2-20-17492/162 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17492

Kohtuasi

S.H hagi Danske Bank AS-i, Tallinna kohtutäitur

Risto Sepa, Arvila OÜ ja OSAÜHINGU Amphitec

vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

S.H apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

90 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): S.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Priit Lantin

Kostja I (vastustaja I): Danske Bank A/S (Taani

registrikood 61126228) Danske Bank A/S Eesti filiaali

kaudu (registrikood 11488826), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaat Kerstin

Linnart-Herm

Kostja II (vastustaja II): Tallinna kohtutäitur Risto

Sepp, lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Sidok

Kostja III (vastustaja III): Arvila OÜ (endine nimi Stix

KV OÜ; registrikood 14092508), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Kruus

Kostja IV (vastustaja IV): OSAÜHING Amphitec

(registrikood 10993226), seaduslik esindaja O.C

Asja läbivaatamine

07.06.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.06.2023 otsus, millega maakohus jättis hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning teha asjas uus otsus, millega

hagi rahuldada ning tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 024/2010/182 10.04.2019-

2-20-17492

17.04.2019 toimunud kordusenampakkumine, millel müüdi kinnisasi asukohaga

XXX. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

2.1. Rahuldada hagi.

2.2. Tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 024/2010/182 10.04.2019-17.04.2019

toimunud kordusenampakkumine, millel müüdi kinnisasi asukohaga XXX.

2.3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt kostjate kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S.H esitas 26.11.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Danske Bank A/S-i (edaspidi ka

sissenõudja), kohtutäitur Arvi Pingi (õigusjärglane Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, edaspidi

ka kohtutäitur) ja Arvila OÜ (endine StixKV OÜ, edaspidi ka ostja) vastu kinnisomandi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kinnisasja ostja valdusest väljanõudmiseks ja

kinnistusraamatu kande parandamiseks.

2. Tallinna notar Jaan Hargi poolt koostatud pärimistunnistuse nr 3457 (tõestatud 29.10.2018)

alusel on hageja D. S.H (surnud 01.04.2018, edaspidi ka võlgnik) ainupärija, mistõttu on

hageja D. S.H õigusjärglane.

3. Kohtutäitur müüs täiteasjas nr 024/2010/182 17.04.2019 kordusenampakkumisel

võlgnikule kuulunud kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX, edaspidi ka

kinnisasi). Hagejale edastati enampakkumise akt 27.10.2020, mille hageja sai kätte

20.11.2020. Kordusenampakkumise akti kohaselt on kohtutäitur määranud nimetatud

täiteasjas võlgnikuks Q (edaspidi ka annakusaaja). Annakusaaja ei ole võlgniku õigusjärglane

ja nimetatud asjaolu leidis kinnitust ka tsiviilasjas nr 2-19-4123 (kohtumäärus on jõustunud),

kus Tallinna Ringkonnakohus tuvastas, et annakusaaja ei saa olla täiteasjas nr 024/2010/182

võlgnikuks. Kuigi kohtutäitur oli teadlik, et annakusaaja ei ole täiteasjas nr 024/2010/182

täitemenetluse osaline (võlgnik), ei esitanud kohtutäitur hagi esitamise seisuga hagejale ühtegi

täiteasjaga nr 024/2010/182 seotud menetlusdokumenti. Kohtutäitur on täiteasja menetlenud

rohkem kui aasta pikkusel perioodil, alates 01.04.2018 kuni 17.04.2019 ilma, et võlgniku

õigusjärglane oleks menetlusse kaasatud. Kui kohtutäitur ei teadnud, kes on võlgniku pärija

2-20-17492

või kui pärandit ei oldud veel vastu võetud, oleks kohtutäitur pidanud määrama ajutise

esindaja, kelle ülesandeks on võlgniku õigusjärglase õiguste kaitse täitemenetluses.

Kohtutäitur määras võlgnikuks annakusaaja, kuid millise otsuse või toimingu alusel

kohtutäitur seda tegi, hagejale teada ei ole. Annakusaaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele

juba enne kui kohtutäitur vara enampakkumisel müüs. See tähendab, et isik, kelle kohtutäitur

oli määranud võlgnikuks, on kohtutäiturile selgitanud, et ta ei saa olla võlgnikuks, sest ei ole

võlgniku õigusjärglaseks. Sellest hoolimata korraldas kohtutäitur pärast võlgniku surma kaks

enampakkumist ja võõrandas võlgniku vara enampakkumisel, hinnates võlgniku vara alla

vähemalt 30 000 euro võrra.

4. Rikutud on enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäitur ei teavitanud hagejat

täitemenetluse toimingutest ega selgitanud hagejale tema õigusi ja kohustusi. Kohtutäitur ei

teavitanud hagejat kinnisasja arestimisest, enampakkumise toimumisest, kinnisasja

ümberhindamisest, kinnisasja müügist ja tulemi jaotuskavast. Hageja ei ole saanud ühtegi

teadet ega täitekutset. Kohtutäitur menetles täiteasja nr 024/2010/182 ilma hageja osavõtuta.

5. Enampakkumine toimus tühise arestimise alusel, kuna hagejat kui võlgniku õigusjärglast ei

olnud täitemenetlusse kaasatud, hagejale ei olnud kätte toimetatud vara arestimise akti

(seisuga 25.11.2020 ei ole hagejale vara arestimise akti edastatud). Kohtutäitur ei ole

tõendanud, et hageja õiguseellasele on kinnisasja arestimise akt kätte toimetatud. Kohtutäitur

on lugenud arestimise akti võlgnikule kättetoimetatuks 21.03.2010 (edastatud posti teel

17.03.2010), kuid postinimekirjast ei tulene, et akt oleks postiasutusele üleantud või kes on

edastatavad dokumendid üle andnud. Samuti ei ole võimalik tuvastada, millisele aadressile on

akt saadetud. Seega ei olnud arestimine kehtiv.

6. 18.03.2019 vara ümberhindamise akt ja teade enampakkumisest on edastatud 19.03.2019

annakusaajale ja sissenõudjatele, mitte hagejale. Kohtutäitur on 17.03.2022 vastuses hageja

päringule selgitanud, et kohtutäitur käsitles võlgnikuna antud menetluses annakusaajat.

7. Hagejal puudus võimalus vaidlustada vara arestimisel määratud hinda, hagejat ei teavitatud

vara allahindamisest (sh ei küsitud võlgniku seisukohta allahindamise osas) ega

kordusenampakkumise toimumisest. Hagejal puudus täitemenetlusosalisele täitemenetluse

seadustiku (TMS) §-s 217 antud õigus esitada kaebusi ja vastuväiteid kohtutäituri tegevusele.

Hageja hinnangul on ebaõige kostjate seisukoht, et enampakkumise teated tuleb lugeda

kättetoimetatuks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega.

Kostja I vastuväited

8. Kostja I palub hagi jätta osaliselt läbi vaatamata ja osas, milles kohus vaatab hagi läbi, jätta

hagi rahuldamata. Hageja vindikatsiooninõudega taotletavat eesmärki ei ole võimalik

saavutada, sest kostja III ei valda kinnistut. Kinnistut valdab W.

9. Enampakkumine ei toimunud tühise arestimise alusel, sest 15.03.2010 arestimise akt on

hageja õiguseellasele 19.03.2010 kätte toimetatud ja keelumärge vaidlusaluse kinnistu

käsutamise täielikuks keelamiseks on sisse kantud juba 25.02.2010. Võlgnikule on

täitmisteade 20.02.2010 kätte toimetatud, vara on arestinud selleks pädev isik ehk kohtutäitur,

võlgnikku on nõuetekohaselt teavitatud tema õigustest täitemenetluses. Täitemenetluses enne

uue võlgniku (pärija või muu õigusjärglase) menetlusse kaasamist tehtud menetlustoimingud

jäävad kehtima ja neid uue võlgniku suhtes uuesti ei tehta, mistõttu kohtutäitur ei pidanud

hageja suhtes pärast tema ema surma tegema uuesti kõiki menetlustoiminguid. Pärijale ajutise

2-20-17492

esindaja määramine ei olnud vajalik, sest võlgniku pärija selgus juba 29.10.2018, s.o alates

pärimistunnistuse väljastamisest. Seega ei rikkunud kohtutäitur ka menetluskorda.

10. Rikutud ei ole ka enampakkumisi olulisi tingimusi. Seadus ei näe ammendavalt ette

enampakkumise olulisi tingimusi, mille rikkumine toob endaga kaasa enampakkumise

kehtetuks tunnistamise. Isegi kui kohus leiab, et kohtutäitur on midagi rikkunud, ei ole

tegemist olulise rikkumisega. Seadusest ei tulene, et kinnisasja enampakkumise teade tuleb

võlgnikule kätte toimetada. Kui kohus leiab, et enampakkumise teade tuleb võlgnikule kätte

toimetada, tuleb see lugeda analoogia korras kättetoimetatuks TMS § 24 lg 5 alusel, sest

18.03.2019 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded vaidlusaluse kinnistu enampakkumise

kohta, mis tuleb lugeda võlgnikule kättetoimetatuks hiljemalt 28.03.2019. Järelikult oli

hagejal võimalik kuni enampakkumise lõppemiseni avaldada arvamust

kordusenampakkumisel määratud hinna kohta, kui vaidlusaluse kinnistu hind oleks ilmselt

erinenud turuhinnast. Hageja seda ei teinud. Hageja seisukoha küsimata jätmine vaidlusaluse

kinnistu allahindamise osas ei ole oluline rikkumine. Hageja oli teadlik laenulepingu täitmise

ning sundtäitmise asjaoludest, sest ta maksis laenu perioodiliselt ise tagasi, kuid lõpetas

tagasimaksed seetõttu, et äris olid rasked ajad. Seega isegi, kui enampakkumise juures esines

formaalseid rikkumisi, ei ole igal juhul hageja õigusi rikutud ja see rikkumine ei oleks

enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks, sest kui hageja oleks soovinud vältida

sundtäitmist vaidlusaluse kinnistu arvelt, oleks ta saanud võlgnevuse ise likvideerida. Kui

kohus peaks leidma, et esineb alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, tuleks

enampakkumine siiski jätta hea usu põhimõttest tulenevalt kehtetuks tunnistamata. TMS §

223 lg 1 mõte on võimaldada enampakkumise kehtetuks tunnistamise võimalust olukorras,

kus võlgnik on jäetud ebaõiglaselt ilma võimalustest enampakkumise käigus oma õiguste eest

seista, sh kui enampakkumise kehtetuks tunnistamise tulemuse oleks olnud teistsugune, kui

rikkumist ei oleks esinenud. Olukorras, kus võlgniku õigus on tagatud, ei ole enampakkumise

kehtetuks tunnistamine formaalse rikkumise tõttu kooskõlas hea usu põhimõttega.

Enampakkumise kehtetuks tunnistamine rikub nii sissenõudja kui ka enampakkumise võitja

õigusi, kellele ei ole enampakkumise korra rikkumine etteheidetav.

11. Hagejat puudutavas täitemenetluses nurjus kokku kaheksa varasemat enampakkumist,

mistõttu antud juhul kohtutäitur oma diskretsioonipiire ei ületanud, kuivõrd kinnistu hinda on

alandatud lubatud piirides (25% võrra alghinnast). Hageja seisukoha avaldamine ei oleks

mõjutanud enampakkumise hinda, mida oli juba kaheksa korda langetatud. Seega

enampakkumise tulemus oleks olnud sama ka juhul, kui kohtutäitur oleks hagejale

enampakkumise teate kätte toimetanud.

Kostja II vastuväited

12. Kostja II palub menetluse lõpetada või jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt

rahuldamata. Hagi tuleks jätta läbi vaatamata, sest enne kohtusse pöördumist oleks hageja

pidanud esitama TMS § 217 kohase kaebuse kohtutäituri tegevusele, sest hagis nimetatud

rikkumised seonduvad kohtutäituri tegevusetusega, mis tuleb vaidlustada esmalt kohtuväliselt.

Hageja oli hiljemalt 29.10.2018 seisuga teadlik, et XXX kinnistu suhtes on pooleli

täitemenetlus, kuna pärimistunnistuse kohaselt viidi läbi inventuur. Vaatamata sellele ei

võtnud hageja kohtutäituriga ühendust, ei tasunud võlgnevust ega esitanud täituri tegevusele

kaebust. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata ka seetõttu, et hagi ei ole esitatud õigeaegselt.

Kohtutäitur toimetas enampakkumise akti hagejale kätte 27.10.2020. See tähendab, et

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg saabus 26.11.2020, kuid hagi

on esitatud kohtusse 27.11.2020. Samuti ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik

2-20-17492

saavutada, sest vindikatsiooninõue tuleks esitada hoopis W vastu, kes on juhtumisi ka hageja

endine abikaasa.

13. Kohtutäitur ei ole rikkunud arestimise ega enampakkumise läbiviimise olulisi tingimusi.

Kohtutäitur viis XXX kinnistu arestimise läbi TMS-s sätestatud korras – võlgnikule toimetati

kätte täitmisteade ja arestimisakt. Seadus ei näe ette, et kohtutäitur oleks kohustatud olnud

menetlusosalistele kätte toimetama muid dokumente. Hageja ei ole tõendanud ega

põhjendanud, et täitur rikkus arestimise tingimusi võlgniku suhtes või et kohtutäitur oleks

pidanud oma tegevust dubleerima ning arestimise toimingud ka hageja suhtes eraldi läbi

viima. See oleks aga ebaloogiline ja vastuolus TMS-i ning kohtupraktikaga.

14. Hageja oli täitemenetlusest teadlik vähemalt alates 29.10.2018. Samuti ei ole eluliselt

usutav, et hageja ei teadnud enampakkumise läbiviimisest 2019. a kevadel, sest alates

26.02.2017 elas XXX kinnisasjal üürnikuna hageja endine abikaasa W, kes tsiviilasjas nr 2-

19-9226 taotles hagiavalduses täitemenetluse nr 024/2010/182 menetluse peatamist. Kohus

tegi nimetatud asjas 19.06.2019 määruse, mille p-st 3 nähtub, et W järeldab 23.05.2019

väljatõstmisteatest, et kinnistu omaniku muutmise aluseks on sundtäitmise käigus toimunud

kinnistu enampakkumise akt. Hageja esitas 21.10.2020 Justiitsministeeriumile avalduse,

millest saab järeldada, et hageja oli teadlik XXX kinnistu võõrandamisest enne 27.10.2020,

mil kohtutäitur hagejale enampakkumise teate edastas. See, et hageja teadis kinnistu

võõrandamisest enne 27.10.2020, võib järeldada ka sellest, et hageja suhtles annakusaajaga

ning kui sai selgeks, et kohus ei menetle tsiviilasjas nr 2-19-8190 annaku saaja hagi sama

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistu valduse üleandmiseks, esitas hageja

koheselt samasisulise hagi käesolevas asjas. Ebausutav on, et hageja ei teadnud

täitemenetlusest, sest 01.04.2018 seisuga oli täitemenetlus kestnud kaheksa aastat. Seega,

kuigi hageja pidi teadma täitemenetlusest, ei andnud ta endast kohtutäiturile teada, mistõttu ei

ole põhjendatud hageja etteheited seoses kohtutäituri tegevusetusega. Kuna hageja ei andnud

endast teada, puudus kohtutäituril kohustus mistahes enampakkumisega seotud toiminguid

hageja suhtes läbi viia. Kohtutäitur avaldas enampakkumise teated vastavalt TMS § 84 lg-le 2

Ametlikes Teadaannetes nii 31.01.2019 kui ka 18.03.2018 ning edastas enampakkumise akti

hagejale 27.10.2020.

15. Võlgnikule on täitmisteade täiteasjas nr 024/2010/182 kohtutäituri poolt toimetatud

isiklikult kätte 20.02.2010 kell 11:45, mida tõendab täitmisteate kättetoimetamise akt.

Täitmisteate kättetoimetamisel on võlgnik soovinud, et kättetoimetamist vajavad dokumendid

edastatakse talle aadressile YYY ilma saamiskinnistust tagastamata. Dokument loetakse

kättetoimetatuks seega kolme päeva möödudes postitamisest arvates. 15.03.2010 koostatud

kinnisasja arestimise akti on kohtutäitur edastanud võlgnikule posti teel 17.03.2010

kuupäeval, mida tõendab kohtutäituri postinimekiri. Seega on kinnisasja arestimise akt kätte

toimetatud, mis on mh tuvastatud ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2020 määrusega

tsiviilasjas nr 2-19-4123 (jõustunud 24.07.2020).

16. Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-19-4123 leiab alles Tallinna Ringkonnakohus, et õiguslikult ei

saaks annakusaajat täitemenetluses nr 024/2010/182 käsitleda võlgnikuna, viitab õiguslikult

keerukale olukorrale. Antud juhul puuduvad asjaolud, millele tuginedes saaks väita, et

enampakkumise tingimusi on oluliselt rikutud, mille tõttu hälbis enampakkumise tulemus

sellest, mis see tegelikult oleks võinud olla. Hagejal oli võimalik sekkuda enampakkumise

protsessi igal ajahetkel, sh oli hagejal võimalik XXX kinnisasja müügi vältimise eesmärgil

tasuda võlgnevus, nagu hageja seda kohtutäituriga pärast võlgniku surma 2018. a novembris-

detsembris ka arutas. Hageja on heitnud ette, et tal polnud võimalust rääkida kaasa alghinna

määramisel. Kinnistu alghind määrati selle arestimisel 15.03.2010 ehk enne pärandvara

2-20-17492

avanemist, mistõttu ka enampakkumisest teavitamise korral poleks saanud hageja alghinna

määramisel kaasa rääkida. Hageja on heitnud ette ka seda, et tal polnud võimalust esitada

kaebusi. Hageja pole tõendanud, et täitemenetluse läbiviimisel esines mõni toiming, mille

peale oleks hageja esitanud kaebuse.

17. Kohtutäituri poolt kordusenampakkumise korraldamisel asja allahindamisel võlgnikult

TMS § 100 lg 5 järgi allahindamise kohta seisukoha küsimata jätmine ei saa olla

enampakkumise tingimuste oluline rikkumine olukorras, kus tegemist ei ole asja müümisega

esimesel enampakkumisel arestimisjärgse alghinnaga TMS § 82 lg 1 järgi ning kohtutäitur on

asja alla hinnates vähendanud kinnisasja arestimisel määratud hinda arvestades TMS § 100 lg-

s 5 sätestatud allahindamise piire. Kostja II vähendas enampakkumise hinda 120 000 eurolt 90

000 eurole ehk 25%. Lisaks müüdi kinnistu lõpuks 90 000 euroga. Seega ka hüpoteetiliselt ei

oleks hagejalt kinnisasja allahindamisel seisukoha küsimata jätmine olnud oluline.

Kostja III vastuväited

18. Kostja III palub jätta hagi rahuldamata. Täiteasja nr 022/2012/6304 raames toimunud

kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseid ei esine. Kostja III on ostnud kinnistu

seaduslikult korraldatud enampakkumiselt ja on oma kohustused täitnud. Kohtutäitur ei

pidanud uuele võlgnikule uuesti toimetama kätte dokumente, mis olid hageja õiguseellasele

eelnevalt kätte toimetatud. Õigusjärglaseks saamine ei ennista uuele võlgnikule

menetlustähtaegasid ega pane neid uuesti kulgema. Võlgnik ei ole vaidlustanud kohtutäituri

poolt teostatud täitetoiminguid. Vaidlusalune enampakkumine ei toimunud tühise

arestimisakti alusel, samuti ei ole rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja hageja ei ole

tõendanud vastupidist.

19. Hageja kinnisasja kostja III valdusest välja nõudmise nõuet ei ole võimalik rahuldada, sest

kinnistu ei ole kostja III valduses olnudki - hageja elukaaslane W ei ole valdust kostjale III üle

andnud.

20. Hageja oli teadlik täitemenetlusest ja kõikidest sellega seotud toimingutest. Asjaolu, et nii

hageja kui ka esialgne võlgnik ei kasutanud ise aastate jooksul õigeaegselt ja nõuetekohaselt

oma õigusi täitemenetluses, ei ole aluseks hetkel tugineda väidetavatele rikkumistele.

Kostja IV vastuväited

21. Kostja IV hagile ei vastanud.

Menetluse edasine käik

22. Maakohus lubas 01.02.2022 Tallinna kohtutäitur Risto Sepal astuda kostjana II

menetlusse kohtutäitur Arvi Pingi õigusjärglasena. Kohtutäitur Arvi Pink on alates 05.11.2021

ametist tagandatud ja toimikud on üle antud kohtutäitur Risto Sepa menetlusse.

23. Maakohus kaasas 17.06.2022 menetlusse kostjana OSAÜHINGU Amphitec, kuna

tegemist on täitemenetluses nr 024/2010/182 sissenõudjaga.

24. Hageja esitas 27.12.2022 haginõude täiendused, mille kohaselt palub: 1) tunnistada

kehtetuks 17.04.2019 lõppenud enampakkumine, millel müüdi kinnisasi asukohaga XXX, 2)

mõista kostjalt III välja alusetult saadud 247 000 eurot.

2-20-17492

25. Maakohus eraldas 28.03.2023 määrusega hageja nõude kostja III vastu alusetult saadu

tagastamiseks iseseisvaks menetluseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

26. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

27. 15.02.2010 täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, sh täitedokumendi

ärakiri, on võlgnikule toimetatud allkirja vastu kätte 20.02.2010 kell 11.45. Kuna

täitemenetluses enne omandi üleminekut ja uue võlgniku (pärija või muu õigusjärglane)

menetlusse kaasamist tehtud menetlustoimingud jäävad kehtima ja neid uue võlgniku suhtes

uuesti ei tehta, on kohtutäitur järginud TMS § 10 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustust ja

toimetanud täitmisteate võlgnikule kätte ning see on kehtiv ka hageja suhtes.

28. Järgmisena kontrollis kohus, kas kohtutäitur on toimetanud võlgnikule kätte arestimisakti.

Võlgnik on ise kinnitanud, et talle võib kättetoimetamist vajavad dokumendid saata

lihtkirjana, s.t ilma saatmiskinnitust tagastamata. Kohtutäitur on esitanud väljavõtte

kohtutäituri postinimekirjast, millest nähtub, et kande nr 1337 all on registreeritud võlgnikule

kinnisasja arestimise akti saatmine 17.03.2010. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-19-4123

tuvastanud, et võlgnikule toimetati kinnistu arestimisakt kätte. Samuti puudub mistahes

mõistlik põhjendus, miks ei oleks kohtutäitur saatnud arestimisakti aadressile YYY, vaid

saatis mõnele muule aadressile. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kinnisaja arestimine ei

olnud tühine.

29. Kohtutäitur saatis vara ümberhindamise akti 19.03.2019 annakusaajale ja sissenõudjatele.

Seega hagejale vara ümberhindamise akti ei saadetud, mistõttu rikkus kohtutäitur TMS § 100

lg 5 sätestatud kohustust, kui ei küsinud enne vara uue hinna määramist hageja seisukohta.

30. Kohtutäitur on vara allahindamisel toiminud diskretsiooni piires, sest arestimisakti

kohaselt oli hinnaks 2 250 000 krooni ehk ca 143 801,21 eurot. 26.02.2019 kell 16.00 kuni

05.03.2019 kell 16.00 toimunud kordusenampakkumisel oli vaidlusaluse kinnistu alghinnaks

määratud 120 000 eurot. 26.02.2019 kell 16.00 kuni 05.03.2019 kell 16.00 toimunud

kordusenampakkumine alghind oli 120 000 eurot ja 18.03.2019 ümberhindamisaktiga hinnati

vara 90 000 eurole. 120 000-st 25% on 30 000 eurot. Arvestades, et ajavahemikul 2010 kuni

2018 oli nurjunud kaheksa enampakkumist, oli vaidlusaluse kinnistu hinna alandamine igati

põhjendatud ja kooskõlas TMS § 100 lg-s 5 sätestatuga. Ümberhinnatud vara hind oli

arestimisaktis määratud hinnast madalam vaid ca 37%, s.o alla seaduses sätestatud 70%.

Hageja ei ole välja toonud, millise hinna oleks täitur pidanud sellisel juhul varale määrama.

Hoolimata sellest, et kohtutäitur rikkus TMS § 100 lg 5 sätestatud kohustust, kui ei küsinud

enne vara uue hinna määramist avaldaja seisukohta, ei too see antud juhul kaasa vara

ümberhindamise akti kehtetust, sest kohtutäitur ei ole seotud võlgniku arvamusega ja ta ei

ületanud vaidlusealuse kinnisasja hinda alla hinnates oma diskretsioonipiire.

31. Järgnevalt kontrollis kohus, kas kordusenampakkumisest teavitamata jätmine on selline

oluline enampakkumise korra rikkumine, mis tooks kaasa vaidlustatud enampakkumise

kehtetuks tunnistamise.

31.1. Kohus ei nõustunud kostjatega, et Ametlikes Teadaannetes avaldamisega on täidetud

TMS § 84 lg-s 4 sätestatud võlgniku teavitamise kohustus, sest TMS siiski näeb ette eraldi nii

Ametlikes Teadaannetes teate avaldamist kui ka eraldi võlgniku ja sissenõudja teavitamist.

2-20-17492

Vastasel juhul ei oleks võlgniku ja sissenõudja eraldi teavitamise kohustus TMS 84 lg-s 4

sätestatud.

31.2. Maakohus järeldas pärandvara inventuuri toimumisest 27.08.2018 ja sellest, et hageja

esindaja on saatnud alates 06.09.2018 kohtutäiturile sõnumeid kostja I ees oleva kohustuse

täitmise kohta, et hagejale oli võlgnevus ja selle sissenõudmiseks alustatud täitemenetlus

teada. Samuti saab sõnumite vahendusel toimunud vestlustest järeldada, et hagejal on olnud

huvi võlgnevuse likvideerimise vastu. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tal oleks

olnud reaalne kavatsus enne vaidlusalust enampakkumist võlgnevus likvideerida. Seega on

hageja väide, et temalt on võetud õigus vältida vara sundmüüki, paljasõnaline. Hagejale olid

talle pärijana üle tulnud kohustused, sh kohustuste sissenõudmiseks toimuv täitemenetlus,

teada juba enne vaidlustatud enampakkumist, kuid sellest hoolimata hageja ei astunud

reaalseid samme, et vältida vaidlusaluse kinnisasja sundmüüki.

31.3. Maakohus pidas eluliselt usutavaks, et hageja oli teadlik ka 10.04.2019 kell 16.00 kuni

17.04.2019 kell 16.00 toimuvast kordusenampakkumisest alghinnaga 90 000 eurot, sest

kohtutäituri poolt võlgnikuks peetud annakusaajat oli sellest nõuetekohaselt teavitatud ja

hageja oli tihedas suhtluses annakusaajaga. Eelnevat kinnitab see, et hagejale oli teada

kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-19-4123 (kaebus täiturile 08.02.2019), milles tehtud lahendi on

hageja esitanud hagiavalduse lisana. Kostja II on esile toonud, et hageja esitas hagiavalduse

samade kostjate vastu, kui selgus, et tsiviilasjas nr 2-19-8190 ei menetle kohus annakusaaja

nõuet samade kostjate vastu. Hageja ei ole sellele ka vastu vaielnud.

31.4. Arvestades, et hageja oli täitemenetlusest eelnevalt teadlik, sh võlgnetavast summast,

olles läbi esindaja võlgnevuse küsimuses ka sõnumivahetuses kohtutäituriga, kuid ei asunud

võlgnevust likvideerima ega ole tõendanud, et ta oleks seda ka enne vaidlusalust

enampakkumist teinud, ei ole enampakkumisest teavitamata jätmine enampakkumise olulise

tingimuse rikkumine, mis tooks kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

32. Enampakkumise akt saadeti hagejale 27.10.2020, mille kättesaamisest arvates hakkas

kulgema enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitatava hagiavalduse esitamise tähtaeg.

Hagiavaldus on esitatud tähtaegselt.

Apellatsioonkaebus

33. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme ja on

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

34. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kinnisasja arestimise akt oli võlgnikule kätte

toimetatud. Menetlusdokumendi kättetoimetamine tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida.

Antud juhul ei ole arusaadav, et tegemist on postinimekirjaga, puuduvad mistahes märked,

viited ja kinnitused. Dokumendis puuduvad viited, millest tulenevalt oleks arusaadav, et

tegemist on nimekirjaga, mille alusel on postiteenust osutavale isikule üleantud edastatavad

postisaadetised. Puudub postiteenuse osutaja kinnitus. Nimekirjas on küll võlgniku nimi, kuid

puudub teave, millise täiteasja raames dokument edastatakse ning puudub aadress, kuhu

dokument edastatakse. Kuna kohtutäitur ei ole tõendanud arestimise akti üleandmist hageja

õiguseellasele, toimus enampakkumine kehtetu arestimise alusel.

35. Vaatamata õigusrikkumise tuvastamisele asus kohus tagantjärgi õigustama kohtutäituri

menetlustoiminguid. Kohtu arvates ei peagi menetlusosalised teadma, millega kohtutäitur

2-20-17492

menetluse raames tegeles või millised otsused vara sundmüügi korraldamiseks tegi. TMS

sätestab vara allahindamisel esmased kohustuslikud toimingud, mh enampakkumise

nurjumisest teavitamine, seisukoha küsimine menetlusosalistelt vara allahindamiseks, vara

allahindamise otsuse koostamine ning menetlusosalisele edastamine, kohtutäituri toimingute

vaidlustamise võimaluse tagamine. Eelnevalt märgitud toimingute seaduslikkuse tagamine on

kohtutäituri kohustus, järgmise toimingu seaduslikkuse eelduseks on eelneva toimingu

õiguspärane läbiviimine, mh toimingust ning otsusest teavitamine ning sellega kaebeõiguse

tagamine. Hagejale vara ümberhindamise akti ei saadetud, mistõttu rikkus kohtutäitur TMS §

100 lg 5 sätestatud kohustust, kui ei küsinud enne vara uue hinna määramist avaldaja

seisukohta. Samuti ei ole hageja osas TMS § 84 lg-s 3 sätestatud teavitamise kohustus

täidetud.

36. Kohtu poolt viidatud kaks alust (hageja oli täitemenetlusest eelnevalt teadlik, sh

võlgnetavast summast, kuid ei asunud võlgnevust likvideerima ega ole tõendanud, et ta oleks

seda ka enne vaidlusalust enampakkumist teinud) ei õigusta mingilgi viisil kohtutäituri

minetusi enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisel. Isegi kui hagejale oleks kohtutäitur

täitemenetluses menetlusdokumente edastanud, ei muudaks see fakti, et enampakkumisest

hagejale ei teatatud.

37. Olukorras kus kohtutäitur ise on kinnitanud, et ei teavitanud hagejat mistahes

täitetoimingust, leiab kohus, et on „eluliselt usutav“, et hageja teadis enampakkumisest kuna

annakusaajat oli sellest nõuetekohaselt teavitatud ja hageja oli tihedas suhtluses

annakusaajaga. Seega leiab kohus, et annakusaaja võttis üle kohtutäituri ametialased

kohustused, teavitas „korra kohaselt“ hagejat täitetoimingutest, mh teavitas hagejat 10 päeva

enne enampakkumist enampakkumise toimumisest. Ebaselged ning arusaamatud on kohtu

viited annakusaaja poolt esitatud kaebusele ja hagile ning nende seostele hageja teadlikkusega

täitemenetlusest. Tegemist on ebaloogilise ja tõendamata väitega, mille puudub mistahes

faktiline alus.

38. Hagejale ei ole teada ja see ei tulene ei kohtupraktikast ega ka õigusaktidest, et

enampakkumise kehtetuse eelduseks peaks hageja põhistama ja tõendama, et tal oleksid olnud

reaalsed kavatsused enne vaidlusalust enampakkumist võlgnevuse likvideerimiseks.

39. Hageja juhib tähelepanu, et annakusaaja esitas Harju Maakohtule 19.03.2019 kaebuse

kohtutäitur Arvi Pink otsusele, milles palus lõpetada tema suhtes läbiviidav täitemenetlus,

milles raames müüakse kinnistut XXX, kuna tema ei ole viidatud menetluses võlgnikuks ega

õigusjärglaseks, vaid on annakusaaja. Seega oli kohtutäitur A. Pink hästi teadlik (ja seda enne

enampakkumise läbiviimist), et viib läbi sundmenetluse, mis on ilmselt ebaseaduslik ja

algatatud vale isiku vastu.

Vastustajate seisukoht

40. Kostjad I-III vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

41. Kostja IV ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

42. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning tunnistada

2-20-17492

kehtetuks

täiteasjas

nr

024/2010/182

10.04.2019-17.04.2019

toimunud

kordusenampakkumine, millel müüdi kinnisasi asukohaga XXX. Samuti tuleb tühistada

maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus

sõnastuses. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

43. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja märkuse osas, et maakohus asendas

ebaõigesti kohtutäitur Arvi Pingi kohtutäitur Risto Sepaga. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus toimis õigesti. Vaidlust ei ole selle üle, et kohtutäitur Arvi Pink oli menetlusest

tagandatud alates 05.11.2021 ja tema menetluses olnud täiteasjad anti üle kohtutäitur Risto

Sepale. Maakohus viitas õigesti Riigikohtu otsusele asjas nr 3-2-1-69-11, milles Riigikohus

leidis, et hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada kohtutäituri, sissenõudja

ja ostja vastu (RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 18). Seega on vajalik esitada

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi täiteasja menetleva kohtutäituri vastu.

Kohtutäituri seaduse § 15 lg 1 sätestab, et juhul, kui kohtutäitur ametist vabastatakse või

tagandatakse või sureb, lähevad tema ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning

nendega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas täitemenetluses makstud ettemaksud ning

kohtutäituri ametialase arvelduskonto käsutamise õigus, üle asjaajamist ülevõtvale

kohtutäiturile. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus kohtutäitur Arvi Pink tagandati

ametist ja ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid (täiteasjad) on üle antud teisele

kohtutäiturile. Samuti lähevad seejuures üle nende täiteasjadega seotud õigused ja kohustused

(vt ka TlnRnKm 13.12.2019, 2-19-616, p 17).

44. Pooled ei vaidle selle üle, et täitemenetlus täiteasjas nr 024/2010/182 alustati 15.02.2010

D. S.H suhtes, talle kuuluvale kinnisasjale (asukohaga XXX) Danske Bank A/S-i kasuks

seatud hüpoteegi realiseerimiseks. D. S.H suri 01.04.2018 ja 29.10.2018 pärimistunnistuse

kohaselt on tema pärijaks hageja, kuid kinnisasi asukohaga XXX, määrati annakuna Qle.

Pooled ei vaidle selle üle, et kinnisasja omandit annakusaaja ei saanud. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et kohtutäitur saatis kinnisasja kordusenampakkumise teate annakusaajale

ning kohtutäitur müüs 10.04.2019 kuni 17.04.2019 toimunud kordusenampakkumisel

kinnisasja 90 000 euro eest kostjale III.

45. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vääralt materiaalõigust kohaldades leidnud, et

10.04.2019 kuni 17.04.2019 toimunud kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks alust

ei ole. Maakohus leidis õigesti, et kohtutäitur rikkus TMS § 100 lõikest 5 ja TMS § 84 lõikest

3 tulenevaid kohustusi. Selliste järelduste tegemisel ei ole maakohus menetlusnorme

rikkunud, kuid maakohus tegi nendest rikkumistest ebaõige järelduse selle kohta, et TMS § 84

lõikes 3 sätestatud kohustuse rikkumine ei too kaasa 10.04.2019 kuni 17.04.2019 toimunud

kordusenampakkumise kehtetust. Ringkonnakohus saab maakohtule asja tagasi saatmata teha

asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

46. Alustuseks märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kostja II seisukohaga, et hagi on esitatud

hilinenult. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi on tähtaegne. Kostja II märgib

vastuses apellatsioonkaebusele, et kohtutäitur toimetas hagejale enampakkumise akti kätte

27.10.2020. TMS § 223 lg 1 kohaselt hagi esitamise tähtaeg lõppes 26.11.2020. Kostja II

väitel on hagi esitatud 27.11.2020 ja maakohus pidanuks tuvastama, et hageja on minetanud

õiguse enampakkumise vaidlustamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kostja II eksib selles

osas, millal on hagi kohtule esitatud. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hagi on Harju

Maakohtule saadetud e-kirjaga 26.11.2020 kell 16:31 (I kd tl 1). Kohtute Infosüsteemist

nähtub, et hagiavaldus on registreeritud samuti 26.11.2020. Seega ei saa hagi olla hilinenult

esitatud.

2-20-17492

47. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kinnisasja arestimisakt toimetati

võlgnikule kätte. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust selles osas, et täiteasjas nr

024/2010/182 ei oleks pärast võlgniku surma pidanud täitmisteadet ja arestimise akti kätte

toimetama hagejale. Hageja on endiselt seda meelt, et võlgnikule ei toimetatud arestimise akti

kätte ja see asjaolu on põhjustanud enampakkumise kehtetuse. Ringkonnakohus hagejaga ei

nõustu.

47.1. TMS § 55 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi

arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on

arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3)

vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest

täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Pooled ei vaidle, et 15.02.2010

täitmisteade on võlgnikule toimetatud allkirja vastu kätte 20.02.2010.

47.2. Maakohus leidis, et väljavõte kohtutäituri postinimekirjast ja asjaolu, et Harju Maakohus

on tsiviilasjas nr 2-19-4123 tuvastanud, et võlgnikule toimetati kinnistu arestimise akt kätte,

kinnitab, et arestimise akt on võlgnikule kätte toimetatud. Ringkonnakohus nõustub sellega, et

antud juhul saab teha järelduse, et arestimise akt on võlgnikule kätte toimetatud. 15.02.2010

täitmisteate kättetoimetamise aktis on võlgnik kinnitanud, et ta on nõus, et kättetoimetamist

vajavad dokumendid edastatakse talle aadressil YYY, Tallinn ilma saamiskinnitust

tagastamata ning dokument loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest

arvates (I kd tl 92).Võlgnik on seega nõustunud sellega, et kättetoimetamist vajavad

dokumendid edastatakse talle lihtkirjaga. Täitmisteate saatmise ajal kehtinud TsMS § 314 lg 8

lubas menetlusdokumendi lugeda kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel

postitamisest. Võlgnik andis kinnituse, et talle saadetakse menetlusdokumendid ilma, et

hageja tagastaks selle kohta saatmiskinnituse, ja need loetakse kätte toimetatuks kolme

tööpäeva möödumisel selle saatmisest. Seetõttu võis kohtutäitur ka 15.03.2010 arestimise akti

võlgnikule saata lihtkirjaga ja lugeda see kätte saaduks kolme päeva möödudes.

47.3. Kostja II esitas võlgnikule arestimise akti saatmise tõendamiseks postinimekirja. Selles

on märgitud, et täiteasjas nr 10/182 on 17.03.2010 kinnisasja arestimise akt saadetud D. S.H-

le (II kd tl 24). Ringkonnakohtu hinnangul saab sellega käesolevas asjas lugeda tõendatuks, et

arestimise akt on võlgnikule saadetud. Varasemas praktikas on leitud, et kohtutäituri

väljasaadetavate dokumentide raamatu väljavõttega saab tõendada menetlusdokumendi

postitamist (TlnRnKo 13.10.2023, 2-21-19257, p 46). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha

juurde. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas esile toodud asjaoludest ja

tõenditest järeldada, et kohtutäitur saatis arestimise akti mingile teisele aadressile ja et võlgnik

ei ole arestimise akti kätte saanud. Täiteasja nr 024/2010/182 on menetletud alates 2010.

aastast, kusjuures võlgniku eluajal on selle aja jooksul vaidlustamata asjaoludel korraldatud

mitmeid enampakkumisi. Seejuures pole esile toodud, et võlgnik oleks esitanud kaebuseid

kohtutäiturile arestimise akti puudumise kohta.

47.4. Maakohus tugines ka sellele, et tsiviilasjas nr 2-19-4123 on tuvastanud, et võlgnikule

toimetati kinnistu arestimise akt kätte. Ringkonnakohus leiab, et kuigi märgitud tsiviilasjas

tehtud jõustunud kohtuotsus ei ole TsMS § 457 lg 1 alusel hagejale kohustuslik, on tegemist

TsMS § 272 mõttes dokumentaalse tõendiga. Samas ei saa sellel, et maakohus tuvastas

viidatud tsiviilasjas arestimise akti võlgnikule saatmise, olla käesolevas asjas määravat

tõenduslikku jõudu. Nimelt tsiviilasjas nr 2-19-4123 küll maakohus tuvastas võlgnikule

arestimise akti saatmise, kuid ringkonnakohus käsitles üksnes asjaolu, kas annakusaajat on

alust käsitleda võlgnikuna, mistõttu ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks kontrollida, kas

teised asjaolud on õigesti tuvastatud.

2-20-17492

47.5. Seega on ringkonnakohtu hinnangul maakohus lõppkokkuvõttes õigesti tuvastanud, et

arestimise akt on võlgnikule saadetud ja selle saab lugeda võlgniku poolt kätte saaduks ning

kordusenampakkumine ei saa sellest tulenevalt olla kehtetu. Kinnistusraamatusse kanti

keelumärge 25.02.2010. TMS § 148 lg 1 kohaselt on seega kinnisasja arestimine kehtiv alates

25.02.2010.

48. TMS § 100 lg 5 kohaselt võib kohtutäitur asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25

protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt

võlgniku ja sissenõudja, käesoleva seaduse § 511 lõikes 1 sätestatud juhul võlgniku asemel

pankrotihalduri seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese

enampakkumise alghinnast. Maakohus leidis, et kohtutäitur rikkus TMS § 100 lõikest 5

tulenevalt kohustust, jättes hagejalt küsimata seisukoha kinnisasja allahindamise kohta. Seda

maakohtu järeldust apellatsioonimenetluses vaidlustatud ei ole, mistõttu võtab

ringkonnakohus selle TsMS § 652 lg 1 ja lg 3 kohaselt aluseks.

48.1. Maakohus leidis, et TMS § 100 lõikes 5 sätestatud seisukoha küsimata jätmine ei ole

selline oluline rikkumine, mis tooks kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Maakohus

tugines oma järelduses sellele, et: a) kohtutäitur ei ole seotud võlgniku arvamusega; b) vara

hinnati alla diskretsiooni piires (25%); c) hageja ei ole esile toonud, mis hinnaga oleks

pidanud vara müüma. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Pooled ei vaidle, et kohtutäitur

hindas kinnisasja hinna alla viidatud sättes märgitud lubatud piirides. Kolleegiumi arvates on

maakohus õigesti leidnud, et kohtutäituri poolt kordusenampakkumise korraldamisel asja

allahindamisel võlgnikult TMS § 100 lg 5 järgi allahindamise kohta seisukoha küsimata

jätmine ei saa olla enampakkumise tingimuste oluline rikkumine olukorras, kus tegemist ei

ole asja müümisega esimesel enampakkumisel arestimisjärgse alghinnaga TMS § 82 lg 1 järgi

ning kohtutäitur on asja alla hinnates vähendanud kinnisasja arestimisel määratud hinda

arvestades TMS § 100 lg-s 5 sätestatud allahindamise piire (vt ka TlnRnKo 30.01.2019, 2-17-

4310, p 23). Ehkki võlgnikult tuleb TMS § 100 lg 5 kohaselt seisukohta küsida ja selle

küsimata jätmine on seaduses sätestatud kohtutäituri kohustuse rikkumine, ei ole see

praegusel juhul niivõrd oluline, et tooks kaasa enampakkumise kehtetuse.

Kordusenampakkumiseks uue alghinna määramine toimub kohtutäituri diskretsiooni alusel

TMS § 100 lg-s 5 ettenähtud piirides ning kohtutäitur ei ole sissenõudja ja võlgniku

seisukohtadega asja allahindamise kohta seotud. Seega isegi juhul, kui kohtutäitur oleks

võlgnikult seisukoha küsinud, oleks kohtutäituril olnud õigus hind ise määrata. Praegusel

juhul ei ole hageja ka esile toonud, milline oleks tema seisukoht kinnisasja hinna osas olnud ja

kuidas see oleks võinud mõjutada kohtutäituri otsust kinnisasja allahindamise osas.

49. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur rikkus TMS § 84 lõikes 3 (maakohtu otsuses ekslikult

märgitud lõige 4) sätestatud teavitamiskohustust. TMS § 84 lg 3 sätestab, et võlgnikule ja

sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne

enampakkumist. Pooled ei vaidle selle üle, et kohtutäitur hagejale teavitust 10.04.2019 kuni

17.04.2019 toimuva kordusenampakkumise kohta ei saatnud. Kostja II hinnangul oli

kohtutäituri teavitamiskohustus täidetud sellega, et kohtutäitur avaldas kordusenampakkumise

teate 18.03.2019 Ametlikes Teadaannetes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

Ametlikes Teadaannetes enampakkumise teate avaldamisega ei ole täidetud TMS § 84 lõikes

3 sätestatud teavitamiskohustus. TMS § 84 näeb ette eraldi nii Ametlikes Teadaannetes teate

avaldamist kui ka võlgniku ja sissenõudja teavitamist. Kui seadusandja eesmärk oleks olnud

ka võlgniku teavitamine Ametlike Teadaannete kaudu, ei oleks võlgniku teavitamist eraldi

sätestatud. Lisaks sellele on enampakkumisest võlgniku teavitamine sedavõrd oluline

võlgniku õiguste seisukohast, et seda ei saaks teha üksnes Ametlike Teadaannete kaudu.

Seega ei olnud hageja suhtes täidetud TMS § 84 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustus.

2-20-17492

Lisaks märgib ringkonnakohus, et võlgniku eraldi teavitamiskohustusest sai aru ka kohtutäitur

ise, kuna kohtutäitur saatis 19.03.2019 kordusenampakkumise teate annakusaajale (keda

kohtutäitur käsitles võlgnikuna) ja sissenõudjale (II kd tl 17). Ka eelnevast enampakkumisest

(26.02.2019) teavitas kohtutäitur annakusaajat ja sissenõudjaid eraldi kirjaga (II kd tl 25).

Seega leidis maakohus õigesti, et kohtutäitur rikkus TMS § 84 lõikes 3 sätestatud

teavitamiskohustust.

50. Maakohus leidis aga, et eeltoodud rikkumisele vaatamata ei ole 10.04.2019 kuni

17.04.2019 toimunud kordusenampakkumine kehtetu, kuna: a) hagejale pidi pärimistunnistuse

välja andmise ajal olema täitemenetluse toimumine teada, sealhulgas on eluliselt usutav, et

hageja teadis ka 10.04.2019 ja 17.04.2019 kordusenampakkumistest; b) hageja pole esile

toonud, et tal oleks olnud reaalne kavatsus võlgnevuse likvideerimiseks, et vältida sundmüüki.

Ringkonnakohus maakohtu selliste järeldustega ei nõustu ja ei pea neid asjaolusid sellisteks,

mis õigustaks kohtutäituri poolset rikkumist ega tooks kaasa enampakkumise kehtetust.

50.1. 29.10.2018 pärimistunnistuses on D. S.H pärijaks märgitud hageja. Samuti on märgitud,

et testamendi kohaselt on kinnisasi, asukohaga XXX, annakuna määratud Qle (I kd tl 128).

Pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud pärimistunnistuse oli enne 2019. a

kordusenampakkumist kohtutäitur saanud enda valdusse. 19.03.2019 teavitas kohtutäitur

annakusaajat ja sissenõudjaid vara ümberhindamisest ja 10.04.2019 kuni 17.04.2019

toimuvast kordusenampakkumisest (II kd tl 17). Tallinna Ringkonnakohus leidis 29.06.2020

määruses tsiviilasjas nr 2-19-4123 annakusaaja kaebust lahendades, et annakusaaja ei ole

kohane võlgnik. Ringkonnakohus märkis, et annakusaaja ei omanda õigust annakuks

määratud esemele mitte otse pärandajalt, vaid annakutäitjalt. Annak on seega annakutäitja

vastu suunatud nõue ja annakuks määratud ese ei lähe annakusaajale üle seaduse alusel

automaatselt (I kd tl 12-15). Ehkki eeltoodud ringkonnakohtu seisukoht selgus alles pärast

kordusenampakkumise toimumist, oli kolleegiumi hinnangul kohtutäiturile teada juba enne

kordusenampakkumise toimumist, et annakusaaja on antud täiteasjas ebaõige võlgnik või

vähemalt oleks kohtutäitur pidanud selles kahtlema ja kaasama lisaks annakusaajale

täitemenetlusse pärimistunnistusel pärijana nimetatud hageja ning saatma

kordusenampakkumise teate ka hagejale. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt:

50.1.1. Annakusaaja esitas 08.02.2019 kohtutäiturile kaebuse muuhulgas selle kohta, et

kohtutäituril puudub annakusaaja suhtes täitedokument. Annakusaaja põhjendas kaebust

sellega, et annakusaajat ei saa võlgnikuna käsitleda, kuna annakusaajale ei ole annakuna

määratud kinnisasja üle antud. Kohtutäitur jättis kaebuse 07.03.2019 otsusega rahuldamata,

põhjendusel, et annakusaaja ei ole annakust loobunud. Annakusaaja esitas kohtutäituri

otsusele 18.03.2019 kaebuse maakohtule, milles kordas oma varasemat seisukohta selle kohta,

et tema ei saa olla antud täiteasjas võlgnikuks (I kd tl 12-15). Seega teadis kohtutäitur enne

kordusenampakkumise toimumist, et annakusaaja vaidleb sellele vastu, et teda võlgnikuks

peetakse ja annakusaaja juhtis tähelepanu sellele, et annakusaaja ei ole saanud kinnisasja

omandiõigust.

50.1.2. Annakusaaja ei saa omandada kinnisasja automaatselt, vaid omandab üksnes

nõudeõiguse annakutäitja vastu (pärimisseaduse (PärS) § 56 lg 1), mistõttu teabe puudumine

selle kohta, et annakust pole loobutud, ei omanud tähtsust. PärS § 56 lõikest 1 tulenevalt ei

saanud kohtutäitur annakusaajat võlgnikuna käsitleda ja see pidi kohtutäiturile olema teada ka

enne ringkonnakohtu seisukohta asjas nr 2-19-4123. Riigikohus on selgitanud, et annakusaaja

ei ole pärandaja üldõigusjärglane. Annakuese ei lähe annakusaajale üle üldõigusjärgluse

põhimõtte alusel. Annakuese läheb üldõigusjärgluse kohaselt üle pärijatele ning annakusaajal

tekib pärijate vastu nõue anda üle annakuese, arvestades PärS § 56 lg-s 1 ja § 57 lg-s 1

2-20-17492

sätestatut (vt RKTKo 24.03.2021 2-18-18277/79, p 16.7). Seega pidi kohtutäitur 29.10.2018

pärimistunnistuse alusel kinnisasja osas pärijana käsitlema hagejat, kes oli pärimistunnistuses

märgitud pärijana. Isegi kui eeltoodud õiguslik käsitlus võis jääda kohtutäiturile ebaselgeks,

oleks kohtutäitur pidanud lisaks annakusaajale kaasama täitemenetlusse ka hageja, tagamaks

hagejale tema õiguste kaitse.

50.2. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-20-8668 asunud seisukohale, et kui vara arestimise

tühisust ei tuvastata, ei tähenda see veel seda, et enampakkumise muid olulisi tingimusi ei ole

TMS § 223 lg 1 tähenduses rikutud. Eelkõige on oluline küsimus, kas hagejat teavitati

enampakkumisest korrakohaselt (TMS § 84 lg 3) (RKTKo 06.05.2022, 2-20-8668, p 19).

Seega on Riigikohus pidanud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude lahendamisel

oluliseks seda, kas võlgnikku on korrakohaselt enampakkumisest teavitatud. Selline

teavitamine on võlgniku õiguste seisukohast väga oluline. TMS § 84 lg 3 eesmärk on anda

võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel

ning vältida nõnda arestitud asja välja minekut võlgniku omandist (RKTKo 29.01.2003, 3-2-

1-7-03 p 9). Samuti on Riigikohus selgitanud, et teavitamiskohustuse nõude rikkumise tõttu

võlgniku suhtes ei olnud tagatud võlgniku õigus viibida enampakkumise juures ning tegemist

on enampakkumise tingimuse olulise rikkumisega, mis on aluseks enampakkumise kehtetuks

tunnistamisele (RKTKo 17.05.2001, 3-2-1-92-01).

50.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa määravat tähtsust omada asjaolu, kas võlgniku

õigusjärglane (hageja) teadis täitemenetluse toimumisest või mitte, kuna asjaolust, et hageja

teadis täitemenetlusest, ei saa järeldada, et hageja teadis või oleks pidanud teadma ka

10.04.2019 kuni 17.04.2019 toimunud kordusenampakkumisest. Pooled ei vaidle, et võlgniku

pärandvara inventuurist oli hageja teadlik ja pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja oleks

pidanud olema täiteasjas nr 024/2010/182 võlgniku õigusjärglasena uueks võlgnikuks.

27.08.2018 pärandvara inventuuri aktis on viidatud ka täitemenetlusele asjas nr 024/2010/182

(I kd tl 191). Seega pidi hageja olema teadlik, et pärandvaraks oleva kinnisasja osas on käimas

täitemenetlus ja ema surma järgselt peaks täitemenetluses võlgnikuna osalema tema pärija, s.o

hageja. Samas leiab ringkonnakohus, et ehkki võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma

õigusi kaitsma ka ise aktiivselt (vt RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-69-11 p 15), ei saa sellest

järeldada, et kohtutäitur võiks võlgniku passiivsuse puhul jätta oma kohustused, sealhulgas

võlgniku teavitamiskohustuse täitmata. Hageja ei pidanud selgitama, kas kohtutäitur käsitleb

teda täiteasjas võlgnikuna ja hakkama ise välja selgitama, milliseid menetlustoiminguid on

kohtutäituril kavas teha. TMS § 5 lg 1 ja § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud selgitama

välja, kes on võlgnik ja selgitama võlgnikule tema õigusi ja kohustusi.

50.4. Maakohus järeldas annakusaaja kordusenampakkumisest teavitamisest seda, et ka

hageja oli sellest kordusenampakkumisest teadlik. Ükski asjas esitatud tõend ringkonnakohtu

hinnangul seda järeldust ei toeta. Samuti ei saa asjaolust, et annakusaaja teadis

kordusenampakkumisest, pidada eluliselt usutavaks hageja teadmist sellest. Maakohus

järeldas tsiviilasjade nr 4123 ja nr 2-19-8190 (mis mõlemad olid seotud annakusaajaga)

menetlustest, et ka hageja teadis nendest menetlustest. Ehkki sellest, et maakohus keeldus

annakusaaja hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmast ja hageja

esitas koheselt sama nõudega hagi ise, võib järeldada, et hageja suhtles annakusaajaga, ei saa

sellest siiski järeldada hageja teadmist enampakkumise toimumisest. Kuidas saab pärast

kordusenampakkumise toimumist aset leidnud hageja suhtlusest annakusaajaga pidada

eluliselt usutavaks hageja teadmist kordusenampakkumisest, ei ole maakohus põhjendanud.

50.5. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et enampakkumise kehtetuks

tunnistamist välistab asjaolu, et hageja pole esile toonud reaalset kavatsust võlgnevuse

2-20-17492

likvideerimiseks selleks, et vältida sundmüüki. Nii nagu kolleegium eelnevalt viitas, on

enampakkumisest teavitamise eesmärk anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne

enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja välja

minekut võlgniku omandist. Võlgnik ei pea kohtutäituri rikkumise põhjendamiseks

põhistama, kas ta ka tegelikult soovis või oleks saanud oma õigusi teostada. Oluline on see, et

võlgnikule oleksid tema õigused tagatud.

50.6. Kostja I leiab, et isegi, kui esinevad enampakkumise kehtetuks tunnistamise alused, ei

ole enampakkumise kehtetuks tunnistamine formaalse rikkumise tõttu kooskõlas hea usu

põhimõttega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja teadmine täitemenetlusest ei

välistanud kohtutäituri kohustust teavitada hagejat enampakkumisest ja tagada tema õigused.

Olukorras, kus hagejale ei olnud tema õigused tagatud, ei saa enampakkumise kehtetuks

tunnistamine olla vastuolus hea usu põhimõttega.

50.7. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 84 lg 3 kohaselt võlgniku teavitama jätmisel ei

oleks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks alust juhul, kui võlgniku teavitamata jätmine

ei toonud kaasa võlgniku õiguste rikkumist, näiteks kui enampakkumine nurjuks (vt nt

TlnRnKo 06.10.2022, 2-22-4945, p 17). Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole,

kuna kordusenampakkumine möödus edukalt, s.t kinnisasi müüdi. Seega said

teavitamiskohustuse rikkumisega võlgniku (hageja) õigused kahjustada ja enampakkumine

tuleb tunnistada kehtetuks.

51. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse jäävad mõlema kohtuastme

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. TsMS

§ 177 lg 2 järgi määrab kõik kulud rahaliselt kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg