3-23-492/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-23-492

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 27.06.2024, Jõhvi

Haldusasja number 3-23-492

Haldusasi Ikaros Grupp OÜ kaebus Narva Linnavolikogu

27.10.2022

otsuse nr 58 õigusvastasuse kindlakstegemise, 26.01.2023

vaideotsuse nr tühistamise ja kohustava ettekirjutuse

tegemise nõudes

Menetluse vorm Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Kaebaja: Ikaros Grupp OÜ, esindaja: Gunnar Linnask

Vastustaja: Narva linn, esindaja: Sergei Solodov

Kaasatud haldusorgan: Keskkonnaamet, esindaja: Evelyn

Jallai

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebaja taotlus ja ennistada kohustamisnõude osas möödalastud

kaebetähtaeg.

2. Jätta kaebaja 27.05.2024 taotlus täiendava tähtaja määramiseks (kuni

30.09.2024) kompromissi sõlmimiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.07.2024. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse

3-23-492

seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ikaros Grupp OÜ esitas Keskkonnaametile 3.08.2022 taotluse (registreeritud DM-118970-

8) kaevandamisloa saamiseks Kadastiku IV lubjakivikarjäärile, mis asub Narva metskond 102

kinnistul (katastritunnus 51106:001:0187).

2. Keskkonnaamet teavitas 19.09.2022 kirjaga DM-118970-9 Narva Linnavalitsust, et on

võtnud menetlusse Ikaros Grupp OÜ poolt esitatud Kadastiku IV lubjakivikarjääri

kaevandamisloa taotluse ja palus Narva Linnavalitsusel seisukohta keskkonnaloa taotluse osas

maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lg 6 alusel.

3. Narva Linnavolikogu otsustas 27.10.2022 otsusega nr 58 mitte nõustuda Ikaros Grupp OÜ-

le kaevandamisloa (ekslikult märgitud koskkonnaloa) andmisega, kuna Keskkonnaameti poolt

23.04.2018 kirjas nr 12-2/18/1589-4 esitatud keskkonnamõju eelhinnang on tänaseks

aegunud, sest olukord ümbritseval tööstuspargi alal on muutunud ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lg 3 kohaselt tuleb anda uus

eelhinnang, sh ära näidates erinevaid mõjusid leevendavaid meetmeid.

Otsuse põhjenduste kohaselt asub Kadastiku karjääri vahetuses läheduses Narva linna

tööstuspark, mille tegevus areneb ja Kadastiku IV karjääri vahetuses läheduses olemasolevad

kinnistud on ostetud. Edelast kavandatav maa-ala piirneb kõrgepingeliini kaitsevööndiga

Narva Metskond 103 kinnistuga, millele on 21.04.2022 Narva Linnavolikogu otsusega nr 22

algatatud detailplaneeringu koostamine, mille eesmärk on kinnistu jagamine neljaks krundiks

ning kruntide sihtotstarve muutmine 90% tootmis- ja 10% ärimaaks Aquaphor International

supertehase rajamine (laienemise) veepuhastusseadmete tootmiseks. Kadastiku IV

lubjakivikarjääri käivitamine puuri-lõketöö kaevandamismeetodit kasutades mõjutab

negatiivselt tööstuspargis olemasolevaid ja plaanitavate ettevõtteid ning nende

tootmisprotsessi, mis võib tulevikus tähendada nende sulgemist ja/või laienemisest loobumist.

Seega Kadastiku IV karjäärile kaevandamisloa andmine on Narva linna elanikele ja linnale

tervikuna sotsiaalmajanduslikust vaatest lähtudes äärmiselt ebasoodne. Kaevandamisloas

kavandatav tegevus on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga nii kaevandamise kui hilisema

kavandatava veekogu osas, jäädes samuti ka maakonna teemaplaneeringuga määratud

rohekoridori tuumalasse. Kavandatav tegevus ei arvesta Ida-Viru maakonnaplaneeringuga

2030+, katkestades maakonnaplaneeringus tuumala ja rohekoridori antud alal. Samas paikneb

kavandatava Kadastiku karjääri alal looduskaitsealuse järvekonna Eesti suurim asula (III

kategooria kaitsealuste liikide leiukoht Bufo bufo (harilik kärnkonn) ja Rana temporaria

(rohukonn). Ümbritsev keskkond on Narva linnale väärtuslik nii rohevõrgustiku säilimise

mõttes kui ka loodusliku mitmekesisuse ja puhkeala mõttes.

4. Ikaros Grupp OÜ esitas 8.12.2022 Narva Linnavolikogule vaide Narva Linnavolikogu

27.10.2022 otsuse nr 58 kehtetuks tunnistamiseks ja nõusoleku andmise osas uuesti

haldusmenetluse läbiviimiseks.

3-23-492

5. Narva Linnavolikogu jättis 26.01.2023 otsusega nr 7 Ikaros Grupp OÜ vaide rahuldamata.

Vaideotsuse põhjenduste kohaselt jäi Narva Linnavolikogu 27.10.2022 otsuses nr 58 esitatud

põhjenduste juurde.

6. Ikaros Grupp OÜ pöördus 2.03.2023 Tartu Halduskohtusse kaebusega Narva

Linnavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 58 ja 26.01.2023 vaideotsuse nr 7 tühistamise nõudes

ning Narva Linnavolikogule kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes viia uuesti läbi

kaevandamisloale nõusoleku andmise menetlus.

7. Tartu Halduskohus jätis 6.03.2023 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 15

päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused.

Kohus selgitas kaebajale, et Narva Linnavolikogu 27.10.2022 otsus nr 58 on tulenevalt

kohtupraktikast menetlustoiming, mitte haldusakt, mistõttu selle peale tühistamisnõude

esitamine ei ole lubatav. Lisaks selgitas kohus, et kaebajal on kaebuse esitamise eest riigilõivu

tasumise kohustus ja kohustus esitada kohtule tõendid 26.01.2023 vaideotsuse nr 7

kättesaamise kohta.

8. Kaebaja esitas 3.04.2023 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja teatas, et

nõustub kohtuga, et Narva Linnavolikogu 27.10.2022 otsus nr 58 on menetlustoiming ja sel

põhjusel asendas ta tühistamisnõude õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega. Kaebaja lisas

puuduste kõrvaldamise avalduse juurde e-kirja, millega ta soovis tõendada 26.01.2023 otsuse

nr 7 kättesaamist ja kaebuse tähtaegselt esitamist.

9. Tartu Halduskohus rahuldas 12.04.2023 määrusega kaebuse muutmise taotluse, võttis

kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Narva linna, kohustas vastustajat vastama

kaebusele 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ja palus kaebajal täpsustada,

mis on tema tuvastamisnõude eesmärk. Kohus kaasas menetlusse haldusorganina

Keskkonnaameti ja kohustas esitama kaebuse osas seisukoht 21 päeva jooksul alates

kohtumääruse kättesaamisest.

10. Kaebaja täpsustas 24.04.2023 avalduses, et vastavalt MaaPS § 55 lg 2 p-le 11 keeldutakse

kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa

andmisega. Käesoleval juhul on Narva linn 27.10.2022 otsusega nr 57 väljendanud oma

mittenõustumist kaevandamisloa andmisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole haldusakti

andmiseks õigustatud Keskkonnaametil pärast kohaliku omavalitsuse üksuse mittenõustumist

kaevandamisloa andmisega enam sisulist kaalutlusruumi.

11. Keskkonnaamet esitas 3.05.2023 vastuse kaebusele.

12. Vastustaja vastus kaebusele laekus kohtusse 18.05.2023.

13. Tartu Halduskohus otsustas 10.10.2023 määrusega läbi vaadata haldusasja kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele täiendava võimaluse seisukohtade esitamiseks.

14. Keskkonnaameti täiendavad seisukohad laekusid kohtusse 26.03.2024 ja 27.05.2024.

15. Vastustaja esitas täiendava seisukoha 28.03.2024 ja 26.05.2024 täiendava tõendi.

3-23-492

16. Kaebaja seisukoht laekus kohtusse 27.05.2024. Kaebaja taotles muu hulgas kompromissi

sõlmimiseks täiendava aja määramist kuni 30.09.2024.

MENETLUSOSALITE SEISUKOHAD

17. Kaebaja leiab, et vastustaja 27.10.2022 otsus nr 58 on ebaproportsionaalne ja

kaalutlusvigadega. Vastustaja tugines 27.10.2022 otsuses nr 58 teabele, mis koguti alles

vaidemenetluse ajal. Lisaks võttis vastustaja sisuliselt vaidemenetluses õigeks, et

vaidlusaluses otsuses esitati kaevandamisloa väljastamisega mittenõustumist põhistades

tegelikkusele mittevastav teave kaitsealuse liigi elupaiga paiknemise kohta kaevandamisloa

taotlusega hõlmatud alal. Keskkonnaamet on vastustajale seisukohta taotletavas pöördumises

19.09.2022 kirjas nr DM-118970-9 (ja selle lisad) esitanud põhjaliku teabe kaevandamisega

kaasnevate mõjude kohta. Selles teabes osundatakse ka konkreetsele keskkonnamõju

hindamise (KMH) aruandele, mille järeldused (sh leevendusmeetmed) on Keskkonnaameti

arvates senini asjakohased. Lisaks eeltoodule osundatakse vastustaja vaideotsuses korduval

kaebaja poolt juba 2018. a esitatud inseneribüroo Steiger tööle 18/2368, mis käsitab detailselt

lõhkamistööde võimalikke mõjusid ning nende leevendamise meetmeid. Vastustaja ei ole

esitanud KMH aruandes ja eksperthinnangus toodud seisukohtade ümberlükkamiseks mitte

ühtegi omapoolset eksperthinnangut või arvamust. Vastustaja on vaid ekspertarvamustes

toodud seisukohtade ja järelduste ümberlükkamiseks kasutanud kaevandamisala läheduses

paiknevate kinnisasjade omanike seisukohti, et nad ei soovi kaevandamistegevust. Vastustaja

ei ole teostanud nõuetekohast kaalutlemist, kui ekspertarvamuse kõrval viitas vaid kolmandate

isikute motiveerimata seisukohale negatiivse mõju eksisteerimise kohta. Samas ei ole sellisel

juhul vastustaja täitnud kohtupraktikas rõhutatud kohustust koguda omal algatusel teavet

juhul, kui keeldutakse kooskõlastuse andmisest.

Vaidlust ei ole selle üle, et Maa-amet ja Keskkonnaamet nõustusid 14.07.2022 kirjas nr 6-

3/22/10572-3 MaaPS § 14 lg 2 p 3 alusel detailplaneeringu algatamisega Narva metskond 103

maatüki lääneosas (kõrgpingeliinidest lääne poole jääval alal) OÜ Aquaphor International uue

tehase rajamiseks. Samas kirjas on Maa-amet märkinud, et detailplaneeringu koostamisel ja

tehase ehitamisel tuleb arvestada sellega, et Narva metskond 103 maa-ala detailplaneeringu

alast on umbes 280 m kaugusel ida suunas asub Kadastiku II lubjakivikarjääri mäeeraldis ja

selle teenindusjama (kaevandamisloa nr L.MK/320058; loa omaja OÜ Ikaros Grupp, luba

kehtib kuni 20.03.2033) ning tulevikus läheneb kaevandamisala kuni kõrgepinge

elektriõhuliinide kaitsevööndini, mis külgneb detailplaneeringu alaga. Ka juhul, kui OÜ

Ikaros Grupp taotletud kaevandamisluba Kadastiku IV lubjakivikarjääris kaevandamiseks

lähiajal ei anta, jääb võimalus karjääri laienemiseks edaspidi, kui Narva linna piirkonnas tekib

suurem ehitusobjekt ja vajadus ehituslubjakivi kasutamiseks. Kuna kaevandamisega

mõjutatakse ümbritsevat keskkonda suuremal või väiksemal määral (müra, tolm, vibratsioon),

jäävad Narva metskond 103 katastriüksuse lääneosale planeerivad hooned lähedal toimuva

kaevandamise mõju piirkonda ja tuleb arvestada kaevandamise käigus võimaliku müra, tolmu

ja vibratsiooni tekkega. Planeeritavad hooned ja tootmine on vajalik projekteerida ja ehitada

selliseks, et kõrgepingeliinidest ida pool säilib Narva lubjakivimaardla maavarale juurdepääs

ja maavara kaevandamisväärsus. Hoonete ja tootmise planeerimisel tuleb arvestada maardla

alal kaevandamisega kaasnevate häiringutega nagu vibratsioon, tolm ja müra. Seega

nimetatud nõudest säilitada Narva lubjakivimaardla maavarale juurdepääs ning maavara

kaevandamisväärtus, on vastustaja otsuse nr 58 motiveerivas osas põhistatud maavara

kaevandamiseks

vajaliku

kaevandamisloa

andmisega

mittenõustamist

just

kavandamistegevuse võimaliku negatiivse mõjuga muuhulgas ka kavandatavale ehitisele.

Seega on vastustaja jätnud arvestamata sellega, et osale Narva lubjakivimaardlast lubati rajada

3-23-492

ehitised. Ehitiste rajanemisega nõustamisel eeldas riik, et Narva linn tagab maardla ülejäänud

osal võimaluse riigile kuuluvat maavara kaevandada.

17.1. Lisaks eeltoodule on vastustaja otsuse nr 58 vastuvõtmisel lähtunud tegelikkusele

mittevastavast teabest. Nimelt asub järvekonna asula mitte Kadastiku IV kavandataval alal,

vaid hoopis olemasoleva kaevandamisloaga hõlmatud alal. Teiste vaidlustatavas otsuses

nimetatud kahepaiksete kaitsealuste liikide esinemise kohta puudub teave sootuks. Viidatakse

aastast 2018-2019 pärinevatele dokumentidele, mis ei sisalda, ega saagi sisaldada tõepärast

teavet alles 2022. a augustis esitatud taotluse kohta. Seega ei saa kaebaja arvates nimetatud

dokumentides toodud seisukohtade ja/või positsioonidega põhistada kekkkonnaloale

nõusoleku andmisest keelamist.

17.2. Väike-Kadastiku järve karjäär ja selle lähiümbrus on kuni aastani 2033. a hõlmatud

varem väljaantud kaevandamisloaga. Mistahes lahendused ei saa realiseeruda enne

kaevetegevuse lõppu. MaaPS ei võimalda kehtival kujul mistahes tegevust, mis vähendaks

võimalusi riigile kuuluva maavara väljamiseks tulevikus. Seega saavutatakse linnale sobiv

resultaat seda kiiremini, mida kiiremini toimub maavara väljamine.

17.3. Vastustaja otsuses nr 58 on tuginenud motiividele, mis irduvad tegelikkusest

(kaitsealuste liikide esinemine väidetust teises asukohas, roheala täisehitamise lubatavus vs

samal alal kaevandamise keeld, rekreatsiooniala rajanemise välistatus sama ala tööstuspargi

laiendamiseks kasutamise korral jne). Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et ebaõigetest

eeldustest lähtuv keeldumine ei saa olla seaduslik.

17.4. Vastustaja otsus nr 58 resolutiivosa sisaldab ebaõigeid faktiväiteid. Vastustaja ei ole

osundanud mitte ühelegi uurimisele või spetsialisti arvamusele, mis välistaks kaevandamist

Kadastiku IV karjääris. Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja poolt esitatud spetsialistide

arvamusi ja Keskkonnaameti seisukohti. Vastustaja ei ole täitnud ka kohtupraktikas rõhutatud

teavitamiskohustust. Vastustaja oleks pidanud andma kooskõlastuse tingimusega, kus

alternatiivse variandina on märgitud muu lubjakivi raimamise meetod.

18. Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Esitatud uue kaevandamisloa

taotluse seletuskirjas on jäetud lubjakivi raimamise meetodiks puur-lõhketööd, mis tekitavad

oluliselt negatiivset mõju tööstuspargi ettevõtetele, mis võib omakorda kaasa tuua mitmetest

investeeringutest loobumise koos rahaliste kahjunõuetega. Kehtiva Narva linna osa

üldplaneeringu (kehtestatud 21.10.2010 Narva Linnavolikogu otsusega nr 143) järgi on

katastriüksuse Narva metskond 102 (katastritunnus 51106:001:0162) maakasutuse

juhtotstarve looduslik haljasmaa 100% ning see on Narva linna üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kohaselt käsitletud rohekoridorina ja

kaetud kogu ulatuses metsaga. Kadastiku karjääri vahetus läheduses paikneb Narva

tööstuspark, mille tegevus areneb. Üldplaneeringu kohaselt asub ettevõtlusala ja Kadastiku

järve (karjäär Kadastik-1, pindalaga 22,5 ha) puhkeala piirkond tööstuspiirkonna keskel

karjääri Kadastik-1 vahetus läheduses ja Elektrijama tee paremal poolel. Kadastiku järve

puhkeala on vastustaja poolt arendatav puhkeala, kus nähakse ette puhkeala teenindava

hoonestuse rajamist. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tööstuspiirkonna linnaosas üheks

rohevõrgustiku tuumalaks Väike-Kadastiku järv ja selle ümbrus. Väike kadastiku järve

ümbrus on potentsiaalne koht rekreatsiooniala arendamiseks. Sinna saab kujundada

heakorrastatud ümbrusega puhkeotstarbelise veekogu, mis ilmestaks piirkonna

tööstusmaastiku, looks täiendavaid vabaaja veetmise võimalusi ning täiendaks kogu linna

rohevõrgustikku. Metsad toimuvad puhvertsoonidena, mis eraldavad tootmisettevõtteid,

3-23-492

raudteid ja maanteid elamualadest. Kavandatav tegevus on vastuolus kehtiva

üldplaneeringuga nii kaevandamise kui ka hilisema kavandatava veekogu osas, aga samuti

Ida-Viru maakonna planeeringuga 2030+, katkestades maakonnaplaneeringus tuumala ja

rohekoridori antud alal. Vastustaja arvates on esitatud taotluses hindamata jäetud mõjud

rohevõrgustiku toimimisele seoses kavandatud tegevustega. Kadastiku karjääri alal paikneb

looduskaitsealuse järvekonna Eesti suurim asula (III kategooria kaitsealuste liikide leiukoht

Bufo bufo (harilik kärkonn) ja Rana temporaria (rohukonn), on ümbritsev keskkond Narva

linnale väärtuslik nii rohevõrgustiku säilitamise mõttes kui ka loodusliku mitmekesisuse ja

puhkeala mõistes. Lisaks Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel Väike-Kadastiku

karjääris on registreeritud nii III kaitsekategooriasse kuuluv tiigikonna elupaik, kui ka II

kaitsekategooriasse kuuluv väikeluige elupaik. Looduskaitseseaduse (LKS) § 53 lg 1 kohaselt

on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine

massiteabevahendites on keelatud. Samas vastavalt LKS § 55 lg 6 on keelatud kaitsealuse

loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise ning rände

ajal. Maavara kaevandamisel ei ole välistatud ebasoodsat mõju kaitsealustele liikidele, eriti

lõhketööde teostamisel. Seoses sellega kuulub kavandatav tegevus Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkusele eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (kuulub nimetatud määruse nr 224 §

15 p 8 selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks

otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala või kaitsvat loodusobjekti). Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ koheselt tuleb antud juhul anda eelhinnangu selle

kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Kadastiku II karjääri loa taotluse käigus läbi

viidud KMH aruanne ei ole enam aktuaalne, kuna ei arvesta hilisemaid muudatusi

lähiümbruses. Narva Linnavolikogu 21.04.2022 otsusega nr 22 alustatud detailplaneering

„Narva metskond 103 ja selle lähiala“ . Vastustaja on huvitatud sellest, et linn pakuks oma

elanikele ohutut elamiskeskkonda ja töökohti. Need suured ettevõtted, kes praegu töökohti

annavad, võivad tekkivas olukorras mitte jätkata enda tegevust. Seega proovib vastustaja

mitte rakendada olemasolevaid ettevõtjaid häirivaid tehnoloogiaid. Kavandatav tegevus ei

kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral KMH läbiviimine on

kohustuslik. Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lg 2 p-s 2 nimetatud

valdkonda hulka. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 (määrus nr 224)

ja KeHJS § 6 lg-st 4 tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju. Seda ei ole tehtud.

18.1. Kohtupraktikas on ka peetud nõusoleku andmisest keeldumist asjakohaseks põhjuseks,

kui kavandatav tegevus on vastuolus kehtestatud planeeringutega. KeHJS § 11 lg 22 kohaselt

enne käesoleva seaduse § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lg-s 21 viidatud

tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab osutaja küsima

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu

ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastustajale

ei ole esitatud kohustuslikku KMH eelhinnangut. Seega kõikvõimalikud keskkonnamõjud ei

ole hinnatud ja puudub piisav info nõusoleku andmiseks. Vastustaja on seisukohal, et

vastavalt KeHJS § 6 lg-le 4 ja määrusele nr 224 tuleb antud juhul anda eelhinnang selle kohta,

kas tegevusel on oluline keskkonnamõju.

18.2. Vastustaja arvates läheb keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 43 lg 3

eesmärgiga vastuollu olukord, kus kohalikul omavalitsusel (KOV-l) tuleks kujundada oma

3-23-492

arvamus enne KMH tegemist. Olukorras, kus vastustaja leiab, et kaevandamise mõju võib olla

kohalike huvide vaatepunktis lubamatult suur, oleks kaevandamisloaga nõustumine enne

KMH tegemist ennatlik (KMH käigus alles tuvastatakse, kirjeldatakse ja hinnatakse

kavandatava tegevuse olulist keskkonnamõju). KMH tegemine iseenesest ei garanteeri veel,

vastustaja vaatepunktist ülemäärast mõju ei esine. Arvestades, et ei ole koostatud seadusega

nõutud eelhinnangut ning ei ole esitatud piisavat infot, tegevusega kaasnevast mõjudest ei saa

vastustaja nõustuda kaevandamisloa andmisega. Vastustaja leiab, et kuna eelnev 2008. a KMH

on koostatud, arvestades suures osas käesoleva ajaga võrredes erinevat ümbritsevat

linnakeskkonda, tugineb teistsugusele kaevandamismeetoditele ning mõjud ümbritsevale

keskkonnale on välja arenenud või veel arendavale tööstuspargile hindamata (sh

sotsiaalmajanduslikud mõjud), siis on vajalik koostada uus keskkonnamõjude hindamine,

mille raames tuleb eraldi teha eksperthinnang muhus vibratsiooni ja tolmu mõjust

ümbritsevatele ettevõttetele, arvestades nende tootmistehnoloogiaid. Lõhkamistööd võivad

negatiivselt mõjutada Narva linna avaliku huviga ettevõtluskeskkonda.

18.3. Vastustaja arvates on vaidlusalused otsused seaduslikud ja õiguspärased. Vastustaja

teostas diskretsiooni arvestades kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning teostas kaalutlusõigust

ratsionaalselt. Vastustaja teatas, et muus osas jääb varasemate eseisukohtade juurde, mis olid

esitatud haldusmenetluses.

19. Kaasatud haldusorgani (edaspidi ka Keskkonnaamet) arvates ei ole kaebus piisavalt

põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukoht on Keskkonnaametile siduv.

Samas ei saa Keskkonnaamet ümber hinnata vastustaja seisukohti ja anda hinnangut nende

õiguspärasusele. Vaidlusalusel alal varem toimunud kaevandamisloa menetluses on

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 1.08.2019 kirjas nr 17-1/18-0148/5859 asunud

seisukohale, et Kadastiku IV kaevandamisloa taotluse puhul puudub ülekaalukas riigi huvi

lubjakivi kaevandamiseks. Keskkonnaamet teatas, et plaanib uuesti küsida ministeeriumilt

seisukohta. Keskkonnaametile teadaolevatel andmetel on ministeeriumi seisukoht viimasel

ajal muutunud.

19.1. Vastustaja võib Keskkonnaameti arvates tugineda keelduva arvamuse andmisel

vastuolule üldplaneeringuga, kuna Keskkonnaamet ei ole esitanud vastustaja KMH

eelhinnangut ja vastustaja on lisaks vastuolule üldplaneeringuga välja toonud ka eeldava

olulise mõju läheduses asuvatele tööstusettevõtetele. Keskkonnaametil puudub kaalutlusruum

vastustaja seisukoha ümberhindamiseks.

19.2. Vastustaja poolt välja toodud 24.01.2019 Narva Linnavolikogu otsusega nr 1 ja

täpsustatud 20.06.2019 Narva Linnavolikogu otsusega nr 41 Narva Tööstuspargi 3. etapp

detailplaneeringu koostamine, mille eesmärgiks on Narva metskond 102 ja Narva metskond

103 kinnistute jagamine tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks, ei ole asjakohane, kuna

detailplaneeringu menetlus on lõpetatud Narva Linnavolikogu 26.01.2023 otsusega nr 8.

19.3. Keskkonnaamet rõhutas, et on 19.09.2022 kirjaga edastanud vastustajale keskkonnaloa

taotluse arvamuse esitamiseks ning nimetatud kirjas võtnud seisukohta olemasoleva KMH

aruande asjakohasuse osas. Hetkel ei ole Keskkonnaamet veel koostanud KMH eelhinnangut

ning ei ole teinud otsust, kas algatada või mitte algatada KMH koostamine. Kokkuvõtlikult on

Keskkonnaamet arvamusel, kui vastustaja on tuginenud mõnele asjakohatule seisukohale

(Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneering, kaitsealused liigid), siis leiab Keskkonnaamet,

et vastustajal on õigus tugineda vastuolule planeeringutega koosmõjus eeldatava olulise

negatiivse mõjuga tööstuspargi ettevõtetele.

3-23-492

19.4. Kohus kohustas 14.06.2024 määrusega kaebajat esitama kohtule kohustamisnõude osas

kaebetähtaja ennistamise taotlus ja täiendav tõend.

19.5. Kaebaja vastas kohtumääruses esitatud kohtunõudele 19.06.2024.

19.6. Kohus esitas 19.06.2024 Keskkonnaametile kohtunõude.

19.7. Keskkonnaamet vastas kohtunõudele 21.06.2024.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

20. Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (I),

seejärel kompromissi sõlmimise aja määramiseks (II), seejärel hindab vastustaja 27.10.2022

otsuse nr 58 ja 26.01.2023 otsuse nr 7 õiguspärasust (III), järgmisena otsustab

kohustamisnõude põhjendatavuse üle (IV) ja viimasena jagab menetlusosaliste menetluskulud

(V).

I

21. Halduskohtumenetluse käigus tegi kohus kindlaks, et kaebus kohustamisnõude osas võiks

olla mittetähtaegne ja tegi 14.06.2024 määrusega kaebajale ettepaneku esitada kohtule tõendid

27.10.2022 otsuse nr 58 kättesaamise kohta. Kaebaja teatas kohtule, et sai 27.10.2022 otsuse

nr 58 kätte 19.06.2024. Ühtlasi taotles kaebaja kohtult kaebetähtaja ennistamist.

22. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus kaebetähtaja, kui menetlusosaline lasi

menetlustähtaja mööda mõjuval põhjusel. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb

mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus märgib, et vastustaja korraldas

vaidemenetluse ja langetas 26.01.2023 vaideotsuse nr 7, kuigi vaidemenetluse

korraldamiseks, mille esemeks on menetlustoiming, puudus õiguslik alus (vt haldusmenetluse

seaduse (HMS) § HMS § 72 lg 3 p 5 ja MaaPS). Vastustaja tegevus oli kaebajat eksitav ning

selle tulemusena jäi kaebus halduskohtusse õigel ajal esitamata. Sellisel juhul ei olnuks

kaebajal piisavalt aega pöörduda halduskohtusse, kui haldusorgan oleks vaide HMS § 79 lg-s

3 sätestatud seitsmepäevase tähtaja jooksul vaideõiguse puudumise tõttu tagastanud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on vastustaja eksitav käitumine tähtaja ennistamise

mõjuvaks põhjuseks.

23. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kaebaja taotluse ja ennistab kohustamisnõude osas

möödalastud kaebuse esitamise tähtaja ning loeb kaebust kohustamisnõude osas tähtaegselt

esitatuks.

II

24. Kohus selgitab esmalt, et kohustas kaebajat 14.06.2024 määrusega esitama kohtule

kohustamisnõude osas kaebetähtaja ennistamise taotluse erinevalt 10.10.2023 määruses

sätestatud täiendavate taotluse esitamise tähtajast, kuna kohus on tutvunud uue

kohtupraktikaga. Kohus kahtles kohustamiskaebuse lubatavuse osas selle mittetähtaegsuse

tõttu. See, et kohus kohustas kaebajat esitama kohtule 14.06.2024 määrusega kaebetähtaja

ennistamise taotlus ja tõendid vaidlusaluse otsuse kättesaamise kohta, ei tähenda, et kohus

pikendas või muutis 10.10.2023 määruses sätestatud tähtaegu taotluste esitamise kohta.

14.06.2024 määruses esitatud kohtunõue puudutas ainult kaebetähtaja ennistamise taotlust.

3-23-492

25. Kaebaja esitas kohtule 27.05.2024 taotluse täiendava tähtaja määramiseks kompromissi

sõlmimiseks kaevandamisloa võimalikes täiendavates tingimustes kuni 30.09.2024. Kohus

märgib, et taotlus laekus kohtusse peale seda, kui on möödunud Tartu Halduskohtu

10.10.2023 määruses kindlaksmääratud aeg täiendavate taotluste esitamiseks. Pidades silmas,

et taotlus on esitatud kohtule kuu aega enne kohtuotsuse avalikustamise kuupäeva

(27.06.2024), aga samuti seda, et kaebaja saab pidada vastustajaga läbirääkimisi ka peale

kohtuotsuse avalikustamist ehk kaevandamisloa menetluse käigus, mis ei pruugi olla

lõppenud käesoleva otsuse jõustamise korral. Kaebajal on alati võimalused saavutada enda

eesmärke halduskohtumenetluse väliselt. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse

täiendava aja määramiseks kompromissi sõlmimiseks läbi vaatamata, kuna see on esitatud

lubatud ajast hiljem ja selle läbivaatamata jätmine ei riiva intensiivsemalt kaebaja õigusi.

III

26. Haldusasja materjalide kohaselt taotles kaebaja (3.08.2022 taotlus T-KL/1010908)

Keskkonnaametilt kaevandamisloa väljastamist Kadastiku IV lubjakivikarjääri

kaevandamiseks, jäätmete tekitamiseks ja saasteainete heitallikatest välisõhku väljutamiseks.

Vastustaja otsustas 27.10.2022 otsusega nr 58 keelduda kaebaja poolt Keskkonnaameti poolt

taotletud kaevandamisloale kooskõlastuse andmisest põhjendades seda kokkuvõttes sellega, et

kavandatud tegevus on vastuolus kehtiva Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa

üldplaneeringuga nii kaevandamise kui ka hilisema kavandatava veekogu osas, jäädes samuti

ka Ida-Viru maakonna teemaplaneeringuga määratud rohekoridori tuumalasse

(Üldplaneeringu järgi on vaidlusaluse Kadastiku IV karjääri ala maakasutuse juhtotstarve

looduslik haljasmaa). Kavandatud tegevus ei arvesta ka Ida-Viru maakonnaplaneeringuga

2030+, katkestades maakonnaplaneeringus tuumala ja rohekoridori ning esitatud taotluses on

hindamata mõjud rohevõrgustiku toimimisele seoses kavandatud tegevustega. Lisaks leidis

vastustaja, et Kadastiku karjääri alal paiknevad kaitsealused liigid ja seetõttu on ümbritsev

keskkond on väärtuslik. Kaevandamisloa alusel kaevandamine tekitaks olulist negatiivset

sotsiaalmajanduslikku mõju tööstuspargi ettevõtetele, Narva linna elanikele ja linnale

tervikuna. KHM eelhinnangut ei ole vastustajale esitatud, mistõttu ei saanud vastustaja enda

lõplikku seisukohta kujundada.

27. MaaPS § 42 lg 1 sätestab, et kaevandamiseks peab olema kaevandamisluba, kui käesolev

seadus ei sätesta teisiti. MaaPS §-st 48 tulenevalt on kaevandamisloa andjaks Keskkonnaamet.

MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse

saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma

arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kohtupraktikas on leitud, et

kaevandamisloa kooskõlastamisel on kohaliku omavalitsuse üksusel lai kaalutlusruum ja

kohus võib sekkuda juhul, kui kohalik omavalitsus on kooskõlastuse andmise keeldumisel

lähtunud sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekkivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses.1

28. Kohus märgib, et planeeringute osas viitas kaebaja Maa-ameti poolt 14.07.2022 kirjas nr

6-3/22/10572-3 antud soovitustele: „Detailplaneeringu raames tuleb hoonete ja tootmine

projekteerida selliseks, et säiliks kõrgepingeliinidest ida pool Narva lubjakivimaardla

maavarale juurdepääs ja maavara kaevandamisväärtus. Hoonete ja tootmise planeerimisel

tuleb arvestada maardla alal kaevandamisega kaasnevate häiringutega nagu vibratsioon, tolm

ja müra.“

1 RKHKo 3-3-1-62-08, p 10.

3-23-492

Kohus rõhutab, kaebaja poolt viidatud detailplaneering on nüüdseks lõpetatud. Teiseks

kaebaja poolt välja toodud Maa-ameti seisukoht kinnitab pigem vastustaja väiteid selle kohta,

et lubjakivi kaevandamiseks puur-lõhketööd Kadastiku IV karjääris võiks olemasolevale ja

arenevale tööstuspargile olla negatiivse mõjuga.

Kohus rõhutab ka, et hetkel ei käi vaidlus selle üle, kas riik (Vabariigi Valitsuse kaudu) on

andnud kaevandamisloa andmise nõusoleku. Samas ei ole nimetatud nõusoleku andja Maa-

amet. Antud juhul lähtus Maa-amet sellisest variandist, et on olemas lubjakarjäär Kadastik IV

planeeringualaga vahetus läheduses ja mis on riigi omandis, mistõttu Maa-ameti ülesanne oli

vaid juhtida tähelepanu asjaolule, et vajaduse tekkimisel tulevikus oleksid planeeringuga

tagatud juurdepääsud karjäärile, aga samuti sellele, et tegutsevast karjäärist võiks olla mõju

lähedal asuvatele hoonetele ja tootmisele. Sellest Maa-ameti seisukohast ei saa kohtu

hinnangul välja lugeda seda, et Maa-amet oleks mingil moel toetanud Kadastiku IV karjäärile

kaevandamisloa väljastamist. Kohus märgib, et detailplaneeringu koostamine on lõpetatud

Narva Linnavolikogu otsusega (dtl 117).

29. Kaebaja väitis, et Keskkonnaamet on 19.09.2022 kirjas nr DM-118970-9 osutanud

konkreetsele KMH aruandele, mille järgi võimalikud leevendusmeetmed on asjakohased, kuid

vastustaja ei ole neid seisukohti vaidlusaluses otsustes (sh vaideotsuses) ümber lükanud.

2018. a esitatud inseneribüroo Steiger tööle 18/2368, mis käsitab

detailselt lõhkamistööde võimalikke mõjusid ning nende leevendamise

meetmeid on vastustaja vastuargumendiks kasutanud ainult

kaevandamisala läheduses paiknevate kinnisasjade omanike seisukohti, et

nad ei soovi kaevandamistegevust. Kaebaja arvates ei ole tegemist

kohase kaalutlusega.

30. Kohus kaebajaga ei nõustu.

Vaidlusaluste otsuste kohaselt osutas vastustaja asjaolule, et varasemalt

Keskkonnaameti poolt 23.04.2018 kirjas nr 12-2/18/1589 esitatud KMH

eelhinnang on aegunud, sest olukord ümbritseval tööstuspargi alal on

alates 2018. a muutunud ning KeHJS § 61 lg 3 alusel oli Keskkonnaametil

kohustus enne kaevandamisloa taotluse kooskõlastusele saatmist

koostada KMH eelhinnang arvestades tekkinud muudatusi. Kohus on

seisukohal, et vastustaja on õigesti viidanud nii asjakohasele

kohtupraktikale2 kui ka faktilisele asjaolule selle kohta, et eelmisest KMH

eelhinnangu, aga samuti tehtud uuringute asjast on olukord Kadastiku IV

karjääri lähiümbruses muutunud,3 mistõttu ei saanud vastustaja kaaluda

kooskõlastuse andmist lähtudes varasemalt tehtud KMH eelhinnangust ja

arvamusest.

Kohus rõhutab, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Kadastiku IV

karjääri lähiümbruses asub Narva linna tööstuspark, kus tegutsevad

suured ettevõtjad ja plaanide järgi on tööstuspargi laiendamine

(ettevõtete arvu suurendamine). Sellisel juhul ei ole õige kaebaja väide, et

vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet ja ei ole asunud välja selgitama

tähtsust omavaid asjaolusid oma algatusel (HMS § 6). Tõendamiskoormus,

et lubjakivi kaevandamine puuri-lõhketööde meetodina Kadastiku IV

karjääris ei ole lähiümbruses olevatele rajatistele ja ettevõttetele, aga

samuti nende toodangutele kahjulik, on kaebajal, mitte vastustajal.4

2 RKHKo 3-20-1247, p-d 23-24.

3 https://ivia.ee/toostuspargid/kuidas-valida-toostuspark/narva-toostuspark/

4 RKHKo 3-20-1247, p 12.

3-23-492

31. Kohutupraktikas on leitud, et vastustajal puudus kohustus koostada

enda initsiatiivil KMH eelhinnangut kooskõlastuse andmise raames. Seda

on pädev teha Keskkonnaamet. Vastustajal tekkinud kahtluse osas selle

kohta, et kaevandamisloa taotluses märgitud kaevandamise meetod võib

mõjutada viimaste aastate jooksul tööstusparki rajanenud ja tulevikus

rajanevate objektide/ettevõtete ja nende tootmist (sh ka toodangut)

negatiivselt, on vastustaja kogunud täiendavat teavet Kadastiku IV karjääri

lähipiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest, kes ühtlasi kinnitasid negatiivse

mõju olemasolu. Kuigi võib nõustuda Keskkonnaametiga selles, et tal

puudus kohustus enne vastustajalt kaevandamisloa osas seisukoha

nõudmist koostada uus KMH eelhinnang, oleks see siiski antud juhul

soovitav, et vastustajal oleks selgem ettekujutus võimalike mõjude kohta

tööstuspargis asuvatele suurtele ettevõtetele ja nende laiendamistele.

33. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaevandamisloa taotluses

mainitud kaevandamismeetod (puur-lõhketöö) tekitab vibratsiooni ja

tolmu. Samuti puudub vaidlus selle üle, et Kadastiku IV karjääri

lähiümbruses tegutsevad suured ettevõtted nagu Aquaphor ja Balti

Elektrijaam ja on plaanis mõnede ettevõttete laiendamine ja uute

rajanemine tööstusparki. Vastustaja on põhjalikult selgitanud 21.01.2023

vaideotsuses nr 7 ja vastuses kaebusele, millised sotsiaalmajanduslikud

ohud võivad kaasneda kaevandamisloa väljastamisega Kadastiku IV

lubjakivikarjäärile, kui hakatakse kasutama puuri-lõhketööde meetodit

lubjakivi kaevandamisel. Kaebaja ei ole vastustaja kahtlusi vastavate

tõenditega ümber lükanud. Seega ka kohus ei saa olemasolevate tõendite

pinnalt välistada negatiivset mõju Narva linna tööstuspargis tegutsevatele

ettevõtjatele ja nende toodangutele, aga samuti ka Narva linnaelanikele ja

linnale tervikuna olukorras, kus mõned suured ettevõtted lõpetaksid enda

tegevuse ja Narva linn saaks hulk töötuid juurde ja linnaeelarvesse

maksmata makse. Selle küsimuse tähtsust on vastustaja korduvalt

rõhutanud nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses. Kohus peab

asjakohaseks välja tuua, et 22.10.2022 seisuga ei olnud vastustajal

andmeid

kuivõrd

tugev

oleks

puur-lõhketööde

teostamisel

lubjakivikarjääris vibratsioon. Samas vibratsiooni tekkimise üle üleüldse

vaidlust ei ole. Selles valguses on vastustaja kahtlus võimaliku

keskkonnahäiringu osas põhjendatud ning ta ei pidanud iseseisvalt

tekkinud kahtluse ümber lükkamiseks koguma täiendavaid tõendeid

iseseisvalt, ehk uurima, mida saaksid teha ettevõtted, et leevendada puur-

lõhketööst tuleneva vibratsiooni mõju kasutuses olevatele seadmetele jne

juba pelgalt seetõttu, et vastustajale ei ole teada nimetatud vibratsiooni

tugevust jne. Sel põhjusel ei ole kaebaja väited selle kohta Aquaphor

International OÜ poolt kasutavatele ülitäpsetele seadmetele vibratsioonimõju saab vähendada

spetsiaalseid vibratsiooni summuteid kasutades (dtl 677 ja 795) asjakohased, ega lükka

vastustaja keskkonnale negatiivse mõju esinemise osas põhjendatud kahtlust ümber.

34. Kohtupraktikas on rõhutatud, et KOV ei ole kaevandamisloale nõusoleku andmist

kaaludes jäigalt seotud MaaPS §-s 55 sätestatud alustega, millest tuleb lähtuda

Keskkonnaametil loa andmist või sellest keeldumist otsustades. Kujunenud kohtupraktika

järgi tuleb KOV-l otsustades selle üle, kas anda kaevandamisloa taotlusele nõusolek, lähtuda

3-23-492

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas

keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks on

kohtupraktikas peetud nõusolekust keeldumisel näiteks seda, kui kaevandamine halvendaks

ümbruskonna elanike elutingimusi, aga ka kui kaevandamine oleks vastuolus kehtiva

planeeringuga. 5

35. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist asjakohaste

põhjendustega, miks vastustaja ei anna kaevandamisloale kooskõlastust.

Puhtalt geograafiliselt ei saa kohus samuti negatiivset mõju Kadastiku IV

karjääri lähiümbruses tegutsevatele ettevõtjatele välistada. Nimelt asub

näiteks ettevõtte Aquaphor International OÜ (Kadastiku tn 33b, dtl 330 ja 332)6, kes

kasutab tootmisprotsessis ülitäpseid seadmeid (dtl 673-679), Kadastiku IV karjääri vahetuses

läheduses. Aquaphor International OÜ juhatuse liikme kinnitusel on ettevõttes kasutusel ja

tellitud seadmed maavibratsiooni osas tundlikud. Kohus märgib, et haldusasja materjalidest ei

ole näha tõendeid, mis kinnitaksid, et puur-lõhketööde teostamisel ei esine maavibratsiooni

või see oleks minimaalne ja ilmselgelt Kadastiku IV lähiümbruses olevaid ettevõtteid (sh

tootmisprotsesse) mittehäiriv. Haldusasja materjalidest on näha, et keskkonnaloa taotluses on

kaebaja käsitlenud müraga seotud mõjusid, kuid jättis käsitlemata mõjud keskkonnale, mis

võiksid tulla puur-lõhketööde tulemusena, eelkõige vibratsiooni mõjud. Vaidlus puudub selle

üle, et Kadastiku IV karjäärile suhteliselt lähedal asuvad lisaks suurtele ettevõttetele Balti

elektrijaam (ehitatud 1954. a asub kavandatud lubjakivikarjäärist 0,8 km kaugusel), Narva

veehoidla betoonist ülevoolu- ja vasakkalda muldtamm (ehitatud 1956.a7 asuvad

kavandatavast lubjakivikarjäärist 2,9 km kaugusel). Keskkonnaloa taotlusele lisatud

dokumentidest on näha, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara keskmiselt umbes 3 000 m3

ulatuses, kujuneb ühe lõhkamise ala suuruseks umbes 430 m2 (dtl 163). Haldusasja

materjalide kohaselt on KMH eelhinnang Kadastiku lubjakivikarjäärile

koostatu enam kui 13 aastat tagasi.8, kusjuures tookord ei tulnud kõne alla

lubjakivi kaevandamise meetodina puur-lõhketööde teostamine. Seega ei

saanud KMH eelhinnang arvestada alates 2012. a Kadastiku

lubjakivikarjääri asukoha lähedusse kerkinud Narva linna tööstuspargile,

mis pidevalt areneb ning millele mõju Kadastiku IV lubjakivikarjääri

võimalikust tegevusest on ilmselge.

36. Kaebaja viide Maa-ameti 14.07.2022 kirjas nr 6-3/22/10572-3 väljendatud

seisukohale, kus Maa-ameti hinnangul tuleb projekteerida planeeritavad hooned ja tootmine

selliseks, et neid võivad edaspidi häirida vibratsioon ja tolm Kadastiku IV karjääri tegevusest

toetab vastustaja kahtlusi esinevate häiringute ja negatiivsete mõjude osas. Nõustuda saab

vastustajaga selles, et tal oli kohustus kooskõlastuse andmise kaalumisel lähtuda

ettevaatuspõhimõttest (KeÜS § 11 lg 1).

37. Kaebaja väide, et vastustaja motiveeris otsust nr 58 lehekülgedel 1-2 2018-2019 aastast

pärinevate dokumentidega ei ole õige. Vastustaja otsusest nr 58 on näha, et lehekülgedel 1-2

kirjeldas vastustaja Kadastiku IV lubjakivikarjääri puudutavat varasemat dokumentatsiooni ja

menetlusete käiku. Kohtule ei ole näha, et vaidlusaluse otsuse nr 58 lehekülgedel 1-2

5 RKHKo 3-20-1247, p 10.

6https://www.google.com/maps/place/Aquaphor/@59.3701464,28.1199135,15z/data=!

4m6!3m5!1s0x469449c59d42093b:0xae84a432eb62aa4e!8m2!3d59.3694987!

4d28.1335284!16s%2Fg%2F11rdzgly20?entry=ttu

7 https://et.wikipedia.org/wiki/Narva_veehoidla

8 Keskkonnameti 30.12.2019 korraldus nr 1-3/19/2475, p 2.10.

3-23-492

kirjeldatud menetlustoimingutega ja dokumentidega oleks vastustaja põhjendanud

kaevandamisloale väljastatud kooskõlastuskeeldu.

38. Kaebaja väitis, et vastustaja ei arvestanud kaalutlusõiguse teostamisel spetsialistide

arvamustega. Halduskohtumenetluse käigus kaebaja poolt kohtule esitanud tõend (OÜ

Inseneribüroo STEIGER poolt tehtud Kadastiku IV lubjakivikarjääris kaevandamisega

kaasneva maavõngete eksperthinnang, Töö nr 18/2368, dtl 825-846) kinnitab kohtu arvates, et

Kadastiku IV lubjakivikarjääris kavandatud lubjakivi väljavõtmine võib endaga kaasa tuua

keskkonnahäiringu (KeÜS § 3 lg 1) vms. Kuigi eksperthinnang välistab Kadastiku IV karjääri

lähipiirkonnas asuvatele hoonetele ohu tekkimist, ei ole siiski puur-lõhketöödest maavõngete

kaudu tulenev mõju (sh negatiivne) välistatud. Nimelt eksperthinnangu kokkuvõtlikus osas on

märgitud, et: „Teadaolevalt paiknevad hoones C tööstusseadmed (presspingid), mis on

maavõngetele ja vibratsioonile tavapärasemast tundlikumad. Nimetatud seadmete valmistaja

poolt on seadmetele määratud suhteliselt madalad maavõngete piirväärtused ning spetsiifilised

ehituslikud tingimused tööstushoones. Selleks, et vältida lõhketööde võimaliku negatiivse

mõju avaldumist, tuleb lõhketööde jõudmisel mäeeraldise põhjaossa teostada maavõngete

mõõtmised tootmishoone juures välitingimustes ning hoones sees presspinkide asukohas.

Juhul kui mõõdetud väärtused ületavad seadmetele lubavaid väärtusi, tuleb muuta lõhketööde

parameetreid“. Eelpoolnimetatu viitab kohtu hinnangul Kadastiku IV lubjakivikarjääris puur-

lõhketöid tehes, et on olemas siiski keskkonnahäiring ja negatiivne mõju lähedal asuvatele

tootmishoonetele. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et sellisel juhul oleks soovitav

Keskkonnaameti kui erapooletu ja pädeva riigiasutuse poolt koostatud KMH eelhinnang.

39. Kaebaja ja Keskkonnaamet heitsid vastustajale ette, et vastustaja jättis kaalutlemata

kaevandamisloale kooskõlastuse andmisel alternatiivseid võimalusi Kadastiku IV lubjakivi

kaevandamisel ning kooskõlastuse tingimusega kasutada kaevandamisel naabruskonda

vähemhäirivaid meetmeid.

40. Kohus kaebaja ja Keskkonnaametiga ei nõustu.

Kohtu hinnangul väärib tähelepanu asjaolu, et kaebaja on esitanud Keskkonnaametile taotluse

kaevandamisloa saamiseks, kus kaevandamise meetodiks oli märgitud puur-lõhketööd. Muid

kaevandamistööde teostamiseks alternatiivseid variante taotluses märgitud ei ole. Seega oleks

Keskkonnaamet saanud väljastada kaevandamisloa kaebaja poolt vaid taotluses nimetatud

tingimustel. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kohtupraktika kohaselt loetakse

tingimusega väljastatud kooskõlastust siiski mitteantuks. Seega kui vastustaja oleks andnud

kooskõlastuse tingimusega, oleks Keskkonnaamet pidanud keelduma kaevandamisloa

väljastamisest (MaaPS § 55 lg 1 p 11).9 Pidades silmas seda, ei ole kohtu hinnangul

vastustajale etteheidetav, et ta väidetavalt jättis kaalutlemata muid kaevandamise meetodeid

ning ei väljastanud kooskõlastust kaevandamisloale tingimusega kasutada keskkonda

vähemhäirivaid meetmeid. Kohtu arvates, kui kaebaja pidas võimalikuks lubjakivi

kaevandamisloa taotlemisel muude kaevandamismeetodite kasutusele võtmist, oleks ta

pidanud seda kajastama kaevandamisloa taotlusel. Vastasel juhul võib tekkida selline olukord,

kus kaevandamisluba väljastatakse taotluses nimetatud tingimustel, kuid kooskõlastus on

saadud muid kaevandamistingimusi silmas pidades.

41. Kohus märgib, et kaebaja ei ole ümber lükanud vaidlusalustes otsustes vastustaja poolt

välja toodut, et Kadastiku IV karjääri käivitamine oleks vastuolus Narva linna

tööstuspiirkonna osas üldplaneeringuga.

9 RKHKm 3-3-1-1-10, p 12.

3-23-492

42. Kohus tegi kindlaks, et Kadastiku IV karjääri käivitamine, mis eeldab olemasoleva

maastiku muutmist (metsade raiet, mulla jne tõstmist) oleks vastuolus Narva Linnavolikogu

21.10.2010 otsusega nr 143 kehtestatud Narva linna tööstuspiirkonna linna osas

üldplaneeringuga, mille seletuskirja lk 4910 ja üldplaneeringu juurde kuuluva haljastuse

skeemi järgi on Kadastiku IV karjääri territoorium hõlmatud haljastusalaga.11

Kinnistusraamatu andmete järgi on tegemist sihtotstarbe järgi 100% maatulundusmaaga.

Maakatastriseaduse § 181 lg 9 sätestab, et maatulundusmaa on põllumajandussaaduste

tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik

potentsiaal.

43. Kuna vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg-le 4 kuuluvad kehtestatud planeeringu juurde

ka seda puudutavad dokumendid (sh skeemid ja joonised, planeerimisseaduse § 3 lg 4) võib

nõustuda vastustajaga, et esineb vastuolu Narva Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 143

kehtestatud Narva linna tööstuspiirkonna linna osas üldplaneeringuga. Kohtu arvates väärib

tähelepanu ka see asjaolu, et vaidlusalustes ostustes viitab kaebaja ühes osas vastuolule

üldplaneeringuga ja maakonnaplaneeringuga just haljastuse hävimise osas, kuid teises osas

möönab Kadastiku IV lubjakivikarjääri käivitamist muudel lähiümbruses olevatele

ettevõtetele soodsamatel tingimustel, mis samuti eeldab tegevust, mis näeb ette kinnistul

Narva metskond 102 üldplaneeringuga ettenähtud haljastuse, kas osaliselt või täielikult

hävimist. Vastustaja möönis Kadastiku IV lubjakivikarjääri käivitamist ka Narva

Linnavolikogu 21.2024 otsusega nr 15 vastu võetud Narva linna üldplaneeringu seletuskirja

p-s 4.3.11. Seega on kohtu arvates vastustaja põhjendus vastavas osas vastuoluline, kuna ühelt

poolt ei välista kaebaja Kadastiku IV lubjakivikarjääri tegevust muude kaevandamismeetodite

kasutusele võtmisel, aga teiselt poolt on viidades kehtestatud üld- ja maakonnaplaneeringutele

ei ole nõus haljastuse kahanemisega katastriüksusel. Nõustuda tuleb aga vastustajaga selles, et

Kadastiku IV lubjakivikarjääri kasutusele võtmine oleks vastuolus nii maakonna

planeeringuga, Narva linna üldplaneeringuga ja Narva linna tööstuspiirkonna osas kehtestatud

üldplaneeringuga, mille üldiseks nõudeks on nõue vältida maardlate kasutuselevõtul

võimalusel alasid, mis asuvad rohelises võrgustikus ja mis kehtisid 27.10.2022 seisuga.12.

Kuna Narva linna uus detailplaneering on veel kehtestamata, ei arvesta kohus Narva

Linnavolikogu poolt 21.03.2024 otsusega nr 15 vastu võetud detailplaneeringuga. Kohus

märgib, et puudub vaidlus selle üle maa ala katastritunnusega asub planeeringute kuuluvate

kaartide järgi rohelises võrgustikus. Puudub vaidlus ka selle üle, et Kadastiku IV

lubjakivikarjääri käivitamise vastu puudus riigil, kui maavaraomanikul huvi. Lisaks märgib

kohus, et Narva linna tööstuspiirkonna linna osas üldplaneeringu seletuskirja p 4.1.3 kohaselt

ei tohi vibratsioon ja mitteioniseeritav kiirgus planeeritaval alal ületada sotsiaalministri

17.05.2002.a määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni mõõtmismeetodid” § 3 lg 3 ning sotsiaalministri 21.02.2002.a määrus nr 38

„Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine” § 5 lg 2, § 6 lg 2

kehtestatud piirväärtuseid.

44. Kaebaja heitis vastustajale ette, et vastustaja vaidlusaluse otsuse põhjendustes tugines

tegelikkusele mittevastavatele andmetele (Kadastiku karjääri alal loodukaitsealuse järvekonna

Eesti suurim asula paiknemine). Vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud.

10file:///C:/Users/dmitri.skatsko/AppData/Local/Temp/vt%20punkt%204.3.11_2024-04-

09_Narva_UP_seletuskiri_avalikule%20v%C3%A4ljapanekule.pdf

11file:///C:/Users/dmitri.skatsko/AppData/Local/Temp/42ca54b4-ee83-4bf2-bbef-

b95ac7774d47_UP_Narva_toostuspiirkonna_linna_osa.zip.d47/SELETUSKIRI_LISAD/

Haljastuse_hinnang_SKEEM_05.2009.pdf

12 Ida-Viru maakonnaplaneeringu aastani 2030+ seletuskirja p 8.1.

3-23-492

45. Keskkonnaamet täiendavas seisukohas kaebusele selgitas, et vaidlusaluses otsuses nr 58

vastustaja poolt sulgudes nimetatud harilik kärnkonn ja rohukonn ei ole järvekonnad.

Kadastiku IV mäeeraldis (Narva metskond 102, katastriüksuse tunnus 51106:001:0187) jääb

osaliselt Väike-Kadastiku järve (EELIS kood VEE2015430) veealale, kus on inventeeritud II

kaitsekategooria kaitsealuse liigi väikeluige (Cygnus columbianus bewikii) rändepeatuspaik

(EELIS kood KL09127726). Rohkem kaitsealuste liikide elupaiku taotletaval mäeeraldisel

EELISe andmetel (seisuga 22.03.2024) ei ole. Väljaspoole taotletavat mäeeraldise ala, kuid

katastriüksusele 51106:001:0187, jääb osaliselt III kaitsekategooria kaitsealuste liikide

rohukonna (Rana temporariria) (EELIS kood KL09125394) ja hariliku kärnkonna (Bufo bufo)

(EELIS kood KL09125395) elupaigas olev nimetu tiigi ala. Taotletava mäeeraldise kõrval

oleval Kadastiku II lubjakivikarjääri alal (katastritunnus 51106:001:0222) on EELISe

andmetel eelnimetatud väikeluige rändepeatuspaigast suurem osa ning II kaitsekategooria

kaitsealuse liigi tiigilendlase (Myotis dasycneme) (EELIS kood KL09124192) leiukoht.

Lisaks on läheduses oleval Kadastiku III lubjakivikarjääri (katastritunnus 51106:001:0264)

alal registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi tiigikonna (Pelophylax lessonae)

(EELIS kood KL09132440). Vastustaja ei ole selle üle vaielnud.

Halduskohus märgib, et hoolimata eelpoolkirjeldatud ebaõigetest andmetest 27.10.2022

otsuses nr 58 jäi Keskkonnaamet seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu

rahuldamisele. Kohus nõustub Keskkonnaametiga ja kaebajaga, et vastustaja viitas

27.10.2022 otsuses nr 58 ebaõigetele andmetele Kadastiku karjääri alal loodukaitsealuse

järvkonna Eestis suurima asula paiknemise kohta, aga samuti hariliku kärnkonna ja

rohukonna osas ja ei pea vajalikuks neid korrata.

46. Kohus on kokkuvõttes seisukohal, et vastustaja tuginedes sotsiaalmajanduslikele riskidele,

mis tõenäolisel võivad esineda kaevandamisloa andmisel Kadastiku IV lubjakivikarjäärile, on

omistanud nendele riskidele õige kaalu ja üldjoontes asjakohaselt põhjendatud, miks ta

keeldus 27.10.2022 otsusega nr 58 kooskõlastuse andmisest. Käesoleva otsuse p-des 43-45

tuvastatud 27.10.2022 otsuse nr 58 põhjendustes olevad vastuolud ja ebaõiged andmed ei

mõjuta kohtu hinnangul selle menetlustoimingu õiguspärasust tervikuna, kuna vastustaja

oleks saanud keelduda kooskõlastuse andmisest pelgalt viidates esinevatele

sotsiaalmajanduslikele riskidele (ettevõtete lahkumine tööstusalast, töökohtade vähenemine

linnas jne) ja lähtudes ettevaatusprintsiibist. Vastustaja on sotsiaalmajanduslikele riskide

vähendamise tähtsust rõhutanud ka halduskohtumenetluses.

Võttes arvesse, et kohus ei ole tuvastanud Narva Linnavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 58

õigusvastasust ning kaebaja ei ole taotlenud eraldiseisvalt 27.10.2022 otsusest nr 58

vaideotsuse nr 7 tühistamist (HKMS § 45 lg 4), puudub alus 26.01.2023 vaideotsuse nr 7

tühistamiseks. Samas tuvastas kohus kohtuotsuse punktis 22, et kaebajal puudus üldse vaide

esitamise õigus, mis aga halduskohtumenetluse hilisemas staadiumis. Vaide esitamise õiguse

puudumine tähendab ühtlasi seda, et 26.01.2023 vaideotsus nr 7 ei riiva kaebaja subjektiivseid

õigusi (HKMS § 44 lg 1), mistõttu puudub tal kaebeõigus. Kohtupraktikast tulenevalt, kui

kaebeõiguse puudumine selgub halduskohtumenetluse keskel, võib kohus jätta kaebuse

vastavas osas rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse 27.10.2022 otsuse nr 58

õigusvastasuse kindlakstegemise ja 26.01.2023 vaideotsuse nr 7 tühistamise nõuetes

rahuldamata.

III

47. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist

või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või

3-23-492

toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtupraktikas on leitud, et

kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on eelkõige haldusorgani tegevuse

õigusvastastasus.13 Kohus ei ole tuvastanud vastustaja menetlustoimingu, mis on hõlmatud

27.10.2022 otsusega nr 58 õigusvastasust. Seega ei ole täidetud kohustamisnõude rahuldamise

eeldused ja kohustamisnõue jääb rahuldamata.

48. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

49. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, kui kaebaja peab võimalikuks Kadastiku IV

lubjakivikarjääris kaevandamist muu meetodit kasutades, mis oleks ka vastustajale sobiv

vähendatud keskkonnahäiringute tõttu, on tal võimalus muuta enda Keskkonnaametile

varasemalt esitatud taotlust või esitada uus taotlus kaevandamisloa saamiseks. Tulenevalt

ettevaatuspõhimõttest võib KOV kooskõlastuse kohta otsuse tegemisel põhimõtteliselt

tugineda võimalikele keskkonnamõjudele olukorras, kus asjaolud võimaldavad mõjude

tekkimist eeldada, kus taotleja antud selgitused ei lükka nimetatud eeldust ümber ning kus

Keskkonnaamet ei ole otsustanud keskkonnamõju hindamise (KMH) tegemist. Sellisel juhul

on Keskkonnaametil võimalik korraldada KMH pärast kaevandamisloa kooskõlastamata

jätmist. KMH käigus uute asjaolude ilmnemisel on KOV-l võimalik oma seisukohta

kooskõlastuse küsimuses muuta, samuti on Vabariigi Valitsusel uusi asjaolusid võimalik

arvestada MaaPS § 55 lg-s 4 sätestatud nõusoleku andmisel. 14

IV

50. Vastavalt HKMS § 158 lg-le 5 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse

ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et

menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse täies ulatuses

rahuldamata. Seega esineb kaebajal menetluskulude kandmise kohustus. HKMS § 109 lg 1

sätestab, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan

ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude

väljamõistmist kaebajalt. Seega jätab kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 poolte

menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

13 RKHKm 3-17-2610, p 13.2.

14 RKHKo 3-21-101, p 30.