2-23-100678/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2024.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-100678

Tsiviilasi

Q.V hagi S.S vastu võlgnevuse 3000 euro nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Q.V (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: W.Y

Kostja: S.S (isikukood XXX)

Hagihind

3000 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista S.S-ilt Q.V kasuks võlgnevus summas 3000 eurot.

3. Välja mõista S.S-ilt Q.V kasuks viivis põhinõudelt (3000 eurot) alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4. Menetluskulud jätta kostja S.S kanda.

5. Välja mõista S.S-ilt Q.V kasuks menetluskulu kokku summas 940 eurot.

6. Välja mõista S.S-ilt Q.V kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (940 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas 05.01.2023.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse,

milles palus kostjalt välja mõista 3000 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 06.02.2023.a. tsiviilasi üle menetlemiseks

Harju Maakohtule.

2. Harju Maakohtule 13.02.2023.a. esitatud hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale

30.07.2021.a sõlmitud suulise laenulepingu alusel laenu summas 3000 eurot. Kostja

kohustus tagastama hagejale laenu kuu aja pärast s.o 30.08.2021.a. Kostja on raha

saanud, kuid tagasimaksmise kohustust täitnud ei ole. Hageja palub kostjalt välja

nõuda võlgnevus 3000 eurot. Samuti palub hageja välja mõistetud summalt välja

mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt

riigilõiv summas 420 eurot ja õigusabikulud summas 975 eurot. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista viivised menetluskuludelt kooskõlas VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

3. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja küll tunnistab, et on

saanud hagejalt 3000 eurot, kuid palub selle tasaarvestada väidetavalt hageja poolt

talle tekitatud moraalse kahjuga, mille suuruseks hindab 3000 eurot. Kostja kaalub

vastuhagi esitamist. Kostja palub menetluskulud jätta poolte kanda.

Kohtu põhjendused

4. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, toimiku kõigi materjalidega ning

uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma

nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15,

punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja

vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud

04.04.2023.a kohtumääruses (dtl 44-47).

6. Käesoleva asja hind on 3000 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405

lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurole.

7. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas

TsMS § 444 lg 2.

8. Vaidlust ei ole, et hageja on teostanud kostjale raha ülekande summas 3000 eurot

selgitusega „laen“. Pooled on erimeelt selles, kas kostja peab hagejale antud summa

tagastama.

9. Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled

on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud

(VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud

nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

10. Kohtule esitatud 30.07.2021.a maksekorralduse kohaselt on hageja teostanud kostjale

rahasumma ülekande summas 3000 eurot selgitusega „laen“ (dtl 32). Laenusumma

saamist kostja vaidlustanud ei ole.

11. Skype vestluse väljatrüki kohaselt on hageja pöördunud 03.08.2022.a kostja poole

küsimusega millal on kostjal võimalik laen tagasi maksta. Hageja on teinud

ettepaneku, et laenu võib tasuda ka osade kaupa (dtl 33). Kostja on sellele vastanud,

et annan lähipäevil tagasisidet (dtl 33). Seega on ka kostja käsitlenud talle antud

rahasummat laenuna ja tunnistanud tal kohustuse olemasolu hageja ees ning asjaolu,

et see rahasumma tuleb tagastada.

12. Seega loeb kohus hagis esitatud asjaoludel ja kohtu ette toodud tõendite põhjal

lepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 30.07.2021.a.

13. Kostja on lubanud anda hagejale teada, millal ta saab võla tasuda (dtl 33). Kohtu ette

toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja hagejale laenusummat tagastanud. Kostja

hageja vastavatele päringutele vastanud ei ole (dtl 33-34, 35).

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki

asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta

üksnes juhul, kui see on kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.

15. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

16. Kostja väidetel on tal mittevaraline nõue hageja vastu summas 3000 eurot, mille

palub tasaarvestada hageja nõudega. Hageja kostja käsitlusega ei nõustu.

17. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

18. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

19. Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-129-11 punktis 9

selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole

nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude

maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on

hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus

ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks

kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.

20. Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema,

millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab

seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool

tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida

tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (P V, I K, V K, M K, K S.

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 980).

21. VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine

pool saab esitada vastuväiteid.

22. Kohus selgitab, et kui kostjal on hageja vastu tekkinud nõue, siis on kostjal õigus see

maksma panna. Kostja ei ole vastuhagi hageja vastu kohtule esitanud. Ühtegi tõendit

kostja oma väitele lisanud ei ole. Seetõttu ei ole võimalik kohtul sellele ka hinnangut

anda. Ainuüksi kostja paljasõnaline väide, et hageja on oma käitumisega põhjustanud

kostjale mittevaralist kahju summas 3000 eurot ei ole aluseks hagi

mitterahuldamiseks ega hageja nõude tasaarvestamiseks.

23. Kohtule esitatust saab teha järelduse, et kostjat on häirinud hageja päringud laenu

tagasimaksmise kohta, kuid ainuüksi raha tagastamise palved ei saa tekitada

kohustatud isikule mittevaralist kahju. Seda enam, et pöördumiste sisu ja vorm on

neutraalsed, nendes puudub alandav või agressiivne alatoon.

24. Kuivõrd kostja võlgnevust hagejale tasunud ei ole, moodustab kostja võlgnevus

hageja ees kokku summas 3000 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue

kostja vastu on põhjendatud ning kostjalt tuleb 3000 eurot hageja kasuks välja mõista.

25. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

26. Lisaks võlgnevusele taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist väljamõistetud

summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni kooskõlas VÕS § 113 lg 1.

Kostja ei ole viivise nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Sellest tulenevalt on kohtu

hinnangul hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

27. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus peab põhjendatuks

hageja kasuks välja mõista kostjalt võlgnevuse summas 3000 eurot ja viivise

nimetatud summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

28. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid

lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

29. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille

kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on

hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva

hagi hinnaks 3000 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

30. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS §

174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

31. Hageja kohtule esitatu kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud

riigilõiv summas 420 eurot ning õigusabikulud summas 975 eurot (dtl 85).

32. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 420 eurot.

33. Hageja palub kostjalt välja mõista maakohtus kantud esindaja kulu summas 975 eurot.

Kostja on antud summa suurusele esitanud vastuväite. Kostja ei nõustu hageja

esindaja tunnitasu suurusega 150 eurot. Kostja väidetel töötavad tavajuristid

tunnihinnaga 45 eurot. Kostja palub menetluskulude nimekirjas toodud kulutusi

hinnata, vajadusel peab hageja kulutuste kandmist tõendama pangaväljavõtete

esitamisega (dtl 88).

34. TsMS § 176 lg 4 kohaselt piisab menetluskulude kindlaksmääramiseks

menetluskulude nimekirja esitamisest selle menetlusega seonduvate kulude kohta.

Menetlusosalisel tuleb kooskõlas TsMS § 176 lg 5 kinnitada, et esitatud kulud on

kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja esindaja on vastava menetluskulude

nimekirja kohtule esitanud (dtl 85).

35. Vaidlus puudub, et käesoleval juhtumil esindas hagejat kohtus esindaja (dtl 29, 31).

Seega ei ole kohtul alust kahelda, et kulud on tekkinud ning puudub mõistlik põhjus

lisadokumentide esitamiseks TsMS § 176 lg 6 alusel (vaata selles osas ka Riigikohtu

03.06.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-18-16 punkt 19, Riigikohtu 09.11.2016.a

kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-102-16 punkt 13, Riigikohtu 14.09.2006.a kohtuotsus

kohtuasjas nr 3-2-1-68-06 punkt 23). Hagejal on õigus esindaja kulude hüvitamisele.

Kulude põhjendatust hindab kohus sõltumata sellest, kas kulude osas esitatakse

vastuväiteid.

36. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas

ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vaata Riigikohtu 28.11.2018.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10348 punkt

16, Riigikohtu 02.05.2017.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16 punkt 56,

Riigikohtu 10.02.2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15 punkt 13).

37. Hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 6 ja pool tundi, milline kulu on

tekkinud hagi ettevalmistamisega, kohtumised kliendiga, hagi kohtule esitamisega,

kostja vastusega tutvumisega, vastamisega ning kompromissettepanekuga tutvumisega

ja vastamisega. Kohus peab antud ajakulu põhjendatuks ning kooskõlas toimiku

materjalidega.

38. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot ja ei sisalda käibemaksu.

Kostja on antud tunnitasu määrale esitanud vastuväite. Kohus leiab, et hageja esindaja

(juristi) tasumäärad ei vasta kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning selliseid

tasumäärasid ei saa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist

praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud

õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel

lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vaata

Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-13893 punkt

10).

39. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaoludega, et hageja esindajaks on jurist,

tegemist ei olnud mahuka ja keeruka vaidlusega, saab kohtu hinnangul käesolevas

tsiviilasjas pidada läbivalt mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära

summas 80 eurot.

40. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise

kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei

kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema

kasuks välja ilma käibemaksuta (vaata Riigikohtu 03.06.2013.a kohtumäärus

kohtuasjas nr 3-2-1-65-13 punkt 16). Hageja ei ole taotlenud menetluskulu

väljamõistmist koos käibemaksuga.

41. Kõige eelpool toodu alusel on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud

õigusabikulud 520 eurot (6,5 tundi x 80 eurot).

42. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku

summas 940 eurot, millest riigilõiv 420 eurot ja esindaja kulu summas 520 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ann Meriluht

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/