2-23-15526/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15526

Tsiviilasi

J Ga hagi V Gi vastu isaduse vaidlustamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J Ga (isikukood xxx), lepinguline esindaja A S

Kostja: V G (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et A G (isikukood xxx) ei põlvne V Gist (isikukood xxx) ning ebaõige on

lapse sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt V G on A Gi isa.

3. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks A Gi sünniaktis ja

registriandmetes.

4. Jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-23-15526

2 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J Ga (hageja) esitas 02.11.2023 Harju Maakohtule hagi V Gi (kostja) vastu isaduse

vaidlustamiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt oli poolte vahel xxx sõlmitud

abielu, mille kestel sündis xxx A G. Kostja ei ole A Gi isa, s.o A G ei põlvne kostjast. Lapse

bioloogiliseks isaks on A K, kellega koos elavad hetkel hageja ja laps xxx.

2. Kostja võttis 30.11.2023 vastuses hagi õigeks ning palub menetluskulud jätta hageja kanda.

3. 19.03.2024 tegi kohus hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks, mille alusel

oleks võimalik hagi rahuldada. Hageja esitas 31.05.2024 tõendina xxx pädeva asutuse

koostatud DNA-ekspertiisiakti, mille kohaselt on tuvastatud, et A Gi bioloogiliseks isaks on

teine isik, antud juhul A K (sünd. xxx).

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus

ei ole TsMS § 440 lg 4 kohaselt põlvnemisasjas seotud hagi õigeksvõtuga, kuid saab õigeksvõtu

avaldust arvestada tõendite vaba hindamise käigus. TsMS § 231 lg 2 näeb ette, et abielu- ja

põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Perekonnaasjades ei saa

kohus otsust teha üksnes poolte väidetele ja esitatud asjaoludele tuginedes. Kohus peab lapse

huve silmas pidades olema veendunud, et kostja ei ole lapse bioloogiline isa. Kohtu hinnangul

on hageja nüüdseks esitanud piisavad tõendid selleks, et hagi õigeksvõtul põhineva otsusega

rahuldada.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 järgi on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus

on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse

emal ning lapsel. PKS § 95 esimese lause järgi otsustab kohus isaduse vaidlustamise muu

hulgas ema hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Vaidlus puudub, et kostja oli A Gi sündides

hagejaga abielus ning kostja on kantud rahvastikuregistrisse A Gi isana. Hageja esitatud tõendi,

xxx Tervishoiu valdkonna geneetika eriala ekspertarvamuse nr 400, kohaselt esineb 99,9998%

tõenäosus, et A K on A Gi isa. Eeltoodud 06.05.2024 ekspertiisiakti järelduste kohaselt ei saa

kostja olla A Gi bioloogiline isa. Seega kuulub hagi rahuldamisele. Kohus tuvastab, et A G ei

põlvne V Gist ning ebaõige on lapse sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt V G on A Gi isa.

6. Abielu- ja põlvnemisasjades ei ole kohtuotsuse viivitamatu täitmine lubatav, kuna isiku

põlvnemise osas ei tohi olla õiguslikku ebaselgust, mis paratamatult kaasneb jõustumata

kohtuotsuse täitmisega (TsMS § 467 lg 2). Seega on kandemuudatuste tegemise aluseks

jõustunud kohtuotsus.

7. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kuna tegemist ei ole põlvnemise tuvastamise, vaid vanema kande vaidlustamise hagiga, ei

kohaldu erinorm TsMS § 164 lg-st 1¹. Kohus jätab TsMS § 164 lg-st 1 tulenevalt menetluskulud

poolte endi kanda. See on käesoleval juhul ka õiglane, kuna andmed lapse bioloogilise isa kohta

olid eelkõige hageja mõjusfääris, kes oleks saanud abielumehest põlvnemise välistada PKS § 85

järgi, näiteks isaduse omaksvõtuga lapse väidetava bioloogilise isa poolt, kellega hageja koos

elab. Kostja on sealjuures hagi koheselt õigeks võtnud. Eeltoodud põhjusel ei ole võimalik ega

põhjendatud ka menetluskulude riigi kanda jätmine.

2-23-15526

3 (3)

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik