemisavaldust, millega ütles hagejaga sõlmitud töövõtulepingud üles. Kuna kostjal

puudus õigus töövõtulepingud VÕS § 322 lg 1 alusel üles öelda, siis tuleb lugeda, et kostja

soovis töövõtulepinguid üles öelda VÕS § 655 alusel. Kostja pidi ülesütlemisavalduste

edastamise seisuga tasuma Põhja ja Lõuna töövõtulepingute eest igakuiselt kokku 40 153,31

eurot. Kokku on kostja jätnud hagejale tasumata 642 452,96 eurot. Hageja arvestab sellest

maha kokku hoitud kulutused (31 878 rulli WC paberit hinnaga 3825,36 eurot ja 10 626

keemiapatja hinnaga 1952,68 eurot) Hagejal ei ole võimalik kostja ülesütlemise tõttu teenida

sellist tulu, mida hagejal ei oleks muidu olnud võimalik teenida. Seega on hageja nõue kostja

vastu VÕS § 655 lg 1 alusel 636 674,92 eurot (642 452,96 - 3825,36 - 1952,68).

2. Kui lepingute näol peaks tegemist olema üürilepingutega, siis on kostja need sõlminud oma

majandus- ja kutsetegevuses ning kostjal puudus õigus lepingud VÕS § 322 lg 1 alusel üles

öelda. Kostja on lepingud sõlminud avalike ülesannete täitmise eesmärgil. Avalike ülesannete

täitmine on kostja majandus- ja kutsetegevus. Kostja poolt avalike ülesannete täitmine tuleks

lugeda tema majandus- ja kutsetegevuseks (RKKKo nr 3-1-1-4-08, p 13). Kutsetegevuses

tegutsemiseks ei loeta ainult sellist tegevust, mis on kutseseaduses loetletud. Täiendavalt on

Riigikohus 3-4-1-3-17 p 22 selgitanud, et erakonna või selle nimekirja kuuluva kandidaadi ja

üksikkandidaadi poliitilist tegevust tuleb käsitleda majandus- ja kutsetegevusena. Kuna kostja

sõlmis hagejaga lepingud oma majandus- ja kutsetegevuses, siis ei ole tal neid võimalik VÕS

§ 322 alusel üles öelda isegi juhul, kui eeldada, et tegemist on üürilepingutega. Hageja palub

mõista kostjalt hageja kasuks välja tasu 636 674,92 eurot ja alternatiivselt tuvastada, et kostja

30.11.2021 ülesütlemisavaldused on tagajärjetud. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis

summalt 636 674,92 eurot määras 0,2% päevas alates hagi kohtule esitamise päevast kuni

kohtuotsuse tegemise hetkeni kindla summana ning sealt edasi määras 0,2% päevas kuni

nõude täieliku rahuldamiseni ja alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 toodud määras.

II KOSTJA VASTUS

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Lepingud vastavad sisult VÕS § 271 sätestatud üürilepingu

mõistele. Käimlate puhastamise ja hooldamise kohustuse näol oli tegemist üürileandja

põhikohustusega ehk korrashoiukohustusega VÕS § 276 lg 1 mõistes. Üürileping ei muutu

töövõtulepinguks ka juhul, kui see sisaldab töövõtulepingule omaseid kõrvalkohustusi. Käibes

esineb mitmeid lepinguid, mille raames kohustub üürileandja asja kasutusse andmisele lisaks

osutama veel ka kokku lepituid teenuseid Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjal

puudus õigus lepingud VÕS § 322 lg 1 alusel üles öelda. Hageja viidatud Riigikohtu lahend 3-

1-1-4-08 p 13 ei ole asjakohane, kuna asjaolud erinevad oluliselt käesolevast asjast. Sõlmitud

lepingud ei täida kostja põhimääruses nimetatud eesmärki. Välikäimlate olemasolu ei piira või

võta ära võimalust autodel tee ääres peatuda. Samuti asuvad teede ääres jätkuvalt erinevad

toitlustusasutused, tanklad jne, kus on võimalik teha peatus ning kasutada sealseid käimlaid.

Välikäimlate tagamine teede ääres ei ole riigi ülesanne. Kostjat ei saa pidada tegutsenuks

majandus- või kutsetegevusse kuuluval eesmärgil VÕS § 322 lg 1 I lause mõistes.

Välikäimlate olemasolu ei nõua kostjalt ei põhimäärus, ehitusseadustik, liiklusseadus ega ka

nende alusel kehtestatud määrused.

4. Välikäimlate paigaldamisega loob kostja riigiteedel liiklevatele isikutele, kes läbivad pikki

vahemaid, mugavuse. Kutseseaduse § 3 punkti 2 järgi on kutse kvalifikatsioon, mis saadakse

kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. Kostjal see

puudub. Kuivõrd tegemist on üürilepingutega ja kostja on üürilepingud VÕS § 322 lg 1 alusel

kehtivalt üles öelnud, ei ole hagejal kostja vastu VÕS § 322 lg 1 II lausest tulenevalt mistahes

rahalisi nõudeid. VÕS § 322 lg 1 eesmärk ei ole kaitsta üksnes tarbijaid, vastasel juhul oleks

norm niimoodi ka sõnastatud (nt tarbijamüügileping). Isegi juhul, kui VÕS § 322 ei oleks

käesoleval juhul kohaldatav, on lepingud üles öeldud kehtivalt, kuivõrd kostjal oli nende

lõpetamiseks mõjuv põhjus (VÕS § 313). VÕS § 313 lg-s 1 sätestatud mõjuv põhjus võib

tuleneda mh üürnikust endast ning seejuures tuleb kaaluda mõlema poole huve. Olulist

avalikku huvi ja soovi kokku hoida vahendeid, et need suunata näiteks õpetajate, päästjate

palkadeks, sotsiaalvaldkonda jms, tuleb pidada mõjuvaks põhjuseks VÕS § 313 lg 1

tähenduses. Hageja tasuarvutuse näol on tegemist täielikult meelevaldselt esitatud numbritega.

Riiklikult tunnustatud majanduseksperdi A. J./Oasis Capital OÜ 07.03.2022 esitatud

ekspertarvamuses on välja toodud, et saamata jäänud tulu (kahju) on vahemikus 33 100 - 66

200 eurot.

III KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning

hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud

tuvastusnõude alternatiivse nõudena juhuks, kui kohus jätab rahalise nõude rahuldamata.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et selline nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Riigikohus on

leidnud, et kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb

nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja

sooritushagi näol tegemist sama hagiga samade poolte vahel. Kui hageja on niisuguse

tuvastusnõude esitanud ja kohus on selle menetlusse võtnud, peab kohus jätma selle nõude

TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata (RKTKo 2-17-13391 p 23). Kohtu hinnangul tuleb

praeguses asjas rahalise nõude rahuldamiseks nagunii tuvastada lepingu ülesütlemise tühisus

ning selline tuvastusnõue ei anna hagejale midagi enamat rahalise nõude rahuldamisest.

Hageja ei ole ka välja toonud, milles seisneks tema eraldiseisev õigustatud huvi ülesütlemiste

tühisuse tuvastamisel rahalise nõude rahuldamata jätmisel. Järelikult tuleb hageja nõue,

tuvastada 30.11.2021 ülesütlemisavalduste tagajärjetus jätta TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi

vaatamata.

6. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on esitanud rahalise nõude ainult

töövõtulepingute järgse tasu saamiseks ja juhuks, kui kohus leiab, et tegemist on

üürilepingutega, siis ainult tuvastusnõude. Hageja on juba algselt esitanud oma selgelt

väljendatud rahalise nõude. Hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude nimetus,

vaid konkreetne hüve (praegusel juhul rahasumma), mille väljamõistmist hageja kostjalt hagi

rahuldamise korral soovib. Nõude nimetus (nt kahju hüvitamine) või tuginemine konkreetsele

õigusnormile on sisuliselt nõude õiguslik põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ja ei kitsenda

hagi eset. TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi kohaldab õigust kohus, mistõttu ei

ole kohus rahalise nõude rahuldamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega ja võib hagi

alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel (RKTKo 2-18-

4181 p 11). Kohus on eeltoodut kostjale selgitanud ka kohtuistungil. Vaidlust ei ole selle üle,

et pooled sõlmisid 24.04.2020 kaks lepingut (Põhja ja Lõuna piirkond) tähtajaga 3 aastat.

7. Pooled on eri meelt selles osas, kuidas lepinguis kvalifitseerida. Hageja väitel on tegemist

töövõtulepingutega ja kostja arvates üürilepingutega. Kohus on 14.07.2023 pooltele

selgitanud, et poolte vaheline õigussuhe on kvalifitseeritav üürisuhtena VÕS § 271 mõistes.

Lepingute p 1 ja lisade 1 tehnilise kirjelduse p 1.1. järgi on lepingu esemeks välikäimlate rent.

Hageja andis kostja kasutusse välikäimlad ning kostja kohutuseks oli nende ees tasuda. Kostja

ei võtnud välikäimlaid kasutusse tulu teenimise eesmärgil ehk koos õigusega korrapärase

majandamise reeglite järgi saadavale viljale. Järelikult oli tegemist tähtajaliste vallasasjade

üürilepingutega. Kui lisaks üürnikule asjade üürile andmisele osutab üürileandja talle ka

teatavaid teenuseid, mida nende sisu tõttu saab objektiivselt pidada asja üürile andmise

põhiteenusega võrreldes lahutamatuks, mitte kõrvaliseks, siis on nad käsitatavad ühe

tehinguna. Antud juhul see nii ka on, st. et lisaks välikäimlate üürilendamisele üüriesemele

teenuse osutamine (välikäimlate hooldus, lepingute p 4.4.1.) ei viita töövõtulepingule ja

selliseid kulusid on asja kasutamisega seotud kuluks VÕS § 292 lg 1 tähenduses.

8. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegutses lepinguid sõlmides oma majandustegevuse

raames ning ülesütlemise formaalsete eelduste üle, st. kostja saatis hagejale 30.11.2021

üürilepingute (Põhja – ja Lõuna piirkond) ülesütlemisavaldused, mille kohaselt ütleb kostja

lepingud üles VÕS § 322 lg 1 alusel, pärast 30-päevase tähtaja möödumist ning hageja on

ülesütlemisavaldused kätte saanud. Pooled vaidlevad ülesütlemise materiaalsete ja õiguslike

eelduste üle. Hageja väitel ei olnud lepingute ülesütlemine kehtiv. Seda põhjusel, et kostja

sõlmis lepingud oma majandus- ja kutsetegevuses, mis välistab lepingute ülesütlemise VÕS §

322 lg 1 alusel. Kostja leiab, et teda ei saa teda pidada tegutsenuks majandus- või

kutsetegevusse kuuluval eesmärgil VÕS § 322 lg 1 esimese lause mõistes. Kohus nõustub

kostja seisukohaga, et lepingute sõlmimine avalike ülesannete täitmiseks ei viita majandus- ja

kutsetegevusele. Selline hageja seisukoht on väär. Samuti nõustub kohus kostja seisukohaga,

et hageja viidatud Riigikohtu lahend 3-4-1-3-17 ei ole asjakohane. Viidatud lahendis on

märgitud, et RekS § 2 lg 2 p 4 tähenduses tuleb käsitada majandus- ja kutsetegevusena ka

füüsilisest isikust kandidaadi poliitilist tegevust, mis aga ei viita sellele, et riigiameti (avalik-

õiguslik juriidiline isik) tegevust avalike ülesannete täitmisel saaks sarnaselt lugeda viimase

majandus- või kutsetegevuseks.

9. Kostja on õigesti viidanud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 3 lg 1,

mille kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv

tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Järelikult iseloomustab majandus- või

kutsetegevust eelkõige tulu teenimise eesmärk. Õige on ka kostja poolt avalik õigusliku

juriidilise isiku tegevuse eristamine sotsiaalsetel või tulu saamise eesmärgil. Avaliku võimu

teostamine ja eranditult sotsiaalse ülesande täitmine ei ole majanduslik tulutoov tegevus.

Euroopa Kohus on leidnud, et mõiste „majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik” viitab

„igale füüsilisele või juriidilisele isikule”, kes tegeleb tasustatava tegevusega, ega välista selle

kohaldamisalast üldhuviteenust osutavaid üksusi ega avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid

(Euroopa Kohtu 3.10.2013 otsus kohtuasjas C-59/12 p 32). Majandus- või kutsetegevuses

tegutseva isiku mõiste tuleb määratleda funktsionaalse mõistena, mida iseloomustab

kaubandustegevusega tegelemine, ja seda olenemata üksuse õiguslikust vormist ja tema

ülesannetest. Selline määratlus hõlmab ka üldhuviteenuseid osutavad avalik-õiguslikud

üksused, kes võivad tegeleda majanduslikku laadi ja tulunduslike tegevustega (Euroopa Kohtu

kohtujuristi 4.07.2013 ettepanek kohtuasjas C-59/12 p 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

10. Transpordiamet täidab avalikke ülesandeid ning ei tegele majanduslikult tulutoova

tegevusega, millest tulenevalt ei saa Transpordiametit käsitleda majandus- või kutsetegevuses

tegutseva isikuna. Käesoleva asja kontekstis täpsemalt märkides, ei saa Transpordiamet

välikäimlate kasutamise eest mingit tasu, mis kuuluks seetõttu majandustegevuse mõiste alla.

Siit tulenevalt ei oma tähtsust ka poolte väited, mis puudutavad kutsetegevust, sh. viited

kutseseadusele ning hageja viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-4-08 p

13. Karistus- ja tsiviilõiguse valdkonnad on oma sisult ja eesmärgilt erinevad ning nagu otsuse

p-st 9 tuleneb, ei ole tsiviilõiguse valdkonnas mitte igasugune riigi ja kohaliku omavalitsuse

tegevus, sh. lepingute sõlmimine automaatselt käsitletav majandus- või kutsetegevusena.

Kuna Transpordiamet üürnikuna ei sõlminud vallasasjade tähtajalist üürilepingut oma

majandus- või kutsetegevusse kuuluval eesmärgil, siis oli tal õigus üürilepingud üles öelda

VÕS § 322 lg 1 alusel, mille tulemusel lõppesid lepingud ülesütlemisega 30.12.2021. VÕS §

322 lg 1 alusel on välistatud ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamine hagejale.

11. Kohus nõustub kostjaga, et üürilepingu ülesütlemise aluseks mõjuval põhjusel saab olla ka

VÕS § 313 lg 1. VÕS § 313 lg 1 järgi võib üürilepingu erakorralisel ülesütlemisel olla

mõjuvaks põhjuseks erakorraline, s.o poolte jaoks ettenägematu asjaolu, mille tõttu poolte

huvisid kaaludes saab eeldada, et lepingu täitmine on muutunud ühe või teise poole jaoks

võimatuks. Samas ei ole selle sätte alusel välistatud õigus üürileping ennetähtaegselt üles

öelda ka siis, kui ülesütlemise vajadus on tingitud ülesütlemist taotlevast lepingupoolest

tulenevatest asjaoludest (RKTKo 3-2-1-84-10 p 12). Kostja on välja toonud, sh. kohtuistungil,

et ülesütlemise põhjuseks olid riigieelarvelised küsimused. Hageja on väitnud, sh. ka

kohtuistungil, et 2021 sügisel hakkas ajakirjanduses levima info, et riigil on vaja raha kokku

hoida. Asjaolu, et 2020 aastal kuni käesoleva ajani esineb majanduslangus, riigisektori eelarve

ei ole tasakaalus ja esineb eelarvepuudujääk, on üldtuntud. Informatsiooni edastavad

perioodiliselt erinevad meediakanalid ja asutused (nt. eelarvenõukogu1). Sellises olukorras on

riigisektori kokkuhoiuvajadus arusaadav ja põhjendatud.

12. Kohtu hinnangul saab majanduse madalseis ja riigi (üürniku) halb majanduslik olukord,

mis toob kaasa vajaduse kulusid kokku hoida, olla mõjuvaks põhjuseks, mis annab üürnikule

aluse üürilepingu ülesütlemiseks. Lisaks ei ole lepingute eesmärgiks olulise ja hädavajaliku

teenuse pakkumine, mis õigustaks vajadust ja üürileandja huvi lepingute täitmist jätkata kuni

tähtaja lõpuni. Kohut hinnangul prevaleerib antud juhul riigi (üürniku) vahendite kokkuhoiu

vajadus hageja (üürileandja) huvi ees lepingute jätkamise vastu. Kuivõrd tuvastatud asjaoludel

on üürilepingu ülesütlemine kehtiv (üürileping on lõppenud), ei ole hagejal õigus nõuda

kostjalt kokkulepitud üüri kuni lepingu tähtaja lõpuni, st. hageja ei saa nõuda kostjalt lepingu

täitmist. Hageja viidatud VÕS § 296 lg 3 ei ole antud juhul kohaldatav, kuna säte on

rakendatav lepingu kehtivuse ajal. Peale lepingu lõpetamist ei ole üürnikul enam õigus

üürieset kasutada ja järelikult ei saa ka asja kasutamine takistatud.

MENETLUSKULUD

13. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

14. Kostja esindajad menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud 18 664,

99 eurot (sisaldab käibemaksu). Õigusabi on osutatud 89, 47 h tunnihinnaga 170 eurot

tunnis käibemaksuta. TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

1 Veebis kätte saadav: https://eelarvenoukogu.ee/uudised/2020-aastal-kujunes-eelarvepuudujaak-erakordselt-

suureks-ja-riigivolg-kahekordistus

vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja

mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja

ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-

114596 p 11). Riigikohus on leidnud, et keskmisest mõnevõrra keerukama ja mahukama

asja puhul on põhjendatud tunnihinnaks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-16-3785

p 31.4.). Kohtu hinnangul ei ole asi keskmisest keerukam ja mahukam ning tunnitasu 170

eurot käibemaksuta on põhjendatud.

15. Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja

asja keerukust ning hageja vastuväiteid, TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kostja

lepinguliste esindajate ajakulu vajalik ja põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub hageja

esindaja seisukohaga, et kostja esindaja menetluskulud on üle paisutatud ning osaliselt on

tegemist põhjendamatu kuluga. Kostja esindaja on menetluses osalenud alates 28.02.2024,

esitanud korduvaid samasisulisi taotlusi ja vastuväiteid, mis on kaasa toonud mh.

kohtuistungi edasilükkamise. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et ajakulu 9 h

kohtuistungiks ettevalmistumise ja õigusliku analüüsi peale ei ole põhjendatud. Kohus loeb

põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistamisel 1,5 h. Kostja esindaja on eelnevalt

korduvalt teinud tööd toimikuga ja teostanud õiguslikku analüüsi. Samuti on kostja

esindaja korduvalt täiendatud vastuseid ja seisukohti, nt. on teostatud õiguslikku analüüsi

ja vastuse ettevalmistamist 4 korda (22-27-02.2024). Sama on olukord järgevate

seisukohtadega. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kostjat esindaja

ajakuluks 45 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ka eraldi bürookulusid 43,92 eurot.

16. Kostja nõuab kulude hüvitamist käibemaksuga. Riigikohus on selgitanud, et TsMS §

174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Nimetatud sätte alusel menetluskulude

koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on seega avaldaja kinnitus, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada.

Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus

menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (RKTKm 2-18-16519 p 15). Kostja ei ole

vastavat kinnitust esitanud ning järelikult mõistab kohus kostja menetluskulud hagejalt

välja käibemaksuta. Eeltoodu alusel mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja lepingulise

esindaja kulud 7650 eurot (45 x 170 h käibemaksuta).

Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal tasuda viivist menetluskuludelt.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju

Maakohtu 28.06.2024 kohtuotsus.