2-23-9548/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9548

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X ja Y vastu abieluvaralepingu

kehtetuks tunnistamise ja ühisvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

8500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela

Kostjad: X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

14.05.2024 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada kehtetuks X ja Y vahel 03.05.2023 sõlmitud abieluvaraleping.

3. Lõpetada X ja Y ühisomand ½ mõttelisele osale korteriomandist XXX (registriosa nr

xxxxxxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning jagada saadav raha pärast täitekulude mahaarvamist kostjate

vahel võrdsetes osades.

4. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

5. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 2200 eurot ja mõista see

summa Xlt ja Ylt solidaarselt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Välja mõistetud

menetluskulude hüvitiselt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

6. Jätta Harju Maakohtu 06.07.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

kehtima kuni otsuse täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

2-23-9548

2 (8)

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja; algse kaashageja AS Aktiva Portfolio (kustutatud)

õigusjärglane) esitas 04.07.2023 Harju Maakohtule hagi X (kostja I) ja Y (kostja II) vastu

abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks.

2. Kohus tagas hagi 06.07.2023 määrusega, millega arestis kostjale II kuuluva ½ suuruse

mõttelise osa vaidlusalusest korteriomandist ja kandis hageja(te) kasuks kinnistusraamatusse

mõttelise osa käsutamise keelumärke.

3. Kohus kuulas pooled ära 24.04.2024 istungil, kuhu kostjad ei ilmunud, ning 14.05.2024

kohtuistungil. Vaatamata kohtu hoiatustele ei kaasanud kostjad istungile tõlki ega taotlenud

tõlgi kaasamist kohtult. Kostjate ebapiisava keeleoskuse tõttu jätkas kohus poolte ühisel

taotlusel asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.

4. Hageja palub kohtul:

(1) tunnistada kehtetuks X ja Y vahel 03.05.2023 sõlmitud abieluvaraleping;

(2) lõpetada X ja Y ühisomand ½ mõttelisele osale korteriomandist XXX (registriosa nr

xxxxxxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning jagada saadav raha pärast täitekulude mahaarvamist kostjate

vahel võrdsetes osades.

24.10.2023 menetlusdokumendis täpsustas hageja otsuse täitmise korra kindlaksmääramise

taotlust, loobudes hagiavalduse p-s 9.5.4 esitatud taotlusest määrata, et enampakkumise

tulemist tuleks täita hageja nõuded kostja I vastu.

5. Hageja peamised väited on järgmised.

−

Hageja ja tema õiguseellase kasuks on tehtud täitedokumendid (kohtulahendid

tsiviilasjades 2-23-104592, 2-22-114991, 2-22-112488, 2-22-112487, 2-22-118636,

millega on kostjalt I kokku välja mõistetud 21 557,29 eurot. Täitedokumentide alusel

on algatatud täiteasjad, milles laekumiste järel on võlgnevuse jääk 21 277,20 eurot,

millele lisandub viivis.

−

Täitemenetlused võlgnikust kostja I lahusvara arvel on ebaõnnestunud, mille kohta on

kohtutäiturid Risto Sepp ja Kaire Põlts 14.12.2022 esitanud hagejale õiendid

täitemenetluste võimatuse kohta. Õiendite kohaselt on kostja I sissetulek 1517,04 eurot

(bruto), pension, vanemahüvitised ja sotsiaaltoetused puuduvad. Kostja I suhtes läbi

viidavaid täitemenetlusi Eesti Vabariigis on kokku 6 tk, rahuldamata nõuete

kogusumma on ca 27 804,67 eurot (K. Põltsi õiend) või ca 31 500 eurot (R. Sepa

2-23-9548

3 (8)

õiend). Kostjale I kuulub ühisomandisse korteriomand registriosa nr-ga xxxxxxx.

Kostjal I puudub muu lahusvara, mille arvelt nõuet täitemenetluses täita.

−

05.10.2022 edastas hageja kostjatele ühisvara jagamise hoiatuse, mille järgselt pidasid

pooled võlgnevuste tasumise osas läbirääkimisi kuni detsember 2022.

−

03.05.2023 sõlmisid kostjad abieluvaralepingu, millega lepingu esemeks olev ½

suurune mõtteline osa abikaasadele ühisvarana kuuluvast korteriomandist registriosa

nr-ga xxxxxxx (väärtusega 23 000 eurot) jäi kostja II lahusvaraks ning kostja I ei

soovinud ega saanud kostjalt II selle eest rahalist kompensatsiooni. Kostja I on seega

olulises osas, s.o vähemalt 11 500 euro osas, oma varast loobunud.

−

Kõik hageja algatatud täitemenetlused kostja I vastu olid algatatud enne 03.05.2023

abieluvaralepingu sõlmimist.

−

08.11.2022 hüpoteegi seadmise leping on näilik tehing, millega on loodud kunstlik

võlgnevus Q (kostja I ema) ees eesmärgiga ühisvara jagamise nõudest vabaneda.

Kostjad venitasid hagejaga peetavaid kompromissläbirääkimisi, et vara enda nimelt

välja viia.

−

08.11.2022 hüpoteegi seadmise lepingust nähtuvalt oli hüpoteegiga tagatud kostja I

ema nõuded mõlema kostja vastu. Väidetavad laenud võisid olla võetud perekonna

huvides, võttes arvesse, et laenuandja on kostja I ema. Seega ei saa nõustuda, et

03.05.2023 tehinguga müüdi kostja I emale kostja I ½ mõtteline osa korterist.

6. Kostjad vaidlevad hagile vastu, nende peamised vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.

−

Aastatel 2018–2022 võttis kostja I Qlt laenu 23 000 eurot. 12.01.2022 võlatunnistuse

kohaselt pidi kostja I laenu tagastama hiljemalt 25.09.2022. Kostja I ei ole laenu

tagastanud. 08.11.2022 sõlmisid kostjad ja Q hüpoteegi seadmise lepingu, leppides

kokku, et kõiki 12.01.2022 võlatunnistusest tulenevaid Q nõudeid kostjate vastu tagab

seatav hüpoteek.

−

03.05.2023 sõlmisid kostjad ja hüpoteegipidaja Q hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe

ning korteriomandi mõttelise osa müügilepingu, millega kostjad müüsid

hüpoteegipidajale 23 000 euro eest ½ suuruse mõttelise osa vaidlus-alusest

korteriomandist. Pooled leppisid kokku, et nad tasaarvestavad vastastikused rahalised

nõuded, mis tulenevad 12.01.2022 võlatunnistusest.

−

Kostja I ei ole 03.05.2023 abieluvaralepinguga loobunud oma varast eesmärgiga

kahjustada võlausaldajate huve. Kostjad müüsid Qle põhimõtteliselt kostja I ½ suuruse

mõttelise osa korterist. Abieluvaraleping sõlmiti, et teine ½ suurune mõtteline osa

poolte ühisvarasse kuulunud korterist kuuluks kostjale II, kuna kostja II ei vastuta

kostja I võlgnevuste eest.

−

Vaidlusalune korteriomand on koormatud hüpoteegiga Q kasuks, kes aitas kostjatel

korteri ostu finantseerida. Isegi kui kohus hagi rahuldab, tuleb korteriomandi müügist

saadavast rahast ennekõike tasuda hüpoteegiga tagatud laen, mida kostjad ei ole

tänaseni hüpoteegipidajale tagastanud.

7. Pooled paluvad menetluskulud jätta vastastikku teise poole kanda.

7.1. Hageja nõuab menetluskuluna 2740,37 euro hüvitamist, mis moodustub esindajatasust

määraga 169 eurot tunnis (käibemaksuta) 10 tunni ja 25 minuti eest summas 1760,37 eurot ning

riigilõivust summas 980 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

kohtuasja menetlusega. Hageja nõuab kulude hüvitamist ilma käibemaksuta ja taotleb viivise

väljamõistmist menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.

2-23-9548

4 (8)

7.2. Kostja I vaidleb hageja menetluskuludele vastu, kuna kulud on ülemäärased ja hageja ei

ole esitanud tõendeid esindaja teenuste eest tasumise kohta. Kostja II seisukohta ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

9. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise

tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja millised kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

−

Kostja I suhtes on hageja 17.03.2023 täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus nr

027/2022/3460 (täitedokumendiks 01.03.2023 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-23-

104592, võlgnevuse summa 4989,38 eurot), mille raames laekumisi ei ole toimunud

(dtl 21–23).

−

Kostja I suhtes on hageja 05.09.2022 täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus nr

025/2023/1228 (täitedokumendiks 31.05.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-

114991, võlgnevuse summa 2784,32 eurot), nõude katteks on laekunud 61,38 eurot –

tasumata jääk 2722,94 eurot (dtl 24–27).

−

Kostja I suhtes on hageja 13.10.2022 täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus

(täitedokumendiks 13.05.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-112488, võlgnevuse

summa 6143,06 eurot), mille raames laekumisi ei ole toimunud (dtl 28–30).

−

Kostja I suhtes on hageja 19.08.2022 täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus nr

025/2022/2913 (täitedokumendiks 13.05.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-

112487, võlgnevuse summa 5740,41 eurot), nõude katteks on laekunud 61,71 eurot –

tasumata jääk 5521,70 eurot (dtl 31–33).

−

Kostja I suhtes on hageja 13.10.2022 täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus

(täitedokumendiks 01.07.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-118636, võlgnevuse

summa 1900,12 eurot), mille raames laekumisi ei ole toimunud (dtl 34–37).

−

Kohtutäiturid Risto Sepp ja Kaire Põlts on esitanud hagejale õiendid täitemenetluste

võimatuse kohta, mille kohaselt puudub kostjal I muu lahusvara, mille arvelt

täitemenetluses nõudeid täita (dtl 38–39, 40–42).

−

Kostjad sõlmisid abielu kestel 03.05.2023 abieluvaralepingu, millega ½ suurune

mõtteline osa abikaasadele ühisvarana kuuluvast korteriomandist registriosa nr-ga

xxxxxxx (väärtusega 23 000 eurot) jäi kostja II lahusvaraks ning kostja I ei soovinud

ega saanud kostjalt II selle eest rahalist kompensatsiooni (dtl 122–128).

−

03.05.2023 abieluvaraleping sõlmiti pärast täitemenetluste alustamist.

10. Kostjate vahel 03.05.2023 sõlmitud abieluvaralepingu täitemenetluses tagasivõitmise

õiguslikuks aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) §-d 187 ja 190. TMS § 187 lg 1

esimese lause kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning

nõuda, et kohus tunnistaks TMS-i 4. osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis

kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). TMS § 187 lg 2 näeb ette, et sissenõudja võib

tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning

sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või

on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

11. Kohus leiab, et TMS § 187 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused on täidetud. Hageja on

tõendanud, et hagejal kui sissenõudjal on kehtiv täitedokument – hageja nõue kostja I vastu

2-23-9548

5 (8)

tuleneb kohtulahenditest tsiviilasjades nr 2-23-104592, 2-22-114991, 2-22-112488, 2-22-

112487 ja 2-22-118636, millega kostjalt I mõisteti hageja kasuks välja kokku 21 557,29 eurot.

Täitemenetlustes toimunud laekumiste järgselt on võlgnevuse jääk 21 277,20 eurot, millele

lisandub viivis. Sissenõudja nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega

võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist ja on alust eeldada, et sissenõude

pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Nimelt puudub kostjal I kohtutäiturite 14.12.2022

õiendite kohaselt muu lahusvara, mille arvelt nõuet täitemenetluses täita. Kostjad ei ole

eeltoodud asjaolusid vaidlustanud.

12. TMS § 190 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvara-

lepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma

osast ühisomandis loobus, kui (p 1) abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on

sõlmitud pärast täitemenetluse alustamist, (p 2) ühe aasta jooksul enne täitemenetluse

alustamist või (p 3) enne TMS § 190 p-s 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul

enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara

jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara

jagamise või varast loobumise tõttu.

13. Kohus leiab, et kostja I loobus abieluvaralepingu sõlmimisega olulisel määral oma varast

või oma osast ühisomandis. Nimelt loobus kostja I 03.05.2023 abieluvaralepinguga oma osast

ühisvaras (½ suurune mõtteline osa vaidlusalusest korteriomandist). Abieluvaralepingus

hindasid kostjad korteriomandi ½ suurune mõttelise osa väärtuseks 23 000 eurot (lepingu p 3.2,

dtl 125). Kostja I ei soovinud ega saanud kostjalt II abieluvaralepinguga ühisomandist

loobumise eest rahalist kompensatsiooni (lepingu p 4.3, dtl 125). Isegi kui korteriomand oli

kostja I ema kasuks hüpoteegiga (summas 11 500) koormatud, oli tegemist kostja I ainsa

märkimisväärse varaga, mille arvelt oleks võimalik sissenõudja nõuet täita. Seega on kostja I

loobunud abieluvaralepingu sõlmimisega olulisel määral oma osast ühisomandis.

14. Vaidlustamata asjaoludel sõlmiti abieluvaraleping pärast täitemenetlus(t)e alustamist,

seega TMS § 190 p-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

15. TMS § 190 on tagasivõitmise erikoosseis, mille puhul eeldatakse, et tagasivõidetava

tehinguga on võlausaldajate huve kahjustatud (RKTKo 17.06.2021, 2-18-17826, p 12). Seega

ei ole vaja tuvastada teise abikaasa s.o kostja II teadmist või teadma pidamist võlausaldaja

huvide kahjustamisest (RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p 15.1.2.). Kostjatel oli võimalus

TMS §-s 190 sätestatud eeldus ümber lükata. Kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest

saaks järeldada, et hageja kui võlausaldaja huve vaidlusaluse abieluvaralepinguga ei

kahjustatud. Kostjad ei ole tõendanud, et neil on ühisvaras muud vara, kui see, mis 03.05.2023

lepinguga jagati. 03.05.2023 lepingut sõlmimata oleks võlausaldajal olnud võimalik oma nõue

vähemalt osaliselt rahuldada kostjale I kuulunud varaosa arvel. Kui kostjad oleksid 03.05.2023

jaganud võrdselt nii vara kui kohustused või kui kostjale I oleks makstud hüvitist enam saadud

vara arvelt, oleks kostja I saanud saadud rahast vähemalt osaliselt tasuda võla hageja ees.

16. Kostjad on esitanud vastuväite, et abieluvaraleping sõlmiti selleks, et ½ suurune mõtteline

osa poolte ühisvarasse kuulunud korterist kuuluks kostjale II, kuna kostja II ei vastuta kostja I

võlgnevuste eest. Abieluvaralepingu sõlmimisel kuulus kostjate ühisomandisse ½ suurune

mõtteline osa vaidlusalusest korterist (lepingu p 3.1 jj, dtl 124). Abieluvaralepinguga loobus

kostja I oma osast ühisomandis midagi vastu saamata, millega kahjustas võlausaldaja huve.

Vastupidist järeldust ei saa tuletada sellest, millised olid kostjate varasemad võlasuhted ja

tehingud, milliste suhtes võlausaldaja tagasivõitmist taotlenud ei ole. Lisaks ei ole kostjad

tõendanud, et kostja I ema antud laen (mille katteks võõrandati kostja I emale enne

abieluvaralepingu sõlmimist teine ½ suurune mõtteline osa varasemalt poolte ühisvarasse

2-23-9548

6 (8)

kuulunud korterist) ei olnud sõlmitud perekonna huvides. 08.11.2022 hüpoteegi seadmise

lepingust (dtl 107–112) nähtuvalt tagati hüpoteegiga kostja I ema nõuded mõlema kostja vastu.

Sisuliselt on kostja II 08.11.2022 hüpoteegi seadmise lepinguga seega tunnustanud kostja I ema

nõuet kostjate vastu. Seega ei ole alust väita, et kostja I emale müüdi kohustuste katteks

„kostja I ½ mõtteline osa“ korterist. Selleks tulnuks ühisvara eelnevalt jagada. Nii nagu

ühisvara jagamisel tuleb jagada ka kohustused, tuleb abieluvaralepingu sõlmimisel arvestada,

et sellega ei kahjustaks võlausaldajate huve (jättes lepinguga vara ühele ja kohustused teisele

abikaasale).

17. Eelnev viitab eesmärgile anda vara tasuta üle kostjale II ning välistada seeläbi võimalus

pöörata sissenõue kostja I osale ühisvarast kostja I kohustuste täitmiseks. Seega tuleb

tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks kostjate abieluvaraleping ühes selles sisalduva

asjaõiguslepinguga, mis on tõestatud Tallinna notari Piret Press poolt 03.05.2023. TMS § 190

alusel esitatavad tagasivõitmise hagid on suunatud eelkõige asjaõiguslepingu vaidlustamisele

(RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p 18).

18. Kohus on kostjatele korduvalt (viimati 24.04.2024) selgitanud, et kostja I ema kasuks

seatud hüpoteek ei takista hagi rahuldamist. Korteri ½ mõttelise osa müümisel enampakkumisel

jääb seda koormav hüpoteek püsima, vähendades tõenäoliselt vara väärtust ja seeläbi kostjatele

(eelkõige kostjale II, kes ei ole võlgnikuks) vara realiseerimisest laekuvat tulemit. Hagi

rahuldamiseks ei ole seejuures vaja ega ka võimalik tõendada, kuidas täitemenetluse tulem

jaotuks (RKTKo 27.03.2024, 2-20-7985, p 12.1).

19. TMS § 195 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on

teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse

tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. TMS § 195 eesmärk on taastada lepingueelne

olukord (restitutsioon) ning tagastada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja

tagasivõidetava tehingu tõttu. Kuivõrd poolte käsutustehing (asjaõigusleping) on kehtetuks

tunnistatud, tuleb selle õiguslikuks tagajärjeks mh lugeda see, et käsutust ei ole tegelikult

toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt kostjate ühisvara hulgas. Poolte vahel puudub

vaidlus selle üle, et ½ suurune mõtteline osa vaidlusalusest korteriomandist kuulus kuni

abieluvaralepingu sõlmimiseni kostjate ühisvarasse.

20. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist

võlgniku osale ühisomandist. Abikaasade ühisvara jagatakse perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3

järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 sätestab, et

kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud

ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja

nõudel AÕS § 77 lg 2 järgi, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või

mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende

osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha

jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostjad ei ole ühisvara jagamise

nõudele vastuväiteid esitanud. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et kostjal I puudub vara, sh

lahusvara, mille arvelt oma kohustusi täita, ning sissenõude pööramisega kostja I lahusvarale

ei ole kaasnenud hageja nõude rahuldamine, samuti on alust eeldada, et sissenõude pööramine

kostja I (lahus)varale ei vii ka tulevikus nõude rahuldamiseni.

21. Kohus leiab, et hageja nõue ühisomandi lõpetamiseks korteriomandi mõttelise osa

müümisega avalikul enampakkumisel on põhjendatud ning tagab abikaasadele õiglase hüvitise

oma omandiosa eest. Seega tuleb lõpetada kostjate ühisomand ½ mõttelisele osale korteri-

omandist XXX selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning jagada saadav raha pärast täitekulude mahaarvamist kostjate vahel

2-23-9548

7 (8)

võrdsetes osades. Kostjad ei ole nõudnud ühisomandi lõpetamist (tingimuslikult) mõnel muul

viisil. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esitatud hagi tervikuna.

22. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud

hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas käesolevas asjas hagi tagamise

taotluse 06.07.2023 määrusega, arestides ½ suurune mõtteline osa vaidlusalusest korteri-

omandist ja kandes kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke hageja kasuks. Arvestades hagi

rahuldamist, leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 445 lg 2 tuleb hagi tagamise abinõud jätta jõusse

põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

23. Kohus selgitab, et on pooltel on TsMS § 430 lg 1 järgi kuni otsuse jõustumiseni endiselt

võimalik ja mõistlik sõlmida kompromiss. Edasikaebetähtaja jooksul, aga enne kaebuse

esitamist, lahendab kompromissi kinnitamise avalduse lahendi teinud kohus, kes võib

kompromissi kinnitamisel oma lahendi ise tühistada (TsMS § 431 lg 2). Sellisel juhul on veel

võimalik tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb

menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

25. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus rahuldab

hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

26. TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.

Käesoleval juhul ei pea kohus vajalikuks arvete esitamist ja saab taotluse kulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks lahendada menetluskulude nimekirja ning toimiku materjalide alusel.

27. Riigilõiv 980 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas

kandnud. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

28. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

29. Hageja esindaja tasumäär on 169 eurot (käibemaksuta) tunnis. Kohus ei nõustu hagejaga,

et mitte-advokaadist esindaja nii kõrge tunnitasumäär oleks põhjendatud. Kohus võtab

siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem mh põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Advokaati eristab teistelt õigusteadmistega esindajatest

advokaadi vastutus, vastutuskindlustus ning järelevalve. Kohus leiab, et vaidluse keerukust ja

esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis

mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta).

30. Hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Seadus ei piira, kui palju

menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe TsMS

ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks

2-23-9548

8 (8)

toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, ei loe kohus 24.05.2024 teavituse

koostamist ebaõnnestunud kompromissläbirääkimistest 5 minutit ületavas osas. Ülejäänud

toimingute ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Ehkki kohtuistungil osalemise kulu ei ole

arvestatud protokollist nähtuvalt minuti täpsusega, loeb kohus taotletud ajakulu põhjendatuks,

kuna 14.05.2024 istungiks ettevalmistamiseks täiendava ajakulu hüvitamist eraldi ei taotleta.

31. Kohus määrab eelneva põhjal hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 2200 eurot (lepingulise esindaja tasu 10 tunni ja 10 minuti eest tasumääraga

120 eurot tunnis; riigilõiv 980 eurot) ja mõistab selle kostjatelt välja. Kohus leiab, et selles

ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud. Hageja

taotleb kulude hüvitamist käibemaksuta.

32. Lähtudes hageja taotlustest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus kohtulahendi

resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

33. TsMS § 178 lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik