Legislator Case Law & Legislation
2-22-19510/11 AI generated

2-22-19510/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-19510/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood Mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood

Legislator headnote

AI generated

2-22-19510/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood Mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood

Keywords

AI generated
interest rate subsidy antitrust leniency programme vat reassessment recurrent expenditure cash subscription of capital rehabilitation supplement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-19510

Tsiviilasi

OÜ REBALA GRUPP hagi aktsiaselts Smakus vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

41 891,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ REBALA GRUPP (registrikood 10096573)

Hageja lepinguline esindaja: jurist Neeme Sild, e-post:

neeme.sild@maardu.ee

Kostja: aktsiaselts Smakus (registrikood 10059750),

asukoht Fosforiidi tn 2, 74114 Maardu, e-post:

smakus@smakus.ee

Kostja seaduslikud esindajad: juhatuse liige V. V.

(isikukood xxxx) ja prokurist T. A. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood

10096573) kasuks välja tagasi maksmata laen 25 000 eurot.

3. Mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood

10096573) kasuks välja tasumata intressid 10 271,36 eurot.

4. Mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood

10096573) kasuks välja viivis 6 620,30 eurot ja alates 01.01.2023 kuni laenu

tagasimaksmiseni edasiulatuv viivis põhinõudelt (25 000 eurot) 8% aastas, millele

lisandub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 3 206,80 eurot.

7. Määrata menetluskulude tasumise osas kindlaks otsuse täitmise kord ja määrata, et

hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda hageja arveldusarvele nr

xxxx AS-s Xxxx.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja esitas kohtule hagis järgnevad nõuded (15.03.2023 täpsustatud hagi, tlk 32-34),

milles hageja palub kohtul:

mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood

10096573) kasuks välja tagasi maksmata laen 25 000 eurot;

mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood

10096573) kasuks välja tasumata intressid 10 271,36 eurot;

mõista aktsiaseltsilt Smakus (registrikood 10059750) Rebala Grupp OÜ (registrikood

10096573) kasuks välja viivis 6 620,30 eurot ja alates 01.01.2023 kuni laenu

tagasimaksmiseni edasiulatuv viivis põhinõudelt (25 000 eurot) 8% aastas, millele lisandub

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

2. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29.02.2016 laenulepingu nr xxxx, millega hageja

andis kostjale laenu 25 000 eurot intressiga 1,1% kuus (13,2 % aastas) ning laenu

tagasimaksmise ja intresside tasumise tähtajaga 01.09.2016. Laen kanti kostja pangakontole

üle 29.02.2016. Kostja on raha kasutamise eest tasunud intressi 06.04.2016 summas 275

eurot, 30.06.2016 summas 500 eurot ja 12.07.2016 summas 275 eurot, kokku 1 050 eurot.

3.

20.02.2019 on kostja seaduslik esindaja V. B. allkirjastanud hageja meeldetuletuse ja

kooskõlastanud maksegraafiku. Samal kuupäeval sõlmiti ka laenulepingu nr xxxx lisa 1,

millega muudeti laenulepingu tingimusi ja lepiti kokku, et laenusumma ja tasumata

intresside tasumise lõpptähtaeg on 20.02.2020 ja kõikide kohustuste tasumine toimub

vastavalt lisa 1 p-s 1 kokkulepitud maksegraafikule (alapunkt 1.4.) kogusummas 35 271,36

eurot ja intresside arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale

(lepingu lisa 1 p 2.1).

4. Intressinõude osas lähtub hageja laenulepingu lisas 1 poolte vahel kokku lepitud intresside

summast, mis koosneb ajatatud intressist 8 448 eurot ja graafikujärgsest tasumata intressist 1

823,36 eurot. Hageja esitab kostja vastu tasumata intressi nõude kogusummas 10 271,36

eurot, milles tasumises hageja ja kostja on kokkuleppe saavutanud.

5. Kostja ei ole kokkulepitud tähtaegade jooksul laenulepingut laenu tagasimaksmise ja

intresside tasumise osas täitnud ja tema rahalised kohustused hageja ees seoses kokkulepitud

maksetähtaegade möödumisega on muutunud sissenõutavaks.

6. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 nimetatud

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

on laenu perioodil 0,00%. Laenulepingu nr xxxx lisa 1 punktis 1 kokkulepitud

maksegraafiku alusel tehtud arvutuste järgi on hageja nõue viivitusintressi (viivise) osas 6

620,30 eurot, millise summa väljamõistmist hageja kostjalt soovib.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Hageja esitab vastava nõude.

Kostja vastuväited hagile

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Vaidlus puudub poolte vahel järgmistes asjaoludes.

10. Pooled sõlmisid 29.02.2016 laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 25 000 eurot.

11. Kostja on raha kasutamise eest tasunud hagejale intressi vastavalt 06.04.2016 summas 275

eurot, 30.06.2016 summas 500 eurot ja 12.07.2016 summas 275 eurot, kokku 1 100 eurot.

12. 20.02.2019 on kostja tolleaegne seaduslik esindaja V. B. allkirjastanud hageja

meeldetuletuse ja kooskõlastanud maksegraafiku. Samal kuupäeval sõlmiti ka laenulepingu

nr xxxx lisa 1, millega muudeti laenulepingu tingimusi ja lepiti kokku, et laenusumma ja

tasumata intresside tasumise lõpptähtajaks on 20.02.2020 ja kõikide kohustuste tasumine

toimub vastavalt lisa 1 p-s 1.4. kokkulepitud maksegraafikule kogusummas 35 271,36 eurot

ning intresside arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale (lisa 1

p 2.1).

13. Kostjal on 31.12.2022 seisuga OÜ Rebala Grupp ees järgmised rahalised kohustused:

tagastamata laen 25 000 eurot ja tagastamata laenuintress 21 460 eurot.

14. Kostja on seisukohal, et pooled on sõlminud 28.12.2022 kokkuleppe, millega pikendati

laenu tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2023, seega ei ole nõude täieliku tasumise tähtaeg

veel saabunud ning haginõue ei ole hetkel sissenõutav.

15. 28.12.2022 edastas hageja lepinguline esindaja kostjale allkirjastamiseks lepingu lisa nr 2,

millega pikendati laenu tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2023. Pooled olid saavutanud

läbirääkimiste teel kokkuleppe laenu tagasimakse tähtaja pikendamiseks (laenulepingu lisa p

4.1).

16. Kuivõrd vahepeal oli muutunud ettevõtte juhatus, soovis uus juhatus kontrollida võlgnevuse

kujunemist ja tagastamata laenu saldot ning tutvuda laenulepingu dokumentidega.

Laenulepingu lisa allkirjastati juhatuse liikme poolt peale kontrollimist 03.01.2023 ja

edastati hagejale. 04.01.2023 vastas hageja lepinguline esindaja, et lepingu lisa ei

allkirjastata ning hageja on 31.12.2022 esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse võlgnevuse

ja viiviste nõudes.

17. Laenulepingule ei kehti seadusest tulenevad vorminõuded. Vormivabaduse põhimõtte

kohaselt on pooltel õigus lepingu vorm ise valida. See tähendab, et võlasuhe poolte vahel

tekib tavaliselt juba nendevahelise kokkuleppega ja nad ei pea juhinduma kindlatest vormi-

või muudest nõuetest. Vormivabadus laieneb lisaks lepingu sõlmimisele lepingu

muutmisele, lõpetamisele, kokkulepetele tagatiste ja kõrvalkohustuste kohta ning nõude

loovutamisele ja võla ülevõtmisele. Poolte vaheline laenuleping ei sätesta kokkulepitud

vorminõudeid, seega saab lugeda hageja poolt allkirjastamiseks saadetud laenulepingu lisa

vormikohaseks kokkuleppeks laenu tagasimakse tähtaja pikendamiseks.

18. Ühtlasi, hageja käitumine, kus kostjale esitatakse laenulepingu lisa allkirjastamiseks ning

samal ajal esitatakse võlgnevuse nõudes hagi maakohtule ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega. Kostjal on mulje, et hageja leppis kostjaga suusõnaliselt kokku laenu

tagastamise tähtaja pikendamises ja esitas lepingu lisa allkirjastamiseks ainult eesmärgiga

saada kostjalt deklaratiivset võlatunnistust, vältimaks nõude aegumist. Selline käitumine ei

ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja ei edastanud kostjale selgesõnalist nõuet lepingu

lisa allkirjastamiseks enne aastavahetust (31.12.2022), seega ei saa hageja tugineda

kokkuleppe mitte sõlmimisele, seoses kostja poolt lepingu lisa allkirjastamisega hilinenult

(03.01.2023).

19. Eelpool toodust tulenevalt on kostja seisukohal, et pooled on kehtivalt sõlminud kokkuleppe

laenulepingust tuleneva võlgnevuse tagastamise tähtaja pikendamiseks ning käesoleval

hetkel ei ole hageja nõue sissenõutav, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Kuivõrd

kohustuse tähtaeg ei ole saabunud, on alusetu ka hageja viivisnõue.

Kohtuotsuse põhjendused

Lepingu sõlmimine

20. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

21. Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 29.02.2016 laenulepingu, millega hageja laenas

kostjale 25 000 eurot. Antud asjaolu on tõendatud dokumentaalse tõendiga (vt laenuleping,

tlk 4), kuid kostja on selle väite ka omaks võtnud.

22. Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et 20.02.2019 on kostja tolleaegne seaduslik esindaja V. B.

allkirjastanud hageja meeldetuletuse ja kooskõlastanud maksegraafiku. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et samal kuupäeval sõlmiti ka laenulepingu nr xxxx lisa 1, millega muudeti

laenulepingu tingimusi ja lepiti kokku, et laenusumma ja tasumata intresside tasumise

lõpptähtajaks on 20.02.2020 ja kõikide kohustuste tasumine toimub vastavalt lisa 1 p-s 1.4.

kokkulepitud maksegraafikule kogusummas 35 271,36 eurot ning intresside arvestamine

lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale (laenulepingu lisa 1 p 2.1).

23. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad on sõlminud 03.01.2023 laenu osas täiendava

kokkuleppe ja laenulepingu tingimusi muutnud. Nimelt, 28.12.2022 edastas hageja

lepinguline esindaja kostjale allkirjastamiseks lepingu lisa nr 2, millega sooviti pikendada

laenu tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2023 (tlk 42-44). Kostja allkirjastas talle edastatud

lepingu lisa 03.01.2023 ja edastas selle samal kuupäeval hagejale (tlk 44). Kostja on

seisukohal, et sellega oli lepingu lisa sõlmitud. Hageja leiab, et vorminõude rikkumise tõttu

jäi leping sõlmimata. Kohus osundab TsÜS § 77 lg-le 2, mis sätestab, et kui pooled on

teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et

kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Poolte vahel 29.02.2016 sõlmitud

algse laenulepingu p-s 5.1 on pooled kokku leppinud, et lepingu muudatused vormistatakse

kirjalikult lepingu lisadena (vt tlk 4). Kohtu hinnangul on pooled seega kirjalikus vormis

kokku leppinud ja lepingu muudatused, mis on vormistatud muus vormis, ei ole pooltele

siduvad.

24. Kohus leiab, et kohtusse pöördumine võlgnevuse sissenõudmiseks (sealjuures vahetult enne

aegumistähtaega), olles vahetult enne seda edastanud allkirjastamiseks laenulepingu lisa, ei

ole hea usu põhimõttega vastuolus. See ei too kaasa olukorda, kus kohus saaks lugeda

03.01.2023 kostja poolt allkirjastatud laenulepingu lisa kehtivaks.

25. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled 03.01.2023 lepingut kehtivalt ei muutnud.

Kohus lähtub seega asja lahendades poolte vahel algselt 29.02.2016 sõlmitud lepingust (tlk

4), 20.02.2019 allkirjastatud maksegraafiku kokkuleppest/võlatunnistusest ja 20.02.2019

sõlmitud laenulepingu muutmise kokkuleppest/lisast 1 (tlk 8).

26. Hageja rahalised nõuded kostja vastu ei ole aegunud. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate

kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude

õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue

muutub sissenõutavaks. Seega on hagi esitatud enne nõuete aegumist.

Põhinõue

27. Pooled vaidlevad selle üle, kas põhinõue on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 76 lg-d 1 ja 3

sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ja et kohustus loetakse

kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal,

õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lõige 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette

nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja

kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata

võlausaldaja. Laenulepingu lisa 1 p 1.2 kohaselt lepiti kokku, et laenusumma ja tasumata

intresside tasumise lõpptähtajaks on 20.02.2020. Seega on võlgnevus muutunud

sissenõutavaks.

28. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tasunud põhivõlgnevust 25 000 eurot. Kostja on

selle asjaolu omaks võtnud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist, kui

võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd nõue on muutunud

sissenõutavaks ja kostja on põhinõude täitmise kohustust rikkunud, siis kohus rahuldab hagi

põhinõude osas ja mõistab selle kostjalt välja.

Kõrvalnõuded

29. Hageja nõuab kostjalt viivise ja intressi tasumist.

30. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Pooled on algses lepingus (tlk 4) kokku leppinud, et kostja tasub laenult intressi 1,1% kuus

(13,2 % aastas). 20.02.2019 sõlmitud laenulepingu lisas 1 on pooled intressides kuni

20.02.2020 kokku leppinud kindla summana – jooksev intress kokku 1 823,36 eurot ja

ajatatud intress kokku 8 448 eurot, kokku 10 271,36 eurot (vt tlk 8). Kostja ei ole väitnud

ega tõendanud, et ta oleks selle summa hagejale tasunud. Pooled on 20.02.2019 sõlmitud

laenulepingu lisas 1 kokku leppinud, et intresside tasumise lõpptähtaeg on 20.02.2020.

Intressinõue on seega sissenõutavaks muutunud ja kohus rahuldab vastava nõude.

31. Täiendavalt nõuab hageja viivise tasumist. VÕS § 101 p-s 6 on sätestatud, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral saab nõuda viivist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivitusintressi (viivise) arvestamisel on lähtutud

VÕS § 113 lg 6 sätestatud piirangust, viivis on arvestatud üksnes tagasi maksmata laenu

põhisummalt ning arvestatud maksegraafiku järgse maksepäeva langemisega

nädalavahetusele või riiklikule pühale. Alates 01.01.2023 on viivitusintressi (viivise)

suuruseks 8% aastas tasumata laenu summalt, millele lisandub alates 01.01.2023 Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.

32. Hageja on viiviseid arvestanud laenulepingu lisa 1 p-s 1 kokkulepitud maksegraafiku alusel

tasumisele kuuluvatelt põhivõlgnevuse summadelt seadusjärgses määras ja esitanud

viivisearvestused tabeli kujul (tlk 33). Kohus on hageja arvutusi kontrollinud ja need on

korrektsed. Kostja on kohustatud tasuma põhivõlgnevuse graafikujärgsetelt maksetelt

perioodi eest 21.03.2019 – 31.12.2022 viivist kokku 6 620,30 eurot. Kohus leiab, et

viivisenõue on ülal märgitud ulatuses põhjendatud ja rahuldab selle.

33. Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivise nõude alates 01.01.2023. TsMS § 367 sätestab, et

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab välja viivise põhinõudelt alates 01.01.2023

seadusjärgses määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

35. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas

koos hagiga kohtule enda menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja

menetluskuludeks on riigilõiv 1 540 eurot ja õigusabikulu 1 666,80 eurot.

36. Kohus leiab, et riigilõivu kandmine hageja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud

ja vajaliku kuluga. Kohus mõistab riigilõivu kostjalt välja.

37. Esindaja tunnitasu suurus (120 eurot tunnis) on mõistlik. Kohus, kontrollinud hageja

menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust,

leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud

ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et

õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

38. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 1 540 + 1

666,80 = 3 206,80 eurot.

39. Hageja on palunud menetluskulude tasumise osas kindlaks määrata otsuse täitmise korra ja

määrata, et hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda hageja arveldusarvele nr

xxxx AS-s Xxxx. Kohus rahuldab taotluse ja määrab vastava otsuse täitmise korra

menetluskulude osas kindlaks.

40. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik