1-24-74/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

1-24-74

27. mail 2024.a.

Tallinn

Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, rahvakohtunikud Maire Tilkson ja Anu

Tullino; sekretäri Maris Karna ning tõlkide Anna Kaldoja ja Jekaterina Maadla juuresolekul;

ringkonnaprokuröri Lauri Jõgi ja kaitsjate Svetlana Malkova ja Vladimir Makarov osavõtul arutas

avalikul kohtuistungil üldmenetluses kuriteoasja

Andrei Juri Kadak, ik 36603080256, xxx kodanik, emakeeleks xxx keel, xxx

haridusega, elukoht: Tallinn, xxx, töökoht OÜ S, kehtivad kriminaalkaristused

puuduvad, oli kahtlustatavana kinnipeetud 27.10.2021 kuni 28.10.2021 ja

kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu kuni 28.10.2022 -

-

süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

Süüdistus

Andrei Juri Kadakut süüdistatakse selles, et tema läks 07.02.2014.a Tallinnas Xxx asuva maja

juurde ootama V Ri, kes saabus kella 00.15 paiku maja juurde sõidukiga Mercedes Benz reg nr xxx.

Peale seda kui V R väljus sõidukist ründas Andrei Juri Kadak teda tahtlikult kaasa võetud kahe

noaga ning lõi teda tahtlikult vähemalt üheksa korda noaga kõhu, rindkere, õlavarre ja vasaku jala

piirkonda.

Andrei Juri Kadak teadis, et teist inimest korduvalt terariistaga elutähtsatesse piirkondadesse lüües

saabuvad mistahes raskusega tervisekahjustused, s.h eluohtlikud tervisekahjustused, ning ta

vähemalt möönis nende saabumist. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Andrei Juri Kadak V Rile

eluohtliku tervisekahjustuse kõhuõõnde tungiva torke lõikehaava keskkõhu paremal pool. Lisaks

põhjustas Andrei Juri Kadak oma tahtliku tegevusega V Rile mitte eluohtlikud tervisekahjustused:

- kehaõõntesse mitteulatuvad torke-lõikehaavad rindkere ülaosas ja niudeluutiiva kohal vasakul,

- torke-lõikehaavad vasakus kaenlaaugus, vasaku õlavarre tagapinnal, küünarliigese välisküljel ja

vasaku sääre välisküljel,

- lõikehaavad vasaku käe sõrmedel.

Oma tahtliku tegevusega pani Andrei Juri Kadak toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse

tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Kohtumenetlus

1. Kohtuistungil Andrei Juri Kadak ennast süüdi ei tunnistanud, selgitas, et noad ei olnud tema

omad ning oli hädakaitses. Tsiviilhagi ei tunnistanud, see on tõendamata.

Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite

ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus toob

välja uuritud tõendid, millistele tugineb hinnangu andmisel.

Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: kannatanu V R ning tunnistaja J K.

Kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel tunnistaja T R ja KrMS § 2911alusel M P kohtueelses

menetluses antud ütlused.

Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses süüdistatava

käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes.

Kohtuotsuse põhjendused

2. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on

salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste

tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata

ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude

esinemise üldine tõenäosus.

3. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud

tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised

vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda kuriteo

toimepanemise asjaolude tõendamiseks rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda

lubatavaks. Kaitsja poolt osundatud küsitavust seonduvalt tsiviilhagi tõendatusega (puuduvad

tõendid rikutud riiete maksumuse kohta) analüüsib kohus tsiviilhagi osas seisukoha võtmise juures.

4. Järgnevalt analüüsib kohus, mil määral toetavad esitatud tõendid süüdistuse sisu.

5. Vaidlus puudub selles, et Andrei Juri Kadak viibis süüdistuses näidatud ajal kannatanu maja

juures aadressil Xxx, Tallinn ning pärast seda, kui kannatanu enda sõidukiga Mercedes Benz reg

xxx koju jõudis, leidis kannatanu ja süüdistatava vahel aset füüsiline konflikt, kus kasutati kahte

nuga. Sellekohaseid ütlusi on andnud nii süüdistatav kui ka kannatanu V R ning nende ütlustega

langeb kokku sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles on kajastatud sündmuskoha olustik, ründe

toimepanemise vahendid ning verekahtlase määrdumise olemasolu.

6. Vastavalt 07.02.2014 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile oli sündmuskohaks Xxx,

Tallinn ning vaatlusega tuvastati, et aia väravate ees tänava poolt suunaga maja poole on pargitud s/

a MB r/n xxx, sõiduauto juures maas on näha punast värvi plekid ja nuga, veel üks nuga on auto

parempoolse külje vastas asuvas lumehanges. Esemed ja jäljed markeeriti järgnevalt: nr 1

lumehanges olev nuga (autost ca 3,5 m kaugusel, pakend 1); nr 2 punast värvi plekid lume peal

(autost ca 3 m kaugusel); nr 3 nuga (autost ca 3 m kaugusel, pakend 3); nr 4 punast värvi plekid

lume peal; nr 5 s/a MB r/n xxx parempoolse tagaukse õuepoolse klaasi pinnal oleva puutejälje

fragment ja nr 6 s/a juures lume peal oleva LUKOIL tankla tšekk (pakend 6). Puuteproovid

pakendites 2,4,5. Punast värvi plekid fikseeritud jalgvärava lingi peal ja maja välisukse trepi juures,

trepi astel, välisukse õuepoolsel pinnal ja õuepoolse ukse lingi pinnal.

7. Sündmuskohalt võetud proovid saadeti ekspertiisi, kus leiti mõlema isiku DNA profiil.

20.03.2014 koostatud ekspertiisiaktis nr xxx antud eksperdiarvamuse p 1 kohaselt oli V Ri DNA

pakendis nr 1 oleva noa käepideme ja tera ühenduskohas, pakendis nr 3 oleva noa käepidemel ning

lumel (pakendid 2,4,5). Eksperdiarvamuse p 6 kohaselt lumest (konteiner 1) võetud teisest proovist

(proov B140117) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles

segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev proovist B140116 määratletud

DNA profiiliga.

07.12.2022 koostatud ekspertiisiaktis nr xxx antud eksperdiarvamuse kohaselt lumest (konteiner nr

1) võetud esimesest proovist (proov B140116) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev

Andrei Juri Kadaku DNA-profiiliga.

8. Sündmuskohalt võetud nuge (pakendid nr 1 ja 3) on 02.09.2022 koostatud asitõendi

vaatlusprotokollis vaadeldud. Esimeses pakendis on puidust käepidemega ja metallist teraga nuga,

käepideme pikkus on umbes 120 mm ning tera pikkus on umbes 135 mm. Noatera ülemises servas,

käepideme juures on tera äär sakiline. Kolmandas pakendis on puidust käepidemega ja metallist

teraga nuga, käepideme pikkus on 160 mm ning tera pikkus on umbes 300 mm.

9. Seega toetavad eeltoodud tõendid fakti, et Andrei Juri Kadak sündmuskohal viibis ning ründeks

kasutati kahte nuga.

10. Vaidlus on tõusetunud selles, kas süüdistatav alustas rünnet kannatanu vastu või vastupidi,

milline oli süüdistatava poolt aset leidnud ründe intensiivsus ning kellele kuulusid ründe vahendiks

olnud kaks nuga.

11. Selleks, et kindlaks teha Andrei Juri Kadaku tegelik käitumine sündmuskohal, hindabki kohus

esmalt kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsust, kõrvutab neid seejärel teiste sündmust

kajastavate ja seostavate tõenditega ning lõpuks annab hinnangu võimalikule põhjuslikule seosele

süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud tervisekahjustuste vahel.

12. Kannatanu V Ri 08.04.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt parkis ta enda auto maja ette.

Autost väljudes kui pani vasaku jala maha, siis sai kohe esimese löögi südame piirkonda. Auto taga

seisis inimene, kellel oli käes kaks nuga, paremas käes oli pikk nuga ja vasakus lühike. Nägi neid

hästi, kuna tuled läksid põlema ja need noad peegeldasid valgust. Isik ei öelnud mitte midagi, oli

täiesti tundmatu. Lükkas isiku eemale, siis sai löögi jalga. Siis isik ründas uuesti, toimus kaklus, isik

sai aru, et ta hakkas ennast kaitsma. Üritas isikut peatada, üritas kätest kinni võtta, aga kohe see ei

õnnestunud. Kukkusid koos lumme, tegid kaks tiiru ja kui isik oli tema peal, siis võttis isiku

randmetest kinni. Liikusid rüselusega autost vasakule poole, kus oli lumehang. Ta oli selili ja võttis

oma vasaku käega pikemast noaterast kinni, tal on sellest kõõlused katki. Pikem nuga oli lööjal

paremas käes ja vasakus käes oleva lühema noaga lõi talle kõhtu. Mees oli tema peal, nägi mehe

silmi. Kui hakkas ennast kaitsma, sai mehelt noa kätte ja riivas meest jalga paremasse reide. Lõi

meest 1 kord, teist korda ei saanud lüüa, kuna mees tõusis püsti, viskas noa maha ja läks pimeda

tänava suunas minema, mees lonkas paremat jalga. Kui olid maas, siis isik lõi teda väiksema noaga

kõhtu kogu jõuga. Teda päästis jope, sellel oli väga tihe kangas. Palus naisel kutsuda kiirabi. Pärast

viskas ta verise noa sinna, kus oli esimene nuga. Esimest nuga ta ei puutunud. Isik viskas selle noa

maha ja hakkas kohe eemale liikuma. Pikem nuga oli ligikaudu 30 cm ja lühem oli kuskil 15-20 cm

pikk. Kaenla alla tekkisid vigastused siis, kui ta lahkus autost, tõenäoliselt siis, kui isik esimest

korda ründas ja püsti olles. Nägi enda ründajat hästi, ei ole temaga mitte kuskil kohtunud. Peale

ründaja lahkumist ta tõusis püsti, läks auto juurde, võttis võtmed süütest välja, hoidis käega oma

kõhtu ja hakkas koputama nii noaga kui käega. Tal oli käes see nuga, millega vigastas ründajat.

13. Süüdistatava Andrei Juri Kadak ütluste kohaselt tahtis ta kannatanuga üksnes rääkida, kuna

kannatanu nakatas tema xxx suguhaigusesse ning ka temal tekkisid seetõttu tugevad valud kubeme

piirkonnas. Tahtis kannatanuga rääkida, et mis nakkus see selline on ja kust ta on selle kaasa

toonud, et mida ta peab nüüd sellega tegema, kuidas ravima ja kes selle ravi eest maksab. Sõitis

kannatanule järele, kannatanu parkis oma maja ees olevale parkimiskohale, tema peatus nö maja

kõrval tee pea. Arvab, et kannatanu nägi teda, kuna ta liikus oma auto juurest tema auto poole. Seal

laternad põlesid, seal oli päris valge. Kui ta jõudis auto juurde, oli kannatanu juba ust avamas, uks

oli umbes 45 kraadi lahti, aga mitte täielikult. Lähenes talle, kannatanu tõstis jala välja ja ta ütles

kannatanule, et „kuidas sa üldse magad, kui sa nakatasid kahte inimest“. Kannatanu ei vastanud

talle midagi. Nägi, et kannatanu kummardus kuhugi. Jalg oli kannatanul maas, oli šokis, kui

kannatanu hakkas talle noaga lähenema. Kõik oli nagu udus, ta lihtsalt võttis noast kinni ja parema

käega võttis tema randmest kinni. Siis oli kannatanul käes juba teine nuga, oli juba autost väljumas,

vehkis jalgade ja noaga. Ei tahtnud, et kannatanu tuleb tema juurde, seepärast vehkis kätega, et

pidurdada kannatanu liikumist tema suunas. Pärast seda ta hakkas tagasi kõndima ja siis kannatanu

riivas ta kätt, siis ta komistas ja kukkus selja peale. Lõi oma pea ära, samamoodi õlaga lõi ennast ja

vigastas oma küünarnukki samamoodi. Nuga kukkus ta käest välja löögi tagajärjel. Hakkas keerama

paremale küljele ja kui ta hakkas püsti tõusma, siis tundis, et ta parema neeru piirkonnas oli nagu

torge või löök ja siis hakkas hästi kuum. Tõusis veel rohkem püsti, inertsist kummardus ettepoole ja

tundis veel ühte lööki, aga tema meelest oli see nõrgem. Pärast seda ta lihtsalt hakkas jooksma ja

taha vaatama. Liikus auto suunas, tahtis lihtsalt eemale joosta. Vehkis ise selle suure noaga, ei

mäleta, et oleks sellega kannatanut tabanud. Need olid kaootilised vigastused. Tal ei olnud soovi

tekitada kannatanule mingeid vigastusi. Kui kukkus, siis see suur nuga lendas ta käest ära. Lõi oma

õlga ja küünarnukki, käsi läks lihtsalt lahti ja siis see nuga lendas eemale. Väikest nuga ta ei

puutunud. Kannatanu käes olev nuga puudutas teda randme piirkonda ja peale seda, kui ta tõmbas

selle noa käest välja, siis ta kõõlused olid katki sõrmede pealt ja sõrm oli niimoodi otse. Kui

kannatanu teist korda lõi teda pöidla juurde, siis see kõõlus oli vigane ja vasaku käe nimetissõrm ei

kõverdunud. Temal see päev nuge kaasas ei olnud, autos olid tööriistad. Need suur ja väike nuga ei

kuulu talle. 07.02.2014 ei olnud tal kindaid käes, ei olnud vaja, sest ta töötab ruumides ja sõidab

autoga. Kui kannatanu väljus autost, oli tal nuga paremas käes, ei mäleta, kas kannatanu vahetas

kätt, kõik oli udus.

14. Hinnates kannatanu ja süüdistatava ütlusi on selge, et mõlemad nimetavad ründe algatajaks

vastaspoolt ning järelikult tuleb tegeliku olukorra taastamiseks kindlaks teha, mil määral toetavad

asjas kogutud tõendid kummagi isiku versiooni toimunust.

15. Kohtu hinnangul toetavad süüdistatava versiooni juhtunust tunnistaja J K ütlused osas, mis

puudutavad võimalikku suguhaiguse saamist kannatanult.

Tunnistaja J K 09.04.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta xxx Andrei Juri Kadakuga

alates 2017. aastast, kuid tutvusid nad 2011.a ning 2013.a Andrei Juri Kadak oli korraga pooleks

aastaks lihtsalt kadunud, nad ei suhelnud. 2013.a kevade lõpus või suve alguses oli tal suhe V ning

tal oli V seksuaalsuhe ilma kondoomita. Lõpetas V suhted ilmselt augustis 2013. Taastasid suhtluse

Andrei Juri Kadakuga vist augusti lõpus, rääkis Andreile suhtest V siis, kui neil mõlemas ilmus

välja suguhaigus, see oli kuskil septembris või oktoobris 2013.a. Selle haigusega pöördus ta arsti

poole juba siis, kui kohtus V, kuna pärast esimest kohtumist V tekkis tal ebamugavustunne. Kogu

selle aja kui ta otsis arsti, kohtus ta V ja ütles talle seda. V andis talle 50 eurot, et ta saaks analüüsid

teha. Arst kirjutas talle välja mingisugused küünlad.

16. Kohtule on edastatud mitmed J K terviseseisundit kirjeldavad tõendid ning Ida-Tallinna

Keskhaigla tõendist nähtub, et 26. juunil 2013 diagnoositi tal kaasuva haigusena peamiselt

suguliselt levivad mujal klassifitseerimata muud haigused, peamiselt suguliselt levivad muud

täpsustatud haigused. Samuti on tõend selle kohta, et Andrei Juri Kadak pöördus Kordamedi naha-

ja suguhaiguste arsti vastuvõtule esmakordselt 01. oktoobril 2013 ning raviloost nähtuvalt just

suguhaiguste kontrolliks. Kuigi eelnimetatud tõenditest ei nähtu konkreetset suguhaigust ei

tunnistajal ega süüdistataval, ei kahtle kohus, et juhul, kui mõlemal ei oleks olnud suguhaigusele

viitavaid vaevusi, ei oleks nad ka arsti poole pöördunud. On ka loogiline, et teatud diagnoosi

saamisel püütakse otsida haiguse põhjust, antud juhul hakkasid tunnistaja ja süüdistatav otsima

süüdlast võimaliku nakataja kohta.

17. Järelikult kinnitavad meditsiinidokumendid tunnistaja J K ütlusi võimaliku sugulisel teel leviva

haiguse kohta ajal, mil ta suhtles kannatanuga ning seega süüdistatava ütlusi, et just nende

hinnangul kannatanult saadud haigus ajendas teda kannatanuga kontakti otsima. Kohus nõustub

prokuröriga, et kuigi kannatanu ütluste kohaselt tal mingit suguhaigust ei olnud (puuduvad ka

sellekohased tõendid), siis menetletava kuriteo seisukohalt ei omagi lõpuks tähtsust, kas ja

missuguse haigusega oli tegemist, oluline on see, et Andrei Juri Kadak oli veendunud, et haigus

pärineb V R, kes seeläbi on ka teda nakatanud. Seega just süüdistatava teadmine, et J K suhtles

kannatanuga, kellelt nii J K kui ka tema ise võisid saada sugulisel teel leviva haiguse, ajendas

süüdistatavat kannatanuga kontakti otsima ning see teadmine oli ka ründe motiiviks.

18. Kuigi tunnistaja J K ütluste kohaselt võib Andrei Juri Kadakut pidada pigem rahulikuks

inimeseks (ka kohtuistungil oli Andrei Juri Kadak pigem rahulik), osundas kohtu hinnangul

prokurör õigesti, et ka süüdistuse aluseks olev tegu ei ole toime pandud impulsiivselt, vaid hoolikalt

planeeritult. Siinjuures peabki kohus vajalikuks peatuda just ründele eelnenud tegevusele.

19. Nii kirjeldas süüdistatav ise, kuidas ühel päeval otsustas J talle kasutada antud sõiduki

kannatanule tagastada ning ta sõitis puhtast huvist J järele. M poe juures nägi ta Mercedese džiipi,

mida ta on mitu korda varem näinud selle maja juures, kus J üüris oma korterit Mahtra tänaval,

kuidagi tahtmatult pani selle numbrimärgi kirja. Kannatanu aadressi sai teada kusagil 2013.a

detsembris, kui tegi Nõmme tänava majas soojustehnika töid, nägi autot ja sõitis järele. Teisel

korral oli tal vaba päev, oli veel valge, läks kannatanu maja juurde. Nägi, et auto sõitis talle vastu,

sõitis järele, kannatanu sõitis Nõmme suunas, oli naisterahvaga. Kusagil tund aega hiljem tõi

kannatanu selle naisterahva tagasi 5-korruselise maja juurde ja sõitis Kadriorgu, kus kohtus teise

naisterahvaga. Siis kannatanu ja naisterahvas läksid Lasnamäele, tema parkis tanklas. Nad läksid

majja ja veetsid seal 2-3 tundi, väljusid, istusid autosse ja kannatanu viis selle naise tagasi

Kadriorgu ja läks oma maja juurde, tema sõitis kannatanule järele. Kui ootas kannatanut Lasnamäel,

siis nägi, et nad sõitsid Olerexi tanklasse, seal on punkt, kus saab kumme täis lasta.

20. Süüdistatava ütlustega V Ri Kadriorus ja Lasnamäel käimise kohta haakuvad kannatanu enda ja

tunnistaja M P ütlused. Kannatanu ütluste kohaselt kohtus ta 06.02. Kadriorus enda armukese M,

sõid restoranis, pärast mida läksid tema autoga Lasnamäele ühte korterisse, M jättis enda auto

Kadriorgu. Olid Lasnamäel kuskil kella 23:00-ni või 23:30-ni. Nägi, et auto ratas oli noaga läbi

torgatud. Läks tanklasse, et osta montaaživahtu, kuid kuna seal ei olnud, võttis takso ja läks teise

tanklasse. Ostis vahu, pani vahu rattasse, M ootas nii kaua. Viis M Kadriorgu ja ta sõitis koju. Koju

sõites märkas Kakumäe S juures, et tema järel sõitis kas valge Audi või Volkswagen.

21. Tunnistaja M P 27.05.2014 antud ütlustest nähtuvalt oli just tema see naisterahvas, kellega

kannatanu 2014 veebruari alguses Kadriorus kella 19 paiku kohtus, pärast mida sõideti koos V

maasturiga ühte korterisse Lasnamäel. Tunnistaja ütluste kohaselt jättis S (V R) oma maasturi maja

ette ning kui nad korterist umbes kella 23-24 paiku väljusid, selgus, et S maasturil oli ühe ratta rehv

tühjaks lastud. S lahendas rattaprobleemi ära (sõitis taksoga ballooni ostma, mille sisu pritsis ratta

sisse), sõitsid tagasi Kadriorgu, tema istus enda autosse, S ütles, et peab minema koju tšintšiljasid

söötma. S helistas mõne päeva pärast ja ütles, et talle tungiti kallale ning praegu viibib ta haiglas.

22. Kuna veebruari alguses läheb teatavasti pimedaks juba kella viie ajal ning rünne toimus 00.15

ajal, jälgis süüdistatav järelikult kannatanu liikumist tunde. Selline käitumine viitab läbimõeldud

tegevusele, mitte impulsiivsusele. Kohtu hinnangul näitab sündmusele eelnenud aeg seda, et

tegelikult ootas süüdistatav vaid momenti, mil kannatanu on üksinda ning seega süüdistatava

meelevallas.

23. Seda, et tegelikult ei parkinud süüdistatav ka enda sõidukit kannatanut oodates kannatanu maja

juurde, vaid kohta, kus tema sõiduk ei olnud kannatanule näha (Pikaliiva ja Alemaa tänava ristile)

ehk tegelikkuses tahtis süüdistatav jääda kannatanule märkamatuks, kinnitab ka 07.02.2014

sündmuskohast Tallinn, Xxx koostatud teinegi vaatlusprotokoll. Nimetatud protokollis on

kajastatud verekahtlane määrdumine sõiduteel Tallinn, Xxx maja juures ning verekahtlast

määrdumist on leitud lumel ka aadressil Tallinn, Pikaliiva tn ja Alemaa tn ristmikul. Verekahtlast

määrdumist on näha mööda Alemaa tänavat kuni Xxx majani liikudes. Kuna kannatanu ütluste

kohaselt tabas ta rüseluse käigus süüdistatava säärt, on piisav alus eeldada, et verekahtlane

määrdumine pärineb süüdistatavalt. Nii kirjeldas ju ka süüdistatav ise, kuidas sai selga vigastada

ning tal tuli ohtralt verd. Kuigi nende ütlustes on erinevus vigastuse asukohas, ei muuda see antud

juhul ebausutavaks võimalust, et süüdistatavalt tuli sündmuskohalt lahkudes verd ning just

süüdistatava verejälgede põhjal on võimalik hinnata ka tema liikumist.

24. Juhul, kui süüdistatav oleks tõesti tahtnud vaid kannatanuga rahumeelselt rääkida, ei oleks ta

teda hilisel, öisel ajal kodu juures oodanud ning ootamatult tema vaatevälja ilmunud, vaid oleks

ilmselgelt leidnud selleks sobivama koha, viisi ja kellaaja. Seda enam, et väidetavalt tahtis

süüdistatav rääkida ka kannatanu xxxga ning jääb ebaselgeks, millistest andmetest lähtuvalt eeldas

ta, et kannatanu xxx on üldse sel ajal samal aadressil ning valmis temaga kui täiesti võõra inimesega

nii hilisel kellaajal xxx seksuaalsuhetest rääkima.

25. Seega süüdistatava versioon, et soovis süüdistuses näidatud ajal ja kohas vaid kannatanuga

rääkida, ei mõju usutavalt ega haaku ka teiste asjas kogutud tõenditega.

26. Selliseid tõendeid, mis toetaksid süüdistatava versiooni sündmuskohal toimunust (väidetav soov

kannatanuga rahumeelselt suhelda, et ründe alustaja oli hoopis kannatanu ning ka noad kuulusid

kannatanule), kohtule esitatud ei ole.

27. Seda, et sündmus leidis aset just kannatanu poolt kirjeldatud viisil, kinnitavad aga sündmuskoha

vaatlusprotokoll, ekspertiisiaktid, kannatanul tuvastatud vigastused, kannatanu xxx tunnistajana

antud ütlused ning süüdistatava enda käitumine pärast aset leidnud intsidenti.

28. Juba eespool viidatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fototabelis on kajastatud

sündmuskoha olustik, ründe toimepanemise vahendid ning verekahtlane määrdumine. Kohus ei

nõustu kaitsja väitega, justkui ei nähtuks fotodelt nr 4,5,7 (lisatud 07.02.2014 sündmuskoha

vaatlusprotokollile) autost vasakul võitlusjäljed, kuigi kannatanu ütluste kohaselt toimus rüselus just

seal. Fotodelt nähtub selgelt ka verejälg (pakend nr 2), mis vastavalt ekspertiisiaktile xxx kuulus

kannatanule. Seega on kannatanu sellekohased ütlused kooskõlas esitatud tõenditega.

29. Kohtule jääb selgusetuks kaitsja seisukoht, et kannatanu vigastused ei vasta kannatanu poolt

antud kirjeldusele ründamise asjaolude kohta ning seetõttu on tõesed süüdistatava ütlused. Kohtu

hinnangul kuivõrd rünne kannatanu vastu toimus ootamatult, oli intensiivne ning ründe

takistamiseks pidi kannatama astuma süüdistatavale vastu, ei saa pidada eluliselt usutavaks, et isik

suudaks tema jaoks ootamatus, ärevas ja eluohtlikus situatsioonis anda detailselt edasi mõlema

poole keha- või käeasendi mingis kindlas ajahetkes. Erinevalt kaitsjast leiab kohus, et kannatanu

ütlused tema löömise ning tekitatud vigastuste kohta on loogilised ja haakuvad tema suhtes

koostatud tervisetõenditega.

Vastavalt 07.02.20214 koostatud kiirabikaardile jõudis kiirabi aadressile Xxx kiiresti, s.o kell 00:28

ning lokaalse leiuna on märgitud V Ri vasaku jala peal suur haav ning kõhu peal kaks haava. Põhja-

Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse reanimobiili kaardi kohaselt oli V Ri

diagnoosiks hulgi noahaavad.

Kannatanule tekitatud vigastuste ulatus ja raskus nähtub SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt

koostatud haigusloost, mille kohaselt hospitaliseeriti V R 07.02.2014 kell 00:38, lõpliku kliinilise

diagnoosina märgitud kõhuseina lahtine haav. Operatsiooniprotokollis on märgitud, et operatsioon

algas 07.02.2014 kl 01:45, lõppes 07.02.2014 kl 02:30, kõhuseinal kaks torkehaava.

Kannatanu seisund haiglasse saabumisel nähtub SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt koostatud

väljavõttes haigusloost, mille kohaselt viibis V R II astme intensiivravil 07.02.2014 ning

07.02.2014-10.02.2014 kirurgia osakonnas. Kliinilise diagnoosina on märgitud põhihaigusena

kõhuseina lahtine haav, kaasuvate haigustena rindkere eesseina muud pindmised vigastused,

randme ja käe lahtised hulgihaavad, sääre muude osade lahtine haav, õla ja õlavarre lahtised

hulgihaavad.

Kannatanu läbivaatus toimus vastavalt 07.02.20214 koostatud isiku läbivaatuse protokollile

Mustamäe Haigla III kirurgia intensiivpalatis. Vaatlusega tuvastati, et V Ril on plaastrid vasaku

rinna piirkonnas, kõhu keskmises osas, vasakul kõhul külgpinnal, vasaku küünarvarre kolmandikul,

kaenlaaugul, vasaku sääre ülakolmandikul, vasaku käelaba sõrmed on verised ja mähitud.

Vastavalt 04.03.2014 koostatud isiku ekspertiisiaktile nr xxx sedastati V Ril 07.02.2014 SA Põhja-

Eesti Regionaalhaiglas ja 19.02.2014 teostatud kannatanu kohtuarstlikul läbivaatusel järgmised

vigastused: kõhuõõnde tungiv torke lõikehaav keskkõhus paremal; kehaõõntesse mitte ulatuvad

torke-lõikehaavad rindkere ülaosas ja niudeluutiiva kohal vasakul; torke-lõikehaavad vasakus

kaenlaaugus, vasaku õlavarre tagapinnal, küünarliigese välisküljel ja vasaku sääre välisküljel ning

lõikehaavad vasaku käe sõrmedel. Tervisekahjustused (kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav) on

eluohtlikud, nende paranemise kestus ei ületa 4 kuud ning nad ei põhjusta püsivat töövõimekaotust

rohkem kui 40% (raske kehalise haiguse tunnused puuduvad). Tervisekahjustused võivad olla

tekitatud terava vägivalla toimel ekspertiisimäärusel näidatud ajal ja viisil – 07.02.2014 kokku

üheksast löögist torke-lõikevahendiga (näiteks noaga) rindkere, kõhu, jäsemete piirkonda.

30. On ilmne, et olukorras, kus hoopis kannatanu oleks väidetavalt rahulikult kannatanu auto juurde

jalutanud süüdistatavat ootamatult kahe noaga rünnanud, ei oleks ta ise saanud eelkirjeldatud

ulatuslikke vigastusi. Seda enam, et süüdistatava ütluste kohaselt ta vaid vehkis kannatanu suunas

kaootiliselt kannatanu käest ära võetud noaga. Vigastused kannatanul kinnitavad ründe intensiivsust

süüdistatava poolt ning lõikehaavad kätel on iseloomulikud enesekaitsel tekkinud vigastustele.

Lõikehaavad rindkere ülaosas ja niudeluutiiva kohal vasakul, torke-lõikehaavad vasakus

kaenlaaugus, vasaku õlavarre tagapinnal, küünarliigese välisküljel ja vasaku sääre välisküljel

kinnitavad kannatanu ütlusi, et sai lööke nii püsti seistes kui ka ajal, mil ta oli selili ning süüdistatav

tema peal. Ekspertiisiaktis nr xxx antud eksperdiarvamuse p 1 kohaselt oli V Ri DNA ka lumel

(pakendid 2,4,5) ning sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nr 6, 15, 16 nähtub selgelt,

et markeering nr 4 on kohe sõiduki juhiukse kõrval. Järelikult on tõesed kannatanu ütlused, et teda

rünnati kohe juba sõidukist väljumisel.

31. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kannatanu ütlused on ebausaldusväärsed, kuna tema

kohtueelses menetluses antud ütlused on vastuolus kohtuistungil antud ütlustega osas, mis

puudutavad 07.02.2014 kannatanule kuuluva sõiduki rehvi läbilõikamist, kas koju sõites nägi ta

tahavaatepeeglist sõidukit või mitte ning millist jalga longates jooksis ründaja sündmuskohalt

minema. Kohtuliku uurimise käigus kohtule ei esitatud kohtueelses menetluses kannatanu poolt

antud ütluste protokolli (kannatanu ütlustes esinevate võimalike vastuolude kõrvaldamiseks), seega

jätab kohus analüüsimata väited ütlustes esinevate vastuolude kohta.

Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused loogilised ja üksikasjalikud, arvestades sündmuse sisu ja

asjaolu, et see sündmus leidis aset 10 aastat tagasi.

32. Seda, et V Ri jaoks oli rünne ootamatu ning noad olid kaasas süüdistataval, toetavad kannatanu

xxx T R ütlused.

T R 07.02.2014 tunnistajana antud ütlused haakuvad kannatanu ütlustega sündmuse asjaolude

kohta. Tema ütluste kohaselt kuulis kodus (Xxx eramaja) olles umbes kell 00:15 maja välisukse

vastu tagumist, ukse taga oli tema mees V, kes karjus ja mehel oli käes suur nuga. Mees ütles, et ta

kutsuks kiirabi, sest teda taheti just tappa. Mees ütles, et oli sõitnud autoga maja väravate ette, kui

oli autost väljunud, siis oli teda koheselt rünnanud üks temale võõras mees, kellel oli olnud käes

kaks nuga. Mees arvas, et võõras tahtis teda noaga südamesse lüüa, aga ta suutis ennast kaitsta ja

väikese noa eemale visata. Pärast seda oli võõras teda noaga kõhtu löönud. Võõras oli umbes 40-

aastane, lühemat kasvu. Xxxl oli käsi verine, kõhul ja küljel olid noahaavad. Võõras mees oli

jooksnud ära mööda Sõõru tänavat Õismäe suunas. Helistas kohe kiirabisse ja pärast seda

politseisse. Mees ütles, et see oli tellimusmõrv ning ta teab (aimab), kes selle taga on.

33. Tunnistaja T R ütlusi toetab 12.02.2014 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks

objektiks oli 07.02.2014 numbritele 110-112 saabunud kaks kõnet seoses 07.02.2014 toimunud

sündmusega Tallinnas xxx maja juures. Kell 00:16:58 helistas numbrile 112 vene keelt kõnelev

naisterahvas (T R), kes soovis kutsuda kiirabi, kuna tema meest (V R) löödi noaga, aadress Xxx,

isik on teadvusel, oigab, meest löödi noaga kõhtu, tuleb väga palju verd, löödi mitu korda. Kell

00:19:15 helistas T R numbrile 110 ja teatas, et Kakumäel asuva maja juures löödi tema meest V Ri

noaga otse kõhtu, ta on xxx majas ning ka kaks nuga vedelevad.

34. Kuigi T R ei näinud sündmust pealt, andis kannatanu talle teada teda rünnanud mehe

õigusvastasest käitumisest edasi vahetult pärast toimunut, olles ilmselgelt veel kogetu mõju all. T R

ütlustes omakorda on tajutav olukorra tõsidus ning siiras mure enda xxx pärast ning ei ole millegagi

seletatav, miks oleks pidanud tunnistaja ütlusi andes juhtunut moonutama. Ilmselgelt ei saanud

xxxle jääda märkamatuks ka kannatanul seljas olnud verised riided. Nimelt on

asitõendite vaatlusprotokollis 15.02.2014 vaadeldud kannatanu R riietusesemeid, millest kõik

peale salli olid verega määrdunud. Pakendis nr 1 on pruunid kingad Camel Active, pakendis 2 must

talvemüts Swan, pakendis 3 aluspüksid M&S, pakendis 4 valged sokid Reebok, pakendis 5 sinised

villased sokid, pakendis 7 pika pesu püksid Formes, pakendis 8 valge T-särk Top Shirt, pakendis 9

valge-punaseruuduline päevasärk Woods&Irons, pakendis 10 bordoo värvi V-kaleusega sviiter

Atlant, pakendis 11 sinised teksapüksid M&S, pakendis 12 must sulejope Summit of Telemark.

35. Kuigi kohus ei nõustu prokuröriga, et sündmuskohalt leitud noad sarnanevad visuaalselt just

nende valmistamisviisi tõttu (käsitöö) Andrei Juri Kadaku valdusest ära võetud noale ning sarnaseid

nuge ei ole kajastatud ka Andrei Juri Kadaku kasutuses oleva keldriruumide vaatlusprotokollis ja

sellele lisatud fototabelis, ei tähenda, et sündmuskohalt leitud noad ei oleks kaasas olnud Andrei

Juri Kadakul. Kohus arvestab, et sündmuskohalt kaasa võetud noad vastavad kirjeldusele, mida

andis kannatanu süüdistataval käes olnud nugade kohta. Asjaolu, et vastavalt juba eespool viidatud

ekspertiisiaktis nr xxx antud eksperdiarvamusele p 1 kohaselt oli V Ri DNA pakendis nr 1 oleva

noa käepideme ja tera ühenduskohas ning pakendis nr 3 oleva noa käepidemel, ei tähenda, et noad

kuuluksid kannatanule või et kannatanu oleks rünnet alustanud.

36. Ilmselgelt puutus kannatanu rüseluse käigus nugadega kokku ning kannatanu ei eitanud ka ühe

noa enda kätte saamist. Samuti osundavad noa kätte võtmisele ehk sinna DNA jätmisele kannatanul

tuvastatud vigastused. Seevastu ei ole aga millegipärast nugadel süüdistatava DNA-d, kuigi

süüdistatava ütluste kohaselt võttis ka tema noast kinni ja väidetavalt kindaid ei kandnud. Vastavalt

ekspertiisiaktile nr xxx ei saadud Andrei Juri Kadaku DNA-d noalt pakendis nr 3, s.o suuremalt

noalt (ka pakendis nr 1 olevalt noalt ei õnnestunud DNA-analüüsil teha kindlaks piisaval arvul

alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes

proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta). Ometi kirjeldas Andrei Juri Kadak enda

ütlustes, kuidas ta vehkis ise selle suure noaga, kui kukkus, siis see suur nuga lendas ta käest ära.

Sellises situatsioonis oleks süüdistatava DNA sattunud sarnaselt kannatanu DNA-le ka noale. Kohtu

hinnangul kinnitab süüdistatava DNA puudumine noalt (nugadelt) seda, et süüdistataval olid

tegelikult nuge käes hoides kindad käes ning vastupidiseid ütlusi andes soovib ta lihtsalt vastutusest

ennast eemaldada ning näidata kannatanut kui agressiivset ja julma isikut.

37. Seega on usutavad kannatanu ütlused, et vaidlusalused noad ei kuulunud talle. On ka raske aru

saada, miks või kuidas oleks kannatanu pidanud autost väljuma kahe noaga või juhul, kui ta oleks

autost väljunud ühe noaga, siis millal oleks tal olnud vahepeal võimalus võtta autost veel teine

nuga. Siinjuures ei saa kohus toetuda ka Andrei Juri Kadaku ütlustele, kuna need ei ole loogilised

ning ei haaku kannatanu vigastustega. Nii kirjeldas süüdistatav, kuidas juba autost väljudes oli

kannatanul nuga paremas käes, kui tahtis kannatanule midagi öelda, tuli kannatanu juba teise noaga

ja ei teagi, kus kohast ta selle noa välja võttis, ei mäleta, kas kannatanu vahetas kätt, kõik oli udus.

Sellised süüdistatava ütlused osundavad talle kui kannatanule ning vastupidi, kuid olukorras, kus

kannatanu oleks olnud ründav pool, ei oleks tal erinevalt süüdistatavast olnud rohkelt noahaavu.

38. Täiesti meelevaldseks peab kohus kaitsja versiooni, justkui pärast seda, kui süüdistataval

õnnestus põgeneda, pussitas kannatanu ennast ise, võimalik, et lavastada rünnakut ja süüdistada

süüdistatavat. Kuivõrd süüdistatava väidete kohta aset leidnud ründe kohta kaitsjatel asjakohased

tõendeid esitada ei olnud, ongi kaitsjad rajanud enda seisukohad kohtu hinnangul suures osas

oletustele. Nii on süüdistatava kaitsjad püüdnud muuta süüdistatava ütlusi usutavaks seeläbi, et on

asunud kannatanut halvustama, tuues näiteks välja, et kannatanu abieluvälised suhted kinnitavad

kannatanu kalduvust pettusele ja manipuleerimisele. Samuti leidnud, et kannatanu huvi

detektiiviromaanide vastu ajendas teda justkui näitama ennast rünnaku ohvrina. Sellised kaitsjate

järeldused on kohtu hinnangul selgelt meelevaldsed ning need ei haaku kuidagi süüdistatava enda

käitumisega sündmuskohal. Seejuures on kohtule arusaamatu ka kaitsja seisukoht, justkui oleksid

kannatanu ütlused ebausutavad, et enne rünnet ei lausunud süüdistatav sõnagi, kuna tavaliselt

teavitab selliste kavatsustega inimene selles oma potentsiaalset ohvrit. Vastupidi, antud sündmust

kui tervikut arvestades (hilisel kellaajal kannatanu juurde sõitmine, ootamatult kahe noaga

kannatanu juurde ilmumine) on kohus veendunud, et süüdistatav soovis kannatanut ootamatult

rünnata ning on vähetõenäoline, et enne rünnet hakkas süüdistatav kannatanut eesseisvast ründest

hoiatama vms. Seda enam, et süüdistatav avaldas ise, et kannatanu on temast suurem ja tugevam

ning ilmselgelt selleks, et kannatanust jagu saada, pidi rünne olema ootamatu, intensiivne ning

efektiivne (selleks olidki kaasas kaks nuga).

39. On usutav, et juhul, kui kannatanu oleks olnud ründe algataja ning tekitanud süüdistatavale

viimase poolt kirjeldatud kahjustused (vigastas kõõluseid, sai kaks lööki parema neeru piirkonda,

tuli ohtralt verd, enesetunne oli halb), oleks süüdistatav pöördunud politseisse ja otsinud arstiabi.

Midagi sellist aga süüdistatav ei teinud. Kohus arvestab siinjuures süüdistatava ütlusi, et viskas

enda verised riided minema ning ei rääkinud juhtunust ka xxxga. Selliselt käitub tavapäraselt

inimene, kes tahab hävitada teda süüstavad tõendid ning enda osalust kannatanu kahjustamises igati

varjata. Selliselt ei tegutse isik, kes on sattunud ise ründe sihtmärgiks. Seega süüdistatava väide, et

ei tahtnud politseisse pöörduda, kuna niikuinii oleks teda varasema kriminaalasja tõttu koheselt

süüdistatud, on ilmselgelt otsitud ettekääne enda tegevuse õigustamiseks. Küll aga iseloomustab

varasem kriminaalasi süüdistatava arusaama õigest ja valest. Nii on prokurör kohtu hinnangul

õigesti osundanud, et nii käesoleva kui ka varasemas kriminaalasjas süüdistuse aluseks olevate

tegude vahel on selge seos, mõlemal juhul on kahjustatud õigushüveks elu ja tervis (varasema

kohtuotsuse kohaselt tappis Andrei Juri Kadak grupis kahe teise isikuga äärmiselt julmal viisil kaks

inimest) ning seega olles juba kunagi varem olnud osaline kahe inimese jõhkras surmas ja saades

aru, kuidas kriminaalmenetlust läbi viiakse, ei olnud otsus kätte maksta sellisel viisil V Rile

ootamatu.

40. Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et kohtule esitatud tõendite pinnalt saab jaatada süüdistatava

poolt kannatanu löömist süüdistuses kirjeldatud viisil ning löömisest põhjustatud tagajärgi, s.o KarS

§ 118 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu täitmist.

41. Selleks aga, et kvalifitseerida isiku tegevus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, on oluline tuvastada, kas

süüdistataval oli kannatanut lüües tahtlus tekitada talle tervisekahjustus ning et just see

tervisekahjustus, mille põhjustamine oli süüdistatava tahtlusega kaetud, viis eluohtliku ja vähemalt

neli kuud kestva tervisekahjustuseni (nt Riigikohtu lahend 1-17-105 p 15, kus selgitati KarS § 118

lg 1 p 7 koosseisu täitmist). Eelviidatud lahendis on välja toodud seegi, et tahtluse

kindlakstegemisel tuleb arvestada senises kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetega, mh arvestada

teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või

puudumisega jne. Lahendis 3-1-1-46-15 p-s 10.2 selgitas Riigikohus, et pärast 1. jaanuari 2015

toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest on võimalik KarS § 118 lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi

tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus

tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (KarS § 18 lg 2) või hooletult

(KarS § 18 lg 3).

42. Kuna praeguses kriminaalasjas on tuvastatud, et just kõhuõõnde tungiv torke lõikehaav

keskkõhu paremal pool põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, on järelikult vaja

kindlaks teha, kas süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et kannatanut lüües saab

kannatanu eelnimetatud kahjustuse ning põhjustas enamohtliku tagajärje KarS § 19 mõttes vähemalt

ettevaatamatusest.

43. Kasutades kannatanu ründamiseks kahte nuga ning lüües kannatanut valimatult korduvalt keha

piirkonda, kus asuvad isiku elutähtsad organid, on kohtu hinnangul üheselt mõistetav, et Andrei Juri

Kadaku tahtlus oli suunatud kannatanu tervise kahjustamisele. Nuga on terariist ning puudub

igasugune loogika väita, et lööja saaks eeldada teisel isikul vigastuste mitte tekkimist. On eluliselt

usutav, et noaga teise isiku hooga tabamisel tekib alati vigastus, kui mitte surm ning selline arusaam

on igal tavalisel keskmisel mõistlikul täisealisel isikul, seega ka Andrei Juri Kadakul. Antud juhul

on oluline seegi, et noalööke ei olnud üks, vaid kannatanut löödi korduvalt ja valimatult kannatanu

keha piirkonda ning sellise intensiivse ründe käigus ei saanud süüdistatav löökide tagajärgi kuidagi

alahinnata. Seega ei saanud süüdistatav kuidagi ka eeldada, et tema löök ei taba kannatanu

elutähtsaid organeid. Kohus nõustub kannatanu poolt öelduga, et antud juhul võisid raskema

tagajärje ära hoida ka kannatanul seljas olnud riided, sealhulgas paksem talvejope.

44. Lüües kannatanut korduvalt noaga vallandas Andrei Juri Kadak enda teadliku ja ohtliku

tegevusega kausaalahela kulgemise ning sellise tegevusega kiitis ta löögist tekkinud tagajärjed

vähemalt kaudse tahtlusega heaks. Puuduvad sellised andmed, millele tuginedes saaks väita, et

süüdistatava üldist elukogemust arvestades ei olnud ta võimeline ette nägema põhjuslikku seost

kannatanu löömise ja saabunud tagajärje vahel. Kuigi Andrei Juri Kadaku ütluste kohaselt ei olnud

tal eesmärki kannatanule raskeid kehavigastusi tekitada, kinnitab tema tegevus vastupidist. Kohtu

hinnangul saaks süüdistatava selliseid ütlusi pidada usutavaks, kui süüdistatav oleks näiteks

kannatanut löönud üks kord. Lüües aga ka maas lamavat kannatanut korduvalt tema elutähtsatesse

organitesse, ei kahtle kohus, et sellise intensiivse ründega kannatanu suunas pidas ta võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönas, et kannatanu võib saada eluohtliku

tervisekahjustuse. Nimetatut toetab fakt, et koheselt pärast kannatanu ründamist ei jäänud Andrei

Juri Kadak sündmuskohale kannatanut abistama ega tundnud huvi kannatanu seisundi vastu, vaid

põgenes ning viskas minema seljas olnud enda verised riided. Selline süüdistatava käitumine näitab

kohtu hinnangul selgelt, et isik on enda teo ulatusest ja selle tagajärgedest teadlik ning tema

eesmärgiks oli leida võimalusi enda vastutusest eemalduda. Lähtudes kannatanu ja tunnistaja T R

ütlustest, aga ka Häirekeskuse numbritele tehtud kõnedest, on selge, et kannatanule kutsus abi

kannatanu xxx.

45. Seega antud juhul ei ole tuvastatud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tuginevalt võis

süüdistatav loota, et tema poolt tehtud noalöögid ei põhjusta kannatanule raskeid tagajärgi KarS §

118 lg 1 p 1 kohaselt. Kuna süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud raske tervisekahjustuse

vahel on põhjuslik seos, on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

46. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud

47. Hinnates kogutud tõendite pinnalt sündmust kui tervikut on kohus veendunud, et süüdistuses

näidatud ajal ja kohas ei olnud Andrei Juri Kadak hädakaitses.

Kuna just süüdistatav oli isikuks, kes kannatanuga hilisel kellaajal viimase elukohas kontakti otsis

ning kes ründas kannatanut ootamatult ja intensiivselt kahe noaga, oli süüdistatava ja kannatanu

vahel aset leidnud füüsiline konflikt selle alguses täielikult Andrei Juri Kadaku kontrolli all.

Puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks süüdistatava ründamist alustanud ning võtnud

sõidukist noad nagu väitis süüdistatav. Nimetatut toetavad kannatanul tuvastatud ulatuslikud

tervisekahjustused. Samas ühtegi asjakohast selgitust, kuidas sai kannatanu konflikti käigus

eluohtliku tervisekahjustuse ning ka rohkelt mitteeluohtlikke vigastusi, süüdistatav ei avaldanud.

Seda enam, et väidetavalt vehkis süüdistatav ise vaid noaga, olles kannatanust kuskil meeter või

poolteist meetrit eemal.

Andrei Juri Kadaku ütlustest saab järeldada, et kannatanu lõi teda kaks korda parema neeru

piirkonda, pärast mida ta sündmuskohalt minema jooksis. Andrei Juri Kadaku läbivaatus toimus

27.10.2021 ning vastavalt läbivaatuse protokollile on tema paremal pool nimme piirkonnas näha

tõesti 3 erinevat armi, armid on üksteise suhtes ülevalt alla. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et

need vigastused oleks Andrei Juri Kadak saanud just 07.02.2014. Esmalt kordab kohus taaskord, et

juhul, kui need vigastused oleks süüdistatavale tekitanud kannatanu ning need oleks olnud nii

tõsised nagu väitis süüdistatav, oleks olnud loogiline ja usutav, et süüdistatav oleks pöördunud

viivitamatult arsti poole. Andrei Juri Kadak läks küll arsti juurde, kuid vastavalt Ida-Tallinna

Keskhaigla poolt välja antud tõendile toimus see 10.02.2014 plaanilise vastuvõttu tõttu. Kuivõrd

vastavalt Ida-Tallinna Keskhaigla poolt välja antud epikriisile viibis süüdistatav

hooldusravikliinikus 11.02.2014-18.02.2014 ning sellel ajal teostati süüdistatavale röntgenuuringud,

kompuutertomograafia kõhust ja vaagnast, anti hinnang neerudele ning võeti analüüsid, ei kahtle

kohus, et juhul, kui süüdistataval oleks olnud värsked vigastused alaseljal (süüdistatava ütluste

kohaselt ei olnud need ka pelgalt kriimustused, vaid nendest tuli ohtralt verd), ei oleks need arstile

märkamata jäänud ning sellekohased andmed oleks toodud ka sel ajal välja antud tervisetõendites.

Andrei Juri Kadaku selgitused, et tal ei olnud ravikindlustust ning nendel arstidel oli ükskõik, mis

seisu keegi haiglasse jõuab, on aga paljasõnalised ning ei haaku ühegi kohtule esitatud tõendiga.

Prokurör on õigustatult osundanud, et kuigi ka sääremarja vigastust ei ole ravidokumentides

fikseeritud, siis samas ei viita ka ükski püstitatud ravihüpotees sellele, et ravi osutamise käigus

oleks olnud vaja ka jalgu põlvedest all pool kontrollida ja seda dokumenteerida.

Pärast väidetavat enesekaitset ei pöördunud süüdistatav ei politseisse ega arsti juurde, ei lasknud

fikseerida ka enda väidetavalt kannatanu poolt tekitatud vigastusi ning viskas minema verised

riided. Nagu kohus juba eespool märkis, on selge, et selline süüdistatava käitumine osundab

kuriteojälgede peitmisele, mitte süüdistatavale kui rünnaku ohvrile. Juhul, kui süüdistuses näidatud

ajal ja kohas oleks süüdistatav olnud tõesti hädakaitses, oleks ta kohtu hinnangul vähemalt xxx J

Kle maininud, et kannatanu oli agressiivne, käitus ettearvamatult ja süüdistatava suhtes vägivaldselt

vms, kuid midagi sellist süüdistatav ei rääkinud.

Kohus nõustub prokuröriga, et õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine, kuivõrd ainsaks seda

versiooni kinnitavaks tõendiks on süüdistatava enda ütlused, mis ei ole loogilised ega eluliselt

usutavad ülejäänud tõendikogumi valguses.

48. Seega kokkuvõtvalt kinnitavad asjas kogutud tõendid veenvalt, et kannatanut lüües ja talle

eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise ajal ei olnud Andrei Juri Kadak hädakaitses ning tema

tegevus oli õigusvastane.

Tsiviilhagi

49. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes

juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja)

peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 2 on kahju

tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamisega.

Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus süüdistatava kannatanule raske tervisekahjustuse

tekitamises süüdi, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase tegevuse

tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest.

50. Antud asjas on kannatanu V R esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdistatavalt välja mõista

kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 710 eurot.

Esitatud tsiviilhagi kohaselt koosneb varaline kahju rünnaku käigus kahjustada saanud kannatanu

riiete maksumusest ja nimelt: talvine jope maksumusega 440 eurot, püksid Marks & Spencer

maksumusega 70 eurot, päevasärk Marks & Spencer maksumusega 45 eurot, talvised seminahast

kingad maksumusega 85 eurot ja džemper Marks & Spencer maksumusega 70 eurot.

Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde. Selgitas, et jope maksis 4200 norra krooni,

ostis selle Oslost. Asitõendi protokollis kajastatud riided on kõik tema omad, tegemist on samade

riietega, mis on kajastatud tsiviilhagis. Püksid Mark & Spencer ostis talle xxx Rocca al Mare

Prismast, see on hea firma. Brändisärki võis olla kandnud kuskil kaks korda. Hindu mäletab

ligikaudselt. Kingad olid üleni verised, jättis need mälestuseks. Hind tuleb sellest, et need on kallid

brändi kingad. Džemper võis maksta vähem, tal ei ole tšekke alles, see on orienteeruv hind.

Süüdistatav tsiviilhagi ei tunnistanud.

51. Kohtu seisukoht varalise kahju nõudes

.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kohus leiab, et tsiviilhagis näidatud summat saab pidada mõistlikuks ning tuleb kannatanule täies

ulatuses hüvitada. Tegemist ei ole ülepaisutatud hindadega ning kannatanu poolt näidatud riiete

maksumust saab pidada usutavaks. Seda, et rünnaku ajal kannatanul seljas olnud riided said

kahjustada, kinnitab juba eespool viidatud riiete kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Seega

asjaolu, et kannatanu poolt tsiviilhagis esitatud riidebränd ei vasta asitõendi vaatlusprotokollis

kirjeldatuga (nt hagiavalduses on nimetatud päevasärk Marks & Spencer, asitõendi

vaatlusprotokollis päevasärk Woods & Irons), ei väära tõsiasja päevasärgi kahjustamise kohta ning

seega ka kannatanu hinnangut tekitatud kahjule. Kannatanu sõnutsi olid riided ostetud Rock al Mare

keskuses asuvas Marks & Spencer kaupluses, mida seal enam ei ole ja kus teadaolevalt müüdi ka

teiste firmade esemeid, seega peab kohus kannatanu ütlusi riiete maksumuse kohta põhjendatuks.

On ka loogiline ja usutav, et vastavaid ostutšekke kannatanul esitada ei ole, kuna sündmus leidis

aset 2014 aastal ning ilmselgelt olukorras, kus kannatanut rünnanud isik ei olnud aastaid teada, ei

keskendunud kannatanu vastavate tõendite alleshoidmisele või nende kogumisele. Küll aga vastab

riiete hind nende tavapärasele maksumusele ka aastal 2014.

Kuna kannatanul tekkinud varaline kahju oli vahetus põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kahju

tekitamisega – kulu ei oleks tekkinud, kui süüdistatav ei oleks kannatanut rünnanud ega löönud, on

kohtu hinnangul põhjendatud mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks välja varaline kahju

kogusummas 710 eurot,

Karistuse mõistmine

52. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis

võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid

ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-18-

11, p 8.1). Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus,

tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (Riigikohtu otsus

nr 3-1-1-76-12, p 7).

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-58-13 p 7).

53. Süüdistatav Andrei Juri Kadak pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Nimetatud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja nii kuriteo toimepanemise ajal kehtinud kui

ka praegusel ajal kehtivas redaktsioonis näinud ainsa karistusliigina ette vangistuse 4-12 aastat.

Karistuse keskmiseks määraks on seega 8 aastat.

54. Andrei Juri Kadaku süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et süüdistatava teo olemus, s.o

kannatanu suhtes tarvitatud vägivalla intensiivsus (rohked noahaavad) ning ulatuslik

tervisekahjustus annaksid piisava aluse mõista karistuse vähemalt sanktsiooni keskmises määras.

Siinjuures arvestab kohus ka süüdistatava tegevuse planeeritust, s.o teole eelnenud aega. Nii jälgis

süüdistatav kannatanut enne rünnet tunde ning rünne toimus pimedal ajal kannatanu kodu ees. Just

kodu ees ründamine näitab Andrei Juri Kadaku sisemist tahet tungida kannatanule kallale ajal, mil

kannatanu seda kõige vähem ootas. Kuna süüdistatava ütluste kohaselt oli kannatanu temast

suurema ja tugevam, oligi kannatanu tervise kahjustamine süüdistatava hinnangul võimalik vaid

intensiivse ja ootamatu ründe korral. Seejuures ei esine ka karistust kergendavaid asjaolusid. Andrei

Juri Kadak ei andnud kannatanule pärast rünnet mingisugust abi, ta ei ole tehtud kahetsenud ega

asunud hüvitama ka kannatanule tekitatud kahju. Kohus nõustub prokuröri poolt osundatuga, et

kuna kannatanu oli süüdistatava jaoks võõras inimene, puudub alus rääkida mingistki kannatanu

poolsest provokatsioonist Andrei Juri Kadaku suhtes ning enne rünnet kannatanu pikaajaline

jälitamine ei osunda ka tugevale hingelisele erutusele kannatanu õigusvastase tegevuse tõttu.

55. Arvestades aga raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik

mõista karistus sanktsiooni keskmäära ja alammäära vahelises suuruses, so 6 aastat vangistust.

Kohtu hinnangul vastab nimetatud karistus isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve

ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. On oluline, et Andrei Juri

Kadak mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi ning kannaks ka tehtu eest vastutust. Andrei

Juri Kadak peab mõistma, et temale mittemeelepäraseid olukordi ei lahendata vägivallaga ning

sisemist viha ei elata välja teiste isikute peal. Puuduvad sellised alused, millele tuginedes saaks

Andrei Juri Kadaku karistusest tingimisi vabastada. Mõistetud karistus annab ühiskonnale selge

signaali, et inimelu tuleb väärtustada ning igale kuriteole järgneb sellele vastav karistus.

Kuna KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ning Andrei Juri Kadak

viibis eelvangistuses 27.10.2021 kuni 28.10.2021, s.o 2 päeva, kuulub kandmisele vangistus 5

aastat 11 kuud 28 päeva.

KrMS § 414 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab

kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle

kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse,

et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt

käesoleva paragrahvi lõikele 3 või isik vahistatakse vangla taotlusel käesoleva seadustiku §-s 429

sätestatud korras.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul loetakse vangistuse

kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Menetluskulud

56. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 kohaselt: ekspertiisitasud

ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

Käesolevas kriminaalasjas on teostatud:

isiku kohtuarstlik ekspertiis nr xxx maksumusega 84 eurot;

DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 114 eurot,

DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 2052 eurot,

DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 570 eurot

ja DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 171 eurot.

Süüdistatavalt tuleb täies ulatuses välja mõista isiku kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 84 eurot.

DNA-ekspertiisist nr xxx alusel (teostamise kulu 2052 eurot) kuulub süüdistatavalt välja

mõistmisele 1083 eurot. Seda põhjusel, et ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjekte 19 ning

19 x 57 on 1083. Ekspertiisi teostamise ajal kehtinud kohtuekspertiisiseaduse § 273 kohaselt on

DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot. DNA-ekspertiisitasude väljamõistmisel

süüdistatavatelt arvestab kohus lisaks nende asjakohasusele ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-12 p-s

6.2 väljendatud seisukohta, mille kohaselt kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega

analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema

termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures

ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või

milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega sõltub DNA-ekspertiisi eest

väljamõistetav summa ekspertiisiobjektide arvust. Nii uuriti ekspertiisi käigus 19 ekspertiisiobjekti,

millest tulenevalt on põhjendatud ülejäänud osa ekspertiisi maksumusest s.o 969 eurot jätta riigi

kanda.

Eeltoodud põhjustel kuuluvad süüdistatavalt välja mõistmisele DNA-ekspertiisi nr xxx alusel

(teostamise kulu 114 eurot) 57 eurot (analüüsiti 1 objekti) ning riigi kanda jääb 57 eurot ning DNA-

ekspertiisi nr xxx alusel (teostamise kulu 570 eurot) 399 eurot (analüüsiti 7 objekti) ning riigi kanda

jääb 171 eurot.

Kõik eelnimetatud ekspertiisid olid vajalikud sündmuse kui terviku hindamiseks ja analüüsimiseks

ning kuriteo toime pannud isiku tuvastamiseks. Küll aga jätab kohus DNA-ekspertiisi nr xxx

teostamise kulu summas 171 eurot täies ulatuses riigi kanda, kuna antud ekspertiis ei kajastanud

asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

Seega kokkuvõtvalt tuleb süüdistavalt välja mõista ekspertiisitasu kogusummas 1623 eurot

(84+57+1083+399) ning jätta ekspertiisitasust riigi kanda 1368 eurot (57+969+171+171).

Lisaks tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista riigituludesse

esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2050 eurot.

Arvestades menetluskulude kogusumma suurust ning tsiviilhagi tasumise kohustust, leiab kohus, et

menetluskulud kogusummas 3673 eurot võib KrMS 180 lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid

57. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Kohtuistungil palus prokurör toimida asitõenditega pärast kohtuotsuse jõustumist järgnevalt:

Sündmuskoha aadressil Xxx, Tallinn vaatluse käigus leitud ja kaasa võetud kaks nuga konfiskeerida

KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahendid ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud tšekk hävitada kui väheväärtuslik asi KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel.

Andrei Juri Kadaku kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud liigendnuga tagastada

süüdistatavale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

Kannatanu V Rile kuuluvad riided aluspüksid, kaks paari sokke, sall, pikapesu püksid, T-särk,

päevasärk, sviiter, teksapüksid ja sulejope tagastada kannatanu V R KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

Andrei Juri Kadaku telefoni andmete koopia, mis asub Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, palun

määrata kustutamisele peale kohtuotsuse jõustumist.

Kuna kohtumenetluse pooled ei vaielnud eeltoodud prokuröri seisukohale vastu, leiab kohus, et

prokuröri ettepanek on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ühtlasi jätab kohus kriminaalasja

materjalide juurde seal asuva CD-plaadi.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Andrei Juri Kadak KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle põhikaristuseks

vangistus 6 aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.10.2021 kuni

28.10.2021, s.o 2 päeva, seega kandmisele kuulub vangistus 5 aastat 11 kuud 28 päeva.

Karistuse kandmise alguseks on isiku vanglasse saabumise päev kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada kannatanu V Ri tsiviilhagi varalise

kahju hüvitamiseks:

Välja mõista Andrei Juri Kadakult V Ri kasuks tekitatud varalise kahju katteks 710 eurot, mis tuleb

kanda V Ri arvelduskontole nr xxx Swedbank pangas.

KrMS § 175 lg 1 p 3,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Andrei Juri Kadakult riigieelarve

tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasu kogusummas (84+57+1083+399) 1623 eurot ja

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2050 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisitasu summas

(57+969+171+171) 1368 eurot.

Menetluskulud kogusummas 3673 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 306 eurot)

alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK

EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK

EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585.

Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber xxx.

Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid, mis asuvad PPA

Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, kohtuotsuse jõustumisel:

- Sündmuskohalt aadressil Xxx, Tallinn vaatluse käigus leitud ja kaasa võetud kaks nuga

konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahendid ja hävitada KrMS § 126 lg

3 p 4 alusel.

- Sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud tšekk hävitada kui väheväärtuslik asi KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel.

- Andrei Juri Kadaku kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud liigendnuga tagastada

süüdistatavale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

- Kannatanu V Rile kuuluvad riided: aluspüksid, kaks paari sokke, sall, pikapesu püksid, T-särk,

päevasärk, sviiter, teksapüksid ja sulejope tagastada kannatanu V Rile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

- Andrei Juri Kadaku telefoni andmete koopia, mis asub Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas,

kustutada peale kohtuotsuse jõustumist.

- CD-plaat, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia

kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 27.05.2024.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus

tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 28.06.2024.a.

Kohtunik

Rahvakohtunikud (allkirjastatud digitaalselt