2-22-17856/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-17856

Tsiviilasi

A Mi hagi LUKUABISERVICE OÜ vastu hüvitise 882,49

euro nõudes

Tsiviilasja hind

882,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: (töötaja): A M (isikukood xxx), elukoht xxx

Kostja (tööandja): LUKUABISERVICE OÜ (registrikood

14530753), asukoht Paavli 5/3, Tallinn

Kostja seaduslik esindaja: I V (isikukood xxx); e-post: xxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista LUKUABISERVICE OÜ-lt A Mi kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis

(ühe kuu keskmine töötasu) summas 882,49 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja LUKUABISERVICE OÜ kanda.

4. Jätta hageja menetluskulud nende puudumise tõttu rahaliselt kindlaks määramata.

HAGEJA NÕUDED

1. Harju Maakohtu menetluses on hageja A Mi (töötaja) hagi LUKUABISERVICE OÜ

(tööandja) vastu TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 882,49 euro (ühe kuu keskmise töötasu)

nõudes (tl 14-18; 19-20).

2. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja A M 22.05.2022 töövaidluskomisjonile

töövaidlusasjas nr xxx avalduse LUKUABISERVICE OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise

ja viivise nõudes. Avaldaja esitas täiendava avalduse 10.08.2022 LUKUABISERVICE

OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tuvastamise ja hüvitise nõudes. Hageja ja kostja vahel

oli 15.09.2020 sõlmitud tööleping, mille alusel töötas hageja kostja juures lukumeistri

ametikohal töötasuga 1000 eurot kuus. Kuna tööandja ei maksnud hagejale töötasu 2022

aprilli kuu eest edastas töötaja 18.05.2022 tööandjale töölepingu erakorralise

ülesütlemisavalduse töölepingu lõpetamiseks 18.05.2022 töölepingu seaduse (TLS) § 91

lg 2 punkti 1 ja 2 alusel. Seoses poolte vahel lepinguliste suhete lõppemisega pidi

tööandja töötajale välja maksma lõpparve, kuid tööandja maksis välja töötasu, aga mitte

puhkusehüvitist. Tööandja selgitab, et ei ole kasutamata puhkuse hüvitist töötajale

tasunud, kuna töötaja on esitanud 18.05.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise

avalduse. Tööandja aga tugineb tööandja poolt 20.05.2022 esitatud tööandja töölepingu

erakorralise ülesütlemise avaldusele. Tööandja leiab, et seni, kuni ei ole selge, kumb

töölepingu ülesütlemine on kehtiv, ei pea tööandja õigeks puhkusehüvitist välja maksta.

Alles siis, kui selles küsimuses on saabunud õigusselgus, on tööandja valmis selle tasu

töötajale välja maksma. Hageja palub kohtul tööandjalt LUKUABISERVICE OÜ-lt

hageja A Mi kasuks välja mõista TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas 882,49 eurot (tl

14-18).

KOSTJA VASTUS

3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu (tl 22-27). Kostja vaidlustab

töövaidluskomisjoni otsuse tervikuna. Töötajal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt

üles öelda, mistõttu on töötaja ülesütlemine tühine. Lisaks on töölepingu ülesütlemine

töötaja poolt vastuolus hea usu põhimõttega. Kooskõlas töövaidluskomisjonile esitatud

dokumentaalsete tõenditega on tööandja esitanud vastava ülesütlemisavalduse ja avalduse

töötaja ülesütlemise tühiseks tuvastamiseks õigeaegselt. Tööandja 20.05.2022

ülesütlemisavalduse järgi TLS § 88 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt

üles öelda. Tööandja ütleb töölepingu üles töötajast tuleneval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Antud juhul on töötaja

rikkunud oma töölepingulisi lukkseppa kohustusi, jättes korduvalt ja tööandja hoiatustest

hoolimata tööle ilmumata ja eiranud tööandja seaduslikku korraldust (TLS § 88 lg 1 p 3);

asudes temale kuuluva tööandja konkureeriva äriühingu kaudu kahjustama tööandja

ärihuve, luues tööandjaga identse veebilehe ja domeeniaadressi tema kontrolli alla

kuuluva äriühingu kontaktidega ja põhjustades seeläbi tööandja usalduse kaotuse enda

vastu (TLS § 88 lg 1 p 5); loonud tööandjale kahju tekkimise ohu seeläbi, et tegutseb enda

kontrollitava äriühingu kaudu identse veebilehe ja domeeniaadressi abil vähendama

tööandja võimalike tellimuste arvel (kliendi vargus) (TLS § 88 lg 1 p 7); asudes tööandjat

süüdistama alusetudes tegudes, väljendanud oma käitumisega tööandajas usalduse

puudumist ning avaldanud selget soovi töösuhte lõpetamiseks (TLS § 88 lg 1 p 5).

4. Tööandja ütles töölepingu üles ilma etteteatamiseta, kuna pooltevahelise usalduse

puudumist arvestades ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu

jätkamist võimalikku erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tööandja

loeb töösuhte lõppemise kuupäeva 20.05.2022 seisuga.

5. Lisaks on töötaja 04.04.2022 LUKUABISERVICE OÜ arveldusarvelt nr xxx

pangakaardiga nr xxx võtnud välja 600 eurot ning ei ole nimetatud raha tööandjale

tagastanud ega andnud tööandjale mistahes selgitused, mistõttu töötaja nimetatud tegevuse

näol on tegemist tööandjale õigusvastaselt tekitatud kahjuga. 11.05.2022 esitas

LUKUABISERVICE OÜ juhatuse liige suulise noomituse seoses töö korralduslike

küsimuste täitmisega ning hoiatas töötajat vallandamisega. Samuti tegutses töötaja tema

kontrollitavate äriühingute kaudu identse veebilehtede ja domeeniaadresside abil (nt xxx),

vähendades tööandja võimalike tellimuste arvel (kliendi vargus).

6. Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt on tühine, tuleb tööleping

lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 20.05.2022 (tl 2-4, 22-27).

Menetluse käik

7. Töövaidluskomisjon (TVK) tegi 13.10.2022 töövaidlusasjas nr xxx otsuse, millega

rahuldas avaldaja (töötaja) A Mi avalduse LUKUABISERVICE OÜ (tööandja) vastu

osaliselt (tl 16-18). TVK otsustas: 1) lugeda LUKUABISERVICE OÜ ja A Mi vahel

15.09.2020 sõlmitud tööleping töötaja poolt erakorraliselt TLS § 91 lg 2 p 1, 2 alusel üles

öelduks 18.05.2022; 2) välja mõista LUKUABISERVICE OÜ-lt A Mi kasuks hüvitis TLS

§ 100 lg 4 alusel summas 882,49 eurot (tl 16-18).

8. TVK 13.10.2022 otsuse töövaidlusasjas nr xxx vaidlustas kohtus kostja (tööandja) (tl 2-4).

9. Hageja (töötaja) esitas hagi Harju Maakohtusse 23.02.2023 (tl 14-15).

10. 24.04.2023 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohus selgitas, et menetleb

tsiviilasja lihtmenetluses TsMS § 405 kohaselt (tl 19-20).

11. 07.04.2024 tegi kohus pooltele TsMS § 4 lg 4 kohaselt kompromissettepaneku, et kostja

tasub hagejale 500 eurot ning poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (tl 34).

Hageja nõustus 08.04.2024 kohtu kompromissettepanekuga (tl 35). Kostja teatas

09.04.2024, et ei nõustu kohtu kompromissettepanekuga (tl 38-39).

12. 11.04.2024 toimus tsiviilasjas kohtuistung, kuhu ei ilmunud kostja esindaja (tl 42).

13. 15.05.2024 kohtumäärusega määras kohus kirjaliku menetluse ning määras pooltele

erinevad menetlustähtajad menetlusdokumentide esitamiseks (tl 43).

Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord

14. Kohus on menetlenud tsiviilasja nr 2-22-17856 esemeks olevat hagi lihtsustatud korras

vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1. Kohus, tutvunud

tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

15. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama

paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus

menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

16. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.

TsMS § 448 lg 41 sätestab, et TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava

osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse

täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse

täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva

seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva

osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates.

17. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41

sätestatud tähtaja, so kümne päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata

otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise

õigusest loobunud.

18. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus annab

käesolevas tsiviilasjas loa edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

20. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

21. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

rahuldab hageja hagi, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.

22. Hagejal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulude puudumise tõttu hageja

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

23. TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik