1-17-9149/1713 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-17-9149

Kohtukoosseis

Eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunikud Anne

Kaarjärv ja Vladimir Simagin, varurahvakohtunik Malle

Hipponen

Kohtuistungi sekretärid

R Seppo, Leili Merila, Mariin Vaks, Kati Sepp, Merike

Kunnus, Maive Aun, Simona Šois, Priit Kirotar, Ave

Mõistlik, Kadri Vlassov, Jane Põldoja, Sigrit Põldma,

Irene Valge, Eliise Heinsalu, Eda Loor, Riina R

Prokurörid

Kristo Adosson, Kadri Väling

Tõlgid

Merje Einre, Lemmi Erin, Niina Laansoo, Epp Ehasalu,

Marianna Sidorok, Natalija Mehh, Jelena Kremez, K

Raud, Klea Vaher, Ann Õun, Edmund Alexander Dalton

Kriminaalasi

A K süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 ja KarS § 394

lg 2 p 1, 3 järgi; M P süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 3, 4

järgi; E S süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3 järgi; T P

süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 2, 3 järgi; ÜR süüdistuses

KarS § 298 lg 2 p 2, 3 järgi; T P süüdistuses KarS § 294

lg 2 p 1, 3, 4 – § 22 lg 3 ja KarS § 298 lg 2 p 2, 3 – § 22

lg 3 ja KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ning JP süüdistuses

KarS § 298 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

AK, isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus:

XXX; emakeel: XXX keel; haridus: XXX; töökoht:

XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata.

Tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsjad

Paul Keres, Andri Rohtla (kokkuleppel)

Natalia Lausmaa (RÕA asenduskaitsja)

Süüdistatav

M P, isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakontsus:

XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX, töökoht: XXX.

Kriminaal- ja väärteokorras karistamata.

Tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja

Rein Laid (RÕA)

Süüdistatav

E S, isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: XX;

emakeel: XXX keel; haridus: XXX; töökoht: XXX.

Kriminaal- ja väärteokorras karistamata.

Tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja

Anu Toomemägi- Kivistik (RÕA)

Süüdistatav

T P, isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus:

XXX; emakeel: XXX keel; haridus: XXX; töökoht:

XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata.

Tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja

Erki Kergandberg (kokkuleppel)

Argo Küünemäe (RÕA asenduskaitsja)

Süüdistatav

ÜR, isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus:

XXX; emakeel: XXX keel; haridus: XXX; töökoht:

XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata.

Tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja

Elmer Muna (kokkuleppel)

S Sillar (RÕA asenduskaitsja)

Süüdistatav

T P, isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus:

XXX; emakeel: XXX keel; haridus: XXX; töökoht:

XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata.

Tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja

Andrei Svištš (kokkuleppel)

Süüdistatav

JP, sünniaeg: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX;

emakeel: XXX keel; haridus: XXX; töökoht: XXX,

XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata.

Tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja

Indrek Västrik (RÕA)

Kannatanud

AS Tallinna Sadam

TS Laevad OÜ

Lepingulised esindajad

Dmitri Teplõhh, Carel Kivimaa

Tsiviilkostjad

S H, K OÜ

Lepinguline esindaja

T P

Tsiviilkostja

B I OÜ

Seaduslik esindaja

T P

Tsiviilkostja ja 3. isik

M K

Lepinguline esindaja

Kristjan Tuul

Tsiviilkostja ja 3. isik

R

Seaduslik esindaja

S H

3. isik

E K

Lepingulised esindajad

Aleksander Muru ja Joonas Põder

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 2, § 310 lg 2, § 311 ja § 312, maakohus otsustas:

I Mõistlik menetluse aeg

1. Jätta AK kaitsjate taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks AK süüdistuses KarS § 294 lg

2 p-de 1, 3 ja 4 ning KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi seoses mõistliku menetlusaja

möödumisega rahuldamata.

2. Jätta M P kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks M P süüdistuses KarS § 294 lg

2 p-de 3 ja 4 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.

3. Jätta E Se kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks E Se süüdistuses KarS § 298 lg

2 p 3 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.

4. Jätta T P kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks T P süüdistuses KarS § 298 lg 2

p-de 2 ja 3 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.

5. Jätta ÜRi kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses ÜRi süüdistuses KarS §

298 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.

6. Jätta T Pi kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses T Pi süüdistuses KarS §

294 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 – § 22 lg 3, KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 – § 22 lg 3 ning KarS § 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.

7. Jätta JP kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks JP süüdistuses KarS § 298 lg 2 p

3 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.

8. Jätta tsiviilkostja ja kolmanda isiku M Ki esindaja taotlus kriminaalmenetluse

lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.

9. Jätta tsiviilkostja S H ja K OÜ esindaja T P taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.

10. Jätta B I OÜ seadusliku esindaja T Pi taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses

mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.

II Süüdistus

11. Kvalifitseerida AK tegevus ümber KarS § 4023 lg 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus

tema suhtes süüteo aegumise tõttu.

12. Mõista AK KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi õigeks.

13. Mõista M P KarS § 294 lg 2 p 3 ja 4 järgi õigeks.

14. Kvalifitseerida E Se tegevus ümber KarS § 4024 lg 1 järgi ning lõpetada

kriminaalmenetlus tema suhtes süüteo aegumise tõttu.

15. Kvalifitseerida T P tegevus ümber KarS § 4024 lg 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus

tema suhtes süüteo aegumise tõttu.

16. Kvalifitseerida ÜRi tegevus ümber KarS § 4024 lg 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus

tema suhtes süüteo aegumise tõttu.

17. Kvalifitseerida T Pi tegevus K OÜ, HTG I AS ning T P ja ÜRi episoodides ümber KarS §

296 lg 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus tema suhtes süütegude aegumise tõttu.

18. Mõista T P reisiparvlaevade episoodides KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 – KarS § 22 lg 3 ja

KarS § 298 lg 2 p 2, 3 – KarS § 22 lg 3 järgi õigeks.

19. Mõista T P KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi õigeks.

20. Mõista JP KarS § 298 lg 2 p 3 järgi õigeks.

III Tsiviilhagi

21. Jätta rahuldamata kannatanute esindajate taotlus tunnistada tsiviilhagi läbi vaatamata

jätmine põhiseadusega vastuolus olevaks.

22. Jätta AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ tsiviilhagid AK, A Ki õigusjärglase M Ki, S

H, E Se, T P, ÜRi, T Pi, K OÜ, B I OÜ ja R suhtes läbi vaatamata.

23. Kannatanutel on õigus hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

IV Arestitud vara

24. Kohtuotsuse jõustumisel kohaldada arestitud vara suhtes järgmisi meetmeid:

AK

24.1. Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr 1-15-9666 konfiskeerimise

asendamise tagamiseks arestitud sularaha summas 10 250 eurot, mis leiti ja võeti ära

läbiotsimisel XXX elukohas aresti alt ning tagastada AKle.

24.2. Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr 1-15-9666 konfiskeerimise

asendamise tagamiseks arestitud sularaha summas 181 500 eurot, mis leiti ja võeti ära

AKle kuuluva ja tema poolt kasutatava XXX läbiotsimisel aresti alt ning tagastada

AKle.

24.3. Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr 1-15-9666 konfiskeerimise

asendamise tagamiseks arestitud sularaha summas 131 600 eurot, mis leiti ja võeti ära

K Ti elukoha läbiotsimisel aadressil, XXX aresti alt ning tagastada AKle

24.4. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 11.12.2015 määrusega nr 1-15-10150 laiendatud

konfiskeerimise tagamiseks arestitud AK Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXX

olevad rahalised vahendid summas 96 058.64 eurot

M P

24.5. Tühistada Harju Maakohtu 03.07.2017 nr 1-17-5773 määrus, millega seati

konfiskeerimise asendamise tagamiseks M Ple (ik XXX) kuuluvale kinnistule

katastritunnusega XXX (XXX) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale

kohtulik hüpoteek summas 25 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

24.6. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 asjas 1-17-7598 määrus, millega seati tsiviilhagi

tagamiseks M Ple (ik XXX) kuuluvale aadressil XXX asuvale kinnisvarale

(katastritunnus XXX), kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood

10137319) kasuks 419 979.78 euro ulatuses.

Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel

kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust.

T P

24.7. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 03.07.2017 määrusega nr 1-17-5775 arestitud

sularaha kogusummas 12 700 eurot ja tagastada T Pile.

S H

24.8. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7599 määrus osas, millega seati

tsiviilhagi tagamiseks:

24.8.1. S Hle kuuluvale aadressile XXX asuvale korteriomandile katastritunnusega XXX,

kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 55 000

euro ulatuses;

24.8.2. S Hle kuuluvale aadressile XXX asuvale kinnisasjale katastritunnusega XXX,

kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 100

000 euro ulatuses;

24.8.3. S Hle kuuluvale aadressile XXX asuvale kinnisasjale katastritunnustega XXX,

kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 13 500

euro ulatuses;

24.8.4. S Hle kuuluvale aadressile XXX asuvale kinnisasjale katastritunnustega XXX,

kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 80 000

euro ulatuses.

24.9. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7599 määrus, millega arestiti tsiviilhagi

tagamiseks:

24.9.1. S Hle kuuluv ŠKODA FABIA reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse

käsutuskeelu märge keelates S Hl sõiduauto käsutamine;

24.9.2. S Hle kuuluv HARLEY-DAVIDSON XL 1200N NIGHTSTER reg.nr XXX ning

kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl sõiduauto

käsutamine;

24.9.3. S Hle kuuluv BUICK ROAD-MASTER reg.nr XXX ning kanda riiklikku

liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl sõiduauto käsutamine:

24.9.4. S Hle (ik: XXX) kuuluv PONTIAC BONNEVILLE reg.nr XXX ning kanda

riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl sõiduauto käsutamine;

24.9.5. S Hle (ik: XXX) kuuluv PONTIAC BONNEVILLE reg.nr XXX ning kanda

riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl sõiduauto käsutamine.

Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel

kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust.

Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märked ja sõidukid vabastada aresti alt.

K OÜ

24.10. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7597 määrus osas, millega seati

tsiviilhagi tagamiseks:

24.10.1. K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluvale aadressil XXX asuvale kinnisasjale

(XXX), kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319)

kasuks 155 000 euro ulatuses;

24.10.2. K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluvale aadressil XXX8 asuvale kinnisasjale

(XXX), kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319)

kasuks 130 000 euro ulatuses.

Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel

kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust

24.11. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7597 määrus osas, millega tsiviilhagi

tagamiseks:

24.11.1. Arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk TOYOTA TUNDRA

reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K

OÜ-l sõiduauto käsutamine;

24.11.2. Arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk VW TOUAREG reg.nr

XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K OÜ-l

sõiduauto käsutamine;

24.11.3. Arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk TOYOTA AVENSIS

2009.a reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge

keelates K OÜ-l sõiduauto käsutamine;

24.11.4. Arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk HARLEY-DAVIDSON

FLHX STREET GLIDE reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse

käsutuskeelu märge keelates K OÜ-l sõiduauto käsutamine.

24.12. Tühistada Harju Maakohtu 23.09.2021 nr 1-19-8149 määrus osas, millega asendati

Harju Maakohtu 17.08.2017 määrusega kohtuasjas nr 1-17-7597 tsiviilhagi tagamise

abinõuna sõiduautole Toyota Avensis (riikliku registreerimismärgiga XXX XXX; VIN

kood: XXX) seatud arest rahasumma 6916.67 euro tasumisega. Tagastada K OÜ-le

24.09.2021 Rahandusministeeriumi deposiitkontole (SEB Pank XXX, viitenumber

XXX) K OÜ poolt tasutud 6916.67 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märked ja sõidukid vabastada aresti alt.

B I OÜ

24.13. Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2016 nr 1-16-5593 kohtumäärus, millega seati

süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulikud hüpoteegid

kokku summas 855 788 eurot järgmiselt:

24.13.1. KarS § 831 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise

asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX)

kuuluvale korteriomandile XXX (registriosa numbriga XXX, Tartu Maakohtu

kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 155 056 eurot Eesti Vabariigi kasuks

ning B I OÜ-le kuuluvale korteriomandile XXX, mille reaalosaks on keldrikorrusel

paiknev garaaž nr XXX (registriosa numbriga XXX, Tartu Maakohtu

kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 11 058 eurot Eesti Vabariigi kasuks;

24.13.2. KarS § 831 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise

asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX)

kuuluvale kinnisasjale, s.o. kinnistule registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX)

kohtulik hüpoteek summas 83 249 eurot Eesti Vabariigi kasuks;

24.13.3. KarS § 831 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise

asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX)

kuuluvale korteriomandile XXX (registriosa numbriga XXX, Tartu Maakohtu

kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 232 703 eurot Eesti Vabariigi

kasuks;

24.13.4. KarS § 831 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise

asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX)

kuuluvale kinnisasjale, s.o. kinnistule registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX)

neljandasse jakku kohtulik hüpoteek summas 373 722 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

24.14. Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2018 nr 1-19-9149 määrus osas, millega anti

nõusolek registriossa nr XXX kantud kinnistu jagamiseks vastavalt 28.09.2016 Harku

valla ja B I OÜ sõlmitud kokkuleppele tingimusel, et kinnistut koormav kohtulik

hüpoteek summas 373 722 eurot Eesti Vabariigi kasuks jääb koormama ainult kinnistu

jagamisel alles jäävat kinnistut registriosa nr XXX (katastriüksus XXX) ning ei hakka

koormama jagamise tulemusena tekkivaid kinnistuid (katastriüksused : XXX ja XXX).

Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel

kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust.

M K

24.15. Tühistada Harju Maakohtu 25.09.2017 nr 1-17-8900 määrus, millega seati tsiviilhagi

tagamiseks:

24.15.1. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil XXX asuvad kinnistud: XXX

(kinnistu nr XXX) ja XXX (kinnistu nr XXX) ja XXX (kinnistu nr XXX) asuvatele

kinnistutele (katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge

kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks;

24.15.2. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil XXX asuv kinnistu nr XXX

(katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile

(isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks;

24.15.3. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressidel XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX ja XXX asuv XXX kinnistu nr XXX (maatükid katastritunnustega XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge

kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks;

24.15.4. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil XXX asuv kinnistu XXX

(katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile

(isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks;

24.15.5. A Kile, E Kile (isikukood XXX) ja A P (isikukood XXX) kuuluvale aadressil

XXX asuv kinnistu XXX (katastritunnus XXX) A Kile kuuluvale ½ kinnistu

mõttelisele osale seatud kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood

10137319) kasuks 30 000 euro ulatuses.

A Ki üldõigusjärglaseks on M K. Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja

omanik ja tema kirjalikul taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise

kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust.

24.16. Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 nr 1-15-9673 määrusega konfiskeerimise

tagamiseks arestitud A Kile kuuluv vara: sularaha summas 9150 eurot, mis leiti ja

võeti ära A Ki elukohast, aadressil XXX aresti alt ning tagastada M Kile.

24.17. Tühistada Harju Maakohtu 05.03.2020 nr 1-17-9149 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu, millega kohus keelas AS- l Tallinna Sadam tsiviilasjas nr 2-16-11889

A Ki kasuks AS-il Tallinna Sadam välja mõistetud raha kogusummas 52 072.71, (sh

põhivõlgnevus 24 000 eurot) eurot A Kile väljamakse tegemine. A Ki kasuks välja

mõistetud raha kogusummas 52 072.71 eurot, sh põhivõlgnevus 24 000 eurot, milline

on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole XXX vabastada aresti alt ning maksta

välja M Kile.

Kaitsepolitseiameti deposiitkontol olev vara

24.18. Tühistada Harju Maakohtu 28.10.2020 nr 1-17-9149 määrus, millega arestiti

konfiskeerimise ja tsiviilhagi tagamiseks rahapesu objektina 879 863.50 eurot kui

teadmata isikule kuuluv vara, millise kandis T P R HSBC pangakontolt nr XXX

Kaitsepolitseiameti deposiitkontole XXX. Tagastada Kaitsepolitseiameti

deposiitkontole XXX üle kantud raha summas 879 863.5 eurot R HSBC pangakontole

nr XXX kohtuotsuse jõustumisel.

V Asitõendid

25. Kohtuotsuse jõustumisel kohaldada asitõendite suhtes järgmisi meetmed.

25.1. Andmekandjatel olevad andmed kustutada ja seadmed jätta Kaitsepolitseiametile, seda

järgnevalt:

25.1.1. Kaitsepolitseiametisse hoiul asuvad (kriminaalasjas nr XXX) läbiotsimistel ja

vaatlustel salvestamiseks kasutatud Kaitsepolitseiameti andmekandjad: 1) väline

kõvaketas Touro s/n XXX (26.08.2015 vaatlusprotokoll XXX AS- (E Se –post)) ; 2)

väline kõvaketas HGST Touro mahuga 1 TB seerianumbriga XXX ja mälupulk

Intenso seerianumber XXX (26.08.2015 XXX AS) ; 3) kõvaketas nr D9G2AXAK

(26.08.2015 läbiotsimisel Tallinn, XXX Ti elukoht ,millele kopeeriti K. Ti kasutuses

olevatel arvutisüsteemidel olevad andmed) ; 4) kõvaketas Touro seerianumber XXX

(26.08.2015 läbiotsimisel XXX Tallinna Sadam AS protokolli lisa); 5) väline

kõvaketas Touro (SN: XXX (26.08.2015 XXX A elukoha läbiotsimine, millele

talletatud läbiotsimise käigus A A poolt kasutatavad e-posti aadresside kirjavahetus);

6) välisele kõvakettale Touro s/n: XXX (26. augusti 2016 E Se elukoha läbiotsimisel

kopeeritud lauarvutis Apple olevad andmed); 7) Kõvaketas Zalman (02.12.2015

vaatlusprotokoll S H e-kirjade kopeerimine).

25.1.2. Kaitsepolitseiameti andmehoidlas asuvad kriminaalasjas nr XXX tehtud tõmmised:

xxx, xxx, USB (töötajad), sadama meilid (Aja A), XXX (Anna), \XXX (K).

25.2. Mootorsaan Yamaha Venture Lite, VIN-kood XXX, registreerimismärgiga XXX), mis

on antud AK vastutavale hoiule, tagastada R R.

25.3. Maastikusõiduk (ATV) Yamaha Grizzly 660 (VIN-kood: XXX), mis on antud AK

vastutavale hoiule, tagastada seaduslikule valdajale AKle.

25.4. Ratastraktor Bombardier Outlander 400 HO registrimärgiga XXX (VIN kood XXX),

mis on antud vastutatavale hoiule A Kile, tagastada B I OÜ-le.

Jätta kohtule esitatud CD/DVD plaadid, dokumentide koopiad ja väljatrükid

kriminaaltoimikusse.

VI Menetluskulud

26. Kohtuotsuse jõustumisel hüvitada menetluskulud järgmiselt:

26.1. Mõista Eesti Vabariigilt AK kasuks välja 181 165.44 eurot (koos käibemaksuga)

kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

26.2. Mõista Eesti Vabariigilt M P kasuks välja 24 397.56 eurot (koos käibemaksuga)

kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu käteks.

26.3. Mõista Eesti Vabariigilt E Se kasuks välja 55 433.75 eurot (koos käibemaksuga)

kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

26.4. Mõista Eesti Vabariigilt T P kasuks välja 263 582.52 eurot (koos käibemaksuga)

kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

26.5. Mõista Eesti Vabariigilt ÜRi kasuks välja 146 491.69 eurot (koos käibemaksuga)

kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

26.6. Mõista Eesti Vabariigilt T Pi kasuks välja 161 442.24 eurot (ilma käibemaksuta)

kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Riigilt T Pi kasuks välja

mõistetud menetluskulu hüvitada OÜ-le B I.

26.7. Mõista Eesti Vabariigilt JP kasuks välja 68 000 eurot (ilma käibemaksuta)

kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Eesti Vabariigilt JP kasuks

välja mõistetud menetluskulu hüvitada R Holding SA NA (XXX).

26.8. Mõista Eesti Vabariigilt AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ kasuks välja 239 176

eurot (ilma käibemaksuta) valitud esindajatele makstud tasu katteks.

26.9. Mõista Eesti Vabariigilt M Ki kasuks välja A Ki ja M Ki valitud esindajatele makstud

tasu katteks kokku 68 618.90 eurot (koos käibemaksuga).

26.10. Mõista Eesti Vabariigilt S H ja K OÜ kasuks välja 19 502 eurot (ilma käibemaksuta)

valitud esindajale makstud tasu katteks. Riigilt S H ja K OÜ kasuks välja mõistetud

menetluskulu hüvitada K OÜ-le.

26.11. Mõista välja Eesti Vabariigilt EK kasuks 10 356.34 eurot (koos käibemaksuga) valitud

esindajale makstud tasu katteks.

26.12. Mõista välja Eesti Vabariigilt R kasuks 17 000 eurot (ilma käibemaksuta) valitud

esindajale makstud tasu katteks. Eesti Vabariigilt R kasuks välja mõistetud

menetluskulu hüvitada A OÜ-le.

26.13. Mõista välja Eesti Vabariigilt B I OÜ kasuks 5466 eurot (ilma käibemaksuta) valitud

esindajale makstus tasu katteks.

Riigi õigusabi kaitsjad

26.14. Jätta JPle määratud kaitsja Indrek Västrikule määratud tasu kogusummas 47 883.40

eurot riigi kanda.

26.15. Jätta M Ple määratud kaitsja Rein Laidile määratud tasu kogusummas 45 623.68 eurot

riigi kanda.

26.16. Jätta E Sele määratud kaitsja Anu Toomemägi- Kivistikule määratud tasu

kogusummas 41 758.74 eurot ja tema asenduskaitsjale Ene Mõttele määratud tasu

summas 464.40 eurot riigi kanda.

26.17. Jätta riigi õigusabi korras määratud asenduskaitsjatele määratud tasu riigi kanda:

26.17.1.

AK asenduskaitsja Natalia Lausmaale määratud tasu 8035.20 eurot;

26.17.2.

ÜRi asenduskaitsja S Sillarile määratud tasu 39 817.44 eurot;

26.17.3.

T P asenduskaitsja Argo Küünemäele määratud tasu 28 439.24 eurot.

Tunnistajad

26.18. Jätta tunnistajatele makstud kulu kokku 106.67 eurot (A T 56.85 eurot ja Helle

Raudsepp 49.82 eurot) riigi kanda.

VII Süüteomenetlusega tekitatud kahju:

27. Kohtuotsuse jõustumisel hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju järgmiselt:

27.1. Eesti Vabariigil hüvitada Rahandusministeeriumi kaudu AKle SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 11

lg-te 1 ja 2 alusel raha arestimisega tekkinud varaline kahju 89 904 eurot.

27.2. Eesti Vabariigil hüvitada Rahandusministeeriumi kaudu AKle SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 ja §

11 lg 4 alusel vahistamisega ja kahtlustatavana kinnipidamisega tekkinud mittevaraline

kahju 8303,19 eurot.

27.3. Jätta rahuldamata AK SKHS § 9 lg 2 alusel esitatud taotlus hüvitise suurendamiseks.

27.4. Jätta rahuldamata AK taotlus süüteomenetluses tekitatud varalise kahju hüvitamiseks

ametist kõrvaldamise eest.

27.5. Jätta rahuldamata AK taotlus süüteomenetluses tekitatud varalise- ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga.

27.6. Jätta rahuldamata AK taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks elukohast lahkumise keelu seadmisega põhjustatud kahju eest.

27.7. Jätta rahuldamata T Pi taotlus SKHS § 5 lg 1 p 6 ja § 11 lg 5 alusel ebamõistliku

menetlusajaga põhjustatud mittevaraline kahju hüvitamiseks.

27.8. Eesti Vabariigil hüvitada Rahandusministeeriumi kaudu E Sele SKHS § 5 lg 1 p 2 ja §

11 lg 4 alusel kahtlustatavana kinnipidamisega tekkinud mittevaraline kahju 124,86

eurot.

27.9. Jätta rahuldamata E Se taotlus SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel süüteomenetlusega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks menetlusnormide rikkumise eest.

27.10. Jätta rahuldamata E Se taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks elukohast lahkumise keelu seadmisega põhjustatud kahju eest.

27.11. Jätta rahuldamata E Se taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga

27.12. Jätta rahuldamata M Ki taotlus süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks suhtluspiiranguste seadmise eest.

27.13. Jätta rahuldamata M Ki taotlus süüteomenetlusega tekitatud varalise kahju

hüvitamiseks AKi vara arestimise eest.

27.14. Jätta rahuldamata M Ki taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga.

28. Apellatsioonitähtaja jooksul tuleb puudutatud isikutel esitada arvelduskonto info (nimi ja

arvelduskonto number), millele laekumist taotletakse, Harju Maakohtule

(hmktallinn.menetlus@kohus.ee) nende lisamiseks kohtu toimikusse.

EDASIKAEBE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada kirjalik

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti

avalikult teatavaks tegemisest (27.06.2024). Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kaitsja võib

apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõigusest

loobumine on lõplik ja seda tagasi võtta ei saa.

KrMS § 10 lg 10 alusel arvestatakse JPle kohtuotsuse peale kaebamisel kaebetähtaegu

kohtuotsuse tõlke saamisest arvates.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus ning tõlkimise osaline ja täielik tagamata

jätmine on õigus vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt

määruskaebuse lahendamise menetluses. Viimasel juhul tuleb kaebus esitada 15 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule.

SISUKORD

Y

Kasutatud lühendid...................................................................................................................21

Sissejuhatus...............................................................................................................................22

1. Menetluse käik......................................................................................................................24

1.1. Seisukohad.....................................................................................................................26

1.2. Kohtuvaidluste käigus esitatud taotlused.......................................................................26

1.3. Viimased sõnad..............................................................................................................33

1.4. Kohtukoosseis................................................................................................................36

2. Süüdistus...............................................................................................................................36

2.1. Etteheited süüdistusele, süüdistusaktile, süüdistuskõnele.............................................36

3. Mõistlik menetlusaeg............................................................................................................38

3.1. Kaitsjate taotlused..........................................................................................................38

3.2. Kohtu põhjendused........................................................................................................46

3.2.1. Kuriteo raskus.........................................................................................................48

3.2.2. Kriminaalasja keerukus ja maht..............................................................................48

3.2.3. Kriminaalmenetluse senine käik.............................................................................50

3.2.4. Kaebajate käitumine................................................................................................50

3.2.5. Riigivõimu käitumine.............................................................................................54

3.2.6. Olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses asjas kaalul........................................58

3.2.7. Kannatanu käitumine, mis on kannatanu jaoks kaalul............................................59

3.2.8. Kohtuasja arutamise võimalikkus mõistliku aja jooksul........................................60

3.2.9. Kokkuvõte...............................................................................................................61

4. Kohtuotsuse põhjendused.....................................................................................................62

5. Tõendite hindamisest............................................................................................................62

6. Tõendite lubatavus................................................................................................................63

6.1. 16. jaanuari 2015 teabehanketoimingute kokkuvõte nr XXX koos lisadega, 16.

veebruari 2017 jälitustoimingu protokoll koos lisadega ja 17. veebruari 2017

jälitustoimingu protokoll koos lisadega................................................................................63

6.1.1. JAS alusel teostatud jälitustoimingud.....................................................................64

6.1.1.1. 20. jaanuari 2015 riigi peaprokuröri määrus................................................................66

6.1.1.2. KrMS § 63 lg 11 põhiseaduspärasus jt küsimused........................................................72

6.1.2. Mürgipuu vilja doktriin...........................................................................................75

6.1.3. Kriminaalmenetluse raames teostatud jälitustoimingud.........................................76

6.1.3.1. T P ja T V vahelisest kliendisuhtest..............................................................................76

6.1.4. Kaitsjatele juurdepääsu võimaldamata jätmine teabehanke- ja jälitustoimikule....79

6.1.5. Jälitustegevuse kestvusest.......................................................................................82

6.2. Muud vaidlustatud kirjalikud tõendid............................................................................82

6.2.1. E Se kinnipidamine ja õiguste deklaratsioon..........................................................82

6.2.2. HTG I AS läbiotsimine...........................................................................................85

6.2.3. T AS vaatlus............................................................................................................87

6.2.4. A A ja K Ti elukohtade läbiotsimine.......................................................................89

6.3. Ütluste lubatavus tõendina.............................................................................................92

6.3.1. Kohtueelses menetluses antud ütlused....................................................................92

6.3.1.1. Tunnistaja A P..............................................................................................................92

6.3.1.2. Tunnistaja B R.............................................................................................................94

6.3.1.3. Kahtlustatav K T..........................................................................................................95

6.3.1.4. Süüdistatav E S............................................................................................................96

6.3.1.5. Süüdistatav T P............................................................................................................97

6.3.2. KrMS § 2862 alusel vastuvõetud tunnistajate ütlused.............................................98

6.3.3. Tsiviilkostjate S H ja K OÜ ülekuulamine..............................................................99

6.3.4. Ütluste usaldusväärsus..........................................................................................100

7. Tõendatus............................................................................................................................101

7.1. K OÜ episood (A K, M P, S H, K OÜ ja T P)..............................................................101

7.1.1. Süüdistuse lühikokkuvõte.....................................................................................101

7.1.2. Eellugu..................................................................................................................102

7.1.3. Ebaõiguskokkulepe...............................................................................................105

7.1.4. Altkäemaks............................................................................................................107

7.1.4.1. 01.juuni 2007 B I OÜ ja K OÜ rendileping...............................................................107

7.1.4.2. Altkäemaksu andmine B I OÜ kaudu.........................................................................112

7.1.4.3. Altkäemaksu jõudmine M Pni....................................................................................120

7.1.5. Vastusooritused.....................................................................................................123

7.1.5.1. Töövõtulepingu nr 0753104 muudatused...................................................................124

7.1.5.2. riigihange nr 134625..................................................................................................126

7.1.5.3. Nn raudteehange........................................................................................................128

7.1.6. Kokkuvõte.............................................................................................................129

7.2. HTG I AS episood (A K, AK, E S, T P, V Õ)..............................................................131

7.2.1. Süüdistuse lühikokkuvõte.....................................................................................131

7.2.2. Ebaõiguskokkulepe...............................................................................................132

7.2.3. Altkäemaks............................................................................................................133

7.2.3.1. 02. märtsi 2009 HTG I AS ja B I OÜ töövõtuleping..................................................134

7.2.3.1.1. 03. märtsi 2009 B I OÜ ja AOÜ töövõtuleping...................................................136

7.2.3.1.2. 02. mai 2011 B I OÜ ja L G OÜ töövõtuleping...................................................140

7.2.4. Altkäemaksu andmine B I OÜ kaudu...................................................................142

7.2.5. Altkäemaksu jõudmine A OÜ ja L G OÜ-sse.......................................................143

7.2.6. Kokkuvõte.............................................................................................................144

7.3. ÜRi ja T P episood (A K, AK, ÜR, T P, T P, V Õ).......................................................144

7.3.1. Süüdistuse lühikokkuvõte.....................................................................................144

7.3.2. Ebaõiguskokkulepe...............................................................................................146

7.3.3. Altkäemaks............................................................................................................146

7.3.3.1. 01. septembri 2009 B I OÜ ja E T AS rendileping nr BO-EST 0109/2009 (merekaater)

................................................................................................................................................146

7.3.3.2. 01. oktoobri 2009 B I OÜ ja E T AS rendileping nr BO-EST 0210/2009

(manöövervedur)....................................................................................................................148

7.3.3.3. 31. detsembri 2011 B I OÜ ja E T AS üürileping nr 2012-1 (ladu)............................150

7.3.3.4. Altkäemaksu andmine B I OÜ kaudu.........................................................................154

7.3.3.5. Sularaha.....................................................................................................................159

7.3.3.6. Mootorsaan AKle.......................................................................................................164

7.3.3.7. Laen AKle..................................................................................................................167

7.3.4. Kokkuvõte.............................................................................................................175

7.4. HTG I AS, ÜRi ja T P episoodidega seoses vastusooritused.......................................175

7.4.1. Süüdistuse lühikokkuvõte lepingutega seoses......................................................175

7.4.2. Süüdistuses märgitud sõlmitud lepingud, muudatuskokkulepped (v.a. sildumine)

.........................................................................................................................................180

7.4.2.1. Varade kasutada andmise komisjon............................................................................185

7.4.2.2. Majanduslik põhjendatus...........................................................................................188

7.4.2.3. Üürihindade indekseerimine......................................................................................191

7.4.2.4. Paldiski Lõunasadam.................................................................................................195

7.4.2.5. Nõukogu....................................................................................................................196

7.4.2.6. Hankekordade rikkumised.........................................................................................197

7.4.2.7. Rikkumise kirjelduseta lepingud................................................................................202

7.4.3. Sildumise teenuse lepingud...................................................................................202

7.4.3.1. Süüdistuse lühikokkuvõte..........................................................................................202

7.4.3.2. Sildumise teenuse sisseostule üleminek.....................................................................203

7.4.3.3. Otselepingute sõlmimine...........................................................................................205

7.4.3.4. Majanduslik põhjendatus...........................................................................................211

7.4.3.4.1. E T AS.................................................................................................................212

7.4.3.4.2. HTG I AS............................................................................................................216

7.4.3.4.3. E S OÜ................................................................................................................220

7.4.4. Kokkuvõte.............................................................................................................220

7.4.5. Ülekannete seosed lepingutega.............................................................................222

7.5. Ülekannete jõudmine AKni ja tema poolt määratud isikuteni A OÜ ja L G OÜ kaudu

.............................................................................................................................................224

7.5.1. Sõidukid................................................................................................................228

7.5.2. Neste kaardid........................................................................................................233

7.5.3. Teised kulud..........................................................................................................234

7.5.4. Teised äriühingud..................................................................................................235

7.5.5. K Ti seotus AKga..................................................................................................236

7.5.6. Kokkuvõte.............................................................................................................238

7.6. Reisiparvlaevade episood (A K, JP, T P).....................................................................238

7.6.1. Süüdistuse lühikokkuvõte.....................................................................................238

7.6.2. Eellugu..................................................................................................................239

7.6.3. Altkäemaks............................................................................................................241

7.6.3.1. Maaklerlepingud........................................................................................................241

7.6.3.1.1. 24. novembri 2014 maaklerleping (Türgi)..........................................................243

7.6.3.1.2. 11. detsembri 2014 maaklerleping (Poola)..........................................................244

7.6.3.1.3. T P.......................................................................................................................244

7.6.3.1.4. T B......................................................................................................................246

7.6.3.1.5. Maaklerlepingute näivus.....................................................................................248

7.6.3.2. T Bi ütlused................................................................................................................261

7.6.3.3. T Pi ütlused................................................................................................................262

7.6.3.4. JP ütlused...................................................................................................................266

7.6.4. Altkäemaksu jõudmine A Kini..............................................................................270

7.6.5. Kokkuvõte.............................................................................................................275

7.7. Ülekannete jõudmine A Kini B I OÜ kaudu................................................................276

7.7.1. Vanasadama kinnistu.............................................................................................276

7.7.2. Merekaater............................................................................................................281

7.7.3. ATV-d....................................................................................................................283

7.7.4. Muud seosed.........................................................................................................285

7.7.5. Tabelid...................................................................................................................286

7.7.6. Kokkuvõte.............................................................................................................288

7.8. Rahapesu......................................................................................................................288

7.8.1. Süüdistused...........................................................................................................288

7.8.1.1. AK.............................................................................................................................288

7.8.1.2. T P.............................................................................................................................293

7.8.2. Süüdistuse kokkuvõte...........................................................................................299

7.8.3. Eelkuriteod............................................................................................................300

7.8.3.1. AS D..........................................................................................................................300

7.8.3.2. K OÜ, HTG I AS, E T AS..........................................................................................302

7.8.3.3. Parvlaevade episoodid...............................................................................................303

7.8.4. Rahapesu...............................................................................................................303

7.8.4.1. Reisiparvalaevade episoodid......................................................................................303

7.8.5. Kokkuvõte.............................................................................................................308

7.9. Süüdistuse tõendatuse kokkuvõte................................................................................309

8. Kvalifikatsioon....................................................................................................................312

8.1. Altkäemaks...................................................................................................................312

8.1.1. KarS § 294 objektiivne koosseis...........................................................................313

8.1.2. AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K kui KarS § 294 erisubjektid.....315

8.1.3. TS Laevad OÜ nõukogu liige A K kui KarS § 294 erisubjekt..............................321

8.1.4. Altkäemaks erasektoris.........................................................................................323

8.1.4.1. Stvidorettevõtted........................................................................................................325

8.1.4.1.1. Aegumine............................................................................................................329

8.1.4.2. Reisiparvlaevad..........................................................................................................331

8.1.5. Kokkuvõte.............................................................................................................334

8.2. Rahapesu......................................................................................................................334

9. Tsiviilhagi............................................................................................................................338

9.1. Kannatanud..................................................................................................................339

9.2. Põhiseaduspärasusest...................................................................................................339

9.3. Tsiviilhagi läbivaatamata jätmine................................................................................341

9.3.1. Kriminaalmenetluse lõpetamine...........................................................................341

9.3.2. Õigeksmõistmine..................................................................................................343

9.4. Kokkuvõte....................................................................................................................343

10. arestitud vara.....................................................................................................................344

10.1. AK..............................................................................................................................345

10.2. M P.............................................................................................................................345

10.3. T P..............................................................................................................................346

10.4. S H.............................................................................................................................346

10.5. K OÜ..........................................................................................................................348

10.6. B I OÜ........................................................................................................................349

10.7. M K............................................................................................................................351

10.8. KAPO deposiitkontol asuv vara.................................................................................353

11. Asitõendid.........................................................................................................................354

11.1. Riistvara.....................................................................................................................354

11.2. Tõmmised...................................................................................................................354

11.3. Dokumendid (lepingud).............................................................................................355

11.4. Mootorsaan.................................................................................................................355

11.5. ATV............................................................................................................................355

11.6. Ratastraktor................................................................................................................356

11.7. CD- ja DVD- plaadid.................................................................................................356

12. Menetluskulud...................................................................................................................356

12.1. Kulude hüvitamise põhimõtted..................................................................................356

12.1.1. Kohtueelse menetlusega seotud kulud................................................................359

12.1.2. Täiendavad materjalid (e- postkastid, kannatanutelt nõutud tõendid)................359

12.1.3. Kohtuistungi ettevalmistus..................................................................................360

12.1.4. Kohtuistungid......................................................................................................360

12.1.5. Kohtuistungite protokollid..................................................................................360

12.1.6. Ajakulu kaitsekõne, menetluskulude taotluste ja SKH-ga seoses.......................361

12.1.7. Menetlejatega suhtlus..........................................................................................361

12.1.8. Erinevad kaebemenetlused..................................................................................361

12.1.9. Taandamise taotlused..........................................................................................361

12.1.10. Konsultatsioonid...............................................................................................361

12.1.11. Suhtlemine ajakirjandusega..............................................................................362

12.1.12. Bürookulud.......................................................................................................362

12.1.13. Asjatundjate arvamused....................................................................................362

12.1.14. Kaitsjate tegevus covid-19 seadustega seoses..................................................362

12.1.15. Muud kulud.......................................................................................................363

12.2. Hüvitamisele kuuluv tasu...........................................................................................363

12.2.1. Kokkuleppelised kaitsjad....................................................................................365

12.2.1.1. AK...........................................................................................................................365

12.2.1.2. M P..........................................................................................................................366

12.2.1.3. E S...........................................................................................................................368

12.2.1.4. T P...........................................................................................................................369

12.2.1.5. ÜR...........................................................................................................................371

12.2.1.6. T P...........................................................................................................................373

12.2.1.7. JP.............................................................................................................................378

12.2.2. RÕA kaitsjad.......................................................................................................379

12.2.2.1. Indrek Västrik..........................................................................................................380

12.2.2.2. Rein Laid.................................................................................................................380

12.2.2.3. Anu Toomemägi- Kivistik........................................................................................380

12.2.3. RÕA asenduskaitsjad..........................................................................................380

12.2.3.1. Natalia Lausmaa......................................................................................................380

12.2.3.2. S Sillar.....................................................................................................................381

12.2.3.3. Argo Küünemäe.......................................................................................................381

12.2.4. Kannatanute menetluskulud................................................................................381

12.2.5. Tsiviilkostjad ja 3.isikud.....................................................................................383

12.2.5.1. M K..........................................................................................................................383

12.2.5.2. S H ja K OÜ.............................................................................................................386

12.2.5.3.EK.............................................................................................................................387

12.2.5.4. R..............................................................................................................................388

12.2.5.5. B I OÜ.....................................................................................................................389

12.2.6. Tunnistajad..........................................................................................................389

13. Süütemenetlusega tekitatud kahju.....................................................................................390

13.1. AK..............................................................................................................................390

13.1.1. Vara arest.............................................................................................................390

13.1.2. Ametist kõrvaldamine.........................................................................................392

13.1.3. Ebamõistlik menetlusaeg....................................................................................394

13.1.4. Vahistamine.........................................................................................................395

13.1.5. Elukohast lahkumise keeld.................................................................................397

13.2. T P..............................................................................................................................398

13.2.1. Ebamõistlik menetluse aeg.................................................................................398

13.3. E S..............................................................................................................................398

13.3.1. Kinnipidamine.....................................................................................................398

13.3.2. Menetlusnormide rikkumine...............................................................................399

13.3.3. Elukohast lahkumise keeld.................................................................................400

13.3.4. Ebamõistlik menetlusaeg....................................................................................400

13.3.5. Sissetuleku kaotus...............................................................................................401

13.4. M K............................................................................................................................402

13.4.1. Lisapiirangud......................................................................................................402

13.4.2. Vara arest.............................................................................................................403

13.4.3. Ebamõistlik menetlusaeg....................................................................................404

14. Kohtuotsuse tõlkimisest....................................................................................................405

15. LISAD...............................................................................................................................406

15.1. Kohtueelse menetluse toimingud, lisa 1....................................................................406

15.2. Kohtumenetlus, v.a kohtuistungid, lisa 2...................................................................406

15.3. Toimunud kohtuistungid, lisa 3..................................................................................406

15.4. Edasilükatud kohtuistungid, lisa 4.............................................................................406

15.5. Ülekuulatud isikud, lisa 5..........................................................................................406

15.6. Osalejad, lisa 6...........................................................................................................406

15.7. Süüdistuse terviktekst, lisa 7......................................................................................406

15.8. Süüdistuse episoodid viidetega, lisa 8.......................................................................406

15.9. Poola keelde tõlgitava kohtuotsuse osa väljavõte eesti keeles, lisa 9........................406

KASUTATUD LÜHENDID

AdvS - advokatuuriseadus

ARK - autoregistri keskus (praegune transpordiamet)

AS - aktsiaselts

EIK - Euroopa inimõiguste kohus

EIÕK - Euroopa inimõiguste konventsioon

EKo - Euroopa kohtu otsus

EÜ - Euroopa Ühendus

JAS- julgeolekuasutuste seadus

KAPO - kaitsepolitsei

KarS- karistusseadustik

KKH - K

KM ja K/M - käibemaks

KrMS- kriminaalmenetluse seadustik

KVS - korruptsioonivastane seadus

Ltd - limited

MKM - majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

MTÜ - mittetulundusühing

OÜ - osaühing

PERH - Põhja-Eesti regionaalhaigla

ProkS - prokuratuuriseadus

PS- põhiseadus

RHS- riigihangete seadus

RMK – riigimetsa majandamise keskus

RpTRTS/RahaPTS – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

RT – riigi teataja

RVastS – riigivastutuse seadus

RÕA – riigi õigusabi

TS – Tallinna Sadam

TsMS – tsiviilkohtumenetluse seadustik

TsÜS – tsiviilseadustiku üldosa seadus

VÕS – võlaõigusseadus

ÄS – äriseadustik

SISSEJUHATUS

1. Kohtuotsuse ankeetandmetes on välja toodud kohtuotsuse seisuga kohtule teadaolevad asjas

riiklikku süüdistust esindavad prokurörid. Asja kohtusse saatnud prokurörid Laura Feldmanis

(Aiaots) ja Deniss Tšasovskihh on segaduse vältimiseks ankeetandmetes nimetamata. Samal

põhjusel on ankeetandmetes välja toodud praegusel ajal kaitseõigust teostavad

kaitsjad/esindajad. Kõikide osaliste täielikud andmed on välja toodud lisas 6.

2. Kohtuotsus on selle mahukusest tingituna jaotatud osadeks ja alaosadeks, mis on nimetatud

kohtuotsuse sisukorras. Välja on kirjutatud kasutatud lühendid, selgitatud viitamise

põhimõtted ja kirjeldatud kohtuasja maht 26. juuni 2024 seisuga (ilma kohtuotsuse ja

järgnevate lisadeta).

3. Esmalt annab kohus ülevaate menetluse käigust, sealhulgas kohtumenetluses esitatud

seisukohtadest. Põhilised seisukohad ja vaidlusalused küsimused toob kohus ära vastavates

alaosades. Vähendamaks kohtuotsuse järjest loetava teksti mahtu ja andmaks visuaalselt

paremat ülevaadet mahukatest asjaoludest on kohus kasutanud andmete edastamist lisades.

Nii on eraldi lisadena kajastatud kohtueelse menetluse toimingud, kohtumenetlus, toimunud ja

edasilükatud kohtuistungid (lisad 1-4). Samuti ülevaatlikkuse tagamiseks, kuid ka korduste

vältimiseks, on lisatud ülekuulatud isikute (lisa 5) ja osaliste (lisa 6) nimekirjad koos seostega.

4. Seejärel annab kohus seisukoha kohtukoosseisu seaduslikkusest, kuivõrd see on kaitsjate

poolt vaidluse alla seatud.

5. Süüdistuse mahukuse tõttu on kohus väljatoonud ka eraldi lisana süüdistuse tervikteksti

(170 lk) ja selguse huvides nimetanud episoodid kohtuotsuses antud nimedega, koos

süüdistuse vastavate punktidega (lisad 7-8). Edasiselt on kohus analüüsinud etteheiteid

süüdistuse, süüdistusakti ja süüdistuskõnega.

6. Tulenevalt kohtupraktikast on kohus enne KrMS § 306 küsimustele vastamist andnud

hinnangu mõistliku menetlusaja riivele ning sellele järgnevalt asunud põhistama kohtuotsuse

sisulist osa.

7. Kohtuotsuse põhjenduste osas jagas kohus teemad alapeatükkideks, andmaks kergemini

mõistetava ülevaate vaidlusalustest küsimustest ja analüüsitavatest teemadest ning

episoodidest.

8. Nii on tõendite lubatavuse juures analüüsitud ainult vaidlustatud küsimused teemade kaupa,

jälitustegevusega seonduv, mis koosneb nii teabehankemenetluse kui kriminaalasja raames

teostatud jälitustegevuse analüüsist. Samuti käsitleb kohus teisi vaidlustatud kirjalikke

tõendeid ja ütluste lubatavust ning usaldusväärsust.

9. Seejärel annab kohus vastused küsimustele, kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat

süüdistatakse ja kas selle teo on toimepannud süüdistatav ehk analüüsib süüdistuse tõendatust.

10. Siin jagas kohus episoodid teemade kaupa, vastavalt K OÜ, HTG I, ÜRi, T P altkäemaksu

ja reisiparvlaevade episoodid. Kuivõrd süüdistus koosneb erinevatest alaosadest, on kohus ka

tõendatust eraldi osadena analüüsinud, selliselt on tagatud iga teema käsitlus, selgem ülevaade

ja kohtu siseveendumuse kujunemine on struktureeritult jälgitav.

11. Otsuse alaosad on jaotatud selliselt, et esmalt annab kohus lühikokkuvõtte süüdistusest,

seejärel ebaõiguskokkuleppest, siis altkäemaksust, analüüsides kõige pealt etteheidetud

tehingute näilikkust, seejärel rahade liikumist (altkäemaksu andmist), süüdistuses märgitud

vastusoorituse tegusid ning tuvastatud seoseid. Siinkohal tuleb tähele panna, et kuigi

ebaõiguskokkuleppe ja näilike tehingute sõlmimise analüüsid on kohus HTG I AS ning ÜRi ja

T P episoodis eraldi käsitlenud, siis kõikide lepingutega seonduvat HTG I AS ja E T AS, E S

OÜ ning N OÜ puhul on nende tõendite ja põhjenduste kattuvusega seoses kohus koos

analüüsinud. Kuivõrd altkäemaksu andmine ja võtmine toimus süüdistustest sarnaselt läbi T

Pi, B I OÜ ning K Ti/A A, A OÜ ja L G OÜ, siis analüüsis kohus ka neid asjaolusid koos,

vastavalt siis A Ki seotust B I OÜ-ga ja AK seotust A OÜ ning L G OÜ-ga. Iga alaosa lõppeb

kokkuvõttega.

12. Järgmisena on analüüsitud rahapesu episoodid. Süüdistuse kattuvuse puhul, nagu nt

rahapesu ja altkäemaksu andmise ja võtmise korral, kohus tõendeid (analüüsi) ei korda, vaid

viitab eelnevale osale. Kohus on välja toonud eelkuritegude ja rahapesu tõendatuse.

13. Sellele järgnevalt annab kohus episoodidest tulenevalt eraldi hinnangu altkäemaksu ja

rahapesu kvalifikatsioonile, vastates küsimusele, millise kvalifikatsiooni järgi tuleb

süüdistatavaid karistada ning kas nad on kuriteo toimepanemises süüdi.

14. Viimasena käsitleb kohus tsiviilhagi, annab seisukohad arestimiste, asitõendite,

menetluskulude ja süüteomenetluses tekitatud kahjuga seonduvalt ning selgitab kohtuotsuse

valikulise tõlkimise vajaduse, põhjendatuse ja ulatuse, lisades eraldi ka väljavõtte poola

keelde tõlgitavast osast (lisa 9).

15. Kohus on vastanud kõikidele kõnedes toodud väidetele üldise põhjendamiskohustuse

kaudu. Põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale

argumendile (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-48-12, p 16.3.2).

16. 29. septembril 2017 koostatud süüdistusaktist ja kohtule esitatud

karistusregistriväljavõtetest (K 1 lk 1-2 pö; T 72 lk-d 65, 67, 73, 84, 91) nähtub, et

süüdistatavatel süüdistusakti koostamise seisuga kehtivad karistused puudusid. Käesoleval

ajal kehtivaid karistusregistri andmeid kohtule esitatud ei ole, mistõttu järeldab kohus, et

kehtivad karistused puuduvad.

17. Kohus kasutas viitamisel tähised:

a) A – köited, mis sisaldavad advokaatide, tsiviilkostjate ja 3. isikute esindajate esitatud

kirjalikke tõendeid;

b) K – köited, mis sisaldavad kohtumenetluse dokumente (nt süüdistusakt, tsiviilhagi,

kaitseaktid,

kohtuistungite

protokollid,

teabevahetus,

kohtumäärused,

kaebemenetlused jms);

c) T – köited, mis sisaldavad prokuratuuri esitatud kirjalikke tõendeid;

d) V – köited, mis sisaldavad kannatanute esitatud kirjalikke tõendeid.

18. Kohtuotsuses on viidatud materjalidele, numbrid on näites asendatud tähega „x“,

järgmiselt T x lk x. Milles „T“ tähistab prokuratuuri kirjalike tõendite köidet ja „lk“

leheküljenumbrit, millel vastavas köites tõend asub. Plaatidel olevatele tõenditele on viidatud

plaadi köites asumise asukoha järgi ja võimalusel plaadil oleva dokumendi nimetuse järgi.

Osad kaebemenetlused on eraldi köidetena K tähisega köidetes.

19. Kohtuasja nr 1-17-9149 materjalid koosnevad 26. juuni 2024 seisuga kokku 141 köitest:

1. Prokuratuuri esitatud kirjalikud tõendid - kokku 72 köidet, toimikud on tähistatud

tähega „T“ ja köite number;

2. Kaitsjate, tsiviilkostjate ja kolmandate isikute esitatud kirjalikud tõendid - kokku 12

köidet, toimikud on märgistatud tähega „A“ ja köite number;

3. Kannatanute esindajate esitatud kirjalikud tõendid, toimik (1) on tähistatud tähega „V“

ja köite number; kokku 1 köide;

4. Kohtu toimikud (alates süüdistusakti saabumisest kohtu poolt koostatud dokumendid,

st kohtuistungite protokollid, e-kirjad, tasutaotlused jms), tähistatud tähega „K“ ja

köite number, kokku 26. juuni 2024 seisuga 56 köidet (sisse ei ole arvestatud

loodavaid köiteid kohtuotsuse jm lisanduvaga seoses).

Lisaks eelnevale on kohtuasja juures järgnevad plaadid (köidete kaupa):

Jrk

Asukoht

Lk

Plaatide arv

T28

5, 36

T29

T32

T50

47, 66, 88, 186

T55

33, 166

T59

34,101,203

T61

45, 57

T62

31, 49, 71

T72

92, 118, 119

T72

K30

tagakaanel

kokku

23 plaati

1. MENETLUSE KÄIK

20. 20. jaanuaril 2015 alustati kriminaalasjas nr 15700000018 menetlust KarS § 294 ja § 298

tunnustel Kaitsepolitseiameti poolt 16. jaanuaril 2015 riigi peaprokurörile esitatud JAS alusel

teabehanketoimingute kokkuvõtte alusel.

21. Kohtueelses menetluses isikutelt vabaduse võtmise ja varade arestimistega seotud andmed

on kajastatud lisas 1.

22. 29. septembril 2017 edastas Riigiprokuratuur süüdistusakti Harju Maakohtule ning

kriminaalasi määrati kohtunik Julia Vernikova menetlusse.

23. Arvestades käesoleva asja mahukust, on kohus eraldi lisades väljatoonud kohtumenetluse

kulgemise (lisa 2), toimunud (lisa 3) ja edasilükatud (lisa 4) kohtuistungid. Eraldi toob kohus

välja järgneva.

24. 19. oktoobril 2017 Harju Maakohtu määrusega anti süüdistatavad kohtu alla ning asja

kohtuliku arutamise planeerimiseks ning taotluste lahendamiseks määrati eelistung 13.

veebruaril 2018. Kaitseaktide esitamise tähtajaks määrati 10. jaanuaril 2018.

25. 23. novembril 2017 ja 13. veebruaril 2018 toimusid korraldavad eelistungid taotluste

lahendamiseks ja kohtumenetluse planeerimiseks. 26. veebruaril 2018 tagastati Harju

Maakohtu määrusega KrMS § 262 lg 1 p 2 alusel süüdistusakt A Ki, AKi, M P, E Se, HTG I

AS-i, T P, ÜRi, S H, K OÜ, T Pi, V Õi, JP süüdistuses kriminaalasjas nr 15700000018

Riigiprokuratuurile.

26. 18. aprillil 2018 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu määrusega Harju Maakohtu 26.

veebruari 2018 määrus ja saadeti kriminaalasi Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus

kohtuliku eeluurimise jätkamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 25. juunil 2018,

kriminaalasi saadeti Harju Maakohtule kohtuliku eelmenetluse jätkamiseks. 07. jaanuaril 2019

määrati kriminaalasi Harju Maakohtu esimehe poolt ümber kohtunik Julia Vernikova

menetlusest kohtunik Kristina Väliste menetlusse.

27. Kohtulik arutamine oli varasemalt määratud algama 08. jaanuaril 2019. Kohtunik Kristina

Väliste lükkas asja arutamise alguse edasi kuni 05. veebruarini 2019 seoses vajadusega

materjalidega tutvuda. 05. veebruaril 2019, 28. märtsil 2019 ja 03. aprillil 2019 toimusid

korraldavad istungid taotluste lahendamiseks. 06. veebruaril 2019 kaasati tsiviilkostjatena

menetlusse R ja B I OÜ.

28. 07. mail 2019 algas kohtulik arutamine. Asja arutas kohus koosseisus eesistuja kohtunik

Kristina Väliste, rahvakohtunikud Vladimir Simagin ja Peeter Kaasik. Kohus kaasas

määrusega menetlusse varurahvakohtunik A Hundi.

29. 28. oktoobril 2020 lõpetati kriminaalmenetlus A Ki suhtes.

30. 23. septembril 2021 kõrvaldas kohus A Ki tsiviilkostja ja kolmanda isikuna asja

menetlusest ja kaasas tsiviilkostja ja kolmanda isikuna M Ki.

31. 08. juunil 2022 kõrvaldas kohus menetlusest varurahvakohtunik A Hundi.

32. 01. detsembril 2022 lõpetas kohus S H ja K OÜ süüdistuses seoses aegumistähtaja

möödumisega ja kaasas S H ja K OÜ tsiviilkostjana menetlusse.

33. 09. veebruaril 2023 määras kohus asenduskaitsjad T Ple, ÜRile ja AKle.

34. 03. aprillil 2023 lahkus rahvakohtunik Peeter Kaasik tervislikel põhjustel ametist.

35. 04. aprillil 2023 teavitas kohus osalisi, et kohtukoosseis muutub. Selleks hetkeks oli

läbitud prokuratuuri tõendite uurimise faas ning AK kaitsjate esimese tunnistaja ülekuulamine

oli pooleli, osaliselt olid esitatud AK kaitsjate kirjalikud tõendid.

36. 11. aprillil 2023 algas kohtulik arutamine algusest peale uues koosseisus (eesistuja

kohtunik Kristina Väliste ja rahvakohtunikud Vladimir Simagin ja Malle Hipponen) ning

kohus kaasas kaks varurahvakohtunikku (Anne Kaarjärv ja Peep Veermets).

37. 13. ja 18. aprillil 2023 esitasid kaitsjad, tsiviilkostjate ja 3. isikute esindajad taotlused

kriminaalmenetluse lõpetamiseks aegumise ja/või mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.

38. 20. aprillil 2023 jättis kohus eelnevalt märgitud taotlused rahuldamata ning menetlus

jätkus.

39. 17. mail 2023 kõrvaldas kohus varurahvakohtunik Peep Veermetsa menetlusest.

40. 13. novembril 2023 lõpetas kohus kohtuliku uurimise ja tegi enne kohtuvaidlusi vaheaja.

41. 16. jaanuarist 2024 kuni 06. veebruarini 2024 toimusid kohtuvaidlused.

42. 06. ja 08.veebruaril 2024 kuulas kohus ära süüdistatavate viimased sõnad.

43. 08. veebruaril 2024 esitasid osalised menetluskulude hüvitamise taotlused.

44. 08. veebruaril 2024 siirdus kohus nõupidamistuppa.

45. 27. juunil 2024 toimub käesoleva kohtuotsuse (terviktekst) kuulutamine.

1.1. Seisukohad

46. Kohtuistungi rakendamisel, 08. mail 2019 süüdistatavad enda süüd ei tunnistanud ja

vaidlesid esitatud tsiviilhagile täies ulatuses vastu (K 8 lk 183).

47. 10. oktoobril T P, ÜR, 18. oktoobril 2023 AK, M P, ja 26. oktoobril 2023 JP keeldusid

kohtumenetluses ütluste andmisest (K 46 lk 82 pö, K 46 lk 188 pö, K 47 lk 181-182). 18.

oktoobril 2023 andis ütluseid E S ja 23. oktoobril 2023 andis ütluseid T P (K 46 lk 189 pö-

194/198 pö-219; K 47 lk 132 pö-170).

1.2. Kohtuvaidluste käigus esitatud taotlused

48. Kohtuvaidluste käigus esitatud seisukohad on järgnevad.

49. Prokuratuur leiab, et esitatud süüdistuses on isikute süü täies mahus tõendatud ja palub

süüdi mõista AK KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi; M P KarS § 294 lg 2 p 3,

4 järgi; E Se ja JP KarS § 298 lg 2 p 3 järgi; T P ja ÜRi KarS § 298 lg 2 p 2, 3 järgi ning T Pi

KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 - 22 lg 3, § 298 lg 2 p 2, 3 - 22 lg 3 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi.

Prokuratuuri hinnangul ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud ning sellest tulenevalt pole

vajadust ka karistuse vähendamiseks. Prokuratuur peab kohaseks karistada süüdistatavaid

sanktsiooni keskmääras, kuid AK karistust suurendada 1 aasta võrra ja T Pi karistust

suurendada 2 aasta võrra. KarS § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga.

Prokuratuur toetab omalt poolt antud kohtuasjas Tallinna Sadama AS-i ja TS Laevad OÜ

poolt esitatud tsiviilhagi ja taotleb selle tagamiseks seatud varade aresti alla jätmist,

käsutuskeelu ja kohtuliku hüpoteekide muutmata jätmist. Sellised varad on loetletud

süüdistusakti punktides: 9.7, 9.8, 9.9 ja 9.10. Niisamuti jätta muutmata piirangud nende

varade suhtes, millised on seatud konfiskeerimise tagamiseks. Sellised varad on kajastatud

süüdistusakti punktides: 9.1, 9.2, 9.3, 9.4, 9.5, 9.6 ja 9.7. Tegemist on olnud, kas kuriteoga

saadud varaga või varaga, mille arvel on võimalik kuriteoga saadud vara asendada (K 50 lk 9-

84).

50. AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ lepingulised esindajad paluvad:

a) Mõista TS Laevad OÜ ja AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt

M Kilt, T Pilt ja äriühingult R välja 3 152 000 eurot;

b) Mõista TS Laevad OÜ ja AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt

M Kilt, T Pilt ja äriühingult R välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvestatav viivis põhinõudelt summas 3 152 000 eurot alates 01. augustist 2017 kuni

põhinõude kohase täitmiseni;

c) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt M Kilt, M Plt, S

Hlt, äriühingult K OÜ, T Pilt ja äriühingult B I OÜ välja 419 979.78 eurot;

d) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt M Kilt, M Plt, S

Hlt, äriühingult K OÜ, T Pilt ja äriühingult B I OÜ välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatav viivis põhinõudelt summas 419 979.78 eurot alates 01.

augustist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni;

e) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt M Kilt, AKlt, E

Selt, T Pilt ja äriühingult B I OÜ välja 590 032.52 eurot;

f)

Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt M Kilt, AKlt, E

Selt, T Pilt ja äriühingult B I OÜ välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvestatav viivis põhinõudelt summas 590 032.52 eurot alates 01. augustist 2017 kuni

põhinõude kohase täitmiseni;

g) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt M Kilt, AKlt, T

Plt, ÜRilt, T Pilt ja äriühingult B I OÜ välja 562 136.86 eurot;

h) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt M Kilt, AKlt, T

Plt, ÜRilt, T Pilt ja äriühingult B I OÜ välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras arvestatav viivis põhinõudelt summas 562 136.86 eurot alates 01. augustist

2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni;

i)

Jätta Tallinna Sadam AS-i ja TS Laevad OÜ menetluskulud solidaarselt A Ki

õigusjärglase M Ki, AK, M P, T Pi, äriühingu R, äriühingu B I OÜ, S H, äriühingu K

OÜ, E Se, T P ja ÜRi kanda ja mõista Tallinna Sadam AS-i ja TS Laevad OÜ

menetluskulud nimetatud isikutelt välja;

j)

Mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

51. Kannatanud leiavad, et esitatud süüdistused on tõendatud. Kannatanute hinnangul peab

kohus leidma normi, mille alusel ka õigeksmõistva või menetlust lõpetava lahendi puhul

tsiviilhagi lahendada (K 50 lk 121-121 pö).

52. AK kaitsjad paluvad:

a) Mõista AK õigeks kogu süüdistuse ulatuses. Alternatiivselt lõpetada

kriminaalmenetlus KrMS § 274 lõike 1 ja § 199 lõike 1 punkti 2 alusel aegumistähtaja

möödumise tõttu ja sellele omakorda alternatiivselt lõpetada AK suhtes

kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu KrMS § 274 lõike 1 ja §

2742 lõike 1 alusel;

b) Jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagi AK osas KrMS § 310 lõike 2

alusel läbi vaatamata;

c) Tühistada KrMS § 206 lõike 1 punkti 2 alusel Harju Maakohtu 01. detsembri 2015

kohtumäärusega nr 1-15-9673 konfiskeerimise asendamise tagamiseks kehtestatud

abinõud ehk vabastada aresti alt AKle kuuluv sularaha summas 10 250 eurot, sularaha

summas 181 500 eurot ja sularaha summas 131 600 eurot;

d) Tühistada KrMS § 206 lõike 1 punkti 2 alusel 11. detsembri 2015 kohtumäärusega nr

1-15-10150 KrMS § 142 lõike 1 ja KarS § 832 lõike 1 alusel laiendatud

konfiskeerimise tagamiseks kehtestatud abinõud ehk vabastada aresti alt Swedbank

AS-is asuval arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid summas 96 058.64

eurot;

e) Õigeksmõistva või menetlust lõpetava otsuse puhul mõista riigilt SKHS § 5 lõike 1

punkti 5 koosmõjus SKHS § 9 lõikega 2 AK kasuks välja Harju Maakohtu 04.12.2015

ja 11.12.2015 määrustega AK rahaliste vahendite arestimisega tekitatud kahju 255

465.76 eurot;

f)

Õigeksmõistva või menetlust lõpetava otsuse puhul mõista riigilt SKHS § 5 lõike 1

punkti 4 koosmõjus SKHS § 9 lõikega 2 AK kasuks välja ametist kõrvaldamisega

tekitatud kahju 630 700 eurot;

g) Mõistliku menetlusaja rikkumise tuvastamisel mõista riigilt SKHS § 5 lõike 1 punkti 6

koosmõjus SKHS § 9 lõikega 2 AK kasuks välja ebamõistliku menetlusajaga tekitatud

varaline kahju, taotluse esitamise hetkel suuruses 511 234 eurot;

h) Mõistliku menetlusaja rikkumise tuvastamisel mõista riigilt AK kasuks välja SKHS §

11 lõike 5 alusel ebamõistliku menetlusajaga tekitatud mittevaraline kahju iga

viivitatud aasta eest nõude esitamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud

kvartali keskmise brutokuupalga alusel;

i)

Õigeksmõistva või menetlust lõpetava otsuse puhul mõista riigilt AK kasuks välja

temalt perioodil 26. augustist 2015 kuni 05. jaanuarini 2016 vabaduse võtmisega

tekitatud mittevaraline kahju 8303.19 eurot;

j)

Resolutsiooni punktis 6 esitatud taotluse rahuldamata jätmisel mõista õigeksmõistva

või menetlust lõpetava otsuse puhul riigilt alternatiivselt SKHS § 5 lõike 1 punktide 1

ja 2 koosmõjus SKHS § 9 lõikega 2 AK kasuks välja temalt perioodil 26. augustist

2015 kuni 05. jaanuarini 2016 vabaduse võtmisega tekitatud varaline kahju 630 700

eurot;

k) resolutsiooni punktis 6 esitatud taotluse rahuldamata jätmisel mõista õigeksmõistva

või menetlust lõpetava otsuse puhul riigilt alternatiivselt SKHK § 5 lõike 1 punkti 3

alusel AK kasuks välja perioodil 11. aprillist 2016 kuni 11. aprillini 2017 elukohast

lahkumise keeluga tekitatud kahju 105 600 eurot (K 51 lk 7-7 pö).

53. M P kaitsja palub:

a) Mõista M P õigeks temale esitatud süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 3, 4 järgi;

b) Jätta M Ple kriminaalmenetlusega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda;

c) Alternatiivselt: Lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatava M P osas seoses mõistliku

menetlusaja möödumisega (K 51 lk 122 pö).

54. E Se kaitsja palub:

a) Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-17-9149 KrMS § 274 lg 1 ja KrMS §

199 lg 1 p 2 alusel süüteo aegumise tõttu;

b) Alternatiivselt: Lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 ja KrMS § 2742 lg 1

alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega;

c) Mõlemal eelviidatud juhul jätta E Se suhtes KrMS § 310 lg 2 alusel

kriminaalmenetluse lõpetamisel AS Tallinna Sadama poolt esitatud tsiviilhagi läbi

vaatamata ja sellega seotud kannatanu õigusabikulud tema enda kanda;

d) Juhul, kui kohus leiab, et süütegu ei ole aegunud ja kriminaalmenetlus ei kuulu

lõpetamisele ka mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, siis mõista E S temale

esitatud süüdistuses õigeks;

e) Jätta AS Tallinna Sadam poolt E Se vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamata;

f)

Mõista E Se kasuks välja 10. novembril 2023 süüteomenetlusega tekitatud kahju

hüvitamise taotluses toodud mittevaraline kahju seoses kinnipidamisega summas

121.54 eurot (bruto), mittevaraline kahju seoses kriminaalmenetluses teostatud

menetlusnormide rikkumisega mõistlikus ulatuses kohtu äranägemisel, mittevaraline

kahju seoses elukohast lahkumise keelu kohaldamisega mõistlikus ulatuses kohtu

äranägemisel, mittevaraline kahju seoses ebamõistlikult pika menetlusajaga summas

5469 eurot (bruto) või alternatiivselt mõistlikus ulatuses kohtu äranägemisel ning

varaline kahju seoses sisstulekute kaotusega summas 15 100 eurot (bruto);

g) Jätta kõik E Se menetluskulud (s.o nii lepingulisele kaitsjale õigusabiteenust eest

tasutud 107 187.50 eurot kui ka riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu kogu

ulatuses) KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda;

h) Alternatiivselt: Jätta E Se kaitsekulud, mis on seotud asja teistkordse arutamisega

alates 2023. aasta kevadest, Eesti Vabariigi kanda (K 51 lk 58-109).

55. T P kaitsja palub:

a) Muuta süüdistuse kvalifikatsioon ja lõpetada kriminaalmenetlus T P süüdistuses KarS

§ 4024 lg 1 järgi KrMS § 274 lg 1 ja KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel süüteo aegumise tõttu;

b) Alternatiivselt, lõpetada kriminaalmenetlus T P süüdistuses KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3

või KarS § 4024 lg 1 järgi KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise

tõttu;

c) Alternatiivselt, mõista T P süüdistuses KarS § 4024 lg 1 järgi õigeks;

d) Alternatiivselt, mõista T P süüdistuses KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi õigeks;

e) KrMS § 310 lg 2 alusel jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagi T P

osas läbi vaatamata;

f)

Mõista Eesti Vabariigilt T P kasuks välja menetluskulud (sh valitud kaitsjale makstud

tasu) vastavalt eraldi esitatavale menetluskulude hüvitamise taotlusele (K 51 lk 133-

233, K 52 lk 1-38).

56. ÜRi kaitsja palub:

a) Muuta süüdistuse kvalifikatsioon ja lõpetada kriminaalmenetlus ÜRi süüdistuses KarS

§ 4024 lg 1 järgi KrMS § 274 lg 1 ja KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel süüteo aegumise tõttu;

b) Alternatiivselt, lõpetada kriminaalmenetlus ÜRi süüdistuses KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja

3 või KarS § 4024 lg 1 järgi KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja

möödumise tõttu;

c) Alternatiivselt, mõista ÜR süüdistuses KarS § 4024 lg 1 järgi õigeks;

d) Alternatiivselt, mõista ÜR süüdistuses KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi õigeks;

e) KrMS § 310 lg 2 alusel jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagi ÜRi

osas läbi vaatamata;

f)

Mõista Eesti Vabariigilt ÜRi kasuks välja menetluskulud (sh valitud kaitsjale makstud

tasu) vastavalt eraldi esitatavale menetluskulude hüvitamise taotlusele (K 52 lk 39-

166).

57. T Pi kaitsja palub:

a) Mõista T P talle esitatud süüdistuses õigeks;

b) Alternatiivselt lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel T Pi suhtes

kriminaalmenetlus aegumise tõttu;

c) Alternatiivselt lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 2742 lg 1 alusel T Pi suhtes

kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu;

d) Jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagid T Pi osas KrMS § 310 lg 2

alusel läbi vaatamata;

e) Alternatiivselt jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagid T Pi osas

rahuldamata;

f)

Mõistliku menetlusaja rikkumise tuvastamisel mõista riigilt T Pi kasuks välja SKHS §

11 lõike 5 alusel ebamõistliku menetlusajaga tekitatud mittevaraline kahju iga

viivitatud aasta eest nõude esitamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud

kvartali keskmise brutokuupalga alusel;

g) Tühistada KrMS § 206 lg 1 p 2 alusel asjas 1-17-5775 Harju Maakohtu 03. juuli 2017

määrus, millega rakendati laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kehtestatud abinõud

ehk vabastada aresti alt 12 700 eurot;

h) Jätta T Pi käesolevas menetluses kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda (K 52 lk

178-222).

58. JP kaitsja palub JP õigeks mõista ja Eesti Vabariigilt välja mõista menetluskulud (K 53 lk

1-6).

59. Eve K ei soovinud kohtuvaidlustes sõna (K 49 lk 220-223).

60. B I OÜ seaduslik esindaja T P palub:

a) Jätta E T AS, HTG I AS ja K OÜ episoodides kriminaalmenetluse lõpetamisel või

süüdistatavate õigeks mõistmisel B I OÜ vastu AS Tallinna Sadam poolt esitatud

tsiviilhagi läbi vaatamata;

b) Alternatiivselt jätta B I OÜ suhtes esitatud tsiviilhagi rahuldamata;

c) Jätta B I OÜ vara konfiskeerimata;

d) Tühistada 28. novembri 2016 Harju Maakohtu määrus ning vabastada aresti alt:

a.

B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) kuuluv korteriomand XXX (registriosa

numbriga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) ning B I OÜ-le kuuluv

korteriomand XXX, mille reaalosaks on keldrikorrusel paiknev garaaž nr XXX

(registriosa numbriga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond);

b. B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) kuuluv kinnisasi, s.o kinnistu registriosa

numbriga XXX (asukohaga XXX);

c.

B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) kuuluv korteriomand XXX (registriosa

numbriga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond);

d. B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) kuuluv kinnisasi, s.o kinnistule registriosa

numbriga XXX (asukohaga XXX).

e) Anda B I OÜ kinnistutele seatud kohtulikud hüpoteegid üle B I OÜ-le;

f)

Jätta B I OÜ menetluskulud Eesti Vabariigi või AS Tallinna Sadam kanda (K 50 lk

236-239).

61. R seaduslik esindaja S H palub jätta nõue rahuldamata või see tagasi lükata. Palub tasuda

kaitsja kulud (K 50 lk 182).

62. S H ja K OÜ lepinguline esindaja palub:

a) Jätta KrMS § 310 lg 2 alusel Tallinna Sadam AS-i poolt S H ja K OÜ vastu esitatud

tsiviilhagi läbi vaatamata;

b) Alternatiivselt: kui maakohtu hinnangul süüdistusakti p 18 „Süüdistuse sisu“ alajaotise

p-s 2.1 näidatud kuriteo osas kuulub kohaldamisele KrMS § 310 lg-s 1 näidatu – jätta

Tallinna Sadam AS-i poolt S H ja K OÜ vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamata või läbi

vaatamata;

c) Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 kohtumäärusega nr 1-17-7597 K OÜ vara

suhtes tsiviilhagi tagamiseks kehtestatud abinõud, st kohtulikud hüpoteegid ja arestid

ning tagastada K OÜ poolt 24. septembril 2021 Rahandusministeeriumi

deposiitkontole makstud 6916.67 eurot K OÜ-le;

d) Tühistada Harju Maakohtu 17. augusti 2017 kohtumäärusega nr 1-17-7599 S H vara

suhtes tsiviilhagi tagamiseks kehtestatud abinõud, st kohtulikud hüpoteegid ja arestid

(K 50 lk 214-235).

63. M Ki lepinguline esindaja palub:

a) Tuvastada mõistliku menetlusaja riive ning lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 2742

alusel. Eemaldada kriminaalasjast kolmas isik ja tsiviilkostja M K ning jätta tsiviilhagi

läbi vaatamata;

b) Jätta rahuldamata kannatanute hagi kahju hüvitamiseks nõude aegumise tõttu osas, mis

puudutab kahju hüvitise nõudeid, mis on tekkinud enne 31. juulit 2012;

c) Jätta läbi vaatamata kannatanute hagi kahju hüvitamiseks seonduvalt S

laevaehitusfirmaga seonduv episoodi osas;

d) muus osas jätta tsiviilhagi läbi vaatamata või rahuldamata;

e) alternatiivselt vähendada kannatanute kahju hüvitist VÕS § 139 ja 140 alustel;

f)

A Ki 28. mais 2021 tehtud testamendi p 1 kohaselt on tema ainupärija M K.

23.09.2021 Harju Maakohtu kohtumäärusega kõrvaldati A K tsiviilkostja ja kolmanda

isikuna käesoleva asja menetlusest. Sama kohtumäärusega kaasati menetlusse

tsiviilkostja ja kolmanda isikuna M K. 23. septembri 2021 kohtumääruses asus

maakohu seisukohale, et kuivõrd M K on pärandi vastu võtnud, siis vastab M K

tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara osas määruse esimeses osas välja toodud

tsiviilkostja tunnustele ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha osas kolmanda

isiku tunnustele. Teisisõnu, võttes pärandi vastu, läksid M Kile üle ka pärandvarana A

Ki vastu esitatud nõuded (tsiviilhagi) ja kohustused seoses arestitud varaga. Tühistada

Harju Maakohtu 25. septembri 2017 määrus nr 1-17-8900, millega A Kilt tsiviilhagi

tagamiseks arestiti vara:

a.

A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil XXX (kinnistu nr XXX) ja XXX

(kinnistu nr XXX) ja XXX (kinnistu nr XXX) asuvatele kinnistutele

(katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A

Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks;

b. A Ki ja M Ki ühisomandis olevale aadressil XXX asuvale kinnistule nr XXX

(katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A

Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks;

c.

A Ki ja M Ki ühisomandis olevale aadressitel XXX, XXX, XX, XXX, XXX,

XXX ja XXX asuvale XXX kinnistule nr XXX (maatükid katastritunnustega

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX) kolmandasse jakku seatud

keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks;

d. A Ki ja M Ki ühisomandis olevale aadressil XXX asuvale kinnistule XXX

(katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A

Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks;

e.

A Kile, E Kile (isikukood XXX) ja A P (isikukood XXX) kuuluvale aadressil

XXX asuva kinnistu XXX (katastritunnus XXX) A Kile kuuluvale ½ kinnistu

mõttelisele osale seatud kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri

kood 10137319) kasuks 30 000 euro ulatuses;

f.

Kustutada eeltoodud kinnistutele seatud keelumärked ja kohtulik hüpoteek;

g. Harju Maakohtu 01. detsembri 2015 kohtumäärus nr 1-15-9673, millega

konfiskeerimise tagamiseks A Kile kuuluv vara: sularaha summas 9150 eurot,

mis leiti ja võeti ära A Ki elukohast, aadressil XXX.

g) Tühistada kohtuasjas nr 1-17-9149 Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega on keelatud AS-l Tallinna Sadam tsiviilasjas

nr 2-16-11889 A Ki kasuks AS-il Tallinna Sadam välja mõistetud raha kogusummas

52072.71 eurot A Kile väljamakse tegemine kuni kohtuasjas nr 1-17-9149

kohtulahendi jõustumiseni;

h) rahuldada SKHS alusel esitatud taotlused ning mõista riigilt M K kasuks välja kahju

hüvitised;

i)

KrMS § 183 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab

menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 182 lg

1 kohaselt tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest

tingitud kulud kannatanu. KrMS § 182 lg 5 sätestab, et tsiviilhagi läbi vaatamata

jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise

tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1

kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega. Esindaja taotleb mõista Eesti Vabariigilt M K kasuks välja A Ki

ja M Ki poolt kantud õigusabikulud vastavalt eraldi esitatavale menetluskulude

hüvitamise taotlusele. Täpne menetluskulude suurus selgub edasise menetluse käigus,

mille osas esitab esindaja menetluskulude nimekirja koos õigusabikulude tekkimist

tõendavate dokumentidega enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa;

j)

KrMS § 300 lg 3 alusel lisada kohtukõne tekst, milline edastatakse kohtule

elektroonselt, kohtuistungi protokolli (K 50 lk 185-213).

64. Osalised on väljendanud enda seisukohti ja vastuväiteid mahukates kõnedes ning

kohtuotsuse selgema jälgitavuse huvides on kohus taolised seisukohad välja toonud vastavate

alaosade juures.

1.3. Viimased sõnad

65. Viimastes sõnades avaldasid süüdistatavad järgmist.

66. AK selgitab, et 2002 aastal töötas tema XXX ja puutus kokku D AS-ga, hankides

viimastele vaguneid, mille eest tasus AS D talle agenditasu. Selle seostamine AS tallinna

Sadam lepingumuudatustega on meelevaldne. 2009 kuni 2010 oli globaalne finantskriis, mis

oli otseselt seotud rendihindade indekseerimata jätmisega Tallinna Sadam poolt selleks, et

mitte kaotada rentnikke ja saadavat tulu. Kaalus kokkuleppemenetlust, et säästa end pikast

protsessist, kuid keeldus, sest pidanuks andma ütlusi A Ki kohta, mida ta teha ei saanud.

Taolise ettepaneku tegi prokuratuur ka 2 kuud peale A Ki surma, mis ületas tema jaoks eetilise

piiri. Teda hoiti 133 päeva vangistuses koos maksimaalsete piirangutega, et teda töödelda,

kuid ta ei murdunud. Tema ei ole tunnistajaid mõjutanud, kuid seda on teinud prokuratuur ja

KAPO. Nt M R valetas, kirjeldades, et kaitsjate küsitud lepingute tegemiseks kulub kuid ning

ka M J, kellel olid mäluprobleemid. Tema kui juht delegeeris võimalikult palju ja talle oli

oluline, et kõik asjasse puutuvad isikud on lepingud enne allkirjastamist kooskõlastanud. Tal

on hea meel, et T on Tallinna Sadama klient, sest T poolt saadav tulu oli Tallinn Sadama tulust

20%, täna 1/3 ja soodustusi tehti mitte juhatuse initsiatiivil vaid nõukogu ja omaniku

suunistel. Sildumise tasudega seoses oli oluline ametiühingu roll ja kokkulepped nt 13 palga

maksmiseks jm soodustused, mis tuli kontrolli alla saada. Ta on saanud ER ajal soetatud

vagunite pealt kuni 2016. aastani 25% projekti tulust, mis laekub sularahas. Seda selgitasid A

L ja H H ka kohtus. Täna tegeleb ta ettevõtte M osanikuna just vagunite rentimisega. Tallinna

Sadam käekäik läheb tänaseni korda ja soetatud praamid tõid nt 2022 aastal 8 miljonit eurot

kasumit, riigile hoiti kokku 60 miljonit eurot 10 aasta jooksul (K 53 lk 189, 205- 211).

67. M P viitas, et kriminaalmenetlus on kestnud ebamõistlikult pikka aega, see on mõjunud

vaimselt ja füüsiliselt kurnavalt, on pärssinud tööelus osalemist, tema enda ja lähedaste

elukorraldus on olnud tugevalt häiritud. Õigusabi kulude katteks on ta pidanud võtma laene.

Tema vastu ei ole ükski tunnistaja ütlusi andnud ning tema kohta ei ole prokurörid küsimusi

esitanud, süüdistuskõnes prokurörid teda ei maininud. On enda tööd teinud ausalt ja

kohusetundlikult, lähtudes AS-i Tallinna Sadam huvidest, ei ole altkäemaksu küsinud ega

võtnud. Palub ennast õigeks mõista (K 53 lk 189-189 pö).

68. E S viitab, et temale ja HTG I AS-le on arusaamatu, miks neid süüdistatakse. E S kirjeldab

lepingute muutmise asjaolusid seoses T ja konkureerivate laevaliinide suhetega ning sellest

tingitud vajadusega territooriumite ja ruumide järgi, mis tingisid lepingute muutmise

vajadused. Lepingute ja lisade tähtajatuks muutmise nõue tuli Tallinna Sadamalt, et neil oleks

mugav lepinguid lõpetada. Sildumise teenusega seoses selgitab, et HTG I omandamise ajal

tekkiski mõte ise teenust osutada, seoses kaimadruste vähese tööajaga. 75% määra juures jäi

Tallinna Sadamal kasum 25%, sealjuures laevafirmade enda kasum jäi 5% juurde. Tallinna

Sadama pakutud sildumise teenuse leping oli kooskõlastatud kõigi Tallinna Sadama juristide

ja vastutavate töötajatega. L V tagas hädaolukorra jaoks alati sadama poolt teenuse osutamise,

tasaarvestused olid fikseeritud lepingutes, Vanasadamas hoiti valmisolekut akvatooriumi

reostuse ja hoolduse garanteerimiseks. Väide, et HTG I AS ja B I OÜ juhatuse liikmete vahel

olid usalduslikud suhted, ei vasta tõele ega ole tõendatud. Ü K pidanuks vajadusel sildumise

lepingut muutma, kui puudus vajadus akvatooriumi hooldus välja jätta, sel juhul saanuks ka

HTG I B Iiga lepingu lõpetada. Tsiviilhagile vaidleb vastu, toob välja tunnistaja L V ütlused,

et sadamale piisanuks ka kasumimarginaalist 15 -20%, KPMG teostas auditit iga-aastaselt.

Toob välja hilisemad sildumise teenuse hanke määrad (2020- 2022 vastavalt 98%, 140%).

2009 kuni 2016 oli sildumise teenus sadamale kasumlik 25%. Tema ega teised HTG I AS

esindajad ei ole andnud altkäemaksu, ei sularahas, varana, laenu, ülekandeid ega muul viisil

sadama juhatuse liikmetele ega nende lähikondlastele. Kõik lepingud ja muudatused olid

ettevalmistatud Tallinna Sadamas, kooskõlastatud spetsialistide ja juriidilise osakonna poolt,

allkirjastatud juhatuse poolt. Lisaks oli temal HTG I AS nõukogu otsus ja volitus seda teha.

Tema ei vastuta selle eest, kellele B I arveid tasub või tasumata jätab. Käesoleva protsessi

tõttu on ta kaotanud usalduse, soliidse ameti ja sissetuleku vähenemine. 9 aastat on talunud

piirangutega elu, tema kinnipidamine ja läbiotsimine olid traumeerivad, mõju on olnud

tervisele ja psüühikale. E S palub ennast õigeks mõista ja tsiviilhagi tema osas läbi vaatamata

jätta (K 53 lk 189 pö, 212- 217).

69. T P kirjeldab enda sUstamist KAPO ametnike poolt tema kinnipidamisasutusse

paigutamise läbi, kuna ta keeldus ütluste andmisest. Kuni avalike menetlustoiminguteni oli tal

laitmatu reputatsioon, kuid prokuratuur ja/või KAPO lekitasid ajakirjandusele andmeid

kahtlustuste kohta. Kirjeldab, et on kohtunud prokurör Feldmanisega, kinnitades, et temal

puudub seos süüdistusega ning seda on kinnitanud prokurörile ka K ja Raad, ta on andnud

kirjalikke vastuseid esitatud küsimustele, kuid menetlust lõpetatud ei ole. Kaitsja kaudu tehti

ettepanek süüstavate ütluste korral kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteedi alusel,

millest ta keeldus. Õigustavad tõendid on jäetud esitamata. Prokuratuur ei soovinud üle

kuulata olulisi tunnistajaid nagu M S, N S, T seonduvaid tunnistajaid. Süüdistuskõne tema

osas ei põhine tõenditel, modus operandi on väljamõeldis. Karistusi küsitakse ühtemoodi,

arvestamata episoodide ja annuste erinevust. Palub menetluskulud hüvitada täies mahus, et

see ei kujuneks varjatud karistuseks (K 53 lk 189 pö, 200-204).

70. ÜR toetab enda kaitsja seisukohti, ta ei tunnista ennast süüdi ja palub õigeks mõistmist (K

53 lk 24 pö).

71. T P ei nõustu esitatud süüdistuse ega tsiviilhagiga, leiab, et menetlus on kestnud

ebamõistlikult pika aja. Teabehanke menetlusega seoses heidab ta KAPO-le ette ennetava

tegevuse puudumist, kuivõrd nn maaklerlepingute sõlmimise ajal jälitustegevus käis. A K ja

AK ei täitnud avalikku ülesannet, viidates sealjuures toonase prokuröri Laura Feldmanise

Ärilehes avaldatud arvamusele. T P märgib, et A Ki tervis ei pidanud vastu menetlusele ja

sellele, et Tallinna sadam ei maksnud välja kohtuotsusega mõistetud töötasu. Leiab, et A Ki

otsus Türgist laevad osta hoidis Tallinna Sadamale kokku 24 miljonit eurot ning praamiäri

toob täna 1/3 kontserni kasumist. Prokuratuur on jätnud esitamata õigustavad tõendid, nt

kohtumise helisalvestused tema ja T B vahel ning jättis esitamata e-kirju.

Ebaõiguskokkuleppeid ei ole olemas. A K ei ole T Pilt ega B I OÜ-lt ja R-lt saanud raha, ei

sulas ega ülekandega ega pangakaarti kasutades ega läbi ATV-de, kaatri või kinnistu

soetamise. Temal puudus teadmine väidetavate altkäemaksuandjate firmade lepingute sisust

AS Tallinna Sadam. Veduri ja lao hind oli temale soodsam isiklikel põhjustel, tema üüris neid

edasi turuhinnaga. Tsiviilhagi on põhjendamatu. Tema ja B I OÜ ei ole kahju tekitanud, ei tea

lepingu muudatustest, ei ole osalend ebaõiguskokkuleppes. TS laevad OÜ ei ole kahju saanud,

sest sai soodsaimad praamid, praamidega teenitav kasum on 3 korda suurem kui 2014. aastal

plaaniti ja tänu A Kile hoidis TS laevad kokku vähemalt 24 miljonit eurot. Prokuratuur on

rikkunud süütuse presumptsiooni, kajastades artiklites kindlas kõneviisis, et anti ja võeti

altkäemaksu. Türgi episood on menetlusest eraldatud, kuidas saab seda käsitleda. Prokuratuuri

küsitud karistus on kui infooperatsioon ja irdub reaalsusest, kuid tekitas suure paanika

lähedaste seas. T P leiab, et KAPO ja prokuratuur on hirmutanud karistustega enda

eesmärkide saavutamiseks. Protsess on mõjutanud isiklikku tööelu ja B I OÜ-d negatiivselt.

Tänaseks täiskasvanuks saanud lapsed on poole oma elust pidanud taluma isa

kohtuskäimisega seotud küsimusi ja vajad seetõttu psühholoogilist tuge (K 53 lk 190, 192-

199).

72. JP taotleb enda õigeks mõistmist, ta ei ole kunagi kellelegi altkäemaksu ei lubanud ega

andnud. Tema ei ole isiklikku kasu saanud ühestki süüdistuses nimetatud tehingust. R ei

vajanud seda tehingut. Tal puudus alus kahelda B aususes. Laevatehase juhtkond langetas

ühiselt otsused, tema ei ole üksi otsuseid langetanud. A W allkirjast nii maakler- kui

laevaehituslepingud. Tema töö kohta laevatehases ei ole talt küsitud, stsenaarium oli ette

valmis. R on juba üle 60 aasta tegutsenud ega ole enne korruptsioonisüüdistust saanud.

Prokuratuur mürgitas 10 aastat tema elust (K 53 lk 23 pö- 24 pö).

1.4. Kohtukoosseis

73. 29. septembril 2017 edastas Riigiprokuratuur süüdistusakti koos tsiviilhagiga Harju

Maakohtule ning esialgu määrati asi kohtunik Julia Vernikova menetlusse. 07. jaanuaril 2019

määrati kriminaalasi Harju Maakohtu esimehe poolt ümber kohtunik Julia Vernikova

menetlusest kohtunik Kristina Väliste menetlusse.

74. 07. maist 2019 alates kuulusid kohtukoosseisu eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunikud

Vladimir Simagin ja Peeter Kaasik. 07. mail 2019 kaasati kohtuasja kohtulikule arutamisele

varurahvakohtunik A Hunt. 08. juunil 2022 kõrvaldas kohus varurahvakohtunik A Hundi

menetlusest. 03. aprillil 2023 vabastas Harju Maakohtu rahvakohtunike nimetamise komisjon

Peeter Kaasiku ametist.

75. 11. aprillil 2023 alustas kohus, koosseisus eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunikud

Vladimir Simagin ja Anne Kaarjärv, asja arutamist algusest peale. 11. aprillil 2023 kaasas

kohus varurahvakohtunikud Malle Hipponen ja Peep Veermets. 13. märtsil 2023 jättis

kohtukoosseis AK kaitsja Andri Rohtla taotluse kohtukoosseisu (eesistuja Kristina Väliste,

rahvakohtunik Vladimir Simagin) taandamiseks rahuldamata (K39 lk 13-16). 17. mail 2023

kõrvaldas kohus varurahvakohtunik Peep Veermetsa menetlusest (K42 lk 161-162).

76. T Pi kaitsja on kaitsekõnes leidnud, et praegune kohtukoosseis tulnuks vahetada välja

tervenisti. Kaitsja viitab Riigikohtu praktikale, et kooskõlas KrMS § 18 moodustatud

kohtukoosseis arutaks kriminaalasja algusest lõpuni. Praegune koosseis on näinud kõiki

prokuratuuri tõendeid, millest tulenevalt on rikutud kahe toimiku süsteemi eesmärke.

77. AK kaitsjate kohtukõne p-s 62 on väide, et pärast rahvakohtuniku tervislikel põhjustel

menetlusest väljaastumist polnud kohtukoosseis enam asja arutamiseks sobiv. Konkreetset

taotlust või seisukohta sellele ei järgne. Samas on kohus 13. märtsil 2023 AK kaitsjate

taotluse kohtukoosseisu taandamiseks jätnud rahuldamata.

78. Kohus jääb 13. märtsil 2023 kohtumääruses väljendatud seisukohtade juurde. Eesistuja

Kristina Väliste ja rahvakohtunik Vladimir Simagin on erapooletud. KrMS 258 lg 3, 341, 3411

ja 3431 sätetatust saab teha ilmse järelduse, et sama kohtukoosseis saab sama asja uuesti

arutada, sh olukorras, kus ollakse tutvunud osaliselt tõenditega. Seega kohtueesistuja ja

rahvakohtunik Vladimir Simagini jätkamine kohtukoosseisus on kooskõlas seaduse ja senise

kohtupraktikaga ning puuduvad KrMS § 49 lg-s 6 sätestatud taandamise alused, mistõttu on

asja arutav kohtukoosseis seaduslik ja pädev asja arutama.

79. 08. veebruaril 2024 siirdus kohus nõupidamistuppa kohtulahendi koostamiseks koosseisus

eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunikud Vladimir Simagin ja Anne Kaarjärv ja

hääleõiguseta varurahvakohtunik Malle Hipponen.

2. SÜÜDISTUS

80. Süüdistuse tervikteksti asub lisas nr 7.

2.1. Etteheited süüdistusele, süüdistusaktile, süüdistuskõnele

81. Kokkuvõtvalt leiavad kaitsjad, et süüdistus on laialivalguv ja ebakonkreetne. Süüdistusest

ei ole võimalik aru saada, millist tegevust konkreetsele süüdistavale etteheidetakse (mis on

eelnev eluline kirjeldus ja mis on süüdistav osa kirjeldusest, nt lepingute ja muudatuste

puhul). Prokuratuur ei ole sisutanud, milliseid tegusid loetakse seadusega lubatuteks ja

milliseid keelatud tegudeks. Ei selgu üheselt, mis ajal ja kohas on tegu toimepandud, mis on

ebaõiguskokkulepete sisu ja mis põhjustel on teod õigusvastased. Pole kirjeldatud, milles

seisnes tehingute näilikkus või tühisus. Rahapesu episoodides ei ole võimalik vahet teha,

millist osa peetakse eelkuriteoks ja millisest teokirjeldusest algab rahapesu süüdistus.

Süüdistuses ei ole väljatoodud grupis etteheidetud süüdistuses igaühe teopanust ning

süüdistusakt ei vasta KrMS §-s 154 sätestatud nõuetele.

82. Kaitsjate etteheidete kohaselt ei ole prokuratuur süüdistuskõnes suurt osa süüdistuses

märgitud momente välja toonud, ei ole võimalik leida õigeid ja asjakohaseid tõendeid, kuna

puuduvad viited. Praktiliselt täielikult on käsitlemata K OÜ-ga seotud episood, millest

kaitsjad järeldavad, et prokuratuur ei käsitle faktiliselt K OÜ-ga seonduvat enam kuriteona või

süüdistuskõne menetlusõiguslikust mõttest tulenevalt ei loe prokuratuur seda episoodi

tõendatuks. Sellest tulenevalt tuleb K OÜ episoodis süüdistatavad õigeks mõista.

Süüdistuskõnes ei ole ka põhjendatud, milles seisneb AS-ilt D saadud vahendite kuritegelik

päritolu ehk mis on eelkuritegu. Seega tuleb lugeda, et prokuratuur on süüdistusest loobunud.

83. Kohus ei käsitle süüdistusaktile tehtud etteheiteid, kuivõrd süüdistusaktile hinnangu

andmine ei kuulu iseseisvalt KrMS § 306 toimingute hulka. Samuti on eelmenetluses

süüdistusakti etteheidetega seoses läbitud kolmeastmeline kaebemenetlus ning süüdistus ja

süüdistusakt on loetud 18. aprilli 2018 Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud määrusega KrMS

§ 154 nõuetega kooskõlas olevaks (K 4 lk 77- 88). Kohtuasja arutamine toimub sellest

tulenevalt esitatud süüdistusakti järgi.

84. Kohus annab esitatud süüdistusele hinnangu KrMS § 306 lg 1 p-des 1- 3 toodud alustel.

85. KrMS § 300 lg 1 kohaselt võivad pooled kohtuvaidlustes tugineda vaid kohtulikul

uurimisel uuritud tõenditele ning seda on prokuratuur ka teinud. Seadus ei sea konkreetseid

nõudmisi kohtuvaidluste kõnele. Kohus möönab, et prokuratuuri süüdistuskõne valdavalt ei

sisalda viitamist ega käsitleta seal kõike asjasse puutuvat episoodide, isikute ega tõendatusse

osas, samuti ei anta seisukohta konfiskeerimise, menetluskulude ega asitõendite kohta, mis

tõepoolest ei lähe kokku väljakujunenud kohtupraktika hea tavaga. Prokuratuur on käesoleval

juhul kõnes keskendunud teatud osadele ega ole kajastanud kõike süüdistuses märgitud

episoode. Samas, on prokuratuur selgelt väljendanud kõne alguses, et kõik episoodid on

tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning on esitanud taotlused süüdistatavate süüdi

mõistmiseks. Taoliselt ei ole prokuratuur väljendanud ei otse ega kaudselt ühegi episoodi osas

süüdistusest loobumist KrMS § 301 tähenduses. Samuti ei saa süüdistuskõne käsitleda

süüdistuse muutmisena, kuivõrd süüdistuse muutmiseks on reeglistik (KrMS § 268 lg 1- 4)

ning seda ei ole prokuratuur järginud. Süüdistuskõnes väljendatu on prokuratuuri nägemus

kohtuasjast.

86. Seega, asjaolud, et süüdistuskõnes puutuvad viited käsitletud tõenditele ning et

prokuratuur ei ole kõiki episoode ega asjaolusid kõnes käsitlenud, ei ole iseenesest rikkumine.

87. KrMS § 268 lg 5 sätestatu kohaselt on süüdistus kohtu jaoks oluline eeskätt faktiliste

asjaolude osas. Samas, prokuröri ega ka kaitsjate kõned kohtuvaidlustes ei ole kohtule

siduvad ning KrMS § 3051 lg 2 kohaselt, sõltumata poolte väljatoodust, rajab kohus otsuse

kõikidele uuritud tõenditele vastavalt enda siseveendumusele.

3. MÕISTLIK MENETLUSAEG

3.1. Kaitsjate taotlused

88. Süüdistatava AK lepingulised kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla taotlesid

kohtuvaidlustes mh alternatiivselt lõpetada AK suhtes kriminaalmenetlus mõistliku

menetlusaja möödumise tõttu, viidates ka varasemale 12. aprillil 2023 esitatud taotlusele,

täiendades seda vahepealsete sündmustega.

89. Pärast 12. aprillil 2023 esitatud taotlust, mille kohus jättis rahuldamata, algas kohtulik

arutamine sisuliselt algusest peale. 20. aprilli 2023 kohtuistungil alustati kohtuliku

uurimisega, 02. mai 2023 kuni 04. september 2023 uuriti prokuratuuri tõendeid. 04.

septembril 2023 hakkas ka kaitsjate ja tsiviilkostjate tõendite uurimine, mis lõppes 30.

oktoobril 2023. 06. novembri 2023 kohtuistungil alustas kohus täiendavate tõendite taotluste

lahendamist ja sellele järgevatel istungitel täiendavate tõendite uurimist. Kohus kuulutas

kohtuliku uurimise lõppenuks 13. novembri 2023 istungil.

90. Kaitsjad leiavad, et KrMS § 2742 eeldused menetluse lõpetamiseks on täidetud. Esiteks ei

ole kriminaalasja võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada. Käesolevas asjas algas

menetlus 20. jaanuaril 2015, esimene menetlustoiming, millest süüdistatav teada sai, olid 26.

augustil 2015 teostatud kinnipidamine ning läbiotsimised. Mõistliku menetlusaja kontekstis

on tänase (25. jaanuar 2024) seisuga kriminaalmenetlus kestnud kaheksa aastat ja viis kuud.

Kaitsja leiab, viidates Riigikohtupraktikale, et kohus ei pea vaid lahendama küsimust, kas

mõistlik menetlusaeg on praeguseks hetkeks möödunud, vaid prognoosides realistlikult

menetluse edasist kulgu, kas mõistliku menetlusajaga on võimalik jõuda jõustunud

kohtuotsuseni. Kaitsjad leiavad, et jõustunud kohtuotsuseni jõudmine võtab veel aastaid.

91. Kaitsjad möönavad, et tegemist on keskmisest keerukama kohtuasjaga, mistõttu on ka

mõistlik menetlusaeg keskmisest pikem. Kaitsjad viitavad Riigikohtupraktikale nö

maadevahetuse kohtuasjale, milles leiti, et 6 aastat 8 kuud ja 21 päeva kestnud menetlus

rikkus süüdistatava õigust mõistlikule menetlusajale olulisel määral. Õiguskirjanduses on

selgitatud, et EIK reeglina näeb üle viie aasta kestnud menetluses endast mõistliku

menetlusaja kui põhiõiguse rikkumist. Arvestades, et menetlus on juba kestnud ebamõistlikult

kaua ning kestab veel eelduslikult mitu aastat, sobib ainult ühe abinõuna AK rikkumise

heastamiseks kriminaalmenetluse lõpetamine, millega on AK nõus.

92. Kaitsjad leiavad, et tegemist ei ole sellist laadi kuriteoga, mis kujutab endast riigile

fundamentaalset ohtu ja kahjustab riigi usaldusväärsust, mistõttu oleks välistatud

kriminaalmenetluse lõpetamise mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. AK oli etteheidetava

perioodi ajal erasektori äriühingu juhatuse liige, mis tegutses erasektori printsiipidele ja

tavadele vastavalt. AK peamine tööülesanne oli juhtida võimalikult edukalt äriühingu

igapäevast tööd ning tegutseda vastavalt ühingu nõukogu juhistele. Isegi, kui eeldada

süüdistuste õigsust, on tegemist erasektoris toimunud lepingupartnerite eelistamisega, mis ei

ohusta kuidagi Eesti Vabariiki ega õõnesta selle usaldusväärsust. Seega ei ole kuritegu

võrreldav olukorraga, mis pärssis Riigikohtul lõpetamast kriminaalmenetlust (3-1-1-14-14).

93. Käesolevas menetluses on menetlusaeg juba üle aasta pikem Riigikohtus kaalutust, kuid

menetlus käib jätkuvalt alles maakohtus. Nagu eelnevalt mainitud, siis ka kõige

optimistlikuma prognoosi kohaselt kestab menetlus veel vähemalt mitu aastat. Järelikult on

AK õigusi oluliselt suuremal määral rikutud ning neid on võimalus ka oluliselt laialdasemalt

tulevikus rikkuda. Arvestades, et menetlus on juba kestnud ebamõistlikult kaua ning kestab

veel vähemalt kolm aastat, on heastamisega ootamine kuni jõustunud kohtuotsuseni

süüdistatava õiguste tahtlik rikkumine.

94. Süüdistatava E Se kaitsja riigi õigusabi korras Anu Toomemägi-Kivistik taotles mh

alternatiivina KrMS § 2742 1g 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist. Kaitsja leiab, et antud

juhul on mõistlik aeg menetlemiseks möödunud. Kui see nii pole, siis lõpplahendi jõustumise

ajaks on see ilmselt ikka möödunud. Kriminaalmenetlus on E Se jaoks kulgenud alates 26.

augustist 2015 (s.o ajast, mil isik kahtlustatavana kinni peeti) s.o kohtuvaidluste alustamise

päeva seisuga kohe 8 aastat ja 5 kuud. Ei ole veel teada, millal jõutakse lõpliku lahendini,

arvestades eesseisvaid kohtuastmeid ja asja mahukust, saab see kesta kõige optimistlikuma

prognoosi kohaselt ilmselt siiski rohkem, kui 10 aastat. E Se või tema kaitsja ei ole venitanud

kohtumenetlust. Ei E S ega ka tema kaitsja ei ole saanud antud asjas kuidagi mõjutada

perioodil 29. septembrist 2017 kuni 09. jaanuarini 2019 esinenud viivitust süüdistusakti

kohtusse jõudmisest kuni kohtumenetluse algatamiseni (s.o 1 aasta ja 3 kuud) või

eelmenetluse viivitust 29. septembrist 2017 kuni 07. maini 2019 (s.o 1 aasta ja 7 kuud),

perioodil 08. jaanuarist 2019 kuni 05. veebruarini 2019 esinenud viivitust kriminaalasjas

andmisest uue kohtuniku menetlusse (s.o 1 kuu), perioodil 05. veebruarist 2019 kuni 07.

maini 2019 esinenud viivitust seoses kannatanupoolse kemplemisega kaitsjate poolt taotletud

tõendite välja andmise viivitamisega seotult (s.o 3 kuud), seoses kohtu enda töökorraldusega

perioodil alates 06. augustist 2019 kiirmenetluse valvete, kohtunike haigestumiste ja tõlgi

puudumise tõttu (ca 2 kuud), perioodil alates 19. märts 2020 istungite ära jäämine

eriolukorrast tingituna ning samuti rohkem süüdistatav A Ki terviseseisundiga seotult ning

sellele omakorda lisanduva rahvakohtunike haigestumisega (kokku rohkem kui 4 kuud). E Se

süüdistus hõlmas vaid altkäemaksu temaatikat, olnuks võrreldes muude süüdistuse mahtudega

võimalik asi arutamiseks eraldada E Se osas (KrMS § 216 lg 4 alusel) mõistliku menetlusaja

kriteeriumit silmas pidades juba varem, kuid seda tehtud ei ole. Menetletava kuriteo raskus

ning kriminaalasja keerukus ja maht ei õigusta E Se suhtes käesolevaks ajaks juba ca 8 aastat

ja 5 kuud kestnud kriminaalmenetlust ja seda olukorras, kus lõpliku lahendini jõudmine ei

pruugi ilmselt isegi 10 aasta jooksul aset leida.

95. Süüdistatava M P kaitsja Rein Laid taotleb alternatiivselt kriminaalmenetluse lõpetamist

seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. M P kriminaalasja lahendamise mõistlik

menetlusaeg on möödunud, edasine menetlemine ainult süvendab süüdistatava õiguse

rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksu. Prokuratuur alustas kriminaalasja nr

15700000018 menetlust 20. jaanuaril 2015 Tallinna Sadam AS-i endiste juhatuse liikmete AK

ja A Ki poolt altkäemaksu (KarS § 294) ning neile altkäemaksu andnud (KarS § 298) isikute

tegevuse uurimiseks. Süüdistavava M P osas viidi läbi esimesed menetlustoimingud

01.veebruaril 2016, mil süüdistatav kuulati tunnistajana üle Kaitsepolitseiametis ning 11. mail

2016, mil süüdistatav peeti kinni kahtlustatavana ja teostati tema elukohas ja töökohas

läbiotsimine. Süüdistatava tunnistajana ülekuulamine 01. veebruaril 2016 mõjutas

süüdistatava olukorda oluliselt, kuivõrd süüdistatav sai juba ülekuulamisel aru, et ta on

uurimisasutuse hinnangul kriminaalasjaga seotud. M P kahtlustatavana kinnipidamise

kuupäevast, s.o 11. maist 2016 tuleb lugeda mõistliku menetlusaja kulgemist, mis on

praeguseks (kõnes 2025 jaanuar) juba peaaegu 9 aastat (8 aastat ja 8 kuud). Kohtu hinnangul

on eelnimetatud ja järgneva 2025 aastaarvu all mõeldud ilmselgelt 2024.

96. Kaitsja hinnangul on eeluurimisele kulunud aeg aastatel 2016 kuni 2017 ebamõistlikult

pikk, sest kohtueelsest kriminaalasja toimikust ei nähtu asjaolusid, mis oleksid takistanud

kohtueelse menetluse kiiremat lõpuleviimist. Kriminaalasja kohtumenetlus esimese astme

kohtus on aga 2024 aasta jaanuari kuuks kestnud kokku rohkem kui 8 aastat ja 8 kuud ning

vähemalt enne 9 aasta möödumist ei ole võimalik jõuda lahendini. Tegemist on küllaltki

väikese mahukusega kriminaalasjaga. Süüdistatavale heidetakse ette ühte tegu ühe

kuriteokoosseisu alusel, tal puudub kokkupuude teiste menetlusosaliste episoodidega.

Süüdistatava suhtes ei ole tehtud ka jälitustoiminguid.

97. Prokuratuurile, st riigile, saab ette heita menetluslike võimaluste kasutamata jätmist

kriminaalasjade eraldamiseks või taotluse esitamata jätmist süüdistatava M P süüdistuse eraldi

menetlemiseks (KrMS § 269 lg 3), et tagada süüdistatava süüküsimuse läbivaatamiseks

mõistlik menetlusaeg. M P on osalenud erinevates menetlustoimingutes ja käinud

kohtuistungitel pea viimased 8 aastat ning peaks seda jätkama ka eeldatavalt eesseisvate

apellatsiooni ja kassatsioonimenetluste tõttu. Seega ei lõppe kohtumenetlus ilmselt ka 2025.

aastal.

98. M Ple ei saa ette heita süüdistusakti tagastamisega seotud vaidlusi, kannatanu Tallinna

Sadam AS poolt materjalide väljastamisega viivitamist, menetleja muutumist

kohtumenetluses, COVID-19-ga seotud haigestumisi ega kriminaalasjade eraldamata jätmist.

99. M P ei ole kriminaalmenetlusest kõrvale hoidnud ega seda muul viisil takistanud. M Ple

süüksarvatavate kuritegude osas on avalik huvi ajaga kindlasti vähenenud. M P ei ole ennast

süüdi tunnistanud, süüdistatav on rohkem kui 7 aastat osalenud korrektselt

menetlustoimingutel ning kohtuistungitel, mis on juba ainuüksi menetluse pikkuse tõttu

süüdistatava jaoks mitte ainult ebamõistlikult koormav, vaid ka vaimselt ja füüsiliselt kurnav.

M P ja tema lähedaste elukorraldus on olnud pea 8 aastat tugevalt häiritud ja see häiritus

jätkub.

100. Süüdistatava T P lepinguline kaitsja Erki Kergandberg taotles alternatiivselt lõpetada mh

KarS § 4024 lg 1 alusel kriminaalmenetluse mõistliku aja möödumisega. Mõistliku

menetlusaja nõue tugineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

artiklile 6 ning põhiseaduse §-le 14, mille kohaselt on isikul õigus nõuda enda kohtuasja

menetlemist mõistliku aja jooksul. Süüdistatav T P on käesolevaks hetkeks oodanud oma

süüküsimuse lahendamist vähemalt alates 26. augustist 2015 (s.o aeg, mil isik kahtlustatavana

kinni peeti). Seega on käesolevaks ajaks (31. jaanuar 2024) kriminaalmenetlus T Pt aktiivselt

koormanud kokku 8 aastat, 5 kuud ja 5 päeva. Kaitsja hinnangul ei ole käesolev kriminaalasi

ülemäära keerukas, vaatamata sellele, et käesolevas asjas on mitu süüdistatavat,

mitukümmend tunnistajat ja menetletakse altkäemaksukuritegu. Algselt süüdistati 12 isikut,

kuid käesolevaks ajaks on jäänud alles 7 süüdistatavat, kriminaaltoimikute maht on 77 köidet

(millele lisanduvad lisamaterjalid) ning praeguseks on kogunetud ca 150-ks istungiks, peetud

on 98 istungit 5 aasta ja 5 kuu jooksul. Maakohtumenetluses on ainuüksi kohtu alla andmisest

(19. oktoober 2017) möödunud juba enam kui kuus aastat. Võrreldes kahe teise olemuslikult

sarnase menetlusega, nn maadevahetuse kriminaalasjaga (RK 3-1-1-14-14) ja nn Savisaare

kriminaalasjaga (RK 1-16-10503), kestab käesolev menetlus ainuüksi maakohtu tasandil

enam kui 5 aastat kauem. T P kriminaalasi on kestnud märgatavalt kauem ka võrdluses

korruptsioonikuritegude kohtumenetluste keskmise kestusega. Alates kaitsealuse T P kohtu

alla andmisest kuni kohtuvaidluste alguseni on menetlus kestnud 2280 päeva. Seega on

ainuüksi maakohtu menetluses keskmine kohtumenetluse aeg ületatud (2280/252) 9 korda.

Arvestades juurde pool aastat kohtuotsuse kirjutamiseks ja kaks aastat võimalikuks

apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluseks, kulub tõenäoliselt ((2280+912)/252) üle 12 korra

rohkem aega võrreldes keskmise menetlusega.

101. Kohtumenetluse viivitused on põhjustatud asjaoludest, mis ei ole omistatavad

süüdistatavale, vaid riigile. Menetluse viibimise on tinginud (1) süüdistusakti puudulik ja

kohmakas ülesehitus ning ebamõistlik tõenduslik maht asjas, mille asjakohasus ja puutumus

süüdistuse sisuga ei ole alati selgelt mõistetav, mis põhjustas menetlustakistusi vähemalt 7

kuu jooksul, (2) kohtuniku vahetumine, mille tulemusena jäi ära 7 istungit, seoses

kohtumenetluse alustamisega algusest jäi ära 2 istungit ja kohtunike poolt teiste tööülesannete

täitmisega (nt kiirmenetluste valve jm) lükati edasi kokku 18 istungit, (3) kannatanu AS-i

Tallinna Sadam poolt materjalide mitteedastamine kaitsjatele, mis põhjustas menetlustakistusi

enam kui 2 aasta jooksul vähemalt perioodil 31.01.2018-20.02.2020, (4) prokuratuuri poolt

kohtueelses menetluses kogutud materjalide puudulik edastamine kaitsjatele, sh hiljem ka

edastamisega viivitamine, mis põhjustas menetlustakistusi vähemalt 4 kuu jooksul, (5)

tunnistajate ülekuulamisega seonduvad viivitused (tunnistajate haigestumised, istungite

äraunustamised, prokuratuuri isikuliste tõendite uurimise graafiku eripärad jne), mis põhjustas

menetlustakistusi vähemalt 5 korral, (6) varurahvakohtuniku menetlusest kõrvaldamine, mis

põhjustasid menetlustakistusi vähemalt 23 päeva jooksul perioodil 17. mai 2022 kuni 08.

juuni 2022, (7) süüdistatava A Ki surm ja sellega seonduvad menetluslikud viivitused, mille

tulemusena jäi ära vähemalt 20 planeeritud istungit, (8) rahvakohtuniku menetlusest

lahkumine tervislikel põhjustel ja sellest tulenev menetluse alustamine algusest, mis tingis 92

täiendava kohtuistungi määramise perioodil 02. aprill 2024 kuni 16. jaanuar 2025, (9) vähesel

määral kohtu poolt teiste tööülesannete täitmine ning (10) koroonaviirusest tingitud

viivitused, mis põhjustasid kokku 101-1 korral viivitust, neist 30 jäid ära seoses

kohtukoosseisu haigestumisega ning samuti teiste menetlusosaliste haigestumiste ning üksiku

menetlusosalise esindaja lisandumisest või vahetumistega, samuti (11) menetlusosaliste (sh

kohtu eesistuja ja rahvakohtunike) haigestumised ning üksiku menetlusosalise esindaja

lisandumisest või vahetumisest. Uue kohtukoosseisu ajal on menetluse venimist soodustanud

ka prokuröride vahetumine ja prokuratuuripoolne ebapiisav ettevalmistus kohtuistungiteks.

102. T P õiguste riive on ebaproportsionaalselt intensiivne, tema eraellu on sekkutud

intensiivselt nii tema kinnipidamisega perioodil 26. august 2015 kuni 28. august 2015 kui ka

talle elukohast lahkumise keelu määramisega aastaks. Samuti riivati intensiivselt T P õigusi

nii tema töö- kui ka elukoha läbiotsimisega, sh abikaasa K P lauaarvuti (mis sisaldas K P

isiklikku kirjavahetust, perekonna digitaalset fotokogu jne) äravõtmisega. Väga intensiivselt

riivati T P eraelu teabehanke- ja jälitustoimingute kaudu, st 1 aasta ja 2 kuu jooksul jälgiti

sisuliselt T P suhtlust kõigiga. Kaitsealune T P on tegutsenud alates 1997. aastast erinevate

äriühingute juhtimis- ja kontrollorganites ning ettevõtjana. Tema äriline ja isiklik reputatsioon

püsis laitmatuna kuni avalike menetlustoimingute alguseni 26. augustil 2015. Seejuures

puudus T Pl seisuga 26. august 2015 ja puudub siiani mistahes karistatus (isikut ei ole

karistusregistrisse kantud). Peale avalikke menetlustoimingutega alustamist asuti

kahetsusväärselt kaitsealuse T P isikut stigmatiseerima. Tema ja temaga seotud ettevõtete

maine on kahjustatud. Samuti on ilmunud erinevad artiklid seoses T Ple esitatud

süüdistustega. Kaitsealuse T P abikaasa kutsuti aktsionäride poolt enne volituste tähtaja

möödumist tagasi äriühingute nõukogust.

103. Tervikuna hinnates on menetluse mõistlik aeg ületatud, nii EIK kui Riigikohtupraktika

kohaselt. Keeruliste kaasuste puhul ei aktsepteeri EIK peaaegu mitte kunagi üle 8-aastase

menetluse pikkust. EIK-i praktikas on 10 aasta täitudes loetud kriminaalmenetluse pikkus

ilma kaasuse detailseid tehiolusid analüüsimata igal juhul ebamõistlikuks.

104. Süüdistatava ÜRi lepinguline kaitsja Elmar Muna taotles kriminaalmenetluse

lõpetamiseks ÜRi süüdistuses KarS § 298 1g 2 p-de 2 ja 3 järgi KrMS § 274 1g 1 ja KrMS §

199 1g 1 p 2 alusel süüteo aegumise tõttu. Alternatiivselt lõpetada kriminaalmenetlus ÜRi

süüdistuses KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi KrMS § 2742 1g 1 alusel menetluse mõistliku aja

möödumise tõttu. Mõistliku menetlusaja nõue tugineb EIÕK artiklile 6 ning põhiseaduse §-le

14, mille kohaselt on isikul õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul.

105. Süüdistatav ÜR on käesolevaks hetkeks oodanud oma süüküsimuse lahendamist

vähemalt alates 26. augustist 2015 (s.o aeg, mil isik kahtlustatavana kinni peeti). Seega on

käesolevaks ajaks kriminaalmenetlus ÜRi aktiivselt koormanud kokku 8 aastat, 5 kuud ja 5

päeva. Käesolev kriminaalasi ei ole ülemäära keerukas, vaatamata sellele, et käesolevas asjas

on mitu süüdistatavat, mitukümmend tunnistajat ja menetletakse altkäemaksukuritegu, mis

õigustaks tänaseks enam kui 8 aasta 4 kuu pikkust kriminaalmenetlust. Maakohtu menetluses

on ainuüksi kohtu alla andmisest (19. oktoober 2017) möödunud juba enam kui 6 aastat. ÜRi

kohtu alla andmisest kuni kohtuvaidluste alguseni on menetlus kestnud 2280 päeva. Seega on

ainuüksi maakohtu menetluses keskmine kohtumenetluse aeg ületatud (2280/252) 9 korda.

Arvestades juurde pool aastat kohtuotsuse kirjutamiseks ja kaks aastat võimalikuks

apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluseks, kulub tõenäoliselt ((2280+912)/252) üle 12 korra

rohkem aega võrreldes keskmise menetlusega. Kaitsealuse ÜRi väidetavas

altkäemaksukuriteod süüdistati algselt küll 12 isikut, kuid käesolevaks ajaks on jäänud alles 7

süüdistatavat, kohtutoimikute maht on 131 köidet (millele lisanduvad 22 DVD plaati) ning

praeguseks on kogunetud ca 150-ks istungiks.

106. Kohtumenetluse viivitused on kaitsja hinnangul põhjustatud samadest asjaoludest nagu T

P kaitsja välja tõi, mistõttu kohus neid kordama ei hakka.

107. ÜRi eraellu on sekkutud intensiivselt, nii tema kinnipidamisega perioodil 26. augustist

2015 kuni 28. augustini 2015, kui ka talle elukohast lahkumise keelu määramisega

Kaitsepolitseiameti 28. augusti 2015 määrusega. Samuti riivati intensiivselt ÜRi õigusi nii

tema töö- kui ka elukoha läbiotsimisega. Samuti riivati intensiivselt ÜRi eraelu teabehanke- ja

jälitustoimingute kaudu, st 1 aasta ja 2 kuu jooksul jälgiti sisuliselt ÜRi suhtlust kõigiga.

Samuti on ilmunud erinevad artiklid seoses ÜRile esitatud süüdistustega. ÜRi ja ka tema

abikaasa ja seotud ettevõtete, mille juhatuse liikme kohtadelt ta tagasi astus, maine on

kahjustatud.

108. Tervikuna hinnates on menetluse mõistlik aeg ületatud, EIK kohtupraktikas ei ole pea

kunagi aktsepteeritud üle 8 aasta kestnud kriminaalmenetluse pikkust. ÜRi ebAdlus tema

saatuse osas on kestnud käesolevaks ajaks rohkem kui 8 aastat ja 5 kuud. Arvestades

planeeritud kohtuistungeid, maakohtu otsuse kirjutamisele kuluvat aega ning

edasikaebemenetlust

(hüpoteetiliselt

koos

kaheaastase

apellatsiooni-

ja

kassatsioonimenetlusega) selguks ÜRi süüküsimuse lahendamine alles hetkeks, kui menetlus

on aktiivselt koormanud ÜRi ca 10-12 aastat. EIK-i praktikas on 10 aasta täitudes loetud

kriminaalmenetluse pikkus ilma kaasuse detailseid tehiolusid analüüsimata igal juhul

ebamõistlikuks. Kaitsja hinnangul on menetluse mõistlik aeg möödunud ning arvestades

edasikaebeõigust ei saa ühelgi juhul väita, et kaitsealuse ÜRi süüküsimuse lahendamisel

saabuks selgus nähtavas tulevikus, mis mahuks mõistliku menetlusaja raamidesse.

Kriminaalasja edasine menetlemine tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulusid.

109. Süüdistatava T Pi lepinguline kaitsja Andrei Svištš on kohtuvaidlustes taotlenud mh

lõpetada § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumisega.

110. Mõistlik menetlusaeg hakkas kulgema alates 26. augustist 2015 ning on käesolevaks

ajaks kestnud 8 aastat, 5 kuud ja 7 päeva. Kohtu alla andmisest on möödunud juba ligikaudu 6

aastat 3 kuud. Kriminaalmenetluse keerukus ja maht ei ole asjaoluks, mis välistaks menetluse

ebamõistliku pikkuse negatiivset mõju. Menetluse mõistliku aja hindamisel tuleb arvestada, et

etteheidetav kuritegu ei ole raske. Prokuratuur on esitanud süüdistuse esimese astme

kuritegudes (altkäemaks ja rahapesu), kuid kohus ei ole prokuratuuri õigusliku hinnanguga

seotud. Kaitsja leiab, et juba menetluse mõistliku aja hindamisel kohus saab ning peab andma

etteheidetavale teole õige kvalifikatsiooni.

111. T P ja tema kaitsja ei ole põhjustanud asja arutamise põhjendamatut edasilükkamist. T Pi

kaitsjate vahetus või kaitsja ettevalmistusest tingituna ei ole menetlusse pausi tekitanud ega

ühtegi istungit edasi lükatud. T Pi haigestumisi ei saa talle ette heita, samuti on ta nõustunud

haigestumiste korral teatud juhtudel kriminaalasja arutamisega ilma tema osavõtuta. Istungi

edasilükkamine T Pi ema surmaga oli põhjendatud ega olnud (paha)tahtlik. T Pi kaitsja

haigestumist ei saa ka temale ette heita. Süüdistatav T

112. P ja tema kaitsja ei ole põhjustanud asja arutamise põhjendamatut edasilükkamist, vaid

prokuratuuri, uurimisasutuse, kohtu ja kannatanu tegevus on põhjustanud asja põhjendamatut

venitamise. Süüdistuse ebaselguse ja puuduse tõttu kulus süüdistuse esitamisest (29.

september 2017) kuni menetluspoolte avakõnedeni (07. mai 2019) 1 aasta, 7 kuud ja 8 päeva.

Kohtutel kulus 8 kuud ja 27 päeva selleks, et otsustada prokuratuuri esitatud süüdistusakti

menetlemise lubatavuse üle. Maakohus ei ole viinud läbi kohtulikku eelmenetlust piisavalt

kiiresti. Kohtulik eelmenetlus kestis põhjendamatult 1 aasta 7 kuud ja 8 päeva, sealjuures 25.

juunist 2018 kuni 05. veebruarini 2019, mil leidis aset uus eelistung, on kohtuliku

eelmenetluse korraldamine olnud äärmiselt puudulik. Prokuratuur hoidis põhjendamatult

olulist informatsiooni kinni ning maakohus ei olnud ettevalmistavate tegevuste ja otsuste

vastuvõtmisel piisavalt efektiivne. Nimelt menetluskonflikt oli prokuratuurile teada juba 30.

maist 2018, kuid põhjendamatu oli sellega tegeleda alles 6 kuud hiljem, esitades taotluse alles

14. detsembriks 2018. Rahvakohtunike suhtes julgeoleku kontrolli läbiviimine toimus

põhjendamatult hilja, see oleks pidanud teostatama hiljemalt pärast 25. juunit 2018 (kui

jõustus süüdistusakti tagastamine maakohtule). Eelmenetluses toimus kohtuniku vahetus ning

05. veebruari 2019 kohtuistungiks ei olnud kohtunik tutvunud kogu materjaliga. Lubamatu oli

lasta Tallinna Sadama esindajal tõstatada uuesti küsimusi, mille osas oli maakohus juba

varasemalt otsustuse vastu võtnud. Samalaadselt käitus kohus e-postkastide väljastamata

jätmise korral, kuigi see päädis trahvihoiatusega, siis siiski põhjendamatult hilja, möödas oli 4

kuud. Maakohus ei lahendanud ligikaudu kahe aasta jooksul välisriigis asuva tsiviilkostja R

esindaja kaasamisega seotud küsimust. See tingis esindaja võtmise, mis omakorda tõi

menetlusse pausi. Juhul, kui kohus oleks lahendanud taotlusi varem, oleks saadud esindaja

võtta varem ning tutvumine oleks saanud toimuda suveperioodi või COVID-ist tingitud

istungite ärajäämise arvel. Samuti jättis kohus eraldamata A Ki praamiepisoodide asja, kuigi

kaitsja seda taotles. Käesolevas asjas on mitmed menetluse pikkust märkimisväärselt

mõjutanud asjaolud seotud just praamiepisoodidega ning vähema arvuga seotud isikute

menetlusi on võimalik efektiivsemalt pidada. Menetluse osalise venimise tingis kahtlustuste

tõttu varukohtuniku kõrvaldamine. Protsessiga tuli alustada algusest peale. Seega on alates

2019. aastast läbi viidud kohtulik uurimine vajalik korrata. Mõistliku menetlusaja ületamisel

hinnangu kujundamisel sisuliselt 4 aastat on etteheidetav riigile.

113. Kriminaalmenetluse lõpule jõudmise perspektiiv on ebaselge. On tõenäoline, et esimese

astme lahendi tegemise hetkeks on menetlus kestnud juba 9 aastat, kriminaalmenetluse lõpule

jõudmise ajaline perspektiiv ei ole selge.

114. Käesolev menetlus on süüdistatava jaoks äärmiselt koormav. T P olnud teadmatuses juba

enam kui 7 ja pool aastat ning arvestades kriminaalmenetluse kulgemise osas igasuguse

selgelt mõõdetava perspektiivi puudumisega, ei ole käesolevaks ajaks võimalik isegi

prognoosida, millal võiks käesolev kriminaalasi lõppeda. Alates T Pi kinnipidamise

kuupäevast kuni käesoleva ajani on kriminaalmenetlus jõudnud meediaveergudele ühes

sellega kaasneva negatiivse fooniga lugematu arv kordi. Erinevatest portaalidest leiab T Pi

nime otsingu alt äärmiselt palju artikleid, mis on kõik seotud just käesoleva kriminaalasjaga

(105 artiklit). Tähelepanu väärib seegi, et käimasolev kriminaalmenetlus on avaldanud

negatiivset mõju ka T Pi lähedastele. Kriminaalasja kajastava uudise juures korratakse

järjepidevalt süüstavat kuvandit. Kriminaalmenetlusest tingitud kõrvalised mõjud riivavad

oluliselt T Pi PS § 19 lg-st 1 tulenevat õigust vabale eneseteostusele. Käimasolev

kriminaalmenetlus on avaldanud negatiivset mõju ka T Pi lähedastele. T Pi laste

suhtlusringkond on alates kriminaalmenetluse avalikke menetlustoiminguid vähenenud, neid

hakati mõnede õpilaste poolt vältima ja kohati isegi kiusama. Ette on tulnud ka laste jaoks

ebamugavaid küsimusi õpetajate poolt, kui need on uurinud T Pi seotuse kohta Tallinna

Sadama kriminaalasjaga. T Pi vanemal lapsel jäid aset leidnud sündmuste ja vaimse pinge

tõttu pooleli õpingud, noorem laps vahetas pingeseisundis kooli. Kogu kriminaalmenetlus on

avaldanud negatiivset mõju ka T Pi abikaasale. Arvestades asjaoluga, et süüdistatav on

varasemalt karistamata ning seadusekuulekas kodanik, on ilmselge, et käimasolev

kriminaalmenetlus avaldab isikule olulist negatiivset mõju.

115. Süüdistatava JP kaitsja riigi õigusabi korras Indrek Västrik taotles alternatiivselt

kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kriminaalasja ei ole

võimalik mõistliku aja jooksul lahendada ning süüdistatava õiguste rikkumist ei ole muul

viisil kui kriminaalmenetluse lõpetamisega heastada. Süüdistatav anti kohtu alla 19. oktoobril

2017, Harju Maakohtus toimuvad kohtuvaidlused 2024. aasta jaanuaris, Harju Maakohtu

kohtuotsus kuulutatakse eeldatavalt 2024 aasta esimeses pooles. Arvestama peab ka võimalike

apellatsioonidega ja kassatsioonidega. Kahtlustatavana kuulati JP üle 29. oktoobril 2015,

seega on süüdistatava prognoositava menetluses osalemise kestuseks vähemalt 10 aastat. JP

tingituna on istungid ära jäänud ainult seoses esindaja vahetumisega. JP suhtes tuleb vaadelda

eraldi, võrreldes teistele süüdistatavatele süüdistuses etteheidetud tegude toimumisajaga (2005

kuni 2015), toimusid JPle etteheidetud teod ühe aasta jooksul (2014 kuni 2015). Põhjendatud

oleks olnud kriminaalasja nn praamiepisoodi arutada eraldi menetluses, enamus süüdistusega

seonduvast JPga ei seondu. Seda ilmestab muu hulgas kohtuvaidluste ajal menetluse kulg –

peaaegu kõik kaitsjate kõned ja tsiviilhageja kõned jäid tõlkimata. Palub kriminaalmenetlus

mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu lõpetada. Möönmata sisulist vajadust, tuleks

mõistlikku menetlusaega sarnases kaasuses arvestada ka võimaliku karistuse mõistmisel.

116. Kolmanda isiku ja tsiviilkostja M Ki lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul

leiab, et käesolevas menetluses on esmalt aktuaalne mõistliku menetlusaja küsimus, jäädes

varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Mõistliku menetlusaja riive tuvastamisel saab kohus

kriminaalmenetluse lõpetada ja eemaldada tsiviilkostja ja kolmanda isiku menetlusest ning

jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. 26. augustil 2015 peeti A K kahtlustatavana kinni, mil alustati

avalike menetlustoimingutega. Kohtuvaidluste alguseks oli kriminaalmenetlus kestnud 8

aastat, 4 kuud ja 22 päeva (26. august 2015 kuni 16. jaanuar 2024).

117. M K astus A Ki asemel menetlusse seadusest tulenevalt tema üldõigusjärglasena ehk

pärijana. Seega on M K A Ki pärija alates viimase surmast ehk 15. juunist 2021 (TsMS § 209

lg 1 mõistes). Sellest tulenevalt on tegemist teise tsiviilkostja ja kolmanda isiku (varasemalt

süüdistatav A K) õiguste üle võtmisega. A Ki suhtes hakkas mõistlik menetlusaeg kulgema

tema kinnipidamisest, s.o 26. augustist 2015. Kuna M K on pärija, siis on tal õigus mõistliku

menetlusaja osas esitada kaebus kogu menetluse kestuse peale. Sel põhjusel on mõistlik

menetlusaeg M Ki suhtes kulgenud alates 26. augustist 2015. Lisaks viidi 26. augustil 2015

läbi läbiotsimine M K ja A K elukohas XXX. Läbiotsimisele allutati M K menetlustoimingule,

millise toimingu käigus võeti muuhulgas kaasa elukohast leitud sularaha summas 9150 eurot,

mis on konfiskeerimise tagamiseks 2015. aasta detsembris arestitud. Tegelikkuses tulnuks M

K kaasata menetlusse hiljemalt 2015. aasta lõpus. Samuti on kriminaalasjas arestitud A Ki

kinnisvara kogu ulatuses, vaatamata sellele, et tegemist oli abikaasade varaühisusega ning

pool igast arestitud kinnisasjast oli (enne A Ki vara pärimist) M Ki omandis. Ka sel toimingul

on vahetu mõju M Kile ning menetleja pidanuks M Ki kaasama varasemalt menetlusse.

Eeltoodu kogumis annabki aluse väiteks, et kriminaalasi hakkas M Ki mõjutama oluliselt

varem, mitte ajahetkest, mil maakohus ta menetlusse kaasas. kriminaalmenetlus on M K

suhtes kestnud üle 8 aasta, mis on ebamõistlikult pikk aeg ka EIK kohtupraktika kohaselt.

118. Tsiviilkostja ja kolmanda isiku B I OÜ seaduslik esindaja T P toetab kostja kaitsjate

taotlusi mõista süüdistatavad õigeks või lõpetada kriminaalmenetlus aegumise või menetluse

mõistliku aja möödumise tõttu.

119. Kannatanu AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaadid

Dmitri Teplõhh ja Carel Kivimaa leiavad, et olukorras, kus mõni süüdistatavatest peaks jääma

süüdi mõistmata nt süüteo aegumise või mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kannatanud

on veendunud, et käesoleva menetluse asjaolusid arvestades peab kohus sellisel juhul

kannatanute põhiõigustest tulenevalt õigeksmõistetud süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi

nõuded ära lahendama. mistahes süüdistatava osas kriminaalmenetluse lõpetamise või

õigeksmõistmise korral tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine lubamatu riive kannatanute kohtusse

pöördumise ja kohtuliku kaitse põhiõigusele. Sellest ülesaamiseks on kohus kohustatud

leidma KrMS-le tõlgenduse, mis tagaks tsiviilhagi sisulise lahendamise. Kui kohtu hinnangul

selline tõlgendus ei ole võimalik, peab kohus jätma KrMS-i sätted mis näevad ette tsiviilhagi

läbi vaatamata jätmise, kohaldamata põhiseadusega vastuolu tõttu.

120. Prokuratuur avaldas kohtuvaidlustes, et kohtumenetluse käigus on korduvalt hinnatud

sellele kulunud aja mõistlikkust, eraldi välja toodud selle pikkust tinginud asjaolud ja on

leitud, et eeltoodud kriteeriumit ei esine, mõistlik menetlusaeg ei ole saabunud.

Kohtumenetluse uus algus 2023 aprillis, ei ole seda seisukohta vähimalgi määral muutnud,

alates aprillist kuni novembri alguseni sai kohtulik uurimine täies ulatuse läbi viidud. Nii ei

ole põhjust ka sanktsiooni määra suuruse valikul menetluse pikkusest tingitud mõistliku

menetlusaja argumendi poole pöörduda.

3.2. Kohtu põhjendused

121. Kui kaitsja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja

möödumisega ja süüdistatav on andnud lõpetamiseks nõusoleku, siis tuleb kohtul lahendada

see küsimus esmajärjekorras, sõltumata sellest, kas kaitsja taotleb lisaks menetluse

lõpetamisele alternatiivselt ka süüdistatava õigeksmõistmist. Olukorras, kus kohus tuvastab

mõistliku menetlusaja nõude rikkumise ja otsustab menetluse seetõttu lõpetada, pole taotlusel

süüdistatava õigeksmõistmiseks enam iseseisvat tähendust. Niisugusel juhul on menetluse

jätkamine ebamõistlikust menetlusajast tingitud menetluse lõpetamise tõttu välistatud

(Riigikohtu 20. detsembri 2019 otsus nr 1-17-10050, p 11). Alles seejärel, kui kohus leiab, et

mõistlik menetlusaeg ei ole möödunud, või tuvastab, et see on küll möödunud, aga seda on

võimalik heastada muul viisil kui menetluse lõpetamisega, saab ta jätkata süüküsimuse

lahendamist. Seega võtab kohus esmalt seisukoha mõistliku menetlusaja küsimuses enne kui

asub süüküsimuse lahendamiseni.

122. Kohus jääb varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et mõistliku menetlusaja

möödumise tõttu kriminaalasja lõpetamise taotlust lahendades on kohus seotud esitatud

süüdistusega. Nii nagu keset kohtumenetlust, ei saa kohus ka praegu anda hinnangut esitatud

süüdistuse tõendatusele ega kvalifikatsiooni õigsusele, kuivõrd kohus lahendab käesolevaid

taotlusi enne KrMS § 306 sätestatud küsimuste lahendamist.

123. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb menetlusaja kulgu arvestada esimesest

kriminaalmenetluse toimingust, mis isikut oluliselt mõjutab (Riigikohtu 30. juuni 2014

määrus nr 3-1-1-14-14, p-d 586-588).

124. Kriminaalmenetlus on alates kohtueelsest menetlusest kestnud süüdistatavate,

tsiviilkostjate, kolmandate isikute suhtes käesolevaks ajaks järgnevalt: süüdistatavad AK, E S,

T P, ÜR ja T P on kahtlustatavatena kinni peetud 26. augustist 2015 ning sellest ajast tuleb

lugeda nende suhtes mõistliku menetlusaja kulgemist, kuivõrd sel kuupäeval said AK, E S, T

P, ÜR ja T P teada, et neid kahtlustatakse kuriteo toimepanemises.

125. Seega on mõistlik menetlusaeg AK, E Se, T P, ÜRi ja T Pi suhtes kulgenud alates 26.

augustist 2015 kuni käesoleva ajani (kohtuotsuse kuulutamise seisuga kuni 27.06.2024) ehk 8

aastat, 10 kuud ja 1 päev. Kuivõrd M P peeti kahtlustatavana kinni 11. mail 2016, on mõistlik

menetlusaeg tema suhtes kulgenud 8 aastat 1 kuu ja 16 päeva.

126. Süüdistatav JP kuulati kahtlustatavana üle 12. aprillil 2016. Kuivõrd kahtlustatavana

kinnipidamisel sai JP teada, et teda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, tuleb mõistliku

menetlusaja kulgemist lugeda just sellest hetkest. Seega on mõistlik menetlusaeg JP suhtes

kulgenud 8 aastat 2 kuud ja 15 päeva.

127. Tsiviilkostja (endine süüdistatav) S H peeti kahtlustatavana kinni 02. detsembril 2015

ning sellest hetkest alates sai S H teada, et teda ja K OÜ-d kahtlustatakse kuriteo

toimepanemises. Seega on mõistlik menetlusaeg S H ja K OÜ suhtes kulgenud alates 02.

detsembrist 2015 kuni käesoleva ajani ehk 8 aastat 6 kuud ja 25 päeva. Tsiviilkostja R ja B I

OÜ suhtes loeb kohus mõistliku menetlusaja alguseks 06. veebruar 2019, mil Harju Maakohtu

määrusega kaasati isikud tsiviilkostjatena kriminaalmenetlusse. Seega on mõistlik

menetlusaeg R ja B I OÜ suhtes kulgenud 5 aastat 4 kuud ja 21 päeva.

128. Harju Maakohtu 23. septembri 2021 määrusega kõrvaldas kohus A Ki menetlusest seoses

tema surmaga ja kaasas M Ki tsiviilkostjana ja kolmanda isikuna menetlusse (K 28 lk 93-97).

Kohus on jätkuvalt seisukohal, et mõistlik menetlusaeg M Ki suhtes kulgeb tema enda

kaasamisest ning asjaolu, millal alustati A Ki suhtes menetlust või teda menetlustoimingutele

allutati, sh arestiti Harju Maakohtu 01. detsembri 2015 määrusega sularaha, ei oma puutuvust

M Ki suhtes mõistliku menetlusaja hindamisele. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas

leitakse tsiviilkohtumenetluse kontekstis, et kui isik astub menetlusse õigusjärglasena, on tal

õigus kaevata kogu menetluse pikkuse peale (EIK 29. märtsi 2006 otsus Scordino vs Itaalia, p

220). Selline seisukoht ei ole siiski ülekantav kriminaalmenetlusele. A K oli kuni 17.

detsembrini 2020 kriminaalasjas süüdistatav. Kriminaalmenetluses oli arestitud konkreetselt A

Kile kuuluv vara (mh olid keelumärked seatud A Ki osale ühisvarast ja äravõetud sularaha

arestiti kui A Kile kuuluv vara), seega ei puudutanud kriminaalmenetlus M Ki (tsiviilõigusi ja-

kohustusi) vahetult. A K kaasati tsiviilkostjana ja kolmanda isikuna menetlusse 17. detsembril

2020. M K kaasati menetlusse 23. septembril 2021, kui A K kõrvaldati menetlusest seoses

tema surmaga. Kriminaalasjas kaasatakse tsiviilkostja ja kolmas isik iseseisvate subjektidena,

tegemist ei ole teise tsiviilkostja ega kolmanda isiku õiguste ülevõtmisega. Seega on mõistlik

menetlusaeg M Ki suhtes kulgenud alates 23. septembrist 2021 kuni käesoleva ajani ehk 2

aastat 9 kuud ja 4 päeva.

129. KrMS § 2742 1g 1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei

ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist

kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib

kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades

kriminaalmenetluse lõpetada.

130. Kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 2742 lg 1 alusel tuleb arvestada sama

seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid: kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja

mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid. Järjekindla kohtupraktika

kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes

eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning

selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (Riigikohtu 05.

detsembri 2016 otsus nr 3-1-1-79-16, p 27).

3.2.1. Kuriteo raskus

131. Kohus arutab kriminaalasja esitatud süüdistusakti järgi. Käesolevas asjas on esitatud

süüdistatavatele süüdistused I astme ametialastes kuritegudes (altkäemaks ja rahapesu).

Kohus ei ole prokuratuuri õigusliku hinnanguga seotud, kuid menetluse mõistliku aja

hindamise faasis ei anna kohus etteheidetavale teo kvalifikatsioonile hinnangut.

132. Antud asjas on oluline, et süüdistuses märgitud tegude ajaline kestvus on

märkimisväärselt pikk: AKa süüdistatakse kuritegude toimepanemises ajavahemikus 2005

kuni 2015, endist süüdistatavat A Ki (puutumus tsiviilhaginõuete läbi M Kiga) süüdistati ja T

Pi süüdistatakse kuritegude toimepanemises ajavahemikus 2007 kuni 2015, M Pt

süüdistatakse kuritegude toimepanemises ajavahemikus 2007 kuni 2012, T Pt, ÜRi ja E St

süüdistatakse kuritegude toimepanemises ajavahemikus 2008 kuni 2015. Puutuvalt tsiviilhagi

nõudega süüdistati tsiviilkostjat (endised süüdistatavad) S Ht perioodil 2003 kuni 2012 ja K

OÜ-d perioodil 2003 kuni 2015 ning B I OÜ on seostatud episoodidega perioodi osas 2007

kuni 2015. JP ja tsiviilkostja R on seotud süüdistusega perioodi osas 2014 kuni 2015.

Süüdistused on kokku esitatud seega (hetkel kehtiva 7 süüdistatava osas) 10 aastase perioodi

kohta (2005 kuni 2015). Märkimisväärselt lühem on nn praamide episoodi ajaline kestvus

(ajavahemikul 2014 september kuni 2015 august), kuid selle eest on seal altkäemaksu

etteheited äärmiselt kõrges ulatuses, mis teeb kuriteo nö raskemaks.

133. Kriminaalasjas on kannatanud esitanud tsiviilhagi kokku 4 724 149.16 euro suuruses

summas, millele omakorda taotletakse viiviste väljamõistmist. Esitatud tsiviilhagi ületab 10

kordselt KarS § 121 p 3 sätestatud eriti suure ulatuse piiri. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et

tekitatud kahju solidaarnõudes iga süüdistatava kohta on märkimisväärselt suur.

134. Kohtu hinnangul saab süüdistatavatele etteheidetavaid kuritegusid pidada raskeks,

kuivõrd süüdistuses märgitud koosseisude eest on ettenähtud karistuseks 10 aasta pikkune

vangistus. Etteheidetava kuriteo raskus ei olene sellest, kas perspektiivis on tegemist I või II

astme kuriteoga. Kuriteo raskus näitab antud juhul ka asjaolu, et ametialased kuriteod on

toimepandud isikute grupis pika aja jooksul, s.o valdavalt 5 kuni 10 aasta vältel. Üksnes JPle

on süüdistusaktis etteheidetud tegevust ühe aasta vältel. Kuriteo raskust näitab ka põhjustatud

kahju, mis kokku ületab 10 kordselt KarS § 121 p-s 3 sätestatud eriti suure ulatuse määra.

3.2.2. Kriminaalasja keerukus ja maht

135. Käesolevas kriminaalasjas on keskmisest rohkem süüdistatavaid ja teisi kaasatud osalisi.

29. septembril 2017 esitatud süüdistusaktiga on esialgu esitatud süüdistus kümnele füüsilisele

ja kahele juriidilisele isikule. Kohtuotsuse kuulutamise hetkeks (27.06.2024) on kohtu all

kokku seitse füüsilisest isikust süüdistatavat (AK, M P, E S, T P, ÜR, T P, JP), 5 tsiviilkostjat

(R, B I OÜ, M K, S H ja K OÜ) ja 3 kolmandat isikut (E K, B I OÜ, M K). Vähemalt kahe

kahtlustatava suhtes on olnud kriminaalasja materjalid käesolevast menetlusest kohtueelse

menetluse faasis eraldatud (A A, K T), ühe juriidilise isiku osas (HTG I) on kohtuliku

eelmenetluse faasis kriminaalmenetlus lõpetatud 26. veebruaril 2018 ja kokku kahe füüsilisest

isikust süüdistatava (A K 28. oktoobril 2020, S H 01. detsembril 2022) ning ühe juriidilise

isiku (K OÜ) suhtes on menetlus kohtuliku uurimise faasis lõpetatud 01. detsembril 2022.

Samuti on kohtuliku uurimise faasis 15. mail 2019 eraldatud kriminaalasi süüdistatav V Õi

suhtes kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (kohtuotsus jõustunud).

136. Kriminaalasja keerukusele annab kaalu ka asjaolu, et süüdistuse ajaline periood hõlmab

kokku 10 aastat (2005 kuni 2015) ning süüdistuses etteheidetud teod (altkäemaks, rahapesu)

on seostatud tsiviilõiguslikult näilike tehingutega. Märkimisväärne on nende tehingute

(lepingute sõlmimised, muutmised, lisad) paljusus ja ka ajaline kestvus. Lisaks on süüdistus

seotud nn tüüplepingutele ja riigihanke küsimustega ja rahvusvaheliste (nn praamide episood)

lepingutega ja ka spetsiifilise valdkonnaga (laevaehitus, maakleri kaasamine). Kriminaalasja

lahendamisel tõusetunud probleemid on tõenduslikult ja õiguslikult keskmisest keerukamad.

Kriminaalasja esemeks on peitkuriteod, mis tähendab, et need rajanevad toimepanijate

vastastikustel kokkulepetel ja võivad jääda varjatuks. Tegemist ei ole süüdistuse põhjal mitte

üksnes altkäemaksu andmise või võtmise hindamisega, vaid ka lepingute sõlmimise ja

muutmise seostamisega altkäemaksuga ning lepingute ja lisade näivuse tuvastamisega. Veelgi

enam, süüdistus on esitatud ka rahapesus, mis on seotud eelkuritegudega, mis suurendab asja

mahukust ja keerukust. Süüdistus hõlmab tegutsemist isikute grupis kui ka kaasaaitamist

kuriteo toimepanemisele, seega lisaks isikute paljususele tuleb anda hinnang ka teopanusele ja

erinevate koosseisude alternatiivide täitmisele.

137. Kriminaalasja arutamisel on kerkinud üles kohtumenetluse poolte poolt erimeelsusi nii

kvalifikatsiooni, aegumise, jälitustegevuse, tõendite lubatavuse küsimustega. Kahe kannatanu

poolt (Tallinna Sadam AS ja TS Laevad OÜ) on esitatud suure kahjusummaga tsiviilhagi, mis

on seotud esitatud süüdistuse ja lepingutega. Sellest tulenevalt on hagi mahukas ja sisu

arvestades ka keskmisest keerukam. Seega kohtu hinnangul on käesoleva kriminaalasi

õiguslikult keskmisest keerukam.

138. Käesolev kriminaalasi on ka keskmisest ajamahukam. See väljendub toimunud ja

edasilükatud istungites kui ka uuritud tõendite mahus. Kokku on toimunud 152 kohtuistungit,

s.o kohtulikus eelmenetluses viis korraldavat istungit ning kohtuliku arutamise käigus kuni

hetkeni, mil alustati kriminaalasja arutamist algusest peale 93 kohtuistungit ja seejärel uues

kohtukoosseisus 54 kohtuistungit. Edasi on lükatud kohtuistungeid kokku 416 korral.

Kriminaalasjas on kohus vastu võtnud kokku 72 köidet sisulisi kirjalikke tõendeid (sh

lepingud, lisad, vaatlused, varadega seotud dokumendid jms, jälitustegevusega ja

teabehankemenetlusega seonduv). Üle on kuulatud 74 prokuratuuri tunnistajat (süüdistusaktis

kokku 94 tunnistajat), 25 kaitsjate, 1 kannatanute ja 2 tsiviilkostjate poolt taotletud tunnistajat.

Seega kokku 102 tunnistajat. Kaitsjate/ esindajate tõendid on kokku 13 köites.

Andmekandjatel on esitatud kokku 23 plaati. Jättes kõrvale kriminaaltoimiku mahu, märgib

kohus, et ka kohtutoimik on mahukas kokku 56 köidet. Suure osa sellest moodustavad

kaitsjate taotlused, seisukohad, kirjavahetus. Seega viitab märgitu kriminaalasjas lahendamist

vajanud küsimuste arvukusele ja keerukusele. Kohtuistungid on toimunud alates maist 2019 ja

need olid planeeritud peale uues kohtukoosseisus arutamist jätkuma kuni 16. jaanuar 2025.

Tegelikult lõpetas kohus kohtuliku uurimise 13. novembril 2023, kohtuvaidlused toimusid 16.

jaanuar 2024 kuni 06. veebruar 2024, kohus kuulas ära süüdistatavate viimased sõnad 06.

veebruaril ja 08. veebruaril 2024 ning 08. veebruaril 2024 siirdus nõupidamistuppa. Eeltoodu

annab tunnistust, et tegemist on väga mahuka kohtuasjaga, mis ületab mitmekordselt

keskmise üldmenetluse kohtuasja mahtu.

139. Süüdistatavate JP ja M P kaitsjatega tuleb nõustuda, et konkreetseid süüdistatavaid

puudutab vaid osa süüdistusest, mistõttu nende õigusi riivab kriminaalmenetluse pikem kestus

vastavalt suuremal määral. Kuid mõlemale süüdistatavale etteheidetav tegu ei ole

kriminaalasja kui terviku seisukohalt väikese tähtsuse ega mahuga. Kohus ei pea üksikute

süüdistatavate tegude menetlemise keerukust kaaluma eraldi. Juhul kui mitme süüdistatava

tegusid menetletakse põhjendatult ühe ja sama kriminaalasja raames, tuleb kriminaalasja

keerukust hinnata tervikuna (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14, p 626).

140. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tegemist on keskmisest keerulisema ja oluliselt

mahukama kriminaalasjaga, mistõttu on põhjendatud ka keskmisest oluliselt pikem

menetlusele kuluv aeg.

3.2.3. Kriminaalmenetluse senine käik

141. Kriminaalmenetluse senine käik on kajastatud kohtotsuse punktides 1 (menetlusekäik) ja

lisades nr 1-5 (15.1- 15.5).

142. Menetluse käigus tekkinud viivitustele annab kohus hinnangu allpool, hinnates

riigivõimu, kaebajate ja nende esindajate ning kannatanute käitumist.

3.2.4. Kaebajate käitumine

143. Kaitsjad, süüdistatavad ja ka tsiviilkostjad ning kolmandad isikud on kaitseõiguse

tagamisel olnud väga aktiivsed, seda nii taotluste kui ka kirjalike tõenditele vastuväidete

esitamisel, tunnistajate ristküsitlusel küsitlusõiguse (sh ajamahukas) kasutamises ja

vastuväidete esitamises. Kaitsjad on korduvalt esitanud ka taandustaotlusi nii eraldi kui kogu

kohtukoosseisu suhtes, samuti kahel korral taotlusi prokuröride menetlusest kõrvaldamiseks.

See on põhjustanud menetluses pause, mida üldjuhul toetasid kas kõik või enamik kaitsjatest

ja esindajatest. Kohus on kaitsjate taotlusi nii rahuldanud, kui ka rahuldamata jätnud, millest

tulenevalt saab tõdeda, et maakohtu hinnangul ei ole kõik esitatud taotlused olnud

põhjendatud (nt kohtu vastu esitatud taandamisetaotlustest rahuldas kohus vaid ühe,

ülejäänuid pidas kohus põhjendamatuteks (K 6 lk 121-123; K 12 lk 90-92; K 17 lk 60-65; K

17 lk 160-162; K 26 lk 56-67, K 28 lk 223-226; K 30 lk 226-230; K 39 lk 13-16). Kaitsjate

tõendite voorus on taotletud mahukas hulk kirjalike ja isikuliste tõendite uurimist.

144. Kohtumenetluses on süüdistatavad ja ka nende kaitsjad esitanud hulgaliselt

kohtuistungite edasilükkamiste taotlusi, vähesel määral on kaitsjad kohtuistungitel taganud

asenduskaitsja osalemise. Pikemad pausid on menetlusse tekkinud eelkõige kaitsjate

vahetumisega. Vaatamata sellele, et juba alates esimesest eelistungist 2018. aastal on kohus

selgitanud, et kui kaitsja ei saa ise osaleda, tuleb määrata asenduskaitsja, ei ole kaitsjad

üldjuhul asenduskaitsjaid ise määranud. Olukorras, kus M P kokkuleppeline kaitsja Vahur

Kivistik määraski asenduskaitsja, siis ei olnud viimane valmis kaitseülesannet teostama ja

taotles kohtuistungi edasilükkamist. Seepeale andis M P lepinguline kaitsja teada kliendisuhte

peatumisest. Kuivõrd M P kaitsja ei vastanud kohtu korduvatele küsimustele seoses

esindussuhte peatumisega tegi kohus kaitsjale trahvihoiatuse.(K 24 lk 19, 23 pö, 29-30).

Olukorras, kus kohus palus 24. jaanuaril 2022 kaitsjatel ja esindajatel määrata endale

asenduskaitsjad, kui ei saa kohtu määratud istungitel osaleda, ei pidanud kaitsjad

asenduskaitsja määramist võimalikuks. Sellest tingituna määras kohus asenduskaitsjad T Ple

ja ÜRile riigi õigusabi korras.

145. Samas on toimunud kokkuleppeliste kaitsjatega lepingute ülesütlemisi, mis on toonud

kaasa kaitsjate vahetumised. Nii lõpetas JP lepinguline kaitsja Elmer Muna kliendilepingu

vahetult enne (tema enda sõnade kohaselt) võtme tunnistaja ülekuulamist. Vaatamata kohtu

nõudmisele ei pidanud kaitsja vajalikuks selgitada kohtule esindussuhte lõpetamise aluseid.

Advokatuur pidas lepingu lõpetamist põhjendatuks. See tingis vajaduse lükata kohtuistung

edasi, tühistada Norra Kuningriigiga kokkulepitud kaugülekuulamise ja määrata

süüdistatavale riigi õigusabi korras kaitsja, samuti anda kaitsjale mahuka kriminaalasjaga

tutvumiseks aega.

146. Seejärel kaotas süüdistatav M P töö ja pidi lõpetama kliendilepingu kokkuleppelise

kaitsja Vahur Kivistikuga (K 31 lk 75), kes ei olnud nõus kaitseõigust riigi õigusabi korras

(mitte tema tingimustel) jätkama (õiguslikult puudub selleks tal ka kohustus, mistõttu seda ei

saa kaitsjale ette heita) (K 31 lk 76-77, 86-88,96-98). Kaitseülesande võttis riigi õigusabi

korras vastu Rein Laid (K 31 lk 133). Ka ÜRi vajas esindussuhte lõppemisega uut kaitsjat (K

34 lk 135-140).

147. Üksnes kliendilepingu ülesütlemise faktist ei saa järeldada, et see oleks märk

venitamistaktikast. Kaitsja vahetamine võib olla tõesti tingitud praktilisest vajadusest ning

olla vahel inimese jaoks möödapääsmatu, nt rahaliste vahendite nappus. Teisest küljest on

kaitsjate vahetus olnud kohtupraktikas läbivalt üks meede, millega üritatakse menetlust

venitada, sest uue kaitsja valimine või määramine toob kaasa paratamatult selle, et talle tuleb

võimaldada aega asja materjalidega tutvumiseks. Samuti ei tarvitse poole pealt menetlusse

lülitunud kaitsjale sobida varem kindlaks määratud istungiajad. See kõik paratamatult

pikendab menetlust. Nii jäi kohtule vaatamata ÜRi antud selgitustele jätkuvalt mõistmatuks,

mis takistanuks kaitsja Sandra Kristin Kärneril menetluses osalemast kuni samast büroost

kaitsja Elmer Muna sai menetlusse astuda. Selle asemel tekkis taArd menetlusse paus.

Siinkohal tuleb ära märkida, et kui kohus ei andnud kaitsjale soovitud tutvumisaega

(novembrist 2022 kuni veebruari lõpp 2023), vaid määras tutvumise ajaks detsember 2022,

lõpetas kaitsja Muna ÜRiga lepingu (K 34 lk 143-144) Seejärel määras kohus riigi

õigusabikorras asenduskaitsja, kuid pidi selle määruse tühistama, kuivõrd tolleks hetkeks

selgus, et kaitsja Muna saab menetlusse siiski astuda varem, kui eeldatav riigi õigusabi korras

kaitsja seda teha oleks saanud (K 34 lk 204-207, K 35 lk 167-169, 173). Samuti E S lõpetas

lepingulise kaitsja A Simsoniga lepingu ja taotles kaitsjat riigi õigusabi korras (K 43 lk 144).

Uue kaitsja määramine ja uue kaitsja poolt materjalidega tutvumine tekitas taas

menetluspausi.

148. Esindajatega seoses on pause tekkinud ka tsiviilkostjatega seoses. A Ki esindajatega

(Aivar Pilv, Marko Pilv), kes olid materjalidega vahetult kursis, ei jätkanud lepingut ka

menetlusse kaasatud M K (K 28 lk 114-119). Keset menetlust otsustas esindaja võtta ka R

(kui kohus jättis rahuldamata taotluse menetlusest kõrvaldamiseks)(K 28 lk 138-142).

Mõlemal juhul tekitasid need olukorrad erinevatel aegadel omakorda menetluses pausi, et

esindajad saaksid materjalidega tutvuda.

149. Süüdistatavate ja nende kaitsjate haigestumise korral taotleti valdavas enamuses

kohtuistungite edasilükkamist. Kõige pikema pausi tekitas selliselt mõistetavalt süüdistatav A

Ki haigus, sellest tingitud vajadus ekspertiis määrata, teostada ja hiljem menetlus tema suhtes

lõpetada ning tema pärija menetlusse kaasata (tsiviilhagiga seoses). Samal ajal nt aga

süüdistatavate vältimatute tööülesannete puhul peeti võimalikuks istungi pidamist ilma

süüdistatava osavõtuta, leides, et sellisel juhul on kaitseõigus tagatud. Kõige pikema

järjestikuse kohtuistungite edasilükkamise tingis A Ki haigus ja menetlusest väljumine. Samas

tuleb arvestada, et ajal, mil süüdistatava tervislik seisund välistab tema osavõtu

kriminaalmenetlusest, puudub ka riigil objektiivselt võimalus menetlust jätkata ja see lõpule

viia. Seega ei saa aega, mil kriminaalmenetlus on isiku haigestumise tõttu edasi lükkunud,

käsitada riigipoolse viivitusena. Olukorras, kus kriminaalasjas on mitu süüdistatavat ja

kriminaalasjade eraldamine pole õigustatud, pikendab ühe süüdistatava haigestumine, mis

takistab tal menetlusest osa võtta, ka tema kaassüüdistatavate suhtes toimuva menetluse

kestust. Kohus möönab, et haigestumist ei saa kellelegi ette heita, kuid käesoleval juhul

hindab kohus kõikidel asjaoludel tekkinud viivitusi, st ka selliseid, millisteks olid seaduslikud

alused (kaitsja vahetus, haigestumine).

150. Eespool juba mainituna ei olnud kaitsjad aktiivsed endale asenduskaitsjat leidma, mis

tagaks kohtumenetluse jätkamise, vaid eelistasid taotleda kohtuistungite edasilükkamist,

seoses hõivatusega teistes asjades. Kohus on alates 2019. jaanuarist viidanud vajadusele leida

ja määrata asenduskaitsja (Lisa 2). See on olnud kohtu järjepidev seisukoht kogu menetluse

vältel. Kohus on istungiajad valdavalt määranud kokkuleppe teel, kuid hiljem ka kohtu poolt

määramise teel. Sobimatuse korral on kohus aktiivselt pakkunud aegu lisaks teisipäevadele,

kolmapäevadele ja neljapäevadele ka esmaspäevadeks ja reedeteks. Kohus on ka ise olnud

perioodil 2019 kuni 2023 hõivatud teiste istungitega, sh terve päeva kestvate üldmenetlustega,

mistõttu kogu kalendris leiduvaid tööpäevi ei ole olnud võimalus pakkuda, kuid sellele

vaatamata on kohus märkimisväärselt suurel hulgal lisapäevi pakkunud. Kohus on määranud

nt käesolevas asjas istungiteks aegu ka suure ajavaruga, nt 6, 9 ja 12 kuud ette, selgitades

sealjuures kaitsjatele ka asenduskaitsja määramise võimalust ja vajalikkust, kui

kokkuleppeline kaitsja ise ei saa osaleda. Kohus on määranud istungeid ka teistele päevadele

justnimelt kaitsjate hõivatust arvestades ehk kohus on püüdnud säilitada tasakaalu menetluse

jätkumise ja kaitsjate hõivatuse vahel, kuid enamust pakutud lisaaegu ei ole olnud võimalik

määrata seoses kaitsjate hõivatusega. Eelkõige on kohus määranud istungeid sagedusega 3-le

ja 4-le tööpäeval nädalas. Samuti enne istungite lõpliku ajakava osas otsustamist on kohus

jooksvalt hinnanud reaalselt istungite toimumist ja tekkinud koormust. Kuivõrd ära on jäänud

märkimisväärselt suur hulk istungeid, siis on kaitsjatel olnud aega ka kohtuistungiteks ette

valmistada. Eriti, mis puudutab perioodi enne 2023. aasta sügist. Kohtu poolt istungipäevade

juurde määramine oli kantud soovist säästa süüdistatavaid ebamõistlikult pikale venivast

kohtumenetlusest. Eesti Advokatuuri eetikakoodeksist saab teha järelduse, et ka kaitsjad ise

peavad tegema mõistliku menetlusaja tagamiseks pingutusi. Nimelt sätestab Eesti

Advokatuuri eetikakoodeksi § 8 kliendi huvide kaitse, kuivõrd lõige 1 kohaselt peab advokaat

õigusteenuse osutamisel tegutsema üksnes kliendi huvides, eelistades kliendi huve enda ja

kolmandate isikute, sealhulgas kolleegide huvidele. Advokaat on kohustatud kasutama kliendi

huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega,

säilitades au ja väärikuse. Seega, olukorras, kus süüdistatavad on leidnud, et nende suhtes on

menetlus juba ebamõistlikult kaua kestnud, on ka kaitsjatel enda klientide huvide kaitseks

vaja leida viisid, kuidas kohtuistungid toimuksid ehk leida vajadusel asendajad. Samuti tuleb

advokaatidel lähtuda töökoormuse võtmisel enda ja büroo tegelikust võimekusest ja

konkreetse asja eripärast (Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi §12 1g 1 ja 4). Kohus möönab, et

advokaadilt ei saa eeldada vaid ühe kohtuasjaga tegelemist, küll aga peab advokaat suutma

ette näha, kui mitme ajamahuka asjaga ta suudab tegeleda, ilma, et see mõjutaks mh

kohtuistungite ajalist käiku. Samuti kasutama kohtumenetluse parima praktika edendamiseks

ise asenduskaitsjat ning mitte võtma endale ülemäära töökohustusi, mis lõppeks takistavad

kohtumenetlustes osalemist. Kaitsjate hõivatusega seoses väärib ka tähelepanu asjaolu, et

kaitsekohustust vastu võttes, ei teavitanud nt ÜRi kaitsja koheselt Harju Maakohut, et juba

määratud istungiaegadest talle teatud osa aegasid ei sobi, vaid asus peale kaitseülesande

vastuvõtmist taotlema kohtuistungite edasilükkamist.

151. Kohus on määranud riigi õigusabi korras asenduskaitsjad kolmele süüdistatavale (ÜR, T

P ja AK, K 37 lk 21-32), mõeldes eelkõige süüdistatavate õigusele menetlusele mõistliku aja

jooksul ning arvestades nende kokkuleppeliste kaitsjate hõivatust. Kohtumäärused on

jõustunud muutmata kujul, kuigi lepingulised kaitsjad need vaidlustasid (K 38 lk 62-65, 79-

83). Sellest tulenevalt saab järeldada, et lepingulised kaitsjad olid valmis olukorraks, kus

käesolevas asjas ei oleks saanud istungeid pidada nende hõivatuse tõttu teistes kohtuasjades,

mistõttu ei oleks ju kaitsjad iseenda tegevuse tõttu rikkunud enda kaitsealuste õigust

kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul. Arvestades, et kaitsjad tegutsevad

esindatavate mandaadi alusel, siis järelikult ei pidanud esindatavad ise mõistliku menetlusaja

kulgemist oluliseks.

152. Vaatamata eelkirjeldatule ei ole kohus tuvastanud isikute kuritahtlikku käitumist.

Tegemist on siiski enda seadusest tulenevate õiguste realiseerimisega (haigus, tutvumiseaeg,

õigus kaitsjale ja õigus kaitsjat vahetada). Sellele vaatamata tuleb möönda, et neist põhjustest

tingituna on kokku 207 istungit edasi lükatud. Enamus kohtuistungeid on olnud edasilükatud

alates 31. maist 2022 kuni 16. märtsini 2023 ehk ligi aasta vältel kaebajatest ja nende

esindajatest tingitud põhjustel. Samuti ainult kaebajatest ja nende esindajatest on edasilükatud

kohtuistungeid ka alates 10. novembrist 2020 kuni 18. veebruarini 2021 ehk üle kolme kuu

ning 28. septembrist 2021 kuni 10. veebruarini 2022 ehk ligi viis kuud. Alates kevadest 2023,

s.o uue kohtukoosseisu ajal on edasi lükatud kaebajatest ja nende esindajatest tingituna

kohtuistungeid kokku 12 istungit (kaitsjate hõivatus, E Sel puudus kaitsja ja uus kaitsja vajas

aega tutvumiseks ja AK uuringud haiglas).

153. Olukorras, kus kohus alustas asja arutamist algusest peale esitasid kaitsjad erinevaid

taotlusi, esmalt esitati kohtukoosseisu liikmete (maakohtu hinnangul põhjendamatu)

taandamise taotlus ja seejärel kriminaalmenetluse lõpetamise taotlused seoses aegumise ja

mõistliku menetluseaja möödumisega. 20. aprilli 2023 kohtumäärusega jättis kohus taotlused

kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusajaga rahuldamata (K 40 lk 124-159). 12.

juuli 2023 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata (K 44 lk 2-

10).

154. Vaatamata sellele, et kaitsjad ja süüdistatavad rakendasid enda seadusest tulenevat

õigust, ei saa kaebajate nende esindajate puhul rääkida koostööst menetluse läbiviimise

võimaldamiseks. Kaebajad ja nende esindajad keeldusid tervishoiualase eriolukorra ajal

valdavalt nt videosillavahendusel kohtuistungitel osalemiseks, sh tunnistajate ülekuulamiseks.

Videosillavahendusel kohtuistungitel osalemine juba eriolukorra ajal, kuid ka peale seda, oli

muutunud kohtupraktikas vajadusel tavapäraseks, see võimaldanuks tagada nii tervishoiualast

ohutust kui ka menetlusega jätkamist, sealjuures nt kergemate haiguste puhul või

eneseisolatsiooni nõude täitmisel olnuks tegelikkuses võimalik tunnistajat üle kuulata ja

protsessiga jätkata. Antud konkreetses asjas sellist nõusolekut ei antud. Seega olenemata

kohtu valmisolekust menetlusega jätkata puudus selleks võimalus ja menetluse jätkamine

viibis tegelikkuses kaitsjate/süüdistatavate nõusoleku puudumise tõttu. Kokku jäi eriolukorra

tõttu ära 27 kohtuistungit.

155. Kohtuistungite edasilükkamised on kohus eraldi välja toonud tabelis (Lisa 4) ning

kaitsjate esitatud taotluste maht ja kohtuistungite toimumine, sh istungitel taotluste arutamine

nähtuvad samuti esitatud lisast (Lisa 2).

156. Kaebajatega seonduvalt leiab kohus, et kui kaebajatel ja nende esindajatel on olnud

valik, kas leida võimalus kohtuistungi toimumiseks või põhjus selle edasilükkamiseks, siis on

nad enamasti valinud teise tee, pikendades selliselt iseenda tegevuse kaudu menetluse kulgu

oluliselt.

157. Kaitsjate tõendite esitamise ajal 2023 september kuni oktoober tuli mitmed kohtuistungid

etteplaneeritust varem lõpetada, kuna kaitsjad ei olnud valmis rohkem tõendeid esitama.

Selliseid kohtuistungite varem lõpetamise päevi oli kokku 10 (Lisa 3).

158. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebajate enda ja nende esindajate käitumine on

põhjustanud märkimisväärselt suurel hulgal kohtuistungite edasilükkamisi (kokku 207

istungit), millest tulenevalt on neist endist tingitud põhjustel kohtumenetluses tekkinud

olulised viivitused. Siinkohal tuleb rõhutada, et kordagi käesoleva protsessi jooksul ei ole

kaitsjad, süüdistatavad ega kolmandad isikud esitanud taotlusi KrMS § 2741 sätestatud

kohtumenetluse kiirendamiseks või võtnud ise selleks tarvitusele abinõusid (nt videosilla

vahendusel kohtuistungil osalemine, asenduskaitsja määramine). On iseenesest mõistetav, et

kui kohtumenetlus venib kaitsjate tõendite uurimise järjekorrast tingitult või muudest

kaebajatest tingitud põhjustel, siis seda kohus kaebajate kasuks mõistliku menetlusaja riive

kulgemise hulka ei arvesta, olenemata sellest, kas see on neile pahatahtliku tegevusena või

objektiivsetel asjaoludel omistatav.

3.2.5. Riigivõimu käitumine

159. Puutuvalt riigivõimu käitumist arutatava kriminaalasja menetlemisel, tuleb möönda, et

selles osas on esinenud riigipoolseid viivitusi.

160. Kriminaalasja menetlust on alustatud 20. jaanuaril 2015. Aktiivseid menetlustoiminguid

on alustatud 26. augustist 2015. Süüdistusaktiga on kriminaalasi saadetud Harju Maakohtusse

29. septembril 2017. Seega kohtueelne menetlus kestis kokku umbes 2 aastat 9 kuud, millest 2

aastat 1 kuu jääb ajavahemikku, mil enamiku süüdistatavate suhtes saab menetlusaja

kulgemise alanuks lugeda.

161. Kohus ei nõustu süüdistatava M P kaitsja etteheitega, et eeluurimisele kulunud aeg

aastatel 2016 kuni 2017 on ebamõistlikult pikk, sest kohtueelsest kriminaalasja toimikust ei

nähtu asjaolusid, mis oleksid takistanud kohtueelse menetluse kiiremat lõpuleviimist. Kohtu

hinnangul oli kohtueelse menetleja tegevus tõendite kogumisel intensiivne. Menetlus on läbi

viidud vähemalt 12 füüsilise ja kahe juriidilise isiku suhtes pika ajaperioodi osas (2005 kuni

2015). Uurimisel on tulnud kasutada rahvusvahelist koostööd. Läbiviidud on arvukalt

uurimistoiminguid ja üle kuulatud suurel hulgal tunnistajaid, süüdistusakti põhjal 94

tunnistajat. Lähtudes kohtule esitatud kirjalikest dokumentaalsetest tõenditest ning

ülekuulatud tunnistajate mahust, tuleb tõdeda, et menetlust on toimetatud esitatud süüdistuse

mahtu arvestades kriminaalasja kohtueelses menetluses tähelepanu väärivate viivitusteta. Nii

on enamus vaatlusprotokolle koostatud 2016. aastal, viimased vaatlusprotokollid 2017. aasta

augustis. Siinkohal tuleb tähele panna, et kriminaalasjas on teostatud ka tavapärasest

suuremas mahus rahvusvahelist koostööd, mis suurendab menetlusele kuluvat aega. Näiteks

Norra õigusabipalve vastusega saadud dokumente on vaadeldud 23. märtsi 2017

vaatlusprotokollis (T 32 lk 97-123).

162. Arvestades asja mahtu ja keerukust ei ole kohtueelses menetluses märkimisväärseid

viivitusi põhjustatud, vaid kohtueelne menetlus on läbiviidud mõistliku aja jooksul.

Kriminaalasjade eraldamise etteheite osas märgib kohus, et antud asjas on eraldamised

toimunud, kohtulahendid tehtud kokkuleppemenetluses. Teiste menetlusliikide puhul ei

pruukinuks käesolevas asjas tuua kaasa menetluslikku kokkuhoidu. Seda põhjusel, et osad

süüdistatavad pidanuks sellisel juhul osalema paralleelselt mitmes kohtumenetluses, mis oleks

omakorda võinud kaasa tuua nende menetluste venimise ja suurendanud süüdistatavate

kulusid. Seda enam, et osa tõenditest puudutanuks mõlemaid menetlusi, mis oleks koormanud

ebamõistlikult tunnistajaid ja eeldaks ühel või teisel kujul tõendusteabe dubleerimist erinevate

menetluste vahel. Seega ei ole eraldamata jätmisega põhjustanud riik viivitusi.

163. Süüdistusaktiga saabus kriminaalasi Harju Maakohtusse 29. septembril 2017.

Süüdistatavad anti kohtu alla 19. oktoobril 2017 ning eelistung määrati toimuma 13. veebruar

2018 (K 2 lk 4-6). Kohus jättis märkimisväärselt pika aja kaitseaktide esitamiseks (jaanuar

2018). 13. veebruaril 2018 toimunud eelistungil määrati kohtuistungite alguseks kohtu

ettepanekul 08. jaanuar 2019 (K 3 lk 192 pö). Siinkohal tuleb märkida, et üldteadaolevalt oli

(ja on) Harju Maakohtu töökoormus väga suur, arvestada tuleb, et kohtunik Julia Vernikova

pidi mahukat asja arutama teiste asjade kõrvalt ning leidma eelistungiks ja istungite

päevadeks ka kõigile osalistele sobiva aja. Märgitud alguse aja osas (pea aasta peale

eelistungit) puudusid kõigil osalistel pretensioonid, keegi osalistest ei esitanud taotlust

kohtumenetluse kiirendamiseks.

164. 26.02.2018 tagastas Harju Maakohus süüdistusakti Riigiprokuratuurile (K 3 lk 197-201).

Seega alates süüdistusakti kohtusse saatmisest kuni süüdistusakti tagastamiseni Harju

Maakohtu poolt Riigiprokuratuuri oli möödunud pea 5 kuud, mille jooksul oli toimunud kaks

korraldavat istungit.

165. 18. aprilli 2018 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistati Harju Maakohtu 26.

veebruari 2018 määrus ja saadeti kriminaalasi Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus

kohtuliku eeluurimise jätkamiseks (K 4 lk 77-88) ning märgitud Tallinna Ringkonnakohtu

määrus jõustus 25. juunil 2018 (K 4 lk 132-140). Seega oli möödunud süüdistusakti kohtusse

saatmisest, kuni süüdistusakti kohta lõpliku lahendi jõustumiseni pea 9 kuud.

166. Samaaegselt toimusid mitmeid kaebemenetlusi vara arestidega seoses. Kohtunik

Vernikova jätkas asja eelmenetlusega (taotluste lahendamine), kuid esitas seoses eesootava

pensioneerumisega taotluse asja ümberjagamiseks 03. jaanuaril 2019 ning tühistas seoses

toimuvate kaebemenetlustega määratud kohtuistungid (algusega 08. jaanuar 2019, K 4 lk 165-

170, K 6 lk 32-34). Harju Maakohtusse saabus kriminaalasi füüsiliselt tagasi 19. oktoobril

2018.

167. Seega, seoses süüdistusakti tagastamisest tingitud kaebemenetlustega oli alates 29.

september 2017 kuni 25. juuni 2018 möödunud pea 9 kuud. Samuti tuleb möönda, et perioodil

25. juuni 2018 kuni 19. november 2018, mil toimus asjas teine eelistung, ning sealt alates kuni

05. veebruar 2019, ei teostatud peale kaebemenetluste muid toiminguid. Mainimist väärib, et

juba 13. veebruar 2018 oli määratud kohtuistungite alguseks 08. jaanuar 2019 ehk märgitud

perioodil ei pidanudki kohtulikku arutamist toimuma.

168. Kohus möönab, et 13. veebruar 2018 eelistungi protokollist nähtuvalt tegi kohus

ettepaneku alustada kohtuliku arutamise aegade planeerimisega alates 08. jaanuarist 2019.

Käesoleval koosseisul tuleb seega tõdeda, et objektiivselt (olenemata kohtu suurest

töökoormusest) on see viivitus riigivõimule etteheidetav ehk asjaolu, et süüdistusakti kohtusse

jõudmisest alates 29. septembrist 2017 sai kohtumenetlus alata mitte varem kui 08. jaanuaril

2019 ehk rohkem kui 1 aasta ja 3 kuud hiljem. Kuivõrd kohtumenetlus ei olnudki määratud

algama varem, ei loe kohus süüdistusakti tagastamisega seonduvat kaebajate kasuks, sest see

on hõlmatud käesoleva põhjusega riigi võimu viivitusena.

169. Kriminaalasi anti 07. jaanuaril 2019 uue kohtuniku (Kristina Väliste) menetlusse ning

kohtuistungid pidid planeeritu kohaselt algama 08. jaanuaril 2019. Ajavahemikul 08. jaanuar

2019 kuni 16. jaanuar 2019 ei saanuks kohtuistungid toimuda nii kohtukoosseisu vahetusest

tingitult, kuid ka seoses kaitsja Paul Kerese viibimisega isapuhkusel. Kohus lükkas istungid

16. jaanuaril 2023 edasi kuni 05. veebruar 2023 vajadusega materjalidega tutvuda. Seega

tegemist on riigivõimu käitumisest tingitud mitteolulise viivitusega. Perioodil 05. veebruar

2019 kuni 07. mai 2019 olid kohtuistungid edasi lükatud seoses kannatanu poolt tõendite

väljastamata jätmisega ehk antud periood ei ole riigi võimule etteheidetav.

170. Reaalselt algas asjas kohtulik arutamine 07. mail 2019. Seega algas kohtulik arutamine

tegelikkuses 1 aasta 7 kuu ja 7 päeva pärast süüdistuakti kohtusse saatmist.

171. Alates 07. maist 2019 kuni 04. aprillini 2023 toimus kohtuasja arutamine esimeses

kohtukoosseisus. Sellel ajal kohtust (märgistatud tabelis rohelise värviga, vt lisa 4) tingitud

põhjustel on kohtuistungite edasilükkamisi kokku 70 korral, neist 53 on tingitud kohtu teistest

tööülesannetest ja haigestumistest ning 17 on seotud käesoleva asja menetlemisega

(nõupidamistoas viibimine, jälitustegevuse, teabehanke kokkuvõttega seotud kontroll).

Märgitud aegadel on kohus tegelenud aktiivselt just käesoleva asja menetlemisega, mistõttu ei

ole võimalik seda menetluses viivituseks lugeda. Kohus ei pea riigivõimu viivituseks ka

olukordi, kus kohtuistungi edasilükkamise tingisid samaaegselt kohtust ka teistest osalistest

(kaitsjad, süüdistatavad) tingitud põhjused (kaitsja viibimine isapuhkusel, süüdistatava või

kaitsja haigestumine vms), kuivõrd märgitud juhtudel oleks kohtuistung ka kohtust

sõltumatutel asjaoludel ära jäänud. Seega ei ole võimalik seda ainult riigile ette heita.

Samamoodi ei heida kohus märgitud viivitusi ette kaebajatele.

172. Alates 11. aprillist 2023 kuni 08. veebruarini 2024 toimus kohtuasja arutamine teises

kohtukoosseisus. Kohtuotsuse (terviktekst) kuulutamine on määratud 27. juuni 2024. Sellel

ajal on edasi lükatud kokku 43 kohtuistungit, millest kohtust tingitud põhjusel on

edasilükkamisi olnud ühel korral, kui kohus viibis nõupidamistoas lahendades taotlust. Seega

ei loe kohus seda ühegi menetluspoole viivitusena. Ühegi osapoole viivituseks ei loe kohus ka

4 korral istungi aja säästmiseks tõendite ja taotluste lahendamist ühe päevaga ja täiendavate

tõendite taotluste esitamiseks tekkinud pausi. Samuti 24 korral, mil määrati vaheaeg

kohtuvaidlusteks ettevalmistamise jaoks. Küll saab riigivõimu viivitusena heita ette

prokuratuurile kolme kohtuistungi edasilükkamist seoses prokuratuuri tõendite tõlkimise ja

viimaste tõendite viimistlemine ja prokuröri puudumist, kuna üks prokuröridest oli ära ja uus

prokurör ei olnud piisavalt materjalidega tutvuda jõudnud.

173. Käesoleva kriminaalasja arutamine jäi COVID-19 pandeemia perioodi. Eriolukord (Lisa

4 märgitud tabelis punase värviga) tingis kokku 28 kohtuistungi edasilükkamise, mida kohus

ei pea riigivõimu viivituseks asja menetlemisel. Sel ajal olid istungid edasilükatud nn suurtes

menetlustes igal pool Eestis vastavalt tervishoiualasele olukorrale ja sealjuures ka KHN

soovitustele ning ka mujal maailmas (sh Poola Vabariik, Norra Kuningriik). Veelgi enam

istungite edasilükkamisele ei vaielnud vastu ka mitte ükski menetluspool, sh kaitsjad.

Vastupidi, kaitsjad vaidlesid vastu, kui kohus määras istungitega jätkamise ning koostasid 28.

aprillil 2020 ühispöördumise kohtuistungite edasilükkamiseks. Tähelepanuta ei saa jätta, et

eriolukorra ajal loodi kohtus võimalusi istungite pidamiseks virtuaalselt ja otsiti suuremaid

ruume kohtuistungite pidamiseks tervishoiualast ohutust silmas pidades. Osaliselt langes

samale ajale ka kaitsjate tutvumine eriti mahuka e-postkastides sisalduva materjaliga. Seega

oli antud paus vajalik nii tervise ohutuse tagamiseks, kuid võimaldas teisalt ka kaitseõigust

efektiivselt tagada.

174. Kaitsjad tegid ka 18. jaanuaril 2021 kohtule ühistaotluse kohtuistungite

edasilükkamiseks seoses Vabariigi Valitsuse korralduse ja COVID-pandeemiast tingitud

olukorraga. Kohus jättis ühistaotluse rahuldamata ja teatas, et istung toimub. Vähetähtis ei ole

ka asjaolu, et tegelikkuses on kohus vastu võtnud ja lahendanud hulganisti taotlusi

kohtuistungite välisel ajal ka kirjalikus menetluses. Kohtu poolt teiste tööülesannete täitmine

(kohtuistungite edasilükkamise põhjusena) on olnud sedavõrd väikeses mahus kogu

edasilükkamiste mahtu arvestades, et seda ei saa pidada oluliseks viivituseks.

175. Prokuratuuri (lisa 4 tabelis märgistatud helesinise värviga) tegevusest tingituna oli

kohtuistungeid edasi lükatud kokku 35 korral, neist tunnistajatega seonduvalt 7 korral, 25

korral prokuratuuri graafiku järgse tõendite uurimisest tekkinud pausidega ja seotult tõendite

väljastamisega ehk seotus kannatanu tegevusega samuti, ühel korral seoses tõendite

tõlkimisega ja kahel korral ühe prokuröri eemalviibimisega ja uue prokuröri keeldumisega

tulla saali, kuna ei olnud piisavalt materjalidega tutvuda jõudnud. Nendel juhtudel, kus

tunnistaja oli haigestunud või ei saanud mõjuval põhjusel ilmuda kohtusse, ei käsitle kohus

neid olukordi riigivõimu viivitusena. Seda põhjusel, et prokuratuur oli isikud kohtusse

kutsunud ehk tegelenud asja menetlemisega aktiivselt. Puutuvalt perioodile, kui prokuratuur

ei väljastanud e-postkastide sisu, siis teatud aeg kulus tehniliste lahenduse loomisele nende

väljastamiseks. Lisaks tugineti materjalide väljastamata jätmisel halduskohtu keelavale

määrusele. Nimelt olid halduskohtusse pöördunud menetlusvälised isikud ehk kannatanute

töötajad. Viimaste tegevus ei ole samuti riigile etteheidetav. Seega kogu viivitust ei saa pidada

riigivõimu viivituseks.

176. Rahvakohtunikele teostatud julgeolekukontroll ei ole põhjustanud kohtumenetluses

märkimisväärseid viivitusi, sest samal ajal toimus teiste tõendite uurimine. Puutuvalt R

esindaja varasemalt kaasamist, siis ükskõik mis ajahetkel oleks see toimunud, oleks see

tinginud kohtumenetluses pausi. M Ki varasemalt menetlusse mittekaasamise osas on kohus

juba eespool oma seisukoha väljendanud.

177. Alates 11. aprillist 2023 algas kohtulik arutamine uuesti seoses kohtukoosseisu

vahetamisega. Kohus oli küll kaasanud seadusest tuleneva õiguse kohaselt asja arutamisele

varurahvakohtuniku 07. mail 2019, kuid pidi tema eemaldama menetlusest 08. juunil 2022.

Kuivõrd 03. aprill 2023 lahkus rahvakohtunik tervislikel põhjustel ametist, siis algaski asja

arutamine uuesti. Seejärel kaasas kohus lisaks kaks varurahvakohtunikku, kellest ühe

kõrvaldas menetlusest.

178. Kokkuvõtvalt lisa 4 nähtuvalt on kaebajatest mitteolenevatel põhjustel edasi lükatud

kokku 152 kohtuistungit (kohus, eriolukord, prokuratuur, kannatanu), kuid neist riigivõimu

viivitusena on käsitlevad kokku 88 istungit (kohus 53 ja prokuratuur 35). Kannatanu

tegevusest tingitud 36 kohtuistungi edasilükkamist ei saa ette heita riigivõimule.

Tähelepanuväärne on siiski see, et valdav osa kohtuistungitest on olnud edasi lükatud

kaebajatest tingitud põhjustel, kokku 207 istungit. Seega võrreldes riigivõimu ja kannatanu

käitumistest tingitud istungite edasilükkamised on olnud oluliselt väiksemas mahus võrreldes

kaebajatest tingitud kohtuistungite edasilükkamistest. Siinjuures peab kohus ka oluliseks, et

viivituseks ei tule pidada mitte ainult pahatahtlikust käitumisest tingitud asjaolusid, vaid kõiki

objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kohtumenetluse jätkamist. Sel põhjusel nagu eelnevalt

märgitud, ei lugenud kohus viivituseks nõupidamistoas viibimisi, kuid luges viivitusteks nii

enda kui nt kaitsjate haigestumised. Kohus rõhutab, et süüdistatava õigusest mõistlikule

menetlusajale ja selle ületamisest ei saa rääkida olukorras, kus kaebajatest endast ja nende

esindajatest tingituna on kohtumenetlus kõige enam viibinud.

3.2.6. Olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses asjas kaalul

179. Esitatud tõenditest nähtuvalt olid kohtueelses menetluses süüdistatavad allutatud

menetlustoimingutele, millised piirasid nende liikumisvabadust: kinnipidamine (ÜR, E S, T P,

T P ja M P), elukohast lahkumise keeld (ÜR), kehtivusega üks aasta. Seega oli süüdistatavatel

praeguses menetluses võetud vabadus pigem lühema aja jooksul, v.a AK, kes viibis ka vahi all

ajavahemikus 26. august 2015 kuni 6. jaanuar 2016 ja seejärel oli talle kohaldatud

elektrooniline valve kuni 26. aprill 2016. Seega kohtueelses menetluses tuli süüdistatavatel

taluda nende vabadust riivavaid piiranguid.

180. Hilisemalt, sh kohtumenetluses, ei ole süüdistatavatele liikumis- ega muid (näiteks

ettevõtlusega seotud) piiranguid seatud. Toimetatud menetlustoimingud nagu läbiotsimine,

võetus ja jälitustoimingutega seonduv on samuti riived, kuid need on jäänud aastatesse 2014

kuni 2015, seega käesoleval ajal need enam süüdistatavate elu ei mõjuta ega piira. Märgitud

toimingutega seoses on läbitud ka kaebemenetlused.

181. AKlt, A Ki pärijana M Kilt, B I OÜ-lt on konfiskeerimise tagamiseks, konfiskeerimise

asendamiseks arestitud vara või seatud kohtulikud hüpoteegid. Nende vara on olnud üle 8

aasta aresti all ning kohus möönab, et tegemist on märkimisväärselt pika ajaga. Samuti on

arestitud M P vara ja seatud hüpoteek, arestitud T Pi sularaha ning kohaldatud S H ja K OÜ,

M P vara suhtes hagi tagamise abinõusid. Nende vara on ligi 7 aastat olnud aresti all ja ka see

aeg on märkimisväärselt pikk. Kuid süüdistatavate, tsiviilkostjate ja 3. isikute varadega on

tagatud nii riigi kui kannatanute nõuded. Tsiviilhagi on esitatud märkimisväärselt suures

summas. Kohus leiab seetõttu, et vara aresti all pidamine on olnud jätkuvalt vajalik,

põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus viitab, et osa kinnisvara on koormatud hüpoteegi

seadmisega, mis on õiguslikult vähem koormav meede võrreldes keelumärkega. Kui

keelumärge tähendab omandi käsutamise keelamist, siis hüpoteek üksnes vähendab kinnistu

väärtust tagatisvarana või asja võõrandamisel. Seega on püütud lähtuda ka isikuid

vähemkoormavast meetmest.

182. A Ki eluajal arestitud tema ja M Ki ühisvara osas märgib kohus, et vara arestimise

taotlust lahendaval kohtul, kontrollides arestitava vara omanikku registrist, ei ole põhjust

eeldada, et registris olevad andmed on valed. Kui M K sai teada varade arestimisest, s.o

hiljemalt siis kui KrMS § 142 lg 5 alusel tutvustati vara arestimise määrust A Kile, oleks

saanud pöörduda prokuratuuri/kohtu poole selgituste saamiseks või esitama määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule. Seda tehtud ei ole. Samuti tuleb tähele panna, et A Ki kaitsjatena

osalesid menetluses kõrgelt tunnustatud professionaalsed kaitsjad Aivar Pilv ja Marko Pilv

ning kohtule arusaadavalt on antud määrused läbinud kaebemenetlused.

183. Seega kaebajatel ei ole antud kohtumenetluse ajal seatud selliseid piiranguid, mis

riivaksid praegusel ajal intensiivselt nende põhiõigusi ja -vabadusi. Arestitud varade väärtus ja

aresti all olemise aeg on tõepoolest märkimisväärne eraldivõetuna, kuid kõrvutades selle

esitatud tsiviilhagi nõuetega, süüdistuses märgitud kuritegude ajalise kestvusega, on see siiski

jätkuvalt põhjendatud ja vajalik meede.

184. Vähendamaks isikute õiguste riivet, on kohus võimaldanud muu hulgas süüdistatavatel ja

nende kaitsjatel mitte osaleda kõikidel istungitel. Seda juhtudel, kui konkreetsel kohtuistungil

tuli arutusele nendega mitteseotu. Lisaks rahuldas kohus M P taotluse osaleda istungitel

videosilla vahendusel seoses sooviga asuda tööle Norrasse. Samuti võimaldas kohus

süüdistatavatel puududa kohtuistungitel, kui kinnitati, et kaitsja osalemisega istungil on

kaitseõigus tagatud. Ühelegi süüdistatavale ei ole tehtud takistusi äritegevuse jätkamiseks ega

seatud sellega seoses piiranguid. Seega ei ole kohus piiranud antud menetlusega seoses

süüdistatavate liikumis- ja töötamisvabadust rohkem kui vaja. Kriminaalmenetluse tagamise

vahendite kohaldamine jääb 8 aasta tagusesse perioodi ehk samuti ei mõjuta täna enam

süüdistavaid, kuid kohus on juba möönnud, et tol ajal see riivas isiku põhivabadusi.

185. Kaebajate väited negatiivse meedia talumisest käesoleva menetlusega seoses ja

võimatuse osas kvalifikatsioonile vastavat töökohta leida on inimlikult mõistetavad. Kohus

nõustub, et käesolevas asjas kohtumenetlusele allutatud isikuna on võimalik, et

süüdistatava(te) väljavaated kandideerida olulistele juhtivatele töökohtadele on piiratud või

mõnes kohas võimatud. Kuid kohus rõhutab, et juhul, kui süüdistatavatele on oluline enda

(ettevõtete) hea nime taastamine (süüdistuses õigeks mõistmine), siis oleks nad huvitatud

kohtumenetluse läbiviimisest ja lõpplahendist. Vastasel juhul, nt aegumisega või mõistliku

menetlusaja ületamise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamisega jääksid kõik kahtlused kuriteo

toimepanemise osas endiselt ülesse ega saaks öelda, et süüdistatavate hea nimi on taastatud.

Puutuvalt ajakirjanduses avaldatusse tuleb veel märkida, et valdavalt jäävad artiklid

kahtlustatavatena kinnipidamiste ja süüdistuse esitamise aastatesse ning on ajas muutunud üha

harvemaks. Siinkohal on oluline, et üheselt on avaldatud, et isikud ennast süüdi ei tunnista.

Seega on kajastatud ka süüdistatavate positsioon ning artiklid ei ole nö ette süüdimõistvad. On

kahetsusväärne, et kaebajad ja nende pereliikmed, eriti lapsed, on pidanud taluma

ebameeldivusi käesoleva menetlusega seotult (meedia, tutvusringkond, sh äriringkond, kool).

Kohus märgib, et kõik nö koormavad asjaolud on paljasõnalised, ei ole esitatud juurde

tõendeid arsti poole pöördumise (just käesoleva menetlusega seoses) kohta jms, kuid kohus

möönab, et avalikkuse tähelepanu all olevas kriminaalmenetluses osaledes võib sellega

kaasneda negatiivne tähelepanu ja iga kriminaalmenetlus võib mõjuda stressi tekitavalt, kuid

see ei iseloomusta riive intensiivsust õiguslikus mõttes.

186. Kohtu hinnangul ei ole seega käesoleva asja menetlus süüdistatavaid sellisel arvestataval

määral mõjutanud, mis viitaks üheselt sellele, et nende jaoks kaalul olev kaalub üles kuriteo

raskuse ja avaliku menetlushuvi (süüdistuse sisust lähtudes).

3.2.7. Kannatanu käitumine, mis on kannatanu jaoks kaalul

187. Kannatanule Tallinna Sadam AS-le on antud menetluses ette heidetud materjalide

mitteväljastamist. Kannatanute (Lisa 4 tabelis märgistatud halli värviga) käitumisest tingituna

on kohtuistugeid edasi lükatud kokku 36 korral, millele lisandub eelnevalt märgitud

kannatanu ja prokuratuuri tegevusega seonduv tõendite väljastamisega kaitsjatele (18 korda

kattuvad). Tuleb möönda, et kannatanu poolt materjalide kogumine ja väljastamine eeldas ka

kannatanu jaoks väidetavalt suurt töökoormust ning võttis ka aega, mistõttu ei ole kogu

kulunud aeg viivitusena arvestatav. Samuti tuleb tõdeda, et kannatanud siiski väljastasid

materjale, kuid mitte kõike küsitut, ning menetlus jätkus.

188. Kohus möönab seega, et kannatanu tegevuse tõttu on toimunud viivitus, kuid mitte

oluline viivitus asja menetlemisel. Märgitud viivitus ei ole aga etteheidetav riigivõimule.

Nimelt tegeles kohus aktiivselt kaitsjate taotluste alusel kannatanutelt materjalide

väljanõudmisega (kaitsjatele esitamiseks) ning samuti nn e-postkastide vaidlusega. Seega ei

ole kohus olnud kannatanu tegevusest tingitult väheaktiivne asja menetlemisel.

189. Kannatanud on esitanud tsiviilhagi kokku summas 4 724 149.16 eurot, millele

lisanduvad viivised. Arvestades tsiviilhagi suurust ja kriminaalmenetlusele juba kulunud aega

(2015 kuni 2024), on kannatanu ootus käesoleva menetluse raames tsiviilhagisse puutuvalt

lahendini jõuda mõistetav. Kriminaalmenetluse läbiviimine ei ole tsiviilõiguslikult menetluse

peatamise aluseks, mistõttu kannatanu poolne huvi tsiviilhagi lahendamiseks antud

kriminaalmenetluses on igati mõistetav. Tuleb ka arvestada, et tsiviilhagi ja süüdistuse tõendid

on valdavalt kattuvad. Samuti on kannatanu näidanud üles huvi asja arutamise vastu

kriminaalmenetluses, nagu nähtub kannatanu ja kohtunik Julia Vernikova 2018. aasta e-

kirjavahetusest (K 4 lk 161-164).

190. Seega tuleb kohtul möönda, et kannatanu jaoks on käesolevas menetluses palju kaalul

ning kannatanu ei ole põhjustanud menetluses olulisi viivitusi ega olnud väheaktiivne.

3.2.8. Kohtuasja arutamise võimalikkus mõistliku aja jooksul

191. Erinevalt kaitsjatest leiab kohus, et kriminaalmenetluse lõpule jõudmise perspektiiv ei

ole ebaselge. Antud kriminaalasja arutamine esimeses kohtuastmes on lõpusirgel, kohtuotsuse

(terviktekst) kuulutab kohus 27. juunil 2024. Esialgu, kui algas kohtuasja arutamine algusest

peale, oli küll planeeritud kohtuistungite toimumine kuni 16. jaanuar 2025, kuid tegelikkuses

jõuti kohtuliku uurimisega lõpule 13. novembril 2023, millele järgnesid jaanuaris ja

veebruaris 2024 toimunud kohtuvaidlused. Seega mõistliku menetlusaja kontekstis on

kohtuotsuse kuulutamise seisuga kriminaalmenetlus kestnud ligi 9 aastat (8 aastat 10 kuud 1

päev). Kohus leiab, et mõistlik menetlusaeg ei ole hetkeks möödunud. Küll peab kohus ka

hindama, kas mõistliku menetlusajaga on võimalik jõuda jõustunud kohtuotsuseni. Põhiline

ajakulu asja menetlemisel tuleb esimese astme kohtumenetlusest ehk vahetult kohtuistungil

tõendite uurimisele kuluvast ajast, mis eeldab kohtuistungite toimumist, mitte võimalikust

edasisest kaebemenetlustest. Kõige mahukam etapp on praeguseks läbitud. Menetluse edasist

kulgu mõjutab vajadus tõlkida kohtuotsus poola keelde. Tulenevalt KrMS § 10 lg 5 sätestatust

on võimalik tõlkida kohtuotsus osaliselt, s.o vähemalt osas, mis on oluline JPle menetluse

õigluse tagamise seisukohast. Osaline tõlkimine ei võta kohtu hinnangul märkimisväärselt

aega. Võib eeldada, et edasine menetlus jätkub nii apellatsiooni- kui ka

kassatsioonimenetluses. Kaitsjad on leidnud, et jõustunud kohtuotsuse jõustumiseni võib

minna veel ligi kolm aastat. Kohus leiab, et see aeg saab olema märkimisväärselt lühem. On

selge, et põhiline ajakulu on möödas, see tulenes I astmes toimunud menetluse mahukusest

(nii istungite kui kohtuotsuse tarbeks analüüsitud tõendite mahust). Kuivõrd käesoleva

menetluse aegumise seisukohad olenevad kvalifikatsioonidest, milles saab ilmselt ka vaidlus

olema, siis on kõrgemate astmete poolt reaalne jõuda lõpplahendini ka aasta jooksul. Sellisel

juhul ei ole kohtu hinnangul mõistlik menetlusaeg möödunud.

192. Kohtu hinnangul menetluse mõistliku aja hindamisel tuleb arvestada, et süüdistus on

esitatud I astme kuriteos, tegemist on raske ja keerulise kriminaalasjaga. Sellest tingituna

leiab kohus, et kriminaalasjas saabub mõistlik menetlusaeg koos aegumisega. Käesoleva asja

menetlemisel on konkreetsete süüdistatavate suhtes korduvalt aegumised katkenud. Nii

tõkendi kohaldamisega, vara arestimistega, süüdistatavate kohtu alla andmisega ning

süüdistatavate üle kuulamisega kohtulikul arutamisel (KarS § 81 lg 5 p 1, 2, 4), mistõttu tuleb

aegumise tähtaja arvutamisel lähtuda I astme kuriteo aegumise absoluutsest tähtajast ehk 15

aastat alates tegude lõpule viimisest (KarS § 81 lg 6). Võimaliku ümberkvalifitseerimise

puhul oleks tegemist II astme kuriteoga altkäemaksu süüdistuses, mispuhul oleks aegumise

absoluutne tähtaeg 10 aastat alates tegude lõpule viimisest. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et

praeguse kriminaalasja vastu on suur avalik huvi, kuna süüdistuse kohaselt on tegemist ühe

Baltimaade suurima riigi enamosalusega sadama(börsi) ettevõttega ja selle tütarettevõttega

seotud korruptsiooni (altkäemaksu) juhtumiga, mis hõlmab pikka ajaperioodi. Kannatanud on

esitanud ka suure varalise kahjunõude. Seega esineb kriminaalmenetluse lõpuleviimise ja selle

käigus tsiviilhagi läbivaatamise vastu väga kaalukas huvi nii avalikkuse kui ka kannatanu

seisukohalt.

3.2.9. Kokkuvõte

193. Kohtupraktikast tuleneb üheselt see, et iga kohtuasja puhul hinnatakse mõistliku

menetlusaja möödumist tulenevalt selle konkreetse kohtuasja esipärast. Arvestades, et esitatud

süüdistuse alusel on kaebajatele etteheidetud rasked kuriteod, millised on toime pandud 10

aasta vältel, et tegemist on keskmisest keerukama ja oluliselt mahukama kriminaalasjaga, kuid

ka riigivõimu (kohus, prokuratuur, kaitsepolitsei) ning kannatanu käitumist, seda, mis on

kannatanu jaoks kaalul, samuti süüdistatavate, kaitsjate, tsiviilkostjate ja 3. isikute käitumist

ning seda mis on kaebajate jaoks kaalul, leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole mõistlikku

menetlusaega ületatud. Samuti leiab kohus, et mõistliku menetlusaja ületamine ei ole

prognoositav ka järgneva kaebemenetluse jooksul. Seda eelkõige põhjusel, et kohtu hinnangul

konkreetse kriminaalasja raames saabub mõistlik menetlusaeg koos absoluutse süüteo

aegumisega ning mahukaim osa kohtumenetluses, s.o üldmenetluses asja täies mahus

arutamine maakohtus, on 27. juunil 2024 kohtuotsuse tervikteksti kuulutamisega lõpetatud.

On ilmne, et teise ja kolmanda astme kohtus ei kulu menetlusele samaväärne ega sellele

ligilähedane aeg. Kõik vaidlusalused küsimused taanduvad lõppastmes kvalifikatsiooni

õigsusele ja sellest tulenevale otsustusele. Samuti on igal juhul keskse tähtsusega ka asjaolu,

et tegemist oli 100% riigi omandis oleva äriühinguga, mille juhatuse liikmeid süüdistatakse

altkäemaksu võtmises ja rahapesus. Iseenesest mõistetavana peavad riigi heaks töötamisel,

olenemata kas avalikus või erasektoris, olema kõrgemad moraalsed ja eetilised

tõekspidamised, sest iga juhul vähemalt kaudselt esindatakse riiki. Taoliselt on riigi osalusega

äriühingus toimepandud kuritegu olulise kaaluga, olenemata selle lõplikust kvalifikatsioonist.

194. Kohus nõustub osaliselt kaitsjate etteheidetega, et riigivõimu tõttu on esinenud viivitusi

(kohtuliku arutamise alguse aja määramine pea üle 1 aasta ja 3 kuu peale süüdistusakti

kohtusse saabumist, kohtukoosseisu eesistuja vahetusest tingitud viivitus, nn e-postkastide

vaidlusest tingitud osaline viivitus ja kohtukoosseisu vahetumisest tingitud viivitus, kohtu

teised tööülesanded ja kohtukoosseisu liikmete haigestumised), kuid ei politsei, prokuratuur

ega kohus ei ole olnud kriminaalasja menetlemisel iseenesest väheaktiivsed, põhjustades

selliseid märkimisväärseid viivitusi enda tegevusetusega, mis tingiks vältimatult viimase

abinõu rakendamise.

195. Riigikohus on järjekindlalt selgitanud, et kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku

menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel viimane abinõu ja enne selle kasuks otsustamist

peab kohus vaagima, kas rikkumise heastaks piisav rahaline hüvitis süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 1g 1 p 6 või 1g 4 alusel, karistuse

kergendamine või karistusest vabastamine KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel. Seejuures ei ole

kriminaalmenetluse lõpetamine, karistuse kergendamine ja süüdistatavale rahalise hüvitise

maksmine võrdväärsed alternatiivid, reageerimaks mõistliku menetlusaja ületamisele.

Kriminaalmenetluse lõpetamine on erandlik abinõu, kusjuures kohus peab veenvalt

põhjendama, miks ei saa rikkumist heastada muul seaduses nimetatud viisil. (Riigikohtu 10.

mai 2023 otsus nr 1-20-2143, p 11).

196. Kuivõrd kohus leiab, et menetluse mõistlik aeg ei ole möödas, siis puudub ka vajadus

vaagida kas rikkumist saab heastada muul seaduses ettenähtud viisil.

197. Kuivõrd põhjendamatuid riigile etteheidetavaid pikemaid seisakuid ei ole asjas jaatada

võimalik, siis kooskõlas avaliku menetlushuviga menetluse jätkamine ei kaalu üles ega riivaks

tuvastatud asjaoludel õigust efektiivsele menetlusele ebaproportsionaalselt. Avalik

menetlushuvi ajas väheneb, kuid siin menetluses ei saa uurimisasutusele, prokuratuurile ega

kohtule ette heita tegevust või tegevusetust mis väljendaks, et menetlejad ei toimeta nii

kiiresti kui võimalik ilma põhjendamatute seisakuteta jättes ise enda töös avaliku

menetlushuvi arvestamata.

4. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. TÕENDITE HINDAMISEST

198. Kõik kohtu poolt vastuvõetud tõendid on kajastatud kohtuistungite protokollides.

Olenemata sellest, et osalised ise ei ole kohtukõnedes viidanud kõikidele enda esitatud

tõenditele, on kohus uurinud kõiki vastuvõetud tõendeid.

199. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu (KrMS § 61 lg 1). Kohus on hinnanud

kõiki tõendeid enda siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine kogumis tähendab, et

kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või

puudumise kohta. KrMS § 62 p-de 2 ja 3 järgi kuuluvad tõendamiseseme asjaolude hulka ka

kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Tulenevalt KrMS §-des 61 ja 62 sätestatust

tuleb kohtul otsust tehes lähtuda kuriteokoosseisu tunnuste esinemise või puudumise

kindlakstegemisel üksnes kohtumenetluses uuritud tõendite kogumist. Kõik tõendid, millele

kohus on kohtuotsuses tuginenud on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed.

200. Tõendite lubatavust analüüsib kohus esitatud vastuväidete põhjal ja annab alaosades

enda seisukohad.

201. S U töötamisega seonduvad asjaolud ei oma puutuvust AK ja A Ki süü hindamisel ega

tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamisel, mistõttu sellega seonduvad tõendid jätab

kohus tõendikogumist välja (A 4 lk 8- 41).

202. Tõendid, millele kohtuotsus tugineb on iga alaosa juures eraldi välja toodud ja viidatud.

203. Episoodide üleselt on kohtuasja juures arvukad vaatlusprotokollid, mis kirjeldavad

lepinguid, kirju jm kohtuasjale lisatud dokumente. Taolistel juhtudel on kohus lähtunud

algdokumendist ehk vastavast lepingust, kirjast jm dokumendist, mitte vaatlusprotokollist.

Ehk siis, olukorras, kus vaatlusprotokoll on dubleerinud olemasolevat tõendit on kohus

kontrollinud algandmeid ja lähtunud neist, leides, et tõendiks on vastav dokument, mitte seda

kajastav vaatlusprotokoll. Seega iga vastava tõendi esitamise viite juures ei ole viidet

vaatlusprotokollile, vaid on viited algandmetele või protokollidele.

204. Lepingutesse ja nende lisadesse puutuva on kohus kajastanud vastavate alaosade juures.

Kuivõrd määrangute vormide ja kooskõlastustega seoses vaidlused puuduvad, siis neid ei ole

kohus otsuses ka eraldi iga lepingu puhul välja toonud.

205. Ühtegi originaaldokumenti kohtule esitatud ei ole.

206. Kohtuasjas on esitatud väga suur hulk e-kirju ja mahukad andmed on kajastatud

pealtkuulatud kõnede osas. Osalised on tuginenud nii samadele kui erinevatele e-kirjadele ja

kõnedele, kuid nende kogumaht on äärmiselt suur. Sellest tulenevalt ei kirjuta kohus kõiki

kajastatud e-kirju ja kõnesid ümber, vaid toob need välja olenevalt mahust ja vaidlusalusest

küsimusest, kas täielikult, osaliselt või ainult teemade kaupa nimetades koos viidetega.

207. AS Tallinna Sadam börsile minek süü küsimuse hindamisel mingisugust tähtsust ei oma

(A 8 lk 47- 61).

6. TÕENDITE LUBATAVUS

6.1. 16. jaanuari 2015 teabehanketoimingute kokkuvõte nr XXX koos lisadega, 16.

veebruari 2017 jälitustoimingu protokoll koos lisadega ja 17. veebruari 2017

jälitustoimingu protokoll koos lisadega

208. Prokurörid esitasid 23. mai 23 kohtuistungil (K 42 lk 238):

a) 16. jaanuari 2015 teabehanketoimingute kokkuvõte nr XXX koos lisadega ning

teabehanke kokkuvõttes toodud teavet kajastavad salvestised DVD plaatidel nr XXX

(T 71 lk 90-164, lisad 165-170);

b) 16. veebruari 2017 jälitustoimingu protokolli koos lisadega (T 71 lk 86-89);

c) 17. veebruari 2017 jälitustoimingu protokolli koos lisadega (T 68 lk 55-200, T 69 lk 1-

200, T 70 lk 1-200, T 71 lk 1-85).

209. Kaitsjad taotlesid kohtuliku kontrolli teostamist nii JAS kui KrMS alusel jälitustegevuse

käigus teostatud jälitustoimingute suhtes.

210. Kaitsjad esitasid korduvalt vastuväiteid seoses teabehanketoimingute kokkuvõtte ja

jälitusprotokollide lubatavusega kaitseaktis (K 2 lk 185, K 3 lk 42-44 pö, lk 96), eelistungil

13. veebruari 2018 (K 3 lk 185-185 pö, lk 192-192 pö), 01. oktoobri 2019, 15. oktoobri 2019

ja 23. mai 2023 kohtuistungitel (K 13, lk 1-19, 107-123, K 42 lk 231-249) ja kohtukõnes

kohtuvaidluste ajal (K 51 lk 46-47, 156-157 pö, K 52 lk 60 pö, 182-186).

211. Kaitsjate vastuväited tõendite lubatavusele olid kokkuvõtlikult järgmised:

a) Teabemenetlus on läbiviidud ebaseaduslikult, kuivõrd tegelikkuses koguti algusest

peale sihilikult tõendeid kriminaalmenetluse jaoks;

b) Riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015 määrus on ebaseaduslik, riig peaprokurör toimis

huvidekonfliktis, rikutud on ultima ratio põhimõtet;

c) Taotlus KrMS § 63 lg 11 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks (20. november 2019

kaitsja Keres, K 15 lk 123-127);

d) KrMS § 63 lg-s 11 sätestatud konstruktsiooni kaudu ei ole võimalik JAS alusel

kogutud teavet kriminaalmenetluses tõendina kasutada;

e) Jälitusload ning nende alusel tehtud jälitustoimingud on lubamatud, sest need on

saadud õigusvastaselt saadud tõendile (teabehanketoimingute kokkuvõttele) tuginedes,

nn mürgipuu vilja doktriin;

f)

Jälitusload ei ole nõuetekohaselt põhistatud, pole jälgitud ultima ratio põhimõtet.

g) Lubamatu on jälitustegevuse käigus kogutud T P ja advokaat T V omavaheliste

kõnede esitamine;

h) JAS alusel teostatud jälitustoimingute aega tuleb arvestada kriminaalmenetluse käigus

teostatud jälitustoimingute aja hulka, mistõttu on ületatud ühe aastane piir.

212. 16. veebruari 2017 jälitustoimingu protokollis (T 71 lk 86-89) on kajastatud Harju

Maakohtu 23. jaanuari 2013 määruse nr 32, Harju Maakohtu 20. märtsi 2015 määruse nr 128

ja Harju Maakohtu 22. mai 2015 määruse nr 246 alusel teostatud jälitustoimingutega kogutud

teave.

213. 17. veebruari 2017 jälitustoimingu protokollis (T 68 lk 55-200, T 69 lk 1-200, T 70 lk 1-

200, T 71 lk 1-85) on kajastatud Harju Maakohtu 23. jaanuari 2015 määruse nr 32, Harju

Maakohtu 20. märtsi 2015 määruse nr 128, Harju Maakohtu 22. mai 2015 määruse nr 246,

Harju Maakohtu 22. juuli 2015 määruse nr 320 alusel teostatud jälitustoimingutega kogutud

teave.

214. Prokuratuur tutvustas kaitsjatele ülal märgitud kohtumäärused ja nende aluseks olnud

taotlused juulis 2017. Nimetatud dokumendid olid Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017 määruse

nr 6 alusel tehtud kaitsjatele kättesaadavateks osaliselt (K 10 lk 138).

215. Kohus on käesolevas asjas kaitsjate taotlusel teostanud JAS alusel kogutud teabe ja

kriminaalmenetluse raames läbiviidud jälitustoimingute kontrolli.

216. Kriminaalmenetluse raames teostatud jälitustegevuse andmetega on kohus tutvunud täies

ulatuses.

217. JAS alusel kogutud teabe valdajaks on Kaitsepolitseiamet ning kohus on teostanud selles

osas kontrolli Kaitsepolitseiametis tutvudes käesoleva menetlusega seotud materjalidega ning

vajalike andmetega Kaitsepolitseiameti töökorralduses, andmaks hinnangut võimaliku huvide

konflikti esinemisele.

218. Teostatud kontrolli tulemusena kohus valdavalt kaitsjate vastuväidetega ei nõustu. Samas

tuleb möönda, et osaliselt väärivad kaitsjate etteheited tähelepanu. Märgitu aga ei vii

teabehanketoimingute kokkuvõtte ja jälitusprotokollide lubamatuks tunnistamiseni. Kohtu

seisukohad on järgnevad.

6.1.1. JAS alusel teostatud jälitustoimingud

219. AK kaitsjate tõlgendus tunnistaja I J ütlustest selles, et kriminaalmenetlus algas 2014

aastal, on väär. Tunnistaja ei ole midagi taolist väitnud.

220. 08. novembri 2023 protokollist nähtuvalt küsis kaitsja R: „Kas te mäletate, kas te

puutusite selle menetluse asjaoludega kokku aastal 2014?“, millele tunnistaja vastas: „Jah“.

Sellele järgnevast küsimusest seonduvalt menetluse eesmärgi muutumisega kaitsja loobus.

Lugedes tunnisaja ütlusi ei teki kohtul veendumust, et tunnistaja oleks väitnud, et

kriminaalmenetlust alustati 2014. aastal (K 48 lk 197).

221. AK kaitsjate väide, et pärast 13. novembrit 2014 sai teabehanketoimingute eesmärgiks

olla vaid kriminaalasja tarbeks täiendavate tõendite kogumine, on väär. Asjaolu, et JAS alusel

koguti andmeid kriminaalmenetluse läbiviimiseks on väitnud ka teised kaitsjad.

222. Kohus, olles kontrollinud teabetoimiku materjale, on tuvastanud, et käesoleva

kriminaalmenetluse alustamise ajendiks olnud asjaolude ilmnemine oli kõrvalsaadus ning

Kaitsepolitseiamet reageeris kuriteotunnuste ilmnemisel õiguspäraselt- edastades

teabehanketoimingute kokkuvõtte prokuratuurile.

223. Enne ja peale 16. jaanuari 2015 teabehanketoimingute kokkuvõtte prokuratuuri

edastamist teabemenetluse käigus toimingute teostamise eesmärk ei ole seotud

kriminaalmenetluse jaoks täiendavate tõendite kogumisega, vaid Kaitsepolitseiamet pidi

jätkuvalt läbi viima ka toimetatavat teabemenetlust. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd

ka kaitsjate poolt märgitud nn viimasel perioodil tuvastati asjaolusid, mida kajastati mh ka

teabehanketoimingute kokkuvõttes, on tegemist teabemenetluse kõrvalsaadusega ning

lubatavate tõenditega. Kohus ei ole tuvastanud ega ole kohtul ka sellist kahtlust tekkinud, et

toiminguid oleks läbiviidud sihilikult kriminaalmenetluse tarbeks tõendite kogumise

eesmärgil.

224. Kohus ei ole tuvastanud, et käesoleva kriminaalasja menetlusega seoses oleks (lisaks

teabehanketoimingute kokkuvõttele nr XXX, 16. jaanuar 2015) peaprokurörile

teabetoimingute raames esitatud veel teabehanketoimingute kokkuvõtteid. AK kaitsjate poolt

viidatud keeleväärkasutused (teabehanketoimingute kokkuvõtted mitmuses) peaprokuröri

määruses on ilmselge kirjaviga, kuivõrd määruse teksti lugedes on ilmne, et kõne all on üks

teabehanketoimingute kokkuvõte ainsuses ning selles sisalduv informatsioon (T 64 lk 101-

104).

225. Harju Maakohtul puudub pädevus hinnangu andmiseks, kas JAS alusel oli piisav alus

menetluse alustamiseks ja mh halduskohtulubade taotlemiseks ning väljastamiseks.

226. Teadaolevalt väljastab kohtulubasid JAS alusel toimetatavas menetluses halduskohus

(JAS § 27) ning maakohus ei oma mingisugustki puutuvust JAS alusel toimingute

teostamisesse, seega puudub maakohtul ka vastava hinnangu andmise pädevus. Kuivõrd

kohus on tuvastanud, et käesolevasse kriminaalmenetlusse puutuv oli kõrvalsaadus, siis ei

oma antud asjaolud ka käesoleva menetluse seisukohast tähendust, neil puudub seos

menetletava kriminaalasjaga.

227. Teabetoimikute kontrolli ulatus ja teadmisvajadus on antud juhul seotud kitsalt

menetletava kriminaalasjaga. Seega asjaolu, kas ja mis ulatuses, mis alustel või kelle suhtes nt

varasemalt või hilisemalt teabetoiminguid on teostatud (kui on), ei ole siinses asjas

lahendatavaks küsimuseks. Kohus saab ja peab kontrollima teabetoimingute läbiviimist

üksnes selles ulatuses, mis omab otsest puutuvust menetletava kriminaalasjaga.

228. Kohus kordab, et kaitsjad peavad mõistma, et JAS alusel teostatud toimingute mõistes,

sh menetluse alustamise ja läbiviimise mõistes, on käesolev kriminaalmenetlus kõrvalsaadus

(juhuleid) ning omab seost ja puutuvust käesolevasse menetlusse vaid osas, milles läbi

teabehanketoimingute kokkuvõtte on selle salajasus kustutatud selle avaliku tõendina

kriminaalmenetlusse lisamise kaudu.

229. Maht, milles teostatud toimingutelt salastatus kustutatakse ja andmed, mis kantakse

teabehanketoimingute kokkuvõttesse, on teabevaldaja otsustus. Asjaolud, mis kantakse

süüdistusse (kas kirjeldava või süüdistatavana) on prokuratuuri otsustus.

230. Kohus on kontrolli käigus veendunud, et JAS alusel läbiviidud menetluse raames

Kaitsepolitseiameti peadirektori korraldused ja halduskohtuload toimingute tegemiseks ning

kriminaalmenetluse raames teostatud jälitustoiminguteks väljastatud halduskohtu load

vastavad seaduses sätestatud nõuetele, sealjuures ultima ratio põhimõttele, esitatud taotluste

andmetele (isikud, aeg, viis, ulatus) ning nende alusel teostatud toimingud on teostatud

lubades märgitud isikute suhtes märgitud ajal, viisil ja mahus. Kohus ei ole tuvastanud KrMS

§ 64 sätestatud tõendi kogumise üldtingimuste rikkumisi.

231. Kohus

jätab

prokuratuuri

viited

kohtueelses

menetluses

alustatud

määruskaebemenetlustele tähelepanuta, kuivõrd lõpliku hinnangu tõendi lubatavusele ja

asjakohasusele annab asja lahendav kohus.

6.1.1.1. 20. jaanuari 2015 riigi peaprokuröri määrus

232. KrMS § 63 lg 11 kohaselt otsustab JAS alusel kogutud teabe tõendina esitamise

kriminaalmenetluses riigi peaprokurör, arvestades käesoleva seadustiku § 1261 lõikes 2 ja §

1267 lõikes 2 nimetatud piiranguid.

233. KrMS § 1261 sätestatu kohaselt on jälitustoiming käesolevas seadustikus sätestatud

alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude

menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud

või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve

234. KrMS § 1267 sätestab piirangu, mille kohaselt tõendina ei kasutata käesoleva seadustiku

§-s 72 nimetatud isiku poolt edastatavat teavet või sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat

teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule

ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud. Tuues samas välja ka järgmised erandid,

kui: 1) käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isik on samade asjaolude kohta juba andnud

ütlusi või kui need on muul viisil avalikustatud; 2) nimetatud isiku suhtes on antud luba

salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks või 3) mõne muu isiku salajasest

pealtkuulamisest või -vaatamisest nähtub, et nimetatud isik paneb või on pannud toime

kuriteo.

235. KrMS § 63 lg 1 mõistes tõend - muu dokument – on teabehankekokkuvõte (Riigikohtu

10. aprilli 2017 otsus nr 3-1-1-101-16, p 20), mitte vaidlustatud 20. jaanuari 2015

peaprokuröri määrus.

236. Seega on peaprokuröri ülesanne sisuliselt formaalne, liigutades tõendi salajasest

menetlusest avalikku.

237. Riigikohus on leidnud, et kriminaalasjas kogutud tõendite lubatavusele annab lõpliku

hinnangu kohus. Sellest tulenevalt otsustab riigi peaprokurör KrMS § 63 lg 11 kohaselt

kohtueelses menetluses küll julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe

kriminaalmenetluses tõendina esitamise üle, kuid tõendi lubatavust puudutavat vaidlust

lahendades on kriminaalasja arutav kohus pädev kontrollima riigi peaprokuröri kõnealuse

otsustuse seaduslikkust ning hindama, kas julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe

kriminaalmenetluses tõendina esitamisel arvestati KrMS § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2

nimetatud piiranguid. Samuti on kriminaalasja arutaval kohtul õigus kontrollida, kas tõendina

esitatud teabe kogumiseks oli halduskohtu luba ja kas teabe tõendina kasutamine on

kooskõlas muude kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega (Riigikohtu 10. aprilli 2017 otsus nr 3-

1-1-101-16, p 24-25). Seega on kaitsja Svištši poolt tõstatud nö reguleerimata ja vastuoluliste

küsimuste osas tegelikkuses Riigikohus õigusselguse loonud.

238. Samuti leiab kohus, et on ilmne, et nii nagu eeluurimiskohtunike lubadele antav hinnang

saab kohtupraktika kohaselt olla ex ante (mitte ex post), kehtib see põhimõte ka riigi

peaprokuröri määrust analüüsides. Riigi peaprokurörile ei saa ette heita seda, mis ei olnud

talle määrust tehes teada.

239. Kohtule esitatud faktidest nähtub, et Kaitsepolitseiameti büroojuht M R edastas 16.

jaanuaril 2015 käsitsi allkirjastatud saatekirja nr 587 riigiprokuratuuri peaprokurörile L Pule.

Saatekirja kohaselt edastati teabetoimingu kokkuvõte KrMS § 63 lg 11 alusel tutvumiseks ja

menetlusotsuse vastuvõtmiseks (T 71, lk 171). Teabehanketoimingute kokkuvõtte nr XXX on

kinnitanud allkirjaga 16. jaanuaril 2015 A S, ning koostanud I J (T 71, lk 90-164).

240. Riigi peaprokurör on materjalid vastu võtnud 16. jaanuaril 2015 ning määrus on

koostatud 20. jaanuaril 2015 (T 71 lk 171).

241. Kaitsjad on väitnud, et ajavahemik (16. jaanuari kuni 20. jaanuar 2015) on materjalidega

tutvumiseks ja kirjaliku määruse koostamiseks liiga lühike. Tegemist on hüpoteesiga, mida

kaitsjad peale enda elukogemuse teisiti sisustanud ei ole. Samuti ei ole kaitsjad nt nende

asjaolude väljaselgitamiseks tunnistajana kohtusse kutsunud L Put ega L A (F). Sarnaselt on

kaitsjad viidanud ka esimese jälitusloa taotluse koostamise ebamõistlikult lühikese ajale

võrreldes taotluse mahu ja sisuga. Erinevalt kaitsjatest arvab kohus, et inimeste arusaamis- ja

töövõime on erinev ning ei näe taolistes ajavahemikus midagi kahtlast ega tekita see kohtus

veendumust, et peaprokurörile pidid kokkuvõttes kajastatud asjaolud varem teada olema või

jälitustoiminguloa taotlus pidi varasemalt töös või valmis olema.

242. L P ei ole antud tegu toime pannud huvide konfliktis.

243. KVS § 7 lg 1 p 1 mõttes on seotud isikuks abikaasa, kuid mitte nt teoreetiliselt abikaasale

kunagi allunud töötajad või teised sama asutuse töötajad.

244. 12. juuli 2019 Kaitsepolitseiameti vastusest (K 10 lk 182-183) nähtuvalt on M P töötanud

01. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 büroo juhina Kaitsepolitseiameti

struktuuriüksuses, mille ametnikud viisid läbi toiminguid JAS alusel. M Pu täpsem ametikoht

ja tööülesanded on salajasel tasemel riigi saladus. Kohtuluba nõudvate toimingute taotlused

allkirjastab Kaitsepolitseiameti peadirektor. Asutuse juhi luba nõudvad toimingud allkirjastab,

kas peadirektor või tema volitatud ametnik. Kaitsepolitseiameti peadirektori käskkirja

kohaselt on lisaks peadirektorile õigus selliseid toiminguid allkirjastada peadirektori

asetäitjatel. Kõnealusel perioodil ei töötanud M P vastavat pädevust omaval ametikohal ega

allkirjastanud vastavaid taotlusi või lube. Kaitsepolitseiamet kinnitab, et M P ei ole osalenud

teabehankekokkuvõtte nr XXX koostamisel, kooskõlastamisel ega allkirjastamisel. Samuti ei

ole M P olnud seotud kokkuvõttes kajastatud teabelt riigisaladuse ennetähtaegse

kustutamisega ning kokkuvõtte esitamisega Prokuratuurile. Teabehankekokkuvõte nr XXX

koostati 16. jaanuaril 2015, s.o perioodil, mil M P ei töötanud ega juhtinud

korruptsioonivastase võitlusega tegelevat üksust. Seega ei ole teabehankekokkuvõte koostatud

M Pule alluva ametniku poolt ning M P ei ole mitte ühelgi viisil olnud kaasatud või

otsustanud, millist JAS alusel kogutud teavet tõendina kriminaalmenetlusesse võtmiseks riigi

peaprokurörile esitada.

245. Seega alates 01. jaanuarist 2015 ei omanud L Pu abikaasa M P puutuvust uurimist

läbiviiva bürooga. Seega teabehanketoimingute kokkuvõtte kinnitamise ja esitamise ajal 16.

jaanuaril 2015 ning riigi peaprokuröri määruse koostamise ajal 20. jaanuaril 2015 ei töötanud

M P selle büroo juhina ega omanud menetluse käigus sellega puutuvust.

246. Kus ja kellena M P kuni 31. detsember 2014 töötas ei oma puutuvust tõendite lubatavuse

hindamisse, kuivõrd JAS alusel teostatavatesse toimingutesse prokuratuur ei puutu.

247. JAS § 38 lg 1 alusel teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle

julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusele, sh isikuandmete töötlemise nõuete

täitmisega, põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö

tõhususega, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. JAS § 38 lg 6 kohaselt on

komisjon kohustatud seaduserikkumise avastamise korral edastama vastavad materjalid

uurimisasutusele või õiguskantslerile.

248. JAS ja ProkS (ega muud õigusaktid) ei anna prokuratuurile mingit õigust sekkuda,

kontrollida, teostada järelevalvet või omada infot JAS alusel teostatavate toimingute

osas/kohta. Nimetatud info ja juurdepääs puudub ka kriminaalmenetluses jälituslubasid

andval maakohtul, kuivõrd JAS alusel väljastab lube halduskohus.

249. Selliselt on juba seadusandluse tasemel selles olukorras reaalne huvide konflikt

välistatud. L P ei ole teinud toiminguid ega omanud puutuvust kuni 16. jaanuaril 2015

teabehanketoimingute kokkuvõtte saabumiseni prokuratuuri. L P ei ole tutvunud JAS alusel

kogutud teabe materjalidega ei enne ega peale 16. jaanuari 2015 teabehanketoimingute

kokkuvõtte prokuratuuri edastamist.

250. Asjaolu, et abikaasa (L P) teab enda abikaasa (M P) töökohta, mis on riigisaladus ega saa

sellest rääkida, ei tähenda automaatselt, et ta teab töösisu, veelgi enam, nt abikaasa alluvuses

töötavate isikute menetluses olevaid juhtumeid. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse

§ 19 lg 1 p 1 kohaselt on riigisaladusele juurdepääsu õigust või töötlemisluba omas isik

kohustatud hoidma saladuses talle teatavaks saanud riigisaladust.

251. Tehes 20. jaanuaril 2015, st ajal, kui tema abikaasa ei olnud seotud kohtueelset menetlust

läbiviiva bürooga, otsustuse antud büroo poolt esitatud teabehanketoimingute kokkuvõtte

esitamise suhtes, ei teinud L P otsustust endaga seotud isiku suhtes KVS § 7 lg 1 mõistes.

Kohus ei ole tuvastanud L Pu poolt määruse koostamisel ja allkirjastamisel KVS § 11 lg 1

rikkumist.

252. Seega L Pu poolt nimetatud kokkuvõtte edastamine kriminaalasja KrMS § 63 lg 11 alusel

oli õiguspärane ja seaduslik.

253. Samas peab kohus möönma, et L Pu tegevus võis näida kõrvalseisjale huvide konfliktina.

254. Nimelt nõustub kohtukoosseis kaitsjatega selles, et peaprokuröri otsustus võib mitte

näida aus, kuivõrd ta võis kinnitada nö oma abikaasa alluvate töötulemuse.

255. Taolist näivuse rikkumist on tunnistanud ka EIK EIOK artikkel 6 lõike 1 rikkumisena

(EIKo 2008, Dorozhko ja Pozharskiy vs Eesti), olukorras, kus uurimisgrupi vanem oli asja

hiljem arutanud kohtuniku abikaasa.

256. Kuivõrd M Pu otsene seos läbiviidud teabehankemenetlusega on salajasel tasemel

riigisaladus, ei saa kohus kinnitada ega ümber lükata kaitsjate väiteid, et M P võis otseselt või

kaudsemalt olla seotud toimetatud teabehankemenetlusega, olles nt menetlust läbiviiva büroo

juht nagu viitavad kaitsjad. Siinkohal ei oma seos näivuse hindamisel tähtsust mitte ainult

taotluste ja lubade allkirjastamise kontekstis, vaid hinnata tuleb reaalset seost menetletava

asjaga ning seda kohus vaatamata teostatud kontrollile avaldada ei saa.

257. Antud olukorras võib seega pidada põhjendatuks vähemalt kaitsjate esitatud kahtlust, et

L P kokkuvõtet allkirjastades, teadis, et see võib olla tehtud nt tema abikaasa endise töökoha-

büroo töötajate poolt ehk teisisõnu võis ta nö lubada esitada tõendina kriminaalmenetlusse

enda abikaasa büroo ühe võimaliku nn töötulemuse, mis võib kõrvaltvaatajale näida erapoolik

otsustus ka siis, kui peaprokuröril puudub igasugune seos teabemenetlusega ja tal ei ole muud

kaalutlusõigust, kui vaid antud tõend kriminaalmenetlusse esitada või esitamata jätta.

258. Menetluse ausana näivuse rikkumise vältimiseks tulnuks L Pul taanduda näiliku huvide

konflikti vältimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-34-16, p 32). Vaidlus selles, et antud juhul

olnuks võimalik määrata asendaja ProkS § 3 lg 2 alustel, puudub.

259. Eeltoodu alusel tunnistab kohus antud asjas rikkumist, st leiab, et L Pu poolt antud asjas

teabehanketoimingute kokkuvõtte kriminaalmenetlusse lubamise määruse koostamine ja

allkirjastamine 20. jaanuaril 2015 võis näida objektiivsele kõrvaltseisjale huvide konfliktis

toimimisena.

260. Taoline seisukoht ei too aga kaasa peaprokuröri määruse lubamatuks tunnistamist.

261. L Pul puudus väljaspool antud määruse koostamist ja allkirjastamist edaspidiselt

igasugune menetluslik seos antud kriminaalasjaga, kriminaalasjas tõendite hindamise ja

esitamisega. Kriminaalasja menetlevad prokurörid ja kohus on asja menetlenud ja hinnanud

tõendeid erapooletult, mistõttu on kogu menetlus tervikuna näinud välja aus ja õiglane.

262. Asjaolu, et prokuratuur ei ole riiklikust süüdistusest loobunud ei näita nende

erapoolikust, vaid prokuratuur on pidanud kohtule arusaadavalt vajalikuks kohtupraktika

kujundamist antud kaasusega seotud õiguslikes küsimustes.

263. Samuti ei saa süüdistuse jätkamist seostad kuidagi L Puga, kuivõrd alates 31 oktoobrist

2019 ei ole L P enam riigi peaprokurör ega oma puutuvust Riigiprokuratuuri sisulise tööga

alates 2020. aastast. Prokuratuurist lahkus L P 2021. aastal (ajakirjanduses avaldatud andmete

põhjal).

264. Olles tutvunud kõnealuse teabehanketoimingute kokkuvõttega tuleb kohtul mööda, et

puudub alus arvata, et mõni teine prokurör sarnase info alusel, oleks jõudnud teistsugusele

tulemusele ehk ka mõni teine peaprokurör (või asendaja) oleks samuti koostanud ja

allkirjastanud kõnealuse määruse, kuivõrd kuriteotunnuste olemasolu teabehanketoimingute

kokkuvõtte pinnalt tuleb möönda.

265. Peaprokuröri tegevus teabehanketoimingute kokkuvõtte saamisel oli seaduslik ning

määruses ei kajastu selliseid asjaolusid, mis viitaksid otsuse tegemisel ilmselgele

ebaobjektiivsusele või tekitaksid selles vähemalt kõhkluse.

266. Asjaolu, et teabehanketoimingute kokkuvõttel tõepoolest tõendiväärtus on, kinnitab ka

see, et antud dokument oli üheks tõendiks (teiste seas) nt hilisemate jälituslubade taotlemisel

ja menetluses osalevate prokuröride poolt kajastatud nii süüdistusaktis kui ka esitatud

kohtulikul uurimisel süüdistust kinnitava tõendina. Seega on ka asjaga seotud edasised

menetlejad ja lubade väljastamisel maakohus leidnud, et tegemist võib olla ühe asjakohase

tõendiga (teiste seas).

267. Otsustus, kas teabehanketoimingute kokkuvõte esitatakse ka tõendina kriminaalasja

kohtuliku uurimise käigus, tehakse asja menetleva prokuröri, mitte peaprokuröri poolt. Antud

asjas ei ole aga toonane peaprokurör L P riiklikku süüdistust esindanud.

268. Märkida tuleb sedagi, et tõend (teabehanketoimingute kokkuvõte) ei ole saadud

ebaseaduslike toimingute läbiviimise tulemusena (nt ilma kohtumääruseta jälitustoiming),

vaid tõend oli enne seda kogutud seaduslikel alustel ja toiminguid läbi viies.

269. Menetluse ausana näivus on antud asjas tagatud ka kohtuliku kontrolliga.

270. Ka Riigikohus on jaatanud menetluse ausana näivuse rikkumise puhul siiski tervikuna

ausa ja õiglase kohtupidamise võimalikkust (Riigikohtu otsus nr 3-1-2-2-08, p 16).

271. Kohus leiab, et EIK praktika ei välista samuti ebaausana näida võiva tõendi kasutamist

ning ei toeta seisukohta, et nt tõendis olev info on edaspidi kasutamiseks ebaseaduslik.

272. Siinkohal tuletab kohus samas meelde, et käesolevas asjas ei ole vaidluse all iseenesest

tõendi ausana näivuse küsimus, vaid tõendi nö avalikuks toomise ausana näivus.

273. Tähele tuleb panna, et EIK hindab kohtumenetlust tervikuna, mitte üksiku tõendi

lubamatuse küsimust. Samuti on EIK leidnud, et mitte iga rikkumine ei välista tõendi

kasutamist/lubatavust.

274. Nii on käesolevas asjas täidetud EIK poolt antud kriteeriumid. Nimelt on süüdistatavatel

ja kaitsjatel olnud võimalus seada kahtluse alla tõendite (teabehanketoimingute kokkuvõtte ja

jälitusprotokollide, riigi peaprokuröri määruse) ehtsus, esitada vastuväiteid nende tõendina

kasutamise kohta, millele nt on viidatud lahendis A vs Ühendkuningriik (EIKo 05.11.2022, p

42-42).

275. Käesolevas asjas on kaitsjad vaidlustanud nii kohtueelse uurimise käigus määruskaebe

menetlustes kui ka asja menetlemisel maakohtus nii JAS alusel koostatud

teabehanketoimingute kokkuvõtte kui KrMS alusel koostatud jälitusprotokollide lubatavuse

tõendina. Nad on saanud esitada oma vastuväited ja seisukohad ning kohus on sellest

tulenevalt teostanud kohtuliku kontrolli jälitustegevuse üle.

276. EIK praktikas on leitud ka seda, et kui süüdistatav ise on saanud esitada vastuväited

kohtus ja olla ärakuulatud, siis isegi kui liikmesriigi kohtuotsuse kohaselt oli vaidlustatud

tõenditel oluline osa/suur kaal isiku süüdimõistmisel, need ei olnud aga ainsaks tõendiks ning

kohtu seisukoht kujunes tervikliku tõendikogumi põhjal, et vaidlusaluse tõendi kasutamine

siseriiklike kohtute poolt ei rikkunud kaebaja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele (EIKo

01.03.2007, Helgas vs. Tšehhi, p-d 89-93; EIKo 10.03.2009, Bykov vs. Venemaa).

277. Seega EIK praktika toetab käesolevas asjas JAS alusel kasutatud teabe tõendina

kasutamist ning seda ei väära riigi peaprokuröri poolt näilikus huvide konfliktis tõendi

kriminaalmenetlusse edastamise määruse allkirjastamine. Tõend on teabehanketoimingute

kokkuvõte ning selles olev teave oli olemas juba enne riigi peaprokuröri määrust ning oli

kogutud seaduslikult.

278. Asjaolu, kas uurimistoiminguid viisid läbi tõenäoliselt vähemalt osaliselt samad

kaitsepolitseiametnikud (kaitsjate taotluste pinnalt), kes viisid läbi ka JAS alusel teostatud

toiminguid, ei oma menetluskonflikti ega menetluse ausana näivuse seisukohast tähtsust.

Kõigil nendel ametnikel oli teostatud toimingute läbiviimiseks pädevus ning neil puudus

isiklik KVS § 7 sätestatud seos L Puga. Samuti on seaduseandja, andes kaitsepolitseile

pädevuse teostada toiminguid nii JAS alusel kui ka KrMS alusel, sellist võimalust jaatanud.

279. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et KrMS § 63 lg 11 alusel riigi peaprokuröri

diskretsioonotsuse tulemusena teabehankekokkuvõtte kriminaalmenetluses tõendina

kasutamise lubamine on justkui ,,iseenda tõendi kasutamisele loa andmine.

280. Otsustuse teabehankekokkuvõttelt salastatuse kustutamise ja materjalide nö avalikkuse

ette toomise osas võtab vastu Kaitsepolitseiamet selle esitamisega peaprokurörile. Seega

esmase otsustuse luua JAS alusel kogutud teabest võimalik tõend (kuriteokahtluse olemasolu

korral), teeb teabevaldaja iseseisvalt ehk antud juhul Kaitsepolitseiamet. JAS § 32 lg 1

kohaselt peab Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastama teisele

riigiasutusele, kui see on vajalik riigiasutusele pandud ülesannete täitmiseks ning kui see ei

kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.

281. Kohus kordab, kuni teabehanketoimingute kokkuvõtte saamiseni (selle tõendina

kriminaalmenetlusse lubamiseni), ei oma prokuratuur puutuvust sellele eelnenud toimingute

ega otsustustega. Prokurör annab formaalse õigusliku hinnangu peale kokkuvõtte saamist, kas

vastav teabehanketoimingute kokkuvõttes sisalduv info on piisav kriminaalmenetluse

alustamiseks. Juhul, kui riigi peaprokurör ei pea JAS alusel kogutud teabe

kriminaalmenetluses tõendina esitamist vajalikuks ega võimalikuks, pole selle teabe tõendina

kasutamine lubatud. Seega JAS alusel kogutud teabe lubamine kriminaalmenetlusse ei ole

kuidagi vaadeldav prokuratuuri vaatenurgast nö oma tõendi üle otsustamisena, selle eelnevat

protsessi arvestades.

282. Kuivõrd kaitsjad ise ei ole välja toonud ega ole ka kohus tuvastanud, et antud 20.

jaanuari 2015 peaprokuröri määruse allkirjastamine oleks iseenesest kaasa toonud erapooliku

menetluse süüdistatavate suhtes, on kohtupoolse rikkumise tunnistamisega rikkumine

heastatud (Riigikohtu otsus nr 3-1-2-2-08, p 16).

283. 20. jaanuari 2015 peaprokuröri määruses on täidetud seadusest tulenevad (eelnevalt

viidatud) nõuded. Peaprokurör on analüüsinud küll napilt, kuid selgesti jälgitavalt kõike

vajalikku. Nii on jälgitav peaprokuröri veendumuse kujunemine selles mille alusel ta leiab, et

just AK ja A Ki tegevuses võivad esineda kuriteotunnused (KarS § 294, § 298). Peaprokurör

on leidnud, et JAS alusel kogutud teave on antud juhul tõendina lubatav KrMS § 1261 lõike 2

alusel (nn ultima ratio põhimõtte kohaselt). Peaprokurör on tõepoolest hinnanud ka JAS

alusel kogutud teabe vastavust ultima ratio põhimõttele, leides, et oli põhjendatud JAS-s

toodud pädevust kasutada riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni kohta teabe kogumisel.

Peaprokurör leidis, et kõnealune JAS alusel kogutud teave on tõendina lubatav ka KrMS §

1267 lõikes 2 nimetatud piirangu mõttes, kuna nimetatud teave ei sisalda KrMS §-s 72

nimetatud isikute poolt edastatavat teavet või sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat

teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule

ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud. Kohus möönab, et määrus sisaldab

deklaratiivseid väiteid ja seaduse väljakirjutusi, kuid samas on need selgelt jälgitavalt

seostatud nii AK kui A Ki ja antud kriminaalasja tehioludega.

284. Peaprokurör ei pea ühelgi juhul andma hinnangut ultima ratio kontekstis sellele, et JAS

alusel kogutud teabe kriminaalasjas tõendina kasutamine ise on viimane võimalik abinõu.

Taolist mõtet ei tule seaduseandja tahtest ega sätte grammatilise või süstemaatilise

tõlgendamise kaudu.

6.1.1.2. KrMS § 63 lg 11 põhiseaduspärasus jt küsimused

285. Kohus nõustub sellega, et JAS alusel teostatud toimingute osas puuduvad samad

garantiid, mis kehtivad KrMS alusel, nt KrMS § 1262 lg 3 ja 4 (subjektide piirang); KrMS §

1262 lg-s 2 (nn kuritegude kataloog) ja KrMS § 12613 lg 1 (tutvustamise kohustus).

286. Sellised puudused on aga käesolevas menetluses kõrvaldatud kohtuliku kontrolliga, mis

tasakaalustab süüdistatava põhiõiguste riive ja kaitseõiguse tõhusa teostamise.

287. Nimelt on kohus teostanud kontrolli JAS alusel kogutud teabe üle. Nii Riigikohus

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14, p 725) kui ka EIK (EIKo 05.02.2013 Fintan Paul O´Farrell

jt vs Ühendkuningriik) on leidnud, et süüdistatavatele ja kaitsjatele ei pea tagama juurdepääsu

kõikidele materjalidele, pidades silmas siinkohal ka jälitustegevuse käigus (sh teabehanke

käigus) kogutud teavet. Proportsionaalseks tasakaalustamise meetmeks ongi peetud

kohtulikku kontrolli.

288. Samuti on läbi teabehanketoimingute kokkuvõtte lisamise kriminaalasja tegelikkuses

süüdistatavad ja kaitsjad seeläbi saanud teadlikuks nii teostatud jälitustegevusest, selle

ulatusest (vähemalt osaliselt või täies mahus), teostatud jälitustoimingute sisust (nt

pealtkuulamine, varjatud jälgimine), aimatav on samuti kas täielikult või osaliselt subjektide

ring, kelle suhtes jälitust teostatud on ning osaliselt on nad saanud nende suhtes teostatud

jälitustoimingutega taoliselt ka tutvuda.

289. Samuti on kohtumenetluses tagatud vastuväidete esitamise õigus ja seda on ka kasutatud.

Kriminaalmenetlusse puutuvas osas on seega nii süüdistatavad kui kaitsjad saanud märgitud

toimingud vaidlustada, nende üle on teostatud kohtulik kontroll ning süüdistatavad on saanud

viibida sealjuures enda kohtuasja arutamise juures. Võimalus maakohtulahend ka antud

küsimustes nii apellatsiooni- kui ka kassatsioonimenetluses vaidlustada on samuti olemas.

290. Selliselt on JAS-s puuduvad eelnimetatud garantiid kõrvaldatud ja heastatud.

291. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et KrMS § 63 lg 11 kohaselt JAS alusel kogutud teabe

tõendiks tunnistamisel ei sätesta menetlusseadustik ühtegi piirangut, milliste kuritegude

tõendamiseks võiks sellist teavet tõendina kasutada. KrMS-ist ei tulene, kas KrMS § 63 lg 11

kohaldamisel tuleb analoogselt arvestada KrMS § 1262 lg s 2 sisalduva nn kuritegude

kataloogiga.

292. Samuti tutvudes seletuskirja 286 SE II lugemisega tuleb möönda, et seal väljendatu

tekitab üheselt arusaama, et KrMS § 63 lg 11 rakendamise planeerimisel oli kõne all nö kõrge

ühiskonnaohtlikkusega kuritegude (nt terrorism) puhul antud sätte kasutamise võimaldamine.

293. Kuivõrd taoline erisus (nn kataloog) aga seaduse tasandil jäi vastu võtmata, asub kohus

seisukohale, et seaduseandja tahe oli anda teabevaldajale ja prokuratuurile igakordselt eraldi

otsustusõigus. Õigus kaaluda, kas võimalik kuritegu on sellise väärtusega, et on põhjendatud

teabehanketoimingute kokkuvõtte lisamine kriminaalasja.

294. Küll aga ei nõustu kohus kaitsjaga selles, et taoline kataloog peaks olema vältimatult

kitsam kui KrMS § 1262 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingute lubatavuse puhul. Meelevaldne on

ka kaitsja poolne viide ainult erasektori altkäemaksu ja rahapesu mainimisele. Süüdistus on

esitatud ametialases altkäemaksu kuriteos ja rahapesus, mis vähemalt ühes osas on seotud

rahvusvaheliste sidemetega lepingute kaudu.

295. Süüdistuses kajastatud koosseisud nagu KarS § 294 ja § 394 on kaitsja poolt viidatud

KrMS kataloogis kajastatud, mistõttu on asjakohatu rääkida ebaproportsionaalsusest. Taoliste

koosseisude puhul on seadusest tulenev õigus jälitustoiminguid teostada ning seadusest

tuleneva õiguse alusel on edastatud ka JAS alusel kogutud teave antud koosseisu järgi

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks prokuratuuri.

296. Kaitsja enda esitatud Juridica artiklist (E. Heldna ,,Julgeolekuasutuste kogutud

informatsiooni kasutamine kriminaalmenetluses ja jagamine uurimisasutustega“. Juridica X/

2016, K 15 lk 2-6) nähtub, et majandusjulgeolekut ohustav korruptsioon kattub ka vastuluure

valdkonnaga, kui mittesõbralik riik üritab korruptsiooni abil oma eesmärke saavutada. Samuti,

et korruptsiooni on julgeolekuohuna käsitatud juba mitme aasta eest vastuvõetud erinevates

strateegilistes dokumentides (nt „Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused“).

297. Menetletavas asjas on edastatud teabehanketoimingute kokkuvõttes materjalid Tallinna

Sadama kui riigile kuuluva äriühingu juhatuse esimeeste võimalike kuritegude kohta seoses

altkäemaksu võtmise ja rahapesuga, kusjuures seonduvalt rahvusvahelise mõõtmega

(parvlaevade hankimine, samuti seotus transiidiga läbi merenduse). Selliselt tuleb jaatada

võimalikku avalikku huvi ning võimalikku ohtu riigi majandusjulgeolekule. Riigi julgeolekut

ohustav korruptsioon on kõrgelt ühiskonnaohtlik kuritegu, olenemata selle kvalifikatsioonist.

298. Hüpotees, et teabehanketoimingute kokkuvõte ei saa olla tõendiks juhul, kui sama teavet

ei saaks koguda jälitustoimingutega, on rakendatav üksnes juhul, kui samaaegselt on

toimetatakse teadvalt JAS ja KrMS alusel toiminguid. Olukorras, kus teabehanke toimingute

käigus selgub võimalik kuritegu, ei ole enam tagantjärgi võimalik samadel asjaoludel

kriminaalmenetluses jälitustoimingutega infot koguda. Nimelt ei ole füüsiliselt võimalik nt

minevikus toimunud sündmust taasesitada ega pealtkuulata. Taolise topeltkontrolli teostamise

võimalikkus praktikas jääb aga kohtule arusaamatuks. Kohtle arusaadavalt ei jaga nt

teabehanketoimingute tegemise asjaoludest Kaitsepolitseiamet infot uurimisasutusele,

tuvastamaks, kas samal ajal samade isikute või asjaolude suhtes toimub kriminaalmenetlust,

mille käigus teostatakse mh jälitustoiminguid. Ei toimu taolist infovahetust ilmselt ka

vastupidi. Seega on kohtu arvates ilmne, miks taoline kitsendus seadusest ka välja jäi.

299. KrMS § 1261 lg 2 kriteeriumid ei ole üles ehitatud loogikale, et isiku põhiõigusi ei ole

veel jälitustoimingutega riivatud ning jälitustoimingutega ei ole andmeid veel kogutud. Sellist

kaitsja mõttekäiku edasi arendades ei oleks võimalik ka jälitustoimingute lubade pikendamisi

taotleda. Samuti tuleb igakordselt meeles pidada, et JAS alusel toimetatava menetluse

eesmärk on teine, eraldiseisev kriminaalmenetlusest ning asjaolu, kas seal kogutud info

edastatakse kokkuvõttena avalikku menetlusse on teabe valdaja otsustada. Jälitustoimingute

teostamiseks seatud ultima ratio põhimõte tähendab seda, et tol ajahetkel ei ole võimalik

teiste efektiivsete meetoditega täiendavaid ja vajalikke tõendeid koguda ning see aeg ja ulatus

on reguleeritud kohtupraktikas üheaastase tähtajaga kriminaalmenetluses. Ultima ratio

sisustamine ise on aga igakord eraldi nõutav, vältimaks kergekäelise jälitustoimingute

tegemise. Seega ei välista ei JAS-i alusel esitatud teabehankekokkuvõtte lisamine

kriminaalasja sellele järgnevaid jälitustoiminguid ega ole välistatud ka jälitustoimingute

pikendamise taotlused.

300. Olukorras, kus kaitsja on väitnud, et seadusest ei selgu, millist ajahetke peab

peaprokurör ultima ratio põhimõtte hindamisel analüüsima, on kaitsja siiski jõudnud ise

järeldusele, et peaprokurör valis ebaõige ajahetke.

301. Ultima ratio põhimõte tuleneb ka JAS §-st 3, eelkõige nähtub see lõikest 2.

302. Kohus nõustub kaitsjate kriitikaga selles, et arusaamatuks jääb just peaprokuröri poolt

volitus KrMS § 1261 lõikes 2 ja § 1267 lõikes 2 nimetatud piirangute kohta hinnangu

andmiseks. Sealjuures ei oma peaprokurör juurdepääsu muule materjalile, kui teabevaldaja on

teabehanketoimingute kokkuvõttes esitanud. Selliselt on ilmselt püütud seaduseandja poolt

tagada nö kriminaalmenetluses kehtiva kõrgema lävendi ületamine, kuid taolise otsustuse

peaks olema pädev tegema iga (asja menetlev) prokurör. Otsustuse, et antud info on võimalik

läbi avaliku kriminaalmenetluse avalikustada, on Kaitsepolitseiamet selle dokumendi

esitamisega prokuratuuri juba ise vastu võtnud.

303. Kuigi KrMS § 63 lg 11 sätte enda asjakohasus on kohtu hinnangul kaheldav, arvestades,

et tõend ise on KrMS § 63 lg 1 mõistes teabehanketoimingute kokkuvõte, mitte peaprokuröri

määrus, et tõendi lubatavusele annab lõpliku hinnangu kohus jm eelnevalt väljatoodu, siis ei

too see kahtlus iseenesest kaasa sätte põhiseadusega vastuolevaks tunnistamist. Peaprokuröri

304. Ekslik on ka kaitsjate arusaam, et JAS alusel saab (ja teostatakse) piiramatult

jälitustegevust.

305. Esmalt on kohtulik eelkontroll tagatud halduskohtu poolt lubade väljastamisega, millel

kohus on eelnevalt juba peatunud.

306. Teiseks, teabehankeks halduskohtu poolt antud lubade üle teostab järelevalvet Riigikogu

julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. Vastavalt JAS §-le 36 võib Komisjon välja kutsuda

isikuid ja nõuda dokumente. Seadusrikkumise avastamisel on komisjon kohustatud edastama

andmed uurimisasutusele või õiguskantslerile. Oma tegevusest peab komisjon kandma ette

vähemalt korra aastas Riigikogule.

307. Selliselt on tagatud järelevalve teabehankemenetluse üle.

308. Eeltoodu alusel puudub alus KrMS § 63 lg 11 PS § 15 1g 1 ja § 152 alusel põhiseadusega

vastuolus olevaks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks. Säte on kooskõlas PS §-dega 10,

13 lg 1, 14, 15 lg 1 ja § 24 lg-ga 2 ja 5.

309. Kokkuvõtvalt on JAS alusel toimetatavas menetluses tehtud jälitustoimingud

õiguspärased ja jälitustoimingu lubade põhjendamisel on järgitud ultima ratio nõudeid ja load

vastavad kohtupraktikas omaks võetud nõuetele. Jälitustoimingud on teostatud lubades

märgitud ajal, viisil, isikute suhtes ja ulatuses.

310. Alusetud on ka kaitsjate etteheited selles, et antud juhul (seonduvalt praamide

episoodiga) ei tõkestanud kaitsepolitsei JAS alusel kuritegu.

311. JAS § 4 sätestatu kohaselt on kuriteo tõkestamine kuriteo ärahoidmine mis tahes

seaduslikul viisil enne selle toimepanemist. JAS § 3 lõike 3 kohaselt valib julgeoleku asutus

mitme võimaliku abinõu olemasolul sellise abinõu, mis isikute põhiõigusi seoses

julgeolekuasutuse ülesande täitmisega võimalikult vähe piirab. Reageerimiseks võib olla

näiteks JAS alusel varjatult kogutud informatsioonile tuginedes haldusmenetluse raames

ennetava ja hoiatava vestluse korraldamine tegevusega seotud isikutega.

312. AK kaitsja ise on viidanud minister U Ple ja Tallinna Sadama nõukogu esimehele R H (K

43 lk 2-3), kellele väidetavatest kuriteokahtlustest räägiti, soovitusega AKa ja A Ki ametisse

edasiselt mitte nimetada. Antud juhul ei andnud aga ennetustöö tulemust, kuivõrd nõukogu

nimetas nad jätkuvalt ametisse. Seega nähtub kaitsja enda esitatud väidetest, et kaitsepolitsei

on JAS § 4 alusel ennetustööd teinud.

6.1.2. Mürgipuu vilja doktriin

313. Nn mürgipuu vilja doktriin (Fruit of the Poisonous Tree Doctrine) on common law

süsteemis (ehk üldise õiguse õigussüsteemis), nt Ameerika Ühendriikides kasutatav doktriin

ning see ei ole kasutatav Eestis.

314. Eesti õigussüsteem tugineb seadustele, common law õigussüsteem tugineb aga õiguse

üldpõhimõtetele. Seetõttu realiseeruvad meie süsteemis õigusdoktriinid seaduste kaudu,

common law süsteemis aga kohtupretsedentide kaudu.

315. KrMS § 63 lg 1 ja lg 11 on nimetatud lubatavad tõendivormid. KrMS § 63 lg 2 järgi on

lubatud kasutada ka käesoleva § lõikes üks loetlemata tõendeid ning keelatud on kasutada

kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendeid.

316. KrMS § 64 lg 1 kohaselt tuleb tõendeid koguda viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au

ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud

on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku

mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades.

317. Eeltoodust tulenevalt on Eesti õigussüsteemis keelatud kasutada kuriteo toimepanemise

tulemusena või isiku põhiõiguste rikkumise tulemusena saadud tõendeid.

318. Samas ei ole keelatud kasutada tõendeid, mis on kogutud menetlusnorme järgides, kuigi

informatsiooni alusel, mis saadi põhiõigusi rikkudes (või kuritegu toime pannes).

319. Nt Gäfen vs Germany (EKo 03.03.3016, p 36- 43) ja Svetina vs Sloveenia (EKo

22.05.2018, p-d 45-54) lahenditest tuleneb otseselt, et isegi kui tõend ise on lubamatu, siis ei

ole automaatselt lubamatu kasutada seal olevat infot. Märgitu viitab ka EIK praktikas

mürgipuu vilja doktriini kasutamatusele.

320. Siinkohal on aga tarvilik taArd meenutada, et tõendiks on teabehanketoimingute

kokkuvõte (mille seaduslikust on kohus jaatanud), mitte vaidlusalune riigi peaprokuröri 20.

jaanuari 2015 määrus (millega liikus tõend salajasest menetlusest avalikku).

321. Seega on kokkuvõtlikult kohtu hinnangul lubatud ebaseadusliku toimingu läbiviimisena

saadud teabe alusel nt algatada kriminaalmenetlus kontrollimaks, kas teave vastab tõele või

mitte. Antud kontekstis seega, olenemata sellest, kas L Pu määrus võis näida huvide konfliktis

toimepanduna, on selle tulemusena kriminaalmenetluse alustamine teabehanketoimingute

kokkuvõttes oleva info alusel seaduslik ja põhjendatud (teabehanketoimingud ise on

läbiviidud seaduslikult ja õiguspäraselt) ning teabehanketoimingute kokkuvõte on lubatav

tõend.

6.1.3. Kriminaalmenetluse raames teostatud jälitustoimingud

322. KrMS § 1261 lõike 2 kohaselt on jälitustoimingu teostamine lubatud, kui andmete

kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole

võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada

kriminaalmenetluse huve.

323. Kohus jätab tähelepanuta prokuratuuri viited selle kohta, et antud jälitustegevustega

seoses on kasutatud kaebeõigust ning kõik märgitud küsimustes tehtud kohtulahendid

määruskaebemenetluses on jõustunud, kuivõrd lõpliku hinnangu antud küsimuses annab asja

arutav kohus.

324. Kriminaalasja menetlust on alustatud 20. jaanuaril 2015 ning samal päeval on

kriminaalasi saadetud uurimisalluvusse Kaitsepolitseiametisse (K 43 lk 3). Seega sellest

hetkest alates on Kaitsepolitseiamet pädev kohtueelset menetlust läbi viima, sh

jälitustoiminguid taotlema (tegema) ning asjaolu, millal määrus füüsiliselt

Kaitsepolitseiametisse jõudis ei ole siinkohal oluline. On ilmne, et prokuratuur kui

uurimisjuht suhtleb kohtueelse menetluse läbiviijaga ka muud moodi (nt telefonitsi, e-kirja

teel, vahetult suuliselt) kui kirjalikult posti teel (sh elektron posti teel vm moodi) määruste

saatmisega.

325. Kohus tuvastas jälitustegevuse üle kontrolli tehes mh ka seda, et kriminaalasja

alustamisest edasiselt jälitustoimingute lubade taotlemisel maakohtus ning nende

väljastamisel, kuid ka prokuratuuri poolt väljastatud lubade aluseks, ei olnud ainult

teabehanketoimingute kokkuvõttes kajastatud teave. Nimetatud teabehanketoimingute

kokkuvõttes sisalduvat informatsiooni oli võrreldud ka kogumis teiste tol ajahetkel kogutud

tõenditega, nt pangakontoväljavõtted, äriregistriväljavõtted, sideettevõtjalt saadud andmed.

326. Lubadest on selgelt jälgitav ja veenvalt põhistatud, missuguste tõendite alusel load on

väljastatud. Iga üksiku taotluse ja loa puhul, nii kohtumääruse kui prokuratuuri loa puhul, oli

äratoodud selge ja põhjendatud kahtlus iga isiku osas eraldi kuriteokahtluse mõttes, samuti

konkreetsed tõendid (sealjuures muud tõendid lisaks teabehanketoimingute kokkuvõttele), mis

viitavad sellele kahtlusele ja asjaolud, miks ei ole võimalik tõendeid koguda muul viisil kui

jälitustoimingutega. Sealjuures on oluline, et põhjendused hõlmavad ka seda, et tõendeid ei

ole võimalik koguda muul viisil nö õigel ajal. Esinevad selgelt jälgitavad ja veenvad

põhjendused, miks ei ole võimalik (tol ajahetkel) tõendite kogumine muude

menetlustoimingutega. Samuti on selgelt jälgitav ja veenvalt põhistatud asjaolud, mis tingisid

jälitustoimingute jätkamise pikendamise.

327. Kohus tutvunud jälitustoimiku materjalidega leiab, et prokuröri ja kohtu lubade alusel

tehtud jälitustoimingud on õiguspärased ja jälitustoimingu lubade põhjendamisel on järgitud

ultima ratio nõudeid ja load vastavad kohtupraktikas omaks võetud nõuetele.

328. Jälitustoimingud on teostatud lubades märgitud ajal, viisil ning isikute suhtes ja ulatuses.

6.1.3.1. T P ja T V vahelisest kliendisuhtest

329. Avalike andmete alusel on T V advokatuuri liige alates 31. maist 2005 ja vandeadvokaat

alates 04. märtsist 2008 (https://www.advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/eesti-advokaadid/T-

V).

330. Kohus ei ole tuvastanud T P ja T V vahelisi vestluseid 17. veebruari 2017 jälitustoimingu

protokollis (T 68 lk 55 – T70).

331. Kohus tuvastas, et T P ja T Vi vahelisi vestluseid on kajastatud 16. veebruari 2017

koostatud jälitustoimingu protokollis (T 71 lk 86-89).

332. 16. veebruari 2017 protokolli kohaselt anti Harju Maakohtu määrustega (Harju

Maakohtu 23. jaanuari 2015 määrus nr 32, Harju Maakohtu 20. märtsi 2015 määrus nr 128 ja

Harju Maakohtu 22. mai 2015 määrus nr 246) luba teostada ajavahemikul 23. jaanuar 2015

kuni 22. juuli 2015 jälitustoimingut, teabe salajane pealtkuulamine ja vaatamine, järgneva

isiku osas tema kasutuses olevate sidevahendite kaudu järgnevalt: T P kasutuses olevate

telefoni abonentnumbrite XXX, XXX ning samuti teiste tema kasutuses tuvastatavate

sidevahendite ja abonentnumbrite kaudu temaga kontaktis olevate isikutega üldkasutatava

elektroonilise side võrgu teel edastatavate sõnumite või muu teabe salajane pealtkuulamine, -

vaatamine ja salvestamine.

333. 16. veebruari 2017 protokollist nähtub, et 21. mail 2015 ja kahel korral 25. mail 2015 on

pealt kuulatud T V ja T P vahelisi telefonikõnesid.

334. Kaitsja leiab, et T P ja T Vi vahelised telefonivestluste kasutamine tõendina tulenevalt

KrMS § 72 lg 1 p 4 ja § 1267 lg 2 ei ole lubatav.

335. Kohtumenetluses T Vit ülekuulatud ei ole. Tegemist on tunnistajaga, kelle ülekuulamisest

prokuratuur loobus, kuid tema ülekuulamist ei ole taotlenud (ülevõtnud) ka T P kaitsja ega

mõni teine kaitsja.

336. Süüdistatavana T P keeldus ütluste andmisest ega ole avaldatud ka tema kohtueelses

menetluses antud ütlusi, millest kohus saab järeldada, et ta ei ole ka varasemalt ütlusi andnud.

337. Sellest tulenevalt saab kohus anda hinnangu T P ja T Vi väidetava kliendi- advokaat

suhte olemasolu kohta kriminaalasjas olevate dokumentide pinnalt.

338. Tunnistaja A R ütluste kohaselt (BMLG juhatuse liige)../../..T (P) tahtis vist T Vit../../..T

V on meil põhiline advokaat olnud (K 16 lk 62pö).

339. T P on koostanud 02. veebruaril 2018 dokumendi/teatise „käsundi andmine“, mille

kohaselt annab ta oma õigusnõustajale vandeadvokaat T Vile, vastavalt OÜ Advokaadibüroo P

& Hallmägi ja tema vahel 08. novembril 2006 sõlmitud kliendilepingule, käsundi sõlmida 5.

veebruaril 2018 Osaühingu osa müügileping ja Ühinemisleping nendes toodud tingimustel.

Dokumendile on lisatud osaühingu osa müügileping (E OÜ) ja ühinemisleping (A 2 lk 127-

138).

340. T V edastab 29. aprillil 2016 Advokatuuri üldisele e-posti aadressile

advokatuur@advokatuur.ee teavituskirja, milles annab Advokatuurile teada juriidilise isiku

osaluse omandamisest ning juriidilise isiku juhtorganisse kuulumisest. E-kirjaga edastab T V

advokatuurile kaks allkirjastatud teavitust, milles annab teada, et ta on alates 08. novembrist

2006 OÜ E osanik ja juhatuse liige. Teavituses on märgitud, et nimetatud juriidilises isikus

osaluse omamine ja juhtorganisse kuulumine on osa õigusteenuse osutamisest vastavalt OÜ

Advokaadibüroo P & Hallmägi ja kliendi vahel 08. novembril 2006 sõlmitud

kliendilepingule/../Vastavalt kokkuleppele kliendiga toimub osaluse omamine tähtajatult (A 4

lk 131-134). E Su nime e-kirjadest ei nähtu.

341. Kohtule ei ole esitatud ega ole ka kaitsja sisustanud, milles väljendus pealtkuulatud

kõnedes T P kui kliendi ja T Vi kui advokaadi konfidentsiaalsuskaitsealasse kuuluva suhte

rikkumine. Kaitsja on pelgalt välja toonud, justnagu tunnistajate R ütlustest ja e-kirjadest

nähtuks, et T V on pikaajaliselt olnud T P advokaadiks, kuid ei ole teostatud toimingute

mõttes seda väidet kuidagi sisustanud. Kohtule ei ole esitatud käsundis märgitud 08.11.2006

sõlmitud kliendilepingut. Kohtule on teadmata antud lepingu sisu, ulatus, kehtivus jms.

342. Sealjuures on kaitsja toetunud KrMS § 72 lg 2 esimesele lause osale, kuid on jätnud

tähelepanuta edasise piirangu.

343. Nimelt kehtib piirang vaid juhul, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses

teatavaks saanud asjaolud, ning sedagi järgnevates lõigetes toodud erisustega.

344. Märgitu tähendab, et antud sätte kaitsealas on vahetult ja ainult need vestlused, millised

on seotud kaitseteenuse osutamisega, mitte igasugused vestlused advokaadi ja kliendi vahel.

345. AdvS § 43 lg 2 kohaselt on advokaadile usaldatud andmed konfidentsiaalsed. Seega

olukorras, kus eksisteerib lepinguline advokaadi ja kliendi suhe ning tegemist on õigusteenuse

osutamisega, laieneb konfidentsiaalsuskaitse kogu õigusteenuse osutamisega seotud teabele.

Konfidentsiaalsuskaitsesse on võimalik sekkuda olukorras, kus advokaat on otseselt seotud

kuriteo toimepanemisega. Kui advokaati pole vastutusele võetud ja talle pole kahtlustust

esitatud, pole ka alust rääkida advokaadi osavõtust kuriteo toimepanemisel (Riigikohtu otsus

nr 1-08-15079/73 p 8.1.2). Käesolevas asjas vandeadvokaat T Vile süüdistust esitatud ei ole.

346. AdvS laiendab kliendi ja advokaadi usaldussuhte kaitse advokaadi kogu kutsetegevusele

ja kindlustab kliendi-advokaadi usaldussuhte kaitse kõiges, mis seondub õigusteenuse

osutamisega. Õigusteenuse mõiste on advokatuuriseaduses defineeritud avaralt, mistõttu

advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsuse nõue hõlmab lisaks

õigusnõustamisele, isiku esindamisele või kaitsmisele kohtus, kohtueelses menetluses või

mujal ning isikule dokumendi koostamisele ka kliendi huvides mõne muu õigustoimingu

tegemist (AdvS § 40 lg 1).

347. Riigikohus on 13.06.2013 lahendis nr 3-1-1-64-13 (p 9.1, 9.2 ja 9.3) tõlgendanud

advokaadi kutsesaladuse kaitseala kitsendavalt, leides, et advokatuuriseaduse § 43 lg-s 2

nimetatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene advokaadi ja selle isiku suhtlusele, kes ei olnud

selle advokaadi klient.

348. Euroopa Kohtu praktika toob olulise erisuse sisse võrreldes riigisisese regulatsiooniga.

Kohtuasjas Akzo Nobel Chemicals Ltd tõstatasid hagejad küsimuse äriühingu ja äriühingu

palgal oleva (in-house) juristi teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitse kohta. Ettevõtja

nõustaja oli advokatuuri kuuluv advokaat, kuid andis õigusabi äriühinguga sõlmitud

töölepingu alusel. Euroopa Kohus leidis, et pole põhjendatud laiendada teabevahetuse

konfidentsiaalsuse kaitset õigusnõustajatele, kes on oma kliendiga seotud töösuhte kaudu

(EKo 14.09.2010 C-550/07, Akzo Nobel Chemicals vs komisjon, p 69-75).

349. Riigikohus on 26. mai 2010 otsuses nr 3-1-1-22-10 p-s 15 leidnud, et kohus on pädev

otsustama, kas tegemist on kutsetegevuse saladusega ehk õigusabi osutamisega seotud

teabega, ja sellest tulenevalt ka selle teabe tõendina kasutamise lubatavuse üle.

350. AdvS § 55 sätestab, et advokaat sõlmib õigusteenuse osutamiseks isikuga kliendilepingu.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

351. Kohtul puudub igasugune teave selle kohta, millist advokaadi-kliendi suhet just tol

ajahetkel toimunud vestlused kaitsja nägemuse kohaselt hõlmasid. Kohtule arusaadavalt oli

kliendileping sõlmitud T Vi ja T P vahel 08. novembril 2006, kuid täpsemad andmed, mh

kestvuse kohta, kohtul puuduvad.

352. Pealtkuulatud vestluste sisust saab järeldada, et kõne objektiks on E Su üldkoosoleku

protokolli allkirjastamine, raha jagamine ja kokkusaamine lõunatamiseks. Ühtegi taolist

nüanssi, millest saaks järeldada, et vestlus sisaldab T Vi kui advokaadi ja T P kui kliendi

vahelist õigusteenuse osutamist, kohus ei ole tuvastanud. E-kirjades märgitud äriühinguid, E

Sut ega BMLG-d ei ole käesolevas asjas kohtu alla antud ega ole kohtule esitatud tõendeid ka

selles, et vastaval ajal oleks neile kahtlustus olnud esitatud. Kõned ei puuduta käsundis

märgitud äriühinguid (E, M).

353. Samuti ei ole oluline, kas ja mis äriühingutega (ka nö T P juhtimisel) T V seotud oli,

kuivõrd kohtu alla on antud T P füüsilise isikuna ning kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit

selle kohta, et vandeadvokaat T Vil ja eraisikul T Pl oli pealtuulamise ajal kehtiv õigusteenuse

osutamise leping.

354. Siinkohal on ka märkimisväärne kõnedest silma jääv nö tagurpidi loogika ehk siis

advokaat peaks justnagu raha tellima ja välja võtma ja kliendile üle andma. Taoline

teemapüstitus ei haaku üldise arusaamaga õigusteenuse osutamisest ka mitte selle tasustamise

kontekstis.

355. Seega ei ole kohus tuvastanud, et T P kui eraisiku ja advokaat T Vi vahel oleks olnud

õigusteenuse osutamise leping vm kliendisuhe ega sedagi, et antud vestlused peaksid olema

kaetud konfidentsiaalsuskaitsega. Arvestades siinkohal veel A R ütlusi („meie põhiline

advokaat“), tuleb pigem pidada tõenäoliseks, et T V täitis äriühingu palgal oleva (in-house)

juristi rolli, mistõttu pole põhjendatud laiendada teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitset

(õigusnõustajatele, kes on oma kliendiga seotud töösuhte kaudu). Eeltoodu alusel jäävad

kaitsja etteheited tagajärjetuteks.

356. Eeltoodu alusel leiab kohus, et jälitustoimingutega kogutud tõendid, s.o. 16. jaanuari

2015 teabehanketoimingute kokkuvõte nr XXX koos lisadega, 16. veebruari 2017

jälitustoimingu protokoll koos lisadega ja 17. veebruari 2017 jälitustoimingu protokoll koos

lisadega on lubatavad, usaldusväärsed ja asjakohased tõendid.

6.1.4. Kaitsjatele juurdepääsu võimaldamata jätmine teabehanke- ja jälitustoimikule

357. Kohus jääb selle juurde, et juhindudes RSVS § 29 lg 2 ja KrMS § 12614 lg 1 p 7, ei saa

kaitsjatele võimaldada juurdepääsu JAS alusel kogutud teabele, sh halduskohtu lubadele ja

peadirektori korraldustele ning jälitustoimikule järgmistel põhjustel.

358. Jälitustoimik teenib kriminaalmenetluses tõe tuvastamise eesmärki konkreetse kuriteo

osas, mistõttu on teostatud toimingud otseselt selle kuriteo avastamise/tõendamisega seotud

ning kuriteokvalifikatsiooni eripära arvestades planeeritud ja läbiviidud vastavalt politseitöö

meetoditele ja taktikale ning võimekusele.

359. JAS alusel teostatud toimingud on aga kantud JAS-s sätestatud alustest ning võimalik

kuriteo avastamine on selles menetluses kõrvalsaadus. Materjalid sisaldavad nii

ohuhinnanguid, töömeetodeid, sh ennetamise ja tõkestamise osas, kui ka muud sünteesitud

teavet, mida kaitsepolitsei JAS alusel kogub. Käesoleval juhul ei ole teabe valdaja

Kaitsepolitseiamet asunud seisukohale, et teabehankega kogutud teave ei kujuta selle

avalikuks tulekul ohtu riigi julgeolekule ning ei ole peale JAS § 32 alusel teabe riigi

peaprokurörile edastamist, teabehankega kogutud teabelt riigisaladust ennetähtaegselt

kustutanud.

360. KrMS alusel teostatud jälitustoimingutest on Kaitsepolitseiamet puudutatud isikuid

teavitanud.

361. Antud juhul leiab kohus, et käesolevas asjas kaaluvad riigi julgeoleku vajadus ja huvi

hoida teabe-ja jälitusmenetluse meetodeid ja taktikat salajas üles süüdistatava- kaitsja õiguse,

et neile tutvustatakse kõiki materjale.

362. Ka EIK praktika ei jaata kõikide tõendite ja andmete avaldamise kohustuslikkust

süüdistatavale/kaitsjale.

363. Igas kriminaalmenetluses on konkureerivad huvid, mida tuleb kaaluda süüdistatava(te)

kaitseõigustega. Huvid, mis võivad õigustada tõendi süüdistatavale või kaitsjale avalikuks

tegemata jätmist, on EIK praktika põhjal järgmised: riigi julgeolek; vajadus kaitsta

tunnistajaid; ja hoida saladuses politsei uurimismeetodeid. Lisaks EIK täpsustanud, et mõnes

asjas võib olla vajalik tagada ka teiste isikute õigused või kaitsta tähtsat avalikku huvi (EIKo

04.04.2017, Matanovic vs. Horvaatia, p 153). Need huvid võivad õigustada materjalide

avalikustamata jätmist ja sellega kaitseõiguse piiramist vaid tingimusel, et see on: rangelt

vajalik; ning kaitseõiguste piiramine on piisavalt tasakaalustatud kohtulike protseduuridega

(EIKo 31. märts 2009, Natunen vs. Soome, p 40; 06. märts 2012, Leas vs. Eesti, p 78).

Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, millised on need kohtulikud protseduurid, mis

peavad tasakaalustama kaitseõiguste piiramise tõttu tekkivad raskused süüdistatavale ja tema

kaitsjale (seotud salajase jälitustegevusega kogutud tõenditega, mille avalikustamine on

probleemne), ja need on järgmised: kuivõrd on kaitse kaasatud tõendi avalikustamise üle

otsustamise protsessi; ning kas asja arutav kohu saab otsustada tõendi salastamise põhjuste üle

ning tutvuda tõendi saamise materjalidega. EIK on selgitanud, et kaitset tuleb informeerida,

lubada tal teha ettepanekuid ning osaleda tõendi avalikustamise üle otsustamises nii palju kui

võimalik. Tõendi avalikuks tegemise peab otsustama kohtunik, kes on teadlik varatud tõendi

sisust, selle iseloomust ja saamise viisist (EIKo 16. veebruar 2000, Jasper vs.

Ühendkuningriik, p 53-54).

364. Käesolevas asjas on prokuratuur teinud kaitsjatele kättesaadavaks teabehanketoimingute

kokkuvõtte kui ainsa nende valduses oleva tõendi, mis pärineb teabetoimingutest ning

jälitustoiminguprotokollid, millistele kaitsjatel/süüdistatavatel on olnud võimalus esitada

vastuväiteid, seada tõendi lubatavust, asjakohasust ja usaldusväärsust kahtluse alla nii

kaebemenetlustes kui avalikul kohtuistungil. Kaitsjad on vaidlustanud teostatud toimingud nii

kohtueelses menetluses määruskaebemenetluse kaudu kui ka kohtumenetluses.

365. Siinkohal on kaitsjad ja prokurörid JAS alusel kogutud materjalide osas samas seisus.

Teabevaldajaks ei ole ei Riigiprokuratuur ega ka Harju Maakohus, vaid on Kaitsepolitseiamet.

Mõlemale poolele (prokuratuur, kaitsjad) on kättesaadav ainult kriminaalasja lisatud

teabehanketoimingute kokkuvõtte, mitte muud JAS alusel kogutud materjalid.

366. KrMS § 211 lg 2 kohaselt selgitavad uurimisasutus (ja prokuratuur) kahtlustatavat ning

süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud.

367. Kohus leiab, et sellest tuleneb, et kui jälitustegevuse, sh JAS alusel teostatud toimingute

tulemusena on saadud süüdistatavat ilmselt õigustavat teavet, tuleb ka see vormistada

jälitustoimingu protokollis või teabehanketoimingute kokkuvõttes ja lisada

kriminaaltoimikusse.

368. Põhjendatuks saab pidada kaitsjate teadmisvajadust seoses tõstatatud huvide konfliktiga

M Pu isikuga seoses, selles osas on kohus eelnevalt ka vastuse andnud. Kuivõrd aga

Kaitsepolitseiameti töötajate nimed on riigisaladus, mida Kaitsepolitseiamet ei avalda, siis

ühelgi juhul ei saaks kaitsjad tutvuda Kaitsepolitseiameti töötajate nimedega, sh M Pu nimega

(need andmed kaetaks igal juhul kinni), mistõttu selles osas sai kontrolli teostada üksnes

kohus.

369. Samuti ei oleks võimalik jälitustegevusega kogutud andmeid tutvustada nii

teabehankemenetluses kui jälitustoimikus tuginedes KrMS § 12614 lg 1 p 1-7.

370. Nii JAS kui KrMS alusel kogutud materjalid sisaldavad suures osas sünteesitud teavet.

Sellelaadset sünteesitud teavet sisaldavad ka halduskohtu load. JAS alusel läbiviidud

menetluses on kuriteotunnuste avastamine kõrvalsaadus. JAS alusel kogutud materjalid ja

samuti jälitustoimik sisaldavad suurel määral materjale, mis puudutavad KrMS § 12614 lg 1 p

1-6 sätestatud andmeid ja just kujul, mis ei ole teineteisest eraldatavad p 7 mõttes. Kohtul on

kaalutlusõigus vaid nende tõendite tutvustamise osas, mis ei sisalda KrMS §-s 12614 p-des 2,

4, 5, 6 ja 7 märgitud andmeid. Kohtukoosseisu hinnangul, kattes kinni eelmärgitud andmed,

siis kaoks nende toimikute tutvustamise mõte, sest üksikud sõnad ja seosetud laused ei annaks

kaitsjatele sisulist väärtust ega kasutatavat infot.

371. Kohus leiab, et andmete tutvustamata jätmine kaalub üles jälitustoimingutele allutatud

isikute põhiõiguste riive. Käesolevas asjas on kohtukoosseis teostanud JAS alusel kogutud

teabe ja muude Kaitsepolitsei struktuuri ja tööga seotud dokumentide kontrolli, samuti

jälitustoimiku kontrolli.

372. Nimetatud riive tasakaalustamiseks loeb kohus lisaks enda poolt kontrolli teostamisele

samuti jälitustoimikute osas süüdistatavatele antud võimalust enda osas materjalidega

tutvumas käia ning KrMS § 224 lg 3 kohaselt võimalust tutvuda nii teabehanketoimingute

kokkuvõtte kui jälitusprotokollide lisadega.

373. Samuti on kaitsjad tutvunud osaliselt kriminaalmenetluses jälitustoimingute aluseks

olnud prokuratuuri taotluste, lubade ja kohtumäärustega ning vaidlus nende seaduslikkuse üle

on läbinud kolmeastmelise kohtuliku kontrolli määruskaebemenetluses.

374. Kaaludes praeguses asjas ühelt poolt andmete tutvustamata jätmisega kaasnevat

kaitseõiguse riive suurust ja teiselt poolt kõnealuste andmete tutvustamisega kaasnevat ohtu

samalaadsete jälitustoimingute edaspidisele efektiivsusele, et prokuratuuri teabe- ja

jälitustoimiku, sh taotluste, on lubade ja maakohtu määruste täielik tutvustamata jätmine

KrMS § 12614 lg 1 p-de 6 ja 7 alusel põhjendatud. Kuivõrd kogu jälitustoimik on kokkuvõtvalt

nimetatud taotluste, lubade ja määruste aluseks ja tulemiks, sisaldab see samuti märgitud

teavet, ega kuulu avaldamisele.

375. Kaitsja Muna poolt küsitud kolme kaitsepolitseiametniku nimede osas selgitab kohus, et

kohus on vahetult kontrollinud ja tuvastanud, et kaitsepolitseiametniku ees- ja perekonnanimi

(kellele viidatakse 04. jaanuaril 2017 koostatud vaatlusprotokollis (K 40, lk 237,

vaatlusprotokolli p 2), töötõendi nr XXX; kaitsepolitseiametniku ees- ja perekonnanimi,

kellele viidatakse 22. märtsil 2016 koostatud vaatlusprotokollis (K 74 lk 5, vaatlusprotokolli p

2), töötõendi nr XXX ja kaitsepolitseiametniku ees- ja perekonnanimi, kellele viidatakse 24.

augustil 2016 koostatud vaatlusprotokollis (K 77 lk 150, vaatlusprotokolli p 2) ja 03.11.2016

koostatud vaatlusprotokollis (K 77 lk 168, vaatlusprotokolli p 2), töötõendi nr XXX) ei ole M

P. Nende isikute nimed on riigisaladus, mille valdaja on Kaitsepolitseiamet, mistõttu kohus

nende nimesid avaldada ei saa.

6.1.5. Jälitustegevuse kestvusest

376. Kaitsjad leiavad, et JAS alusel teostatud jälitustoimingute aeg tuleb arvata KrMS alusel

teostatud jälitustoimingute aja hulka, mistõttu on ületatud üheaastane piir.

377. Kaitsjate taoline etteheide jääb tagajärjetuks. JAS alusel toimetatavat jälitustegevust ei

arvestata kriminaalmenetluses toimetatava jälitustegevuse aja hulka.

378. Antud küsimust on vaaginud Riigikohus, leides, et (Riigikohtu 14. detsembri 2017

määrus nr 1-17-7077 p 76), et JAS alusel tehtud teabehanketoiminguid ei saa käsitada

jälitustoimingutena KrMS § 1263 mõttes, mistõttu pole alust ka nende toimingute tegemisele

kulunud aega arvata KrMS §1264 lg 6 sätestatud tähtaja hulka (Riigikohtu 10. aprilli 2017

otsus nr 3-1-1-101-16, p 21). Formaalse vahetegemise kõrval oleks teabehanketoimingute ja

jälitustoimingute samastamine meelevaldne ka sisuliselt, sest nende toimingute tegemise

eesmärk on erinev. Julgeolekuasutuste seaduse alusel tehtavate toimingute tulem ei pruugi

väljenduda kriminaalmenetluse alustamises, samas kui kriminaalmenetluse seadustikus ette

nähtud jälitustoiminguid tehakse tõe tuvastamiseks konkreetses kriminaalasjas, s.t eeskätt juba

toime pandud ja veel toime pandavate kuritegude ettevalmistamise, avastamise või

tõkestamise eesmärgil tõendite kogumiseks (KrMS § 1261 lg 2 ja § 1262). Seejuures on

jälitustoimingute tegemine lubatud vaid konkreetsetel kriminaalmenetluse seadustikus

nimetatud juhtudel, s.t selles seaduses loetletud tegude puhul ja alustel.

379. Kokkuvõtvalt ei ole kohus minetusi tuvastanud ja leiab, et vaidlustatud tõendid on

lubatavad.

6.2. Muud vaidlustatud kirjalikud tõendid

6.2.1. E Se kinnipidamine ja õiguste deklaratsioon

380. E Se kahtlustatavana kinnipidamise protokoll on koostatud 27. augustil 2015 kell 00.30,

kuid protokolli punktist 6 nähtuvalt on kinnipidamise aeg 26. august 2015 kell 10.40 ja koht

XXX, Tallinn (HTG I AS kontoris).

381. KrMS § 217 (üldalustena lõigetest 2 ja 3) tuleneb kohustus koostada kinnipidamise kohta

protokoll, kuid seaduse sõnastusest ei tulene, millisel ajahetkel tuleb kinnipidamisprotokoll

koostada. Ei ole nõutav viivitamatu protokolli koostamine. Praegusel juhul on E S olnud

alates kinnipidamisest, s.o 26. augustist 2015 alates kell 10.40, järjest allutatud

menetlustoimingutele (läbiotsimised). Kohtu hinnangul ei saa pidada ebamõistlikuks tema

suhtes kinnipidamise protokolli koostamist 27. augustil 2015 kell 00.30. Oluline on, et

protokollis on kajastatud õigesti kinnipidamine faktiline aeg (kell 10.40) ning seda on

käesoleval juhul tehtud. Seetõttu ei ole võimalik rikkumist tuvastada.

382. Samuti ei ole absoluutne õigus enda kinnipidamisest lähedase teavitamine, piirang

tuleneb KrMS § 217 lõikest 10. Siinkohal ei ole seaduses ka nõuet, et tegemist oleks

prokuratuuri kirjaliku loaga. Oma kinnipidamisest on E S soovinud teavitada L K (p 13,

kirjutatud omakäeliselt (T 72 lk 46-48). Samas nähtub, et teavitatud on L K, kes oli E Se

ülemuseks emafirmas T G AS. E S ei ole kinnipidamisel märkustes, avaldustes ega taotlustes

kirjeldanud, et ta soovis teavitada mõnda teist lähedast inimest ja sellest keelduti. Taoliselt ei

ole kohus rikkumist tuvastanud.

383. E Sele on kinnipidamiseprotokolli punkt 2 kohaselt selgitatud KrMS § 34-st tulenevaid

õigusi ja kohustusi (mh keelduda ütluste andmisest). Samuti selgitati, et tema õigust kaitsja

abile ning olla kaitsja juuresolekul üle kuulatud, esitada taotlusi ja kaebusi, teha

menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis

protokollitakse. Kahtlustatav on andnud õiguste ja kohustuste ning nende õiguse sisu

selgitamise kohta kinnitava allkirja. Kinnipidamise protokollist nähtuvalt ei olnud E Sel

avaldusi ega taotlusi (p 10, kirjutatud omakäeliselt). Protokolliga on ta tutvunud, puudusid

märkused protokolli kohta (p 12, kirjutatud omakäeliselt) ning protokoll on ka tema poolt

allkirjastatud.

384. Kohtule ei ole esitatud E Se õiguste deklaratsiooni. 11. mai 2023 kohtuistungil teatas

prokurör, et „deklaratsiooni täna ei esita“ (K 42 lk 129). 23. mai 2023 kohtuistungil lubas

prokurör esitada järgmisel istungil veel kirjalikke tõendeid sh õiguste deklaratsiooni (K 42 lk

246-247). Järgmine istung pidi toimuma 25. mail 2023. Seoses E Sel kaitsja A Simsoniga

lepingu lõppemisega, lükati istung edasi. 08. juunil 2023 pidi prokuratuur esitama viimased

tõendid. 07. juunil 2023 esitas E Se uus kaitsja Anu Toomemägi-Kivistik taotluse istungi

edasilükkamiseks. 04. septembril 2023 jätkusid istungid ning sellel istungil esitas prokuratuur

viimased kirjalikud tõendid, sh E Sega seonduvalt, kuid mitte õiguste deklaratsiooni (K 44 lk

36). Rohkem tõendeid prokuratuur E Se osas ei esitanud (K 44 lk 37 pö).

385. E Se kinnipidamise (T 72 lk 46) ega läbiotsimise protokollis (T 35 lk 39) ei ole

fikseeritud E Sele õiguste tutvustamise aega, kuid mõlemast nähtuvalt on E Sele tema õigusi

ja kohustusi tutvustatud (KrMS § 217 protokoll p 2, 26. augusti 2015 läbiotsimise protokolli p

6) ning ta on isiklikult nendega tutvumise kohta allkirja andnud. Sealjuures on läbiotsimise

määruse punktis 6 kirjas, et E Sele on tutvustatud läbiotsimise määrust ja õiguste

deklaratsiooni ning määrusele ja õiguste deklaratsioonile kirjutas isik tutvumise kohta oma

allkirjad. Protokolli on koostanud kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist J R, keda ei ole ükski

osaline kohtusse tunnistajana kutsunud. Läbiotsimine on aset leidnud paralleelselt

kinnipidamisega. Kinnipidamise protokollist nähtuvalt ei olnud E Sel avaldusi ega taotlusi.

Protokolliga on ta tutvunud, puudusid märkused protokolli kohta ning protokoll on ka tema

poolt allkirjastatud. E S ei ole vaidlustanud, et kinnipidamise protokollis ja läbiotsimise

protokollis tema allkiri on.

386. 18. oktoobri 2023 kohtuistungil on E S vastanud küsimusele, kas ja millal talle õigusi

tutvustati, et „siis kui nad uksest sisse tulid, siis oli sellel ühel teisel mehel äkki kaks A4 ja

ütles, et loe siit neid, võisid olla õigused ja kohustused“ ja selgitas edasiselt, et tema ei ole

tõenäoliselt neid läbi lugenudki. Samuti toimus E Se ja politseiniku vahel vestlus, mille käigus

E S väljendas, et „äkki ta peaks otsima advokaadi“ (K 46 lk 218 pö).

387. Seega ei saa üheselt väita, et õiguste deklaratsiooni ei ole E Sele tutvustatud, antud ega

ole ka tema poolt allkirjastatud. E S möönab, et „võis olla mingi paber, kirjutas alla

dokumentidele, kuid läbi neid ei lugenud“. Samuti ei ole E S avaldanud, et ta soovib kaitsjat.

Mõttevälgatust, et äkki peaks kaitsja osalema, ei saa võtta taotlusena kaitsja osalemiseks. Kui

E S peale toimunud vestlust taolist taotlust ei esitanud, ei pidanud menetleja ka seda eeldama.

Taoliselt puudub aga kohtul igasugune tõsikindel versioon, mida oleks tarvis ümberlükata.

388. E Se enda ütluste ja esitatud kinnipidamise- ja läbiotsimise määruse alusel on kohtul

veendumus, et 26.08.2015 sisenedes E Se töökohta HTG I ruumidesse, toimus esmalt E Se

kinnipidamine, tema teavitamine kinnipidamisest ning sellele järgnes koheselt E Se õigustega

tutvustamine, sealjuures on E S saanud tutvuda ja saanud allkirja vastu kätte õiguste

deklaratsiooni. Seadus ei nõua õiguste tutvustamise aja fikseerimist. Seega asjaolu, et antud

aeg ei ole eraldi märgitud protokollides, ei ole rikkumine ega seda kahtluse alla õiguste

tutvustamise enda toimumist.

389. E S on täisealine, töövõimeline, juhtpositsioonil olev, haritud meesterahvas. Kahtlustatav

(süüdistatav), kinnitades (kas suuliselt või kirjalikult), et temale on õigused arusaadavad,

võtab selle riski, et menetleja avaldust taoliselt ka mõistab ning loeb toimingu (õiguste

selgitamise, vestluse kaitsja teemal) lõppenuks, mis fikseeritakse allkirjaga. Selliselt kinnitas

E S enda allkirjaga, sh avalduste, märkuste ja taotluste puudumisega, et talle on tema õigusi

tutvustatud ja ta saab enda õigustest aru. Avalduste, märkuste ja taotluste puudumine tähendab

ka seda, et E S ei soovinud lisaaega õigustega tutvumiseks ega ole avaldanud tõsikindlat soovi

kaitsja osalemiseks või lähedase teavitamiseks. E Sel oli esimesest menetlustoimingust

järgnevast päevast alates kokkuleppeline vandeadvokaadist kaitsja. Ometi ei vaidlustatud

teostatud toiminguid ega väidetavat õigustega tutvustamata jätmist jms kaebekorras. Selliselt

ei ole nende väidete esitamine niivõrd palju aastaid hiljem kohtumenetluses usutav.

390. KrMS § 217 korras kinnipidamine ja sellega kaasnevad piirangud on tolle ajahetke

seisuga hinnatav menetleja kaalutlusotsustus. Kohus ei näe antud kinnipidamises mingeidki

selliseid asjaolusid, mis annaks aluse rääkida selle õigusvastasusest.

391. E S on kinni peetud kahtlustatavana KrMS § 217 lg 2 p 3 alusel- kuriteo jäljed viitavad

temale kui kuriteo toimepannud isikule ning KrMS § 217 lg 3 p 3 ja 4 alusel- ta võib

kriminaalmenetlustest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada.

392. E S on süüdistatavana kohtu alla antud, mistõttu tuleb ainuüksi selle pinnalt jaatada

piisava kuriteokahtluse olemasolu. Esitatud kahtlustuse kohaselt 27. augustil 2015 on kuriteod

toimepandud 20. aprillist 2009 kuni 2015 august, sealjuures on etteheide suures ulatuses

altkäemaksu lubamises ja andmises. E Sele esitatud kahtlustuse pinnalt tuleb möönda ka

etteheidetud kuritegude küllaltki pikka toimepanemise ajavahemikku, mis omakorda viitab

võimalusele, et töötades kinnipidamise ajal samas töökohas (HTG I) oli põhjendatud kahtlus,

et E S võis kriminaalmenetlust takistada või asuda sellest kõrvale hoiduma. J R ütlustest

tuleneb, et E Se kahtlustatavana kinnipidamine oli vajalik mitmes kohas toimingute

läbiviimiseks, oli oht, et ta võib sekkuda uurimisse ja teda oli vaja kahtlustatavana üle kuulata.

(tl 209 pöördel). Tõepoolest nähtub asja materjalidest, et E Se esmane ülekuulamine toimus

27. augustil 2015 kell 10.55 kuni 13.50 (T 72 lk 185-187) ning teine 27. augustil 2015 kell

16.35 kuni 18.00 (T 72 lk 188-189) ehk mitte vahetult peale läbiotsimisi öösel. Seda ei saa

aga menetlejatele ette heita. Teostades samal ajal kinnipidamise ja läbiotsimised on menetleja

poolt põhjendatud ülekuulamisega jätkata mitte öösel, vaid järgmisel päeval, et kahtlustatav

saaks ennast välja puhata. Mitu korda ja mis asjaolude täpsustamiseks on vaja isikut

ülekuulata on menetleja kaalutlusotsustus, kahtlustatav ei peagi taolist vajadust mõistma.

393. Siinkohal taArd, tulenevalt sellest, et E Se kahtlustus oli otseses seoses tema töökohaga

ja juurdepääsuga sinna, on menetlejal kaalutlusotsustus ka see, kas ta peab vajalikuks teostada

teatud toimingud (sh näiteks analüüsida läbiotsimiselt leitut ja kahtlustatava ütlusi)

otsustamaks isiku vahistamise vajalikkuse. Käesoleva asja mahukust ja kahtlustatavate

arvukust silmas pidades on loomulik, et taoline otsustus ei pidanud sündima vahetult peale E

Sega seotud läbiotsimiste lõppemist, vaid menetlejatel oli alus arvata jätkuvalt, et ta võib

takistada menetlust. Peale E Se ütluste andmist oli võimalik vastu võtta ka lõplik seisukoht

selles, kas on alust arvata, et ta asuks kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. E S vabastati

kinnipidamiselt 27. augustil 2015 kell 18.50 (T 72 lk 48). Ehk siis vabastas menetleja E Se

viivitamatult kui olid selgunud tema suhtes otsuse vastuvõtmiseks olulised asjaolud.

394. Tunnistaja J R ütlustest saab järeldada üksnes seda, et ta ei mäleta E Se kinnipidamise,

HTG I ruumides toimetatud läbiotsimise ja T AS ruumides teostatud vaatluse üksikasju.

Tunnistaja ei ole kordagi möönnud, et E Sele ei ole tema õigusi selgitanud, vastupidiselt. Ta

möönis, et tema võis seda teha, kuid seda võis ka uurija teha (K 48 lk 205). Tunnistajal

puudus faktiline mälupilt E Sele õiguste ja kohustuste deklaratsiooni üle andmise osas, kuid

teab, et seda on talle tutvustatud.

395. Samuti nähtub antud dokumentidest, mida E S on enda allkirjaga kinnitanud, et talle on

üle antud õiguste deklaratsioon. Seega ei ole kaitsja esitatud etteheited kinnistust leidnud ning

kohus ei ole rikkumisi tuvastanud.

6.2.2. HTG I AS läbiotsimine

396. 26. augustil 2015 kell 10.44 algas kriminaalasjas läbiotsimine aadressil XXX, mis oli

HTG I AS kontoriks. Läbiotsimise kohta koostati läbiotsimise protokoll (T 35 lk 39-43) ja

sellest nähtuvalt viis toimingu läbi J R koos teiste osalenud isikutega (protokollis on nendeks

märgitud kaitsepolitseiametnikud J. R, S. S, K. K, S. K, R. O). Läbiotsimise aluseks oli Harju

Maakohtu 24. augusti 2015 kohtumäärus (T 35 lk 35-38).

397. Protokolli kohaselt lahkus HTG I ruumides teostatavalt läbiotsimiselt kella 16.00 ajal

korraks E S ja XXX ruumidesse tuli kohale N. A. Kell 17.17 saabus E S tagasi.“ (T 35 lk 40).

E S on protokolli lõpus punktis nr 8 selgitanud, et tal ei ole läbiotsimise protokolli kohta

märkusi, see on tema poolt läbi loetud ja õige. Samuti on ta saanud kätte protokolli ärakirja (T

35 lk 43). Protokolli kõik leheküljed on E Se poolt allkirjastatud.

398. KrMS § 91 sätetatust ei tulene ei isik, kelle juures läbiotsimist toimetatakse, peab ise

vahetult kogu aja viibima läbiotsimise juures. KrMS § 91 lg 1 sätestab kohustuse tutvustada

läbiotsimise määrust, kuid lõikest 8 tuleneb vaid piirang, et advokaat või notar peavad viibima

nende juures teostatava läbiotsimise juures. Kui asjaomane notar või advokaat ei saa

läbiotsimise juures viibida, peab läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine sama

advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, selle võimatuse korral teine notar või

advokaat.

399. Praegusel juhul on E S juhatuse liikmena viibinud isiklikult HTG I ruumides toimetatava

läbiotsimise juures kuni 16.00, mil tema lahkudes tuli kohale HTG I töötaja N. A. E S

märkused, taotlused ja avaldused protokolli kohaselt puudusid. Samuti ei avaldanud ta

kohtuistungil, et ta oleks politseinikele väljendanud soovi kohale jääda või nõusoleku

puudumist kaasaminemiseks. Selliselt, nõustudes kasvõi vaikides N. A osalemisega enda

asemel, andis E S juhatuse liikmena talle õiguse enda asemel läbiotsimise juures viibida.

Samuti on E S tagasi tulnud ning viibinud läbiotsimise juures kuni selle lõpuni, allkirjastades

kõik läbiotsimise protokolli leheküljed ehk tutvudes ka kogu läbiotsimise protokolliga. Samuti

on ta saanud kätte protokolli ärakirja.

400. Asjaolu, et E S koheselt, läbiotsimise protokollis ei teinud märkusi, on olulise kaaluga

menetlustoimingu seaduslikkuse tagantjärgi hindamisel. Samuti ei ole E S ega tema

(järgmisest päevast osalenud) lepinguline kaitsja vaidlustanud kaebemenetluses läbiotsimist

ega seal toimunut.

401. Kohus möönab, et E Se kohalviibimine kogu läbiotsimise toimetamise juures HTG I

ruumides oleks olnud ennetav hilisemas etapis (nagu praeguses) vaidluste ärahoidmiseks ning

läbiotsimise jätkamisega ilma E Se juuresviibimiseta on toimunud rikkumine. Kuid olukorras,

kus E Se asemel viibis lühiajaliselt juures teine töötaja, valdava osa ajast viibis E S ise juures,

peale toimingu lõpetamist tutvus E S kohapeal protokolliga, sai protokollist ärakirja, oli

võimalus märkusteks, ei näe kohus olulist menetlusnormide rikkumist, mis tooks kaasa tõendi

lubamatuse.

402. Läbiotsimise protokollist nähtub, et E S ütles menetlejale ise oma arvutiparooli, mida

kaitsja peab samuti oluliseks rikkumiseks. Kohus sellega ei nõustu.

403. Protokolli (T 35 lk 39-43) kohaselt tehti menetlustoimingule allutatud isikule ettepanek

anda välja läbiotsimismääruses märgitud kriminaalasjas lahendamisel tähtsust omavad

objektid. Samuti selgitati E Sele, et kui eelpool nimetatud ettepanek läbiotsimise määruses

märgitud objektide vabatahtlikuks väljaandmiseks jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et

seda on järgitud osaliselt, toimetatakse otsingud, mille juures tal on õigus viibida ning et ta on

kohustatud seejuures täitma läbiotsimist teostavate ametnike korraldusi.

404. E S on vastanud ettepanekule, et tema kasutuses olev arvuti asub tema kabinetis, samuti

asuvad seal mõned mälupulgad. Kuna raamatupidamisteenust ostavad T AS-ilt, siis enamus

dokumente asuvad nende peamajas aadressil XXX. Seega osad lepingud, arved, muud

dokumendid ja IT haldus (serverid või vähemalt arvuteid, e-kirju saab sealt juhtida) asuvad

selle ettevõtte valduses. Tema kabinetis on mõned lepingu koopiad.

405. Läbiotsimise käiku tutvustavas punktis nr 6 on märgitud, et enne läbiotsimise algust

tutvustati E Sele läbiotsimismäärust ja „õiguste deklaratsiooni“. Samuti on punktis

kirjeldatud, et „määrusele ja õiguste deklaratsioonile kirjutas isik tutvumise kohta oma

allkirjad“.

406. Kohus eelnevalt luges tuvastatuks, et E Sele on peale kahtlustatavana kinnipidamist ja

enne läbiotsimist tutvustatud tema õigused ja kohustused. Tutvustatud õiguste deklaratsiooni

punkt 4 sätestab õiguse vaikida, koos selgitustega: „Teil on õigus keelduda

kriminaalmenetluses ütluste andmisest. Samuti on Teil õigus anda ütlusi, kuid Teie antud

ütlusi võidakse kasutada Teie vastu. Teie kaitsja võib aidata Teil sellekohast otsust teha“.

407. Sellisest õigusest teadlik olles saab iga keskmine inimene järeldada, et kõike mida ta teeb

või ütleb saab tema vastu kasutada. Samuti seda, et tal puudub kohustus teha koostööd

politseiga, mh ei ole kohustatud enda kontode kasutajanimesid ja salasõnu ning telefoni/arvuti

jm sissepääsuparooli menetlejale üle andma.

408. Kõik viited sellele, et E St oleks sunni või ähvardusega suunatud paroole avaldama,

puuduvad. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et E S andis kõnesoleva teabe menetlejale

vabatahtlikult. Soov tol ajahetkel koostööd teha väljendus ka objektide vabatahtlikus

väljaandmises, mis eelnes paroolide andmises, mh info avaldamises, et osa dokumente asub X

ruumides.

409. Seega sai kohtueelne menetleja juurdepääsu E Se läbiotsimises nimetatud seadmetele ja

kontodel olevale teabele seaduslikult ning kohus loeb sealt leitud tõendusteabe õigusega

lubatavaks. Taolist seisukohta toetab ka Riigikohtupraktika (Riigikohtu otsus 1-21-1421, p 64-

69).

6.2.3. X AS vaatlus

410. Asjaolu, et X AS ruumides L K HTG Ii ja E St puudutavat läbiotsimise määrust

tutvustati, ei tähenda, et T AS ruumides oleks sisuliselt läbiotsimine läbiviidud. Märgitut

kinnitab ka toimingu vormistamine vaatlusprotokollina 26. augustil 2015 (T35, lk 149),

millist kohus peab õiguspäraseks ja seaduslikuks. Läbiotsimise määruse tutvustamine kandis

informatiivset eesmärki, selgitamaks küsitava vajalikkust.

411. Protokolli kohaselt teostati asitõendi vaatlus aadressil Tallinnas, XXX kestusega kell

17.10 kuni 18.47. Vaadeldavaks objektiks on märgitud T AS-i infotehnoloogia teenistuse

junior system administrator K N poolt vabatahtlikult välja antud HTG I OÜ juhatuse esimehe

E Se e-posti konto ja T AS-ile kuuluvas failiserveris olemas olev HTG nimeline kataloog,

koos kõikide alamkataloogidega.

412. Uurimistoimingus osaleb T AS-i infotehnoloogia teenistuse junior system administrator

K N. Vaatluse käigu kohta on märgitud, et uurimistoimingu osalejad asuvad T AS-i

peakontoris aadressil XXX. T AS-i juhatuse liikme L K loal kopeeris T AS-i infotehnoloogia

teenistuse administraator K N T AS-i serveritest välja E Se e-posti konto, mis salvestati

Kaitsepolitseiameti välisele kõvakettale Touro s/n XXX failina „E.S.pst“. Järgmisena

kopeeriti failiserverist välja kaust „HTG“ koos kõikide alamkataloogidega, mis samamoodi

kopeeriti välisele kõvakettale Touro s/n XXX samal kujul nagu nad asusid sel ajahetkel

failiserveris. Protokolli kohaselt võeti väline kõvaketas Touro s/n XXX võetakse

kriminaalasja materjalide juurde. Asitõendi vaatlusprotokolli lõppu on lisatud hoiatus, mille

kohaselt tohib uurimistoimingus osaleja KrMS § 214 alusel kohtueelse menetluse andmeid

avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Protokolli on allkirjastanud S S

ja K N. Viimane on lisanud märkuste lahtrisse, et ta on lugenud protokolli läbi ja tal puuduvad

märkused. E Se seotust või viibimist uurimistoimingu juures protokollist ei nähtu.

413. E Se ütlustest nähtuvalt toimetas HTG I raamatupidamist T AS, mistõttu asusid ka osad

lepingud ja raamatupidamise dokumendid T AS ruumides. Seda avaldas E S ise menetlejatele

läbiotsimise rakendamisel HTG I ruumides ja enda kohtuistungil antud ütlustes (K 46 lk 199

pö). Selliselt oli HTG I raamatupidamise tegelik valdaja T G AS ning E S ei olnud pädev

andmete väljastamist otsustama.

414. Nii E Se, L K kui politseinike J R ja S S ütlustest tuleneb, et T AS ruumides andmete

väljastamiseks andis loa T AS juhatuse liige L K. T AS juhatuse liikmena oli L K pädev taolist

luba andma (TsÜS § 34), sh korraldust andma töötaja K N andmete väljastamiseks. Kaitsja

vastupidine väide on sisustamata, mistõttu pole kohtul võimalik sellele ka täpsemat vastust

anda. L K ei pidanudki olema ise menetlusosaline, vaid tema õiguslik pädevus tuleneb

juhatuse liikme seisundist.

415. Siinkohal tuleb IT-spetsialist tunnistaja S S ütlustesse suhtuda reservatsiooniga. Tema ei

olnud menetleja, vaid tugiisik, mistõttu ei pidanudki tema ise lõpuni mõistma ega teadma

teostatud toimingute õiguslikku alust. Samuti on täiesti võimalik, et sedavõrd palju aastaid

hiljem pidas ta silmas siiski E St, kellele tutvustati läbiotsimise määrust ja õiguste

deklaratsiooni. Märgitu haakuks objektiivsete tõendite ja tehioludega, kuivõrd T puudus IT-

töötajale igasugune vajadus ja põhjendatus õiguste deklaratsiooni tutvustamiseks.

416. Kuivõrd vaidlustatud toimingud olid kõrvalt hinnates rutiinsed, erilisi asjaolusid ei

esinenud, siis on loomulik, et toonased politseinikud ei mäleta detaile juhtunust. Lisaks pikale

möödunud ajale, on tegemist ka nende igapäevatööga, mistõttu oleks pigem kahtlust äratav,

kui nad mäletaksid kõike detailideni.

417. T AS ruumides ei ole toimetatud läbiotsimist. Kuigi esines kahtlus, et seal võib asuda

kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument vm (KrMS § 91 lg 1), siis annab KrMS § 83 lg

1 võimaluse koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid ka vaatlusega. Seega on

vaatlus uurimistoiming, millega saab fikseerida tõendite kriminaalasja juurde saamise käiku

ning andmeid tõendamiseseme asjaolude kohta. Seda käesoleval juhul tehtud ongi. Kuivõrd T

AS ei olnud ise menetlustoimingutele allutatud ning L K nõustus vabatahtlikult andmeid

väljastama, siis puudus vajadus läbiotsimise toimetamiseks T AS ruumides. E Se nõusolek või

selle puudumine ei ole kuidagi seostatav T AS ruumides ja serverites asuvate andmete

väljastamisega. Tegemist ei olnud HTG I ruumidega.

418. KrMS § 92 koostoimes §-ga 146 näeb ette läbiotsimise alguse ja lõpukellaaja

fikseerimise, kuid mitte üksikute kellaaegade fikseerimist (nt selle kohta, millal midagi ära

võeti, keegi liitus või lahkus toiminguga). Selliselt ei ole taoliste andmete kirjapanemata

jätmine menetlejale etteheidetav.

419. 26. augusti 2015 vaatlusprotokoll, milles väidetavalt on kajastatud 26. augustil 2015 T

AS-I peajuristi M Pi poolt vabatahtlikult välja antud Tallinna Sadam AS-i ja HTG I AS-i

vaheliste lepingute koopiad, millised oli ta nõus vabatahtlikult välja andma ja nendeks olid 18.

märtsi 2011 nr 08011 üürilepingu koopa koos lisadega kokku 10-l lehel, 23. veebruari 2009 nr

05409 töövõtulepingust koopia koos lisadega kokku 8-l lehel ja 03. mai 2010 nr 12110

üürilepingust koopia koos lisadega, mis kinnitati turvaklambriga XXX. (T 35 lk 145-146) uue

koosseisuga asja arutamisel kohtule esitatud ei ole. Kaitsja ei saa vaidlustada tõendit, mida

prokuratuur ei ole esitanud.

420. Erinevalt kaitsjast, ei näe kohus ebaselgust E Sega läbiviidud toimingute osas. 26.

augustil 2015 saabusid politseinikud HTG I ruumidesse, E Sele teatati tema kahtlustatavana

kinnipidamisest, tutvustati tema õigused, anti üle õiguste deklaratsioon, misjärel tutvustati

läbiotsimise määrusega seonduv. Läbiotsimise toimetamisel HTG I ruumides avaldas E S, et

osa materjale asub T AS-s, misjärel suundus grupijuht koos E Se ja IT-spetsialistiga T AS-i.

Samal ajal jäi HTG I ruumis toimetatava läbiotsimise juurde E Se teadmisel N. A. T AS

juhatuse liikmele L Kile selgitas politsei olukorda, sh E Se kinnipidamisest ja läbiotsimisest

HTG I ruumides. L K andis korralduse välja anda küsitud materjalid, misjärel toimetati

vajalikud toimingud. Seejärel suundusid politseinikud koos E Sega tagasi HTG Ii ruumidesse,

kus viidi läbiotsmine lõpuni. E Sele tutvustati protokoll, anti ärakiri ja ta toimetati

politseiruumidesse, kus vormistati kirjalikult tema kahtlustatavana kinnipidamine. Järgmisel

päeval toimus kaks E Se ülekuulamist kahtlustatavana, misjärel E S vabastati.

421. Seega sai kohtueelne menetleja juurdepääsu E Se läbiotsimises nimetatud seadmetele ja

kontodel olevale teabele seaduslikult ning kohus loeb sealt leitud tõendusteabe õigusega

lubatavaks. Taolist seisukohta toetab ka Riigikohtupraktika (Riigikohtu otsus nr 1-21-1421, p

64-69).

422. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pole alust kaitsja poolt viidatud järgnevaid tõendeid

kõrvale jätta ning tegemist on lubatavate tõenditega:

a) 26. augusti 2015 vaatlusprotokoll, millega toimus T AS ruumides (XXX) E.S.pst faili

kopeerimine Kaitsepolitseiameti andmekandjale;

b) 16. mai 2016 vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud T AS ruumides 26. augustil 2015

teostatud vaatluse raames saadud tõendeid, s.o Kaitsepolitseiameti andmekandjale

kopeeritud faile - E Se meilivahetust ja sealt erinevaid e-kirju ja nende manuseid,

millised esitati ka kohtule;

c) 26. augusti 2015 vaatlusprotokoll, millega toimus T AS valduses olev HTG I AS ja

Tallinna Sadam AS vahel sõlmitud kolme lepingu nö kaasavõtmine.

423. Eelnevast tulevalt puudub alus ka kaitsjate taotlustes märgitud neist tulenevate tõendite

kõrvale jätmiseks.

6.2.4. A A ja K Ti elukohtade läbiotsimine

424. AK kaitsjad on vaidlustanud:

a) 26. augusti 2015 läbiotsimisprotokolli, mille kohaselt teostati läbiotsimine A A (uue

nimega M) elukohas aadressil XXX asuvas korteris (T 16 lk 101-113)

b) 26. augusti 2015 läbiotsimisprotokolli, mille kohaselt teostati läbiotsimine K Ti

elukohas aadressil XXX ja selle juurde kuuluv panipaik (T 19 lk 188-191).

425. A A ja K Ti elukohtades teostatud läbiotsimised on vaidlustanud AK kaitsjad. Kohtul

puudub teadmine, et A A ja K T ise oleksid märgitud toiminguid vaidlustanud, sh väitnud, et

nad ei saanud aru õigusest keelduda sisselogimistel/paroolide väljastamisel koostööst

politseiga (aktiivse kaasabi osutamisest). Taolisi andmeid ei nähtu ühestki järgnevalt

käsitletavast dokumendist.

426. Seega saavad AK kaitsjate väited põhineda üksnes õiguste deklaratsiooni väidetaval

puudulikul sõnastusel ja esitatud kirjalike dokumentide (kinnipidamise protokoll, läbiotsimise

protokoll, õiguste deklaratsioon) tõlgendamisel.

427. Kohus ei ole tuvastanud tõendite kogumisel menetluslikke eksimusi.

428. A A peeti kahtlustatavana kinni 26. augustil 2015 enda elukohas XXX kell 10.55 (T 72 lk

18). A A elukoha läbiotsimisega alustati kell 10.55 (T 72 lk 18-19). A A on saanud 26. augustil

2015 õiguste deklaratsiooni koopia, mida ta on kinnitanud allkirjaga (T 16 lk 198, T 72 lk 16-

17).

429. K T peeti kahtlustatavana kinni samal päeval kell 09.10 XXX (T 72 lk 24-29). K T sai

õiguste deklaratsiooni koopia kätte 26. augustil 2015 kell 09.28, mida ta on kinnitanud

allkirjaga (T 72 lk 20-23).

430. Nii A A kui ka K Ti kinnipidamise protokollides on märgitud, et kahtlustatava(te)le on

tutvustatud õigusi ja kohustusi ning nende sisu, sh õigust vaikida ja õigust keelduda

kriminaalmenetluses ütluste andmisest, õigust kaitsja abile ning olla kaitsja juuresolekul üle

kuulatud, esitada taotlusi ja kaebusi, teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste

ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. KrMS § 351 kohaselt on kinni peetud

kahtlustatava(te)le antud viivitamata allkirja vastu kirjalik õiguste deklaratsioon tema õiguste

kohta kriminaalmenetluses. A A ja K T kinnitasid õiguste ja kohustuste tutvustamist ja nende

sisu selgitamist allkirjaga. Kinnipidamise protokolli märgitu kohaselt ei olnud A Al ega K Til

avaldusi ega taotlusi, protokoll oli tema (A A, K T) poolt läbi loetud ning koostatud õigesti.

431. A A ja K T keeldusid 12. detsembril 2019 kohtuistungil ütluste andmisest (K 16 lk 18-

19), misjärel on kohus vastu võtnud nende kohtueelses menetluses antud ütlused (K 16 lk 20,

26. augusti 2015 ütlused T 71 lk 194-199, 28. augusti 2015 ütlused T 71 lk 200-204)

432. 26. augusti 2015 läbiotsimisprotokollis (T 16 lk 101-113) on märgitud, et A Ale tutvustati

Riigiprokuratuuri 25. augusti 2015 läbiotsimismäärust, mille A A pärast tutvumist allkirjastas.

Enne läbiotsimist tehti A Ale ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud kriminaalasja

lahendamiseks vajalikud objektid, mis võivad omada tähtsust. Protokolli on märgitud, et A

Ale selgitati, et kui eelpool tehtud ettepanek läbiotsimise määruses märgitud objektide

vabatahtlikuks väljaandmiseks jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et seda on järgitud

osaliselt, toimetatakse otsinguid, mille juures on isikul õigus viibida ning et ta on kohustatud

seejuures täitma läbiotsimist teostavate ametnike korraldusi.

433. Sülearvutiga Dell Latitude seotud toimingud alapeatükis on kirjeldatud, et A A kasutab

sülearvutis kasutajatunnust „Test“. Kasutajatunnuse „A“ puhul ei pidavat korralikult töötama

tarkvaraprogramm Outlook. Sülearvutist logis A A MyMoney keskkonda, kust tegi nelja konto

– „X“, „X“, „K“ ja „K/X“ kontode väljatrükid ajavahemikuga 01. jaanuar 2010 kuni 31. juuli

2015 ning 01. august 2015 kuni 16. august 2015, samuti salvestati eelnimetatud kontode

väljavõtted ning koondaruanded pdf-failidena menetleja kõvakettale Touro, kausta

„Läbiotsimine-A“, milles omakorda alamkaust „mymoney“, kus omakorda kümme pdf-faili.

A A avas oma meilivahetuse tarkvaraprogrammis Outlook 2010, kus eksporditi menetleja

välisele kõvakettale Touro A A poolt kasutatavad e-postiaadresside (XXX, XXX, XXX) e-

kirjad kausta „Läbiotsimine -A“ alamkausta „kirjavahetus. Enne menetleja kõvakettale

meilivahetuse salvestamist taastati kustutatud kirjad, kasutades Outlooki funktsionaalsust

„Recover Deleted Items“. Samuti kopeeriti sülearvutis olnud lokaalne postkasti fail

„Ajalugu“. A A avas palgaarvestusprogrammi XXX, milline kopeeriti menetleja kõvakettale

Touro, kausta „Läbiotsimine -A“ alamkausta „XXX – palgaarvestuse andmebaas“.

434. Läbiotsimiseprotokolli 8. punktis „Läbiotsimisega leitud objektid“ on märgitud, A A

poolt vabatahtlikult väljaantud objektid, millised võetakse ära. Läbiotsimisprotokolli lehtedel,

kus eelviidatud andmed asuvad, on A A allkirjastanud omakäeliselt. Läbiotsimisprotokolli

kümnendas punktis „Märkused protokolli kohta“ on A A käekirjaliselt märkinud, et protokoll

on tema poolt läbiloetud koostatud õigesti. Pretensioone ei ole. On saanud protokolli koopia

13-l lehel 27. augustil 2015. Märkuste lõppu on A A lisanud allkirja.

435. Seonduvalt K Ti elukoha läbiotsimisega on 26. augusti 2015 läbiotsimisprotokolli (T 19

lk 188-191) märgitud, et enne läbiotsimist tehti K Tile ettepanek anda välja

läbiotsimismääruses nimetatud objektid, so teabekandjad paberkandjatel ja elektrooniliselt s.h

arvutid, mälupulgad, nutiseadmed ja muud andmekandjad ning sularaha ja muud esemed, mis

võivad olla tõendi väärtusega antud kriminaalasjas. K Ti vastuse ettepanekule: „Annan välja

minu kodus olevad sülearvutid, teabekandjad, dokumendid ja sularaha“. K T andis välja mh

kirjutuslaua pealt sülearvuti Samsung, mis pakendati läbipaistvasse kilekotti ja kinnitati

turvakleebisega nr XXX. Protokolli on kantud märkus, mille kohaselt ühendatakse sülearvuti

külge Kaitsepolitsei kõvaketas, millele salvestatakse programmi Mailstore abil arvutis

sisalduv gmaili e-posti arhiivi koopia, programmi Microsoft MyMoney kontode väljavõtted.

K T andis välja ka sülearvuti HP. Protokolli märkuse kohaselt ühendati sülearvuti külge

Kaitsepolitsei kõvaketas, millele salvestatakse arvutis sisalduv Outlooki e-posti arhiiv.

Peatükis „Märkused protokolli kohta“ on K T märkinud, et ta on protokolli läbi lugenud ning

tal ei ole märkusi. Lisatud on ka allkiri. Läbiotsimisprotokolli lõppu on K T kirjutanud, et ta

on protokolli koopia lätte saanud 26.08.215.

436. A A ja K T ei ole kinnipidamise ega läbiotsimise protokollis ega õiguste deklaratsioonis

avaldanud märkusi, avaldusi ega taotlusi. Ükski menetlusosaline ei ole väitnud, et A A või K T

oleksid esitanud kaebused kohtueelse menetleja tegevuse peale. A Ale ja K Tile on selgitatud

nende õigusi ja kohustusi, sh õigust ütlusi mitte anda. Kuivõrd mõlemad olid kahtlustatava

staatusest läbiotsimiste ajal, siis on kaitsjate viitamine Riigikohtu lahendile nr 1-20-1208 (p

53) asjakohtu. Märgitu kaasuse asjaolud olid teised. Tolles kriminaalasjas lugesid kohtud

lubamatuks tõendiks kahtlustatava elukaaslase - kes ise ei olnud kahtlustatav -

mobiiltelefonist saadud tõendusteabe, sest ta andis enda telefoni PIN-koodi menetlejale, ilma

et talle oleks enne seda tutvustatud õigust keelduda enda või oma lähedaste kuriteo

tõendamisele kaasaaitamisest.

437. A Ale ja K Tile tutvustatud õiguste deklaratsiooni punkt 4 sätestab õiguse vaikida, koos

selgitustega: „Teil on õigus keelduda kriminaalmenetluses ütluste andmisest. Samuti on Teil

õigus anda ütlusi, kuid Teie antud ütlusi võidakse kasutada Teie vastu. Teie kaitsja võib aidata

Teil sellekohast otsust teha“.

438. Sellisest õigusest teadlik olles saab iga keskmine inimene järeldada, et kõike mida ta teeb

või ütleb saab tema vastu kasutada. Samuti seda, et tal puudub kohustus teha koostööd

politseiga, mh ei ole kohustatud enda kontode kasutajanimesid ja salasõnu ning telefoni/arvuti

jm sissepääsuparooli menetlejale üle andma.

439. Kaitsjate väide, et kõike tehti menetleja korraldusel ei ole tõendatud. Kõik viited sellele,

et neid oleks sunni või ähvardusega suunatud paroolidega seotud andmeid avaldama,

puuduvad. Läbiotsimisprotokollidest nähtub, et A A ja K T andsid kõnesoleva teabe

menetlejale vabatahtlikult. Soov tol ajahetkel koostööd teha väljendus ka objektide

vabatahtlikus väljaandmises, mis eelnes vaidlustatud keskkonda sisselogimises. A A ja K Ti

poolt nende süüdistuste kokkuleppemenetluses lahendamisega nõustumine väljendab ka

aastaid hiljem nende koostöö soovi.

440. KrMS § 217 ei tulene kohustust fikseerida kahtlustatavale tema õiguse tutvustamise aeg.

K Ti puhul on see kirja pandud, mistõttu on ilmne, et õigusi tutvustati enne läbiotsimise

käigus esemete vabatahtliku väljaandmise ettepaneku tegemist jm kajastatud toiminguid. A A

puhul on kohtul veendumus, et järjekord oli sama. Esmalt teatati kahtlustatavana

kinnipidamisest, seejärel tutvustati isikule tema õigused ja kohustused, misjärel asuti

selgitama läbiotsimisega seonduvat.

441. Seega sai kohtueelne menetleja juurdepääsu A A ja K Ti läbiotsimises nimetatud

seadmetele ja kontodel olevale teabele seaduslikult ning kohus loeb sealt leitud tõendusteabe

õigusega lubatavaks. Taolist seisukohta toetab ka Riigikohtupraktika (Riigikohtu otsus nr 1-

21-1421, p 64-69).

442. Eeltooduga ei ole kohus minetusi tuvastanud ning tegemist on lubatavate tõenditega.

6.3. Ütluste lubatavus tõendina

6.3.1. Kohtueelses menetluses antud ütlused

443. KrMS § 2862 sätestatu alusel on kohtul võimalik vastu võtta A P, B R ja K Ti

kohtuistungil avaldatud ütluste andmisest keeldumine, mis omakorda annab õigusliku alusel

KrMS § 291 lg 3 alusel nende kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmisele.

6.3.1.1. Tunnistaja A P

444. A P keeldus 04. juuni 2019 kohtuistungil ütlusi andmast (K 9 lk 157 – 158, 160 pö- 161).

11. mai 2023 kohtuistungil (K 42 lk 128-128pö) võttis kohus prokuratuuri taotlusel KrMS §

291 lg 1 p 2 lõige 3 alusel vastu A P 02. septembril 2015 kohtueelses menetluses antud ütlused

(T 35 lk 1-5). Kohus võttis tõendi vastu kaitsjate taotlusel selliselt, et ankeetandmed oli seal

esineva informatsiooni tõttu osaliselt kinni kaetud.

445. Kohus leiab jätkuvalt, et kõik KrMS § 291 lg 3 sätestatud tingimused on täidetud.

Ütluste andmise asjaolud ja tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. A P

on alates 18. juunist 1996 vandeadvokaat (avalik info: https://www.advokatuur.ee/et/vajad-

advokaati/eesti-advokaadid/A-P), kes on üle kuulatud menetleja poolt (Kaitsepolitseiameti

büroo juht M R) Kaitsepolitsei majas Toompuiestee 3, Tallinnas. Ülekuulamise protokollist

kajastatu põhjal saab väita, et ülekuulamine on toimunud esitatud süüdistust sisustavate

sündmuste ja süüdistatavatega seoses.

446. Kohtu ei ole kahtlusi ülekuulamise protokolli usaldusväärsuses. A P tunnistajana

ülekuulamise protokollist (T 35 lk 1-2) nähtuvalt on A Ple selgitatud tunnistaja õigused ja

kohustused, sh õigus KrMS § 71 lg 1 sätestatud isikute vastu ütlusi mitte anda. Asjaolu, et A P

ülekuulamise rakendamisel enda õigust vennaga seoses ütluste andmisest keelduda mõistis,

nähtub tema enda avaldatust: „Seoses laenulepingu OÜ XXX ma kasutan õigust ütlusi mitte

anda, seoses asjaoluga, et minu vend T P on antud kriminaalasjas kahtlustatav, kuid jätan

õiguse anda soovi korral anda ütlusi hiljem, sealhulgas kohtus“. Samuti on tähelepanuväärne,

et A P on ütlused kirjutanud omakäeliselt. Kohus saab üheselt aru, et A P on ütlused andnud

omakäeliselt, kasutades selleks ise arvutis trükkimist. Lehekülg 3 pö (T 35) on A P

vabajutustus kuni algavad menetleja küsimused ja A P vastused. Ütlused puudutavad nn

praamide episoodi, milles ei ole T Ple süüdistust esitanud. Seega ei ole A P andnud ütlusi enda

venna vastu ega vennale esitatud süüdistusega seoses. Antud episoodis puudub A Pl õigus

ütluste andmisest keelduda. Tallinna Sadam AS vabastas A P kutsesaladuse hoidmise

kohustusest (K 9 lk 161). Punktis 8 ei ole read täitmata, vaid seal on arvutikirjas kirjutatud

märkuste kohta: „ei ole“, misjärel on kaks pidevat joont teineteise all. Tavapäraselt jäetakse

taoliselt ruumi käsikirjalisele tekstile, kuid antud juhul on märkuste puudumine trükitult.

Nendel kahel tühjal joonel puudub õiguslik tähtsus. Punktis 7 märgitud lisade puudumine,

kuigi tegelikkuses olid protokollil kaks lisa, ei ole taoline rikkumine, mis tooks iseseisvalt

kaasa tõendi ebausaldusväärseks tunnistamise. Kohtul puuduvad kahtlused selles, et ütluste

andmise asjaolud olid kooskõlas seadusega ning tunnistaja isiku enda usaldusväärsust ei ole

kaitsjad vaidlustanud. Selliselt on kohus veendunud, et vandeadvokaadist tunnistaja mõistis

enda õigusi ja kohustusi täielikult ning ka kasutas neid- keeldudes venna vastu ütlusi andmast

ja andis ütlused muus osas omakäeliselt.

447. Kohus ei näe menetlejapoolset rikkumist selles, et A P on väidetavalt ütlused andnud

enne, kui menetlejale on esitatud tema kutsesaladuse hoidmisest vabastamise kirjalik kinnitus.

Tegutsedes praamide hankimise protsessis Tallinna Sadam AS õigusnõustajana, kehtis A Ple

kutsesaladuse hoidmise kohustus AdvS § 45 lg 1 kohaselt. AdvS § 45 lg 2 kohaselt toimub

vabastamine kirjalikult. Kutsesaladuse sisu ja ulatuse saab aga määrata advokaat ise. Seda ei

pea teadma ega eeldama menetleja. Antud juhul nähtub A Ple tutvustatud õiguste tekstist, et

seal on selgitatud õigust KrMS § 72 lg 1 alusel kutsesaladusega seoses ütluste andmisest

keelduda. Ulatuse, milles tema ütlused võivad sisaldada kutsesaladust saab määratleda üksnes

advokaat ise või tema klient. Seda ei pea ega saa eeldada menetleja. A P ülekuulamise

protokollist ei nähtu, et ta oleks keeldunud kutsesaladuse hoidmise kohustusega seonduvalt

ütluste avaldamisest. Järelikult andis ta ütlusi osas, mis ei ole kutsesaladus. Igasugune

advokaadi tegevus ei ole kaitstud kutsesaladuse hoidmise kohustusega.

448. Kohus ei näe vastuolu PS §-ga 3 ega EIÕK artikkel 6 lõige 3 punktiga „d“. Süüdistatava

nö konfrontatsiooniõigus ei ole absoluutne ning seda on EIK korduvalt selgitanud. Samuti on

kohus eelnevalt juba selgitanud, et kohtuliku arutamise vahetus ja suulisuse põhimõte ei

tähenda iga tunnistaja ülekuulamise kohustuslikkust vahetult kohtusaalis. Siseriiklik õigus on

andnud erandi KrMS § 291 lg 3 sätestatud tingimustel kohtueelses menetluses antud ütluste

vastuvõtmiseks, kaitsjatel ja süüdistatavatel on olnud võimalik nii kaitseaktides, tõendi

vastuvõtmisel kui kaitsekõnedes antud tõend ja selle sisu vaidlustada ning esitada omapoolsed

vastuväited ja tõendid. Samuti nähtub edasiselt analüüsitud tõenditest, et kohus ei tugine A P

kohtueelses menetluses antud ütlustele ei valdavas osas ega kui ainsale tõendile.

449. Prokuratuur on selgitanud tõendi vastuvõtmist taotledes, et tegemist on nn praamide

episoodis olulise tõendiga seoses praamide hankimise protsessiga nii A Ki, T Pi kui ka B Iiga

seotult, mh käsitledes teadmaist maakleri osalusest. Kohus nõustub, et seega on tegemist

kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamisega. Samuti on vastaspooltel

olnud küllaldane võimalus esitada tõendile ja ütlustele vastuväited, mida on ka realiseeritud.

Nimelt on kaitsjad tõendi vastuvõtmise taotluse järel vaidlustanud selle lubatavuse.

Protokollist nähtuvalt on ütlused saadud vahetult A Plt endalt.

450. Märgitu alusel on A P kohtueelses menetluses antud ütlused lubatav tõend.

6.3.1.2. Tunnistaja B R

451. 17. septembri 2019 kohtuistungil (K 11 lk 48-48 pö) keeldus B R ütluste andmisest

KrMS § 71 lg 2 ja PS § 22 lg 3 alusel. 16. mail 2023 (K 42 lk 155-157 pö) võttis kohus B R

ütlused kui lubatavad tõendid vastu KrMS § 291 lõige 1 p 2 ja lg 3 alusel.

452. Kohus leiab jätkuvalt, et kõik KrMS § 291 lg 3 sätestatud tingimused on täidetud.

Ütluste andmise asjaolud ja tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses ning

tegelikkuses ei ole neid asjaolusid vaidlustanud ka vastaspool. B R on tunnistajana

ülekuulatud kahel korral, s.o 02. septembril 2015 ja 07. jaanuaril 2016 (T 62 lk 1-5). Mõlemal

juhul on teda ülekuulatud kaitsepolitseiametnike poolt, ülekuulamine on seotud menetluses

olevate süüdistatavate ja sündmustega. Tunnistaja õigusi ja kohustusi, sh KrMS § 71 lg 2 p 1

sätestatut on B Rle tutvustatud (T 62 lk 1, 3) ning ta on seda enda allkirjaga kinnitanud.

Ülekuulamise protokolli punktist 8 nähtuvalt märkusi tal ei olnud ning ta on uuesti

omakäeliselt kinnitanud, et protokoll on tema poolt läbi loetud, õigesti kirjutatud ja vastab

tõele.

453. Kohtul puuduvad kahtlused selles, et ütluste andmise asjaolud olid kooskõlas seadusega

ning tunnistaja isiku enda usaldusväärsust ei ole kaitsjad vaidlustanud. Prokuratuur on

selgitanud tõendi vastuvõtmist taotledes, et tegemist on AK mittelegaalsete varadega seoses

olulise tunnistajaga. Kohus nõustub, et seega on tegemist kriminaalasja kui terviku

seisukohalt olulise asjaolu tõendamisega. Samuti on vastaspooltel olnud küllaldane võimalus

esitada tõendile ja ütlustele vastuväited, mida on ka realiseeritud. Nimelt on kaitsjad tõendi

vastuvõtmise taotluse järel vaidlustanud selle lubatavuse. Protokollist nähtuvalt on ütlused

saadud vahetult B Rlt endalt.

454. B R ainus ütluste andmisest keeldumise seaduslik alus KrMS § 71 lg 2 p 1 alusel on enda

mittesüüstamine. B R ei ole KrMS § 71 lg 1 kaitsealas. Seega kas ja mis ulatuses tema ütlused

saavad või ei saa kellegi teise süüdisust tõendada ei olegi temale vajalik teadmine. Samuti

nähtub edasiselt analüüsitud tõenditest, et kohus ei tugine B R kohtueelses menetluses antud

ütlustele ei valdavas osas ega kui ainsale tõendile.

455. Märgitu alusel on B R kohtueelses menetluses antud ütlused lubatav tõend.

6.3.1.3. Kahtlustatav K T

456. K T keeldus 12. detsembri 2019 kohtuistungil ütluste andmisest (K 16 lk 18pö-19),

misjärel on kohus vastu võtnud 18. mai 2023 istungil (K 42 lk 206-209) K Ti kohtueelses

menetluses antud ütlused (T 71 lk 194-204).

457. K T on kohtueelses menetluses olnud kahtlustatav, kelle osas on materjalid käesolevast

menetlusest eraldatud ja 12. detsembri 2019 seisuga oli tema suhtes jõustunud

kokkuleppemenetluses tehtud süüdimõistev kohtuotsus (K 16 lk 19 pö).

458. Kohus leiab jätkuvalt, et kõik KrMS § 291 lg 3 sätestatud tingimused on täidetud.

459. Ütluste andmise asjaolud ja tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses.

K T on tunnistajana ülekuulatud kahel korral- 26.08.2015 kell 21.00 kuni 22.30 ja 28.08.2015

kell 09.00 kuni 16.55 (T 71 lk 194-204), kaitsja osavõtust on K T mõlemal korral omakäelise

kinnitusega loobunud. Mõlemal juhul on teda ülekuulatud kaitsepolitseiametnike poolt,

ülekuulamine on seotud menetluses olevate süüdistatavate ja sündmustega. Menetlusseadus ei

näe ette kohustust kahtlustatavana ülekuulamise protokollis küsimuste ja vastuste

kajastamiseks. KrMS § 76 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kirja panna kahtlustatava ütlused ning seda

on ka tehtud. Ülekuulamise protokollid on vormistatud seaduse kohaselt. Kahtlustatava õigusi

ja kohustusi, sh õigust ütluste andmisest keelduda ja asjaolu, et tema antud ütlusi võidakse

kasutada tema enda vastu, on K Tile selgitatud (T 71 lk 194, 200) ning ta on seda enda

allkirjaga kinnitanud. Ülekuulamise protokolli punktist 3 nähtuvalt on K T ka enda õigustest

sisuliselt arusaanud, mh on ta avaldanud, et kaitsjat ei soovi. Märkusi ülekuulamise ja

protokolli kohta K Til ei olnud ning ta on uuesti omakäeliselt kinnitanud, et protokoll on tema

poolt läbi loetud ja tema sõnade järgi kirja pandud (T 71 lk 199, 204). Sõnastuse „ja õige(sti)“

puudumine ei viita kuidagi sellele, et tema ütlusi oleks kirjutatud valesti. Lauseühend minu

sõnade järgi viitab selgelt ja ühemõtteliselt sellele, et K Ti jutt pandi kirja tema sõnade järgi.

Olukorras, kus seaduse kohaselt on kahtlustatavale tema õigused selgitatud, puudub tegelik

täiendav vajadus „ ja on õige“ stiilis kinnituse lisamiseks. Kahtlustatav ei kanna vastutust

valeütluste andmise eest. Seega kahtlustatava puhul on täielikult piisav, kui ta on kinnitanud,

et protokoll on koostatud tema sõnade kohaselt. Taoline kinnitus on mõlemas protokollis

olemas. Kahtlustava ütluste õigsusele annab hinnangu kohus, olenemata tema enda kinnitusest

või selle puudumisest.

460. Kuivõrd K T ei ole ise vaidlustanud enda ülekuulamise asjaolusid, kaitsja väide on pelk

oletus (tuginedes sellele, et T P ja E S on väitnud enda mõjutamist, arvab kaitsja, et ka K Ti on

mõjutatud, samuti on seda K T vestluses maininud), siis puuduvad kohtul kahtlused selles, et

ütluste andmise asjaolud olid kooskõlas seadusega. Kohtuistungil nagu öeldud, K T keeldus

ütluste andmisest ning samuti ei ole kaitsja K Ti uuesti kohtuistungile kutsunud ega enda

väidete kohta küsitlenud. Seega on tegemist oletustega, mida kohus ei saa ega pea

ümberlükkama. Kohus jääb selle juurde, et teadmata asjaoludel kaitsjale antud nö kirjalik

selgitus ülekuulamise kohta, mida kaitsja soovis esitada 18. mai 2023 kohtuistungil (K 42 lk

158, 158 pö), ei ole tõend ega vabatõend KrMS § 63 lg 1 järgi. Tegemist saab olla isiku

ütlustega, kuid ütlusi isik kohtus andnud ei ole. Samuti on oluline viidata, et ka vahetult 12.

detsembri 2019 kohtuistungil ütluste andmisest keeldumisel ei avaldanud K T kohtule, et teda

oleks kohtueelses menetluses ütlusi andma mõjutatud.

461. Asjaolu, et tegemist on kunagise kahtlustatava ja süüdimõistetuga samas asjas, ei ole

üksi aluseks isiku usaldusväärsuses kahtlemiseks. Kaitsjad on vaidlustatud K Ti isiku

usaldusväärsuse läbi tema ütluste ebausaldusväärsuse. Kuid see on küsimus tõendi

usaldusväärsusest, mitte lubatavusest.

462. K Ti ütlustega soovib prokuratuur tõendada T P poolt AKle laenuandmise asjaolusid,

seda, et AK andis juhtnööre enda kulude tasumiseks A OÜ ja L OÜ poolt ning et nii K T kui A

A pidasid AK varade kohta arvestust. Kohus nõustub, et seega on tegemist kriminaalasja kui

terviku seisukohalt oluliste asjaolude tõendamisega. Samuti on vastaspooltel olnud küllaldane

võimalus esitada tõendile ja ütlustele vastuväited, mida on ka realiseeritud. Nimelt on kaitsjad

tõendi vastuvõtmise taotluse järel vaidlustanud selle lubatavuse. Protokollist nähtuvalt on

ütlused saadud vahetult K Tilt endalt.

463. Samuti ei saa ainult selle põhjal, et kogu ülekuulamise vestlust ei protokollita, öelda, et

isikut võib olla selle käigus mõjutatud. Küll möönab kohus, et K Ti kohtueelses menetluses

antud ütlused ei ole niivõrd suure kaaluga, kuivõrd KrMS § 15 lg 1 järgi tohib maakohtu

kohtulahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult

uuritud ning mis on protokollitud. Kohus hindab K Ti ütlusi kogumis teiste tõenditega.

464. Mis puutub E Se ja T Pi väljaöeldusse, siis tuleks ka nende öeldut käsitleda nende

menetlusseisundi tõttu kriitiliselt (Riigikohtu otsus nr 1-20-1208 p 39).

465. Seega on K Ti kohtueelses menetluses antud ütlused lubatav tõend.

6.3.1.4. Süüdistatav E S

466. E Se esmane ülekuulamine toimus 27. augustil 2015 kell 10.55 kuni 13.50 (T 72 lk 185-

187) ning teine 27. augustil 2015 kell 16.35 kuni 18.00 (T 72 lk 188-189). Kaitsja on

vaidlustanud teise ülekuulamise õiguspärasuse, leides, et E Sele ei võimaldatud kaitsja

juuresolekut ning ülekuulamine oli tervenisti tarbetu.

467. E S ise kinnitab, et ta ei ole esitanud kohapeal vastuväiteid kaitsja hilisemale

saabumisele, oli nõus ülekuulamise alustamisega ilma kaitsja osavõtuta ega taotlenud

sõnastuse vastavusse viimist protokollis, kuigi ei nõustunud sellega. Sellised avaldused

praegusel ajal, aastaid hiljem, ei ole tõsiselt võetavad.

468. 27. augusti 2015 kahtlustatava ülekuulamise protokoll on allkirjastatud nii E Se kui tema

kokkuleppelise kaitsja A Simsoni poolt (T 72 lk 189 pö). Protokolli punktis 8 on E S

omakäeliselt kirjutanud, et „protokoll kirjutatud minu ütluste järgi õigesti“ (T 72 lk 189).

Punktis 2 on allkirjaga E S kinnitanud, et kahtlustatavat on tutvustatud õigustega ja selgitatud

nende sisu. Igasugused avaldused ja märkused E Se ja kaitsja poolt puuduvad. Kaitsja

saabumise kellaaeg fikseeritud ei ole, kuid taolist kohustust ei näe ette ka KrMS § 76 lg 2.

Kaitsja osavõtt ei ole kahtlustatavana ülekuulamisest kohustuslik, mistõttu oli ka õiguspärane

alustada kahtlustatava nõusolekul E Se ülekuulamisega kaitsja juuresviibimiseta.

469. 27. augustil2015 kell 16.35 oli E S saanud kohtuda enda kokkuleppelise kaitsjaga, talle

oli selgitatud tema õigusi, sh õigust kaitsjale. E Se enda 18. oktoobri 2023 kohtuistungil antud

ütlustest ei nähtu, et ta oleks esitanud taotlust, et kaitsja osaleks alates ülekuulamise

alustamisest, et ta oleks keeldunud kuni kaitsja saabumiseni ütluste andmisest (K 46 lk 204-

205). Samuti ei nähtu, et ta oleks protokolli kirjutanud avaldusi või märkusi selle kohta, et

seal kirjutatu ei vasta tema sõnadele. Samuti ei ole kaitsja taotlenud ülekuulamise alguse

edasilükkamist kuni tema saabumiseni. Ülekuulamist kui menetlustoimingut ei ole

vaidlustatud kaebemenetluses.

470. Antud asjaolude osas on üle kuulatud menetleja J R 08. novembri 2023 kohtuistungil. J

R antud ütlused (K 48 lk 120 pö-132) ei äratanud kohtus mingeidki kahtlusi, et ametnik

toimunud ülekuulamise asjaolude osas valetada võiks. On ilmne, et tänase päevani samas

ametis olev inimene ei mäleta kõiki detaile aastast 2015 või mälu selles osas on üldse vähene,

kuivõrd ei ole ka E S ise välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis aitaksid just antud

ülekuulamist (kõigi aastate vältel toimetatutest) teiste seas meeles pidada. Kuid J R antud

ütlused kõlasid siiralt, tunnistaja oli küsimustele vastates avatud, koostöövalmis ja tõi välja ka

tavalist praktikat abistamaks osalisi arusaamast, kuidas toimingut võidi läbi viia.

Politseiametnikul puudub ka igasugune põhjus ütlusi välja mõelda või teada sisu, kuidas ütlusi

välja mõelda. J R suhtumine E Sde on neutraalne ja suhe olnud pelgalt tööalane.

471. Keskse tähtsusega on asjaolu, et E S viibis ülekuulamisel, vähemalt allkirjastamise hetkel

ja peale seda, koos enda kokkuleppelise kaitsjaga. Tal oli nii ülekuulamise ajal, vähemalt selle

lõpus kaitsja ilmudes reaalne võimalus keelduda alla kirjutamast, tal oli võimalus peale

kinnipidamiselt vabanemist toiming vaidlustada, taotleda uut ülekuulamist, kuid ta ei teinud

midagi säärast järgnevate aastate vältel. Selliselt leiab kohus, et E Se enda arusaam, mis

asjaoludel ja mis ütlusi ta andis on kohtumenetluses muutunud ja ta soovib taganeda antud

ütlustest, kui kohus ei näe mingisugustki rikkumist, mida menetlejale ette heita ning leiab

seega, et E Se 27. augustil 2015 kell 16.15 alanud ülekuulamine on õiguspärane.

6.3.1.5. Süüdistatav T P

472. Kaitsekõnest ei tulene, et T P vaidlustanuks enda 27. augustil 2015 kohtueelses

menetluses antud ütluste lubatavust tõendina, kuid arvestades T Pi kohtuistungil antud ütlusi,

on T P tegelikkuses kinnitanud, et need ei ole tema ütlused ega kirja pandud tema sõnade järgi

õigesti.

473. T P on kohtueelses menetluses mh 27. augustil 2015 kell 10.30 (T 72 lk 130- 135)

kahtlustatavana üle kuulatud. Protokollist nähtuvalt on T Pile selgitatud tema õigusi ja

kohustusi (T 72 lk 130), mida T P on enda allkirjaga kinnitanud. Ülekuulamise juures on

viibinud T Pi kaitsja Robert Sarv, riigiprokurör Laura Feldmanis (kell 16.30 kuni 17.45),

menetleja U U ja osaleja I J (kell 11.00 kuni 13.30). Punktis 9 on T P omakäeliselt kirjutanud:

„ protokoll läbi loetud, koostatud minu sõnade järgi õigesti. Tunnen ennast juhtunu pärast

halvasti ja kahetsen juhtunut“. Muud märkused, avaldused ja selgitused puuduvad. Kohtule on

esitatud ülekuulamise protokoll ütluste osas kinnikaetult, kuid on aru saada, et on esitatud

küsimus ja kirja pandud T Pi vastus.

474. Seega saab ju ainuüksi ülekuulamise protokolli pinnalt väita, et ülekuulamisel viibis

terve aja T Pi juures tema kokkuleppeline kaitsja, tol ajahetkel vandeadvokaat Robert Sarv.

Veel enam, samas ruumis viibisid erinevatel aegadel ka teised ametnikud, sh riigiprokurör.

Keskse tähtsusega on siinkohal kohtu jaoks see, et T Pi omakäeliselt kirjutatu osas:“/../

Tunnen ennast juhtunu pärast halvasti ja kahetsen juhtunut“, tundub siiras, ei ole teksti moodi,

mida politseiametnik nt kahtlustatavale ette ütleks ning viitab sellele, et tol ajahetkel tajus T P

ütluste andmisel ja selle järgselt enda poolt tehtu ebaõigsust. Olukorras, kus ütluste andmise

juures viibis vandeadvokaadist kaitsja, ei näe kohtus ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks

asuma seisukohale, et süüdistatav ei saanud aru talle esitatud küsimustest või andis vastuseid,

mis ei olnud kooskõlas tema enda tahtega. Veel enam, antud toimingut ei ole ka vahetult peale

selle toimumist vaidlustatud. Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist tulenevalt, hinnates

neid koosmõjus T Pi ütlustega, ei näe kohus mingisuguseidki rikkumisi, mis annaks aluse

lugeda T Pi 27. augustil 2015 kahtlustatavana ülekuulamine õigusvastaseks. Vastupidi, kohus

leiab, et tegemist on õiguspärase toimingu ja lubatava tõendina ütlustes vastuolu

avaldamiseks. Muul alusel antud protokolli kohtule esitatud ei ole.

475. Eeltoodu alusel ei ole kohus minetusi tuvastanud ning vaidlustatud tõendid on lubatavad.

6.3.2. KrMS § 2862 alusel vastuvõetud tunnistajate ütlused

476. KrMS § 2862 lg 1 sätestab, et isiku poolt sama kriminaalasja varasemal kohtulikul

arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui ütlused, mis isik

annaks menetletavas kriminaalasjas kohtuistungil. Kehtib üks erand - lõikes 3 sätestatud,

milline aga käesoleval juhul ei ole aktuaalne. Seega leiab kohus, et antud säte kehtib sama

asja arutamisel antud ütluste kohta olenemata kohtukoosseisu osalisest vahetumisest.

477. Kohus on käesolevas asjas järginud kohtukoosseisu moodustamisel KrMS § 18 lg 1 ja lg

4 sätteid. Alustades asja arutamisega algusest peale ei ole kohus toimepannud ka KrMS § 339

lg 1 p-s 1 sätestatud rikkumist (kõik kohtuotsuse tegemisel osalevad kohtunikud peavad

olema osalenud ka asja arutamisel).

478. KrMS § 2911 kohaselt saab alates 01. maist 2023 üldmenetluses avaldada tunnistajate

kohtueelses menetluses antud ütlused. Kaitsja Švištš on vastuväite esitamisel pööranud

ekslikult tähelepanu poolte nõusoleku puudumisele. Tõepoolest on seaduseandja andnud

võimaluse usaldusväärse tõendi vastuvõtmiseks poolte nõusolekul. Kuid antud juhul on

oluline aga hoopis seaduseandja poolt taolise võimaluse andmisega jaatamine, et kohus ei pea

vahetult kõiki isikulisi tõendiallikaid kohtusaalis uurima (vahetult tajuma). Selliselt on

seaduse tasandil antud võimalus, et kohus saab võtta seisukoha tunnistajate ütluste

usaldusväärsuse osas kõige muu kui ütluste andmise viisi alusel ehk ainult kirjaliku protokolli

lugemise teel. Seega ei näe kohus seaduseandja tahet selles, et kogu kohtukoosseis vahetult ja

ainult kohtusaalis peab kõiki tõendeid tajuma, sh ise vahetult kõikide tunnistajate

ülekuulamise juures viibima.

479. Lõppeks ei ole mitte määrava tähtsusega ütluste andmise viis iseseisvalt, vaid ütluste

usaldusväärsuse hindamine kogumis- ütluste sisu, järjepidevus, sisemised vastuolud, ütluste

riimumine teiste tõenditega, ütluste andjat iseloomustavad asjaolud ja viimaks ütluste andmise

viis, kui selles esines erandlikke asjaolusid. Kui ütluste andmisel esineksid mingid erilised

asjaolud, siis oleksid need kohtu algatusel või poole taotlusel kantud kohtuistungiprotokolli.

Käesoleval juhul on kohus põhjalikult kaalunud tunnistajate antud ütlustest arusaamise

võimalikkust, nende sisu ja andmise viisi tajumist läbi kirjaliku protokolli ja on leidnud, et

taolisi erandlikke asjaolusid, mis võiksid kohut eksitada (ütluste andmise viis, tonaalsus,

kehakeel jms) ei esine. Kohus saab vahetult läbi kirjalike protokollide kõiki vajalikke

asjaolusid tajuda ja ütluste usaldusväärsusele hinnangu anda. Märkimata ei saa jätta ka seda,

et eeldada, et kohus alates 2019 kuni 2023 sügis tunnistajate üksikülekuulamisi kokku üle 70

tunnistaja puhul mäletab, on ebareaalne ootus.

480. Kõik tunnistajate ülekuulamised on asja esimese arutamise käigus aset leidnud

(valdavalt) süüdistatavate ja kaitsjate juuresolekul, kes on saanud realiseerida enda

küsitlusõigust, samuti on seega juba täidetud avalikkuse ja kaitseõiguse tagamise nõuded.

481. Olukorras, kus avalikkuse nõue ja kaitseõigus on olnud tagatud, puudub tegelik vajadus

tunnistajate uuesti väljakutsumiseks. Samuti on olnud ka menetlusökonoomiast lähtuvalt

antud asjas põhjendatud juba eelnevalt ristküsitluse käigus antud ütluste vastuvõtmine KrMS

§ 2862 lg 1 alusel, sealjuures nt ka nende KrMS § 296 lg 3 teise alusel avaldamata jätmine.

Üldteada olevalt võtab valjusti ettekandmine (nt kohtuistungiprotokolli kantud ütluste

ettelugemine) oluliselt rohkem aega kui ütluste lugemine (kirjalikult).

482. Kaitsja Švištši poolt viidatud Riigikohtulahendis anti seisukoht teises olukorras ja

küsimuses, mistõttu analoogia ei ole kohaldatav (Riigikohtu lahend nr 1-15-6483 p 28).

Kaitsja poolt viidatud kohtupraktika ei ole aga kategoorilises vormis (ei pruugi olla piisav, ei

tähenda, et ei ole lubatud või ei ole piisav, 29; Riigikohtu lahend nr 1-20-1301, p 16). Samuti,

p 30 kinnitab tegelikkuses vastupidist seisukohta, et ka erandid on kohaldatavad, kui selleks

on riigisisene menetlusõiguslik alus – ja see on praegu igal juhul olemas- KrMS § 2862 lg 1.

483. Kaitsja Švištši viidatud EIKo otsuses nr 40107/04 BERARU v Rumeenia, p 64 jj, ei ole

väidetud, et kohtukoosseisu vahetumine peab viima tunnistaja uuesti ülekuulamiseni kohtus.

EIK on öelnud, et „peaks tavaliselt viima“ ning antud juhtumi kontekstis on oluline vahetegu

selles, et siin põhines vaidlustatud kohtuotsus ainult taolise tunnistaja ütlustele isikut süüdi

mõistes. Seega ei ole antud kaasuse asjaolud ja EIK seisukoht mitte ainult samastatav

käesoleva juhtumiga, vaid EIK ei ole ka imperatiivselt väitnud, et peab kõik tunnistajad asja

arutava kohtukoosseisu juuresolekul uuesti üle kuulama.

484. EIK praktikas leiab seisukoha, kus on aktsepteeritud tõendite vahetut uurimata jätmist.

Nt asjas Skaro vs Horvaatia (30. jaanuar 2017 nr: 6962/13, p 22 jj) asutakse seisukohale, et

tõendi vahetu uurimise nõue kohtunike poolt ei tähenda seda, et kohtukoosseisu vahetudes

tuleb kõiki tõendeid uuesti vahetult uurida. Uuele kohtunikule on võimalik varem uuritud

tõendeid tutvustada nt protokolli kaudu. Selles asjas leidis EIK, et on võimalik teha erand nö

vahetuse põhimõttest, kuivõrd ainult üks kohtukoosseisu liige ei olnud vahetult tajunud

võtmetunnistaja ütlusi, samas kui teised olid.

485. Praegusel juhul on kohtukoosseisu kaks liiget (eesistuja kohtunik Kristina Väliste,

rahvakohtunik Valdimir Simagin) vahetult tajunud kõikide tunnistajate poolt ütluste andmist.

Rahvakohtunik Anne Kaarjärv ei ole ise vahetult kohtuistungil tunnistajate ütlusi tajuda

saanud, vaid tal on olnud võimalus tutvuda nende ütlustega nii kirjalikult kui helisalvestiste

vahendusel. Selliselt ei ole kohus toiminud ka vastuolus EIK praktikaga.

486. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tunnistajate ütluste vastuvõtmine KrMS § 2862 alusel oli

õiguspärane ja põhjendatud ning tegemist on lubatavate tõenditega.

6.3.3. Tsiviilkostjate S H ja K OÜ ülekuulamine

487. Kohus jääb kannatanute esindajatest eriarvamusele ja leiab, et tsiviilkostjat on võimalik

kriminaalmenetluses üldmenetluse kohtuistungil üle kuulata. Kohus on taolise arvamuse juba

23.10.20213 kohtuistungil esitanud (K 47 lk 170).

488. Asjaolu, et KrMS § 63 lg 1 ei sisalda tsiviilkostja ülekuulamist, ei tähenda, et

tsiviilkostjat ei saa ülekuulata ja et tema ütlus ei ole tõend.

489. Seaduseandja tahe tsiviilkostja ülekuulamise osas tuleneb otseselt KrMS § 273 lõikest 2,

milline sätestab sõnaselgelt õiguse tsiviilkostja enne kohtuistungi edasilükkamist üle kuulata.

Samuti räägib KrMS § 41 lg 5 sellest, et esindaja ei saa esindatava nimel ütlusi anda, mis

viitab oma korda esindatava õigusele ütlusi anda. Taolist õigust tuleb jaatada ka õiguse

üldpõhimõtetest tulenevalt. Pooltel (kannatanu ja tsiviilkostja) peavad olema võrdsed

võimalused ja tõhus võimalus ennast kaitsta. Siinkohal seadus kannatanu ülekuulamise näeb

ette (KrMS § 38 lg 1 p 3), mis omakorda viitab tsiviilkostja õigusele ütlusi anda. Samuti lubab

TsMS § 2681 tsiviilkostja ülekuulamise kohtu algatusel, kui vastaspool sellega ei nõustu.

Antud juhul on taoline olukord, kus kannatanu ei nõustunud tsiviilkostja ülekuulamisega.

490. Kannatanute etteheited TsMS rikkumiste kohta selles, et tsiviilkostja ei andnud ütlusi

vande all, on asjakohatud.

491. TsMS § 269 lg 2 sätestatud vande andmisel järgitakse tunnistaja kohta sätestatut. Antud

juhul ei ole taolise vande võtmine S Hlt kriminaalasja lahendamisel üldmenetluses võimalik,

sest see olnuks vastuolus KrMS põhimõtetega.

492. Kohus on tsiviilkostja S H ülekuulamise rakendamisel selgitanud (K 48 lk 15pö-24), et

tegemist on endise süüdistatavaga, mistõttu ei saa kohaldada tema suhtes tunnistajale

kehtivaid õigusi ja kohustusi. Kohus on selgitanud S Hle ütluste andmise keeldumise

seaduslikke aluseid, kohustust rääkida tõtt ning ütluste andmisest keeldumise võimalikke

tagajärgi. Seega on kohus enda selgituskohustuse täitnud ja selgitanud S Hle tema õigused ja

kohustused KrMS nõuetele vastavalt, mistõttu puudus alus, kuid ka vajadus TsMS sätete järgi

vande võtmiseks. TsMS rakendatakse üksnes neis küsimustes, mida KrMS ei reguleeri.

493. Eeltoodu alusel on tegemist lubatava tõendiga.

6.3.4. Ütluste usaldusväärsus

494. Alaosade üleselt on osalised vaidlustanud järgmiste isikute ütluste usaldusväärsuse: A J,

M J, M R, T P, E S ja JP. Kohus annab hinnangu ütluste usaldusväärsusele vastavate teemade

alaosade juures, kuid M J ja M R etteheidete osas vastab ka siinkohal üldiselt. Mõlemale

tunnistajale heitsid kaitsjad ette selektiivset mälu (prokuratuurile vastasid tunnistajad ladusalt,

kaitsjate küsimustele vastasid vaenulikult ja mälu halvenes). M R koos kannatanute

lepingulise esindaja M K valetas kohtule seoses kaitsjate poolt küsitud tõendite väljastamise

võimalikkusega AS-s Tallinna Sadam.

495. Kohus nõustub, et kannatanu poolt materjalide edastamise pidurdamine võis

menetlustaktikaliselt olla ebasobilik, ometi ei saa ainult selle pinnalt juba ette määrata, kui

usaldusväärsed on M R ütlused. Materjalidega seonduva vaidluse ajal oli M R kannatanute

seaduslik esindaja, kuriteo asjaolude osas ütluste andmise ajal puudus M R seos

kannatanutega ja ta oli tunnistaja staatuses. Kohus arvestab tõendeid kogumis ning seda, kas

ütlused riimuvad suures osas teiste esitatud tõenditega ja kas antud ütlused on läbivalt

ühtlased (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-10-17, p 8). M R poolt tõendite väljastamise küsimusega

seonduvat ei kanna kohus seega üle tema ütluste usaldusväärsusele. Kohus arvestab esitatud

küsimuste mahtu ja ulatust, samuti seda, kui palju on aega möödunud sündmustest, mille

kohta küsimusi esitati. Samuti võrdles kohus prokuratuurile ja kaitsjatele antud vastuseid ning

ei tuvastanud ebajärjepidevust või selektiivset mälu. Teatud nüanssides mälu puudumine

viitab ütluste siirusele (arvestades sündmuste möödunud aega, arvandmete rohkust ja asjaolu,

et tunnistajad sama valdkonnaga tänini tegelevad), mitte ei sea nende usaldusväärsust kahtluse

alla. Vaadates nii M R kui M J ütlusi, nende andmise viisi ja ulatust, kuid ka esitatud

küsimusi, tonaalsust ja kohtusaalis tekkinud üldpilti, siis ei näe kohus, et M T ja M J olnuks

kaitsjate suhtes vaenulikult meelestatud. Sellest tulenevalt ei jäta kohus kõiki M R ja M J

ütlusi iseenesest ebausaldusväärsetena tõendikogumist välja, vaid kohus annab nende ütlustele

iga osa juures hinnangu.

496. Prokuratuur ja kannatanud on vaidlustanud T Pi, JP ütluste usaldusväärsuse

maaklerlepingutega seoses, R R ütluste usaldusväärsuse mootorsaani osas, E Se ütlused

akvatooriumi töödega seoses, kannatanud leiavad lisaks sellele, et E Se ütlused sildumise

lepinguga seoses. Tegemist on sisuliste tõendamisasjaoludega seotud etteheidetega, millele

vastab kohus vastavate alaosade juures.

497. Etteruttavalt saab öelda, et kohus ei ole tuvastanud, et ükski isikuline tõendiallikas oleks

menetluses läbivalt valeütlusi või ebausaldusväärseid ütlusi andnud, kuid osa antud ütlustest

pidas kohus ebausaldusväärseks ning selles osas jättis ütlused tõendikogumist välja.

Arvestades asja mahtu, on kohus taolised osad vastavate tõendite analüüsi osade juures eraldi

välja toonud.

7. TÕENDATUS

7.1. K OÜ episood (A K, M P, S H, K OÜ ja T P)

7.1.1. Süüdistuse lühikokkuvõte

498. A Ki ja M P poolt altkäemaksu võtmine ning S H ja K OÜ poolt altkäemaksu andmine

ning T Pi kaasaaitamistegu altkäemaksu andmisele ja võtmisele (süüdistuse punktid 2.1, 2.1.1,

2.1.2, 2.1.3, K1 lk 50pö-55).

499. Süüdistuse kohaselt on A K, M P ja S H sõlminud 2007 aastal ebaõiguskokkuleppe, mille

kohaselt annab S H K OÜ esindajana Tallinna Sadam AS juhatuse liikmele A Kile ja

hooldusosakonna juhatajale M Ple vara selle eest, et M P ja A K kasutaksid oma

ametiseisundit ühiselt ja kooskõlastatud nii kooskõlas seadusega ja AS Tallinna Sadam

kehtivate eeskirjadega, kuid vajadusel eiraksid nii seaduse kui AS-s Tallinna Sadam kehtivate

eeskirjade nõudeid kui see on vajalik OÜ K huvide tagamiseks. A K ja M P on taolise vara

lubamise vastuvõtmise ja vastusooritusega nõustunud ning vara vastu võtnud. T P on osutanud

kaasabi altkäemaksu andmisele ja võtmisele.

500. Taolise üldise ebaõiguskokkuleppe alusel andis K OÜ juhatuse liige S H perioodil 02.

juuli 2007 kuni 29. november 2012 A Kile ja M Ple altkäemaksu kokku 209 989.89 eurot.

Altkäemaksu andmine toimus K OÜ ja B I OÜ vahel 01. juunil 2007 sõlmitud näiliku

rendilepingu alusel, mille kohaselt rentis B I OÜ K OÜ-le ratastraktorid Outlander 400 HO ja

Outlander MAX 400 HO ning K OÜ maksis ratastraktorite kasutamise eest renti 60 000

krooni (3 834.70 eurot) kuus, koos käibemaksuga 70 800 krooni (4524.94 eurot, K 1 lk 50 pö-

55).

501. Vastusooritusena võtsid M P ja A K vastu järgmised K OÜ-le soodsad ametialased

otsused (K 1 lk 51):

a) AS Tallinna Sadam ja K OÜ vahel riigihanke nr 11039 „Koristus- ja haljastusteenuste

pakkumine AS Tallinna Sadam Muuga sadama territooriumil“ täitmiseks 13.

veebruaril 2004 tähtajatult sõlmitud töövõtulepingu nr 0753104 muudatuste

sõlmimisel;

b) AS Tallinna Sadam korraldatud riigihankel nr 134625 „Koristus- ja haljastustööde

teostamine AS-i Tallinna Sadam Muuga sadama territooriumil“ pakkumuste

hindamisel ja edukaks tunnistamisel, mille tulemusena 24. septembril 2012 sõlmiti AS

Tallinna Sadam ja K OÜ vahel töövõtuleping nr 28912;

c) AS Tallinna Sadam hankel "Muuga sadama haruraudteede, raudteeülesõidukohtade ja

pöörmete hooldus“ pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel, mille tulemusena

01. aprillil 2010 sõlmiti AS Tallinna Sadam ja K OÜ vahel töövõtuleping nr 08810.

502. Süüdistuses on etteheidetud nii eelmärgitud tegevus, kui ka tegevusetus. Peale seda kui

oli sõlmitud lepinguid rikkudes nii riigihangete seaduse kui AS Tallinna Sadam sisekordasid

ning toiminud AS-le Tallinna Sadam lepingute sõlmimisel pikendamisel või muutmisel mitte

kõige soodsamalt, siis ei võetud eelkirjeldatud lepingute puhul midagi ette Tallinna Sadam

AS-le kahjulike lepingute muutmiseks, lõpetamiseks või tühistamiseks.

503. Süüdistuse periood hõlmab ebaõiguskokkuleppe sõlmimise kohaselt tegevusi alates 2007

aastast. Seega saab kohus süüdistuses kirjeldatud eelnevat tegevust käsitleda kui elulist

kirjeldust süüdistuse mõistmiseks.

7.1.2. Eellugu

504. Riigihanke nr 11039 pakkumusest (T 29 lk 115-123) nähtuvalt on objektiks koristus- ja

haljastusteenuse pakkumine Muuga sadama territooriumil (p 1.1). Koristatavaid teid ja platse

on Muuga sadamas 160 400 mž ning lisaks on koristatav 3,1 km sõiduteed Muuga sadamast

Peterburi maanteele. Hooldatavaid haljasalasid on ca 26 ha. Lumest ja jääst puhastatava ning

liivatatava Kini pikkus on 411 m (T 29 lk 116pö). Punkt 4.3 kohaselt sõlmitakse leping

parima pakkujaga tähtaega määramata (T 29 lk 117). Pakkumine peab sisaldama pakutava

teenuse üksikasjalikku hinnakirja (5.1, kolmas alajaotuse punkt, T 29 lk 117pö). Pakkumiste

hindamisel arvestatakse (p 7.1) „pakkuja eelnev kogemus analoogsete tööde teostamisel

(osakaal 10%); osutatavate teenuste hind (osakaal 80%); ostupakkumise hind (osakaal 10%);

muud käesolevas dokumendis nõutavad tingimused“ (T 29 lk 118). AS Tallinna Sadam jätab

endale õiguse nõuda Pakkujatele vajadusel pakkumise täpsustamist või täiendamist (p 7.2, T

29 lk 118). Punktis 8 on sätestatud läbirääkimiste pidamine lepingu sõlmimiseks. Punkt 9

lõpus on märgitud, et M P annab lisainformatsiooni pakkumiskutses esitatud nõudmiste ja

lisatud dokumentide kohta (T 29 lk 119).

505. L H OÜ esitas 15. detsembril 2003 hinnapakkumise (T 29 lk 124-152) summas 218000

krooni (ca 13 932.70 eurot) kuus järgnevate tegevuste eest (T 29 lk 126):

a) 160 400 m2 ulatuses teede ja platside koristamine

b) 260 000 m2 (26 ha) ulatuses haljasalade hooldamine

c) 3,1 km ulatuses sõidutee hooldamine

d) 411 m pikkuse Kini jääst puhastamine ja liivatamine.

506. OÜ L H hinnapakkumine (T 29 lk 125) sisaldab nimekirja pakutavatest teenustest koos

hinnakirjaga.

507. Riigihanke 110309 tulemusena sõlmiti leping OÜ-ga L H.

508. Süüdistuses märgitud töövõtuleping nr 0753104 on sõlmitud 13. veebruaril 2004 OÜ-ga

L H (T 29 lk 107-114). Lepingus on välja toodud tööde teostamise sagedus ja täpsem iseloom

(p 2.2.- 2.2.6, T 29 lk 107 pö-108). Punktis 6.3 oli sätestatud õigus muuta eelneva kirjaliku

teate alusel iga kuue kuu järel tasu vastavalt kuue kuu kütuse jaeturu keskmise hinna tõusule

või langusele, lähtudes statistikaameti poolt arvestatavast vastavast indeksist, mille järgi on

arvutatud ka punktis 1 märgitud tasu (T 29 lk 110 pö). Punkt 6.2 sätestas, et punktides 2.4 ja

3.5 nimetatud lisatööde eest (väljaspool kokkulepitud territooriumit osutatud lisatööde eest)

kuuluva tasu määramisel lähtutakse võimalusel Lepingu lisas nr 2 toodud Töö liikide ja nende

maksumuste loetelust (L H OÜ 15. detsembri 2003 pakkumus, T 29 lk 125). Lepingu p 10.2

sätestab lepingu muutmise õiguse. Lepingu on allkirjastanud AS Tallinna Sadam juhatuse

liikmed R R ja A K ning L H OÜ juhatuse liikmed S H ja C J (T 29 lk 112).

509. 02. märtsil 2005 sõlmitud muudatustega (lisa 2, T 29 lk 153-155) muudeti Tallinna

Sadam AS poolt K OÜ-le makstava tasu suurust alates 01.oktoobrist 2004 (263 713.64 krooni

kalendrikuus) ja alates 01. märtsist 2005 (370 713.64 krooni ühes kalendrikuus). Muudeti

töövõtulepingu nr 0753104 punkti 6.3 ja kehtestati see uues sõnastuses, nimelt määrati õigus

muuta tasu ja lisatööde maksumusi 63% -ga olenevalt eelneva kuue kuu kütuse jaeturu

keskmise hinna tõusust või langusest. Tasu suurendamise või vähendamise vaidluse korral

lähtutakse Statistikaameti poolt arvestatavast vastavast indeksist. Muudeti K OÜ poolt

teostatavate hooldustööde mahtu ehk hooldatava territooriumi suurust alates lisa sõlmimisest

420 400 m2-lt (160 400 + 260 000) 519 500 m2-ni (233 000 + 286 500) (T 29 lk 155) ehk

hooldatava territoorium suurenes ca 23,6%. Kokkuleppe on allkirjastanud Tallinna Sadam AS

poolt M T ja A K ning OÜ L H poolt C J ja S H.

510. Antud muudatuse aluseks on olnud kütuse hinna oluline kallinemine alates 13.

veebruarist 2004 lepingu sõlmimisest ning välja on toodud, et kütuse hind on põhiline kulu.

Selliselt seoti ka punktis 6.2 sätestatu punktide 2.4 ja 3.5 alusel makstav tasu punktiga 6.3.

511. Süüdistuse kohaselt, selliste muudatuste aktsepteerimisega rikkusid A. K ja M. P lisa 2

ajal kehtinud RHS-i redaktsiooni (RT I 2004, 56, 402) §-st 6 tulenevat pakkujate võrdse

kohtlemise põhimõtet, sest vähem kui aasta pärast hankelepingu sõlmimist muudeti KKH

jaoks hankelepingut oluliselt tulusamaks võrreldes tema esitatud võistleva pakkumusega.

Kuivõrd muudatuse mõju oli TS-le kahjulik, rikkusid A. K ja M. P ka oma kohustusi AS

Tallinna Sadam ees.

512. Alates 13. juunist 2005 on OÜ L H nimi K OÜ (T 29 lk 156).

513. 22. septembril 2005 esitas S H K OÜ nimelt A Kile ja M Ple teate lepingujärgse tasu

suurendamiseks tuginedes bensiini keskmise jaehinna tõusule ja lepingu punktile 6.3. 28.

septembril 2005 kinnitas M P arvamuses AS-i Tallinna Sadam juhatuse liikmele A Kile, et

tasu suurendamine on kontrollitud ja õiguspärane. 28. septembril 2005 tegi A K seejärel E R

nimele viseeringu lepingu muutmiseks, mille järgselt on E R viseering selle kohta, et lepingu

muutmist vaja ei ole (T 29 lk 157-158).

514. 19. jaanuaril 2006 sõlmiti lepingu muutmiseks kirjalik kokkulepe, lisati töödele Nuudi

tee talihooldus, millega seoses suurenes tööde teostamise maht ja lisatasu maksmine (T 29 lk

159). Hinnapakkumise küsis M P, kes tegi ka ettepaneku K OÜ-ga lepingu sõlmimiseks,

millega A K nõustus (T 29 lk 160-163).

515. 21. augustil 2006 sõlmiti lepingu muutmiseks kirjalik kokkulepe (lisa 3), millega

suurendati K OÜ teate alusel lepingu p 6.3 alusel p 6.1 märgitud tasu, sh tagasiulatuvalt tõsteti

põhitasu 439 740.04 kroonini kuus. (T 29 lk 164-169).

516. 12. oktoobril 2006 sõlmiti lepingu muutmiseks kirjalik kokkulepe (lisa 4), milles lisati

töödele Nuudi tee aastaringne hooldus ja sellest tulenevalt täiendav tasu maksmine 67 195.38

krooni kuus (T 29 lk 172-173). Selleks oli M P eelnevalt teinud K OÜ-le hinnapäringu ja

saanud vastuse (T 29 lk 174-176).

517. 07. detsembril 2006 sõlmiti lepingu muutmiseks kirjalik kokkulepe (lisa 5), millega lisati

töödele II viadukti hooldus ja täiendav tasu maksmine (T 29 lk 177-179). Kokku oli seejärel

hooldatava ala suurus 63,0049 hektarit. Muudatuse tulemusena tõsteti igakuist tasu 22 800

krooni võrra ehk kokku 529 735.42 kroonini. Kokkuleppe hakkas kehtima tagasiulatuvalt

alates 01. detsembri. 2006. Selleks oli M P eelnevalt teinud K OÜ-le hinnapäringu ja saanud

vastuse (T 29 lk 180-183).

518. Kohus jätab tähelepanuta süüdistuses toodud prokuratuuri näited teistele samal ajal

kehtinud lepingutele, kuivõrd need saavad omada üksnes eluliste asjaolude kirjelduse

näitlikustamise eesmärki ega ole kuidagi seostatud süüdistuses märgitud ebaõiguskokkuleppe

sõlmimisega aastast 2007.

519. Kokkuvõtvalt on prokuratuur süüdistuse eelloos kirjeldanud hanke tulemusena sõlmitud

töövõtulepingut ja selle muudatusi, viidates kirjelduses A Ki ja M P käitumise ebaõigsusele

(põhjendamatud soodustused K OÜ-le riigihanke tingimustest erineva ja soodsa lepingu ning

soodsate lepingumuudatuste sõlmimisel), kuid on jätnud taolise käitumise

ebaõiguskokkuleppe sõlmimisega seostamata ega ole leidnud, et ebaõiguskokkulepe sai

alguse 2003-2004 aastal enne töövõtulepingu sõlmimist.

520. Prokuratuur on jätnud tähelepanuta, et riigihanke nr 11039 pakkumuse hanketingimustest

ei nähtu, et pakkumuses peaks sisalduma pakutava teenuse üksikasjalik hinnakirja kujunemine

nagu nt kütusehinnaga arvestamine (p 5.1) ning samuti tuleneb punktist 8, et alustatakse

odavaima pakkujaga läbirääkimiste pidamist lepingu sõlmimiseks. Hankelepingu muutmise

võimalikkust pakkumus ei sisaldanud.

521. Esitatud riigihanke pakkumuse üldosas on nimetatud kogu Muuga sadam (1.4) ja

lühikirjelduses konkreetsed alad (3.1).

522. Töövõtulepingus on jäetud Muuga sadamas reaalselt hooldatava ala suurus ja tööde maht

lahtiseks, kuivõrd p 6.2 sätestab võimaluse väljaspool kokkulepitud territooriumi lisatööde

tellimiseks punktide 2.4 ja 3.5 alusel. Hinnapakkumine on teostatud teenuste hinnakirja alusel.

Punkt 10.2 tuleneb õigus lepingut muuta, sh punkti 6.3 ja 6.1 alusel makstava tasu suurust,

kuid eraldi punktis 6.2 märgitud tegevuste osa antud tasu ei pidanud mõjutama. Kütuse hinna

muutumise arvestamine punkt 6.3 alusel tulenes edaspidi järgnevast sõlmitud muudatusest.

Tõepoolest on 02. märtsi 2005 muudatusega kallinenud tööde maksumus ning arvestuse

aluseks on võetud keskmine jaehind. Samas on märge selle kohta, et vaidluste korral

lähtutakse statistikaameti andmetest.

523. Riigihange nr 11039 avaldati 2003. aasta lõpus pakkumuste esitamise tähtajaga 16.

detsember 2003 ning töövõtuleping nr 0753104 sõlmiti 13. veebruaril 2004. Aastatel 2003 ja

2004 oli kehtiv riigihangete seadus, millest tuli ka Tallinna Sadam AS-l riigihanke puhul

lähtuda. Seega Eesti astumine Euroopa Liitu 01. mail 2004 ei oma 13. veebruaril 2004

sõlmitud lepingu seisukohast tähendust.

524. 2003 ja 2004 aastal kehtinud RHS § 51 korraldas läbirääkimisi pakkumismenetluse

käigus ning tulenevalt RHS § 51 lg 2 olid avatud pakkumismenetluse korral läbirääkimised

keelatud (RT I 2000, 84, 534 ja RT I 2003, 88, 591). Antud koosseis ei sätestanud

läbirääkimiste keeldu peale pakkumuse võitjaks tunnistamist (lepingu sõlmimiseks).

Prokuratuuri kirjeldusest ei nähtu, et A Kile ja/või M Ple heidetaks ette 2003-2004

hankemenetluse käigus läbirääkimiste pidamist ega ole taoliste asjaolude kohta kohtule

tõendeid esitatud. Läbirääkimiste pidamine hanke võitjaga (peale hankemenetlust lepingu

sõlmimiseks) tuleneb ka viidatud hanke punktist 8 ega ole vastuolus RHS § 51 sätestatuga.

525. Eelnevast tulenevalt on küsimus üksnes selles, kas riigihanke tulemusena sõlmitud

töövõtuleping ning selle 02. märtsil 2005 sõlmitud lisa 2 vastas riigihanke tingimustele ja kas

lepingut ennast sai korduvalt muuta või pidanuks korraldatama uus riigihange.

526. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et riigihange nr 110309 või selle tulemusena

sõlmitud töövõtuleping nr 0753104 ja selle hilisemad lisad oleksid mõne teise menetluse

raames õigusvastasteks või tühisteks tunnistatud.

527. Arvestades, et riigihanke pakkumuses lepingu muutmist ei sätestatud, oli lepingu

sõlmimine hanketingimustes kajastatust erinevalt tol ajal kehtinud RHS alusel õigusvastane.

Nii riigihanke väljakuulutamise ajal kehtinud (RT I 2000, 84, 534, § 52 lg 2,

https://www.riigiteataja.ee/akt/264919) kui ka 13. veebruari 2004 töövõtulepingu sõlmimise

ajal kehtinud riigihangete seadusest (RT I 2000, 84, 534, jõustunud 01. jaanuar 2004,

https://www.riigiteataja.ee/akt/693688) tulenevalt pidid hankelepingu tingimused vastama

pakkumise kutse dokumentides ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele.

13.02.2004 sõlmitud töövõtulepingus oli kokkulepitud märksa laiaulatuslikumad võimalused

tasumiseks ja hooldatava territooriumi maht oli tegelikkuses jäetud lahtiseks.

Riigihankepakkumuses taolisi võimalusi ettenähtud ei olnud, mistõttu nende lisamine

töövõtulepingusse ei olnud õiguspärane RHS § 52 lg 2 alusel ning 13. veebruaril 2004

sõlmitud töövõtuleping nr 0753104 on TsÜS § 87 ja RHS § 52 lg 3 alusel tühine. Kuivõrd

need on kõik vastuolus riigihanke pakkumusega, siis TsÜS § 85 ei tule kõne alla ja sellest

tulenevalt on tühised ka kõik järgnevad lepingu muudatused (TsÜS § 84 lg 1).

7.1.3. Ebaõiguskokkulepe

528. Esitatud süüdistuse kohaselt toimus ebaõiguskokkuleppe sõlmimine 2007. aastal ja A

Kile altkäemaksu andmine (ja nõustumine) alates 02. juunist 2007 (K 1 lk 51, 54), mida

prokuratuur seostab 01. juunil 2007 sõlmitud lepinguga K OÜ ja B I OÜ vahel.

529. Samas, esitatud süüdistuse kohaselt M P sõlmis ebaõiguskokkuleppe ja nõustus vara

lubamise vastuvõtmisega alates 2007. aastast (K 1 lk 51), kuid talle anti ja ta võttis vara vastu

alates 09. juunist 2008 (K 1 lk 54). Vahepealse perioodi kohta süüdistus temale altkäemaksu

andmise ja vastuvõtmise kohta puudub, samuti ei nähtu teokirjeldusest, mis asjaoludel

(ebaõiguskokkuleppe osana) temale maksed 2008. aastast algasid.

530. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et prokuratuuri hinnangul pidi

ebaõiguskokkulepe A Ki, M P, T Pi ja S H vahel sündima alates 01. jaanuarist 2007, kuid enne

01. juunist 2007.

531. Prokuratuur ei ole sisustanud, mil moel või millele tuginedes loetakse

ebaõiguskokkuleppe alguseks just 2007. aastat, kui soodusteod K OÜ kasuks on aset leidnud

2004. aastast alates samal viisil kui sõnaliselt etteheidetud leping ja p 6.3 sõlmimine ning

muudatused.

532. Riigihange nägi ette hinnapakkumise esitamist. Hinnapakkumise esitamisel tuleb

pakkujal arvestada mõistliku äritegevusega seotud kulusid eriti hoolikalt tähtajatu lepingu

sõlmimise perspektiivis. K OÜ jaoks oli hinnapakkumist tehes teada, et suure osa nende

kuludest moodustab kütuse hind. Pakkujale oli teada, et riigihanke pakkumus ei sisaldanud

lepingu muutmise sätteid. Seega pidanuks kütusehind ja selle võimalik tõus olema arvestatud

hinnapakkumisse. Kütuse hinna kallinemisega seoses ei ole kohtule esitatud tõendeid, et hind

oleks kallinenud ulatuses, mida ei olnud võimalik nt kuni kolme aasta äritegevuse plaanis ette

näha ega hinnapakkumises arvestada. Veel enam mõistetamatu on lepingu muutmine 6 kuu

kütusehinna põhjal, kuivõrd riigihanke pakkumus ei sisaldanud õigust pakkumuses kajastatud

hinda muuta. Riigihankepakkumus ei sisaldanud võimalust samuti suurendada või vähendada

hooldatavat ala. Riigihankepakkumuses oli sätestatud konkreetne ala, kuid töövõtulepingus

jäeti hooldatav ala lahtiseks lisatööde tellimise ja tasustamise kaudu. Taoline säte ei vastanud

riigihanke tingimustele.

533. Samas on kõik järgnevad lepingu muudatused toetunud 13. veebruari 2004

töövõtulepingule ja selle 02. märtsil 2005 sõlmitud muudatustele, mis justnagu annavadki

seadusliku aluse lepingu täitmise korras nii kütusehinna kui ka mahu muudatusteks. Taoliselt

on aga kõik muudatused toetunud juba algselt õigusvastasele töövõtulepingule, kuid see on

sõlmitud väljaspool süüdistuse ajalisi piire.

534. Mingeid muid, uusi või algsest erinevaid muudatusi, edasiselt aastast 2007 sõlmitud ei

ole. Seega jääb kohtule arusaamatuks, mis asjaoludel seostab prokuratuur

ebaõiguskokkuleppe sõlmimist aastaga 2007.

535. Erinevalt prokuratuurist leiab kohus, et ebaõiguskokkulepe sõlmimise korral pidi see

sõlmitama siiski mitte hiljem kui riigihanke nr 11309 väljakuulutamise ja töövõtulepingu nr

0753104 sõlmimise vahepealsel ajal. Märgitut kinnitab töövõtulepingu mittevastavus

hanketingimustele K OÜ jaoks soodsamatel tingimustel ning sellest tulenevalt kõik edasised

nii eelloos kui ka süüdistuses märgitud lepingute muudatused, millised olid riigihanke

pakkumusest erinevad ja võrreldes riigihanke tingimustega K OÜ-le kasulikumad.

536. Riigihanke pakkumuses on kirjas, et M P annab lisainformatsiooni pakkumiskutses

esitatud nõudmiste ja lisatud dokumentide kohta (T 29 lk 119). L H OÜ poolt on pakkumuse

esitanud juhatuse liige S H. 13. veebruaril 2004 sõlmitud lepingu on allkirjastanud S H, C J ja

A K ning R R (T 29 lk-d 107-114). 02. märtsi 2005 muudatuse on allkirjastanud AS Tallinna

Sadam poolt A K ja M T ning OÜ L H poolt C J ja S H (T 29 lk 153-155). Järgnevate, kuid

süüdistuse etteheidet mittepuutuvate lepingumuudatustega on seotud nii M P kui A K

(22.05.2005, T 29 lk 157-158; 19.01.2006, T 29 lk 160-163; 21.08.2006, T 29 lk 164-169;

12.10.2006, T 29 lk 174-176, 07.12.2006, T 29 lk 180-183). Taoliselt on M P ja A K seotud nii

pakkumuse, kui sõlmitud lepingute ja muudatustega.

537. Selliselt on kohus tuvastanud, et ebaõiguskokkulepe sõlmimisel pidi see olema sõlmitud

enne 2007. aastat, vähemalt 2003. aasta riigihanke pakkumuse väljakuulutamise ja 13.

veebruaril 2004 sõlmitud töövõtulepingu vahepealsel ajal.

538. Tulenevalt KrMS § 268 lõigete 1, 2 ja 5 koosmõjust ei saa kohus väljuda esitatud

süüdistuse ajalistest piiridest ega arvata isikutele süüks tegevusi ajal, kui neile süüdistust

esitatud ei ole.

7.1.4. Altkäemaks

7.1.4.1. 01.juuni 2007 B I OÜ ja K OÜ rendileping

539. Süüdistuse kohaselt seisneb rendilepingu ja arvete näilikkus selles, et leping oli

teeseldud, ei vastanud poolte tegelikule tahtele ja oli sõlmitud üksnes altkäemaksu

vahendamise eesmärgil, tegemist oli K OÜ jaoks majanduslikult põhjendamatu lepinguga.

540. 15. märtsil 2006 on sõlmitud ostu-müügilepingud M OÜ ja B I OÜ (esindaja T P) vahel

ATV BOMBARDIER Outlander 400HO, 2005. aasta mudel, kere nr XXX (T 65 lk 97) ja

ATV BOMBARDIER Outlander 400HO, 2006. aasta mudel, kere nr XXX (T 65 lk 104)

kohta. Ostja on tasunud lepitud summa, mida lepingus väljatoodud ei ole. T Pi ütluste

kohaselt võis üks ATV maksta umbes 10 000 eurot tükk (K 47 lk 159 pö). 01. jaanuari 2010

põhivarade nimekirjast nähtuvalt oli märtsis 2006 soetatud traktor Outlander 400 (HO RED

4x4 2005,2D5F) soetusmaksumuseks 105 085 krooni ja traktor Outlander MAX 400 (RED

2006) soetusmaksumuseks 118 644 krooni (T 37 lk 99-100).

541. T P on kinnitanud, et ATV-d soetati vaba aja veetmiseks ja vajadusel väljarentimiseks.

Sõpruskonnas oli tavaks kasutada nt teineteise paate, kaatreid jms (K 47 lk 141, 160).

542. Olukorras, kus süüdistuse illustreerimiseks on välja toodud asjaolu, et enne K OÜ-le

ATV-de välja rentimist olid need alates 2006. aasta maist tasu eest 116 820 krooni kuus olnud

samuti näilise lepingu alusel renditud välja, kuid seda ei ole seostatud ebaõiguskokkuleppega,

ei näe kohus taolisel teadmisel mingit tõenduslikku väärtust.

543. Sel põhjusel ei võtnud kohus vastu 18. mai 2023 kohtuistungil 17. märtsi 2017

vaatlusprotokollis sisalduvat vastuskirja kuupäevaga 15. aprill 2016 nr lõpuga ..203 ja

digifaili vastuskiri KAPO 15. aprill 2016 3564, mis sisaldas E OÜ ja OÜ B I vahel rahaliste

vahendite ülekandeid (K 42 lk 213-215 pö).

544. Samuti ei näe kohus tõenduslikku väärtust süüdistuses kajastatud 04. märtsi 2005 K Ti e-

kirjavahetusel, mis sisaldab muuhulgas M T hinnapakkumist (ATV lisad, vints, vintsi kinnitus,

kiiver, prillid, mask, jope) kokku 18 470 krooni, sisaldab 18% (T 59 lk 34). Märgitud

hinnapakkumine ei ole ajalise erinevuse tõttu seostatav märtsis 2006 soetatud ja süüdistuses

kajastatud ratastraktoritega. Samuti ei ole süüdistuses K Ti ega AKa ennast antud episoodiga

seotud.

545. 01. juunil 2007 on sõlmitud ratastraktorite rendileping nr 0106/2007 OÜ B I

(rendileandja, esindaja T P) ja K OÜ (rentnik, esindaja S H) vahel. Lepingu objektiks on p 2.1

kohaselt ratastraktorid Outlander 400 HO (tehasetähis XXX) ja Outlander MAX 400 HO

(tehasetähis XXX). Punkt 3.1 kohaselt tasub rentnik rendileandjale ratastraktorite kasutamise

eest renti 60 000 (u 3834.65 eurot) krooni kuus, millele lisandub käibemaks, iga kuu 15.

kuupäevaks. Lepingu p 4.6 kohaselt peab rentnik järgima valmistajatehase tehnilise

hooldamise, kasutamise ja ekspluateerimise eeskirju ning punktis 5.7 on sätestatud

rendileandja taoliste nõuete kehtestamise õigus (T 30 lk 135-137).

546. Ratastraktorite üleandmise kohta on koostatud 01. juunil 2007 akt (lisa 1), millele on

allakirjutanud T P ja S H (T 30 lk 138).

547. Ratastraktorite rendilepingu muutmise kokkulepe on allkirjastatud 01. juunil 2011 T Pi

(OÜ B I) ja S H (K OÜ) poolt. Kokkuleppe kohaselt on alates 01. oktoobrist 2008 rendi

maksumuseks 40 000 krooni (u 2556.47 eurot), mille eest on rentnik tasunud kõik arved, v.a.

2556.47 eurot arve nr 2110504 eest. Rentniku tellimuste vähenemisega seoses on rentimine

ajavahemikus 01. juuni 2011 kuni 30. september 2011 peatatud. Ratastraktorid jäävad

rentniku vastutavale hoiule. Rent jätkub alates 01. oktoobrist 2011 ja kuni 31. jaanuarini 2012

tuleb tasuda igakuiselt 3195.58 eurot, millele lisandub käibemaks. Alates 01. veebruarist 2012

on rendi suuruseks 2556.47 eurot, millele lisandub käibemaks (T 30 lk 139).

548. 28. september 2012 on S H esitanud B I OÜ-le avalduse rendilepingu nr 0106/2007

lõpetamiseks ja ratastraktorite tagastamiseks 31. oktoobril 2012 (T 30 lk 134).

549. Maanteeameti väljatrüki kohaselt 22. oktoobri 2015 seisuga on ratastraktorite Outlander

400 HO (nr XXX) ja Outlander 400 HO (nr XXX) omanikuks B I OÜ, kasutajateks A K, M K

ja T P (T 65 lk 96, 103).

550. Eesti Liikluskindlustuse Fondi MTÜ teabe kohaselt oli ratastraktorite kindlustusvõtjaks

B I OÜ (nr XXX alates 16. jaanuari 2009 kuni 15. jaanuar 2016 ja nr XXX alates 15. jaanuar

2009 kuni 15. jaanuar 2015, T 65 lk 182-182pö).

551. Selliselt nähtub, et K OÜ ei ole olnud ratastraktoritele viie aasta pikkuse rendiperioodi

jooksul ametlikuks kasutajaks ega olnud ka kindlustuse võtja.

552. Vaidlus puudub selles, et B I OÜ on väljastanud arved ja K OÜ on tasunud nende alusel.

553. K OÜ Raamatupidaja K P selgitas, et talle prokuröri poolt näidatud ja osaliselt tema

poolt koostatud tabelis („S sadam“, K 10 lk 26pö) tähendas „B rent“ eelduse kohaselt

traktorite renti ja on sinna tabelisse märgitud, sest oli sadama kulu. Tehnika ümbertõstmisel ei

tõstetud seda kannet raamatupidamise tabelis ümber. Raamatupidaja ise ei ole objektidel

käinud ega tea selles osas ütlusi anda, kas ja kus ratastraktorid asusid või nendega tööd tehti

(K 10 lk 26-29 pö). S H on kinnitanud ütlustes arvete alusel B I OÜ-le ratastraktorite rendi

eest tasumist (K 48 lk 17-17 pö).

554. Seega sõlmitud lepingute järgi pidi K OÜ maksma ratastraktorite eest B I OÜ-le renti

alates 01. juunist 2007 kuni 30. septembrini 2008 igakuiselt 60 000 krooni (u 3834.65 eurot),

millele lisandub käibemaks (18%, s.o 70 800 krooni ehk u 4524.95 eurot) ning lepingu

muudatuse kokkuleppe alusel (tagasiulatuvalt) alates 01. oktoobrist 2008 kuni 31. maini 2011

igakuiselt 40 000 krooni (koos käibemaksuga 47200 krooni ehk u 3016.63 eurot) ning alates

01. oktoobrist 2011 kuni 31. oktoobrini 2012 igakuiselt 3195.58 eurot, millele lisandub

käibemaks (20%, s.o 3834.67 eurot).

555. Ühe ratastraktori rendihind (ilma käibemaksuta) ümberarvestatuna on vastavalt 1917.32,

1278. 23 ja 1597. 79 eurot. Selliselt tuleb ühe ratastraktori rendihinnaks perioodide peale

kokku keskmiselt 1600 eurot kuus (kohus teeb arvestused ilma käibemaksuta, kuivõrd

käibemaksusumma on süüdistuse perioodil erinev).

556. Kaitsjad väidavad, et ratastraktorite rendihind vastas turuhinnale. F OÜ vastuse kohaselt

oli analoogsete ratastraktorite rendihind perioodil 01. juuni 2007 kuni 31. oktoober 2012 80-

100 eurot ööpäevas või pikema perioodi puhul 2000 – 2500 eurot kuus. Y vastuse kohaselt

50-80 eurot ööpäev, pluss käibemaks, st 1500 kuni 2400 eurot kuus (A 11 lk 196-213).

557. Prokuratuur ei ole esitanud võrdlevaid hinnapakkumisi, mis kinnitaksid kokkulepitud

rendihinna mittevastavust turuhinnale või siis pikaajalise rendi puhul soodsamaid

hinnapakkumisi. Prokuratuur leiab, et tegemist oli summaarselt ebamõistliku summaga,

kuivõrd ületas märkimisväärselt ratastraktorite väärtuse.

558. Tehingu pooled ise kinnitavad tahet ratastraktoreid rentida.

559. S H on kinnitanud T Pi kui B I OÜ esindaja poole pöördumist sooviga ratastraktoreid

rentida ning kokkuleppele jõudmist. Samuti seda, et ratastraktorid anti K OÜ-le üle ning

nendega teostati reaalselt tööd (K 48 lk 17-17 pö). T P on kinnitanud, et tema poole pöördus S

H, kes soovis rentida ratastraktoreid. Sõlmiti kirjalik kokkulepe ja ratastraktorid anti K OÜ-le

üle (K 47 lk 140-141).

560. K OÜ teine juhatuse liige, tunnistaja C J on samuti kinnitanud, et K OÜ rentis B I OÜ-lt

ratastraktoreid. Ütluste kohaselt püüti neid alguses kasutada sadamas, prooviti nendega seal

tööd teha, kuid need jäid sealse töö jaoks nõrgaks (K 12 lk 126-132). Muuga sadamas

töötanud J Mi (K OÜ) ütluste kohaselt toodi ATV-d ühel sügisel ja neid prooviti 2 kuu vältel

talvel kasutada, kuid need jäid nõrgaks. J Mi sõnul nägi ta neid seejärel Ll seismas (K 12 lk

119-121 pö). Märgitu langeb kokku C J ütlustega selles, et ATV-d asusid Ll (XXX ja XXX),

neid kasutasid tema ise ja S H. Talvel tema neid ei kasutanud, ühel korral kasutati ATV-sid ka

suvepäevadel XXX (K 12 lk 126-132). ATV-de nägemist Ll kinnitab ka L linnaosavalitsuses

töötanud V K. Tema ütluste kohaselt nägi ta ise K OÜ töö käigus objektidel pruuni või punast

värvi ATV-sid mööda territooriumi järelkäru taga sõitmas (K 47 lk 109-110 pö). M R ütluste

kohaselt ilmselt aastatel 2010 kuni 2012, kui T P hoidis nende garaažis punaseid ATV-sid, siis

T P oli S H jaoks ATV-de transportimise jaoks laenanud väikest veoautot (K 45 lk 126-126

pö).

561. Tunnistajate ütlustega on seega tuvastatud tööga seoses ratastraktorite vähemalt osaline

kasutamine K OÜ poolt ja nende asumine vähemalt osa ajast K OÜ valduses. Tunnistajate

ütluste usaldusväärsust ei ole kahtluse alla seatud.

562. Prokuratuur on tuginenud sellele, et perioodil 2007 kuni 2012, kui ratastraktorid olid

renditud K OÜ-le, olid need tegelikkuses vahepealsel ajal ka xxx, A Ki suvekodus. Täpsemaid

ajavahemikke süüdistuses märgitud ei ole, kuid järelikult on prokuratuur silmas pidanud, et

see pidi olema süüdistuse perioodil ehk vahemikus 01. juuni 2007 kuni 31. oktoober 2012.

563. S H on selgitanud, et vahepeal (täpset aega ei mäleta) olid ATV-d B I OÜ valduses (K 48

lk 17-17 pö). T P selgitas, et ATV-sid kasutati hobikorras sõitmiseks, kui tema ise ja nende

ühised sõbrad veetsid suviti aega A Ki suvekodus XXX, vahepeal, peamiselt suviti anti ATV-d

tagasi B I valdusesse, sest K OÜ-l puudus vajadus neid kasutada (K 47 lk 140-141, 161).

564. Punased ATV-d A Ki suvekodus on nähtavad T Pi arvutist leitud fotode

vaatlusprotokollis (T 50 lk 3, 6, 7, 8, 9). Tegemist on kahe punase Bombardier ATV-ga.

Pildifailide järgi on fotod tehtud vastavalt: 1) 29. juuli 2006 17:36:57 (1), 2) 29. juuli 2006

kell 17.37.12(2), 3) foto failinime ja muutmiskuupäeva järgi on foto tehtud 02. juuli 2009 kell

23.02.58. Menetleja märkus: faili metaandmete kohaselt on foto tehtud 27. juunis 2008

19.23.32, mis viitab asjaolule, et fotoaparaadi kuupäeva ja kellaaja seadistus erines

tegelikkusest (6); 4) failinime ja selle muutmiskuupäeva järgi on foto tehtud 03. septembril

2009 21.24.56. Menetleja märkus: Pildifaili ,August 2009 214.jpg“ metaandmete kohaselt on

foto tehtud 29. augustil 2008 16.40.34, mis viitab asjaolule, et fotoaparaadi kuupäeva ja

kellaja seadistus erines tegelikkusest (7); 5) 31. juulil 2010 kell 18.38.02 (8); 6) 02. juulil

2011 kell 19.29.56 (9). Sealjuures nt-ks 02. juuli 2011 pidid rendilepingu lisa 2 kohaselt ATV-

d asuma K OÜ valduses. T P on ütlustes kirjeldanud, kes piltidel nähtavad on (K 47 lk 140-

141).

565. Seega on pooled ütlustes väljendanud tahet sõlmida rendileping ratastraktorite rendiks,

tunnistajad kinnitavad vähemalt osaliselt ratastraktorite asumist K OÜ valduses ja nendega

töö tegemist ning kaitsjad on esitanud tõendid, et rendihind vastas turuhinnale.

566. Märgitud asjaolud ei tekita aga kohtus veendumust rendilepingu ehtsuse osas. Asjaolud,

mis üksikult viitavad rendilepingu näilikkusele ning kogumis viivad kohtu seisukohani, et

tegemist oli näiliku rendilepinguga, on järgnevad.

567. Leping sõlmiti 01. juunil 2007. S H selgitas, et ratastraktoreid prooviti kasutada Muuga

sadamas (K 48 lk 17pö esimene lõik). J Mi ütlustest nähtub üheselt, et ATV-sid püüti kasutada

sadama objektil umbes kahe kuu vältel talvel, kuid nende vähese jõudluse tõttu ei tasunud

need ennast ära (K 12 lk 120 pö). C J on kinnitanud, et ATV-sid kasutas tema L objektil, kuid

mitte talvel, vaid sügisel, kui vihma ei saja ja ei ole väga külm. Mäletab nende kasutamist ka

ühel korral ettevõtte suvepäevadel (K 12 lk 131-132). S H ei ole nende kasutamise aega

määratlenud, on selgitanud, et kasutas ise neid järelevalve käigus, samuti et ATV-dele saab

külge panna, käru, saha (K 48 lk 17 pö. 19, 23 pö). ATV-sid kasutasid samuti suvel XXX T P

ja A K ning teised A Ki suvekodus viibijad (tuvastamata perioodi vältel, K 47 lk 140-141).

568. Selliselt tekib kohtul veendumus, et ATV-sid kasutati K OÜ-s ebaregulaarselt kevadeti ja

sügiseti, väga harva talviti ning vähemalt teatud aja suvel asusid ATV-d XXX.

569. Taoliselt on tegelikkuses kohus tuvastanud, et ATV-d ei asunud alaliselt K OÜ valduses

nagu nägi ette sõlmitud rendileping. Rendilepingus ei nähtu kõigi aastate jooksul ATV-de

asumist mingil perioodil B I OÜ või A Ki või T Pi valduses. Isegi rendilepingu lisas

kajastatud nelja kuulise maksepausi ajal pidid ATV-d asuma K OÜ valduses. Seega pidid

rendileping alusel ATV-d asuma üksnes K OÜ valduses. Siinkohal ei ole oluline, kas ja kus

need asusid korraliste hoolduste või muude remonditööde ajal, kuivõrd nende XXX viimist ei

ole ükski osaline remondi/hoolduse vajadusega selgitanud. Taoline väide ei oleks ka ainuüksi

vahemaa tõttu eluliselt usutav.

570. Majanduslikult põhjendamatu on rentida ATV-sid perioodideks, kui neid reaalselt ei

kasutata, nt antud juhul sõlmida rendileping 01. juunil 2007, asudes tasuma ka renti, samal

ajal, kui ATV-d vähemalt osa ajast tol suvel jt suvedel asusid XXX ehk ühelgi juhul mitte K

OÜ tegelikus valduses. Seega sel ajal ei saanud K OÜ nendega tööd teha.

571. Ühe traktori rendihinnaks perioodide peale kokku oli keskmiselt 1600 eurot kuus

(käibemaksuta). Rendiperioodi pikkus on 01.juuni 2007 kuni 31. oktoober 2012 ehk kokku

viis aastat (v.a. 01. juuni kuni 30. september 2011 ehk neli kuud), mille jooksul tasuti ühe

ATV eest renti keskmiselt kokku 96 000 eurot (ilma käibemaksuta). Samal ajal oli ühe ATV

soetamisväärtus u 8436 eurot.

572. K OÜ juhatuse liikme S H väide, et ta ei adunud taolistel tingimustel rendilepingu

majanduslikku kahjumlikkust K OÜ-le, ei ole eluliselt usutav. Keskmine mõistlik inimene,

rääkimata äriühingu juhatuse esimehest, saab aru taolise pikaajalise rendilepingu (hinna ja

kasutusaja ebaproportsionaalsus) kahjumlikkusest.

573. Kogumis on ka viie aasta pikkuse rendilepingu järgi tasutud summa ebamõistlik.

Kaitsjate esitatud hinnapakkumised ei sisalda teavet selles osas, kas tegemist on lühi- või

pikaajalise rendihinnaga. Üldteadaolevalt on pikaajaline rent soodsama hinnaga kui

lühiajaline. Antud juhul, ei ole taolisel vaheteol siiski ka määravat tähtsust, kuivõrd kokku

viie aasta peale on K OÜ, ATV-de soetamisväärtust arvestades, tasunud ebamõistliku summa

B I OÜ arvelduskontole ATV-de rendi eest. Eluliselt usutav võib olla ATV-de rentimine nö

prooviks, kuid olukorras, kus oli juba esimese talvega selge, et neid ei saa kasutada sadamas

(nagu esialgu planeeritud) ning osa ajast ka mitte Ll (talvel, periooditi suvel), ei ole ühtegi

mõistlikku ega eluliselt usutavat põhjendust, miks K OÜ pidanuks rendilepingut jätkama.

574. ATV-de pikaajaline rendi hind kogumis ja nende tegelik turuväärtus ei toeta mõistlikus

äritegevuses viie aastase rendilepingu majanduslikku põhjendatust, arvestades veel, et kogu

selle perioodi vältel ei olnud ATV-d kogu aeg K OÜ valduses ega töös. See viib kohtu

põhjendatud kahtluseni, et antud tehingu varjus varjati teist tehingut.

7.1.4.2. Altkäemaksu andmine B I OÜ kaudu

575. Süüdistuse kohaselt lepiti ühiselt kokku selles, et üldise ebaõiguskokkuleppe alusel antav

altkäemaks pidi liikuma S Hlt A Kile ja M Ple T Pi ja temaga seotud äriühingu B I OÜ kaudu.

Sellel eesmärgil on 01. juunil 2007 sõlmitud OÜ B I juhatuse liikme T Pi ja K OÜ juhatuse

liikme S H vahel süüdistuse kohaselt näilik rendileping, mille kohaselt rentis OÜ B I K OÜ-le

ratastraktorid Outlander 400 HO ja Outlander MAX 400 HO. T Pi ülesandeks oli korraldada

arvete vormistamine B I OÜ nimelt ja nende edastamine S Hle, mille alusel kanti A Kile ja M

Ple mõeldud altkäemaksusummad üle B I OÜ kontole. K OÜ maksis ratastraktorite

sihtotstarbelise kasutamise eest renti 60 000 krooni kuus, koos käibemaksuga 70 800 krooni

(4 524.94 eurot). Leping lõpetati 31. oktoobril 2012.

576. Rendilepingu nr 0106/2007 järgi andis B I OÜ alates 01. juunist 2007 K OÜ-le kasutada

ratastraktorid 60 000 krooni eest, lisandub käibemaks. Üleandmine fikseeriti aktiga. Rent tuli

tasuda 15. kuupäevaks rendileandja arveldusarvele nr XXX Nordea Pangas vastavalt esitatud

arvele. Rendilepingut muudeti 01. juunil 2011 ja tagasiulatuvalt alates 01. oktoobrist 2008 oli

rendi maksumuseks 40 000 krooni (2556.46 eurot); p 3 kohaselt leping peatati 4 kuuks (01.

juuni kuni 30. september 2011) ja edasi tuli renti tasuda 01. oktoober 2011 kuni 31. jaanuar

2012 3195.58 eurot pluss käibemaks ja alates 01.veebruarist 2012 2556.47 eurot

(vaatlusprotokollid 26. september 2016, T 62 lk 6-30, 15.12.2015- T 30 lk 125-133; lisad lk

135-139).

577. Seega rendilepingu alusel tuli alates lepingu sõlmimisest tasuda igakuiselt 4524.94 eurot

(KM 18%), alates 01. oktoobrist 2008 summas 3016.63 eurot (KM 18%) ja 3067.76 eurot

(KM 20%), 01. oktoobrist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012 summas 3834.70 eurot (KM 20%),

01. veebruarist 2012 summas 3067.76 eurot (KM 20%).

578. Süüdistuses märgitud perioodil on B I OÜ esitanud rendilepingu alusel K OÜ-le arved (T

31 lk 24-100) ja nende alusel on K OÜ poolt toimunud tasumine ratastraktorite rendi eest (14.

detsembri 2015 vaatlusprotokoll T 29 lk 32-33).

579. 14. detsembri 2015 vaatlusprotokollis (T 29 lk 32-33) on vaadeldud K OÜ ja B I OÜ

vahelisi kandeid (K OÜ arvelduskonto nr XXX väljavõtet), kuid kohtule ei ole esitatud

konkreetset K OÜ arvelduskonto nr XXX SEB väljavõtet. K OÜ makstud summad on

kajastatud B I OÜ Nordea Bank AB Eesti filiaal arvelduskontol XXX (T 72 lk 118 CD-plaat

„Kohtule esitamiseks köidetest 56-59; viitega 59. köitele Nordea Bank AB Eesti filiaali vastus

21.01.2015 nr 20-3-171-1).

580. Süüdistuse kohaselt kanti rendilepingu alusel K OÜ arvelduskontolt B I OÜ

arvelduskontole ajavahemikul 02. juuli 2007 kuni 29. november 2012 kokku 209 989.89

eurot.

581. 28. aprilli 2016 vaatlusprotokollis (T 29 lk 56), milles vaadeldud K OÜ arvelduskonto nr

XXX (SEB) ja OÜ B I arvelduskonto nr XXX (Nordea Bank) rahade liikumist ajavahemikul

02. juulist 2007 kuni 29. novembrini 2012 on kokku 62 ülekannet kogusummas 215 612.36

eurot. OÜ B I on K OÜ-le vaadeldaval perioodil tagasi kandnud 5622.47 eurot.

Vaatlusprotokollis sisalduva rahade liikumise tabeli kohaselt on ajavahemik tunduvalt lühem,

viimane kuupäev 16. detsember 2009. Viimati nimetatud summa hulka on arvestatud ka 26.

mail 2011 tagasikantud renditasu 2556.47 eurot, kuid tähelepanuta on jäetud, et sama summa

2556.47 eurot on kantud 12. septembril 2011 uuesti B I arvele. Seega süüdistuses kajastatud

209 989,89 eurot on saadud järgmise tehtega: 215 612.36-5622.47=209 989.89 eurot (T 29 lk

32-33).

582. Kohus, olles kontrollinud algandmeid, jõudis teistsugusele tulemusele.

583. B I OÜ on esitanud arved ratastraktorite rendi eest ja K OÜ on tasunud süüdistuse

perioodil esitatud arvete alusel järgmiselt (tabelis on kajastatud ka lepingu järgi tasumisele

kuuluvad summad):

Tabelis on ülevaatlikkuse huvides väljatoodud ka sõlmitud lepingud koos muudatustega

(lisadega).

2003 detsember

riigihange nr 11039 „Koristus- ja haljastusteenuste

pakkumine AS Tallinna Sadam Muuga sadama territooriumil“

Leping

kuupäev

Tasu

eurodes

käibemaks

uta

viide

Märkused

Töövõtulepin

g

nr

0753104

13. veebruar

2004

13 932.74

T 29 lk 107

Muuga sadama territooriumil

koristus- ja haljastustöid

Kokkulepe

02.03.200

01. oktoober

2004

16 854.37

T 29 lk 153

Lepingu p 6.3 muudatus.

Töövõtjal õigus kirjaliku teate

alusel muuta iga 6 kuu järel

tasu ja p 6.2 lisatööde

maksumusi

63%

võrra

eelneva 6 kuu kütuse jaeturu

keskmise hinna tõusust. Õigus

on ka vähendada.

Kütuse

kallinemisest

tagasiulatuvalt tõstetud tasu.

01. märts

2005

23 692.92|

K

kiri

22.09.200

01.septemb

er 2005

27 212.41

T 29 lk 158

Kütuse kallinemisest tõsta

tasu

Eesti Statistikaameti kuukirjas

,Eesti

Statistika

08/05”

augustis 2005 kütus ,bensiin

95” 13,26 krooni

Kokkulepe

19.01.2006

13. jaanuar

2006

30 310.37

T 29 lk 159

Täiendav töö Nuudi tee

talihooldus suurendada tasu

13.01-30.04

01. mai

2006

Sama

eelnevaga

27 212.41

Kokkulepe

21.08.200

01. juuli

2006

28 104.51

T 29 lk 164

Kütuse kallinemine, suurendada tasu

Töövõtja 05.07.2006.a taotlusest

ning Statistikaameti poolt avaldatud

bensiini 95 ühe liitri 2006 kuue kuu

(veebruar-juuli) keskmine kütusehind,

13,95 krooni liiter

Kokkulepe

12.10.200

01. oktoober

2006

32 399.08

T 29 lk 172

Töödele lisatud Nuudi tee

aastaringne hooldus

Kokkulepe

7.12.2006

01. detsember

2006

33 856.27

T 29 lk 177-

Töödele lisatud II viadukti

hooldus

AS

Tallinna

Sadam

kiri

19.02.200

01. jaanuar

2007

32 181.65

T 29 lk 184

kütuse hinna muutusest tasu

vähendatud

august 2006 — jaanuar 2007

bensiini 95: ühe liitri kuue kuu

keskmine hind Statistikaameti

poolt avaldatud andmetele

12.85 krooni liiter.

01.juuni 2007 sõlmisid OÜ B I juhatuse liigeT P ja K OÜ juhatuse liige S H rendilepingu nr 0106/2007, mille

kohaselt rentis OÜ B I K OÜ-le ratastraktorid Outlander 400 HO ja Outlander MAX 400 HO

Jrk

Ratastra

ktorite

rendilepi

ng arve

nr

Arve

kuupäev

Tasumisele

kuuluv

summa

(koos KM

18%

ja

alates

01.07.2009

20%)

viide

Tasutud

summa

Laekumise

kuupäev

T 29 lk 32-33; T 72 lk 118 CD

59. kd Nordea Bank AB Eesti

filiaali vastus 21.01.2015 nr

20-3-171-1;

270033

Arve

puudub

4524.94

T 29 lk 32

Pangakontolt

summa ja viide

pangakonto

väljavõttele+

kui

kattub

vaatlusprotokoll

ile

XXX SEB

Pangakontole

XXX (Nordea)

4524.94

02.07.2007

270043

Arve

puudub

4524.94

T 29 lk 32

4524.94

25.07.2007

270046

Arve

puudub

4524.94

T 28 lk 32

4524.94

15.08.2007

270058

Arve

puudub

4524.94

T 28 lk 32

4524.94

25.09.2007

K OÜ kiri 26.

septembril

2007

kütuse

hinna

kallinemine, tõsta

tasu

Alates

01.juulist

2007

T 29 lk 186

Uus tasu

33 538.54

Uus

indekseerit

ud

kütusehind

13.71

krooni

270064

Arve

puudub

4524.94

T 28 lk 32

4524.94

26.10.2007

270070

Arve

puudub

4524.94

T 28 lk 32

4524.94

15.11.2007

270077

Arve

puudub

4524.94

T 28 lk 32

4524.94

17.12.2007

280003

Arve

puudub

4524.94

T 28 lk 32

4524.94

26.02.2008

280010

01. veebruar

2008

800/

4524.94

T 31 lk 24

4524.94

10.03.2008

K OÜ kiri 29.

veebruaril

2008

kütuse kallinemisest

tõsta tasu

Alates

01.02.2008

T 29 lk 188

Uus tasu 34

401.59

Uus

indekseerit

ud

kütusehind

14,27

krooni.

280017

03. märts

2008

4524.94

T 31 lk 25

4524.94

08.04.2008

280022

03. aprill

2008

4524.94

T 31 lk 26

4524.94

19.05.2008

280028

05. mai

2008

4524.94

T 31 lk 27

4524.94

21.05.2008

Alates 09. juunist 2008 hakkas T P K OÜ poolt B I OÜ arvelduskontole altkäemaksuks

makstud raha vahendama osa M Ple

280034

03. juuni

2008

4524.94

T 31 lk 28

4524.94

17.06.2008

280040

01.juuli

2008

4524.94

T 31 lk 45

4524.94

Arve tasumine

13.02.2009

280047

01. august

2008

4524.94

T 31 lk 29

4524.94

18.08.2008

280055

03.septemb

er 2008

4524.94

T 31 lk 30

4524.94

08.10.2008

K OÜ kiri 26. septembril 2008

kütuse hinna kallinemisest,

tõsta tasu

Uus indekseeritud bensiin 95E

hind 16,99 krooni.

Alates

01.augustist

2008

T 30 lk 145

SA-s

769.53/

38 523.99 eur;

kirjas: 602

865.72/

530.14eur

ja

kirjas

tasu

arvestuses 602

905.32/

38 532.67 eur

Märkus:

tasu erinev

Rendilepingut muudeti 01.06.2011 ja tagasiulatuvalt alates 01.10.2008 oli rendi

maksumuseks 40 000 krooni (2556.46 eurot) koos KM-ga 3016.63 eurot

280070

03. november

2008

200/

3016.63

T 31 lk 31,

3016.63

25.11.2008

280077

03. detsember

2008

3016.63

T 31 lk 44

3016.63

09.01.2009

290003

05. jaanuar

2009

3016.63

T 31 lk 47

3016.63

15.01.2009

290011

03. veebruar

2009

3016.63

T 31 lk 48

3016.63

16.02.2009

290016

03. märts

2009

3016.63

T 31 lk 49

3016.63

17.03.2009

290022

02. aprill

2009

3016.63

T 31 lk 50

3016.63

14.04.2009

280070

3016.63

T 29 lk 32

3016.63

14.04.2009

Kokkulepe 27.04.2009

Alates

15. märtsist

2009

T 29 lk 190

34 456.17

Hooldatava

id

pindu

vähendati

Muuga

sadamas 39

m2

võrra,

290030

04. mai

2009

3016.63

T 31 lk 51

3016.63

19.05.2009

290038

03. juuni

2009

3016.63

T 31 lk 52

3016.63

15.06.2009

Alates 01. juulist 2009 käibemaks 20%, algsumma ilma käbemaksuta sama- 2556.46

290101

02. juuli

2009

000/

3067.76

T 31 lk 53

3067.76

14.07.2009

290109

03. august

2009

3067.76

T 31 lk 54

3067.76

18.08.2009

290116

02. september

2009

3067.76

T 31 lk 55

3067.76

15.09.2009

290121

01. oktoober

2009

3067.76

T 31 lk 56

3067.76

14.10.2009

290128

05. november

2009

3067.76

T 31 lk 57

3067.76

13.11.2009

290135

01. detsember

2009

3067.76

T 31 lk 58

3067.76

16.12.2009

2100101

04. jaanuar

2010

3067.76

T 31 lk 89

3067.76

19.01.2010

K kiri 11. jaanuaril 2010

Tarbijahinnaindeksi

muutumine

kaubagrupis:

mootoriõlid ja kütused

märts

2009

kuni

september 2009 k.a

+19%

Alates

15. detsember

2009

T 29 lk 194

38 580.57

Tasu

tõstmine

2100201

04. veebruar

3067.76

T 31 lk 90

3067.76

25.02.2010

2010

2100301

04. märts

2010

3067.76

T 31 lk 91

3067.76

17.03.2010

Töövõtuleping 08810

01.04.2010- 31.03.2012

01.04.2010.

a

kuni

30.09.2010

T 30 lk 10-

01.04.2010-

30.09.2010 ja

01.04.2011 –

30.09.2011. a

4876.46 eurot

kalendrikuus

ning

01.10.2010. a

kuni

31.03.2011. a

ja 01.10.2011.

a kuni

31.03.2012. a

4953.15 eurot

kalendrikuus.

Muuga

sadamas

asuva

„Raudtee“

hooldustööd

2100401

04. aprill

2010

3067.76

T 31 lk 92

3067.76

19.04.2010

2100501

04. mai

2010

3067.76

T 31 lk 93

3067.76

24.05.2010

2100601

04. juuni

2010

3067.76

T 31 lk 94

3067.76|

15.07.2010

2100701

02. juuli

2010

3067.76

T 31 lk 95

3067.76

26.10.2010

2100801

03. august

2010

3067.76

T 31 lk 96

3067.76

23.08.2010

2100901

03. september

2010

3067.76

T 31 lk 97

3067.76

21.09.2010

K OÜ kiri 08. septembril 2010

Tarbijahinnaindeksi

muutumine

kaubagrupis:

mootoriõlid

ja

kütused

oktoober 2009 kuni märts

2010 k.a. +11,9%

Alates

15.08.2010

T 29 lk 196

41 472.96

Tasu

tõstmine

10. septembril 2010 saatis AS Tallinna Sadam K OÜ-le M P poolt koostatud ja A Ki poolt

allkirjastatud kirja kokkuvõtlikult selles, et Tallinna Sadam ei nõustu turusituatsioonist

lepingu hinda muutma lähtuvalt tarbijahinnaindeksi muutusest ja tehakse ettepanek

alustada läbirääkimisi lepingu kaasajastamiseks (T 29 lk 200)

Töövõtuleping 08810 01. oktoobrist 2010 kuni 31. märtsini 2011 tasu 4953.15 (T 30 lk 13)

2101001

04. oktoober

2010

3067.76

T 31 lk 98

3067.76

16.11.2010

2101101

04. november

2010

3067.76

T 31 lk 99

3067.76

19.11.2010

2101201

03. detsember

2010

3067.76

T 31 lk 100

3067.76

05.01.2011

Kokkulepe 21. jaanuaris

2011

Vähendati hooldatavat

Alates

01. jaanuarist

2011

T 30 lk 1-2

30 162.51

Tasu

vähenes

ala 562 689 m² peale ja

muudeti

tasustamise

põhimõtteid fikseerides

koristatavate

ja

haljastatavate

alade

ruutmeetrihinnad

2110104

Arve

puudub

3067.76

T 29 lk 33

3067.76

01.02.2011

2110204

Arve

puudub

3067.76

T 29 lk 33

3067.76

17.02.2011

2110304

02. märts

2011

3067.76

T 30 lk 155

3067.76

17.03.2011

Töövõtuleping 08810 alates 01. aprillist 2011 kuni 30. septembrini 2011 4876.46 (T lk 13)

2110404

05. aprill

2011

3067.76

T 30 lk 161,

lk

korduv

arve

3067.76

16.05.2011

2110504

03. mai

2011

3067.76

T 30 lk 167

– 3067.76

tagasikanne

-

2556.47

/2110504 lõpp

2556.47

24.05.2011

26.05.2011

12.09.2011

11. mail 2011 S H kiri M Ple ja A Kile lepingutasu tõstmiseks tagasi 2010. aasta alguse

tasemele, s.o 21,8% 38 580.57 eurot M P tegi A Kile kirjalikult ettepaneku tõsta lepingu

tasu 15%, A K nõustus (T 30 lk 4-8)

Süüdistuse kohaselt lepiti samal perioodil S H, A Ki, M P ja T Pi vahel eeluurimisega täpselt

tuvastamata ajal ja kohas kokku uued altkäemaksu maksmise tingimused, muutusid

altkäemaksu summad:

01. juunist 2011 kuni 30. septembrini 2011 peatati rendilepingu maksed ja kokkuleppe

kohaselt tõusis renditasu neljaks kuuks 01.oktoobrist 2011 kuni 31 jaanuarini 2012

igakuiselt 3195.58+ KM 20%= 3834.70 eurot (T 30 lk 139), mille järel langes 2556.47 (KM

3067.76) tasemele(T 30 lk 139, T 43 lk 180)

Kokkulepe 09.0 juunis

2011 Töövõtjal oluliselt

suurenenud kulutused

Alates

01. juuni 2011

T 30 lk 3

34 686.89

Tasu

suurenemin

e

15%;

ruutmeetrih

inna tõus

hoolduskori

stuses

ja

haljastuses

01. juuni 2011 rendilepingu muutmine: p 3 kohaselt leping peatati 4 kuuks (01. juuni kuni

30. september 2011) ja edasi tuli renti tasuda 01. oktoobrist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012

3195.58 eurot pluss käibemaks ja alates 01. veebruarist 2012 2556.47 eurot; p 4 kohaselt

hoiab rendilepingu peatamise perioodil ratastraktoreid oma vastutaval hoiul (T 30 lk 139)

Töövõtuleping 08810 alates 01. oktoobrist 2011 kuni 31. märtsini 2012 4953.15 eurot (T 30

lk 13)

2111005

29. oktoober

2011

3834.70

T 30 lk 184

3834.70

21.11.2011

2111105

15. november

2011

3834.70

T 30 lk 185

3834.70

02.12.2011

2111205

04. detsember

2011

3834.70

T 30 lk 188

3834.70

21.12.2011

2120106

04. jaanuar

2012

3834.70

T 30 lk 206

3834.70

20.01.2012

K OÜ kiri 20. jaanuaril

2012

Tarbijahinnaindeksi

muutus 2011. aasta

detsembris

võrreldes

2010.juuniga

kaubagrupis

mootorikütused ja õlid

on 5,4%.

Alates

01. jaanuarist

2012

T 30 lk 141

35 876.96

Uued

hoolduskori

stuse

ja

haljastuse

ruutmeetri

maksumuse

d

2120201

02.veebrua

r 2012

3067.76

T 30 lk 201

3067.76

20.02.2012

2120301

02. märts

2012

3067.76

T 30 lk 199

3067.76

19.03.2012

30. märtsil 2012 teavitas A K M P koostatud kirjas S Ht töövõtulepingu nr 0753104

lõpetamisest alates 01. oktoobril 2012 (T 30 lk 9)

2120401

02. aprill

2012

3067.76

T 30 lk 210

3067.76

24.04.2012

2120501

02. mai

2012

3067.76

T 30 lk 212

3067.76

18.05.2012

30. mail 2012 avaldas AS Tallinna Sadam avatud hankemenetlusega riigihanke nr 134625

„Koristus- ja haljastustööde teostamine AS-i Tallinna Sadam Muuga sadama territooriumil“

hanketeate (T 30 lk 55-74)

2120601

02. juuni

2012

3067.76

T 30 lk 216

3067.76

21.06.2012

2120701

02. juuli

2012

3067.76

T 30 lk 213

3067.76

18.07.2012

2120801

02. august

2012

3067.76

T 30 lk 221

3067.76

21.08.2012

2120903

01. september

2012

3067.76

T 30 lk 222

3067.76

19.09.2012

24. septembril 2012 sõlmisid AS Tallinna Sadam ja K OÜ uue töövõtulepingu leping nr 28912

Muuga sadama territooriumil koristus- ja haljastustööde teostamiseks, fikseeritud hinnaga 3

aastaks. Puudus klausel tõsta tasu lepingu kehtivuse ajal (T 30 lk 46-51)

27. septembri 2012 S H e-kiri lõpetada rendileping 31.oktoobril 2012. ATV-d tagastavad

samal kuup (T 29 lk 83, T 30 lk 134)

2121002

01. oktoober

2012

3067.76

T 30 lk 227

3067.76

29.11.2012

oktoober)

584. Kokku on tasutud seega 213 055.83 eurot, mitte 209 989.89 eurot nagu on märgitud

süüdistuses.

585. Tulenevalt põhimõttest, et kohus ei saa süüdistatavate olukorda raskendada, lähtub kohus

prokuratuuri süüdistustes märgitud summast ehk 209 998.89 eurost.

586. Esitatud andmetest nähtub laekumiste kuupäevade järgi, et alates 02. juunist 2007 kuni

08. oktoobrini 2008 oli üüritasu sama - 4524.94 eurot. Sellesse perioodi jääb 26. septembri

2007, 29. veebruari 20008 ja 26. septembri 2009 S H pöördumised tasu tõstmiseks. Kuigi

süüdistuse kohaselt alates 09. juunist 2008 hakati altkäemaksu tasuma ka M Ple, ei ole K OÜ

poolt makstav tasu muutunud. Alates 25. novembrist 2008 on tasu vähendatud, makstud on

3016.63 eurot kuni 15. juunini 2009. 27. aprillist 2009 vähendati hooldatavaid pindu. Alates

01. juulist 2009 on tasu suuruseks 3067.76 eurot, mida on tasutud kuni 12. septembrini 2011,

kuid summa suurenemine on seotud käibemaksu muutusega. Eelneva 18% asemel on

käibemaks 20%, algsumma ilma käibemaksuta on sama, ehk 2556.46. Alates 21. novembrist

2011 kuni 20. jaanuarini 2012 on tasutud 4 kuu vältel 3834.70 eurot ja alates 20. veebruarist

2012 kuni 29. novembrini 2012 uuesti 3076.76 eurot.

587. Nii S H kui ka T Pi ütlusest nähtuvalt on K OÜ esitanud B I OÜ-le hooldus -ja

remondiarved. Neist esimene on esitatud peale lepingu lõpetamise teadet, s.o 20. oktoobril

2012, arve nr 40103, summas 1950 eurot (T 30 lk 226) ning on tasutud B I OÜ poolt 03.

detsembril 2012 (T 29 lk 33, T 72 lk 118 CD-plaat Swedbank 21.01.2015 nr A09.04-200-

02/1-2). Teine arve on esitatud peale lepingu lõppemist, 08. novembril 2012 summas 1116

eurot, arve nr 40104 (T 30 lk 229) ning on tasutud 17.12.2012 (T 29 lk 33, T 72 lk 118 CD-

plaat Swedbank 21.01.2015 nr A09.04-200-02/1-2). Seega on B I OÜ tasunud K OÜ-le kokku

3066 eurot.

588. K P poolt S Hle edastatud viiest e-kirjast teemaga “ eelarve“ ja nendele lisatud

dokumentidest „S sadam“ leiab read: „Traktorite rent“ ja „rent B“ (T 29, lk 68-79), millest

järeldub, et K OÜ planeeritud eelarves olid kajastatud nn rendilepingu järgi maksmisele

kuuluvad summad (T 29 lk 65-79).

589. Süüdistuses on märgitud, et perioodil, kui K OÜ maksis M Ple ja A Kile altkäemaksu,

kehtis lisaks töövõtulepingule nr 0753104 AS-i Tallinna Sadam ja OÜ K vahel töövõtuleping

nr 08810, mis sõlmitud 01. aprillil 2010 AS Tallinna Sadama juhatuse liikmete AK ja A K

ning K OÜ juhatuse liikmete S H ja C J. Lepingu tingimused kinnitas AS-i Tallinna Sadam

poolt oma allkirjaga 30. märtsil 2010, muuhulgas ka M P. Leping loeti AS-i Tallinna Sadam

poolt täidetuks 31. märtsil 2012 lepingu kehtivusaja saabumisega (T 30 lk 10-16).

590. Samas ei ole süüdistuses toodud, millisel moel leping nr 08810 on seotud ATV rentimise

või altkäemaksu summade tasumisega. Taolist seost ei nähtu ka tasutud summadelt. Nimelt ei

ole alates 01. aprillist 2010 mingisugustki muutust tasutud summa suurustes. 29. oktoobrist

2011 on eelnevast suurema summa tasumine, märgitud ajavahemik on aga liialt pikk selle

seostamiseks lepinguga nr 08810. Sellest tulenevalt ei näe kohus antud prokuratuuri viitel ei

sisulist ega ta tõendatud seost esitatud süüdistusega.

591. Taoliselt on kohus tuvastanud, et ülekanded K OÜ arvelduskontolt B I OÜ

arvelduskontole toimusid vastavalt S H ja T Pi tegevusele, kuid konkreetseid seoseid sõlmitud

lepingutega kohus tuvastanud ei ole.

592. A Ki ja B I OÜ vahelisi seoseid analüüsib kohus eraldi osas (p 7.7. - 7.7.6). Edasiselt

kontrollib kohus, kas väidetav altkäemaks on jõudnud M Pni

7.1.4.3. Altkäemaksu jõudmine M Pni

593. Süüdistuse kohaselt, vastavalt kokkuleppele M P ja A Kiga, ajavahemikul 2007-2012, T

P hoidis A Ki osa altkäemaksu summast s.o 165 860.05 eurot B I OÜ pangakontol ja käsutas

vastavalt A Ki juhistele.

594. A Ki altkäemaksu osa, s.o 165 860.05 eurot, on prokuratuur tuletanud kohtule

arusaadavalt K OÜ poolt B I OÜ arveldusarvele tasutud 209 989.89 eurost, millest on

lahutatud T Pi isiklikult kontolt M Ple tasutud 44 129.84 eurot.

595. M P altkäemaksu osa 44 129.84 eurot kandis süüdistuse kohaselt T P ajavahemikul 09.

juuni 2008 kuni 09. oktoober 2012 edasi B I OÜ Nordea Bank AB Eesti filiaal

arvelduskontolt nr XXX T Pi isiklikule pangakontole XXX Nordea (T 72 lk 118 CD 59,

Nordea Bank AB Eesti filiaali vastus 21.01.2015 nr 20-3-171-1) ja sealt kandis T P selle edasi

M P pangakontole.

596. 28. aprilli 2016 vaatlusprotokolli (T 29 lk 56-62) kohaselt on OÜ B I arvelduskonto nr

XXX ja T Pi arvelduskonto nr XXX vaatlusega tuvastatud, et OÜ B I arvelt on vaadeldud

perioodil kantud T Pi arvele töötasuna mitte märgitud raha kogusummas 196 217.30 eurot.

Kohus on jõudnud eelnevas tabelis kajastatud andmetele tuginedes teistsugusele järeldusele.

597. B I OÜ arvelduskontolt XXX on perioodil juuli 2007 kuni detsember 2012 kantud T Pi

isiklikule kontole XXX ja XXX töötasuna (sh „tö“) mitte märgitud raha kogusummas 208

601.45 eurot. Kui arvestada üksnes selgitusega „om“, „DI“, “Dividendid“; ja laenuga seotud

tagastused, siis on summaks kokku 199 624.99 eurot.

598. Siinkohal tuleb märkida, et T Pi ülekuulamisel ei ole esitatud küsimusi selgitamaks välja

ülekannete lühendite tähendusi või otstarvet (K 47 lk 132pö - 170).

599. Süüdistuse kohaselt hakkas alates 09. juunist 2008 T P K OÜ poolt B I OÜ

arvelduskontole altkäemaksuks makstud rahast vahendama osa M Ple. T P maksis oma

isiklikult arvelduskontolt ajavahemikul 09. juuni 2008 kuni 09. oktoober 2012 M P isiklikule

arvelduskontole 44 129.84 eurot.

600. T P kinnitab, et M P laenas temale u 20 aastat tagasi sularahas u 400 000 krooni (s.o.

25564.66 eurot). Tagasi maksis tema pangaülekandega. Rohkem kui 10 aastat tagasi andis

tema ise laenu M Ple summas u 20 000 eurot sularahas (K 47 lk 143-144).

601. T Pi pangakontolt XXX Nordea Bank (T 72 lk 118 CD plaat „Kohtule esitamiseks

köidetest 56-59; viitega 59. köitele kaust „Nordea Bank AB Eesti filiaali vastus 21.01.2015 nr

20-3-171-1) ja arvelduskontolt nr XXX Swedbank (T 72 lk 118 CD-plaat Swedbank

21.01.2015 nr A09.04-200-02/1-2) on M P pangakontole XXX teostatud järgmised maksed:

Jrk

Kuupäev

Summa

EEK/euro

Selgitus

viide

09. juuni 2008

000/

3834.70

Laenu tagastus

T 29 lk 59 / T 72

lk 118 (Nordea)

03. september

2008

000/

1917.35

Laenu tagastus

T 72 lk 118

(Swedbank)

05. detsember

2008

000/

1917.35

Laenu tagastus

T 29 lk 60/ T 72 lk

118 (Nordea)

20. jaanuar

2009

000/

1917.35

Laenu tagastus

T 29 lk 60/ T 72 lk

118 (Nordea)

09. märts 2009

000/

2556.47

Laenu tagastus

T 29 lk 60, T 72 lk

118 (Swedbank)

18. märts 2009

000/

Laenu tagastus

T 29 lk 60/ T 72 lk

1917.35

118 (Nordea)

20. aprill 2009

000/

1917.35

Laenu tagastus

T 29 lk 61/ T 72 lk

118 (Nordea)

06. juuli 2009

367/

1876.89

Laenu tagastus

T 29 lk 61/ T 72 lk

118 (Nordea)

28. september

2009

400/

1879.00

Laen

T 29 lk 61/ T 72 lk

118 (Nordea)

24. november

2009

300/

1872.61

Laen

T 29 lk 62/ T 72 lk

118 (Nordea)

26. jaanuar

2010

370/

1877,09

La

T 72 lk 118

(Nordea)

29. märts 2010

365/

1876.77

La

T 72 lk 118

(Nordea)

03. august

2010

370/

1877.08

Laenu tagastus

T 72 lk 118

(Swedbank)

04. oktoober

2010

370/

1877,09

Laen

T 72 lk 118

(Nordea)

17. veebruar

2011

1877.00

Laenu tagastus

T 72 lk 118

(Swedbank)

25. aprill 2011

1876.00

Laenu tagastus

T 72 lk 118

(Nordea)

15. september

2011

939,40

Laenu tagastus

T 72 lk 118

(Nordea)

22. detsember

2011

2346.00

Laenu tagastus

T 72 lk 118

(Swedbank)

22. veebruar

2012

2346.00

Laenud

tagastus

T 72 lk 118

(Nordea)

07. mai 2012

1877.00

Laen

T 72 lk 118

(Swedbank)

19. juuli 2012

1877.00

Laen

T 72 lk 118

(Nordea)

08. oktoober

2012

1877.00

Laen

T 72 lk 118

(Swedbank)

Summa kokku

44 129.84 eurot

602. 28. aprilli 2016 vaatlusprotokollis (T 29 lk 56-62) tuvastati M P arvelduskonto nr XXX

ja T Pi arvelduskonto nr XXX vaatlusega, et T P on teinud M Ple ajavahemikul 09. juunist

2008 kuni 09. oktoobrini 2012 kokku 22 ülekannet kogusummas 44 129.84 eurot (T 29 lk 56).

Vaatlusprotokollis olevas tabelist nähtub aga, et T Pilt M Ple on tehtud selgitusega „Laenu

tagastus“ kokku 10 ülekannet ajavahemikul 09. juuni 2008 kuni 24. november 2009 summas

20 967.30 eurot. Vaatlusprotokollis olevast tabelist nähtuvalt on 03. september 2008 ja 10.

märts 2009 T P tasunud M Ple 1917.35 eurot (T 29 lk 59-60). Nendel kahel kuupäeval ei ole T

P pangakontolt XXX tasumisi M Ple teinud. Kohus tuvastas, et nii 03. septembril 2008 ja 10.

märtsil 2009 ning lisaks veel viiel korral on M P kontole XXX selgitusega „Laenu. Tagastus“,

„Laen“ teinud makseid T P endale kuulunud Swedbangas olevalt arvelduskontolt nr XXX.

603. T P on M Ple üle kandnud erinevates suurustes summad alates 09. juunist 2008,

olenemata K OÜ-st laekunud summa suurusest, ning ülekanded ei ole toimunud igakuiselt

vaid 1- 3 kuuliste vahedega.

604. Tähelepanu äratab see, et alates 14. juulist 2009 on K OÜ poolt makstav summa 3067.76

eurot ehk sama mis HTG I AS-l ja E T AS-l, kuigi lepingu objektid on erinevad, kuid see ei

oma eraldi M Psse puutuvust. Teiste süüdistuse episoodidega seoses ei ole M Ple süüdistust

esitatud.

605. M P arvelduskonto nr XXX (SEB) kohtule esitatud ei ole, kuid maksed tema ja T Pi

vahel kajastuvad ka T Pi arvelduskontodel.

606. T Pi pangakontole XXX Nordea Bank on laekunud M Plt 31. mail 2006 summa 589.90

krooni (37.70 eurot) selgitusega „Lo“ (T 72 lk 118 viitega 59. köitele kaust „Nordea Bank AB

Eesti filiaali vastus 21.01.2015 nr 20-3-171-1“).

607. T Pi isiklikele arvelduskontodele M P nimelt muid laekumisi ei nähtu. Viimased pankade

vastused on esitatud 2016. aastal. Seega ei ole tõendamist leidnud väide, et M P on omakorda

T Pile täies mahus laenu koos intressidega tasunud või üldse T Pilt laenu saanud.

608. Tähelepanu väärib ka B I OÜ kontolt tehtavate kannete sagedus ja iseloom T Pi isiklikule

kontole. Esmalt on arusaamatu, miks osaühingu arvelduskontolt tehakse kandeid ilma selge

selgituseta (nt lühendid tö, di mä jms). Äriühingu raamatupidamise jaoks peaksid olema

kanded korrektsed, kontrollitavad. Kontrollimatud on aga suurel hulgal sularahatehingute

tegemine (nii sissekanded, kui väljavõtmised) ning taoliste umbmääraste selgitustega maksed.

609. Täielikult mõistetamatud on aga T Pi isiklikule arvelduskontole tehtavate kannete

ebaregulaarsus ja summade suvalisus. Märgitu suurendab samuti kahtlust, et arvelduskontot

kasutas T P ka isiklikel eesmärkidel. Arvelduskontodelt nähtuva sularaha sissepanemise ja

väljavõtmise, kuivõrd seda ei ole süüdistuses ebaõiguskokkulepete alusel altkäemaksu

maksmisega seostatud, jätab kohus analüüsimata.

610. Seega on küsimus selles, kas antud ülekanded on laenu tagastused või antud altkäemaks.

Väidetavalt sularahas saadud laenu kohta M Plt summas 400 000 krooni ei ole T P kohtule

tõendeid esitanud. Ei ole eluliselt usutav, et taolise suure summa laenamiseks ei oleks

vormistatud kirjalikku lepingut, kus oleks kajastatud laenu summa, tagasimakse tingimused,

intressid ja tagasimakse tähtaeg. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et M Pl taoline

summa sularaha olemas oli. Asudes aktiivsesse kaitsesse tulnuks süüdistatavatel esitada

kaitseversiooni (laenu) kinnitavad tõendid (leping), kuid seda tehtud ei ole. Samuti tuleb

tähele panna, et T P M Ple antud ja võetud laenu osas ei olnud enda ütluste andmisel

järjepidev ega veenev. Esmalt vastab T P, et on M Ple laenu andnud sularahas, tagasi sai

osaliselt ülekandega, osaliselt sularahas. Seejärel kaitsja küsib, kas mingid maksed

laenuandmiseks võisid olla ka ülekannetega tehtud, mille peale palub süüdistatav küsimust

täpsustada. Ning järgmisele küsimusele, kas laenu on andnud ühel või mitmel korral, vastas T

P, et mitme maksega. Kaitsja küsimuse peale kas mõni maksetest võis olla tehtud ülekandega,

mitte sularahas, vastab T P, et: „oli ülekandega jah, ma ei mäleta, et ma sularahas oleks talle

laenu andnud“. Nüüd palus kaitsja selgitada eelneva ütluse põhjal ja T P vastas: „Ma arvan, et

ma andsin ikkagi ülekandega“. Tõepoolest on T P kinnitanud laenu täielikku tasumist (K 47 lk

144). Olukorras, kus T P ilmselgelt läbi aastate nii isiklikult kui äride kaudu on kokku

puutunud laenude andmise ja tagasisaamisega on eluliselt usutav, et laenude kohta

koostatakse lepingud ning tingimused fikseeritakse kirjalikult. Antud juhul ei tekita T Pi

ütluste andmise viis kohtus veendumust tema ja M P vahel laenulepingu olemasolusse ega

laenu tagastamisesse.

611. G OÜ memorandumis (A8 lk 35-41) 18. septembril 2017 teemaga „T ja K Pi

sissetulekute tabel“ on antud hinnang T ja K Pi sisse- ja väljaminekute kohta perioodil 01.

jaanuar 1999 kuni 31. detsember 2015. Memorandumis on ka märgitud, et kirjalike kinnituste

alusel on sh M Plt saadud laen aastatel 2002 kuni 2004 summas 400 000 krooni (25 641

eurot), mis tagastati põhiosa ja intressidega aastatel 2008 — 2012 kokku 470 000 krooni (30

128 eurot). Memorandumis on nõustaja kasutanud tabeli kontrollimisel eeldusena sh M Plt

saadi laen võrdsetes osades (133 333,33 krooni aastatel 2002, 2003 ja 2004) ning tagastati

võrdsetes osades (94 000 krooni aastatel 2008, 2009, 2010, 2011 ja 2012). Memorandumile

on lisatud kaks tabelit. Lisatud on sularaha sisse – ja väljamaksed. Seega, mille eest need

tehtud, on täiesti kontrollimatu. Samuti kui vaadeldud on kontoväljavõtteid aastani 2015,

kuidas saab väita, et 5 700 eurot laenu tagastatud M P poolt 2017. aastal. Kirjalikke kinnitusi

memorandumile/arvamusele ei ole lisatud. Kaitsja poolt viidatud G arvamuses väljatoodud

info põhineb seega kirjalikel kinnitustel ehk mitte objektiivsetel tõenditel nagu nt pangakonto

väljavõte ning väljub samuti konto väljavõtete perioodist. Kirjalikud kinnitused, mis on antud

isikute poolt, ei ole ka iseseisvaks tõendiks, kuivõrd isikulised tõendiallikad on ütlused. Seega

on tegemist asjakohatu tõendiga ja kohus jätab selle tõendikogumist välja.

612. Taoliselt on kohus tuvastanud rahade liikumise K OÜ-lt läbi T Pi ja B I A Kile ning T Pilt

M Ple. Ainuüksi teostatud maksesuurustest ja kuupäevadest ei ole võimalik tuvastada seoseid

K OÜ maksete ja T Pilt M Ple teostatud maksete vahel. Seaduspära puudub nii ülekannete

sageduses kui ülekannete seotuses K OÜ poolt makstud summadega, nt et pool summast või

mingi konkreetne osa igakordselt oleks M Ple edasi üle kantud.

613. Edasiselt kontrollib kohus, kas on toimepandud süüdistuses kajastatud lepingulised

rikkumised ning kas need on seostatavad toimunud maksetega ehk altkäemaksu andmisega.

7.1.5. Vastusooritused

614. Kohus eelnevalt tuvastas, et 13. veebruaril 2004 sõlmitud töövõtuleping nr 0753104 on

TsÜS § 87 ja RHS § 52 lg 3 alusel tühine. Sellest tulenevalt on tühised ka kõik järgnevad

lepingu muudatused (TsÜS § 84 lg 1). Kuivõrd need on kõik vastuolus riigihanke

pakkumusega, siis TsÜS § 85 ei tule kõne alla.

615. K OÜ-le üldise ebaõiguskokkuleppe alusel sooritatud soodsad teod realiseerusid

konkreetsemalt süüdistuse kohaselt järgnevas:

7.1.5.1. Töövõtulepingu nr 0753104 muudatused

616. 19. veebruaril 2007 teavitas A K AS-i Tallinna Sadam juhatuse liikmena K OÜ-d sellest,

et tuginedes töövõtulepingu punktile 6.3 ja bensiini keskmise jaehinna langusele, alandati

alates 01. jaanuarist 2007 tasu 32 181.65 eurole (T 29 lk 184). Muudatuse tulemusel vähendati

lepingu tasu 529 735.42 kroonilt 503 533.45 kroonini. Muutatus jõustus tagasiulatuvalt alates

01. jaanuarist 2007.

617. 02. juulil 2007 tegi K OÜ B I OÜ-le esimese ülekande summas 4524.94 eurot (3834.7

eurot + KM 18%).

618. 26. septembril 2007 ja 29. veebruaril 2008 esitas S H, tuginedes töövõtulepingu nr

0753104 punktile 6.3 ja bensiini keskmise jaehinna tõusule, K OÜ nimelt AS Tallinna Sadam

juhatuse liikmele A Kile ja M Ple teate lepingujärgse tasu suurendamiseks (T 29 lk 186-189).

619. 27. aprillil 2009 sõlmiti lepingu muudatuskokkulepe, lisa nr 6, millega vähendati

hooldatavat territooriumit 39 614 m² võrra ja lepiti uueks tasuks kokku 539 121.87 krooni (34

456.17 eurot) kuus (T 29 lk 190-193).

620. 11. jaanuaril 2010 esitas S H M Ple ja A Kile kirjutatud kirjas lepingu uue hinna

arvutamiseks mitte kütuse jaeturu hinna muutuse arvestuse, vaid tarbijahinnaindeksi

muudatuse kaubagrupis mootorikütused ja õlid (T 29 lk 194).

621. 08. septembril 2010 esitas S H M Ple ja A Kile kirjutatud kirjas lepingu uue hinna

arvutuse tarbijahinnaindeksi muutuse järgi, milles tegi ettepaneku tõsta alates 15.08.2010

töövõtulepingu järgset tasu 7,5% 648 910.75 kroonini (41 472.96 eurot) kuus (T 29 lk 196-

198).

622. 10. septembril 2010 saatis AS Tallinna Sadam K OÜ-le M P poolt koostatud ja A Ki

poolt allkirjastatud järgneva sisuga kirja: „Analüüsides sadama poolt hiljuti läbiviidud

koristus- ja haljastusteenuste hankeid ning jälgides üldist turuolukorda, ei pea AS Tallinna

Sadam põhjendatuks praeguses olukorras rakendada meievahelise töövõtulepingu nr 0753104

seda punkti, mis käsitleb lepingu hinna muutumist lähtuvalt tarbijahinnaindeksi muutusest.

Samuti peab sadam vajalikuks analüüsida kahepoolselt kogu meievahelise lepingu mahtu ja

selle hinda. Eeltoodule tuginedes teeb sadam ettepaneku mitte rakendada tarbijahinnaindeksi

muutust ning alustada läbirääkimisi lepingu kaasajastamiseks. Palume teatada sellest meile

kirjalikult. Mittenõustumisel palume lugeda käesolev teatis meievahelise töövõtulepingu nr

0753104, mis on sõlmitud 13. veebruaril 2004 a, lõpetamise teateks.“ (T 29 lk 200).

623. 21. jaanuaril 2011 sõlmiti AS-i Tallinna Sadam juhatuse liikme A K ja K OÜ juhatuse

liikme S H vahel kokkulepe lisa 7, millega vähendati hooldatavat ala kokku 562 689 m² peale

ja muudeti tasustamise põhimõtteid fikseerides koristatavate ja haljastatavate alade

ruutmeetrihinnad, mis andis uueks lepingu tasuks alates 01. jaanuarist 2011 kokku 30 162.51

eurot kuus (T 30 lk 1-2). Kokkuvõttes jäi hooldatava territooriumi suuruseks muudatuse

tulemusel 562 689 m2 (56,2689 ha), mille eest sai KKH tasu 30 162,51 eurot kuus.

624. Ka sel perioodil tasu vähendati, kuid rendilepingu alusel jäid maksed samaks.

625. 11. mail 2011 saatis S H M Ple ja A Kile kirja, milles palus lepingutasu tõstmist tagasi

2010. aasta alguse tasemele, st 21,8%, 603 654.75 kroonini (38 580.57 eurot) kuus (T 30 lk 6-

7).

626. S H taotlusega seoses tegi M P kirjalikult A Kile ettepaneku tõsta töövõtulepingu lepingu

tasu 15% võrra. Kirja on koostanud R P. Kirjal on peal A Ki ettepanek valmistada ette lepingu

muudatus (T 30 lk 4, 5).

627. Kohus meenutab, et 01. juunil 2011 sõlmisid B I ja K OÜ ATV-de rendilepingu lisa 2,

mille järgi peatus rendi maksmine 01. juunist kuni 30. septembrini 2011. Lisa 2 kohaselt pidi

K OÜ alustama uuesti rendi tasumist 01. oktoobrist 2011, tasudes nelja kuu vältel 3195.58

eurot (+ KM) kuus ning seejärel alates 01. veebruarist 2011 igakuiselt summas 2556.47 eurot

(+ KM, T 30 lk 139).

628. 09. juunil 2011 sõlmisid pooled töövõtulepingule lisa 8, millega tõsteti K OÜ tasu 15%

võrra alates 01. juunist 2011 (T 30 lk 3). Muudatuse tulemusel sai K OÜ alates 01. juunist

2011 põhitasu 34 688.56 eurot kuus. Hooldatava pinna ulatust ei muudetud ning selleks jäi

562 689 m2 (56,2689 ha).

629. Väitega, et perioodil, kui tasud vähenesid, peatus altkäemaksu tasumine ning alades tasu

tõstmisest 15% võrra 09. juunist 2011, maksis K OÜ B I OÜ kaudu tasu edasi, sealjuures

esialgu suuremas summas, ei saa täielikult nõustuda. Tasud vähenesid juba varasemalt ning

mis asjaoludel siis just 4 kuud kõrgemat tasu maksti, pole tuvastatud.

630. 09. juulil 2011 sõlmiti K OÜ ja AS-i Tallinna Sadam vahel kokkuleppe lisa 8, milles

kehtestati alates 01. juunist 2011 lepingu tasu suurendamine (T 30 lk 3)

631. 30. märtsil 2012 teavitas A K M P poolt koostatud kirjas S Ht töövõtuleping nr 0753104

ühepoolsest lõpetamisest alates 01. oktoobrist 2012 (T 30 lk 9).

632. 08. novembril 2012 saatis S H T Pile ATV-de üürilepingu lõpetamise teatise, mille järgi

lõpetati leping alates 31. oktoobrist 2012 (T 29 lk 83).

633. B I esitas 01. oktoobril 2012 K OÜ-le arve nr 2121002 ATV-de oktoobri rendi

tasumiseks summas 3067.76 eurot (T 30 lk 227). K OÜ tasus arve 29. novembril 2012,

selgitusega „Arve nr. 2121002 oktoober“ (T 29 lk 33). Tegemist oli viimase maksega, mida K

OÜ ATV-de üüri eest B I OÜ-le tasus.

634. Tähele tuleb panna, et samuti laekusid 2012. aasta oktoobris AS-lt Tallinna Sadam K

OÜ-le viimased töövõtulepingu nr 0753104 järgsed maksed. Arve nr 32214 (T 30 lk 224)

alusel laekus 10. oktoobril 2012 AS-lt Tallinna Sadam K OÜ-le 1253.76 eurot (T 29 lk 41)

ning arve nr 32209 (T 30 lk 223) alusel 12 oktoobril 2012 AS-lt Tallinna Sadam K OÜ-le 43

052.35 eurot (T 29 lk 41).

635. Seega on rendilepingu maksed lõppenud samal ajal kui töövõtulepingu kehtivus.

636. Kokkuvõtvalt on kohus käesolevaga tuvastanud riigihanke nr 11309 ja töövõtulepingu nr

0753104 ning selle alusel sõlmitud lisade õigusvastasuse, mistõttu kohus ei nõustu esindaja

Pga selles, et töövõtulepingus nr 0753104 (kui algses hankelepingus) on kuue kuu

kütusehinna põhine arvestus ja lisatööde tellimine sätestatud, mistõttu töövõtulepingu nr

0753104 02. märtsil 2005 ja hilisemad, sh alates 2007 toimunud muudatused (kütuse hinna ja

mahu osas) ei ole käsitletavad hankelepingu muutmisena, vaid tegemist on lepingu täitmise

küsimusega (kütusehinna põhine teenustasu arvestus ja mahtude muutumine). Vastavalt 2003.,

2004. ja 2007. aastal kehtinud RHS redaktsioonile ei olnud hankelepingu muutmine lubatud.

637. Samal põhjusel peab kohus asjakohatuks alates 2007. aastast rikkumiste puhul ka

süüdistuse viidet RHS § 69 lg-le 3 (alates 01. mai 2007 jõustunud RHS (RT I 2007, 15, 76,

https://www.riigiteataja.ee/akt/12791579) ning hetkel kehtiva RHS § 123-le (RT I,

01.07.2017, 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023078?leiaKehtiv), mille järgi oleks

alates 01. juulist 2007 kehtima hakanud töövõtulepingu muudatus olnud õiguspärane vaid

juhul, kui muutmise oleks tinginud objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik

lepingu sõlmise ajal ette näha ja lepingu muutmata jätmise korral oleks ohtu sattunud olulises

osas hankelepinguga taotletud eesmärk. Selliseid asjaolusid ei esinenud. Igal juhul oleks

olnud võimalik korraldada uus hange, mistõttu oli tasu tõstmine RHS § 69 lg 4 (RT I 2007,

15, 76) järgi keelatud. Kohtu hinnangul ilmestavad prokuratuuri väljatoodud rikkumised

üksnes tegevuse raskust, kuid ei oma õiguslikku tähendust, kuivõrd kohus on tuvastanud juba

algse lepingu õigusvastasuse.

638. Ilmselgelt olid sõlmitud lepingumuudatused kasulikud K OÜ-le, kuivõrd kütusehinna ja

tarbijaindeksi alusel pidev tasu muutmine toimus K OÜ taotlustel. Samuti hooldatava ala

muutmine lähtudes hetkeolukorrast oli soodsam lahendus K OÜ jaoks, kui esialgse hanke

tulemusena alal hooldamine ja piiramine ainult hankelepinguga. Taoliselt on tõendatud, et

sõlmitud lepingu muudatused olid soodsad K OÜ-le ehk arvestasid K OÜ huve.

639. Tõendeid selle kohta, et need lepingud samal ajal AS-le Tallinna Sadam kahjulikud

oleksid olnud, ei ole.

7.1.5.2. riigihange nr 134625

640. Süüdistus on esitatud riigihankel nr 134625 „Koristus- ja haljastustööde teostamine AS-i

Tallinna Sadam Muuga sadama territooriumil“ K OÜ pakkumuse hindamisel ja edukaks

tunnistamisel, mille tulemusena 24. septembril 2012 sõlmiti AS Tallinna Sadam ja K OÜ

vahel töövõtuleping nr 28912.

641. Antud juhul on süüdistus esitatud riigihankel nr 134625 „Koristus- ja haljastustööde

teostamine AS-i Tallinna Sadam Muuga sadama territooriumil“ K OÜ pakkumuse hindamisel

ja edukaks tunnistamisel, mitte 24 septembris 2012 töövõtulepingu nr 28912 sõlmimises või

töölepingu sisus.

642. 30. mail 2012 avaldas AS Tallinna Sadam avatud hankemenetlusega riigihanke nr

134625 „Koristus- ja haljastustööde teostamine AS-i Tallinna Sadam Muuga sadama

territooriumil“ hanketeate (T 30 lk 54- 80). Hooldatava territooriumi suurus oli

hankedokumentide kohaselt kokku 512 533 m², st ca 9% väiksem, kui eelmise lepingu

lõpuperioodil K OÜ poolt hooldatud ala.

643. 2012. aasta juulis on K OÜ esitanud pakkumuse (T 30 lk 81- 105).

644. 13. juulis 2012 kuulutas hindamiskomisjon, mille üheks liikmeks oli ka M P, edukaks K

OÜ pakkumuse hinnaga 24 800 eurot kuus kui madalama hinnaga pakkuja (T 30 lk 52-53).

645. 24. septembril 2012 sõlmisid AS Tallinna Sadam ja K OÜ uue töövõtulepingu Muuga

sadama territooriumil koristus- ja haljastustööde teostamiseks. Uus töövõtuleping oli sõlmitud

kolmeks aastaks hinnaga kogu töö teostamise eest kokku 892 800 eurot, s.o 24 800 eurot

kalendrikuus. Lepingu allkirjastasid AS-i Tallinna Sadam poolt juhatuse liikmed AK ja A K

ning K OÜ poolt juhatuse liige S H (T 30 lk 46-51).

646. Prokuratuur peab oluliseks, et K OÜ pakkus 2012. aastal korraldatud Muuga sadama

territooriumi koristus- ja haljastustööde hankel ca 30% madalamat hinda, kui oli sama töö eest

eelmise lepingu kohaselt AS Tallinna Sadam poolt K OÜ-le makstud viimane hind, seejuures

24. septembril 2012 sõlmitud lepingus puudus klausel, mis annaks OÜ-le K õigust tasu

lepingu kehtivuse ajal tõsta. Taolist süüdistust aga esitatud ei ole.

647. S H ja K OÜ esindaja väitis kohtus, et sama objekti osas ajaliselt järgnevates hangetes

erinevate hindade pakkumine on tavapärane praktika ning esitas selle kinnituseks riigihangete

nr 132831, nr 152349, nr 152301 ja nr 155704 tingimused ja nendes hangetes esitatud

pakkumuste maksumused (A11 lk 1-195).

648. Võrreldes hankekomisjoni otsuses nähtuvaid pakkumiste hindu tuleb möönda, et K OÜ

pakkumine on laekunud neljast pakkumisest soodsaim. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu

teiste pakkumiste üksikasju, millest kohus saab järeldada, et neis ei sisaldunud tõendusliku

väärtusega andmeid ning vajalikud andmed (nt hind) on leitav komisjoni otsusest.

649. Süüdistuses ei ole kajastatud, mil moel, keda või kuidas A K ja/või M P mõjutasid

(otsuse võttis vastu komisjon) hanke pakkumise hindamisel ja edukaks tunnistamisel.

650. Hankekomisjoni töö ehk hindamise ja võitja edukaks tunnistamise otsuse mõjutamise

kohta puuduvad igasugused tõendid.

651. Hankekomisjoni kuulusid esimees L V, protokollija R P, hindajad M P, S L ja L J (T 30 lk

53). Neist kohtus ütlusi on andnud L V ja R P, teisi tunnistajaid ei ole pooled kohtusse

kutsunud ning süüdistatav M P on keeldunud ütluste andmisest. Tsiviilkostja S Hlt antud

hanke osas küsimusi esitatud ei ole.

652. Sealjuures ei ole prokuratuur ühtegi küsimust antud episoodi kohta tunnistaja L Vlt

esmasküsitluses küsinud ning tunnistaja R Pi kutsus kohtusse tsiviilkostjate S H ja K OÜ

esindaja T P. Konkreetse hanke osas tunnistaja T T ütlusi andnud ei ole.

653. Tunnistajate L V ja R Pi ütluste kohaselt ei ole komisjoni mõjutamist toimunud (K 22 lk

96-110; 116-133 pö; K 48 lk 13 pö). S H on kinnitanud, et M P ei ole mõjutanud teda vastu

võtma mingeid õigusvastaseid otsuseid (K 26 lk 177 pö).

654. Eeltoodu alusel ei ole kohus tuvastanud, et A K ja/või M P oleks mõjutanud pakkumise

hindamist või edukaks tunnistamist, mistõttu ei ole esitatud süüdistus antud punktis

tõendamist leidnud.

655. Tulenevalt hankepakkumuse p-dest 13.2 ja 13.3 (T 30 lk 61) on K OÜ tunnistatud

hanketingimuste kohaselt hanke võitjaks õiguslikult korrektselt, mistõttu kohus ei ole

tuvastanud, et süüdistuses märgitud tegu (soodustegu K OÜ pakkumuse hindamisel ja

edukaks tunnistamisel) oleks aset leidnud.

7.1.5.3. Nn raudteehange

656. Süüdistus on esitatud „Muuga sadama haruraudteede, raudteeülesõidukohtade ja

pöörmete hooldus“ pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel, mille tulemusena 01.

aprillil 2010 sõlmiti AS Tallinna Sadam ja K OÜ vahel töövõtuleping nr 08810.

657. Antud juhul on süüdistus esitatud riigihankel „Muuga sadama haruraudteede,

raudteeülesõidukohtade ja pöörmete hooldus“ K OÜ pakkumuse hindamisel ja edukaks

tunnistamisel, mitte 01. aprillil 2010 töövõtulepingu nr 08810 sõlmimises.

658. 02. märtsil 2010 esitas AS Tallinna Sadam kutse pakkumuste esitamiseks hanke "Muuga

sadama haruraudteede, raudteeülesõidukohtade ja pöörmete hooldus“. Täiendavat teavet

edastab dokumendi kohaselt R P. Pakkumiste hindamise kriteeriumiks on pakkumise hind, s.t

edukaks tunnistatakse soodsaima hinnaga pakkumine. Edukaima pakkujaga sõlmitakse

hooldusleping AS Tallinna Sadam lepingu vormil ja tingimustel (T 30 lk 17-25).

659. 15. märtsil 2010 on esitanud pakkumise K OÜ (T 30 lk 27- 43).

660. 16. märtsil 2010 tunnistas hankekomisjon, kuhu kuulus muuhulgas ka M P, edukaks K

OÜ pakkumus kui madalama hinnapakkumuse esitaja hinnaga 76 900 krooni (4 914.81 eurot)

kuus (T 30 lk 44).

661. 01. aprillil 2010 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K ning K OÜ

juhatuse liikmed S H ja C J eelneva pakkumuse edukaks tunnistamisega seoses töövõtuleping

nr 08810. Lepingule on alla kirjutanud 30. märtsil 2010 muuhulgas ka M P ja M R (T 30 lk

10-16).

662. Süüdistuses ei ole kajastatud, mil moel, keda või kuidas A K ja/või M P mõjutasid

(otsuse võttis vastu komisjon) hanke pakkumise hindamisel ja edukaks tunnistamisel.

663. Hankekomisjoni töö ehk hindamise ja võitja edukaks tunnistamise otsuse mõjutamise

kohta puuduvad igasugused tõendid.

664. Võrreldes hankekomisjoni otsuses nähtuvaid pakkumiste hindu tuleb möönda, et K OÜ

pakkumine on laekunud kuuest pakkumisest soodsaim. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu

teiste pakkumiste üksikasju, millest kohus saab järeldada, et neis ei sisaldunud tõendusliku

väärtusega andmeid ning vajalikud andmed (hind) on leitav komisjoni otsusest.

665. Hankekomisjoni kuulusid esimees L V, liikmed K K, M P, T R, S L ja protokollija oli R P

(T 30 lk 44). Lisatud määrangute vormist nähtuvalt oli ettevalmistaja ja täitja R P,

kooskõlastajad lisaks M P, T T, M R (T 30 lk 45).

666. Neist kohtus ütlusi on andnud L V ja R P, teisi ei ole pooled kohtusse kutsunud.

Sealjuures ei ole prokuratuur ühtegi küsimust selle kohta tunnistaja L Vlt esmasküsitluses

küsinud ning tunnistaja R Pi kutsus kohtusse tsiviilkostjate S H ja K OÜ esindaja T P. S Hlt, C

Jlt, T Tlt ja M R selle episoodi kohta küsimusi ei ole küsitud.

667. Tunnistajate L V ja R Pi ütlustest hindamise ja komisjoni otsuse mõjutamist ega

hankereeglite rikkumist ei nähtu (K 22 lk 96-110; 116-133 pö; K 48 lk 12 pö). S H on

kinnitanud, et M P ei ole mõjutanud teda vastu võtma mingeid õigusvastaseid otsuseid (K 26

lk 177 pö).

668. Eeltoodu alusel ei ole kohus tuvastanud, et A K ja/või M P oleks mõjutanud pakkumise

hindamist või edukaks tunnistamist, mistõttu ei ole esitatud süüdistus antud punktis

tõendamist leidnud.

669. Tulenevalt hankepakkumuse p-st 3.1 (T 30 lk 18) on K OÜ tunnistatud hanketingimuste

kohaselt hanke võitjaks õiguslikult korrektselt, mistõttu kohus ei ole tuvastanud, et

süüdistuses märgitud tegu (soodustegu K OÜ pakkumuse hindamisel ja edukaks

tunnistamisel) oleks aset leidnud.

670. Kuivõrd antud juhul on hankemenetlus läbi viidud ning kohus ei ole tuvastanud

rikkumist hindamisel ja pakkumise edukaks tunnistamisel, siis puudub vajadus täiendavalt

vastata kaitsja püstitatud küsimusel, kas Tallinna Sadam AS on antud küsimuses hankija.

7.1.6. Kokkuvõte

671. Riigihankel nr 134625 „Koristus- ja haljastustööde teostamine AS-i Tallinna Sadam

Muuga sadama territooriumil“ ja nn raudteehankel K OÜ pakkumuse hindamisel ja edukaks

tunnistamisel M P ja A Ki poolt kohus rikkumise (teo) aset leidmist ei tuvastanud.

672. Kohus on eelnevaga tuvastanud, et nii A K kui ka M P olid seotud K OÜ-ga sõlmitud

töövõtulepingu nr 10753104 muudatuste otsustuste vastuvõtmisega ning sõlmimisega nii enne

esitatud süüdistuse perioodi kui ka alates 2007. aastast. M P nõustus K OÜ ettepanekutega

ning toetas neid, väljendades seda ka A Kile kirjalikult (ettepanekud). A K sõlmis vastavad

lepingu muudatused ja võttis selliselt vastu lõplikud otsustused, toetades K OÜ taotlusi.

Kohus tuvastas, et enne süüdistuse perioodi sõlmitud töövõtuleping ja selle lisad olid

õigusvastased, sisaldades K OÜ jaoks soodsaid tingimusi, mida hankepakkumus ise ei

sisaldanud. Samal ajal on K OÜ, esindaja S H ja B I OÜ, esindaja T P, sõlminud 01. juunil

2007 tegelikkusele mittevastava rendilepingu. Vaidlus puudub selles, et A K ja T P on

pikaajalised sõbrad ja nende vahel olid usalduslikud suhted.

673. K OÜ on T Pi esitatud arvete alusel ajavahemikus 02. juulist 2007 kuni 29. novembrini

2012 tasunud B I OÜ arvelduskontole kokku 209 998.89 eurot, tegelikkusele mittevastava

lepingu alusel, millest T P on 44 129.84 eurot M Ple edasi kandnud. Need asjaolud on

tekitanud põhjendatud kahtluse, et A K ja M P võisid altkäemaksu eest vastu võtta K OÜ

jaoks soodsaid otsustusi.

674. Tõendeid A Ki, M P, T Pi ja S H omavahelise ja/või M P ja T Pi ja/või M P ja S H ja/või

M P ja A Ki omavaheliste suhete ja suhtluse, sh kokkulepete kohta, esitatud ei ole.

Tunnistajate ütlustest ei tulene, et A K ja/või M P soosinuks K OÜ-d, mõjutanuks kõnealuste

lepingute sõlmimist ebakohaselt (või üldse) ning tunnistajatel puudub üldse arusaam, et need

olnuks AS-le Tallinna Sadam kahjulikud lepingud/muudatused.

675. Teada ei ole, mis asjaoludel hakkas A K väidetavat altkäemaksu saama 2007. aastal ning

M P 2008. aastal, kuidas pidi altkäemaks jagunema ja mis ebaõiguskokkuleppe kohaselt oli

nende vastusooritusteoks. Konkreetsete lepingute ja muudatuste/kokkulepete sõlmimise,

ettepanekute tegemise aegasid ja teostatud pea igakuiseid ülekandeid K OÜ poolt B I OÜ-le ei

ole võimalik seostada viisil, millest saaks ebaõiguskokkuleppe sisu kohta ainuvõimalikke ja

tõsikindlaid järeldusi teha. Ülekannete suurus ei paista olevat seotud ka lepingute

mahu/sisu/ega muudatuste sisuga, sest selle alusel ei ole võimalik ka ülekannete suuruse

muutust hinnata. Kohus tuvastas, et kui ebaõiguskokkulepe sõlmiti, pidi see olema alguse

saanud süüdistusest märksa varasemal ajal, ehk peale riigihanke pakkumust ja enne esimest

töövõtulepingu sõlmimist (2003-2004) ning mingeid tõendeid 2007 aastal sõlmitud

ebaõiguskokkuleppe osas ei eksisteeri. Sellest ajast sõlmitud muudatused tulenevad

varasemast lepingust ja muudatusest, mis jäävad väljaspoole süüdistuse ajalisi piire. Lähtudes

üksnes süüdistuse ajalisest kehtivusest tuleks kohtul möönda, et lepingud ja muudatused on

kooskõlas töövõtu lepingu 2005. aasta muudatusega ja sellest tulenevalt õiguspärased.

676. M P töölepingusse ja iseloomustusse puutuvad tõendid ei oma tõenduslikku väärtust süü

tõendatusse hindamisel (T 1 lk 78-139). Hooldusosakonna juhataja ametijuhendist tuleneb

küll tema kokkupuude K OÜ-ga, kuid selles puudub ka vaidlus. Eraldi altkäemaksu puutuvat

see ei tõenda ega lükka ümber.

677. M P osas peab kohus möönma, et tõendeid selle kohta, et M P üldise heasoovlikkuse

piirid K OÜ-ga suheldes ületanuks, puuduvad. Seega ei saa kohus lisaks eelnevale ka sellelt

pinnalt mingeid järeldusi ebaõiguskokkuleppe sisu või olemasolu kohta teha. Mis asjaoludel T

P M Ple isiklikult arvelduskontolt ülekandeid tegi, ei ole kahtlusteta tuvastatud.

678. Konkreetseid seoseid ka T Pi poolt M Ple teostatud ülekannete ja lepingu

muudatuste/ettepanekute vahel ei ole võimalik luua. Juhul, kui M P osales

ebaõiguskokkuleppes, on tuvastamata ka need asjaolud, mis põhjustel tema tasu oma

teopanuse eest alles aastast 2008 kätte sai. Süüdistust selles, et alates 2007. kuni 2008. aastani

temale muul viisil kui T Pi ülekannete kaudu altkäemaksu tasutud oleks, esitatud ei ole. Samal

ajal on M P K OÜ-ga tööalaselt kokku puutunud 2003. aastast. Selgusetuks jääb ka M Ple

tehtud maksete suurus ja sagedus. Kui K OÜ tasub B I OÜ-le (pea) igakuiselt, siis mis

asjaoludel ei tasutud sellest M Ple igakuiselt. Arusaam, kuidas taoliselt pidi altkäemaks M P ja

A Ki vahel jagunema, kohtul puudub. Ülekanded M Ple on erinevates suurustes, mis ei ole

seostatavad K OÜ poolt tasutud summa jagunemisega näiteks pooleks või konkreetseks osaks.

Selgeid seoseid lepingute, maksete, nõustumisettepanekute ja edasikannete vahel ei ole. R Pi

(nt ühe nõustumusettepaneku koostanud, M P poolt allkirjastatud) ütlustest ei nähtu

asjaolusid, mis viitaksid M P poolt kuriteo toimepanemisele. Kohtul puuduvad ka kaudsed

tõendid, mille alusel saaks teha tõsikindlaid järeldusi M P osalemise kohta

ebaõiguskokkuleppes. Asjaolud, et M P oli seotud tööalaselt AS Tallinna Sadam

lepingupartneri K OÜ-ga, toetas K OÜ ettepanekuid ning sõlmitud laenulepingut M P ja T Pi

vahel ei pea kohus usutavaks, ei ole piisavad väitmaks, et M P võis olla osaline

ebaõiguskokkuleppes. Need asjaolud ei anna kokku taolist kaudsete tõendite kogumit, mille

põhjal kohus saaks kahtlusteta ja tõsikindlalt väita, et M P osales A Ki, T Pi ja S H vahel

sõlmitud ebaõiguskokkuleppes. Kohtule ei ole teada, mis asjaoludel T P erinevalt K OÜ

kannetest läbi enda arvelduskonto M Ple ülekandeid tegi. T P on B I OÜ-st enda isiklikule

arvelduskontole teinud märkimisväärselt suuremas summas ülekandeid, kui ta M Ple edasi

kandis. Samuti, ei saa teiste episoodidega koostoimes M P osas jaatada ka sarnast teguviisi-

tema ei ole teistes episoodides osaline, tema ei ole näilike lepingute sõlmimisel osaline.

Teistes episoodides A Ki ja AK poolt ebaõiguskokkulepetesse veel AS Tallinna Sadam

töötajate kaasamist ei nähtu ka edaspidiselt. Loomulikult on võimalikud erinevad

uurimisversioonid selle kohta, et nii käesoleva kui ka edaspidi käsitletavate episoodide puhul,

oli ebaõiguskokkuleppega seotud rohkem inimesi, kuid taolisi süüdistusi ei ole esitatud ning

taolisi asjaolusid ei tulene kahtlusteta ka uuritud tõenditest.

679. Kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Praegusel juhul leiab

kohus, et M Ple etteheidetud süütegu, s.o grupis koos A Kiga S H kaudu K OÜ-lt altkäemaksu

võtmises T Pi kaasabil, ei ole piisavalt tõendatud, mistõttu mõistab kohus KrMS § 309 lg 2

alusel M P temale esitatud süüdistuses tõendamatusega seoses KarS § 294 lg 2 p 3 ja 4 järgi

(kehtiva redaktsiooni järgi) õigeks.

680. A Ki poolt lepingute sõlmimine K OÜ-le soodsalt, T Pi poolt B I OÜ ja K nimelt S H

poolt tegelikkusele mittevastava ratastraktorite rendilepingu allkirjastamine ja K OÜ poolt

tegelikkusele mittevastava rendilepingu alusel ülekannete tegemine T Pi poolt esitatud arvete

alusel B I OÜ arveldusarvele, on tõendatud. Raha jõudmist A Kini käsitleb kohus eraldi osas

(p 7.7. – 7.7.6).

7.2. HTG I AS episood (A K, AK, E S, T P, V Õ)

7.2.1. Süüdistuse lühikokkuvõte

681. AS Tallinna Sadam juhatuse liikme A Ki poolt altkäemaksu võtmine ühiselt ja

kooskõlastatult AKga AS HTG I juhatuse liikmelt E Selt ning T Pi kaasaaitamistegu

altkäemaksu andmisele ja võtmisele (süüdistuse punktid 2.2, 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3 (1-6), 2.2.4,

3.2, 3.2.1, 3.2.2, 3.2.2.1 (1- 6), 3.3, K 1 lk 55- 63, lk 106-117).

682. Süüdistuse kohaselt on A K, AK ja E S sõlminud 2008. kuni 2009. aastani täpselt

tuvastamata ajal ja kohas Eesti Vabariigis ebaõiguskokkuleppe, mille kohaselt annab E S HTG

I AS esindajana Tallinna Sadam AS juhatuse liikmetele A Kile ja AKle vara selle eest, et AK

ja A K kasutaksid ajavahemikul 2008 kuni 2015 august oma ametiseisundit ühiselt ja

kooskõlastatud nii kooskõlas seadusega ja AS Tallinna Sadam kehtivate eeskirjadega, kuid

vajadusel eiraksid nii seaduse kui AS-s Tallinna Sadam kehtivate eeskirjade nõudeid kui see

on vajalik HTG I AS huvide tagamiseks. Eraldi on süüdistuses väljatoodud otsustus, et

sildumisteenuse osutajaks on AS HTG I AS. A K ja AK on taolise vara lubamise vastuvõtmise

ja vastusooritusega nõustunud ning vara vastu võtnud. T P on osutanud kaasabi altkäemaksu

andmisele ja võtmisele.

683. Altkäemaksu andmine toimus HTG I AS ja B I OÜ vahel 02. märtsil 2009 sõlmitud

näiliku kokkuleppe alusel, mille kohaselt teostab OÜ B I Vanasadama akvatooriumi kaide nr 1

kuni 8 piirkonnas akvatooriumi korrashoiu teenust. Lepingu kohaselt oli HTG I AS kohustus

OÜ-le B I üle kanda tasuna tegelikkuses mitteteostatava töö eest igakuiselt summas 50 000

krooni (3 195.58 eurot) kuus, koos käibemaksuga 59 000 krooni (3 770.79 eurot). Leping oli

sõlmitud tähtajaga kuni 21. detsember 2010, tingimusel, et see pikeneb automaatselt ühe aasta

võrra kui kumbki osapool ei avalda soovi selle lõpetamiseks.

684. 03. aprillil 2009 sõlmisid T P ja E S kokkuleppe lisa nr 1, mille kohaselt kasutab OÜ B I

alltöövõtjana A OÜ-d.

685. Ajavahemikul 02. märts 2009 kuni 20. mai 2011 maksti HTG I AS arvelduskontolt A

Kile ja AKle altkäemaksu kokku summas 99 466.53 eurot.

686. Seejärel sõlmis 02. mail 2011 T P kooskõlastatult AKga ja A Kiliga 02. mail 2009

lepingule lisa nr 2, mille kohaselt kasutab OÜ B I alltöövõtjana L G OÜ-d.

687. Ajavahemikul 01. juuni 2011 kuni 26. august 2015 maksti HTG I AS-i arvelduskontolt A

Kile ja AKle altkäemaksu kokku summas 195 569.70 eurot.

688. A Ki osa altkäemaksu summast hoidis T P B I OÜ arvelduskontol ja käsutas vastavalt

tema juhistele. T P korraldas 15. juuli 2009 kuni 04. mai 2011 AKle mõeldud

altkäemaksusumma edasikandmise A OÜ arvelduskontole ning 05. mai 2011 kuni 26. august

2015 L G OÜ arvelduskontole.

689. Vastusooritusena võtsid AK ja A K vastu HTG I AS-le-le soodsad ametialased otsused

AS-i Tallinna Sadam ja AS-i HTG Ii vahel:

a) 28. augusti 2001 lepingu nr 4481601 lisade 38, 39, 40, 41, 42, 43 sõlmimisel;

b) 01. augusti 2002 rendilepingu nr 4401602 lisade 24, 26, 27, 28, 29, 30, 31 sõlmimisel;

c) 23. veebruari 2009 töövõtuleping nr 05409 (sildumisteenus) ja selle lisa 2 sõlmimisel;

d) 20. aprilli 2009 üürilepingu nr 11109 sõlmimisel;

e) 03. mai 2010 üürilepingu nr 12110 ja lisade nr 2-7 sõlmimisel;

f)

18. märtsi 2011 üürilepingu nr 08011 sõlmimisel.

690. Süüdistuses on etteheidetud nii eelmärgitud tegevus, kui ka tegevusetus. Peale seda kui

oli sõlmitud lepinguid rikkudes nii riigihangete seaduse kui AS Tallinna Sadam sisekordasid

ning toiminud AS-le Tallinna Sadam lepingute sõlmimisel pikendamisel või muutmisel mitte

kõige soodsamalt, siis ei võetud eelkirjeldatud lepingute puhul midagi ette Tallinna Sadam

AS-le kahjulike lepingute muutmiseks, lõpetamiseks või tühistamiseks.

7.2.2. Ebaõiguskokkulepe

691. Esitatud süüdistuse kohaselt sõlmiti ebaõiguskokkulepe ajavahemikul 2008 kuni 2009 (K

1 lk 55). A Kile ning AKle anti altkäemaksu alates 2008 (K 1 lk 55pö). Etteheidetud

vastusooritused on süüdistuse kohaselt alguse saanud 11.01.2008 lepingu nr 4401602 lisa nr

24 sõlmimisega (K 1 lk 56). Altkäemaksu andmist seostab prokuratuur 02. märtsil 2009

sõlmitud lepinguga HTG I AS ja B I OÜ vahel (K 1 lk 62).

692. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et ebaõiguskokkulepe pidi sündima alates 01.

jaanuarist 2008, kuid enne 11. jaanuari 2008 lisa nr 24 sõlmimist.

693. Ebaõiguskokkuleppe sõlmimise täpsem aeg ja koht (Eesti Vabariigis) ning sisu on

tuvastamata. Ebaõiguskokkuleppe sisu saab süüdistuses tuletada järgnenud etteheidetud

tegudest ja vara üleandmisest- vastuvõtmisest.

694. Prokuratuur viitab, et üks ajenditest ebaõiguskokkuleppe sõlmimiseks võis HTG I AS

jaoks olla varasem kogemus lepingutega, mis sisaldasid leppetrahvi maksmise kohustust. Nt-

ks Tallinna Sadam AS edastatud kokkulepe 12.04.2006 lepingu nr 4401602 juurde, mille

kohaselt pidi AS HTG I lepingu tingimuste rikkumise korral tasuma leppetrahvi summas 1

269 059 krooni (T 51 lk 91). Taoline väide ei ole aga kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud.

Edasi kajastatud tõenditest nähtub, et HTG I AS suhted AS-ga Tallinna Sadam olid väga

tugevasti mõjutatud HTG I AS emafirma T G AS-st, kellele tehti korduvalt soodsaid otsuseid

ja kelle suhtes ei rakendatud nt ka leppetrahvi. Neil asjaoludel peatub kohus edaspidi

täpsemalt.

7.2.3. Altkäemaks

695. Süüdistuse kohaselt toimus altkäemaksu andmine ja vastuvõtmine 02. märtsil 2009 T Pi

ja E Se näilise kokkuleppe alusel, mille kohaselt teostab OÜ B I Vanasadama akvatooriumi

kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas korrashoiu teenust.

696. E S, T P ja osaliselt K T on kinnitanud, et akvatooriumi hooldusega seoses sõlmitud

lepingud olid ehtsad.

697. E S on 18. oktoobri 2023 kohtuistungil selgitanud, et sildumislepingu lisas oli sätestatud

kohustus tagada sildumisprotsessi ohutus maapeal kaidel ja akvatooriumis, reostus tuli

likvideerida enne kui laevad saabuvad. Oluline on tähele panna, et E S kirjeldab, et

akvatooriumi jälgimise ülesande fikseerimise ja delegeerimisega tegeles kapteniteenistus (K

46 lk 192pö-193pö), mõeldes ilmselgelt sadamakapteniteenistust. E S kinnitas, et HTG I AS

ei olnud ise valmis seda teenust osutama (K 46 lk 193). Sealjuures tuleb tähele panna, et nii E

Se vastused, kui kaitsja küsimused sisaldavad sõnu akvatooriumi „seire“, „jälgimine“, mitte

korrashoiu sisuline tagamine. E S kirjeldas, et selleks tööks pidi olema veesõiduk, millel on

vastavad töövahendid olemas, et tõmmata seda pootshaak siis selle veesõiduki ligidale,

millega veetakse see ohutusse kohta (K 46 lk 194). Teenus pidi tehtud saama siis, kui laevu

sadamas ei ole ehk kui esimene laev läheb välja kell 7 hommikul, selleks ajaks pidi olema see

kontroll tehtud Viimane laev saabus keskööl ja laevade liikumise ajal sellist saasta sinna ei

tule (K 46 lk 199 pö). Kuna ise öösel ei tööta, siis pole näinud ka kedagi seda teenust

osutamas (K 46 lk 206 pö).

698. T P on ütlustes kinnitanud lepingute ehtsust ja poolte tahet vastavad lepingud sõlmida.

Tema poole pöördus E S. Ta arvab, et läbirääkimised võisid kesta 1-2 kuud, kohtumiste arvu

ja täpsemaid vestlusi ei mäleta (K 47 lk 163-164).

699. 23. oktoobri 2023 kohtuistungil on T Pi ütlused usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud.

Kohtueelses menetluses on T P avaldanud, et A K ja AK viisid otsad kokku, st tutvustasid

tehingu osapooli, mille kohta T P selgitas kohtuistungil, et tegemist on vaidlustatud 27.

augusti 2015 protokolliga, otsuse lepingu sõlmimiseks tegid E S ja T P. Tema poole pöördus E

S (K 47 lk 156, 163 pö). Taoliselt on T P püüdnud kohtuistungil pisendada enda eeluurimisel

antud ütlusi. Siinkohal ei kahtlegi kohus selles, et lõpliku otsuse kõnealuse

akvatooriumihoolduse lepingu vormistamiseks tegid T P ja E S, kes lepingu ka allkirjastasid,

vaid oluline on seejuures A Ki ja AK roll enne näiliku lepingu sõlmimist ning nende motiivid

osaliste kokku viimisel. Taoliselt leiab kohus, et T Pi ütlused on osaliselt õiged ja siiski selles

osas usaldusväärsed. Sealjuures on usaldusväärsed ja õiged ka tema kohtueelses menetluses

antud ja avaldatud ütlused. Kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused ja selgitused

täiendavad teineteist, mitte ei välista.

700. T Pilt A OÜ ja L OÜ-ga sõlmitud lepingute osas sisulisi küsimusi esitatud ei ole.

701. K Ti ütluste kohaselt (K 42 lk 206-209, T 71 lk 194-204) oli leping B Iiga, keda esindas

T P, sadama akvatooriumi puhtuse seire kohta, vajadusel tuli puhtust organiseerida. Esialgu

teostas tema üsna tihti seiret, hiljem oluliselt harvem (T 71 lk 198). 28.08.2015 kohtueelses

menetluses antud ütlustes K T selgitab täiendavalt, et 2009 aastal tutvustas A K talle T Pi, kes

pakkus võimalust asuda teostama akvatooriumi hooldustöid, arutasid seda mitmel kohtumisel.

Sõlmisid lepingu ja T P korraldas talle sissepääsu sadama territooriumile. Alguses käis tema

ise kontrollimas vahetevahel akvatooriumi olukorda, kuid umbes aasta pärast loobus seal

käimisest. B I tasus igakuiselt u 2000 eurot. Ta mainis seda AKile ja peale seda hakkas A

kandma ka AK kulutusi, alates 2010 hakkas tegema märkmeid. Hakkas arvama, et B I kantud

raha on mõeldud osaliselt AKle, osa rahast kasutas A OÜ tegevuseks. AK kulutused on tema

arvutis üles märgitud (T 71 lk 201). Kuna A likvideeriti, siis loodi L G. Tema viis T Pi ja V Õi

kokku, kes sõlmisid omavahel lepingu. Kandeid hakati tegema L Gi. Osa rahast kasutas ta AK

kulude katteks, osa ettevõtte liisingutega seoses (T 71 lk 201-202).

702. Siinkohal tuleb tähele panna, et K T ise on kirjeldanud, et umbes aasta vältel tema üha

harvemini kontrollis seiret, kuid, et peale tema loobumist keegi teine seda tegema oleks

asunud, ta väitnud ei ole. Samuti ei nähtu hiljem vaadeldud aktidest, et teostatud tööde tunnid

olnuksid stabiilselt langevas suuruses ja lõppeks puuduksid üldse.

703. E Se, K Ti ja T Pi ütluste ebausaldusväärsus selles osas, et sõlmitud lepingud olid ehtsad

ja akvatooriumi korrashoidu teenust osutati, on ebausaldusväärsed, tulenevalt tunnistajate

ütlustest selle kohta, et akvatooriumi hooldust teostasid Tallinna Sadama töötajad. Igasugune

vajadus HTG I AS-l akvatooriumi hooldus tagada puudus, ometi sõlmiti sellekohased

lepingud. Et sõlmitud lepingud olid näilikud ja varjasid teist tehingut, kuid ka eelmärgitud

osas E Se, T Pi ja K Ti ütluste ebausaldusväärsus, tuleneb järgnevast. Ebausaldusväärses osas

antud ütlused jätab kohus tõendikogumist välja.

7.2.3.1. 02. märtsi 2009 HTG I AS ja B I OÜ töövõtuleping

704. 02. märtsil 2009 HTG I AS ja B I OÜ vahel sõlmitud lepingu näilikkus tuleneb ainuüksi

sellest, et akvatooriumi korrashoiu eest vastutas ja selle tagas AS Tallinna Sadam ise ka peale

23. veebruaril 2009 sõlmitud sildumislepingut. See nähtub nii dokumentaalsetest tõenditest,

kui ka tunnistajate ütlustest.

705. 23. veebruaril 2009 sõlmitud töövõtulepingust nr 05409 ega selle lisast nr 1 (T6 lk 147-

153) ei tulnud HTG I AS-le kohustust korraldada ega tagada akvatooriumi korrashoidu.

Lepingu objektiks oli sildumisteenuse osutamine (p 2.1) ning selle lisa nr 1 p 1.2 räägib mh

tellija ehk AS Tallinna Sadam korraldatud akvatooriumi reostustõrje õppustel osalemisest ja

igakülgse kaasabi osutamisest AS-le Tallinna Sadam võimalike reostuste ning õnnetuste puhul

sadama akvatooriumis või territooriumil AS Tallinna Sadam operatiivjuhi otseses alluvuses.

Seega ei sätesta see mingisugustki kohustust ega õigust HTG I AS-le akvatooriumi

korrashoiuks. Punktis 2.4 on sätestatud mitte akvatooriumi, vaid kaide, rampide, pollarite ja

kogu tööfrondi ümbruse koristamine ja puhastamine ohutute töötingimuste tagamiseks

(iseäranis talvel lumest puhastamise ja liivatamise) ehk maismaa koristamine ja puhastamine.

Tõepoolest p 2.5 sätestab HTG I AS töödejuhile kohustuse mh akvatooriumi puhtuse

kontrollimiseks, läbi vähemalt neljakordse kontrollkäikude tegemise kaidel. (T 6 lk 153)

Reostuse avastamisel informeerib töödejuhataja koheselt AS Tallinna Sadam poolset vahetuse

ülemat ja tegutseb vastavalt ohuolukorra lahendamise plaanile. Märgitu tähendab samuti, et

kontrolli tehakse kail, mitte akvatooriumis endas. Taaskord ei tulene siit, et HTG I AS peaks

ise reostust koristama või selleks igakülgset valmisolekut omama. Kuivõrd sildumislepingust

endast ega selle lisast ei tulene kohustust korraldada koristustöid akvatooriumis, siis ei puutu

kaitsjate poolt viidatud AS Tallinna Sadam sadamaülevaataja ametijuhendis sätestatud

kohustused HTG I AS-i. Tegelikkuses kinnitab ka antud ametijuhend, et akvatooriumi puhtuse

korraldasid Tallinna sadama töötajad (mustandi p-d 2, 9, 10, A 6 lk 175, 175 pö).

706. Sadamakapten A K 11. mai 2008 kell 09.48 e-kirjast L Vle (A 6 lk 168- 172), millele on

manusena lisatud: „Parandustega E sildumisteenuste osut leping 0408.doc“, nähtuvalt on

sadamakapten tõepoolest lisa p 2.5 parandusettepanekud teinud (A 6 lk 172), kuid need on

lepingus sätestatud eelnevas lõigus toodud viisil (T 6 lk 153). Sealjuures ei ole A K teinud ka

ettepanekut, et sadama akvatooriumi korrashoidu peaks tagama/korraldama töövõtja, vaid

töövõtja tagab maapealse osa korrashoiu.

707. A K ütlustest (K 22 lk 26 pö) nähtub, et sildumisteenus ja sellega seonduv kuulus

sadamakaptenite vastutusalasse. A Kle akvatooriumi korrashoiuga ja töövõtulepingu nr

050409 ega selle lisadega nr 1 ja 2 seotud küsimusi esitatud ei ole.

708. Sadamakapteni A M ütlustest tuleneb üheselt, et AS Tallinna Sadam tagas akvatooriumi

korrashoiu. Vanasadamas Tallinna sadam akvatooriumi puhastamiseks abi ei vajanud.

Eraettevõte akvatooriumi puhtust ei taganud (K 22 lk 67, 69).

709. Tunnistaja Ü Ke ütlustest tuleneb, et sadamakapteni osakond peab korraldama

akvatooriumi puhtuse ja korrashoiu. Nõue oli kirjas ka sadama eeskirjades, ametijuhendis.

Akvatooriumi puhtus ja korrashoid oli tagatud videokaamerate abil (jälgimine), kus olid

nähtavad kõik sadama akvatooriumi osad, kaid. Sadama ülevaataja tegi ringsõite sadamas,

olid abilaevad. Igapäevaselt oli kaasatud umbes viis inimest, sadama töötajad. AS HTG I

selliseid kohustusi ei olnud. T P, K T, B I, A, L G on võõrad nimed. Akvatooriumil peale enda

töötajate kedagi tegutsemas näinud ei ole (K 24 lk 107-109 pö).

710. Tunnistaja S H ütluste kohaselt basseinide koristus oli sadamakapteni osakonna

pädevuses, oli väike laevake, ööpäevaringselt valves. B I OÜ, A OÜ, L G OÜ, K T, V Õ on

võõrad nimed, v.a. K Tiga käis algkoolis koos. T Pi on sadama 25 peahoones kohanud (K 26

lk 173, 173 pö).

711. Tunnistaja L V ütluste kohaselt korraldas samuti AS Tallinna Sadam ise akvatooriumi

hoolduse. See oli sadamakapteni osakonna pädevuses. Sadamal oli olemas võimekus ja

korjelaevad (K 22 lk 98, 123 pö).

712. A T ütluste kohaselt oli HTG I AS ainus kohustus osutada sildumise teenust ning

vajadusel suurema reostuse korral ka nende kaimadrused osaleksid (K 15 lk 188).

713. Seega puudus HTG I AS-l igasugune alus sõlmida 02. märtsil 2009 B I OÜ-ga

alltöövõtuleping akvatooriumi korrashoiuks, äriühing ei pidanud taolist teenust osutama.

714. 02. märtsil 2009 sõlmisid AS HTG I ja B I OÜ töövõtulepingu (kokkulepe), mille

kohaselt kohustus B I OÜ korraldama Vanasadama akvatooriumi kaide nr 1-8 piirkonnas

kokku 104 700 m2 ning vajadusel ka muude kaide piirkonnas akvatooriumi korrashoidu alates

02.03.2009. Töö teostamise eest kuulus igakuiselt 10. kuupäevaks tasumisele 50 000 krooni

(3 195.58 eurot) kuus, millele lisandus käibemaks (koos käibemaksuga 59 000 krooni ehk 3

770.79 eurot, p 6.1, 7.1). punkt 3.1 kohaselt pidi B I OÜ hankima Töö tegemiseks kogu

vajaliku tööjõu, ujuvvahendid, materjalid ja töövahendid. Töövõtulepingu p 3.7 kohaselt oli B

I OÜ-l lubatud kasutada selleks alltöövõttu. Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 31. detsember

2010 (p 10.1), tingimusel, et see pikeneb automaatselt ühe aasta võrra kui kumbki osapool ei

avalda soovi selle lõpetamiseks (p 10.9). Lepingule on allakirjutanud E S ja T P (T 36 lk 198-

202).

7.2.3.1.1. 03. märtsi 2009 B I OÜ ja A OÜ töövõtuleping

715. 03. märtsil 2009 sõlmisid OÜ B I ja A OÜ töövõtulepingu (kokkuleppe), mille p 2.1 ja

2.2 kohaselt, alates 03. märtsist 2009, töövõtja (A OÜ) kohustub korraldama tellijale (B I OÜ)

Vanasadama akvatooriumi kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2 akvatooriumi

korrashoidu ning Tellija poolsel vajadusel erandkorras ka muude kaide piirkonnas vastavuses

tellija tööpiirkonnaga. Punkt 3.1 peab A OÜ hankima töö tegemiseks kogu vajaliku tööjõu,

materjalid ja töövahendid. P 6.1 ja 7.1 kohaselt oli kokkulepitud tasu ühes kalendrikuus 25

000 krooni, millele lisandub käibemaks, ja mis tuli tasuda järgneva kuu 15. kuupäevaks.

Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 31. detsember 2010 (p 10.1). Lepingule on allakirjutanud

K T ja T P (T 37 lk 44-48).

716. E S ise ei mäleta, millal leping sõlmiti ja teenust osutama hakati (K 46 lk 198 pö), kuid

teades, et T P on Sfirmat juhtinud arvas, et teab sadamas kõiki teenuseid. T P kasutas ka ise

alltöövõtjat (K 46 lk 207). Tähele tuleb panna, et E S ise on öelnud, et tööde maht ei olnud

ennustatav ega hinnatav (K 46 lk 192-193 pö), kuid sõlmitud lepingus oli fikseeritud kindel

kuutasu. Selliselt puudus majanduslik põhjendatus kindla kuutasu fikseerimiseks. E S

kinnitas, et HTG I AS töötajatel inimestel ei olnud kvalifikatsiooni (K 46 lk 199 pö).

717. A OÜ juhatuse liige M V teab A OÜ-le maksetest kontoväljavõtete kaudu, isiklikult ei

ole hooldustöid teostanud (K 16 lk 156, 157).

718. Samuti on tegelikkuses antud lepingud sõlmitud hiljem kui lepingus märgitud

kuupäevadel.

719. AS HTG I nõukogu koosoleku 16. märtsi 2009 protokolli (A 2 lk 165-167) kohaselt anti

ülevaade sildumisteenuse alustamisest Vanasadamas. Sildumise teenuslepingu sadama

poolsete tingimuste täitmiseks, tekib vajadus täiendavate teenuste ostuks, täiendava tehnika

rendiks, millega tagatakse kõikide kaide, rampide, pollarite ja kogu tööfrondi korrashoid

ohutute töötingimuste tagamiseks, ohutu akvatooriumi korrashoiuks ja keskkonnareostuse

likvideerimiseks. Tõepoolest sisaldab nõukogu protokoll ka väljendit „akvatooriumi

korrashoid“, kuid meeles tuleb pidada, et taolist eraldiseisvat kohustust AS-l HTG I ei olnud

ning samuti tuleb tähele panna, et nõukogu protokollist nähtuvalt teenust osutatakse põhiliselt

samaarvu dokkeritega, kellega osutatakse Siteenuseid, samuti on märge, et kasutatakse lisaks

ka HTG mehaanikuid ja laotöötajat, kes on läbinud vajaliku koolituse ja praktika. Teisisõnu -

ei ole otsustatud alltöövõtukaasamist, v.a täiendavat tööjõudu kasutatakse talvisel ajal,

puhkuste perioodil ja lisateenuste rakendamisel. HTG I AS nõukogus arutati kõrvalkuludega

seoses sisseostetavaid (mitte juba sisseostetud) teenuseid alles 09.03.2009 (p1).

720. Samuti on 19. märtsil 2009 T P edastanud esialgu E Sele pakkumuse leping kaatri peale

sõlmida (T 42 lk 85-92), antud e-kirjale E S koheselt ei vasta. Vahemärkusena tuleb tõdeda, et

märgitud lepingut ei sõlmitud HTG Iiga, kuid sama kaatri osas sõlmiti 01. septembril 2009

leping AS-ga E T (T 39 lk 37-41).

721. 31. märtsil 2009 E S, sooviga saada teenuslepingu mustandit, on kirjutanud T Pile, et AS

HTG I ostaks teenuse: Vanasadama mereakvatooriumi kaide 1-7 vaatlus ja sellega kaasneva

hooldus ja korrashoiu teenuse (T 42 lk 93). Sellisest E Se sõnastusest saab teha järelduse, et E

S ei nõustunud kaatri osas üürilepingut sõlmima ja pakkus ise välja lepingu objektiks teenuse.

Samuti on oluline arvestada tinglikku kõneviisi („ostaks“), mis tähendab ühelt poolt, et

märtsis ei ole vastavat teenust osutatud ja teisalt, ettepanekut lepingu sisu osas (ostaks

teenuse). 01. aprillil 2009 teavitas T P B I OÜ nimelt AS HTG I esindaja E St e-kirja teel

alltöövõtu kokkuleppe sõlmimisest A OÜ-ga, paludes tekkivates küsimustes ühendust võtta K

Tiga (T37 lk 49). Segadus lepingu objekti osas näis jätkuvat, sest 01. aprill 2009 koostas B I

OÜ arve summas 59000 krooni selgitusega „kaatriga akvatooriumi hooldus Vanasadamas

märtsis vastavalt kokkuleppele“ (T 42 lk 94). 01. aprilli 2009 e-kirjas on oluline sõna

„kaatriga“. Tähele tuleb panna, et sõna kaater edaspidiselt tõepoolest lepingus ega arvetel ei

kajastu. 02. aprill 2009 edastas T P E Sele e-kirja manusena arve nr 290019, s.o „kaatriga

akvatooriumi/../ summas 59 000 krooni (T 42 lk 95-96). E S palus vastuses vahetada „sõna

„kaatriga sõna mere“ vastu, paludes ühtlasi panna tasumise tähtajaks 18.04, „sadam ei kanna

ka meile enne“ (T 42 lk 97). Taoliselt viitab E Se vastus B I OÜ-le ja Tallinna Sadama

maksmise seostele. Edasises kirjavahetus kinnitab T P, et viiviseid ei tule ja avaldab lootust, et

ollakse „teenusega“ rahul (T 42 lk 97, 98). 03. aprill 2009 vastab E S, et lootus on selles, et

järgmine kuu tagatakse parem kvaliteet (T 42 lk 99, 100).

722. Dokumentide järgi sõlmisid 03.04.2009 AS HTG I ja B I OÜ kokkuleppe lisa 1, mille

kohaselt kasutab B I OÜ alltöövõtjana A OÜ-d, kelle kasutuses on vastav varustus ja

kvalifitseeritud töötajad. Lepingu täielik vastutus lasub tellija ees B I OÜ-l. Teostatud tööd

akteeritakse ja esitatakse töövõtjale vajadusel (T 37 lk 50).

723. 02. juunil 2009 on E S küsinud T Tlt näidist akvatooriumi hooldamise lepingust (T 51 lk

62) ning 04. juunil 2009 edastab E S T Pile kokkuleppe mustandi (T 42 lk 105).

724. 04. juunil 2009 kell 11.52 edastab E S kokkuleppe mustandi T Pile (T 42 lk 105). Samal

päeval saadab T P E Sele „KOKKULEPE B I OU 02 03 09(2).doc“ lepingu koos

parandusettepanekutega (T 42 lk 105-110). Väljatrükist nähtuvalt on lepingust maha

tõmmatud akvatooriumi „hooldust“ (2.1), „raadio „ (3.3). Olukorras, kus teenust ei osutatud

ega pidanudki osutatama on see oluline, sest akvatooriumi hooldus nõuab teatud liiki tegevusi

ja vahendeid ning teavitamine raadio teel eeldab kohalolekut.

725. Samal ajal on T P edastanud arved 04. juunil 2009, 02. juulil 2009 (T 42 lk 103, 104,

111-112)

726. 05. juulil 2011 kell 00.11 saadab T P E Sele arved 290104 ja 290043, üks neist

sadamakraanade ja veduri rent juulis ning teine mere akvatooriumi hooldus (T 42 lk 113-115).

Samal päeval palub E S arve nr 290104 veel edasi saata, millele T P vastab, et see arve ei

olnud E Sele mõeldud ja teeb ettepaneku kokku saada, kuna leping allkirjastamata (T 42 lk

116).

727. 07. juulis 2009 on K T edastanud T Pile A OÜ rekvisiidid ja T P on edastanud K Tile

lepingu „KOKKULEPE B I OÜ A OÜ 03 03 09.doc.“ sealjuures kirjutab T P, et K T saadaks

lepingu tagasi allkirjastatult, et esimene arve oleks väljastatud 15. juuni maksetähtajaga 15.

juuli ja kajastaks osutatud teenust märtsis, aprillis ja mais (T 42 lk 117-122). Lisatud

kokkulepe on Vanasadama akvatooriumi kaide 1-8 akvatooriumi korrashoiu kohta alates 03.

märtsist 2009. Tasu on 25 000 krooni, millele lisandub käibemaks.

728. 15. juuli 2009 saadab K T e-kirja teel T Pile arve nr 290406. Arve esitab A OÜ B I OÜ-

le, selgitus on kokkulepe 03.03.2009 märts-mai 2009 a. ning summa on 88 500 krooni koos

KM-ga (T 37 lk 28-30, 42 lk 129- 130).

729. 22. juuli 2009 kirjutab E S T Pile, et peaks lähiajal lepingu allkirjastama (vastusena HTG

arve kirjale), küsides kas T P tuleb lõunastama või saadab lepingu A (T 51 lk 65).

730. 22. juuli 2009 saadab T P E Sele kokkuleppe projekti (vastuskirjana 04. juuni 2009 e-

kirjale) „KOKKULEPE B I OU 02 03 09.doc“ (T 42 lk 133-138). Seega ei olnud kokkulepe

veel allkirjastatud. Siinkohal on p 3.3 märgitud /../ tagama merekaatri olemasolu/ (T 42 lk 134

pö)

731. 16. augustil 2009, 14. septembril 2009, 09. oktoobril 2009 ja 05. novembril 2009 on K T

saatnud arved selgitusega kokkulepe 03. märts 2009 juuni 2009 a summas 30 000 krooni KM-

ga (T 37 lk-d 31-36, 39, 41, T 42 lk 143, 144, 152- 153, T 59 lk 34 CD plaadil olev e-

kirjavahetus). Siinjuures nähtub, et 15. septembri 2009 arve nr 290503 on tasutud 14.

oktoobril 2009, kuid sama kuupäevaga arve nr 290549 summas 54 000 ei ole tasutud). Arve

summas 54 000 krooni on makstud esimest korda 15. oktoobris 2009 arve nr 290550 eest 09.

novembris 2009.

732. 06. november 2009 saadab K T T Pile e-kirja, mille lisatud avalduse kohaselt:“ Seoses

talveperioodi lähenemisega mis tingib tööprotsesside kulude olulise kasvu sooviksime muuta

03. märtsil 2009.a. meie vahel sõlmitud kokkuleppe punkti 6.1/../ tasu, mille suuruseks on

ühes kalendri kuus 45 000/../lisandub käibemaks“ (T42 lk 200-201). Kirjale on lisatud ka kaks

arvet, millest üks selgitusega Kokkulepe 03.03.2009 august ja september 2009.a summas 54

000 krooni koos käibemaksuga (T 43 lk 1-2).

733. 06. november 2009 saadab T P K Tile e-kirja, et teevad kokkuleppe alates 01.

septembrist 2009. K T tagastab kokkuleppe. Lisatud on manusena kokkuleppe, kus

muudetakse lepingu p 6.1 eelnevalt toodud sõnastuses (tl 46-47). T P saadab kokkuleppe

tagasi käsitsi allkirjastatult ja skaneeritult (T 37 lk 51-52).

734. 07.12.2009 saadab K T T Pile arve selgitusega „Kokkulepe 03.03.2009 oktoober 2009. a

summas 54 000 krooni“ (koos käibemaksuga, T 37 lk 53-54). Analoogsed arved esitab K T

veel 05. jaanuaril 2010 (korduv), 03. veebruaril 2010, 03. märtsil 2010, 01. aprillil 2010, 05.

mail 2010, 02. juunil 2010, 06. juunil 2010 ja 02. augustil 2010 (T 37 lk 55-62, 70-79). Juunis

2010 on esitatud arve 54 000 krooni suuruses summas nii 2. kui ka 6. kuupäeval.

735. Samuti on esitatud augustis 2 arvet. Lisaks 02. augusti 2010 arvele on esitatud ka 24.

augustil 2010 arve selgitusega „transpordi kasutamine august 2010.a summas 27 000 krooni“

(T 37 lk 80-81). Samal päeval saadab K T uue arve selgitusega inimeste vedu 18. augustil

marsruudil Riia-Tallinn, Paljassaare sadam - Riia summas 27 000 krooni (tl 82-82) ehk kokku

veel 54 000 krooni.

736. Kuigi lepingust tulenevalt toimub arvete esitamine ja tasumine üks kord kuus, on arved

esitatud edasiselt kahel korral kalendrikuu jooksul.

737. Arved selgitusega „Kokkulepe 03.03.2009 august 2010. a summas 27 000 krooni“ on

esitatud 01. septembril 2010, 17. septembril 2010, 01. oktoobril 2010 ja 13. oktoobril 2010 (T

37 lk 84-89). Prokuratuuri poolt viidatud septembris ja oktoobris 2010 on esitatud mõlemal

kuul kaks arvet mahuga 0, 5% ehk kokku täismahus (T 59 lk 34, T 72 lk 118).

738. Edasiste arvete kaaskirjadest nähtub üheselt, et K T soovib arvete paari päeva jooksul

tasumist (T 58 lk 91, 92). T P selgitab seepeale nt 13. oktoobril 2010 kell 15.52 e-kirjas K

Tile, et temal on üks hea klient Paldiskist, ei ole juba 2 kuud oma arveid maksnud (T 58 lk 93-

103, 110- 117, 121- 124, 148- 149, 153- 156). Kohus peab siinkohal märkima, et samal ajal E

T AS maksetega ei olnud viivitusi.

739. 17. jaanuaril 2011 vastab T P mh, et ta vestles ka lõpptellijaga ning tema soov oli

kohtuda B I alltöövõtjatega ning arutada tehtut ja täpsustada tehtavate tööde koosseisu

edaspidi. Pakutakse välja, et kohtuda järgmisel nädalal (T 58 lk 113, 114).

740. 11. aprillil 2011 saadab T P K Tile palve vormistada märsi ja aprilli aktid. Lisatud on AS

HTG I ja OÜ B I töövõtulepingu lisa 1. Sealt nähtub, et kokku on lepitud, et töövõtja kasutab

alltöövõtjana A OÜ-d, kelle kasutuses on varustus ja töötajad. Lepingu vastutus lasub B I OÜ-

l. Alltöövõtja vastutav isik on K T. Lisatud on ka tabel akvatooriumi hooldustööde akti kohta

02.11 perioodi kohta. Töid akvatooriumis tehti kokku 11 h, akvatooriumi ja kai piiril 38 h

ning kaide tsoonis 18 h (T 58 lk 150-152).

741. 30. aprillil 2011 lõpetati vastastikkusel kokkuleppel alltöövõtuleping B I OÜ ja A OÜ

vahel vastavalt töövõtja 30. aprilli 2011 avaldusele. Leping on T Pi ja K Ti nimedega, kuid

allkirjadeta (T 43 lk 173, T 58 lk 168).

7.2.3.1.2. 02. mai 2011 B I OÜ ja L G OÜ töövõtuleping

742. 02. mail 2011 sõlmiti dokumentide järgi B I OÜ töövõtulepingu uue alltöövõtja L G OÜ-

ga. Lepingu p 2.1 ja 2.2 kohaselt, alates 02. maist 2009, kohustub L G OÜ korraldama B I OÜ

Vanasadama akvatooriumi kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2 akvatooriumi

korrashoidu ning tellija poolsel vajadusel erandkorras ka muude kaide piirkonnas vastavuses

tellija tööpiirkonnaga. Puntki 2.1 kohaselt peab töövõtja tegema Töö vastavuses kõigi

Lepingust tulenevate tingimustega, sh hankima Töö tegemiseks kogu vajaliku tööjõu,

materjalid ja töövahendid. Punktide 6.1 ja 7.1 kohaselt oli kokkulepitud tasu ühes

kalendrikuus 2876.02 eurot, millele lisandub käibemaks, ja mis tuli tasuda järgneva kuu 5.

kuupäevaks. Leping oli sõlmitud tähtajatult (p 10.1). Töövõtja kontaktiks on märgitud XXX

(T37 lk 1- 5).

743. 02. mail 2011 on sõlmitud lisa 2 (kokkulepe, T 36 lk 203) ehk kolmepoolne kokkulepe

alltöövõtuks AS HTG I, OÜ B I ja L G OÜ vahel. Kokkuleppe on allkirjastanud E S, T P ja V

Õ (T 36 lk 203).

744. Asjaolu, et antud lepingud on reaalselt koostatud ja allkirjastatud hiljem kui 02. mail

2011, nähtub järgnevast.

745. 10. mail 2011 saadab T P K Tile kokkuleppe lõpetamise lepingu A OÜ ja B I OÜ vahel.

Samuti palub saata T P K uue firma rekvisiidid, kes valmis alltöövõtuga jätkama. (T 58 lk

164-165). K T saadab uued andmed: L G OÜ kohta ning allkirjastatud lepingu lõpetamise

kokkuleppe (T 58 lk 166-168). 17. mail 2011 on K Ti e-posti aadressilt saadetud T Pi e-posti

aadressile L G OÜ registrikood ja aadress ning V Õi isikukood (T 43 lk 174, T 58 lk 171). 24.

mail 2011 küsib T P täpsustavaid andmeid. Samuti leiab T P, et „ilmselt oleks vaja selle firma

esindajaga käia koos ka Peatellija juures olukorraga tutvumas (T 43 lk 174). Manusena lisatud

lepinguprojekt on üldjoontes sama, kui 02.05.2011 allkirjastatud dokument, kuid manuses

olev leping on allkirjadeta. Nimeliselt on lepingu all T P ja V Õ, kuid töövõtja kontaktiks on

märgitud XXX (T 43 lk 175-179, T 58 lk 171- 176).

746. 06. juunil 2011 saadab T P K Tile veebruari akti koopia. Ta lisab, et aktide arhiveerimine

jäi alltöövõtja peale ning palub Kl oma paberid üle vaadata. Manusest nähtub sama akt, mis

11. aprillil 2011 saadetud kirjast (T 58 lk 188-189). Selle edastab K T ka A Ale (T 58 lk 194-

195).

747. Isegi kui möönda, et teatud juhul sõlmitaks esmalt suulised kokkulepped, mis hiljem

vormistatakse kirjaliku lepinguna, siis antud juhul ei ole saanud lepingute kirjaliku

vormistamise venimiseks olla tööde täpsema iseloomu hilisem selgumine vms asjaolu,

kuivõrd taolisi töid ei pidanudki HTG I AS teostama ega ka teostanud, selliselt puudus

igasugune vajadus, põhjendatus sõlmida lepingud ka B I OÜ-ga ning omakorda A OÜ ja L G

OÜ-ga. Lepingu objekti valimine („kaater või mere“), omavaheline suhtlus maksete

kuupäevade ja tasumise kiirustamise osas, igasugune suhtluse puudumine reaalse töö (teenuse

osas), arvete esitamise sagedus, sealjuures arvete hilisem esitamine, need kõik viitavad

eraldivõetuna samuti sellele, et tegemist oli fiktiivsete lepingutega.

748. Esitatud arved ei tõenda, et A OÜ või L G OÜ oleksid teinud akvatooriumi hooldust.

Ülekannete aluseks olevaid arveid vaadeldes selgub, et nt A OÜ on esitanud arved 15.

septembri 2009 kuupäevaga kahel korral (290503, 290549), neist esimesele on järgnenud

tasumine. Samuti on 15. oktoobri 2009 kuupäevaga esitatud kahel korral arve septembrikuu

eest (290539, 290550), neist tasutud on 290550 arve alusel. Arvete esitamise kuupäevad on

erinevad, nii nagu ka tasumise kuupäevad. Sealjuures ei ole tasumine toimunud alati lepingus

märgitud 15.ndaks kuupäevaks (19, 17, 24, 29), kuid ühelgi arvel ei nähtu ka viivist. Täiesti

arusaamatu on 24. augustis 2010 esitatud ja samal päeval tasutud arve nr 2100280 summas 27

000 krooni, mille sisuks on inimeste vedu (T 59 lk 34, CD plaadil). Samuti nähtub, et alates

september 2010 on arved esitatud ja tasumine toimunud enamasti kahel korral kuus. L G OÜ

olevate arvete puhul nähtub, et arve on tasutud lepingus märgitud 5.ndaks kuupäevaks ainult

ühel korral (04. juuni 2015), kõigil teistel kordadel on arvete tasumine täiesti erinevatel

kuupäevadel.

749. Arvete alusdokumentideks on aktid.

750. Kohtule esitatud A OÜ (T 37 lk 51- 59, 61, 63, 65, 67, 69, 71, 73, 74, 77, 80, 83, 87, 89,

92; 95, 98, T 43 lk 157; 161; 183) ja L G OÜ (T 37 lk: 23, 26, 29, 32, 35, 40, T 43 lk :193,

200, T 44 lk : 17, 11, 39, 87, 92, 102, 112, 125, 136, 142, 157, 162, 171, 184, 187, 196, T 45

lk: 17, 24, 32, 44, 55, 60, 67, 76, 84, 91, 98, 115, 120, 126, 135, 153, 166, 162, 175, 185, 194,

T 46 lk: 3, 12, 21, 29, 37, 48, 57, 81, 78, 87, 83, 97, 106) akvatooriumi hooldustööde aktid ei

tõenda mingilgi moel, et A OÜ või L G OÜ reaalselt akvatooriumi korrashoiu vm tööd teinud

oleks. Tähele tuleb panna, et aktides on töömaht tundides erinev (39- 99), kuid ometi on

sõlmitud leping kindla kuutasu kohta.

751. Aktid on esitatud mõlemal juhul kolme liiki tööde kohta: akvatooriumis, akvatooriumi ja

kai piiril, kaide tsoonis. Teostatud on töid nii samadel kui erinevatel kuupäevadel kahel kuni

kuuel päeval kuus, kokku 39 kuni 99 tunni ulatuses. Sealjuures on kaks korda sama akt: juuli,

august ja november 2011, august 2013, aprill 2014, märts 2015, mais 2015 kohta. Veebruar

2011 akt on esitatud kokku neljal korral, neist esimesel ja viimasel on lisaks allkirjale kirje A

OÜ ja kahel ei ole. Osadel aktidel kuupäevad puuduvad või ei ole loetavad (T 44 lk 11, 92,

112), oktoober 2013, november 2014 on puudu kaitsoonis töötundide arv (T 45 lk 91, t 46 LK

21). Visuaalsel võrdlusel tundub, et aktid võib olnud allkirjastanud K T (T 43 lk 157).

Tähelepanu äratab, et osa dokumendist on ettevalmistatud trükitult ja osa käsitsi. Sealjuures

on käsitsi kirjutatud nt töö teostamise kuupäevad ja tööde maht tundides juba kokkuliidetuna

ühe arvuna. Eluliselt ei ole usutav nt kahe päeva kohta kuupäevade kandmine ilma tundide

arvuta ja siis tundide arvu esitamine koheselt tundide summana. Sellisel juhul pidanuks ka

tunnid eraldi arvudena tabelisse kantud olema (T 43 lk 193, 200 jne) või peaks esinema muu

alusdokument, kus on kajastatud teostatud tööde maht tundides iga tööpäeva kohta. Praegusel

juhul tekib veendumus, et numbrid kuupäevades ja tundides on tabelisse kantud suvaliste

numbritena. Samuti, juhul, kui pidevalt mõni eraettevõtja teinuks akvatooriumis regulaarselt

tundide kaupa tööd (täpsustamata millega ja mis tööd aga kogusummas 39 kuni 99 tundi),

oleksid seda märganud ka Tallinna sadama töötajad ja see olnuks teada sadamakaptenitele,

kelle järelevalve alas akvatoorium oli. Taoline tundide kaupa üksnes akvatooriumi tööde

tegemine ei ole tuletatav ka tööiseloomust ega kirjeldusest (A. M, A. K ütlused). Samuti on

aktis kajastatud kolme liiki tööd: akvatooriumis, akvatooriumi ja kai piiril ning kaide tsoonis,

samal ajal, kui alltöövõtulepingu järgi tulnuks nii A OÜ-l kui L G OÜ-l koristada üksnes

akvatooriumi. Asjaolu, et aktid on hiljem vormistatud tuleneb ka T Pi 11. aprilli 2011 e-kirjast

K Tile (K 43 lk 158), milles T P palub vormistada märtsi ja aprilli aktid, vastuskirjas arvele. K

T edastab vastusena viimase akti (T 43 lk 159). Selliselt puudus aga ka vajadus käsitsi kannete

tarbeks. Siinkohal ei ole aktiivses kaitses olevad süüdistatavad kohtusse kutsunud ka ühtegi

tunnistajat, kes kinnitaks antud lepingute alusel reaalselt töö tegemist akvatooriumis. K Ti

nimetatud läbikäimist ei saa ka iseseisvalt pidada aktides näidatud töötundide ulatuses töö

teostamiseks ega akvatooriumi puhtuse jälgimiseks, seireks ega hoolduseks.

752. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, mil moel pidi olema A OÜ-l ja L G

OÜ-l võimekus akvatooriumi korrashoiu tagamiseks. Kumbki ettevõtetest ei oma varasemat

kogemust akvatooriumi korrashoiu valdkonnas (T 2 lk 13-16, T 2 lk 31-33) ega ole seostatav

merendusega seotud teenuste osutamisega. Millised vahendid või inimesed antud töö

pidanuks ära tegema, ei ole avaldatud ega tõendatud. Kas ja mis korjevahendid (nt laevad

vms) ettevõtete kasutuses olid, pole teada. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et mõni ettevõtte

töötajatest oleks läbinud koolituse Tallinna sadamas või omaks kvalifikatsiooni akvatooriumi

puhtuse tagamiseks. Taolisi andmeid ja dokumente ei ole leitud ka läbiotsimistel. Ainsad

akvatooriumi puhastamisega seotud dokumendid ongi aktid ja arved.

753. Praegusel juhul tuvastas kohus, et HTG I AS ja B I AS vahel sõlmitud lepingul puudus

alus, sest taolist teenust ei osutatud. Taolist teenust ei osutanud ka nö alltöövõtjad ehk A OÜ ja

L G OÜ.

7.2.4. Altkäemaksu andmine B I OÜ kaudu

754. HTG I AS on tasunud B I OÜ kontole esitatud arvete alusel perioodil 18. aprill 2009 kuni

20. juuli 2009 neli korda 59 000 krooni (3770.79 eurot), s.o. 236 000 krooni (15083.16 eurot).

Alates 20. augustist 2009 kuni 14. augustini 2015 igakuiselt 60 000 krooni (3834.70 eurot)

ning alates 17. veebruarist 2011 3834.70 eurot (T 72 lk 118 CD plaat 59 kd: SEB 10.03.2015

nr 112-2-6/K14751928, SEB 15.06.2015 nr 112-2-6/K15161658, SEB 29.07.2015 nr 112-2-6/

K15321874, SEB vastus 12.10.2015 nr 112-2-6/K15733842). HTG I OÜ on seejuures arved

tasunud tähtaegselt (mõni üksik kord on päevade erinevus).

755. Seega kokku tasus HTG I AS 2009. aastal 536 000 krooni (34 256.64 eurot), 2010. aastal

72 0000 krooni (46 016.39 eurot), 2011., 2012., 2013., 2014. aastatel 46 016.40 eurot ja 2015.

aastal kokku 26 842.90 eurot, kokku 291 181.53 eurot.

756. Kohtu arusaama järgi on prokuratuur saanud summaks 295 016.23 eurot tulenevalt

sellest, et sisse on arvestatud ka 26. augustis 2015 esitatud arve summas 3834.70 eurot, kuid

selle arve alusel makset ei ole teostatud. Viimane makse on teostatud 14. augustil 2015 (T 72

lk 118 CD plaat 59 kd: SEB 10.03.2015 nr 112-2-6/K14751928, SEB 15.06.2015 nr 112-2-6/

K15161658, SEB 29.07.2015 nr 112-2-6/K15321874, SEB vastus 12.10.2015 nr

112-2-6/K15733842, T 63 lk 8).

757. E Se süüdistuse seisukohast ei oma see mingisugustki tähtsust, kas ülekanded B I OÜ

arvelduskontole HTG I AS arvelduskontolt tegi E S või T G AS raamatupidaja. Ülekanded

tehti esitatud arvete ja aktide alusel vastavalt AS-i HTG I ja tema emaettevõtte

raamatupidamise sisekorrale, neid ei pidanudki isiklikult E S tegema. Küll aga on E Se

teopanus selles, et näilike lepingute alusel esitatud arved raamatupidamisse ehtsatena

maksmiseks jõudsid.

758. KPMG audiitorid (A 8 lk 156-156 pö) ei ole reaalselt kontrollinud tööde teostamist,

mistõttu nende auditid ei kinnita ega lükka ümber lepingute näilikkust ega seda, kas teenust

reaalselt osutati või mitte, seega ei oma nende arvamus antud kontekstis tõendiväärtust ja

kohus jätab selle tõendikogumist välja.

7.2.5. Altkäemaksu jõudmine A OÜ ja L G OÜ-sse

759. B I OÜ on tasunud A OÜ-le (T 72 lk 118 CD-plaat 59 kd Swedbank vastus 21.01.2015 nr

A09.04-200-02/1-2, T 59 lk 34/Cd plaadil):

jrk

Arve tasumise periood

Tasu

Kokku

1. 15. juuli 2009

3 kuu eest kokku

krooni/5656.18 eurot

2. 19. august 2009 kuni 14.

oktoober 2009

30000 krooni 3 kuu

eest

krooni/5752.05 eurot

3. 09. november 2009 kuni 09.

august 2010

54000 krooni, 11

kuu eest

59 4000 krooni/ 37

963.52 eurot

4. 24. august 2010 kuni 03.

detsember 2010

8 korda x 27000

krooni ehk kaks

korda kuus, kokku

54000 krooni kuus,

krooni/13804.92

eurot

5. 17. detsember 2010

27000 krooni

krooni/1725.61 eurot

6. 06. ja 19. jaanuar 2011

2x 1725.61

3451.22 eurot

7. 04 ja 15. veebruar 2011

2x 1725.61

3451.22 eurot

8. 01, 18 ja 29. märts 2011

3x 1725.61

5176.82 eurot

9. 18. aprill 2011

1x

1725.61 eurot

10. 04. mai 2011

1x

1725.61 eurot

11. Kokku

80432.76 eurot

760. B I OÜ on tasunud L G OÜ-le (T 72 lk 118 CD 59 kd Swedbank vastus 21.01.2015 nr

A09.04-200-02/1-2, T 72 lk 118 CD plaat 56 kd Swedbank vastused: 06.03.2015 nr A09.04-

200-02/4-2, 28.05.2015 nr A09.04-200-02/7-2, 06.07.2015 nr A09.04-200-02/122, 22.09.2015

nr A09.04-200-02/20-2, T 16 lk 49- 52):

jrk

Arve tasumise periood

Tasu

Kokku

1. 10. juuni 2011 kuni 12.

detsember 2011

7x 3451.22 (1 kord

kuus)

24 158.54 eurot

30. detsembri 2011 lepingu lisa 3 B I OÜ ja L G OÜ muutsid alates 01. jaanuarist 2012 tasu

suurust, uueks tasuks kalendri kuus 2751 eurot koos K/M 3301.20 eurot (T 16 lk 197; T 37

lk 6 , T 44 lk 78)

2. 06. jaanuar 2012

3326.22 eurot

3. 06. veebruar 2012 kuni 31. juuli

2015

Igakuiselt 3301.20

(42 makset)

138650.40 eurot

4. 24. mai 2015

2967.36 eurot

5. Kokku

169 102.52 eurot

761. B I on seega kokku tasunud A OÜ ja L OÜ arvelduskontodele (169102.52+ 80432.76)

249 535.28 eurot, samal ajal kui HTG I AS tasus B I OÜ-le 295 016.23 eurot. Seega jäi peale

A OÜ-le ja L OÜ-le tehtud ülekandeid HTG I AS-i tasutud summadest B I OÜ arvele 45

480.95 eurot.

7.2.6. Kokkuvõte

762. Seega on kohus tuvastanud, et E S HTG I AS esindajana ja T P B I OÜ esindajana

sõlmisid tegelikkusele mittevastava lepingu, mille alusel esitas T P B I OÜ nimelt arved ja

HTG I AS tasus E Se sõlmitud lepingu alusel (T G AS raamatupidamise kaudu) B I OÜ

arveldusarvele tasu. Samal ajal oli T P B I OÜ esindajana sõlminud tegelikkusele

mittevastavad lepingud A OÜ ja hiljem L G OÜ-ga ning kandis omakorda tegelikkusele

mittevastavate lepingute alusel osa laekuvast tasust edasi vastavalt A OÜ-le ja L G OÜ-le. A

Ki seost B I OÜ ja AK seost A OÜ ja L G OÜ-ga käsitleb kohus eraldi osas (AK: 7.5-7.5.6;

AK 7.7-7.7.6).

7.3. ÜRi ja T P episood (A K, AK, ÜR, T P, T P, V Õ)

7.3.1. Süüdistuse lühikokkuvõte

763. AS Tallinna Sadam juhatuse liikmete A Ki ja AK poolt altkäemaksu võtmine ning B G

AS ja E T AS nõukogu liikme T P ning B G AS kontserni kuuluvate ettevõtete E T AS, E S

OÜ ning N OÜ juhatuse liikme ÜRi poolt altkäemaksu andmine ning T Pi ja V Õi

kaasaaitamistegu altkäemaksu andmisele ja võtmisele (süüdistuse punktid 2.3, 2.3.1, 2.3.1.1,

2.3.1.2, 2.3.1.3 (1- 11), 2.3.1.4 (1-3), 2.3.1.5, 2.3.1.5.1, 2.3.2, 3.1, 3.1.1, 3.1.2, 3.1.2.1 (1- 11),

3.1.2.2 (1-3), 3.1.2.3, 3.1.2.3.1, 3.1.3, 3.3, K1 lk 63-78, 90-105pö, 113 pö-117).

764. Süüdistuse kohaselt on AK, A K, T P ja ÜR sõlminud ajavahemikul 2008 kuni 2009

tuvastamata kohas Eesti Vabariigis ebaõiguskokkuleppe, mille kohaselt annavad T P ja ÜR

Tallinna Sadam AS juhatuse liikmetele AKle ja A Kile vara selle eest, et AK ja A K kasutaksid

ajavahemikul 2008 kuni 2015. aasta august oma ametiseisundit ühiselt ja kooskõlastatud nii

kooskõlas seadusega ja AS Tallinna Sadam kehtivate eeskirjadega, kuid vajadusel eiraksid nii

seaduse kui AS-s Tallinna Sadam kehtivate eeskirjade nõudeid kui see on vajalik B G AS

kontserni kuuluvate ettevõttete E T AS-il, E S OÜ ning N OÜ huvide tagamiseks. A K ja AK

on taolise vara lubamise vastuvõtmise ja vastusooritusega nõustunud ning vara vastu võtnud.

T P ja V Õ on osutanud kaasabi altkäemaksu andmisele ja võtmisele.

765. Altkäemaksu andmine toimus:

a) E T AS ja B I OÜ vahel 01. septembril 2009 sõlmitud näilise rendilepingu nr BO-EST

0109/2009 alusel (merekaater);

b) E T AS ja B I OÜ vahel 01. oktoobri 2009 sõlmitud näiliku rendilepingu nr BO-EST

0210/2009 alusel (manöövervedur);

c) E T AS ja B I OÜ vahel 31. detsembri 2011 sõlmitud näiliku üürilepingu nr 2012-1

alusel (XXX);

766. Ajavahemikul 01. september 2009 kuni 26. august 2015 maksti AS-ist E T

arvelduskontolt B I OÜ arvelduskontole A Kile ja AKle altkäemaksu kokku summas 219

543.19 eurot.

767. A Ki osa altkäemaksu summast hoidis T P B I OÜ arvelduskontol ja käsutas vastavalt

tema juhistele. T P korraldas 15. juunist 2009 kuni 04. maini 2011 AKle mõeldud

altkäemaksusumma edasikandmise A OÜ arvelduskontole ning 05. maist 2011 kuni 26.

augustini 2015 L G OÜ arvelduskontole.

d) Sularahas. Kokku on T P ja ÜR ajavahemikul 2008 kuni august 2015 maksnud A Kile

altkäemaksu sularahas kokku summas 30 762.62 eurot ja AKile altkäemaksu sularahas

kokku summas 33 962.62 eurot.

e) Lisaks eraldi AKle:

a.

mootorsaani VentureLite koos lisadega kokku summas 152 500 krooni (9

746.53 eurot) ja

b. 100 000 euro laenu andmises.

768. Vastusooritusena võtsid AK ja A K vastu järgmised soodsad ametialased otsused:

a) E T AS-ga:

a.

11. augustil1997 rendilepingu nr 5402997 muutmisel ja täitmisel ning lisade nr

27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36 sõlmimisel;

b. 11. augustil 1997 koostöölepingu nr 5412997 muutmisel ja täitmisel ning

lisade nr 18, 19 sõlmimisel;

c.

04. juunil 1998 rendilepingu nr 2432998 täitmisel;

d. 25. oktoobril 2001 rendilepingu nr 5462901 täitmisel;

e.

12. novembril 2002 äriruumi üürilepingu nr 6322902 muutmisel, täitmisel ning

lisade nr 6, 7, 8, 9 sõlmimisel;

f.

11. aprillil 2003 äriruumi üürilepingu nr 1722903 muutmisel ja täitmisel ning

lisa nr 6 sõlmimisel;

g. 30. mail 2008 töövõtulepingu nr 1832908 (sildumisteenus) ja kokkuleppe

sõlmimisel ja muutmisel;

h. 12. juunil 2009 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse

seadmise võlaõiguslik leping;

i.

22. juunil 2010 töövõtulepingu nr 24110 (Paldiski lõunasadama koristustöö)

sõlmimisel;

j.

17. juunil 2013 töövõtulepingu nr 19913 (Paldiski lõunasadama koristustööd)

sõlmimisel;

k. 31. märtsil 2014 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse

seadmise leping; Hoonestusõigusele hüpoteegi seadmise leping ning

Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused.

b) AS Tallinna Sadam ja E S OÜ on sõlminud alljärgnevad lepingud:

a.

12. mail 2006 rendilepingu nr 1781606 muutmisel;

b. 16. oktoobril 2006 üürilepingu nr 3801606 muutmisel ja lisade nr 4, 5

sõlmimisel;

c.

23. veebruaril 2009 töövõtulepingu nr 05509 (sildumisleping) ja lisade nr 2, 3

sõlmimisel.

c) AS Tallinna Sadam ja OÜ N vahel 05.11.2003 sõlmitud üürilepingu nr 5122903

muutmisel.

769. Süüdistuses on etteheidetud nii eelmärgitud tegevus, kui ka tegevusetus. Peale seda kui

nad olid sõlminud lepinguid rikkudes nii riigihangete seaduse kui AS Tallinna Sadam

sisekordasid ning toiminud AS- le Tallinna Sadam lepingute sõlmimisel pikendamisel või

muutmisel mitte kõige soodsamalt, siis ei võtnud nad eelkirjeldatud lepingute puhul midagi

ette Tallinna Sadam AS- le kahjulike lepingute muutmiseks, lõpetamiseks või tühistamiseks.

7.3.2. Ebaõiguskokkulepe

770. Esitatud süüdistuse kohaselt toimus ebaõiguskokkuleppe sõlmimine ajavahemikul 2008

kuni 2009 (K 1 lk 63 pö) ja A Kile ning AKle altkäemaksu andmine (ja nõustumine) alates

2008 (K 1 lk 55 pö), mida prokuratuur seostab esimesena 23. augusti 2008 sularaha

üleandmisega (K 1 lk 104). Etteheidetud vastusooritused on süüdistuse kohaselt alguse saanud

30. mai 2008 rendileping nr 6322902 lisa nr 6 ja töövõtuleping nr 1832908 sõlmimisega (K 1

lk 67 pö, 68).

771. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et ebaõiguskokkulepe pidi sündima alates 01.

jaanuarist 2008, kuid enne 30. maid 2008.

772. Ebaõiguskokkuleppe sõlmimise täpsem aeg ja koht (Eesti Vabariigis) ning sisu on

tuvastamata. Ebaõiguskokkuleppe sisu saab süüdistuses tuletada üksnes järgnenud

etteheidetud tegudest ja vara üleandmisest- vastuvõtmisest.

7.3.3. Altkäemaks

7.3.3.1. 01. septembri 2009 B I OÜ ja E T AS rendileping nr BO-EST 0109/2009

(merekaater)

773. 31. augustil 2009 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K ning E T AS

juhatuse liige ÜR kokkuleppe, millega pikendati töövõtulepingut nr 1832908 kuni 01.

september 2010 (T 4 lk 167) ning selle lepinguga on prokuratuur seostanud altkäemaksu

andmist näiliku rendilepingu alusel.

774. 01. september 2009 kuupäevaga on T P ja Ü sõlminud rendilepingu nr BO-EST

0109/2009 (T 39 lk 37-41, T 37 lk 102-106). Lepingu kohaselt annab OÜ B I AS-ile E T

rendile merekaatri Aquador 23 TH, eesmärgiga kasutada seda Paldiski sadamates ja teistes

Eesti Vabariigis asuvate Sifirmade akvatooriumitega tutvumisel (p-d 1.1, 3.1). Lepingu

kohaselt maksab AS E T OÜ-le B I renti 40 000 krooni (p 6.1, koos käibemaksuga kokku

summas 48 000 krooni, 3 067.76 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30.09.2009 (p 7.2).

775. Lisa nr 1 (rendilepingule nr. BO-EST 0109/2009 Lepinguobjekti üleandmise-

vastuvõtmise aktlepingu üleandmise-vastuvõtmise akt, kd T39 lk 42, T 37 lk 107) kohaselt on

merekaater üle antud 01. septembril 2009.

776. Samas nähtud uuritud tõenditest, et leping on tegelikkuses koostatud hiljem.

777. Merekaatri rendilepingu alusel on 18. septembril 2009 B I OÜ E T AS-le esitanud arve nr

290120 (T 39 lk 43, T 63 lk 4), milline on tasutud 24. septembril 2009 summas 48 000 krooni

ehk 3067.76 eurot (T 72 lk 118 CD 59 kd Nordea vastus 21.01.2015 nr 20 3/171 1, T 63 lk 4).

Seega on kinnitust leidnud arve tasumine enne kirjaliku lepingu sõlmimist.

778. 30. septembril 2009 kell 15.39 on T P saatnud e-kirja ÜRile merekaatri rendilepingu

mustandi (T 42 lk 145-151).

779. 12. oktoober 2009 edastas B Laev T Pile ÜRi poolt allkirjastatud merekaatri rendilepingu

(T 42 lk 154-160), millise T P omakorda allkirjastatult tagastab (T 42 lk 161-169). Sealjuures

on viga rendilepingu lõpukuupäeva aastaarvus. Aasta 2009 asemel on 2008 (T 42 lk 165),

millele juhib tähelepanu ka M N. Sellele järgnevad käsitsi parandused (T 42 lk 169). Seega on

rendileping allkirjastatud mitte 01. septembril 2009, vaid 12. oktoobril 2009.

780. T P ise on kinnitanud, et usaldas ÜRi täielikult ja vajadus kirjaliku lepingu järgi seetõttu

ka üldse puudus, neil oli eelnevalt suuline kokkulepe (K 47 lk 168-168 pö).

781. E T AS-i valdusest leitud arvele nr 290120 oli käsitsi kirjutatud: ,,sildumine, D522 - 2 V,

D221 koristus, K231 tootm. sild." ,,leping Bil, kaatri kasutus". Kaitsja väidab, et 18.

septembril 2009 koostatud arvele 290120 (T 39 lk 43) kirjutatu tähendas pearaamatupidaja

otsust, seoses uue lepingu ja uudse, varem kasutuses mitteolnud merelise varaga, jaotada

kaatri rendiarve just sellistele kulukohtadele – 50% koristus ja 50% sildumine. Prokuratuur on

seda seostanud viitega altkäemaksu vastusooritusele sildumise- ja koristusteenusega seoses.

782. Kaitseversiooni kohaselt merekaatrit ka tegelikkuses kasutati. E AS kinnituskirjast nr 1-

06/17/E56 (A3 lk 140), A R (K 16 lk 159-159 pö, 161) ja T N (K 45 lk 190-191, 193-193 pö)

ütlustest nähtub, et E kasutas T Pile kuuluvat merekaatrit, millise tõi kohale maadmööda K K.

Otsuse kaatri rentimise osas tegi juhatuse liikmena ÜR. K K on kinnitanud kaatri viimist

Paldiski lõunasadamasse ja hoiustamist (K 10 lk 9pö-10). Süüdistatav T P on (K 47 lk 168-

168 pö) kirjeldanud, et ühe kuu B I rentis ÜRi soovile neile kaatri, umbes samal ajal kui oli

veduri rent. T Pga ta sel teemal suhelnud ei ole. Kaatrit võis viia Lohusalust Paldiski

sadamasse K K (K 47 lk 142 pö, 168-168 pö).

783. L OÜ ja B I OÜ vahel oli 01. aprillil 2009 sõlmitud L sadama kaikoha kasutamise

kokkulepe nr 2 (T 34 lk 10-12), mille kohaselt andis sadam tasu eest ajavahemikul 01. mai

2009 kuni 31. oktoober 2009 väikelaeva nr XX hoidmiseks ja kasutamiseks sadamale kuuluva

kai nr I koha nr 10 ning paadikäru hoiustamiseks koha staapelplatsil. Tunnistaja V T ütluste

kohaselt ei tähenda see seda, et kaatrit seal hoidma peaks (K 10 lk 11 pö) E AS-i 07.12.2017

kinnituskirjast nr 1-06/17/E56 (K A3, lk 140-167; T 6.83) nähtub, et kasutusvälisel ajal

hoiustati merekaatrit treileril Paldiski lõunasadamas asuvas E T AS-i kinnises laos.

784. E T AS tasus kaatri kasutamise eest 40 000 krooni (T 39 lk 43), millele lisandus

käibemaks (kokku 48 000 krooni ehk 3067.76 eurot).

785. Vastavalt Aquador kaatrite edasimüüja BM OÜ 08. detsembri 2017 arvamusele (A 3 lk

168, 169) oli merekaatri üüri turuhind 2009. aastal, olenevalt üüriperioodi pikkusest ja

hooajast, vahemikus 1500-3000 krooni/päev (s.o 45 000 – 90 000 krooni/kuus ehk 2876 kuni

5752 eurot kuus). Prokuratuur ei ole sellele vastu vaielnud ega ole esitanud tõendeid hinna

ebamõistlikkuse kohta.

786. Kaitsjal on õigus selles, et puuduvad tõendid selle kohta, et B I OÜ või mistahes muu

isik merekaatrit 2009. aasta septembris kasutanud oleks, s.o ajal, mil kaatrit rentis E T AS.

Samas teenuseid rendiperioodile eelneval perioodil kaatrile osutati, mis nähtub L OÜ kütuse

tankimise eest esitatud arvetest juunis ja augustis 2009 (T 34 lk 13, 14).

787. Seega on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et vähemalt osaliselt E T AS on

merekaatrit kasutanud ning rendihind oli soodsam turuhinnast. Seega on küsimus selles, kas

taolise osalise kasutuse eest oli tegemist mõistliku tasuga. Kaatri rentimise eesmärk ise ei

toeta selle rentimist üheks kuuks. Taolisel eesmärgil olnuks eluliselt usutav konkreetseteks

väljasõitudeks kaatri rentimine, mitte terveks kuuks. Samuti on kaatri juhtimiseks vaja lube,

mis tähendab, et juba kaatrit rentides oli tegelikkuses teada, et seda pidevalt kasutama ei

hakata. Kaatri lepingu näilikkust toetab ka selle soetamine ja kasutamine just A Ki poolt, mitte

T Pi, kuid sellel peatub kohus edaspidi. T P seost kaatri rentimisega kohus tuvastanud ei ole.

7.3.3.2. 01. oktoobri 2009 B I OÜ ja E T AS rendileping nr BO-EST 0210/2009

(manöövervedur)

788. 01. oktoobril 2009 sõlmisid T P ja ÜR rendilepingu nr BO-EST 0210/2009 (T 39 lk 44-

48, T 37 lk 102- 112, T 42 lk 193-197). Lepingu kohaselt annab OÜ B I AS-ile E T rendile

manööverveduri TGM 4, tehase nr 2662 (p 1.1). Lepingu kohaselt maksab AS E T OÜ-le B I

renti 40 000 krooni, koos käibemaksuga kokku summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot, p 6.1).

Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30. september 2010 (p 7.2). Lisa nr 1 (rendilepingule nr. BO-

EST 0210/2009 lepinguobjekti üleandmise-vastuvõtmise akt, T 39 lk 48, T 42 lk 181)

kohaselt on manöövervedur üle antud 01. oktoobril 2009.

789. Tegelikkuses on märgitud leping allkirjastatud hiljem.

790. 19. oktoobril 2009 on T P saatnud ÜRile veduri rendilepingu (T 42 lk 174), millist ÜR

korrigeerib ja saadab B Laeva kaudu tagasi (T 42 lk 175-187). T P edastab aadressi, kuhu

kirjalik leping saata (T 42 lk 188). 23. oktoobril 2009 edastab T P allkirjastatud lepingu ÜRile

koos selgitusega, et originaali pani posti (T 42 lk 192-197). Seega on leping allkirjastatud

lõplikult 23. oktoobril 2009.

791. Kohtule ei ole esitatud 30. septembril 2010 lõppema pidanud rendilepingu pikendamise

kokkuleppeid.

792. 30. detsembril 2011 on sõlmitud rendilepingu nr BO-EST 0210/2009 lõpetamise

kokkulepe ja lepinguobjekti tagastamise akt (T 39 lk 49). Digitaalallkirjade kinnituslehelt

nähtub, et kokkuleppe on T P ja ÜR allkirjastanud 11. jaanuaril 2012 (T 39 lk 50).

793. Prokuratuur on väitnud, et manööverveduri rendileping oli näilik, leides, et

manöövervedur asus tegelikkuses M. R. P valduses ning rendilepingujärgne hind erines

märkimisväärselt teisele ettevõttele väljarentimise hinnast.

794. T Pi ütluste kohaselt pöördus tema poole ÜR seoses vajadusega rentida manöövervedur

seoses kivisöe laadimisega alustamise sooviga, kuna see oli olemas, siis sõlmiti leping. Seoses

M R ettevõtte probleemidega oli tema ostnud tehnika ja see vedur jäi B I OÜ käsutusse ajaks,

kui oli E Tile välja renditud. T Pga sel teemal rääkinud ei ole (K 47 lk 142-142 pö, 168-168

pö).

795. Manööverveduri soetamise ja väljarentimisega seoses B I OÜ ja M.R.P OÜ-ga on kohus

tuvastanud, et lepingud ja maksed hõlmasid kogu vara, mitte ainult ühte manöövervedurit,

ning kõnealune manöövervedur jäi B I OÜ valdusesse.

796. M R kinnitab, et T Pi ettevõte esialgu ostis ära M.R. P tehnika- sadamakraanad (14 tk) ja

manöövervedurid (2 tk) ning 17. mail 2010 edastatud (T 43 lk 64- 67), kuid 01. mai 2010

kuupäevaga müügilepingu p 4.5 kohaselt (T 43 lk 65) oli T Pil õigus edasirentida vedurit

tehasenumbriga 2662, mis pidi jääma kuni 31. detsembrini 2011 B I OÜ kasutusse. Tema

teada vedur kas oli või pidi välja renditama ja E, R käis seda vaatamas (K 45 lk 123-123

pö,125).

797. Seega nähtub nii M R ütlustest, kui B I OÜ ja M.R.P OÜ vahel 01. mail 2010 sõlmitud

müügilepingust (T 43 lk 65-67), millise on T P edastanud 17. mail 2010 M Rle ja M N (T 43

lk 64), et lepingu kohaselt (p 3.5) jäi manöövervedur TGM tehasetähisega 2662 B I OÜ

kästusse koos edasirendi õigusega. Lepingu p-st 4.1 nähtub, et vara on üle antud, v.a.

manöövervedur TGM 4 tehase nr 2662.

798. 14. juulil 2009 edastas T P M.R. P OÜ esindajale M Rle e-kirjaga 01. veebruari 2009

lepingu (T 42 lk 124), mille kohaselt OÜ B I annab M.R. P OÜ-le rendile 14 sadamakraanat ja

2 manöövervedurit tasuga 20 000 krooni kuus (p 3.1.6, T 42 lk 125- 127) ja rendilepingu

01.02.2009 kokkuleppe nr 1 järgi vabastatakse rendi maksmisest alates 1.veebruarist 2009

kuni 30. juunini 2009 ning alates 01. juulist 2009 maksab rentnik 10 000 krooni kuus (T 42 lk

128). Seega pidid rendilepingu lisa kohaselt maksed algama 01. juulist <2009 suuruses 10 000

krooni, millele lisandub käibemaks.

799. B I OÜ esitas alates 04. juunist 2010 arveid M.R.P OÜ-le sadamakraanade ja veduri

rendi eest (T 43 lk 71). OÜ B I arvetelt M.R.Pile nähtub, et arved esitati selgitusega:

„sadamakraanade ja veduri rent“ summas 10 000 krooni, millele lisandus käibemaks (T 42 lk

114, 171, T 43 lk 13, 21, 71, Nordea vastus 21.01.2015 nr 20-3/171-1, T 64 lk 93, 94, T 67 lk

110). Seega esitati rendiarved kogu tehnika eest.

800. Selliselt on väär prokuratuuri väide, et üksnes ühe manööverveduri rendi eest tasus M.R.

P B I OÜ-le summa 10 000 krooni, millele lisandus käibemaks.

801. Prokuratuur leiab, et manöövervedurit ei ole E T AS kasutanud. Kohus nõustub sellega,

et tõendeid selle kohta, et manöövervedurit E Ti töös kasutatud oleks, ei ole esitatud. Kaitsja

tõendas E Ti soovi manöövervedurit kasutada, kuid mitte selle reaalset kasutamist.

802. E AS-i 07. detsembri 2017 kinnituskirjast nr 1-06/17/E56 (A 3 lk 140-167), A R (K 16 lk

159-159 pö. 161, 166-166 pö) ja U U (K 13 lk 88-88pö) ütlustest nähtub, et manöövervedurit

plaaniti kasutada seoses kivisöeprojektiga (A 3 lk 141-167), kuid kumbki neist ise veduri

rentimise küsimusega ei tegelenud. M S mäletab juttu söelaadimise soovist E T AS-s. Neil

endal oli väike veduk, mis ei oleks olnud piisav suuremahulise kauba liigutamiseks (K 44 lk

200-201 pö). Kaudselt mäletas ka E T AS-is tehnikaosakonna juhataja A A, et olid jutud

söemahtudest ja sellega seoses valmisolekust, milleks ettevõtte enda vedukist ei oleks

piisanud, renditi manöövervedur (K 16 lk 15-17). Samas tuleneb U U ütlusest, et

manöövervedurit renditi vajaduspõhiselt ning näitena toob tunnistaja EVR Cargo veduri, mitte

ei nähtu tema ütlustest et nt aasta vältel olnuks E T endal vedur kasutamiseks olnud (K 13 lk

88-91). E T AS laoteenistuse juhataja M M kinnitab, et neil oli väike veduk ja vajadus suure

veduri järgi oli tol ajal, ta rääkis seda ka ÜRile. Samuti on oluline, et taolise võimsusega

manöövervedur renditi koos juhiga (K 13 lk 78-79).

803. Kohtu jaoks on olulise kaaluga asjaolu, et E Tis oli tegelikkuses alates 2008 aastast

reaalselt vajadus manööverveduri järgi. Ajal, kui kaubamahud vähenesid, oli küll vajadus

väiksem, kuid ka siis oli vajadus olema. Sellele vaatamata ei kasutatud väidetavalt B I OÜ-lt

renditud manöövervedurit reaalses töös. Märgitu viib kohtu järelduseni, et tegelikkuses ei ole

E T AS manöövervedurit B I OÜ-lt rentinud. Igasugune mõistlik põhjendus, miks seda

rendiperioodi jooksul reaalselt vajaminevates olukordades ei kasutatud, vaid seda hoiti

seisvana võimaliku kivisöe projekti tarbeks, puudub. On ebausutav, et manöövervedur renditi

„igaks juhuks“ ning tasuti renti, kuid vajadusel seda muu töö (kui söelaadimisega seonduv)

jaoks enam kui kahe aasta vältel ei kasutatud.

804. Tähelepanu väärib, et rendihind manööverveduri puhul on sama, nagu oli kaatri puhul. E

T AS tasus manööverveduri kasutamise eest igakuist üüri 40 000 krooni, millele lisandus

käibemaks, s.o. 48 000 krooni ehk 3067.76 eurot (T 37 lk 113-133). Viimane arve on esitatud

detsember 2011.

805. Kaitsja esitatud päringu vastusest nähtuvalt oli ajavahemikul 01. oktoober 2009 kuni 31.

detsember 2011 manööverveduri TGM 4 ühe kuu renditasu orienteeruvalt 40 000 – 45 000

krooni (2 556 - 2 876 eurot) tingimusel, et vedurit renditi välja kütuseta, vedurimeeskonnata

ning veduri hooldust teostati rentniku arvel (A 4 lk 129-130). Prokuratuur erinevaid

hinnapakkumisi esitanud ei ole.

806. Kuivõrd kohus tuvastas, et manöövervedurit reaalselt ei ole kasutatud, ei ole kaitsja

väitel, et tegemist oli turuhinnaga, mingisugust tähtsust.

807. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et manöövervedurit ei ole E T AS reaalselt B I OÜ-

lt rentinud, vaid leping on sõlmitud tegelikkusele mittevastavatel asjaoludel. T P seost

manööverveduri rentimisega kohus tuvastanud ei ole.

7.3.3.3. 31. detsembri 2011 B I OÜ ja E T AS üürileping nr 2012-1 (ladu)

808. 31. detsembril 2011 on sõlmitud üürileping nr 20 OÜ BRE õiguseellase AS KS H ja B I

OÜ vahel Tallinn Paljassaare tee 26a paikneva hoone esimesel korrusel asuva ca 2000 m²

suuruse kinnise laoruumi kasutamiseks (p 1.1), koos õigusega anda laoruum allüürile (p 10.1),

B I OÜ tasus laoruumi kasutamise eest OÜ-le BRE igakuist üüri 250 eurot, millele lisandus

käibemaks (p 4.1). Laoruumi valdus anti üle 01. jaanuaril 2012 ja üürileping lõppes korralise

ülesütlemisega alates 15. augustist 2017 (A 3 lk 183-184). Vastavalt B I OÜ ja AS KS H,

hiljem OÜ BR (T 44 lk 105) on B I OÜ ise tasunud kõnealuse lao eest renti igakuiselt 300

eurot.

809. 31. detsembril 2011 sõlmisid E T AS ja OÜ B I üürilepingu nr 2012-1, mille alusel B I

OÜ andis tasu eest E T AS-i kasutusse Paljassaare sadamas, asukohaga Tallinn Paljassaare tee

26a paikneva hoone esimesel korrusel asuva 2000 m2 suuruse kinnise laoruumi

(kandevõimega vähemalt 2 tonni ühe ruutmeetri kohta). Rendileping kehtis kuni 15. august

2016 (p 1.1). Lepingu järgi maksab E T AS OÜ-le B I üüri 2 556.47 eurot kuus, koos

käibemaksuga kokku summas 3 067.76 eurot (p 4.1). Leping kehtib kuus kuud alates

üüripinna üleandmisest E T AS-ile ning pikeneb automaatselt igakordselt järgnevaks 3-

kuuliseks perioodiks, juhul kui kumbki pool ei ole teatanud kirjalikult lepingu lõpetamise

soovist hiljemalt 20 päeva enne lepingu tähtaega, lepingu automaatsete pikenemiste arv ei ole

piiratud (p 2.2). Rendileping kehtis kuni 15. august 2016 (T 39 lk 51-57, T 44 lk 55-60, 62-67,

A 3 lk 140).

810. 01. jaanuari 2012 kell 20.02 T Pi e-kirjas ÜRile (uusaasta tervitus ja kinnise lao kinnitus)

räägib T P kokkuleppe kohaselt alates 1. jaanuarist Paljassaare tee 26 kinnise lao

reserveerimisest OÜ-le E, lubades lao üürilepingu vastavalt kokkulepitud tingimustele saata

hiljemalt 10. jaanuariks (T 44 lk 32). 03. jaanuaril 2012 kell 14.45 on ÜR vastanud: „ /../ Kui

lepingut hakkad tegema, siis meie poolt on lepingu pooleks E T AS./../“ (T 44 lk 33). Kohus ei

ole tuvastanud antud e-kirjas, ÜRi vastuses, juttu hinna samaks jäämisest nagu väitis

prokuratuur. Tõepoolest on rendihind sama, kuid see tuleneb lepingust, mitte omavahelisest

vestlusest.

811. 06. jaanuaril 2012 saadab T P P M N e-kirja teemaga FW:KS H AS-arve, kuid kirja sisu

on järgmine: „Seda ladu hakkab üürima firma E T AS, aadressiga XXX. Arve sisuks jääb:

Kinnise 2000 m2 laoruumi üür Paljassaare sadamas , Paljassaare tee 26A, vastavalt lepingule.

Hind 2556.50 eurot +km“. (T 44 lk 40).

812. 08. jaanuaril 2012 saadab T P ÜRile esimese arve nr 2120103 ehk jaanuari arve,

kirjutades juurde, et lepingu saab valmis järgmise nädala jooksul, siis võtab ühendust (T 44 lk

52).

813. 09. jaanuaril 2012 (T 44 lk 54, manus lk 55-60) edastas T P ÜRile üürilepingu projekti ja

11. jaanuaril 2012 (T 44 lk 68) manööverveduri rendilepingu lõpetamise kokkulepe, mille

kohaselt vedur tagastati 30. detsember 2011. 11. jaanuaril 2012 edastas ÜR T Pile

allkirjastatuna lao üürilepingu – kehtivusega alates 31. detsember 2011. (e-kiri T 44 lk 68-70).

Seega on lepingud tegelikkuses hiljem allkirjastatud.

814. T P on selgitanud, et tema poole pöördus ÜR sooviga ladu rentida. Tema ise läbi B I OÜ

rentis selle BRE-lt ja rentis ÜRile edasi. Tema ise tasus üüri 250 eurot, millele lisandus

käibemaks, kuna teisi rendisoovijaid ei olnud. Ise rentis ta edasi 2556.50 eurot, millele

lisandus käibemaks. Seal sai ladustada pakendatud kaupu. T Pga neil teemadel rääkinud ei ole

(K 48 lk 197-197 pö, 222-222 pö).

815. OÜ BRE äriregistri teabesüsteemi 07. veebruari 2017 väljavõttest (T 1 lk 158-165)

nähtub, et perioodil 20. aprill 2012 kuni 01. juuni 2015 oli OÜ B I omandis 612 761 euro

suurune osa, mis moodustas 7,5% OÜ BRE osakapitalist ning perioodil 01. juuni 2015k uni

17. detsember 2015 449 529 euro suurune osa, mis moodustas 5,5% OÜ BRE osakapitalist.

816. Nii M- M M kui T P on üheselt selgitanud, et T Pi seos Paljassaare sadamaga ja BRE

ning rentnikke üldine nappus Paljassaare sadamas oli põhjuseks soodsa rendihinna

kujunemisel B I OÜ jaoks (K 15 lk 174 pö, 177pö-178, K 48 lk 197-197 pö).

817. E AS-i 07. detsembri 2017 kinnituskirjast nr 1-06/17/E56 (A 3 lk 140-167) nähtuvalt

kasutasid ladu koos E T AS- ga BML G AS-i tütarkontserni HS tütarettevõte HS Ltd ja

viimase sõsarettevõttest lepingupartner HSM OÜ. C-i 11. detsembri 2017 vastusest

järelpärimisele nähtub, et nemad on Paljassaare tee 26 laopinda üürinud E T AS- ga, lisatud

on arved, milledest nähtub materjalide edastamine Paljassaare tee 26 lattu ja laadimine laost

2012 ja 2015 (A 3 lk 185-188). HSL 14. detsembri 2017 kinnituskiri (A 3 lk 189-190) ja HSM

OÜ 11. detsembri 2017 järelpärimise vastus (A 3 lk 191-194) kinnitavad Paljassaare tee 26

lao kasutamist.

818. A R kinnitas, et on H S tütarfirma juhatuse liikmena seal laos ise käinud, selgitas, et selle

kasutus oli seotud laevade remondiga, sinna viidi varuosi. Rendilepinguga tegeles (E Ti)

juhatuse liige. Lao seis oli taolise kauba jaoks rahuldav: varuosad, kinnitusrihmad, riknenud

väetis big bagides (K 16 lk 159 pö, 161-162, 166). Tunnistaja T N kinnitab teadmist, et

Paljassaare sadamas renditi T Piga seotud ettevõttelt ladu, mida kasutasid tütarettevõtted (K

45 lk 191-191 pö, 194).

819. Tunnistaja M R arvab, et seda ladu võis rentida ÜRiga seotud ettevõte ning et perioodil

2010 kuni 2016 midagi seal toimetati, kuid täpsemalt ei tea. Kauba laadimist laost mäletab (K

45 125, 125 pö, 126 pö).

820. M- M M selgitas, et Paljassaare 26a ladu üüriti välja B I OÜ-le ning T P soovis seda

edasi allrendile anda Ele. Ladu seisis enne tühjana ja selle seisukord võimaldas seda anda

kasutada. Rendileping lõpetati 2016 suvel, kui B I allüürnik ei soovinud ladu enam kasutada.

Katus lasi läbi ja B ei olnud huvitatud investeeringute tegemisest (parandamisest) (K 15 lk

174-174 pö).

821. Teojärgse käitumisega soovib kaitsja samuti tõendada, et rendileping oli ehtne.

Rendilepingu kehtimine ja täitmine pärast augustit 2015 kuni 15. augustini 2016 on tõendatud

OÜ B I poolt E T AS-ile esitatud arvetega septembrist 2015 kuni augustini 2016 (A 3 lk 170-

175) ning nimetatud arvete E T AS-i poolt tasumist kinnitava AS-i Swedbank 07.12.2017

tõendiga A01.10 200-02/10719 (A 3 lk 176-177), E T AS-i 01.04.2016 kirjaga 1 06.2/16/036

(A 3 lk 178), OÜ B I 11.04.2016 kirjaga 110416-01 (A 3 lk 179), E T AS-i 12.07.2016 kirjaga

1-06.2/16/070 (A 3 lk 180), OÜ B I 15.07.2016 kirjaga 150716-01 (A 3 lk 181) ning

15.08.2016 üleandmise-vastuvõtmise aktiga (A 3 lk 182).

822. 12. novembri 2015 vaatlusprotokollis on kajastatud Paljassaare tee 26a asuv ladu (T 63

lk 28-39). Kohus jätab selles toodud menetleja järeldused tõendikogumist välja, kuivõrd need

ei ole asjaolude faktiline kirjeldus.

823. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tol hetkel asusid laos, fotodelt nähtuvalt, väetis,

puitbrikett või pellet, big bagid, kaubajäägid, kaubaalused, separatsiooniprussid, õlikuubikud,

kollast värvi tõstuk (M R, K 45 lk 124-125, M- M M, K 15 lk 176-176pö, 11.12.2017 H S M

OÜ vastus, A 3 lk 191-194).

824. Kaitsja esitatud E AS-i 07. detsembri 2017 kinnituskirja nr 1-06/17/E56 kohaselt toimus

lepinguperioodi teises pooles ladustamine E T AS ja H S Ltd vahel 15. detsembril 2014

sõlmitud laoteenuste osutamise lepingu alusel, milline leping kehtis perioodil 01. jaanuar

2015 kuni 15. august 2016. Nimetatud asjaolu on tõendatud H S Limited 14. detsembri 2017

kinnituskirjaga (A 3 lk 189-190), E T AS-i ja H S Ltd vahel 15. detsembril 2014 sõlmitud

laoteenuste osutamise lepinguga (ingl. k. Contract for the provision of warehouse services, A

3 lk 195-201), nimetatud lepingu alusel E T AS-i poolt H S Limited-ile esitatud arvetega (A 6

lk 177-178) ning eelnimetatud arvete tasumist kinnitava AS-i Swedbank 04. oktoobri 2017

tõendiga A.01.10-200-02/8436 (A 3 lk 202-203).

825. Kaitsja on toonud välja, et käesoleval ajal ei ole võimalik tõendada lao kasutamist

sõidukite Paljassaare sadama pääslast läbisõiduga või lühiajaliste lubade taotlustega, kuivõrd

taolisi andmeid ei säilitata (A 3 lk 183-184, 204-205, M R ütlused, K 45 lk 125 pö, M-M M

ütlused, K 15 lk 175-175 pö, 181 pö).

826. Kannatanute esindajad on leidnud, et E T võis anda laopinna allüürile äriühingule H S

Limited alates 01. jaanuarist 2015, kuid tõendid kinnitavad, et tasu selle eest maksti E Tile

alles pärast kriminaalasja avalikuks tulemist 22. jaanuaril 2016 (A 3 lk 202). See viitab, et

vastav leping on tegelikult sõlmitud alles tagantjärele pärast kriminaalasja avalikuks tulemist.

Lisaks väidavad H S Limited 14. detsembri 2017 kinnitatud kirjas ja H SM OÜ juhatuse liige

A V kinnitused, et nimetatud äriühingud kasutasid ladu vahemikus 2012 kuni 2016, ei oma

kriminaalmenetluses tõenduslikku väärtust. Mõlemad ühingud kuuluvad BML G kontserni

ning on seega süüdistatavate T P ja ÜRi mõju all.

827. Kuivõrd lisaks kirjalikele dokumentidele on kohtus eelkirjeldatud tunnistajad kinnitanud

laoruumi kasutamist ning vastupidiseid tõendeid ei ole kohtule esitatud, on kannatanute väited

tunnistajate ütluste mõjutatusest paljasõnalised. Samuti ei ole käesoleva menetluse objektiks E

T AS-i ja H Su Ltd omavahelised lepingud, maksed ning nende ehtsus. Taolised etteheited

süüdistuses puuduvad. Ainuüksi asjaolu, et ettevõtted on omavahel seotud, ei anna alust

tõsikindlalt väita, et ettevõte või seal töötavad isikud on esitanud valeväiteid. Taolised

etteheited peaksid olema tõendatud.

828. Eelnimetatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et H S Ltd ja H SM OÜ kasutasid

Paljassaare tee 26a asuvat laopinda alates 2012. aastast kuni 15. augustini 2016 ehk tõendatud

on, et rendiobjektiks olevat ladu kasutati, küll mitte E T AS poolt.

829. Kaitsja leiab, et ka prokuratuuri väide rendihinna kõrgusele on väär. Eksperthinnangu ja

A. T ütluste kohaselt hinnatava vara (1. korruse laopind, suurusega 2000 m2, aadressil Harju

maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paljassaare tee 26a) tururent ajaperioodil 2012-

2016 oli 1 - 1,5 eurot/m2 + kõrvalkulud + KM (A 10 lk 239-254, K 46 lk 85-86 pö), mistõttu E

T AS poolt 31. detsembri 2011 üürilepingu 2012-1 alusel tasutud Paljassaare tee 26a laoruumi

üür oli turuhind või sellest soodsam üürihind.

830. Kohus leiab, et süüdistuse kontekstis puudub üürihinnal eraldivõetuna tähtsus. Kaitsja on

tõendanud, et vähemalt osaliselt on laopinda rendilepingu alusel kasutatud. Kaitsja poolt

esitatud tõendeid prokuratuur ümberlükanud ei ole. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et

olukorras, kus T P tasus üüri paarsada eurot, tasus E T AS tema enda ettevõttele üüri

tuhandetes eurodes. Vahe on märkimisväärne ega toeta arusaama, et Paldiski lõunasadamas

nõudlus puudus, mistõttu olidki hinnad madalamad. T P seost lao rentimisega kohus

tuvastanud ei ole.

7.3.3.4. Altkäemaksu andmine B I OÜ kaudu

831. Merekaatri rendilepingu alusel on 18. septembril 2009 B I OÜ E T AS-le esitanud arve nr

290120 (T 39 lk 43, T 63 lk 4), mis on tasutud 24. septembril 2009 summas 48 000 krooni ehk

3067.76 eurot (T 72 lk 118 CD 59 kd Nordea vastus 21.01.2015 nr 20 3/171 1, T 63 lk 4).

832. Manööverveduri rendilepingu alusel on B I OÜ esitatud arvete (T 42 lk 191, T 43 lk: 14,

20, 27, 38, 57, 61, 70, 77, 85, 99, 116, 124, 140, 136,148, 154, 169, 187, 191, 196, T 44 lk: 2,

6, 13, 20) alusel E T AS-i poolt ajavahemikul 26. oktoober 2009 kuni 29. detsember 2011 B I

OÜ-le tasutud igakuiselt 3067.76 eurot (T 72 lk 118 CD 59 kd Nordea vastus 21.01.2015 nr

20 3/171), seega kokku 82 829.52 eurot.

833. Arvetega seoses tuleb tõdeda, et arvete alusel maksmistel ei ole kinnipeetud lepingus

näidatud maksetähtpäevas ning samuti on T P ise teinud meeldetuletusi tasumata arvete osas.

Nii on 05. jaanuaril 2010 T P ÜRile saatnud e-kirja arve tasumiseks ning uuesti

meeldetuletuse 11. jaanuaril 2010, et allhankijad ootavad detsembri rahasid (T 43 lk 26, 32).

Arve on tasutud 11. jaanuaril 2010. Samuti on 16. veebruaril 2010 saatnud T P meeldetuletuse

jaanuari arve tasumiseks, millele ÜR vastab, et nad on veidi jännis. Arve tasutakse 17.

veebruaris 2010 (T 43 lk 43, 45). 04. juunil 2010 saadab M N T Pile B juunikuu arved (7 tk),

selgitades kirjas, et:“ /../ kõik ei lähe vist käiku, sest vedurid ja kraanad on müüdud /../“,

manuses on ka manööverveduri rendi arve 2100606 (T 43 lk 68). 03. veebruaril 2011 tuletab

T P ÜRile meelde, et tasumata on septembri 2010 arve nr 2100902 (T 43 lk 139), mis

tasutakse järgmisel päeval. Teadmata põhjusel on ka nt arve nr-ga 290134 (T 43 lk 14 ja 16)

kahel korral esitatud, erineva tasumise kuupäevaga, ühel tasumine 11. november 2009 ja teisel

20. detsember 2009 mõlemad tehtud manööverveduri TGM4 rent novembris 2009 kohta.

834. Paljassaare tee 26a lao rendilepinguga seoses on E T esitatud arvete alusel (T 44 lk: 53,

80, 96, 110, 117, 130, 134, 146, 150, 166, 175, 181, 191, 200; T 45 lk: 14, 21, 37, 39, 52, 64,

73, 86, 93, 102, 110, 124, 129, 140, 150, 157, 170, 177, 189, 198, T 46 lk: 7, 16, 23, 32, 43,

50, 61, 73, 89, 102) tasunud rendilepingu alusel B I OÜ-le ajavahemikul 27. jaanuar 2012

kuni 26. august 2015 igakuiselt 3067.76 eurot (T 72 lk 118 CD 59 kd Nordea vastus

21.01.2015 nr 20 3/171, T 72 lk 118 CD 56 kd Swedbank vastus 12.10.2015 nr A09.04-200-

02-22-2, E T konto XXX).

835. Sealjuures 29. juulil ja 26. augustil 2015 on tasutud 2400 eurot. Seega perioodil 27.

jaanuar 2012 kuni 26. august 2015 on E T AS tasunud B I OÜ kontole kokku 133 645.92

eurot.

836. Nähtuvalt 10. juuni 2016 vaatlusprotokollist (T 63 lk 1- 6) on AS E T jätkanud B I OÜ-le

rendihinna tasumist ka peale 26. augustit 2015. Alates 27. oktoobrist 2015 on tasutud kahe

kuu eest 4800 eurot, seejärel igakuiselt 2400 eurot (6x 2400 eurot) ja viimane makse on 26.

mai 2016 summas 800 eurot (T 72 lk 118 CD 58 kd Nordea Bank AB Eesti filiaal vastus

25.04.2016 nr 20-3-734-1). Kokku on perioodil 27. oktoober 2015 kuni 26. mai 2016 tasunud

E T AS B I OÜ-le 20 000 eurot.

837. Esitatud arvete ja nende tasumisega seoses on veel järgmised tähelepanekud.

838. 12. märts 2012 palub T P kontrollida ÜRil veebruarikuu arve nr 2120204 tasumist (T 44

lk 99). Arve tasutakse samal päeval.

839. 01. aprillil 2014 uuris T P e-kirjaga ÜRi käest märtsikuu arve tasumise kohta, millele ÜR

vastas, et „märtsi arvega oli väike arusaamatus, kuid see peaks veel sel nädalal lahenema,

pärast lahenemist teeme ülekande nii eelmise kui ka uute arvete alusel“ (T 45 P e-kiri lk 139,

Raad e-kiri lk 143).

840. 21. aprillil 2014 kell 13.21 kirjutas T P ÜRile, et üks alltöövõtja kinnitas, et: „üüripinnalt

on puudused kõrvaldatud ja pind on taas kasutamiseks OK, kas see on nii?“. Sellele vastas ÜR

kell 14.33, et: „minuni see pole kahjuks veel jõudnud. Loodan siiski, et asi peagi laheneb.“ (T

45 lk 144).

841. 02. mail 2014 kell 16.29 edastas T P ÜRile järgneva e-kirja “Saadan lao üüriarve ja

loodan et jõuame laos esinevad puudused kõrvaldada enne 15. maid“ (T 45 lk 149). Ka 03.

juunil 2014 kell 14.55 saatis T P ÜRile arve kommentaariga: „Loodan, et lao puudused on

tänaseks kõrvaldatud 😊“(T 45 lk 156).

842. 04. augustil 2014 saadab T P ÜRile laorendi augustikuu arve ja igaks juhuks kordab juuli

arvet, mis on veel tasumata (T 45 lk 176). Juuli arve nr 14070011 tasutakse 06. augustil 2014.

Märgitu tõendab ÜRi ja T Pi omavahelist suhtlust rahade teemal ja tegelikkusele

mittevastavate arvate edastamist.

843. 04. juunil 2015 loodi ÜRi sülearvutis MacBook Air fail „Bl.xlsx“, kus väljal A1 nimi

„„BI 2009-15“, B veerus on kajastatud real 4 „kuu“ ja selle all 6. real summa 2556, sealt edasi

ridadel 7-12 summa 2557 (T 50 lk 68, 76). Arvutuslikult summad kuu veerus ja aasta veerus

ei lange kokku.

844. B I OÜ ja E T AS vahel sõlmitud lepingute maksumus oli igakuiselt alates 01.

septembrist 2009 2556.49 eurot, koos käibemaksuga 20% 3067.76 eurot (lepingud: 01.

september 2009 merekaater, 01. oktoober 2009 manöövervedur, 31. detsember 2011

Paljassaare tee 26a ladu).

845. Seega on võimalik, et antud tabel kajastab B I OÜ-le teostatud makseid ümmardatuna

2557 euroni, kuivõrd need summad klapivad sellega, et aastal 2009 tehti kokku 4 makset (rida

6), mis oleks tabelis algusaastaks rea 6 kohta ning on tuletatav ka pealkirjast 2009/../. Samuti

on ühel korral tabelis „Sildumised ET 2013 vrd uued tariifid.x1sx“ (T 50 lk 72, 83) all kirje

„B“ ja selle juures number „30672“, mis on lähedane tabelis BI 2009- 2015real 10 äratoodud

aasta (A veerus) summana numbriga 30682.

846. Kohus ei saa nõustuda prokuröri järeldustega summade seoste üle käibemaksuga,

kuivõrd kohus saab teistsugused summad. Nii on 2557 eurot koos 20%-lise käibemaksuga

3068.40 eurot ning 2556.49 eurot koos käibemaksuga 3067.79, mitte konkreetselt 3067.76

eurot. Küll aga saab nõustuda sellega, et tegemist on äärmiselt lähedase summaga lepingutes

kajastatud igakuiselt tasutud summale (3067.76 eurot).

847. Arvestades tabelis endas leiduvaid arvutuse ebatäpsusi saab väita, et see tabel võib

ümmardatuna ja mitte detailse täpsusega kajastada üldjoontes E T AS makseid B I OÜ-le.

848. Antud tabelis seos altkäemaksuks tasutud summadega tuleneb ka T P ja ÜRi

omavahelistest vestlusest, millistes ÜR viitab kõnedes seostatavalt Aile, B- tähega firmale kui

ka enda poolt tehtud tabelitele.

849. 18. juuni 2015 kella 16.56 ÜR ja T P vahelises kõnes annab ÜR teada, et: „/../ saime eile

selle Hiiumaa teema aktuaalse/../, millele T P vastab: „ Jaa-jaa, ma tean, ma just sain Aiga

kokku/../“. edasi selgitab ÜR, et laevade arv on langenud, kuid/../ kulu on suurem, tulu on per

laev väiksem/../. T P küsib, et palju nad praegu sealt rahadest saavad. Millele ÜR selgitab, et:“

me saame/../oleme teind arveid/../arveid on meile teinud seesama B tähega firma /../ kui

ennem see oli adekvaatne/../ ja see summa on olnud terve aeg... kokkuvõttes adekvaatne, aga

nüüd on see summa ebaadekvaatselt suur... ja, ja me peame seda mõtlema“. Edasiselt

räägitakse laeva pealt saadud summade erinevustest ning ÜR selgitab, et tal on üks tabel ja

lepitakse kokku homme rääkimine (T 70 lk 165).

850. 28. juuni 2015 kella 19.43 ÜRi ja T P vahelisest kõnest nähtub, et ÜR ütleb: “rääkisime,

meil seal Hiiumaal jäi pooleli üks see... üks see lao rentimise teema/../ Vaata, mille kohta sa

tabelit ka tegid/../ rääkisin sellest, e... majaomanikuga/../ Ja tema ütles, loomulikult. Aga te-

teine kodanik oli ära läind juba. Et temaga ma ei saand rääkida/../“, selgitas juurde, et see

puudutab Paldiski lao renti ning räägib edasi:“ Hoone ju, vaata, ja ma rääkisin praegu selle

lao-laoomanikuga. Ütlesin talle, et ta, et me konjunktuur on madal ja 500 euri iga kuu...

hakkab arve olema väiksem alates uuest arvest ja siis tuleb nüüd juuli algul“, misjärel T P

küsib, kas siis arvestatakse mõlemale ja ÜR vastab jaatavalt, kuid jätkab, et ühe osapoolega ei

ole räägitud, misjärel T P vastab, et ta saab rääkida (T 70 lk 176).

851. 06. juuli 2015 kella 11.44 kõnest T P ja AK vahel selgus, et viimane ei pea homseks

valmistama ja sõidab koos A Kiga, AK sõidab järgi kolmapäeval(T 70 lk 192). Sama päeva

kell 15.20 A Ki ja AK vahelisest kõnest selgub, et räägitakse, et keegi käis Hiiumaal ning

hiina- ja inglise keelsetest žurnaalidest (T 70 lk 197).

852. 30. juuni 2015 kella 12.30 T Pi ja K Ti vahelisest kõnest (T 70 lk 180-181) nähtub, et T P

andis K Tile teada, et:“ ma ei tea, kas sa oled... ilmselt kursis, et ee... et ee, meil ühel siin

alltöövõtjal on... on, e, pisut raske ja/../palus, ee... palus... või isegi, isegi mitte alltöövõtjal,

aga tööandjal/../ ei suuda nii palju maksta. Et e, lühidalt on, on nii, et me peaksime siis

mõlemad tõmbama nagu, ee... see oli, et ta maksis kaks tuhat... 2500 mingi viis... mingi

viiskend kuus, et ee... see jagada kahega, mis on mingi 278 siis, ee, peaks vähendama nagu

arvet. Aga s... sul läheb siis... see vi... üks arve läheb veel, läheb veel sellesamaga, aga-aga-

aga siis juulikuust nagu/../. K T täpsustab:“ 278 läheks siis vähem see summa, jah/../Kuule,

aga selge. Siis me, siis me... vastavalt käitume siis, on ju/ küsimus kohe siit, et kas see 2 7 8

on siis nüüd koos käibega vä/“, millele T P vastab eitavalt.

853. Samal päeval kell 14.26 andis T P M L teada, et E T AS arve läheb 2000 peale, 500 eurot

umbes odavam juulikuust, et 2000 + käibemaks (T 70 lk 181).

854. Kohus nõustub prokuratuuri järeldusega, et antud juhul on kõnealuseks isikuks A K, B I

OÜ ja B I OÜ kaudu makstavate tasude suurus. See tuleneb kõnedest nende kogumis, uuritud

tabelist ning lepingu muudatusest, millega vähendati lepingu tasu. Samuti sellest, et

tõepoolest laevade külastusarv oli vähenenud, mistõttu vähenes ka makstav sildumistasu.

Võrreldes 2012-2013 aastatega vähenes 2014. ja 2015. aastal E T AS-le ja E S OÜ-le makstav

sildumise teenuse tasu märgatavalt (T 12 lk 106-113, 118-131):

E T AS

E S OÜ

2012

228 598.50

380 032

2013

237 658.50

402 636.50

2014

199 404.20

354 490

2015

125 293.60

203 574

855. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kaitsja väidetega, et kõnedes märgitud B tähega firma

võis olla ükskõik milline E T AS paljudest partneritest (U U ütlused, K 13 lk 90) ning A kõnes

oli A L (A A ütlused, K 16 lk 17-17 pö). Sealjuures ei saa kõne olla ro-ro laevadest, kuivõrd

kõne all ei olnud mitte laevade suurus, vaid külastatavuse vähenemine.

856. ÜR ei ole kohtuistungil ütlusi andnud, mistõttu jätab kohus tähelepanuta kaitsja

selgitused, mida ÜR kõnedes mõtles. Need ei ole ÜRi ütlused ega käsitletavad tõendina, mida

kohus peaks tõeks pidama või ümberlükkama.

857. Kaitsja on leidnud, et prokuratuuri väide, et senine arve lao rendi eest Paldiskis saab

olema 500 eurot väiksem, on ekslik. B I OÜ 01. juuli 2005 arve nr 15070010 (T 46 lk 89) on

mitte 500 euro vaid (2556,47 eurot miinus 2000 eurot =) 556,47 euro võrra väiksem kui B I

OÜ eelnenud 01. juuni 2015 arvest 15060009. Tegelikkuses oli tegemist E T AS-i ja AB AS-i

vaheliste arveldustega, kuid asudes aktiivsesse kaitsesse, ei ole kaitsja esitanud ühtegi tõendit

selle kohta, et samal ajal samas summas vähendati AB AS makseid 500 euro võrra.

858. Kuivõrd kogu arvepidamine ja kõnedes suhtlus on ÜRi ja T P, kuid ka T Pi ja K Ti vahel

on toimunud summade ümmardamise teel, siis ei näe kohus mingisugustki tähtsust asjaolul, et

arve vähenes tegelikult 56.47 euro võrra rohkem, kui prokuratuur väitis. Tähele tuleb panna,

et tegelikkuses oli kõne sisuks „2500 mingi/../278 võrra/ ehk võiks tuletada, et kõne all oli

kokku justnimelt 556 euro võrra summa vähendamine, mis klapib eurotäpsusega arve

muutusest.

859. Nii ongi juba 29. juuli. ja 26. august 2015 laekunud E Tilt 3067.76 euro asemel 2400

eurot. Samuti ei toimunud peale 26. augusti 2015 makseid, kuni 27. oktoobrini 2015 tasus E T

üüri kahe kuu eest korraga ning viimased üürimaksed laekusid mais 2016 (T 72 lk 118 CD 59

kd Nordea vastus 21.01.2015 nr 20 3/171, T 72 lk 118 CD 56 kd Swedbank vastus 12.10.2015

nr A09.04-200-02-22-2, E T konto XXX, T 63 lk 5-6).

860. Taoliselt on maksed otseselt seostatavad A Ki ja AKga, kuivõrd 26. augustis 2015 peeti A

K ja AK kahtlustatavatena kinni.

861. Tõepoolest ei ole kirjalik leping või selle hilisem sõlmimisaeg lepingul näidatust,

eraldiseisvalt tõendiks rendilepingu näilikkusele, kuid praegusel juhul on see kogumis üks

asjaoludest, mis siiski viitab, et tegemist ei olnud tegelikkusele vastavate lepingutega.

862. Kõnealuste lepingute (kaater, manöövervedur ja ladu) tegelikku näivust iseloomustab ka

lepingus kokkulepitud tasu, mis olenemata lepingu „objektist“, on igakuiselt sama ehk

3067.76 eurot. Sama on ka lepingus märgitud tasu perioodi lõpus eelnevalt käsitletud K OÜ- l

ja HTG I AS- l. Kõik lepingud on vahetult järgnenud teineteisele ehk ühe lepingu lõppedes on

sõlmitud järgnev.

863. Kolme kõnealuse tegelikkusele mittevastava lepingu alusel (kaater, manöövervedurid ja

ladu) on kokku E T AS tasunud B I OÜ arvelduskontole 219 543.20 eurot. Süüdistuses

summa 219 543.19 eurot, erinevus tuleb matemaatiliselt kas korrutades või liites: 3067.76 +

82829.52 + 133645.92, mistõttu kohus jääb ka summa 219 543.19 euro juurde (raskendamata

süüdistatavate olukorda).

864. Taoliselt on kohus tuvastanud, et sarnaselt HTG I AS-ga, tasus E T summad B I OÜ

arveldukontole, millisele jäeti A Kile mõeldud altkäemaksu summad ja AK altkäemaksuks

mõeldud summad kandis T P edasi A OÜ ja L G OÜ arvelduskontodele HTG I AS episoodi

juures kirjeldatud viisil ja ulatuses.

865. HTG I AS ja E T AS on kokku tasunud B I OÜ arvelduskontole 510 724.72 eurot

(219543.19 + 291181.53), millest T P on A OÜ ja L G OÜ-le edasi kandnud 249 535.28 eurot

(169102.52 + 80432.76). Seega B I OÜ arveldusarvele jäi 261 189.44 eurot. Selliselt saab

väita, et tasutud summad jagati põhimõtteliselt pooleks.

866. Kõik lepingud on sõlmitud T Pi ja ÜRi poolt B I OÜ ja E T AS vahel olukorras, kus E T

AS oli AS Tallinna Sadam lepingupartner ning T Pi esindatud B I OÜ oli seotud vahetult A

Kiga. Viimast asjaolu käsitleb kohus eraldi. Edasised maksed T Pi poolt A OÜ ja L G OÜ-sse

on aga otseselt seostatavad AKga, mida samuti kohus käsitleb eraldi edaspidi. Sestap on

kohus veendunud, et üürilepingud varjasid teist tehingut.

867. Asjaolu, kuidas A K B I OÜ ja AK A OÜ ning L G OÜ kontodel olevat raha kasutasid, ei

ole käesoleva menetluse mõistes oluline. Altkäemaksu koosseisu täidetavuseks piisab vara

vastuvõtmisega nõustumisest ning vara vastuvõtmisest. Vara edasine käekäik ei oma seega

tähtsust

7.3.3.5. Sularaha

868. Süüdistuse versiooni kohaselt on altkäemaks sularahas antud ja saadud järgnevalt. E S

OÜ arvelduskontolt kantakse OÜ E arvelduskontole raha selgitusega dividendid. Laekunud

summa kantakse edasi T Vi isiklikule arvelduskontole, peale mida T V nimetatud summa oma

arvelduskontolt sularahas välja võtab ning edastab selle, vastavalt kokkuleppele T Pga ning T

P poolt saadud juhistele, T Ple. T P ja ÜR maksavad antud summast vastavalt kas 20% või

10% edasi A Kile ja AKle. Kokku on T P ja ÜR ajavahemikul 2008 kuni august 2015

maksnud A Kile altkäemaksu sularahas kokku summas 30 762.62 eurot ja AKile altkäemaksu

sularahas kokku summas 33 962.62 eurot.

869. Kaitseversiooni kohaselt on T V käsundiga tegutsedes võtnud välja T P dividendid ja

edastanud need T Ple. Seos A Ki ja/või AKga puudub. Kõnedes on räägitud dividendidest

makstud tulemustasust juhatuse liikmetele, T P on andnud AKle jaanalinnuliha, mitte

sularaha.

870. E S OÜ on selgitusega „dividendid“ ülekanded E OÜ arvelduskontole teinud 28. märtsil

2008 summas 400 000 krooni (25 564.66 eurot), 24. oktoobril 2008 summas 200 000 krooni

(12 782.33 eurot), 06. mail 2009 summas 40 000 krooni (2556.47 eurot), 05. augustil 2010

summas 460 000 krooni (29 399.36 eurot), 26. oktoobril 2010 summas 50 000 krooni (3

195.58 eurot), 09. mail 2011 summas 36 174 eurot, 22. mail 2012 summas 40 000 eurot, 04.

veebruaril 2013 summas 52 000 eurot, 22. mail 2014 summas 42 000 krooni ja 22. mail 2015

summas 160 000 eurot, kokku 403 672.40 eurot (T 72 lk 118 CD 56 kd Swedbank AS vastus

31.08.2015 nr A09.04-200-02-17-2).

871. E OÜ pangakontolt on samad summad edasi kantud T Vi arvelduskontole (viide T 72 lk

118 CD 56 kd Swedbank AS vastus 31.08.2015 nr A09.04-200-02-17-2). E OÜ kontolt on T

Vi isiklikule kontole kantud edasi täpselt samad summad kuni 29. maini 2012. Alates 20.

veebruarist 2013 on summad väiksemad. Nii on ülekantud 20. veebruari 2013 summa 51 800

eurot, mis on 200 eurot väiksem 04. veebruari 2013 laekunud summast. Samuti on 06. juunil

2014 kantud edasi 100 eurot väiksem summa (41 900 eurot) kui 22. mail 2014 laekunud

summa (42 000 eurot). 25. mail 2015 on ülekantud jällegi täpselt sama summa mis laekus.

Selliselt on E S OÜ teinud E OÜ-le ülekandeid kokku summas 403 672.40 eurot ja T Vi

isiklikule arvelduskontole on üle kantud kokku 403 372.40 eurot. T Vi kontoväljavõttelt

nähtub ka teisi laekumisi.

872. T V on peale OÜ-lt E raha laekumist kas samal päeval või mõned päevad hiljem välja

võtnud sularaha, mis kuni 30. maini 2009 klapib ülekantud dividendide summaga. Konto

väljavõttest nähtuvalt on samal perioodil peale OÜ E toimunud ka kontole muud laekumised,

kokku 375 000 krooni, s.o 23 966.87 eurot. Kas kõik edasised sularaha väljavõtmised on

seotud dividendide rahaga, ei ole võimalik üheselt väita. Näiteks 06. augustil 2010 laekus

dividendidena OÜ-lt E 460 000 krooni, s.o 29 399.36 eurot, kuid järgmise laekumiseni (27.

oktoobril 2010, 50 000 krooni) on sularahana välja võetud 15-l korral kokku 556 750 krooni,

s.o 35 582.81 eurot, seega rohkem, kui OÜ-lt E laekunud. 10. mail 2010 on väljavõetud 35

068 eurot, mis on 1106 eurot ülekantust vähem. 29. mail 2012 on väljavõetud 38 750 eurot,

mis on 1250 eurot ülekantust vähem. 22. mail 2013 on väljavõetud 50 550 eurot, mis on

esialgest E Su ülekandest 1450 eurot väiksem ja 1250 eurot vähem kui T Vi enda

arvelduskontole kantud summa. 06. juunil 2014 on väljavõetud 40 700 eurot, mis on 1300

eurot esialgu kantust vähem ja 1200 eurot T Vi arvelduskontole kantust vähem. 22. mail 2015

on välja võetud jällegi täpselt ülekantud summa - 160 000 eurot. Sularahas on väljavõetud

kokku 407 913.46 eurot.

873. Vaidlus puudub selles, et dividendidena väljavõetud sularaha andis T V T Ple.

874. Kuivõrd esitatud süüdistuse kohaselt on altkäemaksuna makstud just dividendidest

saadud raha, siis saab ka kohus lähtuda üksnes sellest versioonist ja jätab teised sularaha

tehingud ning ülekanded tähelepanuta.

875. E S OÜ osanike koosoleku protokollidest (11. märts 2008, 20. oktoober 2008., 22. aprill

2009, 25. oktoober 2010, 12. aprill 2011, 20. mai 2014 ja 21. mai 2015, A 3 lk 250-261) ning

nõukogu liikmete A R ja T N ütlustest nähtub, et E S OÜ poolt dividendide jaotamine toimus

osanike koosoleku otsuste alusel, seega mitte ainuisikuliselt T P ja/või ÜRi otsusel.

876. A R ütluste kohaselt tasuti 2008 kuni 2015 E S OÜ kasumist dividende 20%. Kokkulepe

oli aktsionäride vahel ja T (eelduslikult V) selles ei osalenud, E OÜ-d esindas T P, ÜR, vahest

T N. Maksti erinevalt, ka sildumisteenuse pealt 1/3 (K 16 lk 158 pö-159, 166).

877. T N selgitas, et BMLG põhimõtte kohaselt on dividendidena väljavõetud suurusjärgus

20%, E Su ja Ti poliitika oli sama (K 45 lk 190pö).

878. Kaitsja on esitanud tõendi, et samasugune kokkulepe tulenes BMLG ja ÜRi vahel

21.12.2004. a sõlmitud E T OÜ osa müügi- ja pandilepingu p-s 5.1 (A 3 lk 206-207) ning 21

detsembril 2006 sõlmitud PSP S OÜ osa müügi- ja pandilepingu p-s 5.1 (A 3 lk 208-209).

879. Nii ütlustest, osanike otsustest, kui majandusaasta aruannetest ja ÜRi esitatud tabelitest

nähtub, et aastatel 2008, 2009, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015 maksti dividendideks 20%

kasumist ja aastal 2010 10% (T 50 lk 81, A 3 lk 224-234, A 3 lk 235-236, T 50 lk 82, A 3 lk

237-247, A 3 lk 248-249).

880. 29. märtsi 2010 e-kirjas, mida prokuratuur seostab altkäemaksu raha jagamise

ettepanekuga A Ki ja AK vahel, on ÜR kirjutanud:“ /../ arvestades mja olukorda maksame ES-

st seekord 10% (kokkulepitud 20% asemel) + eraldi sildumisega seoses. Seega oleks siis ca

720 tuh + 850 tuh = 1’570 tuh. Mis arvad“ (T 50 lk 141). E-kirjale on lisatud fail „Sildumised

2009.xls“ (T 50 lk 79), millest nähtub, et sildumise aasta kasum on 2 575 467,04 ja 1/3 sellest

858 489,01 krooni.

881. A R on kohtuistungil sama e-kirja kohta selgitanud, et ÜR on seekord teinud ettepaneku

20% asemel maksta 10% dividendideks. See on kasumist summa 720 000 ja 850 000 on

järelikult 1/3 sildumisteenuse kasumist. Tegelikult maksid nad kasumist rohkem välja.

Tunnistaja eeldas, et põhjusena, et ÜR soovis 20% asemel välja maksta 10%, tema soovi raha

kasutada investeeringuteks või oli majanduskasum väiksem (K 16 lk 163-163pö, 166, 167pö).

A R selgitab ka ÜRi arvutist leitud tabelite sisu ja arvestuspõhimõtteid (K 16 lk 163pö-164),

mis langevad kokku eelnevalt märgitud dividendide jagamise arvestuspõhimõtetega.

882. E S OÜ osanike 16. aprilli 2010 koosolekul (A 3 lk 222-223) otsustati erinevalt ÜRi

ettepanekust jaotada dividendideks suurem summa ehk 2 300 000 krooni, milline summa on

kaitsja sõnul saadud E S OÜ 2009. a majandusaasta puhaskasumist 20% ehk 1 437 759.40

krooni ja 1/3 E S OÜ poolt 2009. aastal sildumisteenuste aasta osutamisest teenitud kasumi

ehk 858 489.01 krooni liitmise ja liidetavate summa 2 296 248.41 krooni kümne

tuhandelisteni (s.o 2 300 000-ni) ümardamise teel.

883. E S OÜ äriregistrile 19. aprillil 2010 esitatud 2009 majandusaasta aruandest (A 3 lk 210-

221) nähtub, et aruandeaasta kasum seisuga 31. detsember 2009 on 7 188 797 krooni ja

juhatuse kasumi jaotamise ettepanek on 1 570 000 krooni.

884. Seega on kohus tuvastanud, et ÜRi e-kirjas märgitud arvud langevad kokku nõukogu

otsuse ja majandusaasta aruandes kajastatud dividendide väljamaksmise arvestusega.

885. E OÜ kanti äriregistrisse 15. novembril 2006 (T 1 lk 150-152). OÜ E oli E S OÜ üheks

osanikuks ning OÜ E osanik ja juhatuse liige oli T V, kes tegutses käsundi alusel (A 2 lk 127,

A 4 lk 131-134). Kaitsja sõnul teostas T V käsundi täitmisena vastavalt T. P ja OÜ

Advokaadibüroo P & Hallmägi vahel 08.11.2006 sõlmitud kliendilepingule enda

arvelduskontole kantud raha sularahas väljavõtmist. T N ja A R on kinnitanud, et T V hoidis T

P E OÜ osalust (K 45 lk 190, K 16 lk 158-158 pö. E OÜ dividendid sai endale T P (A R, (K

16 lk 159). T V kui käsundi saaja sõlmis 05.02.2018. osaühingu osa müügilepingu (A 2 lk

128-132), millega müüs E OÜ ainsa osa selle nimiväärtusega s.o 2556 euroga M OÜ-le, mille

ainsaks tegelikuks kasusaajaks on T P. T Vit ei ole kohtus ühegi poole taotlusel üle kuulatud.

886. Seega oli E OÜ tegelikuks kasusaajaks T P, kellele T V ka enda arvelduskontolt võetud

dividendide raha sularahas üle andis.

887. Prokuratuur on tuletanud pealtkuulatud vestlusest dividendidena väljavõetud sularaha kui

altkäemaksu üleandmise AKle ja A Kile.

888. Jälitusandmetest nähtuvalt kohtuvad T P ja AK 27. mai 2015 õhtul peale 18.50 viimase

elukoha juures (T 70, lk 59, 62) ja 28. mai 2015 hommikul restoranis G (T 62, 63).

889. 28. mai 2015 kell 8.55 kõnest T P ja T N vahel selgub samuti, et T P ja AK on kohtunud

(T 70 lk 63).

890. Samuti 28. mail 2015, peale kõne T Nga, helistab T P ÜRile ja annab teada, et kohtus ja

arutas 40-ne teemat, see lubas nende seisukohta teise inimesega rääkides toetada. Kirjeldas, et

plaan ise ära osta ja rendile anda on mõistlik. Jutt on ehitusjoonistest, süvendamisest ning

tema tuleb ka 19. päeval Hiiumaale. Kell 9.45 helistab ÜR tagasi ja ütleb, et tal on abi vaja

selle korraldamisega, mispeale T P vastab, et võta enda osa ja tule läbi (T 70 lk 64-65). Päeva

edasistes kõnedes ÜRi ja T P vahel on kõne all rahade jagunemine kaheks ja T P räägib

kaheksast tonnist, mille peale ÜR vastab, et see on päris suur summa ja siis nad peavad iga

kord hakkama nii tegema, millele T P vastab, et ütle, et see on bruto ja võta maha (T 70 lk

82)/../ sina peaksid siis 3200 tooma. ÜR vastab, et tema tahaks 16 miinus 3200 ja T P lubab

tagasi helistades teada anda, kas on olemas (T 70 lk 82), mispeale helistab veel tagasi ja

teatab, et 12800 on olemas ja homme A on olemas (T 70 lk 82, 83). Kell 15.32 kõnest A R ja

ÜRi vahel selgub, et ÜR avaldab, et: „ ma äkki täna ei hakka sehkendama, et pärast on nigu

liigset ebamugavust või tähelepanu äkki äratab vä“, mispeale lepitakse homse osas kokku (T

70 lk 85).

891. Sellele järgnevalt helistab T P kell 16.43 AKle, selgitades, et vaatas eilse teema veel üle,

mispeale AK küsib, kas midagi läks valesti ja T P vastab, et peavad veel kokku saama, et /../

sulle veel andma üle seda liha. Jaanalinnu liha/../ (T 70 lk 85, 86).

892. Märgitud kõnedest on prokuratuur järeldanud, et süüdistuse kohaselt 27.05.2015 anti üle

altkäemaks summas 16 000 eurot ning kõne all oli altkäemaksu jagunemine AK ja A Ki vahel.

893. Kohus möönab, et taolised kõned viitavad raha jagamisele ja kummastav on ÜRi soov

tähelepanu mitte äratada, kuivõrd juhatuse liikmetele tulemustasu maksmises ei peaks midagi

erilist ega varjamist vajavat olema.

894. Vaidlus puudub selles, et AK ja T P on kohtunud 27. mai 2015 õhtul ja 28. mai 2015

hommikul. Küsimus on selles, kas T P andis AKle üle siis ja soovis veel üle anda sularaha

(altkäemaksu) või jaanalinnuliha (kaitsja väide).

895. Kaitsja on tõendanud, et T P on ostnud jaanalinnuliha ja saanud selle kätte Tallinnas, mh

ka 18-24 mail 2015 (A 4 lk 135-142, I R ütlused (K 45 lk 88-88 pö). A R ja T N kinnitavad, et

jaanalinnuliha on T P hoidnud ka tööl (K 45 lk 193, K 16 lk 163). Fototabelis (A 4 lk 136-

142) toodud fotod on OÜ MJ kaubapakendist (pakendatud jaanalinnu hakkliha kaaluga 0,8

kg, pakendamise aeg 07. mai 2015, hind 14.40 eurot). Need asjaolud ei tõenda aga kuidagi, et

T P oleks just 27. mail 2015 AKle jaanalinnuliha üle andnud. AK elukoha läbiotsimisel 26.

augustil 2015 (T 35 lk 160) ei ole leitud ega äravõetud sügavkülmikust jaanalinnuliha ega ole

selle olemasolu või puudumist sügavkülmikus üldse märgitud.

896. Kaitsja väidab, et T P ja ÜRi vestlustes (T 70 lk 64-65, 81, 82 ja 116, 121) on kõne all

BMLG sidusettevõtte ML OÜ tollane juhatuse liige ja tegevjuht T A ja BMLG sidusettevõtte

A G (tolleaegse ärinimega AB) AS-i juhatuse liige ja tegevjuht K-J R ning neile tulemustasu

maksmine dividendidest.

897. A R on kinnitanud, et 2015 maksti T A ja K-J R tulemustasuna mõlemale 16 000 eurot,

neist T A andis raha üle ÜR sularahas. Sellest rahast andis tema ise 12 800 eurot sularahas

ÜRile ja ÜR ise pani juurde 3 200 eurot. See oli makstud dividendide rahast. (K 16 lk 164-

164 pö, 167-167 pö).

898. T N on kinnitanud, et nende kontoris asuvat seifi kutsusid nad omavahel külmkapiks,

seal hoiti mh sularaha. Samuti mäletab, et 2008 kuni 2015 maksti AB ja M L juhtidele

tulemustasu, summa võis jääda 10 000-20 000 euro vahele. Maksjate seas oli ka osanikuna

ÜR (K 45 lk 192-192 pö, 194).

899. K-J R on kinnitanud, et sai 2015 aasta tulemustasu 16 000 eurot sularahas, samuti on

varasemalt antud preemiat. Mingi hetkeni maksti sularahas, edasiselt pangaülekandega (K 45

lk 86-87).

900. T A on kinnitanud, et 2015. aastal maksis ÜR temale sularahas tulemustasu suurusjärgus

10 000+ eurot (K 45 lk 84-85).

901. Kuigi kronoloogiliselt küsib ÜR „40“ kohta T Plt peale kõne A Kiga ning mh ei soovi

ÜR rahale järgi minnes tähelepanu äratada, siis ainuüksi need asjaolud ei anna alust

arvamiseks, et kõne all oli tol hetkel just dividendidest makstava altkäemaksu jaotumine.

Samuti tuleb tähele panna, et kõne väljendab soovi A Kiga teemasid arutada, mitte millegi

üleandmist nagu nt T P ja AK vahelises kõnes.

902. Seega esineb uuritud tõendite alusel põhjendatud kahtlus, et prokuratuuri väljatoodud

kõnedes räägivadki ÜR ja T P T A ja K- J R dividendidest makstavatest tulemustasu

kingitustest, mitte AKle ja A Kile makstavast altkäemaksust. Märgitu tuleneb nii

eelkirjeldatud tunnistajate ütlustest, kuid võib olla kokkulangev ka pealtkuulatud kõnede

sisuga.

903. Tähelepanuta ei saa jätta, et dividendide arvutused ning eelnevalt märgitud ütlused

klapivad sellega, et taolised summad maksti välja just K- J R ja T A. Teistsuguste summade

või veel lisaks samasuuruste suumade väljamaksmise teemadel, mida saaks seostada AK või A

Kiga, puuduvad nii kõned, e-kirjad kui ütlused. Samuti on märgatav, et läbi aastate on

väljamakstud/võetud dividendide summad olnud erinevad, ehk ei saa väita, et alati on olnud

tegemist „40-ne“ teemaga.

904. Ühtegi tõendit, et 27. mail 2015 T P AKle sularaha üle oleks andnud, esitatud ei ole.

Isegi, kui on mõistetamatu, mismoodi on võimalik unustada osa jaanalinnulihast üle anda või

kuidas see seondub väljendiga „teemade üle vaatamisega“, peab möönma, et asjaolude

kokkulangemise tõttu on põhjendatud kahtlus, et vähemalt ühel korral võis T P AKle

jaanalinnuliha üle anda, sealjuures on eluliselt usutavam selle üleandmine kodu juures, kui

tööpäeva alguses restoranis, ning tõendid selle kohta, et üle antud oleks ükskõik mis põhjusel,

sh 27. mail 2015, sularaha, puuduvad.

905. Süüdistuses on esitatud sularaha andmise kuupäevaks 27. mai 2015, mitte 28. mai 2015

nagu süüdistuskõnest on võimalik välja lugeda. Prokuratuur ei ole süüdistust muutnud,

mistõttu jätab kohus süüdistuskõnes 28. mai 2015 kohta toodud etteheited kõrvale. Nagu

eelnevalt öeldud, ei ole kohus tuvastanud, et 27. mail 2015 oleks T P AKle andnud 16 000

eurot sularahas või mõnel teisel ajal üldse sularaha andnud.

906. Tõepoolest tekitab suurel hulgal sularaha leidmine A Ki ja AK valdusest põhjendatud

kahtluse selle sularaha päritolu osas, kuid kohus ei ole tuvastanud altkäemaksuga seotud

sularaha üleandmist AKle või A Kile. Ainuüksi sularaha leidumine AK valduses ei kinnita ka

selle saamist just dividendidest makstud altkäemaksuna. Prokuratuuri arvamus sularahas

makstud altkäemaksu summade ja jagunemise osas ei ole kinnitust leidnud. Puuduvad

igasugused tõendid selle kohta, et dividendidest saadud sularahast T P igakordselt osa A Kile

ja/või AKle altkäemaksuna üleandnud oleks. Tõsikindlad tõendid sularaha päritolu kohta

puuduvad ning eelnevalt märgitud tõendite alusel ei ole võimalik ka leitud sularaha

dividendide väljamaksetega seostada, kuivõrd tunnistajad kinnitavad, et taolised väljamaksed

tehti just neile. Vastupidist ei ole prokuratuur tõendanud.

907. Siinkohal leiab kohus, et ei ole võimalik tugineda ka sarnase teguviisi põhimõttele.

Sarnane teguviis on tuvastatud dividendide väljamaksmisest kuni T Ple üleandmiseni. Sarnast

teguviisi või seost sularaha andmisel A Kile ja/või AKle ei ole tuvastatud, kuivõrd ühtegi

tõendit sularaha üleandmise kohta ei ole esitatud ei käesoleva süüdistusetteheite ega mõne

teise etteheite osas.

908. Eeltoodu alusel on tuvastamata E S OÜ dividendide väljastamiselt AKle ja A Kile

sularaha, sh sularahas altkäemaksu tasumine ehk kohus ei ole tuvastanud, et süüdistuses

etteheidetud tegu aset leidnud oleks.

7.3.3.6. Mootorsaan AKle

909. Süüdistuse kohaselt on T P altkäemaksuks soetanud AKle mootorsaani VentureLite koos

lisadega kokku summas 152 500 krooni (9 746.53 eurot) ning AK on selle vastu võtnud.

910. Süüdistusakti kohaselt ostis T P LK OÜ-lt mootorsaani VentureLite koos lisadega kokku

summas 152 500 krooni (9 746.53 eurot). Alates 08.01.2010 oli ARK-s märgitus mootorsaani

VentureLite registreerimismärgiga XXX omanikuks T P.

911. 16. veebruaril 2010 sõlmisid T P ja R R ostu-müügi lepingu, mille järgi R R ostab T P

käest mootorsaani VentureLite registreerimismärgiga XXX, lepingus on mootorsaani hinnaks

märgitud „hind kokkuleppel“ (T 66 lk 127). Omaniku vahetus on teostatud 23. veebruaril

2010 (T 66 lk 125) R R 22. veebruari 2010 taotlusel (T 66 lk 123, 126).

912. Lepingulisi suhteid vaadates nähtub materjalidest, et jaanuari teises pooles pikendati

sildumise lepingu tähtaega ja veebruaris 2010 muudeti kohustuslikku kaubatasu määra (T 5 lk

1-2, 121-122).

913. Kõnealune saan on vaadeldud 18. veebruari 2016 vaatlusprotokollis (T 63 lk 16-21) AK

vanemate elukohas P külas. Saan jäeti AK vastutavale hoiule. 13. detsembriks 2017 oli

mootorsaani läbisõit 577 km (A 4 lk 5-12) ning kaitsja arvutuste kohaselt teeb see läbisõiduks

alla 60 km aastas.

914. R R ütluste kohaselt (K 12 lk 46-49; K 13 lk 182-183) ostis tema mootorsaani Yamaha T

P käest, võimalik, et 2010 aastal, tasudes sularahas. Ostu-müügilepingus oli T P poolt

kirjutatud hind, kuid tema omal initsiatiivil parandas selle (korrektoriga valgeks tehes),

märkides hind „kokkuleppel“, kuivõrd taoliselt on ta toiminud ka teiste lepingutega (A 4 lk 1-

4). Tema ise ja ta pere kasutas mootorsaani, seda kasutas algusaastatel paar- kolm korda ka T

P. Mootorsaani tehniline pass asus tema enda käes ning peale tema kui omaniku seal

kasutajaid märgitud ei ole. Kulud kandis tema ise. Mootorsaani hoidis AK juures, sest tal

endal ei olnud vaba pinda ja AKl oli. Ta lubas AKl seda ka kasutada (A 4 lk 5-12, K 12 lk 46-

48 ; K 13 lk 182).

915. T N meenutas, et tema K kodus on hoitud kunagi T P mootorsaani, nad ka kõik on selle

mootorsaaniga sõitnud. Tema arusaama järgi hiljem R R ostis selle mootorsaani T Plt (K 45 lk

191-192).

916. Prokuratuur on tuletanud mootorsaani kuulumise AKle, lisaks selle asumisele tema

vanemate kodus P, ning samadel argumentidel R R ütluste ebausaldusväärsuse, T P saadetud

e-kirjast AKle ning kõnest R R ja AK vahel. Uurides tõendeid, ei saa kohus prokuratuuri

järeldustega nende tõendite põhjal nõustuda.

917. 18. veebruaril 2010 on T P edastanud Y keskuse e-kirja mootorsaanile järgi vedamiseks

rege soetamise võimaluse kohta AKle (T 50 lk 176-177), küsides: „Kas saaniomanik Rl oli

vastav huvi?“. Y keskus on varasemalt mootorsaani teemal suhelnud samuti T Pga (T 50 lk

174-175). Mis asjaoludel T P selle e-kirja küsimusega R huvi osas AKle saatis, ei ole teada.

Rege osas R R küsimusi ei ole esitatud. Mootorsaani vaatluse käigus P külas ei ole fikseeritud

rege (T 63 lk 16-21).

918. 25. märtsi 2015 kell 16.33 telefonikõnes (T 69 lk 50-51) annab R R AKle teada, et sai

masina kätte, düüsid olid umbes, maksumus 30 eurot seoses tunnihinnaga ning:“/../ ülevalt

kaan lahti, valge kast, sinna katlakivieemaldajat ja natuke vett ja käima panna, siis ta peseb ise

läbi“.

919. Kaitsja selgitab, et kõne all on Kärcher K5.20M, tehase nr-ga 815763, millel on üleval

kaas ja selle all valge kast, kuhu saab panna katlakivieemaldajat ja siis mootori käima panna,

mis peseb ise läbi. Sama survepesur on näha 18. veebruari 2016 vaatlusprotokolli (T 63 lk 16-

21) fotol nr 1 (kollane seade, asub garaaži ukseavas paremal pool põrandal) ja fotol nr 5

(mootorsaani istme seljatoest vasakul seina ääres survepesuri püstol).

920. Vaadates ilmateadet, tuleb tõdeda, et märtsi lõpus 2015 võis olla veel piisavalt lumine, et

olnuks võimalik mootorsaaniga sõita (https://ilm.ee/?512187), mis tähendab, et sel põhjusel

võinuks vaja minna ka mootorsaani remonti. Samas ei ole kohtule esitatud mingisuguseidki

tõendeid mootorsaani remondi, korralise hoolduse vms asjaolude kohta (kes tellis, maksis,

ajad jms). Mootorsaani tehnilised andmed (nt düüsi, kast, kaas olemasolu) ega remondi

asjaolud (katlakivi eemaldus) ei ole üldteada asjaolud. Taolisi tõendeid, et mootorsaani

tehnilise hoolduse juurde kuulub katlakivieemaldajaga läbipesu, kohtule esitatud ei ole.

Teades mootorsaani eelduslikku remondi kuupäeva olnuks prokuratuuril ka võimalus

vähemalt järelepärimistega Y keskusest vm mootorsaani remondi teenust pakkuvatest

ettevõtetest kontrollida, kas kõnealune mootorsaan asus remondis, kuid seda ei ole tehtud.

Samuti ei ole kohtule teada, mis asjaoludel peaks keegi siiski talviste ilmadega survepesurit

kasutama või mis asjaoludel see vajanuks remonti. R R antud kõne sisu osas küsimusi esitatud

ei ole.

921. Taoliselt peab kohus möönma, et kõnes ei ole juttu mootorsaanist ning esineb

põhjendatud kahtlus, et kõnes võis tegemist olla mõnest masinast, mille puhul saab teostada

katlakivieemaldajaga läbipesu.

922. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, milles T P kooskõlastaks mootorsaani ostmist AKga. 18.

veebruari 2010 e-kiri räägib mootorsaani rege (kohtule arusaadavalt mootorsaani suuskadel

järelhaagise tüüpi seade) soetamise võimalikkusest, mitte mootorsaani soetamisest, ning T P

on selle tõesti edasi saatnud AKle, kuid küsimus on R R soovis. Isegi kui eeldada, et T P

teadlikult kasutas e-kirjas AK nime asemel R R nime, tuleb jätkuvalt tõdeda, et kõne all on

rege, mitte mootorsaani soetamine. Kuivõrd esmase kirja on saatnud Y keskus, puuduvad

kohtul kahtlused selles, et kõne all on rege (mitte mootorsaani) soetamine. Teisisõnu antud

kirja alusel ei saa väita, et T P kooskõlastaks AKga mootorsaani ostmist.

923. 16. veebruaril 2010 on mootorsaan ostu-müügilepingu kohaselt läinud R R omandisse,

käesolev e-kiri on saadetud edasi 18. veebruaril 2010. Sealjuures tähendab see seda, et

mootorsaani asumine AK valduses ning AK ja R R omavaheline seotus pidi olema T Ple

teada. Kirjas ei ole küsitud ei R R kontakte ega palutud küsimust R R edastada. Kirja sisu on

üheselt mõistetav sellisena, et AK peaks oskama sellele vastata.

924. Vaadates tehingu kronoloogiat - T P soetab mootorsaani, see on sisuliselt ühe kuu tema

nimel, kui vormistatakse ostu-müügi tehing R R nimele, tasumine toimub väidetavalt

sularahas ning vähemalt 18.02.2010 asub mootorsaan juba AK vanemate kodus Pl, tuleb

tõdeda, et see viib kohtu põhjendatud kahtluseni, et mootorsaan oligi mõeldud AKle.

925. Siinkohal on aga keskse tähtsusega R R ütluste usaldusväärsus. Nimelt on R R

kinnitanud, et tema ise ostis isikliku huvi tõttu sula raha eest mootorsaani T Plt. Kinnitust ei

ole leidnud prokuratuuri väited seonduvalt R R ütluste ebausaldusväärsusega (e-kiri, kõne),

kuid kohtu hinnangul on alused R R ütlustesse kriitiliselt suhtuda ka muudel põhjustel. Esmalt

on R R AK pikaajaline sõber, sealjuures töötanud AKga seotud ettevõtetes (A OÜ, L G OÜ,

RR OÜ), saanud neist hüvesid ja tasu. Ütlustest nähtub ka, et AK usaldas R R piisavalt, et

tema kaudu toimetada suuremaid rahasummasid nt A P. Kuigi R R töötas, tegeles selle kõrvalt

enda autoäriga, ei ole ta kuidagi tõendanud, et tal olnuks reaalselt 100 000 krooni sularahas

olemas. Samas ei ole võimalik tõendada ka vastupidist. Kaitsja on esitanud hulga autode ostu-

müügi tehinguid „hind kokkuleppel“ kujul, sularaha tehingud konto väljavõtetelt ei nähtuks.

Selliselt ei saa kohus ühelgi juhul kinnitada, et R Rl ei võinud taolist hulka sularaha olla.

Jättes kõrvale esinevad kahtlused R R ütluste usaldusväärsuses, tuleb möönda, et tõsikindlaid

tõendeid, et R R valetanud on, esitatud ei ole. Isegi kui pidada eluliselt usutavaks, et

mootorsaan „kirjutati“ AK palvel R R nimele, et varjata AKa kui tegelikku omanikku ning

mingisugustki sularaha ei ole R R tegelikkuses T Ple andnud, siis tõendid taolise kokkuleppe

kohta puuduvad. T N väljendas samuti arusaama, et just R R ostis selle mootorsaani T Plt.

Prokuratuur ei ole ümber lükanud ka seda, et R R ja tema pere ise mootorsaani kasutasid.

926. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et mootorsaani eelmine omanik T P andnuks

selle ise AK omandisse või tema valdusesse. T P seos mootorsaaniga tuleneb selle esimeseks

omanikuks olemisest ja ühe e-kirja saatmisest AKle, mis tõepoolest võib tekitada kahtlusi

tema seotuses mootorsaani sattumisega AK faktilisse valdusesse, kuid ei ole piisav

tõendamaks, et tema ise andis mootorsaani AK omandisse.

927. Taoliselt ei saa kohus vaatamata esinevatele kahtlustele jaatada R R ütluste

ebausaldusväärsust ning arvestab tema ütlusi tervikuna tõendikogumis kui usaldusväärseid.

928. Kohus on tuvastanud, et mootorsaan asus AK faktilises valduses, asudes tema vanemate

elukohas, nimetatud ka AK maakoduks. Vaidlus puudub selles, et seda kohta külastas/kasutas

ka AK ise. Kahtlusteta on tuvastatud, et R R kui mootorsaani omanik andis selle hoida ja

kasutada AKle. Tõepoolest saaks hüveks lugeda ka mootorsaani tegelikuks valdajaks olemist,

selle kasutamist, kuid antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, et T P andnuks selle

mootorsaani AK kasutusse või omandisse. Kõik kahtlused (et mootorsaani tegelik omanik on

R R, kes andis selle AK valdusesse) tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

929. Seega arvestades esitatud süüdistust (T P soetas AKle mootorsaani), tuleb kohtul

möönda, et taoline tegu ei ole aset leidnud.

7.3.3.7. Laen AKle

930. Süüdistuse kohaselt on T P andnud laenu AKl palvel ja tema poolt määratud tingimustel

summas 100 000 eurot. 20. oktoobri 2014 laenulepingu järgi annab A P laenu OÜ-le BP

kokku summas 100 000 eurot, mis kantakse BP OÜ arvelduskontole. Reaalselt BP OÜ

juhatuse liige A A laenu ei võtnud, vaid raha oli mõeldud AKle. Vastavalt AK juhistele

korraldas K T A A kaasabil OÜ-le BP pangakontole kantud 100 000 euro edasikandmise RF

OÜ-le, milles AK omab varjatud osalust läbi oma poegadele L K ja A K kuuluva ettevõtte OÜ

L ning samuti osales AK faktiliselt äriühingu juhtimises. OÜ-l RF kasutas laenu, et

finantseerida kinnisvara arendusprojekti XXX. K T korraldas vastavalt AKi juhistele RF OÜ-

sse laekunud raha kasutamise ning selle üle arvestuse pidamise. 2015 juunis-juulis pikendati

AK ja T P kokkuleppel laenulepingu kehtivust ning laenu tagastamise tähtaega ühe aasta

võrra, vormistades selleks lepingud A P ning OÜ BP vahel ja OÜ BP ning RF vahel.

931. AK, K L, K T ja A A olid seotud R F OÜ ja B & P OÜ-ga (T 1 lk 140-142, 147-149).

Jälitusandmetest nähtub üheselt, et mõeldi välja selgitusi nt pangale, kuidas põhjendada

sularaha sissemakseid ning samuti, et oli lisaraha vaja (04.08.2014 kell 20.06 kõne, T 71 lk

114-114 pö); 06. august 2014 kell 18.14 kõne, T 71 lk 114-115 pö; 14. august 2014 kell 14.09,

T 71 lk 115-116; 14. august 2014 kell 14.30, T 71 lk 116; 14. august 2014 kell 16.17, T 71 lk

117-117pö; 14. august 2014 kell 20.03, T 71 lk 117-118pö; 26. august 2014 kell 9.27 kõne, T

71 lk 119-120).

932. A P on keeldunud ütlusi andmast nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses (K 9 lk 157 –

158, 160-161, T 35 lk 1-5).

933. A P kinnituskirja (A 4 lk 105) kohus lubatavaks tõendiks ei pea. Tegemist on isiku enda

tegevuse kirjeldusega, milline on lubatav tõend tunnistajana antud ütluste vormis (KrMS § 63

lg 1). Seega jätab kohus kinnituskirja tõendikogumist välja.

934. A P on T P vend ja on andnud laene erinevatele isikutele ja ettevõtetele (A 4 lk 105-124),

sh BMLG-ga seotud ettevõtetele ja nendega seotud isikutele eraviisiliselt (A R ütlused, K 16

lk 162-162 pö ja T N ütlused, K 45 lk 192-193).

935. K T on 26. augusti 2015 ütlustes kirjeldanud, et tema sai AKlt teada A P nõusolekust

anda laenu 100 000 eurot. A P edastas laenulepingu ja A A allkirjastas selle. Lepingu kohaselt

võttis B & P laenu A Plt, intressiga 4%. B & P laenas selle edasi R F intressiga 6%. Kuna

projekt jäi pooleks aastaks seisma, rääkis AK A Pga vajadusest lepingut pikendada ning A P

saatis talle lepingu pikendamise, mille tema omakorda saatis allkirjastamiseks A Ale. Seejärel

kandis tema sama rahasumma edasi R F OÜ arvele. Tegi seda sellepärast, et see oli hea

projekt, sest juba varasema kokkuleppe kohaselt oli kõnealuse laenusumma aastane intress

6%. R F OÜ-d esindas juhatuse liige K L (T 71 lk 203).

936. K L kirjeldab (K 11 lk 52-55), et tema firmal tekkisid probleemid, misjärel ta pöördus

isikliku tuttava AK poole, kelle kaudu firma R F ostis tema firmalt N kinnistu. Läbirääkimisi

pidas tema AKga. Kokkulepe kohaselt oli tasu temalt varem ostetud majadetailid väärtusega

450 000 krooni ja ülejäänud 200 000 rahas. 2013 pöördus tema uuesti AK poole, et N kinnistu

töösse võtta. Kokkuleppe kohaselt pidi see olema edasiandmine oma lastele, tema poolt A P ja

AK poegadele läbi L OÜ. Selleks vahetati välja R F OÜ omanikud ja juhatuse liikmed,

omanikeks said A P ja OÜ L ning juhatuse liikmeks K L. Kokkuleppe kohaselt pidi K pool

korraldama finantseerimise ja nende pool tööde teostamise. Esialgu suhtles tema

finantseerimise küsimustes otse AKga, kuid hiljem tõi AK enda poolt esindajaks K Ti. AK

pojad aktiivselt ei osalenud, olid passiivsed osanikud. Tööalastes küsimustes, nt kellega

lepinguid teha jms kohtus ta esialgu AKga, hiljem siis K Tiga. Finantseerimiseks sai ta mingi

ajani üsna suuri summasid sularahas K Tilt, hiljem tema soovil ülekannetena ja

laenulepingutena. Koostatud laenulepingud vastasid reaalsetele summadele. Ülekannetest

tulid enamus B & P OÜ laenuna. B & P OÜ laenulepingu alusel tasuti ka need summad. Kõik

laenulepingud on vormistatud töödeks N objektil. R F raamatupidamist tegi A A. Projekti töös

ettekerkinud probleeme lahendas põhiliselt tema ise, kuid jagas neid ka AKga. Objektil endal

käis kõige rohkem K T, kuid mõned korrad käis ka AK. Tema teada AK ei saanud R F´st kasu,

väljamakseid, dividende ei otse ega varjatult. Võetud laenukohustusi täitis R F jõudumööda

(maksis tagasi). K Tile ei ole tema laenatud summasid tagasi maksnud, see kohustus on

üleval.

937. A P (K 11 lk 178-179 pö) ütluste kohaselt oli tema R F OÜ üks osanik enda ema K Li

soovil, teised osanikud olid A ja L K läbi L OÜ. AK poolt oli investeerimine ja nende (tema ja

ema) poolt töö tegemine. Seda teadis ta ema kaudu. Rahaküsimustega tegeles K L. Tema ise

on R F´ga seoses suhelnud veel K Tiga, eelarve ja ehituse küsimustes. Tuttavaks K Tiga sai ta

AK kaudu ning temale arusaadavalt esindas K T AKa. K Tilt sularaha on ta ise ühel korral

saanud, tema kodus umbes paar tuhat eurot.

938. Kohus seostab järgnevaid kõnesid ja e-kirju süüdistuses märgitud laenuandmisega.

939. 01. septembril 2014 kell 14.53 kõnes teatab K T AKle, et:“ /../ K nagu pressib siin

peale/../ sai osa ainult talle/../“. AK vastab, et: „no selles ulatuses, seal mis on, selles

nagu/../vaata ja toimeta/../selle ulatuses nagu seal mis sul on seal nagu..mis sa sai/“ (T 71 lk

120). Sellest kõnest nähtub AK luba ja suunis tegeleda selles ulatuses rahaga, mis K T oli

saanud.

940. 02. septembril 2014 kell 14.38 ütleb K T kõnes K Lile, et: „/../siis...peaks siis homme siis

kokku saama, et siis vaatame need ülejäänud asjad ka et ära, mis seal puudu sul jäi

veel...reedesest/../ (T 71 lk120-121). Kõne seostub eelneva kõnega ning seega teeb K T

ettepaneku kohtuda, et rahaasjad üle vaadata.

941. 12. septembril 2014 kell 14.05 annab K T K Lile teada, et hakkavad vaikselt neid

kandeid tegema „/../ mingi jupp tuleb täna, mingi homme ja mingi jupp tuleb siis minu

käest/../väike osa tuleb siis minu käest, täpsed numbrid siis.. saan nagu pärastpoole teada/“

ning kell 17.00 helistab tagasi K Lile ja uurib, millal „poiss“ tuleb tema juurde sellele osale

järgi. K L küsib üle, et kas see on reaalselt olemas, millele K T vastab jaatavalt (T 71 lk 121-

122). Kella 14.55 kõnest nähtub, et A A annab K Tile teada, et K käis eile konto kallal ja P OÜ

sai 35 000 eurot, mispeale K T avaldab, et miks nad otse ei maksa ning edasi on kõne alla

arvete tegemine (P OÜ), kuna raha on ju liikunud. Samuti ütleb K T: „/../.küsin korra aga ma

seda A küll ütlen, las. las nõuab selle kohe ise sealt selle kuramuse... | A A: Mhm. K T: ...arve

mis Pile läks/../“. A A selgitab samuti, et tal ei ole ei lepingut ega arvet veel. Ning samal

teemal küsib K T veel ka 19. septembril 2014 kell 12.13 A Alt üle ning selgus, et kontolt

ülekantud 35 000 oli kõik, mis seal oli (T 71 lk 122-123). Kohtule arusaadavalt kasutatakse

siin ja edasiselt kõnedes väljendit „poiss“ A P ehk K Li poja kohta, kuivõrd edasistest

kõnedest nähtub, et rahale pidi järgi minema A P. Need kõned seovad eelmised kõned selgelt

rahateemaga, kuid ka sellega, et AKlt saadud suuniste järgi, asus K T rahadega edasi

tegutsema. Samuti nähtub see, et A P ja K Li isetegevus raha osas ei meeldinud K Tile ja A

Ale. Oluline on üldises plaanis asjaajamise suhtes tähele panna, et teemaks on ülekanded,

mille kohta veel ei ole ei arveid ei lepinguid.

942. 06. oktoobril 2014 helistab K T AKle ja tuletab meelde, et nad leppisid kokku, et ta

helistab ja meelde tuletab, millele AK vastab, et ta: “püüab mingid värgid üle käia“. Samuti

on juttu lepingu põhjadest, mis võetakse paberil kaasa (T 71 lk 124). eelmiste kõnedega

seostatult saab asuda seisukohale, et kõne alla on raha juurde saamise otsustamine.

943. 14. oktoobri 2014 kell 8.45 kõnes küsib AK K Tilt, kas viimane on T Pga kontaktis

olnud, millele viimane vastab, et ootas tema (AK kõne). AK vastab, et kohtub T Pga täna ja

annab tagasiside (T 71 lk 130). K Ti on kell 10.11 kõnes A Ale selgitanud samuti, et: /../

„ sõber korra helistas ja küsis, kas ma olen selle/../ suure ärimehega ühendust võtnud. Ma

ütlesin, et ma ei ole võtnud kurat, et noh ...oli kokkulepe, et annab mulle märku alles ise. Aaa

okei, et ta täna kohtub, et siis läheb see...asjad liikuma lähevad...noh need...laenulepingud

nagu siis“/. Samuti räägib K T, et paneb numbrid ritta, kuid ei liiguta midagi enne, kui ei tea

kuhu arvele läheb. K T selgitab ka, et: „/../Kui ma taga viimati kokku sain, siis ma ütlesin talle

ka, et tegelikult on valesti, et eee....et praegu on niimoodi, et omanikfirma paneb nagu siis

selle...F on siis nagu ju tütarfirma eksole... paneb siis projekti ee....eeee....arendajaks ja

siis...pool, 50% omanikust siis ise ehitab noh/../ aga nüüd on vastupidi/../“ (T 71 lk 130,

130pö). See kõne seob omavahel AK ja T P, kes on isikuks, kelle poole AK raha saamiseks

pöörduda kavatseb.

944. 14. oktoobril 2014 kell 15.43 helistab T P K Tile ja küsib firma andmeid (T 71 lk 130

pö), millele järgnevalt küsib K T omakorda A Alt andmeid ja edastab need sõnumiga T Ple.

Sealjuures kasutab K T selgitust:“/../ No kus me, kus me seda edasi põrgatame.../../“ (T 71 lk

130-131). Siit selgub, et peale AK eelmises kõnes märgitud viidet T Pga kohtumisele,

helistabki T P laenu asjus K Tile.

945. 15. oktoobril 2014 kella 12.56 kõnes kinnitab T P andmete kättesaamist ja kasutab

väljendit: „ me praegu mõtleme kus pealt.. sul on vaja homme/../ saada“ (T 71 lk 131). Antud

kõne viitab selgelt sellele, et T P koos kellegagi mõtleb, mis vahenditest raha kanda üle.

Kellega T P seda küsimust arutas, pole kohtule teada.

946. 16. oktoobril 2014 kella 16.11 kõnes T P uurib A Plt, kas viimasel on huvi anda 100 000

eurot pooleks aastaks 4% intressiga aastas, misjärel A P küsib kellele ja T P vastab: „ No

ütleme meile aga see on täiesti üks suvaline firma aga meiega seotud/../ tagatud on jah selles

mõttes (T 71 lk 131pö). Taolisest kõnest järeldab kohus, et isik keda T P meie all eelmises

kõnes silmas pidas ei olnud A P ning T P küsis enda venna käest laenu „meiega“ seotud

firmale, avaldamata sealjuures konkreetse firma või isikute nimesid.

947. 16. oktoobril 2014 kell 16.14 helistab T P K Tile, selgitab, et selle firma esindaja, kes

pidi laenu andma on välismaal/../: „ aga kui teil on seda 25 praegu kohe vaja/../ kas ma kannan

enda pealt selle summa?“. Kõnes lubas K T teada anda, kas seda „liigutust“ on vaja teha või

mitte. Seega oli T P valmis ise raha laenama, kuna oli jäänud mulje, et sellega võib kiire olla.

948. 20. oktoobril 2014 kell 01.53 on T P edastanud laenulepingu K Tile koos kirjega: “ootan

siis lisatut digiallkirjastatult tagasi“ (T 50 lk 178). E-kirjast nähtuvalt ei ole tegemist

edasisaadetud või vastuskirjana saadetud e-kirjaga. Olenemata sellest, kes konkreetselt

lepingu koostas, oli lepingu esmaseks saatjaks poolte vahel T P, mitte A P nt T Ple või otse K

Tile/A Ale.

949. 20. oktoobril 2014 kell 09.52 kõnes räägib T P AKle mh: “siis see teine asi mida me

rääkisime seal Tis onju, et see saab nüüd täna lahenduse onju ... aga ära siis ehmata, kui seal

ööö ... see isik tuttav on onju, see isik ei tea teist poolt midagi, ta ei tea/../Noo see see isik on

sulle tuntud aga see on, tema ei tea sellest teisest poolest midagi, ainult mina, mina olen siin

vahel, saad aru? Sa ise küll sa ise saad aru sellest, küll ma homme räägin suga siis/../“. kas

antud kõne on seotud laenu või Pärnu sadama teemaga, kohus lõplikult öelda ei saa. Kõne on

võimalik seostada laenuga, kuivõrd see sai ka dokumentide järgi 20. oktoobril 2014

lahenduse. Kõne klapib ka selles mõttes kontekstiga, et vahendajaks on T P ning A P ei tea, et

laen on seotud AKiga. Samas, kui lähtuda kaitsja versioonist, siis võib kõne olla seotud ka

Pärnu sadama teemaga. Sellest tulenevalt jätab kohus selle kõne tõendikogumist kõrvale.

Antud kõnel eraldiseisvat ega määravat väärtust ei ole, kuivõrd AK ja T P vahel on ka teised

kõned, mis on konkreetselt seostatavad laenuga.

950. 20. oktoobri 2014 kella 10.14 kõnes uurib T P K Tilt hommikuse meili osas ning K T

vastab, et kohe peaks ära tulema. T P selgitab, et ülekannet saab teha ainult esmaspäevast

kolmapäevani, et (T) mõtleks välja summa, mis see nädal vaja on, ta kannaks selle kohe üle,

võib ka kohe 100 olla. T lubab välja arvutada (T 71 lk 132 pö).

951. Sellele järgnevalt helistab K T kell 10.47 A Ale (T 71 lk 132 pö), räägib edasisaadetud

meilist ja palub see digiallkirjastada, et „siin T juba helistas ka“. K T arutleb, et: „ma siin

vaatan, et palju me teeme Jupi kaupa, ma arvan, et me teeme endale ka jupi kaupa siis on ju

seda võrra vähem intresse maksta“/../ võtaks siis osa nüüd see esmaspäev ja järgmine

esmaspäev järgmise osa ja ongi korras, et ma siin vaatasin ka nagu üle, et mis siin...mis siin

nagu nii kiiret on eksole, et eee...mis me siis seda siin enda käes hoiame et... Kuigi T ütles, et

noh me võime kohe ka kõik maksta noh et siis...ma ei tea. Kuidas sa arvad, et .....võtab kõik

selle sota enda kätte ära, siis annab jupi kaupa edasi või?/../, mispeale A A uurib, kuidas

laenulepingus on kirjas. K T vastab, et oktoobrikuu jooksul vastavalt nende vajadusele.

Samuti räägib K T järgnevat: “/../jätame praegu selle F üldse sealt vahelt ära praegu. Et seal ei

ole mõtet üldse, no ma mõtlen seda L-F- K, no seda ringi/../ seal ei ole vahet, et eee

sellepärast, et kui see kuluLocast...B hakkab tegema Lle onju asju...teenust onju ja see....see

kulu läheb nagunii ju kommude ja ja selle peale...laenu peale läheb see ära sealt, mis sealt

tuleb...nii, et siis ei ole seda sisse kandmist ja välja kandmist ega midagi.../../ A A vastab, et

võib vaadata, mis see K Ti laenujääk sinna F´sse jäi, et siis oleks veel puhtam. Kõne lõpus

palub K T veelkord kontrollida, et kontonumber oleks õige ja siis saadab ta Tele ära (T 71 lk

133, 133 pö). Seega saab kõned seostada saadetud laenulepinguga ning selgub, et A A ja K T

omavahel arutavad, kuidas saadud laenuga toimida, milliste ettevõtete vahel sellega

seonduvalt järgnevad laenulepingud ja mis summas teha.

952. 20. oktoobril 2014 kell 12.49 helistab A P T Ple, ütleb, et: “sain lepingu kätte/../“ ja küsib

üle, kas tegemist on kindlate inimestega, mille peale T P vastab, et tema vastutab nende eest.

Samuti teab T P kõnes öelda, et täna tahtsid nad 60 ja 27.ndal 40 saada (T 71 lk 133 pö).

Seega ei ole A P ise lepingut koostanud, A A on talle võõras inimene/nimi, puuduvad andmed,

et ta ise seostaks lepingut AKga. Samuti, et T P teab, et laenu ülekandeid soovitakse samal ja

järgneval esmaspäeval, millest rääkis ka K T.

953. 20. oktoobri 2014 laenulepingu (T 18 lk 126) poolteks on A P ja B & P OÜ, keda esindab

A A. A A ning A P on laenulepingu digitaalselt allkirjastanud vastavalt 20. oktoobril 2014 kell

11.06 ja kell 13.00.

954. T P on 20. oktoobril 2014 kell 14.41 tagastanud K Tile e-kirja teel ka A P poolt

digitaalselt allkirjastatud lepingu, koos viitega, et 60 000 kanti üle 13.30 (T 50 lk 178-180,

181-183).

955. 20. oktoobril 2014 väljamakse summas 60 000 eurot ja 27. oktoobril 2014 väljamakse

summas 40 000 eurot on teinud A P enda pangakontolt B & P OÜ pangakontole (A 4 lk 106,

108).

956. 21. oktoobri 2014 kella 22.49 kõnes küsib L K AKlt: „/../kui ma, see aasta me

omandasime seal F”is selle osaluse, et, ee.../../, selgitades, et ta ei tea, kuidas see maksmine

seal toimus. AK palub vastuseks K Tilt uurida: „/../ma ka täpselt ei mäleta enam, kuidas see

täpselt oli, K koordineeris seda tegevust kusjuures“, Edasi annab AK soovitusi, mh räägib

„lendu läinud summadest“/../ on valmis edasi ka nõu andma (T 71 lk 135pö-137pö). Asjaolu,

kas L K peab kõnes „meie“ all silmas ennast ja venda või ka AKa, kõnest ei selgu, kuid AKl

olnud teadmine on aga ununenud, mistõttu ta soovitab pöörduda K T poole.

957. 28. oktoobri 2014 kella 10.53 kõnes A Ale palus K T vaadata, kas on laekunud raha

järsku 40, mis pidi esmaspäeval tulema, selgitades edasi, et: „/../ kui ta ei ole tulnud siis ma

helistan Tele (T 71 lk 135 pö). Taaskord seob kõne laenatud raha otseselt T Pga.

958. 26. jaanuari 2015 kella 19.48 kõnes ütleb A A K Tile, et tegeleb laenugraafikutega ja

küsib B ja F vahelise lepingu pealt makstava intressi osas, kas maksta 100 000 pealt, kui välja

on makstud 60 000. A A selgitab, et see pool, mis tuleb maksta A Ple on tal välja arvestatud ja

selgitab K Tile vahet 100 000 ja 60 000 pealt intressi tasumise osas. Samuti selgitab, et A

graafik on valmis ja ta võib selle K Tile saata (T 68 lk 69-70).

959. 27. jaanuari 2015 kella 09.56 kõnes ütleb K T A Ale, et: „käisin hommikul kõik ilusti ära

ja./../et teeks ikkagi 60, nii palju kui ta on saanud/../“ samuti selgitab, et raha tuleb maksta

ikka F pealt (T 68 lk 70-71).

960. 04. veebruaril 2015 kell 9.40 ütleb K T A Ale, et see laenugraafik Bi ja F vahel tuleb 100

000 pealt 60 000 peale ümber teha (T 68 lk 112-114).

961. 13. veebruari 2015 kella 09.39 kõnes T Ple küsib A P, kas firma B ikka tasub tähtajaks

laenu, selgitades, et üks intress ka vaja maksta. T P lubab asja uurida ja ütleb, et igal juhul

peavad maksma (T 71 lk 87). Tasskord selgub T P kui vahendaja ja vastutaja roll.

962. 16. märtsil 2015 kell 8.15 lepivad K T ja AK kohtumise järgmisele hommikule (T 69 lk

1, 16).

963. 23. märtsi 2015 kella 14.40 kõnes on K Til ja A Al juttu A intresside äramaksmisest (T 69

lk 36, 37).

964. 31. märtsi 2015 kella 11.05 kõnes K Ti ja A A vahel on juttu müümise asjaoludest ning

sellest kuidas A suhtus jutusse, et :“/../poiss/../paneb endale taskusse/ ja kuidas A sellele ei

reageerinud (T 69 lk 78).

965. 18. juuni 2015 kella 17.44 kõnes tuletab K T A Ale meelde, et: „/../ 30 lõppeb see A värk

ära, et siis peaks pikendama/../“ (T 70 lk 166).

966. 18. juuni 2015 kella 17.44 kõnes AKle ütleb K T samuti, et 30 lõppevat A värki tuleb

pikendada, millele AK vastab, et: „/..ma pean talle ära ütlema selle, ma küll ütlesin talle vist,

aga... (hingab hammaste vahelt sisse) aga see võib-olla on jäänud, ma p... noh, vaata, ma otse

sealt ei suhtle ju/../“ (T 70 lk 166).

967. Seega, väljendab K T muret A P rahalise käitumise suhtes ning uurib, kas AK on

rääkinud laenulepingu pikendamisest. Samuti tuleb välja, et AK ja A P otse ei suhtle (ehk

suhtlus käib T P vahendusel).

968. 29. juunil 2015 kell 10.51 helistab T P AKle, selgitades, et on oma vennaga koos, kes

tahab teada, kas üht ammust asja pikendatakse, mille peale AK vastab, et kui on sobilik siis

aasta võrra või selle aasta lõpuni. Kõne ajal palub T P oodata ja vastab siis, et aasta võrra, ta

valmistab ette. AK vabandab (T 70 lk 177). Et antud kõnes on juttu laenulepingust, selgub nii

kõne sisust kui ka sellest, et 30. juunil 2015 on A P ja B & P OÜ vahel laenulepingu

pikendamine. Allakirjutanud on A P ja A A (T 18 lk 129).

969. 05. juunil 2015 on T P saatnud edasi A P edastatud e-kirja koos lepingu pikendamisega K

Tile, kirjast nähtub, et A P on palunud see edastada Ale allkirjastamiseks (T 50 lk 184). Seega

on leping allkirjastatud tegelikkuses peale 30. juunit 2015 ning T P on selle pikendamiseks

lepinguid osapoolte vahel vahendanud.

970. Kohus nõustub kaitsjaga, et 22. septembrist 2014 kuni 11. oktoobrini 2014 tehtud kõned

viitavad sellele, et kõne all võis olla mh Pärnu sadamaga seonduv (T 71 lk 156-159 pö).

Samuti 17. oktoobri 2014 kell 15.49 kõnes prokuratuuri poolt väljatoodud „46“-ga seonduv (T

71 lk 159- 60) ja 16. oktoobri 2014 kell 10.49 kõnes käsitletud materjalide ja finantsjuhi

teemad (T 71 lk 159 pö) ning 20. oktoobri 2014 kell 09.52 kõne lõpus räägitu, kus T P ütleb

AKle, eelmise jutuosa lõppedes, et:“Kuule aga ma ei ole jõudnud sulle seda/../“, millele

järgneb katkeb 46-st kõnes. Kohus ei näe neil kõnedel seost K Tiga ega süüdistuse

etteheidetega seotud laenu võtmise ja andmisega.

971. A Ple on võetud laen täielikult tagasi makstud 03. aprillil 2017 (A 1 lk 154-168, A 4 lk

108, 108 pö). Vastupidist prokuratuur tõendanud ei ole.

972. 04. detsembri 2017 kuupäevaga on K T koostanud B & P OÜ esindajana kinnituskirja

selle kohta, et R F OÜ on laenu BP OÜ-le koos intressidega tagastanud (A 1 lk 259).

Vastupidist prokuratuur tõendanud ei ole.

973. Seega, AK seos R F OÜ-ga, kuid eelkõige otseselt N projekti arendusega, tuleneb tema

rahalisest panusest ja projektiga seotud otsuste vastuvõtmisel osalemisest. Süüdistus on

siinkohal esitatud ainult laenu osas, mistõttu sularahasse puutuvat kohus ei käsitle.

974. AKi ja K Ti vahelistest kõnedest nähtub üheselt see, et AK annab loa või juhised rahade

kasutamiseks, lubab raha juurde korraldada ning laenu küsimise ja pikendamise osas ootab

samuti K T AK tegutsemist. Nt 19. mail 2015 kell 14:58 väljendas AK K Tile: „nüüd tahan

mina, et tempo oleks“ (T 70 lk 28-30).

975. Prokuratuuri süüdistuskõnes väljatoodud kõnedest nähtub ka AK otsene seos projekti

asjaajamisega (teemadeks on vallaga asjaajamine, ehitusload, objektil käimine jms, nt T 71 lk

111-112, T 71 lk 113-114, T 71 lk 114, T 71 lk 114-115, T 71 lk 119, T 71 lk 120, T 71 lk 124,

T 71 lk 136-136 pö, T 68 lk 105-108, T 68 lk 112, T 69 lk 77-80, T 68 lk 97-99, T 68 lk 117, T

69 lk 118-121, T 69 lk 122-124, T 69 lk 124-129, T 69 lk 129-130, T 69 lk 131, T 69 lk 142-

143, T 69 lk 184-185, T 71 lk 68, T 69 lk 112-115).

976. Märgitu langeb kokku K Li ja A P ütlustega selle kohta, et projekti finantseeris AK, keda

hiljem esindas K T. Ühtegi korraldust AKlt otse A Ale ei ole kohus tuvastanud. Küll aga on

AK raha kasutada andmise, sh laenu intresside osas andnud juhiseid K Tile, kes omakorda

suhtleb A Aga. A A panus on laenulepingu allakirjutamises, arvestuste tegemises jms, kuid

mitte sisulises laenuvõtmises ega läbirääkimistel osalemises. Prokuratuur ei ole määratlenud

AK poolt määratud laenutingimusi, mistõttu saab kohus lähtuda üldteadaolevatest

laenutingimustest, s.o tähtaeg, summa, intress, tagasimaksete sagedus.

977. Kohus on tuvastanud, et laenu summa 100 000 eurot tuleneb K Ti ja AK vestlusest,

koostoimes A A vestlustega, mistõttu on tõenäoline, et just seda summat AK laenuks küsis.

Intressi pakub T P A Ple, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et intressi oleks määranud just

AK. Lepingu pikendamise korral võttis A P arvesse AK soovi pikendada lepingut aasta võrra.

978. Laenu küsis A Plt T P, kusjuures kõnede põhjal saab väita, et T Pl oli teadmine, et laen

läheb AKga seotud ettevõttele, kuid ettevõtet ennast ta ei teadnud. Mis asjaoludel kasutas T P

A Pga vestluses väljendit „meiega seotud“ ettevõttele, ei ole kohtule teada. Asjaolul, kas T P

teadis, et B & P OÜ laenusumma edasi lepinguga R F OÜ-le annab, ei oma tähtsust.

Lõppkokkuvõttes vastutas tema (T P) teada laenu eest AK ning tema (T P) võttis vastutuse A

P ees.

979. Laenu andis A P, igasugune seos antud laenurahal kohtule teadaolevalt T Pga puudus. A

Pl puudus teadmine, kellele lõplikult laen mõeldud, tema ei teadnud, et laenu saamisega on

seotud AK, kuid ta teadis, et see on tagatud T P poolt ja temaga seotud isikutele/ettevõttele.

980. Taoliselt on kohus veendunud, et A P andis laenu ainult seetõttu, et T P laenajate

usaldusväärsust kinnitas ning T P vahendamine ja kinnitus, et laen makstakse tagasi, oli ka

laenulepingu pikendamise põhjuseks. Samuti on tuvastatud, et AK pöördus nii laenu saamise

kui pikendamise palvega just T P poole, kuivõrd projekt oli rahalistes raskustes. Selliselt on

AK palve laenu saada ja T P tegevus- laenu saamise ja pikendamise aktiivne vahendus-

otseses seoses sellega, et A P laenu andis, mis omakorda võimaldas projektil jätkuda.

981. Seega on kohus tuvastanud, et A P tahe on väljastada laen, aastaks intressiga 4%. AK

tahe oli saada laen N projekti rahastamiseks, millega olid seotud mh AK, tema pojad ja K T.

Laen väljastati A P poolt B & P OÜ-le, mille esindajana allkirjastas lepingu A A, kellel oli

teadmine, et laen antakse edasi N projekti rahastamiseks (vormistatuna laenuna).

982. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et AK ise, eraviisiliselt oleks laenust otsest

või kaudset majanduslikku tulu saanud. Puudub teadmine, kas või mis ulatuses on AK osalus

OÜ-s L ning millised olid omavahelised kokkulepped tema ja poegade vahel. Samas on aga

tuvastatud otsene seos AK, R F OÜ, N projekti ning AK poegade vahel. K Li ütluste kohaselt

oli projekt mõeldud lastele edasiandmiseks. Täiendavat infot, kuidas oli mõeldud projekti

müügist saadav tulu jaotamine, kohtule esitatud ei ole. Tõendatud on, et OÜ-l R F kasutas

laenu, et finantseerida kinnisvara arendusprojekti XXX. K T korraldas vastavalt AKi juhistele

R F OÜ-sse laekunud raha kasutamise ning selle üle arvestuse pidamise. Laenu saamine R F

OÜ-le tagas projekti edasiliikumise, mistõttu oli see otsene kasu AKle, kes oli isiklikult läbi

projekti juhtimise enda teadmiste ja rahalise panusega, kuid ka läbi enda poegade, selle

projektiga otseselt seotud. `

983. Seega on kohus tuvastanud, et süüdistuses märgitud tegu on aset leidnud osaliselt, nimelt

T P aitas AKl A Plt soovitud laenu tema nimetatud äriühingule saada ning laen läks AKga

seotud äriühingule. Taoliselt ei ole aset leidnud tegu selles osas, et laenu andis T P AKle, vaid

aset on leidnud tegu- T P vahendusel A P poolt AKga seotud äriühingule laenu andmine.

Kuivõrd taoliselt kohus ei raskenda T P süüdistuse etteheidet, saab kohus tugineda teo aset

leidmisele kohtu poolt tuvastatud viisil.

7.3.4. Kokkuvõte

984. Kohus tuvastas, et ÜR E T AS nimelt ja T P B I OÜ nimelt on sõlminud 3 (vähemalt

osaliselt) tegelikkusele mittevastavat rendilepingut, millede alusel esitas T P B I OÜ nimelt

arved ja E T AS tasus need arved B I OÜ arvelduskontole. E T AS nimelt sõlmis lepingud ÜR

ning tema ja T P on omavahel arutanud tasutud summade üle. Sealjuures on T P ja ÜR

suhelnud A Ki ja AKga rahade teemal. Umbes pool saadud rahast kandis T P samuti näilike

arvete alusel edasi A OÜ-le ja L G OÜ-le. A Ki seost B I OÜ ja AK seost A OÜ-ga käsitleb

kohus eraldi osas (AK 7.5-7.5.6; A K 7.7-7.7.6).

985. Süüdistuses etteheidetud osateod, s.o AKle ja A Kile dividendidest tasutud sularaha ja T

P poolt AKle mootorsaani andmises, ei leidnud tuvastamist.

986. Kohus ei tuvastanud samuti, et laenu 100 000 eurot oleks andnud T P ise AKle, kuid

tuvastas, et T P kaasabil sai AKga seotud äriühing A Plt laenu 100 000 eurot.

7.4. HTG I AS, ÜRi ja T P episoodidega seoses vastusooritused

7.4.1. Süüdistuse lühikokkuvõte lepingutega seoses

987. Süüdistuses on altkäemaksu vastusooritustegudena kajastatud sildumise teenusega seotud

lepingud, rendi-, koostöö- ja töövõtulepingud ning nende muudatuskokkulepped, kuid ka

üksikud kirjad, milliseid eraldi analüüsides on prokuratuur väljatoonud erinevad rikkumised.

988. Kaitsjad on viidanud, et süüdistus ei kajasta kõiki antud perioodil süüdistust läbivate

äriühingutega sõlmitud lepinguid ning prokuratuur ei ole seda ümberlükanud. Vaidlust selles,

et süüdistuses märgitud lepingud/muudatuskokkulepped sõlmitud on, puudub.

989. AS Tallinna Sadama ja E T AS vahel on süüdistuses etteheidetud järgmiste Paldiski

Lõunasadamaga seotud lepingute sõlmimine ja muutmine:

a) Rendileping nr 5402997 (süüdistuse p 2.3.1.3.1, T 2 lk 193- 201; lisad 27 kuni 36 ja

07.04.2009 kiri T 3 lk 63-65, 67, 74, 77-80, 82-83, 85, 87, 90-91, 93, 94, 97, 98) on

kirjeldatud lepingu sisu ja alates 2008 lisade nr 27- 36 sisud ning nende puhul on

etteheide selles, et vastu tulles üürniku soovile mitte rakendades 01.03.2009 üürihinna

korrigeerimist, rikkusid AK ja A K juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei valinud

AS-le Tallinna Sadam soodsamat lahendust. Lisade puhul on etteheide rendiobjektide,

tähtaegade, tasude muutmisel nende muudatuste varade kasutada andmise komisjonis

arutamata jätmises, dokumentatsiooni puudumises, et muudatused olnuks AS Tallinna

Sadam huvides. Seltsi juhatuse liikmed nii AK kui A K olid teadlikud, et rendilepingu

muudatused sh uute objektide lisandumine ning hinnamuudatused lepiti kokku ilma

arutamata seda vara kasutusse andmise komisjonis, sest nimetatud küsimuste üle

arutamist ei olnud tehtud vara kasutamise andmise komisjonile ülesandeks. Süüdistus

on samuti RHS rikkumises ja AS Tallinna Sadam hankekorra rikkumises.

b) Koostööleping nr 5412997 (süüdistuse p 2.3..1.3.2, T 3 lk 101-113, lisad 18, 19 T 3 lk

136, 137, 139) puhul vastu tulles üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009

üürihinna korrigeerimist, rikkusid AK ja A K taoliselt juhatuse liikme

hoolsuskohustust, sest ei valinud AS-le Tallinna Sadam soodsamat lahendust. Lisa nr

18 sõlmimist ei ole arutatud varade kasutada andmise komisjonis, puudub

dokumentatsioon, et muudatused olnuks AS Tallinna Sadam huvides. Eeltooduga on

AK ja A K rikkunud juhatuse hoolsuskohustust, jättes välja selgitama AS-le Tallinna

Saam parimat lahendust. Lisa 19 on kirjeldatud, kuid eraldi rikkumisi ei ole sealjuures

kajastatud.

c) Rendileping nr 2432998 (süüdistuse p 2.3.1.3.3, T 3 lk 141-150) rikkumiseks on vastu

tulles üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009 üürihinna korrigeerimist,

rikkusid AK ja A K taoliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei valinud AS-le

Tallinna Sadam soodsamat/parimat lahendust.

d) Rendileping nr 5462901 (süüdistuse p 2.3.1.3.4, T 3 lk 155- 168) rikkumiseks on vastu

tulles üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009 üürihinna korrigeerimist,

rikkusid AK ja A K taoliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei valinud AS-le

Tallinna Sadam soodsamat/paremat lahendust.

e) Rendileping nr 6322902 (süüdistuse p 2.3.1.3.5, T 4 lk 1-10, lk 21, 24, 25, 27) puhul

on kirjeldatud lepingu sisu, seejärel alates 2008 sõlmitud lisade nr 6-8 sisu ning

seejärel on etteheide vastu tulles üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009

üürihinna korrigeerimist, rikkudes taoliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei

valinud AS-le Tallinna Sadam soodsamat lahendust. Seejärel on taaskord lisade 9 ja 10

kirjeldus, ilma rikkumise kirjelduseta. Sealjuures lepingu lisaside nr 6, 7, 8,

07.04.2009 kirja, lisa nr 9 osaliseks on AS Tallinna Sadam poolt üksnes A K, AK nimi

ja allkiri lepingul puuduvad üldse.

f)

Rendileping nr 1722903 (süüdistuse p 2.3.1.6, T 4 lk 34- 43, lisad 6-8, T 4 lk 52, 56,

57) rikkumiseks on vastu tulles üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009

üürihinna korrigeerimist, rikkunud AK ja A K taoliselt juhatuse liikme

hoolsuskohustust, sest ei valinud AS-le Tallinna Sadam soodsamat lahendust. Seejärel

on ilma rikkumist sisustamata kirjeldatud lisad nr 6, 7 ja 8. Sealjuures on lepingu

lisade nr 6 ja 7 osaliseks AS Tallinna Sadam poolt üksnes A K, AK nimi ja allkiri

lepingul puuduvad üldse.

g) Töövõtuleping nr 1832908 (süüdistuse p 2.3.1.3.7, nn sildumise leping, T 4 lk 158-

165), mille osas on etteheited AKle ja A Kile sildumise teenuse sisseostule ülemineku

otsustuse vastuvõtmises, otsustamises, et ilma hanget korraldamata osutab teenust E T

AS ning lepingu sõlmimises tasumääraga 65%. Edasiselt on ilma rikkumiseta

kirjeldatud 31. augustil 2009 lepingu pikendamise kokkulepe ning 31. augusti 2010 ja

01. jaanuar 2014 lepingu muudatuste kirjeldus, millega muudeti tasumäär esialgu

75%- le ja edasi 100%- le. Pädevuse kuritarvitamise all on välja toodud AK ja A Ki

poolt RHS ja hankekorra rikkumised ning hoolsuskohustuse rikkumine, kuivõrd ei

selgitatud välja AS- le Tallinna Sadam soodsamat lahendust.

h) 12. juuni 2009 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise

võlaõigusliku lepingu. Lepingu kohaselt annab AS Tallinna Sadam E T AS-ile

hoonestusõiguse kinnistule suurusega 4015 m2 tähtajaga kuni 01. juuli 2045. Leping

on sõlmitud AS Tallinna Sadam 16. detsembri 2008 nõukogu otsuse alusel (süüdistuse

p 2.3.1.3.8, T 4 lk 58-77), Rikkumise etteheited puuduvad.

i)

töövõtulepingu nr 24110 (süüdistuse p 2.3.1.3.9, T 4 lk 111-117) on kirjeldatud hanke

protsess, selle tulemusena sõlmitud leping ning etteheidetud on ühekordse täiendava

tasu maksmisega nõustumist ning esialgses lepingus olnud tasu tõstmist vastutulekuna

E T AS- le, mis oli vastuolus nii töövõtulepingu nr 24110 ning samuti pakkumise kutse

tingimustega, mille kohaselt peab hind sisaldama kõikide kohustuste, õiguste ja

riskidega seotud kulutusi. Eeltooduga A kuritarvitasid K ja AK neile antud pädevust,

sest rikkusid AS-is Tallinna Sadam kehtinud hangete korras p 2.1.3 sätestatud

põhimõtet, et kõiki isikuid tuleb kohelda võrdselt. Samuti on AS Tallinna Sadam

juhatuse liikmed A K ja AK rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus.

j)

töövõtulepingu nr 19913 (süüdistuse p 2.3.1.3.10, T 4 lk 138-143) on kirjeldatud

riigihanke tulemusena madalaima pakkujaga lepingu sõlmimine. Rikkumise etteheited

puuduvad.

k) 31. märtsi 2014 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise

leping; Hoonestusõigusele hüpoteegi seadmise leping ning Asjaõiguslepingud ja

kinnistamisavaldused (süüdistuse p 2.3.1.3.11, T 4 lk 81-101) Rikkumise etteheited

puuduvad.

990. AS Tallinna Sadama ja E S OÜ vahel on süüdistuses etteheidetud järgmiste lepingute

sõlmimine ja muutmine:

a) rendilepingu nr 1781606 (süüdistuse p 2.3.1.4.1, T 5 lk 101-113, lisad 121,122, 131,

133, 134) lisa nr 6 puhul puuduvad andmed ja kaalutlused, miks oli AS Tallinna

Sadam majanduslikes huvides pikendada niigi pikaajalist lepingut veel 11 aastaks,

kuigi juhatuse liikmetel on kohustus AS-ile Tallinna Sadam soodsaim variant. Seejärel

on 12.02.2010 teavitus, ilma rikkumise etteheiteta ning lisade 7, 8, 9 kirjeldus ning

viide, et puudub dokumentatsioon, mis selgitaks, et lepingut pikendavad ning muutvad

tingimused oleks olnud AS Tallinna Sadam huvides ning AS Tallinna Sadam juhatuse

liikmed oleksid välja selgitanud AS-ile Tallinna Sadam soodsaima variandi. A Ki ja

AK pädevuse kuritarvitamise all on väljatoodud RHS ja AS Tallinna Sadam

hankekorra rikkumised, kuivõrd AK ja A K ei avanud lepingut konkurentsile. Samuti

on puudub eelkirjeldatud muudatuste puhul tehingu majandusliku põhjendatuse

arvestus. Samuti oli jäetud välja selgitamata, kes ja milliselt võiksid nimetatud teenust

AS-ile Tallinna Sadam osutada. Lähtuvalt eeltoodust on AS Tallinna Sadam juhatuse

liikmed AK ja A K pikendanud ja muutnud lepingut 1781606, ilma veendumata, et

tegemist on soodsaima variandiga AS-ile Tallinna Sadam. Eeltooduga on nii AK kui A

K kuritarvitanud pädevust, sest on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust.

b) üürileping nr 3801606 (süüdistuse p 2.3.1.4.2, T 5 lk 135-144, lisad 146, 148) lepingu

muudatust ei ole arutatud varade kasutada andmise komisjonis. Seltsi juhatuse liikmed

nii AK kui A K olid teadlikud, et rendilepingu muudatusi sh uute objektide

lisandumine ning hinnamuudatused lepiti kokku ilma arutamata seda vara kasutusse

andmise komisjonis. Eeltooduga on nii AK kui A K rikkunud juhatuse liikme

hoolsuskohustus, sest ei valinud AS-ile Tallinn Sadam soodsaimat lahendust.

Sealjuures on lepingu osaliseks AS Tallinna Sadam poolt lepingu nr 3801606 ja lisa nr

5 sõlmimisel üksnes A K, AK nimi ja allkiri lepingul puuduvad üldse.

c) Töövõtuleping nr 05509 (süüdistuse p 2.3.1.4.3, sildumise leping, T 4 lk 191-199, T 5

lk 1-3) mille osas on etteheited AKle ja A Kile sildumise teenuse sisseostule

ülemineku otsustuse vastuvõtmises, otsustamises, et ilma hanget korraldamata osutab

teenust E T AS ning lepingu sõlmimises tasumääraga 75%. Edasiselt on ilma

rikkumiseta kirjeldatud lepingu pikendamist. Prokuratuuri hinnangul oli lepingus

põhjendamatu lepingu pikendamine ühe poole tahteavaldusega, ülesütlemise tähtaeg

oli ebamõistlik AS-le Tallinna Sadam, puudus kuluanalüüs jm põhjused, mis näitaksid,

et leping olnuks AS Tallinna Sadam huvides või majanduslikult põhjendatud.

Järelikult eelistati E S OÜ, mitte AS Tallinna Sadam huve. Edasi on ilma rikkumiseta

kirjeldatud lepingu muudatus ja tasutud sildumise tasu. Pädevuse kuritarvitamise all

on välja toodud RHS ja AS Tallinna Sadam hankekorra rikkumised, etteheite kohaselt

puudus kuluanalüüs ja A K ning AK ei analüüsinud, kas tegemist on AS-le Tallinna

Sadam soodsaima lahendusega.

991. AS Tallinna Sadama ja OÜ N vahel on süüdistuses etteheidetud üürilepingu nr 5122903

sõlmimine ja muutmine (lisa nr 7) seoses Paldiski Lõunasadamaga ning etteheite kohaselt ei

arutatud lepingut ega muudatusi varade kasutada andmise komisjonis, puudub kuluanalüüs.

Rikutud on varade kasutada andmise korda ja juhatuse liikme hoolsuskohustust (T 5 lk 154-

156, 184-185).

992. Taolistele kirjeldustele järgneb kokkuvõttev AK ja A Ki kohustuste rikkumine, mis

seisnes tegevusetuses, et nad ei võtnud midagi ette eelkirjeldatud lepingute muutmiseks,

tühistamiseks, lõpetamiseks. Kõigi eelviidatud lepingute puhul on rikutud juhatuse liikme

lojaalsuskohustust, sest ajavahemikkus 20008- 2015 oli lubatud ja antud AKle ja tema

nimetatud isikule vara B G AS kontserni kuuluvate ettevõtetega E T AS-iga, E S OÜ-ga ning

N OÜ-ga seotud isikutelt T Plt ja ÜRilt. A K ja AK jätsid eeltoodust tulenevalt lepingute

sõlmimisel, muutmisel, pikendamisel ning lepingu lõpetamata või tühistamata jätmisel

hoolsus- ja lojaalsuskohustust, majanduslikult kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust,

samuti kohustust käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima

kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale, sh toimida üldiselt tunnustatud

kutseoskuste tasemel, teenistuslepingu p-des 2.2, 2.3, 2.12, vara kasutusse andmise korda, TS

hanke korda (p 2.1.1., 2.1.2, 2.1.4) ja tehingute tegemise korda. Samuti jätsid AK ja A K

täitmata avalik-õigusliku kohustuse, mis tulenes riigihangete seadusest (täpsed paragrahvid

loetletud konkreetse rikkumise juures), sest võtsid vastu otsuse jätta korraldamata riigihange

teenuse osutaja leidmiseks ning eirasid RHS sätestatud korda sildumisteenuse kui Steenuse

sisseostmisel.

993. HTG I AS-ga on Tallinna Sadama ja HTG I AS vahelise lepingu nr 4481601 lisad nr 39-

43 (süüdistuse p 3.2.2.1.1,T 6 lk 1-18, 23, 25, 26) ja Tallinna Sadama ja HTG I AS vahelise

lepingu nr 4481602 lisad nr 24-31 (süüdistuse p 3.2.2.1.2, T 6 lk 27-41, 43-45, 48-49, 5153)

puhul kirjeldatud üksnes lepingute/lisade sisu, kuid puudub rikkumise kirjeldus. Samuti ei ole

lepingu nr 4481601 lisa nr 39 ja lepingu nr 4481602 lisasid nr 24, 26, 27, 28 AK

allkirjastanud. 28.01.2001 lepingut E S allkirjastanud ei ole.

994. Rikkumised on kirjeldatud järgmiste lepingute/lisade puhul:

a) Sildumise leping nr 05409 (süüdistuse p 3.2.2.1.3, T 6 lk 147-154, 157-158), mille

rikkumise kirjeldus ei kajasta samuti eelnevaid lepinguid. Lepingu nr 05409 puhul on

kirjeldatud kasumlikkuse määra AS-le Tallinna Sadam kuni 55% ning lepingute

sõlmimist 75-100% määraga. Samuti on etteheited selles, et otsustuse minna üle

sildumise teenuse sisse ostule tegid AK ja A K ning nemad otsustasid ka selle, et

teenust hakkavad osutama vastavad Settevõtted ilma riigihanget korraldamata. Samuti

on pädevuse kuritarvitamise all välja toodud, et 03.05.2010 lisa puhul on rikutud

tehingutetegemise korda ning üldiselt RHS-i ja AS Tallinna Sadam hankekorda.

b) Üürileping nr 11109 (süüdistuse p 3.2.2.1.4, T 6 lk 66-74) on kirjeldatud lepingu tekste

ja leitud, et pikendades lepingut tähtajatult E Se taotluse alusel on AK ja A K

arvestanud valdavalt HTG I AS huvidega, mitte otsinud AS-le Tallinna Sadam

soodsamat lahendust, samuti ei ole seda arutatud varade kasutada andmise komisjonis.

AK ja A K on rikkunud varade kasutada andmise korda ja juhatuse liikme

hoolsuskohustust.

c) Üürileping nr 12110 (süüdistuse p 3.2.2.1.5, T 6 lk 80-92, 97, 101-104, 107, 112)

pädevuse kuritarvitamise all on välja toodud, et puudub kuluarvestus ja majanduslik

põhjendatus lepingutasu kujunemise kohta. Samuti on kaubatöötlemise tasu madalam

kui kahe eelneva lepingu kehtivuse ajal ning puudub kaubatöötlemise kogus, kuigi

eelnevates lepingutes oli see olemas ning sellest tulenevalt on AK ja A K rikkunud

hoolsuskohustust, jättes välja selgitamata majanduslikult soodsama alternatiivi.

Üürileandmist ei ole arutatud varade kasutada andmise komisjonis, vastavat ülesannet

ei ole antud ja sellest olid AK ja A K teadlikud, kuid nõustusid lepingu muudatustega.

Samuti puudub varade kasutada andmise kohta nõukogu otsus. AK ja A K ei ole läbi

viinud avalikku enampakkumist ega eelläbirääkimistega pakkumist, mistõttu puudus

võimalus arvestada konkureerivate pakkumistega. Samuti ei ole seda tehtud lepingu

objektide lisamisel. Lisaks puudub kuluanalüüs, mille tulemusena on jäetud välja

selgitamata lepingujärgne hind, milline oleks olnud AS- le Tallinna Sadam kõige

tulusam. Taoliselt rikkusid AK ja A K varade kasutada andmise korda ja

hoolsuskohustust. Samuti RHS ja hankekorda. Lepingu lisa nr 5 ei ole AK

allkirjastanud. Puudus ka nõukogu otsus.

d) Üürileping nr 08011 (süüdistuse p 3.2.2.1.6, T 6 lk 117-125) - ei arutatud varade

kasutada andmise komisjonis, sest vastavat ülesannet ei ole antud ning A K ja AK olid

sellest teadlikud. Puudub juhatuse otsus vara kasutada andmise kohta. AK ja A K ei

ole läbi viinud avalikku enampakkumist ega eelläbirääkimistega pakkumist, millest

tulenevalt puudub võimalus arvestada konkureerivate pakkumistega. Puudub

kuluanalüüs, mille tulemusena on jäetud välja selgitamata lepingujärgne hind, milline

olnud AS- le Tallinna Sadam kõige tulusam. Selliselt rikkusid AK ja A K varade

kasutada andmise korda ja hoolsuskohustust. Puudus ka nõukogu nõusolek.

995. Taolistele kirjeldustele järgneb kokkuvõttev AK ja A Ki kohustuste rikkumine, mis

seisnes tegevusetuses, et nad ei võtnud midagi ette eelkirjeldatud lepingute muutmiseks,

tühistamiseks, lõpetamiseks. Kõigi eelviidatud lepingute puhul on rikutud juhatuse liikme

lojaalsuskohustust, sest ajavahemikkus 2008 kuni 2015 oli lubatud ja antud AKle ja tema

nimetatud isikule vara HTG I AS juhatuse liikmelt E Selt. Süüdistuse p 3.2.3-s leiab

prokuratuur, et A K ja AK jätsid eeltoodust tulenevalt lepingute sõlmimisel, muutmisel,

pikendamisel ning lepingu lõpetamata või tühistamata jätmisel hoolsus- ja lojaalsuskohustust,

majanduslikult kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust, samuti kohustust täita käsund

vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida

kahju tekkimine käsundiandja varale, sh toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel,

teenistuslepingu p-des 2.2, 2.3, 2.12, vara kasutusse andmise korda, TS hanke korda (p 2.1.1,

2.1.2, 2.1.4) ja tehingute tegemise korda. Samuti jätsid AK ja A K täitmata avalik-õigusliku

kohustuse, mis tulenes riigihangete seadusest (täpsed paragrahvid loetletud konkreetse

rikkumise juures), sest võtsid vastu otsuse jätta korraldamata riigihange teenuse osutaja

leidmiseks ning eirasid RHS sätestatud korda sildumisteenuse kui Steenuse sisseostmisel.

996. Seega on süüdistusel kaks poolt, esimene on tehingu tegemises HTG I AS, E T AS, E S

OÜ ja N OÜ huvidega arvestamine (neile soodsate tehingute tegemises) ning teine pool on AS

Tallinna Sadamale kahjumlike tehingute tegemine, rikkudes sealjuures siis erinevaid

sisekordasid ja RHS-i.

997. Vaidlus puudub selles, et kõik süüdistuses kajastatud lepingud/lisad on sõlmitud AS

Tallinna Sadam igapäevase majandustegevuse käigus. Süüdistuse kirjeldavast osast tuleneb, et

süüdistust läbivad äriühingud omavad juba enne väidetava ebaõiguskokkuleppe sõlmimist

AS-ga Tallinna Sadam lepingulisi suhteid.

998. Kaitsjate väiteid, et AS- s Tallinna Sadam toimus rikkumisi ka teiste äriühingutega

lepingute sõlmimisel, ei ole prokuratuur vaidlustanud. Seega ei ole raskuskeskmeks mitte

üksnes rikkumiste olemasolu lepingute sõlmimisel, vaid nende seostatavus

ebaõiguskokkuleppega.

999. Kuivõrd sildumise lepingutega seonduv on süüdistuses eraldi väljatoodud, siis käsitleb

kohus sildumise sisseostu, lepingute ja muudatustega seonduvat eraldi ning antud osas

analüüsib teisi lepinguid.

7.4.2. Süüdistuses märgitud sõlmitud lepingud, muudatuskokkulepped (v.a. sildumine)

1000. Esitatud süüdistusest loeb kohus välja, et etteheited A Kile ja AKle on selles, et nemad

ei andnud ülesannet arutada süüdistuses väljatoodud juhtudel tehinguid varade kasutada

andmise komisjonis, nemad ei selgitanud ise välja AS-le Tallinna Sadam soodsamad,

paremad, tulusamad võimalused, nemad vastutavad selle eest, et puudus dokumentatsioon,

mis kinnitaks, et taolised tehingud olid AS Tallinna Sadam huvides, nemad jätsid üürihinnad

korrigeerimata, nemad rikkusid RHS ja AS Tallinna Sadam hankekorda ning kinnitasid kahel

juhul lepingud nõukogu heakskiiduta.

1001. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses kajastatud äriühingud osutasid AS- s Tallinna

Sadamale kuuluvates Vanasadamas ja Paldiski Lõunasadamas Steenust (laeval oleva kauba

peale- ja mahalaadimine). Sildumise teenus, mida algselt osutas AS Tallinna Sadam ise, on

samuti laevade saabumise ja väljumisega otseselt seotud. Nimelt see on laeva

kinnitamine/vabastamine kai küljest (tol ajal) kaimadruste (nimetatud menetluses ka

„otsamehed“) poolt. Teisisõnu, esmalt tuleb sadamasse saabuv laev silduda (kinnitada kai

külge), misjärel saab asuda laevalt maha/peale kaupu (jm, nt autod, reisijad) laadima, misjärel

tuleb laev sadamast väljumiseks taas kai küljest lahti ühendada. AS Tallinna Sadam

territooriumil asusid ka Steenust osutavate äriühingute lao- ning kontoriruumid ja nt

laoplatsid, mis kõik olid seotud teenuse osutamisega ehk kauba töötlemisega ja inimeste

töökohtadega (bürooruumid). Seega puudub vaidlus selles, et Settevõtted osutasid sadamas

juba enne sildumise teenuse sisseostule ülemineku otsustust teenuseid, omasid laoplatse ja-

pindu ning büroopindu AS Tallinna Sadam territooriumil. Süüdistus on kajastanud ka need

alglepingud, mis on sõlmitud enne süüdistuse etteheited, mis sama asjaolu tõendavad. Samuti

on süüdistuses kajastatud taolisi lepingute muudatusi, mille alglepingud on sõlmitud enne

süüdistuse perioodi.

1002. Süüdistuse etteheited on kajastatud lepingute, lepingu muudatuskokkulepete (lisad) ja

kirjade kirjeldamise kaudu üksikute lepingute/muudatuste kaupa. Kohus leiab, et taoliselt on

süüdistus valedel alustel ülesehitatud ega vasta kohtumenetluses tuvastatud asjaoludele.

1003. Lähtudes tunnistajate ütlustest ja sõlmitud lepingutest endast, vahetatud e-kirjadest,

koosoleku protokollidest ja koostatud kirjalikest analüüsidest järeldab kohus, et AS Tallinna

Sadam nõukogu, juhatus ning juhtkond vaatasid sõlmitavaid lepinguid/lepingute muutmisi ja

kõiki tehinguid komplektselt ehk lepingute sõlmimised, pikendamised, rendi, kaubatasude,

sildumise jm teemad olid omavahel täielikult seotud. Märgitu tähendab seda, et omavahel olid

seotud ka kokkulepitavad kauba-, reisija- tonnaaži, sildumise- jm tasud. Seda asjaolu ei ole

aga prokuratuur süüdistust esitades üldse arvesse võtnud. Lisaks ei ole prokuratuur arvesse

võtnud ka AS T G mõjuvõimu lepingulistes läbirääkimistes, mis omakorda mõjutas

sõlmitavaid lepinguid Settevõtetega. Taoliselt ei ole ka võimalik üksikute

lepingute/muudatuste kaupa hinnata tehingu kasumlikkust/kahjumlikkust, tähtaegade osa jms

AS-le Tallinna Sadam.

1004. Mõistmaks kõikide lepingute sõlmimise asjaolude tervikpilti ning hindamaks lepingute

sõlmimiste asjaolude võimalikku seotust altkäemaksu saamisega, tuleb arvesse võtta

järgnevat.

1005. AS Tallinna Sadama tulud erinevatest sadamatasudest Vanasadama reisilaevadest

jagunesid järgnevalt: 52% tonnaažitasu, 37% reisijatasu, 5% jäätmetasu, 4% sildumistasu, 2%

kaubatasu. See tähendab, et Tallinna Sadama vaatest oli Tiga läbirääkimistel peamiseks

raskuskeskmeks tonnaažitasu ja reisijatasu osas kokkulepete saavutamine, millistel oli

rahaliselt kõige suurem kaal (E R K 27 lk 205, A 1 lk 103).

1006. Tunnistajad on selgitanud, et AS Tallinna Sadamas ja MKM- s oli soosiv suhtumine AS

T Gi, kes oli ka AS Tallinna Sadam suurklient, mis mõjutas otseselt HTG I AS-i ja E T AS-i

ning E S OÜ-ga sõlmitavaid lepinguid, sh lepingutes sätestatud tasumäärade osas. Oluline on

siinkohal see, et MKM, nõukogu ja juhtkonna tasandil vaadati kõiki, sh AS T G lepinguid

komplektselt, mitte üksikute teemade kaupa nagu nt sildumise tasu (kirjalikud tõendid:

19.detsembri 2007 M. R e-kiri M. Lle, A 1 lk 54-56; 23.12.2008. a M. R e-kiri M. Lle, A 1 lk

116-118; 12.01.2009. a M. R e-kiri E. R ja M. Lle, A 1 lk 43-44; 04.03.2009. a S. Q e-kiri M.

R ja E. R, A 1 lk 51-52; 30.12.2009. a M. L e-kiri E. R ja M. R, A 1 lk 34-42; 26.11.2010. a E.

R e-kiri I. B, A 1 lk 65-66, AS Tallinna Sadam 04.12.2009 e-kiri, T 15 lk 12, tunnistajate

ütlused: N S ütlused: K 46 lk 23, 21 pö; E R ütlused: K 27 lk 203-203 pö, K 27 lk 219, K 27

lk 218 pö, 221-221 pö, 227-227 pö, 241-242, K 27 lk 204-204pö; L V ütlused: K 23 lk 155

pö, 158-159, 160-161; M L ütlused: K 29 lk 12pö, K 29 lk 126pö; I B ütlused: K 26 lk

135pö).

1007. M S, T T, L V ja I Bi ütlustest tuleneb, et kõikide sõlmitud lepingute ja nende

muudatuste kohta kehtis võrdse kohtlemise põhimõte sama teenust osutavate äriühingute

suhtes, mis väljendus lepingute tähtaegades ja tasudes; samuti tuli lähtuda

konkurentsiseadusest (K 38 lk 43-43 pö, K 29 lk 220, K 27 lk 221-222, 225-226pö, K 31 lk

11pö, K 23 lk 142-143pö, 148 pö, 152; K 26 lk 134 pö) Seega tuli AS-l Tallinna Sadam

kohelda HTG I AS-i, E T AS-i ja E S OÜ-d võrdselt.

1008. Sellest järeldab kohus, et HTG I AS, E T AS-i ja E S OÜ kõikide süüdistuses märgitud

tasude määrad olid kas T G AS-i ja AS Tallinna Sadama vahelise laiema läbirääkimiste

kõrvaltulemus või olid põhjendatud konkreetse majandusolukorraga, mis tuleneb tunnistajate

ütlustest.

1009. Taoliselt on kinnitust leidnud aga prokuratuuri väide, et süüdistuses kajastatud

lepingud/muudatused olid soodsad (arvestati nende huvidega) HTG I AS-le, E T AS-le, E S

OÜ-le ja N OÜ-le, kuivõrd ilma T G AS mõjuvõimuta kauplemises olnuks eluliselt usutav, et

AS Tallinna Sadam saanuks läbirääkida enda jaoks soodsamaid tingimusi ehk vähem

arvestada äripartnerite huvidega. Kohtu taolist järeldust toetavad ka edaspidi käsitletavad e-

kirjad ja suhtlus, milles äripartnerid pöörduvad erinevates küsimustes, nt tasude tõstmine,

üürihindade korrigeerimata jätmine, tähtaegade pikendamine jms AS Tallinna Sadam, sh A Ki

ja AK poole.

1010. Küll aga ei tähenda äripartnerile soodsa tehingu tegemine vältimatult enda äriühingule

kahjumliku tehingu tegemist.

1011. Äriühingute eesmärgiks tuleb pidada üldteadaolevalt kasumi teenimist. See kehtib nii

AS Tallinna Sadam, kui süüdistust läbivate äriühingute kohta. Üldteadaolevaks saab pidada ka

asjaolu, et juhatusel on läbirääkimistel kaalutlusruum selles osas, mis on äriühingule kasumlik

ja mis on need piirid, milles on võimalik järeleandmisi teha, säilitades vajaliku/soovitud

kasumi jm eesmärgid, jõudmaks partnerettevõttega mõlema soove arvestava lepinguni.

Samuti on läbirääkimised ärisuhete üks loomulik osa, millest kujunevad tehingute väärtused

jm asjaolud. Vaidlust ei ole selles, et AS Tallinna Sadam juhatus pidi ellu viima nõukogu

suuniseid ja täitma AS Tallinna Sadam strateegilisi eesmärke.

1012. Süüdistusest tulenevalt on keskse tähtsusega AK ja A Ki roll lepingute sõlmimisel,

tuvastamaks, kas etteheidetud rikkumised on aset leidnud ja nende poolt toime pandud.

Siinjuures tuleb arvestada, et etteheite kohaselt ei ole tegemist mitte nö juhuslike

rikkumistega, vaid vastusooritustega altkäemaksu saamise eest, mistõttu tuleb tuvastada seos

ka toimepandud rikkumiste ja altkäemaksu andmise/saamise vahel.

1013. Kõikidesse lepingutesse/muudatustesse puutuvalt tuleb tõdeda, et lepingute ja nende

muudatuste osas üle kuulatud AS Tallinna Sadam töötajad, sh ei juhtkond ega nõukogu

liikmed, ei ole tajunud, mõistnud ega kirjeldanud, et A K ja AK mõjutanuks neid, loonuks neis

ebaõige ettekujutuse vms, oleksid läbisurunud teatud kindlaid tingimusi mingite tehinguteni

jõudmiseks, keelanud asja arutamise varade kasutada andmise komisjonis, eiranud tehingute

tegemise korda, jätnud uurimata majanduslikud riskid, pole soovinud või on jätnud vastu

võtmata esitatud kuluanalüüsid jm finantsarvestused. Ühegi tunnistaja ütlustest ei nähtu A Ki

või AK kallutatust või teatud ettevõtete erikohtlemist (v.a. AS T G).

1014. Kuivõrd süüdistuses on kirjeldatud erinevad lepingud/muudatused, siis saab kohus aru,

et süüdistus AKle ja A Kile seisneb nende lepingute/muudatuskokkulepete sõlmimises ehk

allkirjastamises. Eraldi tuleb aga tähelepanu juhtida sellele, et süüdistuses märgitud kõiki

lepinguid/lisasid ei ole AK allkirjastanud. Samas, milles tema rikkumine (roll) sellisel juhul

seisneb, süüdistusest ei tulene.

1015. Süüdistuse kohaselt saab kokkuvõtlikult lepingud ja nende lisad grupeerida järgmiselt:

a) A K ja AK jätsid andmata ülesande arutada järgmisi lepinguid varade kasutada

andmise komisjonis:

a.

rendileping nr 5402997, lisad 27-36, 07. aprilli 2009 kiri;

b. Koostööleping nr 5412997, lisa 18;

c.

Üürileping nr 3801606;

d. Üürilepingu nr 5122903;

e.

Üürileping nr 11109;

f.

Üürileping nr 12110;

g. Üürileping nr 08011.

b) A K ja AK sõlmisid lepingud/lisad majanduslikult põhjendamata:

a.

sh ilma kuluanalüüsita

i. Üürilepingu nr 5122903;

ii. Üürileping nr 12110;

iii. Üürileping nr 08011;

iv. Rendilepingu nr 1781606 lisa nr 6, 7, 8, 9;

v. Üürileping nr 3801606;

vi. Üürileping nr 11109;

vii. Üürileping nr 12110;

viii. Üürileping nr 08011;

b. A K ja AK vastutavad selle eest, et puudus dokumentatsioon selle kohta, et

järgmised lepingud/muudatused on AS-i Tallinna Sadam huvides; sh jätsid A K

ja AK välja selgitamata AS-le Tallinna Sadam soodsaima/parima/alternatiivse/

kõige tulusama lahenduse üürihindade korrigeerimata jätmisel:

i. Rendileping nr 5402997, lisad 27-36, 07. aprilli 2009 kiri;

ii. Koostööleping nr 5412997, lisa 18;

iii. Rendileping 5462901;

iv. Rendileping nr 2432998;

v. Rendileping nr 6322902;

vi. Rendileping nr 1722903;

c.

AK ja A K sõlmisid järgmised lepingud ilma AS Tallinna Sadam nõukogu

otsuseta:

i. Üürileping nr 12110;

ii. Üürileping nr 08011;

iii. Koostööleping nr 5412997

d. AK ja A K sõlmisid järgmised lepingud RHS-i rikkudes:

i. Rendileping nr 5402997, lisad 27-36, 07.04.2009 kiri;

ii. Üürileping nr 12110.

e.

AK ja A K sõlmisid järgmised lepingud AS Tallinna Sadam hankekorda

rikkudes:

i. Rendileping nr 5402997, lisad 27-36, 07. aprilli 2009 kiri;

ii. Rendilepingu nr 1781606;

iii. Üürileping nr 12110.

f.

Nõustusid ühel korral hankest erineva ühekordse lisatasu maksmisega

i. Töövõtulepingu nr 24110.

1016. Kohus analüüsib etteheited teemade kaupa. Üldiselt tuleb märkida tõenditesse puutuvalt

järgmist.

1017. Kohtule on esitatud hulgaliselt materjale, mis jäävad väljaspoole süüdistuse ajalisi piire-

eelnevad lepingud, aktid nt hoone seisukordade kohta, lepingu muudatused jms. Märgitud

tõendid kinnitavad asjaolu, et antud ettevõtted olid AS-ga Tallinna Sadam pikaajalistes

ärisuhetes ning teatud juhtudel vastavate ruumide, pindade andmist äriühingute kasutuse juba

varasemast ajast (T 3 lk 1 – 54, 114- 135, 141- 200; T 4 lk 1- 16, 34- 51, T 5 lk 101- 118, 135-

144, 156- 180, T 6 lk 1- 18, 25- 40, 43). Osaliselt tõendid korduvad ning osaliselt tõendavad

mitu tõendit sama asjaolu, nt on erinevad kirjad sadama sildumise tasude kohta, need on

nähtavad ka pangakonto väljavõtetelt ning on kajastatud ka vaatlusprotokollides. Kirjad

sealjuures tõendavad andmete edastamist, kuid ei oma tähtsust süüküsimuse lahendamisel (T

6 lk 161- 200, T 7 lk 1- 37, 55- 68,72- 85).

1018. Tallinna Sadama eeskirjad on sadama teenuste ja toimimise mõistmiseks üldpilti loovad

tõendid, mis toetavad tunnistajate ütluste mõistmist, kuid annavad arusaamise ka

sadamatasude jm kulude seotusest teineteisega (T 9). Eraldi on väljatoodud ka kõik

sadamatasud vahemikus 2006 kuni 2012 (T 10, T 11 lk 1-14). Saaremaa ja Jahisadamaga ei

näe käesoleva asjaga mingisugustki seost, mistõttu seda osa kohus tõendina ei arvesta.

Sadamatasude komisjoni protokollidest ei tulene süüküsimuse seisukohast olulisi asjaolusid.

1019. AS Tallinna Sadam strateegia on oluline vastuvõetud otsustuste hindamisel suures

plaanis, mõistmaks nõukogu suuniseid ja juhatuse otsuste tagamaid (A 2 lk 2-39, A 3 lk 47-

57). Siseauditi ja vandeaudiitorite arvamusel kohus samuti tõenduslikku väärtust süü

küsimuse lahendamisel ei näe. Neis hinnati valikuliselt tehtud tehinguid esitatud materjalide

pinnalt. Audiitoritel puudusid samad teadmised, mis käesolevas menetluses esitatud on (A 2 lk

100- 110, 159- 164). AS Tallinna Sadam tegevustulemuste analüüsis 2008 kuni 2009 (A 3 lk

58-87) ja majandus aasta aruannetes 2012 kuni 2014 (A 8 lk 120- 228, A 9 lk 1-182) on

väljatoodud 2008 tulu vähenemine seoses kaubamahtude ja reisijate arvu muutustega.

Kaubamahu vähenemisest tulenevalt langes kauba teenindamisega seotud tulu ja kasvas

reisijate suunaga seotud tulu. 2009 aasta kohta on väljatoodud, et konsolideeritud müügitulu

moodustas rekordi, mis põhines peamiselt sadamatasu tulu kasvul, kuid ka renditulude

suurenemisel.

1020. Hankeplaanid (T 12 lk 135-178) ei kinnita ega lükka ümber süüdistust. Neist ei tulene,

et hankeplaani oleks lisatud mõni vaidlusalune leping ja et see oleks väljavõetud AK ja A Ki

nõudmisel. Hankeplaanid on kinnitanud divisjonijuht, mitte juhatuse liikmed.

1021. Lõputöö jätab kohus tõendikogumist välja, kohus ei näe selles tõendiväärtust (A 6 lk

75-90).

7.4.2.1. Varade kasutada andmise komisjon

1022. Prokuratuur on sisutanud AK ja A Ki süüdistust läbi varade kasutada andmise komisjoni

töö eesmärkide (p 2.2), märkides sealjuures ise, et komisjon teeb juhatusele ettepaneku vara

kasutada andmise kohta (2.3) ja p 3.6 alusel algatab vara kasutada andmise juhatuse liige.

Süüdistuse kirjeldatakse, et AK ja A K olid teadlikud, et lepingute muudatused, sh uute

objektide lisandumine ning hinnamuudatused lepiti kokku ilma neid varade kasutada andmise

komisjonis arutamata, sest nende küsimuste arutamist ei oldud tehtud varade kasutamise

andmise komisjonile ülesandeks. Sellest järeldab kohus, et prokuratuuri etteheite kohaselt

pidanuks AK ja A K tegema varade kasutada andmise komisjonile ülesandeks süüdistuses

märgitud tehingute arutamise, kuigi süüdistuses on kasutatud umbisikulist kõneviisi.

1023. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses väljatoodud lepinguid ja nende lisasid ei ole

arutatud AS Tallinna Sadam varade kasutada andmise komisjonis.

1024. 26. jaanuarist 2006 kuni 20. augustini 2013 kehtinud AS Tallinna Sadam vara kasutusse

andmise kord reguleeris p 1.1 kohaselt sadama varade (maa, hooned, hoonete osad, välja

arvatud bürooruumid, rajatised, tõstetranspordiseadmed ning laevad) kasutusse andmist läbi p

2.1 alusel moodustatud komisjoni (T 2 lk 127-131). P 3.6 sõnastusest tuleneb, et varade

kasutada andmise algatab juhatus või haldusjuht.

1025. Erinevalt prokuratuurist, leiab kohus, et p 3.6 reguleerib olukorda peale komisjoni töö

tulemusena arvamuse andmist juhatusele ehk juhatuse otsustust peale arvamuse ärakuulamist.

Sõnastus “algatab varade kasutada andmise“ (nt mitte „algatab varade kasutada andmise

komisjoni töö/algatab varade kasutada andmise tehingu ettevalmistuse“) viitab sellele, et

juhatuse asi on algatada peale varade kasutada andmise komisjoni töö lõppemist juhatuse

otsuse kohast varade kasutada andmise elluviimist ehk lepinguni jõudmist. Taolist sõnastust ei

ole võimalik mõista selliselt, et iga tehingu puhul pidanuks juhatus otsustama ja algatama

varade kasutada andmise komisjonis teema ettevalmistuse arutamiseks. Selline tõlgendus ei

oleks kooskõlas ka tehingute tegemise korraga, mille kohaselt läbib tehing enne kooskõlastuse

ringi ja jõuab viimasena juhatusele allkirjastamiseks (T 2 lk 101-124). Varade kasutada

andmise korrast tulenevalt vastutab juhatus vaid komisjoni moodustamise eest. Korrast ei

tulene ühtegi kohustust juhatuse liikmele, sh kohustust korraldada varade kasutada andmise

komisjoni materjalide edastamist, ülesande andmist varade kasutada andmise komisjonile

tehingu arutamiseks. Taoline vastutus on punktis 2 toodu kohaselt komisjonil. Juhatusel on

taoline õigus staatusest tulenevalt ehk õigus viia mõni teema komisjoni, kuid mitte kohustus.

Samuti ei tulene korrast, et juba kehtivate lepingute muudatusi tulnuks arutada varade

kasutada andmise komisjonis. Juba kehtivate lepingute muudatustest ei ole korras sõnagi.

Seega ei ole see üheselt tõlgendatav, kas pidanuks kõiki tehinguid arutama varade kasutada

andmise komisjonis või mitte.

1026. 21. augustist 2013 kuni vähemalt 31. augustini 2015 kehtinud AS Tallinna Sadam vara

kasutusse andmise korra (T 2 lk 133-136) p-de 2.6 ja 2.7 kohaselt toimub komisjoni koosolek

tehingu ettevalmistaja algatusel. Korra p-st 2.2.1 tulenes kohustus kehtivate kasutuslepingute

oluliste tingimuste muutmisega seonduvat arutada varade kasutada andmise komisjonis (T 2

lk 133-136). Taaskord puudub juhatuse puutuvus varade kasutada andmise komisjoni teemade

esitamisega.

1027. Juhatuse ülesandeks on seega mõlema korra kohaselt moodustada komisjon ja vaidlus

puudub selles, et komisjon oli süüdistuse perioodil juhatuse otsusega moodustatud, komisjoni

esimeheks oli Erik Ringmaa. Kummastki korrast ei tulene juhatuse kohustust anda korraldus

(ülesanne) algatada varade kasutada andmise komisjoni arutamiseks viimiseks tehingute

materjalide kogumine vms.

1028. Kohtu taoline arusaamine läheb kokku kohtus uuritud tõenditega.

1029. Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees (T 2 lk 127-131, p 2.5), ehk süüdistuse

perioodil E R. E R pidi tagama selle, et korda täidetaks, kuid alati seda ei tehtud (E R, K 27 lk

243-244; N B K 26 lk 119 pö). Samas eitab E R sellest tulenevalt igasuguse kahju tekkimis

AS-le Tallinna Sadam. Tunnistaja ütluste kohaselt dubleeris antud kord teatud mõttes

tehingute tegemise korda, mille kohaselt igal juhul iga seotud isik (haldur, finants ehk oma ala

spetsialist enne lepingu allkirjastamist kooskõlastas lepingu. Samuti lepingute teemadel alati

suheldi omavahel igal juhul, inimeste ring, kes puutus teemaga kokku oli sama, kes oleks

olnud varade kasutada andmise komisjonis või tehingu tegemise korra järgi (K 27 lk 188 pö).

Oluline on siinkohal, et E R enda arusaam sellest, et tema vastutas korra täitmise üle, läheb

kokku korras sätestatuga ja sellega, et korras ei ole sätestatud juhatuse liikmete vastutust

muus, kui komisjoni moodustamises.

1030. Tunnistajate ütluste kohaselt said varade kasutada andmise komisjoni tehingute

ettevalmistajaks olla haldus-või ärisuunajuhid, kes said sisendi nt kliendihaldurilt (E R K 27

lk 208, 209; K 27 lk 243 pö, T T K 31 lk 14, M S K 44 lk 200-200 pö, N B K 26 lk 119 pö, M

L K 29 lk 8 pö, L V K 23 lk 157-158, K V K 44 lk 221-221 pö).

1031. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et kohustust juba olemasolevate lepingute muudatusi

varade kasutada andmise komisjoni viia ei olnud, vaid seal arutati uusi sõlmitavaid lepinguid

tulenevalt nende mahukusest, olulisusest AS-le Tallinna Sadam (E R, K 27 lk 180, K 27 lk

232-233, 235 pö, M S K 38 lk 32-32 pö, T T K 31 lk 14-15, 18, K 31 lk 3, N B K 26 lk 116,

119-119 pö, M L K 29 lk 7-8, L V K 23 lk 157, K V K 44 lk 221-221 pö).

1032. E R ja M S selgitasid, et lepingute muudatusi ega lõpetamisi varade kasutusse andmise

komisjonis arutama ei pidanud (E R ütlused, K 27 lk 210-211, 213 pö; M S ütlused, K 38 lk

32-32 pö, K 44 lk 200-200 pö).

1033. M S ja E R kinnitasid, et juhatus ei omanud puutuvust komisjoni tööga (E R ütlused, K

27 lk 209; M S ütlused, K 44 lk 200-200 pö). Juhatuse puutuvus ei tulnud välja ka teiste

tunnistajate ütlustest. Tähele tuleb panna, et K V ütluste kohaselt oli varade kasutada andmise

komisjonil juhatusele nõuandev roll (K 44 lk 221), seega ei olnud tegemist kohustusliku

arvamusega juhatusele.

1034. Vara kasutamise komisjoni protokollidest nähtub, et alates 27. septembrist 2006 kuni

31. august 2015 ei ole AK ja/või A K olnud tehingu ettevalmistajaks mistahes vara kasutusse

andmise algatamisel või materjali koostamisel (T 8 lk 65-146). Varade kasutada andmise

komisjonis ei ole erinevate juhatuse koosseisude ajal vara rendile andmise, rendipinna suuruse

muutmist, rendihinna muutmist ega vara tagastamise lepinguid arutatud (T 7 lk 172-200, T 3

lk 28- 52, T 1 lk 1-10). 2005 ja 2006 aastal on AK osalenud komisjoni esimehena

koosolekutel (T 8 lk 48-53, 59, 61), kuid see jää väljaspoole süüdistuse ajalisi piire ega oma

tähtsust antud süüdistuse kontekstis.

1035. Lepingud jõudsid juhatuseni allkirjastamisel, olles üldjuhul eelnevalt läbinud tehingute

tegemise korras sätestatud kooskõlastuse ringi (T 2 lk 101-124, A K, K 23 lk 130). Ükski

tunnistusi andnud Tallinna Sadama töötajatest ei teadnud korda, kus juhatus või keegi teine

oleks sundinud või survestanud töötajat kooskõlastust andma (N B ütlused, K 26 lk 118pö, M

S ütlused, K 38 lk 36). Juhatuse liige ei olnud lepingute ettevalmistajaks. Tehingute tegemise

kord oli samuti mõeldud juhatusele seotud isikute kooskõlastusega kinnituseks, et need

spetsialistid on selle lepingu läbi lugenud, ja sellega oma valdkonna piires

nõustunud/mittenõustunud (T T, K 27 lk 210 pö; E R, K 27 lk 210-212; M S, K 44 lk 41 pö).

K V on kinnitanud, et see oli üks alternatiividest, millega vaadati üle, et sadama huvid on

kaitstud (K 44 lk 226 pö).

1036. Mõlema korra redaktsioonist tuleneb seega, et juhatus delegeeris varadega seonduva

arutamise otsustusõiguse komisjonile ning peale komisjoni arvamuse ärakuulamist algatas

juhatus vajadusel varade kasutada andmise ehk lepinguni jõudmise protsessi. Samuti nähtub

tunnistajate ütlustest, et tegelikult isikute ring, kes vastava lepinguga seotud olid, oli kaetud

ka tehingute tegemise korraga ning arutelud, sh finants jm küsimustes, toimusid nende isikute

ja juhatuse vahel igal juhul. Komisjoni töö toimimise eest vastutas E R, mitte AK ega A K.

1037. Eeltoodu alusel ei analüüsi kohus asjaolusid, mis on seotud tehingute varade kasutada

andmise komisjonis arutamata jätmise põhjendatusega ehk kas süüdistuses märgitud tehinguid

pidi või ei pidanud arutama varade kasutada andmise komisjonis, nt objektide suuruse

muutmisel, üürihinna muutmisel, nõukogu otsuse alusel sõlmitud lepingud jms.

1038. Kohus leiab, et esitatud süüdistuse pinnalt ei saa AKle ja A Kile ette heita ülesande

andmata jätmist lepingute, lisakokkulepete varade kasutada andmise komisjonis arutamata

jätmist enne nende sõlmimist. Juhatusele tulenes korrast vaid kohustus moodustada komisjon

ja see kohustus oli täidetud. Varade kasutada andmise komisjoni sisulise töö eest juhatus

süüdistuses kirjeldatud viisil ei vastutanud.

1039. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AK ja A K ei olnud kohustatud andma ülesandeid

tehingute varade kasutada andmise komisjonis arutamiseks, mistõttu süüdistuses (rendileping

nr 5402997, lisad 27-36, 07. aprilli 2009 kiri; koostööleping nr 5412997, lisa 18, üürileping nr

3801606, üürilepingu nr 5122903, üürileping nr 11109, üürileping nr 12110 ja üürileping nr

08011) kajastatud etteheited A Kile ja AKle, mis on seotud ülesande andmata jätmisega

tehingute arutamiseks varade kasutada andmise komisjonis, on alusetud.

7.4.2.2. Majanduslik põhjendatus

1040. Esitatud süüdistustes on prokuratuur läbivalt väljendanud, et AK ja A K sõlmisid

lepinguid, kui tegemata oli kuluanalüüs ja puudus dokumentatsioon, mis kinnitaks, et

sõlmitavad lepingud (lisad jm) on AS-le Tallinna Sadam huvides ehk

soodsaimad/parimad/tulusaimad, sh puudutas see üürihindade korrigeerimata jätmist.

Märgitud erinevat sõnakasutust saab kokku võtta majanduslikult põhjendamatute tehingute

sõlmimisena.

1041. Millise dokumentatsiooni puudumist, et tehingud AS Tallinna Sadam huvides sõlmitud

on, prokuratuur silmas peab, kohtule teada ei ole. Seetõttu ei saa kohus sisustamata

süüdistusest tulenevalt selles osas ka seisukohta avaldada ning süüdistuses kajastatud

etteheited (rendileping nr 5402997, lisad 27-36, 07. aprilli 2009 kiri, koostööleping nr

5412997, lisa 18, rendileping nr 2432998, rendileping nr 6322902 ja rendileping nr 1722903)

on selles osas alusetud.

1042. Kohus nõustub ka kaitsja väljatooduga selles, et sisustama on prokuratuuri süüdistus ka

soodsama lahenduse välja selgitamata jätmises, kuivõrd juhatuse liikme hoolsuskohustus ei

tähenda seda, et kõigist võimalikest käitumisvariantidest on valitud majanduslikult kõige

suuremat kasu toov, vaid et heas usus on rakendatud optimaalseid abinõusid ja viise oma

kohustuste täitmisel (Ühinguõigus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 139).

1043. Samuti, esitades süüdistuse majanduslikult põhjendamatute lepingute (lisade)

sõlmimises, tulnuks prokuratuuril ära näidata, milline oli taolisel juhul konkreetses olukorras

majanduslikult põhjendatud leping. Seda tehtud ei ole. Praegusel juhul on prokuratuur

umbmääraselt leidnud, et soodustatud on teiste äriühingute tegevust ja esindatud nende huve

AS Tallinna Sadam huvidele, kuid prokuratuur ei ole sisustanud ega tuvastanud, mis olid need

piirid, mis olid juhatuse liikmetele tulenevalt äriühingu parimast juhtimisest või nt nõukogu

poolt läbirääkimistel lubatud/mõistlikud ja millest alates on see piir ületatud. Taaskord tuleb

siinkohal meeles pidada ka ainuaktsionäri soosivat suhtumist AS-i T G ning võrdse

kohtlemise põhimõtet. Süüdistus peaks sisustama väljendeid kasumlikult, kahjumlikult, parim

lahendus jms, vastasel juhul ei ole süüdistatavatel end millegi vastu kaitsta ega kohtul

versiooni, mida tõendatuks või mitte tõendatuks lugeda.

1044. Kohtule esitatud tõendite põhjal saab tõepoolest kohus vähemalt osaliselt kõiki neid

asjaolusid ise hinnata, nt võrrelda erinevaid lepinguid, neis sätestatud hindasid, tähtaegu

lepingus sätestatud punktide, sisekordade, tunnistajate ütluste, konto väljavõtete, AS Tallinna

Sadam töötajate poolt tehtud arvestustega. Asudes ise tuvastama seda, mille prokuratuur on

jätnud määratlemata ehk kahjumlikkuse ja kasumlikkuse piirid, väljuks kohus esitatud

süüdistuse piiridest.

1045. Olukorras, kus teised AS Tallinna Sadama juhtkonnast ja nõukogust ei ole tajunud, et

lepingud/muudatused oleksid AS-le Tallinna Sadam kahjumlikud, on raske rääkida ka

taolisest eeldusest, et AK ja A K ületanuks neil olevat (ärilist/majanduslikku) kaalutlusõigust.

1046. Prokuratuuri etteheited kuluanalüüsi puudumise kohta üksikute teemade kaupa, ilma

sisustama, millest tulenevalt oleks üldse kuluanalüüse teostama pidanud, kas neid pidanuks

tegema AK ja A K isiklikult või andma taolise ülesande finantsosakonnale, või kuluanalüüside

puudumisega seoses jätma tehingud kinnitamata (allkirjastama), on sisustamata.

1047. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi AS Tallinna Sadam sisekorda ega muud õigusakti,

millest tulenevalt pidanuks AK ja A K ise kuluanalüüse tegema (ometi on süüdistus, et jätsid

teostamata kuluanalüüsi, mitte andmata korraldust kuluanalüüsi teostamiseks) või taolise

korralduse mõnele töötajale andma. Kohus ei ole tuvastanud samuti ühtegi AS Tallinna Sadam

sisekorda ega õigusakti, mis sätestaks juhatusele kohustuslike dokumentide olemasolu enne

otsustuse vastuvõtmist/lepingu sõlmimist puutuvalt kuluanalüüse.

1048. Jättes taolise kohustuse puudumise kõrvale ja võttes arvesse, et äriühingu kasumlikkuse

tagamiseks on mõistlik teatud arvestusi kulude/tulude osas teha, tuleb märkida, et ka sellisel

üldisel alusel ei ole süüdistus tõendatud.

1049. Nimelt on kohtus uuritud tõenditega tuvastatud, et kuluanalüüse teostati, riske hinnati,

arvestusi tehti erinevate stsenaariumite järgi, kusjuures oluline siinkohal on taaskord see, et

kulusid AS Tallinna Sadam poolt pidi vaetama komplektselt ning suurimaks mõjutajaks oli AS

Tallinna Sadam suurklient AS T G, kellel oli ka MKM soosing. Taolisi asjaolusid ei ole

prokuratuur esitatud süüdistuses arvesse võtnud ega kajastanud, mistõttu on süüdistus

majandusliku põhjendatuse osas vääralt ülesehitatud. Olukorras, kus prokuratuur on jätnud

lepingud/muudatused kogumis hindamata, arvesse ei ole võetud AS Tallinna Sadam tehtud

erinevaid analüüse majandusliku põhjendatuse osas, vaid lähtutud on mitmest tehtud

analüüsist ja e-kirjadest vaid ühest, ei näe kohus mingisugustki väärtust üksikute

lepingute/lisade/e-kirjade tasuvusmääradel, kaubatasu jm protsentidel, ruumide juurde

andmisel/äravõtmisel. On tõendatud, et AS Tallinna Sadam nõukogu ja juhtkond, sh juhatus

vaagis kasumlikkust/kahjumlikkust komplektselt, hinnates erinevatest tasudest saadavat tulu

ning mitte ainult rahas mõõdetuna, vaid lähtudes AS Tallinna Sadam strateegilistest

eesmärkidest ja AS T G sooduskohtlemisest. Süüdistus ei ole aga lepinguid, muudatusi ja

neist tulenevat tagajärge AS-le Tallinna Sadam hinnanud komplektselt.

1050. Kuivõrd süüdistuse etteheide on kuluanalüüside teostamata jätmises AK ja A Ki poolt,

mitte kuluanalüüside kasutamata jätmises või valedes arvutusjäreldustes, kohus ei ole

tuvastanud AK ja A Ki kohustust isiklikult kuluanalüüse teostada või nende teostamiseks iga

konkreetse muudatuse/lepingu korral vastavat korraldust anda (see ei tulene ka süüdistusest),

leiab kohus, et süüdistus kuluanalüüside puudumise osas AKle ja A Kile on ainuüksi sellel

põhjusel alusetu.

1051. Selguse huvides tuleb märkida sedagi, et kaitsjad on õigesti välja toonud tõendid, mis

kinnitavad ka üksikute tehingute puhul tegelikult arvestuste tegemise ehk kuluanalüüsid,

sealjuures on erinevatel puhkudel tehtud arvestusi mitme stsenaariumi järgi. Seega on

süüdistus kuluanalüüside puudumises ka sellel alusel vale.

1052. Nii tõendavad kuluanalüüside olemasolu nt järgmised tõendid.

1053. Erinevalt süüdistuse etteheitest on kohus tuvastanud, et nt lepingu nr 5402997

19.07.2011 lisa 30 osas on kuluanalüüs teostatud.

1054. Perioodil 05. aprill 2011 kuni 19. aprill 2011 (rendilepingu nr 5402997, 19.07.2011 lisa

30 sõlmimisele eelnevalt) on M S, M R ja M L arutanud eesmärke ja tasuvust (T 14 lk 156-

176). M L on koostanud ja korrigeerinud projekti tasuvuse kohta tabelarvestuse faili ”E

pelletiladu 180411.xlsx” (T 14 lk 171), milline on edastatud ka E AS-le 16. jaanuaril 2018 (A

5 lk 106-108; tabelis RAAD KAT 5.6). Kaitsja toob välja, et nimetatud tasuvusarvutusest

nähtub, et projekti realiseerimisel tekib positiivne rahavoog juba teisel aastal (A 5 lk 106-108;

tabelis vt töölehe väli D16) ning nüüdispuhasväärtus (NPV) muutub positiivseks neljandal

aastal (A 5 lk 106-108; tabelis vt töölehe väli F16). Kuluanalüüsi teostamist kinnitab ka M S

enda ütlustes (K 38 lk 36 pö).

1055. OÜ N lepingu osas tehtud etteheited on kaitsja kokkuvõtlikult ümber lükanud OÜ

maksejõuetusega, millest tulenevalt puudus vajadus teostada ka kuluanalüüsi jms. Kaitsja

märgib, et äriregistri teabesüsteemi kohaselt E T AS ühendas 13.01.2017.a endaga N OÜ ning

viimane kustutati äriregistrist.

1056. 09. jaanuaril 2005 on N OÜ teatanud kõikide klientide kaotusest ja võimetusest täita

lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi (T 5 lk 182). N OÜ rahaliste vahendite puudumist

mäletas E R (K 27 lk 238-238 pö). Süüdistusest ei nähtu, millist juhatuse otsust prokuratuur

üürilepingu nr 5122903 muutmise kohta eeldab või mille alusel. Leping on läbinud

kooskõlastuse ringi ja allkirjastatud. Olukorras, kus üks osapool deklareeris enda

maksejõuetust ning Paldiski Lõunasadamas nõudlus puudus, jääb arusaamatuks, mille osas

või mille kohta ja kes pidanuks koostama kuluanalüüsi soodsaima lepingu hinna kohta.

1057. Kuivõrd N OÜ maksevõime ei ole käesoleva kohtuasja objektiks, siis jätab kohus A A

ütlused kui asjakohatud N OÜ maksevõimetuse osas tõendikogumist välja. Need ei tõenda ega

lükka ümber AS Tallinna Sadam kuluanalüüsi tegemise/puudumise asjaolusid.

1058. Üürilepingu muutmist on E R pidanud AS-le Tallinna Sadam kasulikus, kuivõrd teise

alternatiivina oleks tulnud N OÜ pankrotiga seoses leping lõpetada ning tulnuks otsida klienti

alale, mille eest ei maksta midagi ja ei kaeta kulusid (K 27 lk 238-238pö). Võttes arvesse ka

Paldiskis puuduvat nõudlust, on põhjendatud kahtlus, et lepingu muudatus oli AS-le Tallinna

Sadam taolisel kujul kasumlikum kui N OÜ pankroti järgne lepingu lõpetamine oleks olnud.

Samuti oli taoline lahendus parim N OÜ jaoks, kuivõrd selliselt ei jäänud OÜ-le üles AS

Tallinna Sadama nõudeid.

7.4.2.3. Üürihindade indekseerimine

1059. Süüdistuse etteheite kohaselt on AS Tallinna Sadam juhatus A Ki ja AK isikus jätnud

üürihinna korrigeerimata ÜRi 20.02.2009 e-kirja tulemusena. Taoline etteheide on alusetu.

1060. Kohus tuvastas, et osaliselt jäeti üürihinnad indekseerimata L V ettepanekul ning

osaliselt on süüdistust läbivad üürihinnad indekseeritud (mitte jäetud indekseerimata).

1061. AS Tallinna Sadam Infrastruktuuri halduse juht L V on teinud AS Tallinna Sadam

finantsjuhile M. R 26. veebruari 2009 esildises nr 12-7/331 (T 12 lk 183) ettepanekuga mitte

rakendada üüri korrigeerimist. 27. veebruaril 2009 on allkirjastatud juhatuse otsus nr 5

lepingutasude indekseerimise kohta jäeti hinnad indekseerimata tulenevalt

majandusolukorrast ja L V ettepanekust (T 12 lk 184).

1062. AS Tallinna Sadam juhatuse liige/finantsjuht on 26.01.2017. a kirjas nr 1-7/15-

1167/606 kinnitanud, et juhatuse 27.02.2009. a otsusega nr 5 on jäetud indekseerimata

üüritasud kõikidel otsuses loetletud aadressidel asuvatel büroopindadel ning E T AS- i

üüritasud on samuti jäetud korrigeerimata ainult eelviidatud otsusega hõlmatud üüripindade

osas (T 12 lk 181).

1063. Süüdistust korduvalt läbiva, 01. märtsi 2009 juhatuse otsuse mitte rakendada

üüritasudes tarbijahinnaindeksit, tegi juhatusele L V tulenevalt esitatud taotlustest ja

majanduslikust olukorrast (Tallinna Sadama vastus järelpärimisele nr 842 – kohtutoimik T-12,

lk 181, L V ütlused, K 23 lk 158, 171). Üürihindade korrigeerimisega seotud arvestused tegi

kliendihaldur koostöös finantsosakonnaga ning indekseerimise otsustamine igakordselt oli

tavapärane praktika (T 12 lk 181, M S ütlused, K 37 lk 178-179, 190, 190pö, I B ütlused (K

26 lk 133-134, 143 pö), N B ütlused, K 26 lk 108, 116pö, K 26 lk 88 pö, 84). Indekseerimata

jätmine võimaldas tagada AS-le Tallinna Sadam regulaarse ja pikaajalise tulu (24. jaanuari

2013 juhatuse otsus A1 lk 1-3; 20. juuni 2005 juhatuse koosoleku protokoll, A 1 lk-d 7-11; 28.

veebruari 2012 nõukogu koosoleku protokoll, A 1 lk-d 16-22, M S ütlused, K 37 lk 191).

1064. Kõik lepingud/muudatused on läbinud kooskõlastuse ringi enne juhatuse poolset

allkirjastamist. Kohus ei ole tuvastanud A Ki või AK seost üürihindade indekseerimata

jätmisega enne nende poolset allkirjastamist.

1065. Samuti tuleb nõustuda kaitsjate väljatooduga ka selles, et osaliselt on prokuratuuri

etteheited alusetud ka seetõttu, et süüdistuses märgitud tehingutest osade puhul on üürihindu

indekseeritud.

1066. AS Tallinna Sadam saatis 30. jaanuaril 2009 AS-le E T kirja nr 1-7/331 üüri, rendi- ja

kaubatasumäärade korrigeerimiseks (T 3 lk 58-60), millega mh korrigeeriti vastavalt 11.

augusti 1997 rendilepingu 5402997 punkti 6.2 alusel punkti 6.1. alapunktides 6.1.1-6.1.16

toodud rendi tasumäärasid alates 01.03.2009. Seejärel 20. veebruari 2009 kirjas nr 1-06V/ET-

030 taotles E T AS (T 3 lk 61) AS-lt Tallinna Sadam tulenevalt turusituatsioonist rendipindade

hinna langetamist, kuid AS- i Tallinna Sadam juhatuse liikmed ei rahuldanud seda soovi.

1067. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et prokuratuuri viidatud AS-i Tallinna Sadam 07. aprilli

2009 kiri nr 1-7/331 (T 3 lk 62) ei käsitle rendilepingus nr 5402997, rendilepingus nr 2432998

ja rendilepingus nr 5462901 määratud renditasude (mitte)korrigeerimist, vaid käsitleb üksnes

ja ainult üürilepingute 6322902 ja 1722903 üüri tasumäärade mittekorrigeerimist, kuivõrd

taotlus rahuldati üksnes töötlemisega mitteseotud pindade osas.

1068. AS Tallinna Sadam 30. jaanuari 2009 kirjaga nr 1-7/331 rendilepingu 5402997 p-des

6.1.1-6.1.16 toodud rendi tasumäärade korrigeerimine alates 01. märtsist 2009 on tõendatud E

T AS tasutud arvetega. Nimelt indekseerimiseelse AS Tallinna Sadam 04.02.2009. a arvega nr

29000536 (A 2 lk 202), millest nähtuvad tasumisele kuuluvad rendilepingu punktide 6.1.16 ja

6.1.1-6.1.15 järgsed renditasud indekseerimata ühikumäärades. Samuti indekseerimisjärgse

AS-i Tallinna Sadam 01. aprilli 2009. arvega nr 29001690 (A 2 lk 203), millest nähtuvad

tasumisele kuuluvad rendilepingu punktide 6.1.16 ja 6.1.1-6.1.15 järgsed indekseeritud

renditasu määrad, millised renditasu määrad on identsed eelviidatud AS-i Tallinna Sadam 30.

jaanuari 2009 kirjas nr 1-7/331 toodud rendilepingu nr 5402997 punktides 6.1.1-6.1.16

toodud uute korrigeeritud määradega. Vaidlus puudub selles, et arved on E T AS tasunud (A 2

lk 204-205).

1069. AS Tallinna Sadam 30. jaanuari 2009 kirjaga nr 1-7/331 rendilepingu 2432998 toodud

renditasu määra korrigeerimine alates 01. märtsist 2009 on tõendatud tasutud arvetega. Nimelt

indekseerimiseelse AS Tallinna Sadam 14. veebruari 2009 arvega nr 29000670 (A 2 lk 210),

millest nähtub 1102,4 m2 hoone rendi tasumäär. Samuti indekseerimisjärgse AS Tallinna

Sadam 01. aprilli 2009 arvega nr 29001688 (A 2 lk 211), millest nähtub 1102,4 m2 hoone

rendi tasumäär. Nimetatud renditasu määr on identne eelviidatud AS Tallinna Sadam 30.

jaanuari 2009 kirjas nr 1-7/331 toodud rendilepingu 2432998 punktis 6.1 toodud uue

korrigeeritud määraga. Arved on tasutud (A 2 lk 212-213).

1070. AS Tallinna Sadam 30. jaanuari 2009 kirjaga nr 1-7/331 rendilepingus 5462901 toodud

renditasu määrade korrigeerimine alates 01. märtsist 2009 on tõendatud tasutud arvetega.

Indekseerimiseelse AS Tallinna Sadam 05. veebruari 2009 arvega nr 29000677 (A 2 lk 214),

millest nähtub 28 410 m2 suuruse laoplatsi rendi tasumäär. Indekseerimisjärgse AS Tallinna

Sadam 01. aprilli 2009 arvega nr 29001717 (A 2 lk 215), millest nähtub 28 410 m2 suuruse

laoplatsi rendi tasumäär. Nimetatud renditasu määr on identne eelviidatud AS Tallinna Sadam

30. jaanuari 2009 kirjas nr 1-7/331 toodud rendilepingu nr 5462901 punktis 7.1.4 toodud uute

korrigeeritud määradega. Arved on tasutud (A 2 lk 216-217).

1071. Taoliselt on kohus tuvastanud, et juhatus korrigeeris (indekseeris vastavalt sõlmitud

lepingutele) E T AS-i lepingulisi kaubatasusid, renditasusid ja üüritasusid, välja arvatud

büroohoonetes asuvate äriruumide üüritasusid.

1072. 07. aprilli 2009 kirja nr 1-7/331 (T 3 lk 62) koostaja on M S, allakirjutanud AK.

Tähelepanematust selles, et üürilepinguga nr 6322902 ja äriruumi üürilepingu nr 1722903 E T

AS-ile kasutusse antud vara hulgas sisaldus lisaks XX asuvatele äriruumidele (millede üür ei

kuulunud 27. veebruari 2009 juhatuse otsuse alusel indekseerimisele) ka konteinerhoone,

konteinerpääsla, töökoja hoones asuv ruum nr 30 ja XXX hoones asuv olmeruum (millede üür

kuulus indekseerimisele juhatuse 30. jaanuari 2009 otsuse alusel) ning jättis indekseerimata

üürilepingus nr 6322902 ja nr 1722903 nimetatud varad, ei ole kaitsjasõnul omistatav A. K ja/

või A. Kile. Ei ole mõeldav, et juhatuse liige A. K, ärisuunajuhtide poolt koostatud kümneid

indekseerimata jätmise kirju allkirjastades, oleks olnud suuteline kontrollima igas vastavas

lepingus toodud varade koosseisu ning selle vastavust koostatud kirjale ja juhatuse 27.

veebruari 2009 otsusele. M S ütluste kohaselt sai allkirjastaja tugineda sellele, et koostaja on

kirjas olevad andmed kontrollinud ja need on õiged (K 38 lk 30-32). M S ei ole väitnud, et ta

oleks märgitud objektid AK või A Ki nõudmisel/soovil/palvel kirjas valesti märkinud. Teiste

seas K V ütlustest tuleneb, et kliendihaldur jälgib, kontrollib ja teatab indekseerimisega

seonduvat (K 44 lk 223 pö). Sealjuures on K V taaskord selgitanud, et indekseerimise

arvestuste eest vastutab kliendihaldur (K 44 lk 223-224). Et numbreid oli massiliselt, millest

võisid tulla arvutusvead, mis olid M S vastutusalas, tuleneb ka E R ütlustest (K 27 lk 231-

231pö). Seega, milles antud juhul AK ja/või A Ki rikkumine seisneb, süüdistusest ei tulene,

kuivõrd praegusel juhul on tuvastatud, et eksimus on alguse saanud teisest inimesest ning AK

ja A Ki seos ei ole tuvastatud.

1073. Kaitsjad on välja toonud, et indekseerimata jätmise kõrval on indekseeritud ka rohkem

kui leping ette näeb (A 4 lk 198-212).

1074. A K ja AK on L V esildise ja majandusolukorra tõttu jätnud ka edaspidi üüritasud

indekseerimata (A 3 lk 8-10, L V ütlused, K 23 lk 171-171pö). Mitteindekseerimist toetas ka

E R (A 3 lk 9-10).

1075. AK ja A K jätsid seoses turuolukorraga 17. veebruari 2014 juhatuse otsuse nr 3

„lepingutasude indekseerimine“ (A 3 lk 11) alusel indekseerimata kõik lepingud ja

lepinguobjektid (sh üüritasud), välja arvatud kommertsjuhi E R 11. veebruari 2014 e-kirjaga

(A 3 lk 11) finantsjuhile M R saadetud indekseerimisettepanekutes toodud kuues lepingus

sisalduvad tasud, mida indekseeritakse. Nende hulgas ka rendilepingu 5402997 alusel E T AS-

i kasutuses oleva laoplatsi nr 1 üür.

1076. AK ja A K jätsid seoses turuolukorraga 22. jaanuari 2015 juhatuse otsusega nr 2 (A 6 lk

208-211) indekseerimata kõik lepingud ja lepinguobjektid (sh üüritasud), välja arvatud C T

OÜ-ga sõlmitud koostööleping 5433102. Kaitsja viitab, et täpselt samamoodi otsustas AKle ja

A Kile järgnenud juhatuse koosseisud, nt 22. jaanuaril 2016, 06. veebruaril 2017 ja 22.

veebruaril 2018 (A 6 lk 212-214).

1077. Sealjuures ei ole prokuratuur välja toonud ega sisustanud, mil moel AK ja/või A K

mitteindekseerimist korraldasid või mõjutasid. Kohus uuritud tõenditest taolisi asjaolusid

tuvastanud ei ole. Olukorras, kus mitteindekseerimist pidasid vajalikuks ka teised AS Tallinna

Sadam juhtkonna liikmed, on tõendamata, et taolise otsustusega ületanuks AK ja A K neil

olevat kaalutlusruumi lepingute sõlmimisel.

1078. Taoliselt tuvastas kohus, et AS Tallinna Sadam on üürimäärasid käsitletud lepingutes

korrigeerinud, üüritasud on jäetud indekseerimata teatud osas majandusolukorrast tingituna

juhatuse otsusel, kuid juhtkonna ettepanekul, mis oli aga äripartneritele soodsam lahendus.

Arvestades võimalikke kõrvaltagajärgi kõrgema üüritasu puhul ning samuti juhtkonna arvates

parem lahendus AS-le Tallinna Sadam, kui jäigalt üürihindu korrigeerida ja olemasolevaid

äripartnereid majanduslikesse raskustesse, misjärel tulnuks uusi äripartnereid leida.

1079. Süüdistuses märgitud kaubamahu kaotamine on samamoodi seotud T G AS- ga

läbirääkimiste tulemusena võrdse kohtlemisega HTG I AS-ga (T 5 lk 119, E R K 27 lk 197-

198 pö, M S, K 38 lk 42). Kaubatasudega seonduv oli samuti AS T G läbirääkimiste üheks

osaks, mis mõjutas ka E S OÜ-ga lepingut ja oli seega äriühingute jaoks soodne.

1080. Tulenevalt AS-iga HTG I sõlmitud kaubatasu kokkuleppest ei olnud AS-il Tallinna

Sadam võimalik rakendada E S OÜ-le rendilepingu nr 1781606 29. detsembri 2006 lisa nr 5

p-s 1 (rendilepingu p 7.3.4) kokkulepitud kaubatasu määra 2010. aastal. Rendilepingu nr

4481601 25.01.2010 lisaga nr 43 (T 6 lk 26) lepiti kokku 2010 AS HTG I poolt tasumisele

kuuluv kaubatasu määr 41 krooni, mis oli 6 krooni madalam kui rendilepingu nr 1781606 29.

detsembri 2006 lisas nr 5 kokkulepitud E S OÜ poolt 2010. aastaks kokkulepitud kaubatasu

47 krooni. Üksnes tingituna AS-iga HTG I sõlmitud kaubatasu kokkuleppest, millega 2010.

aastal kaubatasu jäeti 2009 tasemele, edastas AS Tallinna Sadam 12. veebruari 2010 kirjaga nr

1-7/241 (T 5 lk 124) E S OÜ-le teate kaubatasu rakendamisest 2010. aasta määras 41 krooni,

s.o AS-ile HTG I 2010. aastal kohaldatud määras (E R, K 27 lk 200-201).

1081. Tulenevalt AS-iga HTG I sõlmitud kaubatasu kokkuleppest ei olnud AS-il Tallinna

Sadam võimalik rakendada E S OÜ-le rendilepingu nr 1781606 29. detsembri 2006 lisa nr 5

p-s 1 (rendilepingu p 7.3.5) kokkulepitud kaubatasu määra ka 2011. aastal. Üürilepingu nr

12110 (selle üürilepingu alla ühendati ka rendileping nr 4481601, vt T 6 lk 80 asuv

preambula) 11.03.2011 lisaga nr 3 (T 6 lk 101) lepiti kokku 2011 AS HTG I poolt tasumisele

kuuluv kaubatasu määr 2.62 eurot (s.o 41 krooni), mis oli 0.77 eurot (s.o 12 krooni) madalam

kui rendilepingu 1781606 29.12.2006 lisas nr 5 kokkulepitud E S OÜ poolt 2011. aastaks

kokkulepitud kaubatasu 3.39 eurot (s.o 53 krooni). Üksnes tingituna AS-iga HTG I sõlmitud

kaubatasu kokkuleppest, millega 2011.a kaubatasu jäeti jällegi 2009.a tasemele, rakendas AS

Tallinna Sadam E S OÜ-le 2011. aasta kaubatasu määras 2.62 eurot (s.o AS-ile HTG I 2011

kohaldatud määras).

1082. Tulenevalt AS-iga HTG I sõlmitud kaubatasu kokkuleppest ei olnud AS-il Tallinna

Sadam võimalik rakendada E S OÜ-le rendilepingu 1781606 29.12.2006 lisa nr 5 p-s 1

(rendilepingu p 7.3.6) kokkulepitud kaubatasu määra ka 2012. aastal. Üürilepingu nr 12110

16. veebruari 2012 lisaga nr 4 (T 6 lk 102) lepiti kokku mh 2012. aasta AS HTG I poolt

tasumisele kuuluv kaubatasu määr 3.00 eurot, mis oli 0.77 eurot madalam kui rendilepingu

1781606 29. detsembri 2006 lisas nr 5 kokkulepitud E S OÜ-ga alates 2012. aastast

kokkulepitud kaubatasu 3.77 eurot (s.o 59 krooni). Üksnes tingituna AS-iga HTG I sõlmitud

kaubatasu kokkuleppest, millega 2012. aasta kaubatasu lepiti kokku määras 3.00 eurot,

edastas AS Tallinna Sadam 20. veebruari 2012 kirjaga nr 15-7/12-328/940 (T 5 lk 125) E S

OÜ-le teate kaubatasu rakendamisest 2012 määras 3.00 eurot (s.o AS-ile HTG I 2012. a

kohaldatud määras).

1083. Märgitu tuleneb ka tunnistajate E R ja M S ütlustest (K 27 lk 201-202, K 38 lk 42 pö).

1084. Edasiselt pidasid M S ja E R 2013. ja 2014. aastal kehtestatavate kaubatasude osas E S

OÜ-ga läbirääkimisi, kuivõrd ühepoolselt puudus AS-l Tallinna Sadam õigus neid enda

soovitud suuruses muuta (T 6 lk 102, T 5 lk 126-131) ning lõppeks olid kaubatasud jätkuvalt

seotud HTG I AS-le määratavate tasudega (M S K 38 lk 42-43, E R K 27 lk 202)

1085. Kohus ei ole tuvastanud AK ega A Ki poolset sekkumist/mõjutamist kaubatasumäärade

lepingute sõlmimisel, mistõttu ka selles osas on esitatud süüdistus alusetu.

1086. Seega leiab kohus, et majanduslikult põhjendamatute lepingute sõlmimises on esitatud

süüdistus alusetu.

7.4.2.4. Paldiski Lõunasadam

1087. A K, E R ning L V ütlustest tuleneb üheselt, et süüdistuse perioodil puudus Paldiski

Lõunasadamas täielikult konkurents, pooled ruumid olid tühjad, sest soovijaid ei olnud.

Nõudlus oli väga madal (K 23 lk 127-128, K 27 lk 231-232, K 23 lk 140-141). Antud asjaolu

prokuratuur vaidlustanud ei ole.

1088. Paldiski Lõunasadamasse puutuvalt oli etteheide ka teiste pakkujate välja selgitamata

jätmises.

1089. Tulenevalt rendilepingu nr 5402997, 10. aprilli 2006 lisa 25 ja selle p-st 1 (T 3 lk 53)

ning selle lisaks oleva plaanimaterjalist (A 2 lk 229) oli E T AS-i kasutuses oleva laoplatsi nr

11 ja lao nr 4 (turbaladu) alune kogupind kokku 10 867 m2 (7850 m2 + 3017 m2; T 3 lk 38-43).

Süüdistuses kajastatud lisad on seotud E T AS puidupelletite töötlemiseks vajaliku kahe lao

ehitamisega juba E T AS-i senises kasutuses oleva laoplatsi nr 11 ja lao nr 4 (turbalao)

asukohaga.

1090. Rendilepingu nr 5402997 19. juuli 2011 lisa 30 punktis 4 leppisid pooled kokku, et lao

nr 4 alune pind liidetakse laoplatsi nr 11 territooriumiga ning laoplatsi nr 11 uueks täpsustatud

suuruseks on 10 898 m2. Sama lisa punktis 5 leppisid pooled kokku, et E T AS projekteerib ja

ehitab laoplatsile nr 11 omal kulul puidupelletite kinniseks ladustamiseks kaks 2700 m2

suurust ladu. Sama nähtub ka rendilepingu nr 5402997 19. juuli 2011 lisale 30 lisatud

plaanimaterjalilt (T 3 lk 81).

1091. Kohus on seega tuvastanud, et tegemist oli E T AS kasutuses oleva territooriumiga,

kuhu sooviti (ja rajati) laoplats, mistõttu etteheited teiste pakkujate väljaselgitamiseks on

mõistetamatud. Sisustamata on, mida AK ja/või A K pidanuks välja selgitama olukorras, kus

E T AS soovis enda üüritud pinnale rajada vajalikud ehitised. Olukorras, kus lepingutes

kajastatud objektid olid E T AS renditud, ei ole sisustatud süüdistuses etteheidet selles, et:“ ei

selgitanud välja teisi võimalikke pakkujaid“, kuivõrd arusaamatuks jääb/sisustama on, kuidas

taolises olukorras keegi teine saanuks soodsamalt või üldse E T AS kasutuses oleval maa- alal

tegutsema tulla.

1092. Taoliste tõendite põhjal jääb kohtule esitatud süüdistus selles, et nii AK kui ka A K ei

selgitanud välja AS- le Tallinn Sadam soodsaimat lahendust, arusaamatuks. Tunnistajate

ütlustest tuleneb, et nõudlus puudus. Mida täpselt juhatus oleks pidanud soodsama lahenduse

väljaselgitamiseks tegema või mis see soodsam lahendus oleks pidanud olema, süüdistusest ei

nähtu. Taolisi asjaolusid ei nähtu ka tunnistajate ütlustest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et

süüdistus Paldiski lõunasadama osas sõlmitud lepingute ja lisade puhul soodsama olukorra

välja selgitamata jätmises, dokumentatsiooni puudumises, et leping on Tallinna Sadama

huvides või kuluanalüüsi tegemata jätmises, on alusetu ja sisustamata.

1093. Eeltoodust tulenevalt on süüdistuses kajastatud etteheited majanduslikult

põhjendamatute lepingute sõlmimises (üürilepingu nr 5122903, üürileping nr 12110,

üürileping nr 08011, rendilepingu nr 1781606 lisa nr 6, 7, 8, 9, üürileping nr 3801606,

üürileping nr 11109, üürileping nr 12110, üürileping nr 08011, rendileping nr 5402997, lisad

27-36, 07.04.2009 kiri, koostööleping nr 5412997, lisa 18, rendileping 5462901, rendileping

nr 2432998, rendileping nr 6322902, rendileping nr 1722903) ja teiste pakkujate välja

selgitamata jätmises ka Paldiski lõunasadamaga seoses alusetud.

7.4.2.5. Nõukogu

1094. 12.06.2009. a lepingu nr 5402997 (T 4 lk 58-80) punkti 6.1. kohaselt on hoonestusõigus

seatud tähtajaga kuni 01.07.2045.a.. Süüdistusakti p -st 2.3.1.3.8, et lepingu tähtaeg on

01.07.2045 ning see on sõlmitud AS Tallinna Sadam 16.12.2008 nõukogu otsuse alusel.

19.07.2011 lisaga nr 30 ei muudetud 12.06.2009 lepingu p-i 6.1, vaid lepingu p-i 3.9. Lepingu

lõpptähtaega keegi muutnud seega ei ole ning leping on sõlmitud nõukogu heakskiidul.

1095. AS- i Tallinna Sadam juhatus ei pidanud esitama nõukogule kinnitamiseks üüri- ja/või

rendilepinguid ning nende (kehtivuse tähtaegade) muudatusi. Märgitu tuleneb mh K V

ütlustest (K 28 lk 223), mis läheb kokku ka tema enda saadetud e-kirjaga (A 7 lk 202).

1096. Siseauditi osakonna 2013. a tegevusaruande (A 3 lk 127-130) selle kohta, et seadusest

tulenevalt:“/../ peab nõukogu kooskõlastama kõik hoonestusõiguse seadmise tehingud

(kinnisasja ja registrisse kantud vallasasja koormamine). Samas võib esineda juhtumeid, kus

vara koormatakse üürilepinguga, mis omab sarnast mõju hoonestusõiguse seadmisega (nt

üürilepingu tähtaeg 10 ja enam aastat), aga lepingu liigist tulenevalt nõukogu kooskõlastus

nõutav ei ole/../“, võttis nõukogu teadmiseks 11.03.2014. a koosolekul (T 24 lk 74-81)

1097. N S on kinnitanud, et nõukogusse toodi hoonestusõiguse lepingud, mis olid seotud nt

36 või 49 aasta tähtajaga, kuid üüri- või koostöölepingute sõlmimine ei olnud nõukogu

pädevuses (K 46 lk 20).

1098. 13.09.2005. a toimunud koosolekul informeeris juhatus nõukogu, et E T AS on seadnud

maade vahetamise teostamise tingimuseks temaga sõlmitud rendilepingu tähtaja pikendamise,

ning alles seejärel pikendati 15.09.2005. a lisaga nr 24 rendilepingu tähtaega 11.08.2033.

aastani (A 2 lk 220-222, T 3 lk 50-51). Samuti küsis juhatus nõukogult 16.12.2008. a

koosolekul nõusoleku uute laoplatside E T AS-i kasutusse andmiseks 36 aastaks rendilepingu

või hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel ning alles seejärel pikendati 14.02.2009. a lisaga

nr 27 kahe laoplatsi osas rendilepingu tähtaega kuni 01.07.2045. aastani (T 4 lk 58-80; T 3 lk

63-65).

1099. Üürilepingu nr 12110 osas on süüdistuses märgitud: “Samuti ei ole üürilepingus nr

12110 nimetatud vara kasutusse andmise kohta AS Tallinna Sadam nõukogu otsust.“.

Üürilepingu nr 08011 süüdistuses on tekst: „kuna lepinguga koormati AS-ile Tallinna Sadam

kuuluvat kinnisvara (kinnisasja osa üürile andmine), siis oleks olnud vajalik nõukogu

nõusolek, mis aga puudus, rikkudes ÄS § 317 lg 1 p3 nõuet“. Viidatud koosseis sätestab

nõukogu nõusoleku vajalikkuse.

1100. Ühestki dokumendist ega tunnistajate ütlustest ei tulene, et AK ja/või A K

teadlikult/tahtlikult jätnuks nõukogu heakskiidu küsimata eesmärgiga tehingut nõukogu eest

varjata vms põhjusel, mis oleks seostatav võimaliku ebaõiguskokkuleppega. Taolisi asjaolusid

ei ole tõendatud.

1101. Seega on ühel juhul nõusoleku heakskiit olemas olnud ja teisel juhul polnud seda

taolisel kujul vaja, mistõttu leiab kohus, et tegemist on alusetute süüdistusega.

7.4.2.6. Hankekordade rikkumised

1102. Tolleaegse RHS rikkumistega on prokuratuur seostanud lepingu nr 5402997 lisa nr 30

(millega muudeti konkreetsete laoplatside koosseisu, tähtaega ja kohustus tagada sildumise ja

tonnaažitasu), üürileping nr 12110 (liideti tervikuks varasemalt sõlmitud lepingud nr 4401602

ja 4481601, millega mh anti HTG I AS kasutusse hooned jm ruumid, ning hilisemate lisadega

täpsustati hindu, ruume) ja rendilepingu nr 1781606 (esialgu sõlmitud sadama ruumide

üürimise ja Steenuse osutamiseks, lisadega muudetud kaubatasu määra, mahtusid,

täpsustatud/muudetud objekte (ruume).

1103. Rendilepingu 5402997 19.07.2011 kokkuleppe nr 30, üürilepingu nr 12110 ja

rendilepingu nr 1781606 peamine eesmärk on prokuratuuri hinnangul sadama opereerimine

RHS § 89 mõttes (sadamatega seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimine

sadamateenuste osutamiseks veetranspordi ettevõtjatele). Kaubateenuse näol on tegemist CPV

määruses nimetatud teenusega (CPV 63720000-2 veetranspordi tugiteenused). Selline teenus

on üks peamistest sadama toimimist tagavatest teenustest, mistõttu on AS Tallinna Sadam

kohustatud laevade laadimise ja lossimise teenust pakkuma veetranspordiettevõtjatele ise või

tagama teenuse pakkumise läbi kolmanda isiku.

1104. AS Tallinna Sadam on kaubateenuse osutamise õiguse andnud lepinguga üle rentnikele

mistõttu on prokuratuuri hinnangul olemuselt tegemist teenuste kontsessiooniga. Lepingu

sõlmimise ajal kehtinud RHS reguleeris teenuste kontsessioonilepingute sõlmimist, mistõttu

allus tehing tervikuna RHS-is sätestatud menetluskorrale. Lepingu lisa sõlmimise ajal

kehtinud RHS § 17 lg 4 alusel pidi hankija teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel lähtuma

RHS-is sätestatud üldpõhimõtetest tulenevalt RHS § -st 3.

1105. AK ja A K pidanuks tagama, et AS-s Tallinna Sadam järgitaks seadusi, teisi õigusakte

ning TS sisekordasid. A K ja AK võtsid vastu otsuse ning aktsepteerisid olukorda, milles

teenuse osutaja leidmisel ei järgita RHS nõudeid ning sõlmisid ebaseadusliku otselepingud.

1106. Taoliselt tuleb tuvastada, kas tegemist oli RHS-s sätestatud kontsessioonilepinguga

(vm) ning kas A K ja AK pidid tagama RHS järgimise ning aktsepteerid olukorda, millises

jäeti RHS järgimata ja sõlmiti otselepingud. Kuid lisaks sellele on vajalik tuvastada otsene

seos ebaõiguskokkuleppe ja toimepandud rikkumise vahel.

1107. RHS § 4 p 13 tähenduses on kontsessioonileping ühe või mitme ettevõtja ja ühe või

mitme hankija vahel sõlmitud hankeleping, mille puhul kontsessionääri tasu seisneb kas ainult

õiguses ehitist ekspluateerida või teenust osutada või selles õiguses koos rahalise maksega ja

nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile.

1108. AS Tallinna Sadam 15.03.2019.a kirjast nähtub, et kuni 2018 aastani on AS Tallinna

Sadam sõlminud ühe kontsessioonilepingu riigihanke „Tasulise parkimisteenuse korraldamine

Vanasadama alal“ (A 5 lk 127) ehk ei ole AS Tallinna Sadam ise ei siis ega ka peale

süüdistuse esitamise perioodi lepingu nr 5402997 lisa nr 30, üürilepingut nr 12110 ja

rendilepingut nr 1781606 kontsessioonlepinguteks pidanud. Süüdistuse perioodil mõistsid

olukorda taoliselt ka E R ja T T (K 27 lk 235 pö, K 31 lk 16 pö, e-kirjavahetus 6-8.06.2017, A

2 lk 228). E R ütluste kohaselt tema töötamise ajal ühtegi kontsessioonilepingut ei sõlmitud

ning lepingud oli seaduslikult sõlmitud (K 27 lk 193-193 pö, K 27 lk 218 pö).

1109. Süüdistuses kajastatud 19.07.2011 lisas 30 lepiti kokku puidupelletite kaubatasu määr ja

garanteeritud kogust ületava kaubatasu määr, mis aga olid identsed koostöölepingus nr

5142997 kokkulepitud kaubatasu määra ja kohustuslikku kaubakogust ületava kaubatasu

määraga. Eeltoodu on tõendatud kaitsja esitatud AS-i Tallinna Sadam 01.02.2012 kirjaga nr 1-

7/12-174/664 „Rendi-, kauba- ja hoonestusõiguse tasu määrade korrigeerimine“, mille

kohaselt on eelnimetatud indekseeritud kaubatasu määrad mõlemal juhul identsed – vastavalt

0.286 ja 0.173 eurot (A 2 lk 227, p 4.1.1, 228, 228 pö).

1110. Seega, 19.07.2011 kokkuleppega ei ole AS Tallinna Sadam andnud E T AS-le (uut)

õigust osutada Paldiski lõunasadamas kaubateenuseid (kontsessiooni). Taoline õigus tulenes

esialgsest, 11.08.1997 L OÜ -ga (E T AS tolleaegne ärinimi) sõlmitud koostöölepingust nr

5412997 (T 3 lk 101, p 1.2; E R, K 27 lk 246).

1111. Prokuratuuri süüdistuses viidatud rendilepingus 5402997 (T 3 lk 77-80) on sätestatud

operaatori enda toodud kauba töötlemine ladudes, mis olid juba E T AS valduses (E R ütlused,

K 27 lk 219, T T ütlused, K 31 lk 16pö).

1112. Taoliselt on õiguse kaubateenuseid osutada andnud AS Tallinna Sadam juba esialgse

lepinguga, mitte süüdistuses kajastatud lisaga nr 30 ning kõne all on operaatori enda kauba

töötlemine ladudes, mitte kaubateenuse osutamine laevaettevõtjatele kui sadama

opereerimisteenuse ühe osaga.

1113. Seega ei andnud AS Tallinna Sadam 19.07.2011 lepingulisa nr 30 sõlmimisega E T AS-

ile mingit uut õigust või kontsessiooni osutada Paldiski lõunasadamas laevaettevõtjatele

kaubateenuseid.

1114. Kaitsjate sõnul puudub vaidlus, et rendilepingu 1781606 sõlmimisele eelnevalt olid:

a) E filiaal ja S AS sõlminud E S OÜ-ga lepingu Si-, hoiustamis- ja

liikluskorraldusteenuste osutamiseks Vanasadamas,

b) E filiaal ja S AS olid taotlenud AS-ilt Tallinna Sadam vastava lepingu sõlmimist E S

OÜ-ga ning

c) AS Tallinna Sadam oli avaldanud V, et viimase poolt uue Sifirmaga lepingu

sõlmimisel ei tee AS Tallinn Sadam takistusi sellise Sifirma tegutsemisele

Vanasadamas.

1115. Vanasadamas tegutsevad ja Tiga mitteseotud laevaliinide operaatorfirmad soovisid Si (ja

sildumise teenust) osta Tiga mitteseotud äriühingult ehk mitte HTG I AS-lt (E R, K 27 lk

191).

1116. Tiga mitteseotud laevaliinide operaatorfirmad soovisid lepingut sõlmida sadamas

tegutseva E S OÜ-ga (A 3 lk 113- 116) ning AS- l Tallinna Sadam puudus alus keeldumiseks

(M S, K 38 lk 40, K 38 lk 40-40pö, E R, K 27 lk 239-239pö, K 27 lk 191pö, 192, A 3 lk 117).

Lepingud ka sõlmiti (A 3 lk 118, A 3 lk 122-124), millest teavitati ka AS Tallinna Sadam

nõukogu (E R, K 27 lk 192pö). AS Tallinna Sadam ei teinud mistahes nõuetele vastavale

ettevõttele takistusi teenust osutada (A 3 lk 119-121).

1117. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt kohtles AS Tallinna Sadam HTG I AS ja E S

OÜ-d samadel asjaoludel samamoodi, olles sealjuures seotud laevaliinide operaatori valikuga

(E R, K 27 lk 193).

1118. Seega, erinevalt prokuratuuri väidetust, rendilepingu 1781606 sõlmimisel 2006. a mais

ega selle lisa nr 6 sõlmimisel 2010. a jaanuaris olid laevaliinid endale AS-st Tallinna Sadam

sõltumatult sõlminud lepingud E S OÜ-ga. AS Tallinna Sadam oli kohustatud tagama

laevaliinide poolt nimetatud ettevõttele E S OÜ-le ligipääsu Vanasadama infrastruktuurile AS-

iga HTG I pakututega samadel tingimustel. Taoliselt ei näe kohus mingisugustki seost

hankekorra võimalikes rikkumistes ebaõiguskokkuleppega, kuivõrd ebaõiguskokkuleppe

üheks osaks ei ole süüdistuse kohaselt A Ki ja AK poolt laevaliinide mõjutamine lepingu

sõlmimiseni E S OÜ-ga.

1119. Üürilepingu nr 12110 puhul on RHS ja hankekorra etteheited A Kile ja AKle selles, et

nad lepingu sõlmimise kui pikendamise eelselt võtsid vastu otsuse, et teenuse osutaja

leidmiseks ei korraldata hanget ega konkurssi.

1120. Tähele tuleb panna, et antud üürilepinguga on moodustatud tervik juba 2001 ja 2002

sõlmitud erinevate lepingutega (rendileping nr 4401602 ja 4481601, T 6 lk 27-40, T 6 lk 1- 5)

ehk kaks juba kehtivat lepingut liideti nö kokku. Tunnistajad kinnitavad, et lepingud sooviti

ühendada ja kaasajastada ning taaskord viidatakse majanduskriisile, AS T G mõjule lepingute

sõlmimisel. Samuti on esialgne õigus kaupa käidelda üle antud juba esialgsete lepingutega,

mis tähendab et tegelikkuses sisuliselt uut õigust ei ole antud. Lepingute pikendamise alused

tulenesid esialgu sõlmitud lepingutest. Huvi lepinguid pikendada oli mõlemapoolne, algatus

tuli AS Tallinna Sadam poolt.

1121. Samuti, arvestades etteheidetud lepingute sisudega, nõustub kohus kaitsjaga selles, et

tegemist ei ole kontsessioonlepinguga, vaid segatüüpi lepinguga, mille määratlemiseks, tuleb

tuvastada lepingu põhi- ja kõrvalosa. Kõnealustes lepingutes käsitletakse valdavalt üürimisega

seotud asjaolusid, kaubakäitlemine jm kaubaga seonduv on kõrvalosa. Kohus nõustub

kaitsjaga, et sellest tulenevalt, direktiivi 2004/17/EÜ artikli 9 lõike 1 kohaselt, vastab mitut

tegevust hõlmav leping eeskirjadele, mida rakendatakse lepingu peamiseks eesmärgiks oleva

tegevus puhul, mistõttu direktiivi 2004/17/EÜ punkti 33 kohaselt ei kohaldata kinnisvara

rentimisele ja muudele kinnisvaraga seotud õiguste omandamisele hankelepingute sõlmimise

korda. Seega ei eeldanud ka lepingute pikendamine riigihankemenetluse läbiviimist.

1122. Rendilepingu nr 1781606 pikendamisel 20.01.2010 ei toimunud AS i Tallinna Sadam

hankekorra rikkumist või pädevuse kuritarvitamist seoses sellega, et AK ja A K ei avanud

lepingut konkurentsile.

1123. Töövõtulepingu nr 24110 (süüdistuse punktid 2.3.1.9 ja 3.1.2.1.9) etteheide on

ühekordse täiendava tasu maksmine, mis ei olnud hanketingimustes- ega lepingus ettenähtud.

Tõepoolest taolist tingimust hankeleping ette ei näinud.

1124. Vaidlus puudub selles, et riigihanke läbiviimise kohustus puudus.

1125. Kaitsja leiab, et esines VÕS § 97 lg 1 ja 2 toodud asjaolu. E T AS-il kui kahjustatud

lepingupoolel oli õigus nõuda AS-ilt Tallinna Sadam lepingu tasu ühekordset muutmist poolte

kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. AS-i Tallinna Sadam 06.01.2011 kirjaga nr 10

411/116 (T 4 lk 129) antud juhatuse liikme A Ki nõustumus detsembrikuu tasu ühekordseks

suurendamiseks ei rikkunud prokuratuuri viidatud hangete korda ega juhatuse liikme

hoolsuskohustust, vaid selline tegevus lähtus ja oli kooskõlas võlaõigusseadusega, kuivõrd

erakorralistest ilmastikutingimustest tingitud ühekordne lisakulude aktsepteerimine

detsembris 2010. aastal käsitletav hankelepingu ja/või lihthanke tingimuste rikkumisena, vaid

tegemist oli VÕS § 97 järgse kohustuse täitmisega AS Tallinna Sadam poolt.

1126. Kaitsja on tõendanud, et E T AS pöördus 21. detsembris 2010 AS Tallinna Sadam poole

seoses erakordse lumesaju, torm Monika esinemisega, mis on kaasa toonud 70% rohkem

inim- ja tehnikatöötunde jms (T 4 lk 111-117). Vaidlus puudub torm Monika asetleidmises ja

ulatuses (A 3 lk 100-106). Taoliselt tuleb kohtul nõustuda kaitsja väitega, et juunis 2010

lepingu sõlmimisel ei olnud võimalik ettenäha 09. detsembri 2010 Pakri poolsaare nn

lumetormi Monika mõju alla sattumist. Kaitsja väidab ka seda, et ettepaneku tagasilükkamise

korral oleks AS Tallinna Sadam riskinud lepingu lõppemisega VÕS § 97 lg 5 alusel. See oleks

toonud kaasa vajaduse uue hanke korraldamiseks, koristustööde operatiivse teostamise

peatumise ning kokkuvõttes põhjustanud AS-ile Tallinna Sadam kordades suuremaid kulutusi

võrreldes E T AS-ile täiendavalt tasutud 5 320,64 euro suuruse summaga.

1127. Kohus leiab, et ühekordse tasu hüvitamine on VÕS § 97 lg 1 ja 2 alusel antud olukorras

lubatav ning oli AS-le Tallinna Sadam kasumlikum, kuivõrd prokuratuur ei ole ümber lükanud

kaitsja väidet, et lepingu lõpetamine olnuks AS-le Tallinna Sadam kahju(m)likum.

1128. Puutuvalt prokuratuuri esitatud etteheitesse, et leping ei näinud ette tasu muutmist ning

praegusel juhul tasuti E T AS-le rohkem, kui oleks tasutud siis, kui võitjaks oleks osutunud

SE OÜ pakkumine, leiab kohus, et viimane osa ei oma puutuvust süüdistusse, kuivõrd kõne

all saab olla üksnes lepingu muutmine ja selle õiguspärasus.

1129. E T AS pöördus 02. mai 2011 kirjaga nr 1-06V/ET-022 AS-i Tallinna Sadam poole

töövõtulepingus 24110 toodud tasu tõstmiseks arvates 1. maist 2011 15% võrra, põhjendades

seda eelkõige kütuse hinna tõusuga (T 4 lk 130).

1130. Kaitsja märgib, et statistikaameti avaliku andmebaasi KE08 väljatrükist lehelt

https://www.stat.ee/34172 (A 3 lk 111-112) ja vastusest (A 3 lk 107-110) nähtub, et

Statistikaameti poolt ettevõtetes tarbitud diislikütuse keskmine maksumus sellise statistika

kogumise kogu perioodil (1999-2016) on olnud ajalooliselt kõige kõrgem just 2011. aastal

(1160.01 eurot) ning kolme aasta keskmiselt kõige kõrgem (s.o 1145.43 eurot) just perioodil

2011-2013 (s.o töövõtulepingu nr 24110 06.06.2011 lisa nr 3 sõlmimisest kuni töövõtulepingu

nr 24110 täitmise lõppemiseni 22.06.2013).

1131. Töövõtulepingu 24110 06.06.2011 lisa nr 3 (T 4 lk 133) sõlmimisele eelnevalt on AS

Tallinna Sadam kütusehinna muutusega seonduvaid asjaolusid kontrollinud. Nii on Paldiski

lõunasadama hooldusgrupi juhataja R K teinud hooldusosakonna juhatajale 10.05.2011

arvestuse (T 4 lk 131), millest muuhulgas nähtub, et kütuse hind on tõusnud lepingu

sõlmimisest kuni 30.04.2011 19,51% ning lepingutasu tõstmine E T AS-ile 15% võrra on

põhjendatud. Eeltoodu põhjal on AS-i Tallinna Sadam töötaja koostanud ja hooldusosakonna

juhataja M P allkirjastanud 12.05.2011 esildise (T 46 lk 178) juhatuse liikmele A Kile, milles

taotletakse luba lepingutasu tõstmiseks 15%. Samast nähtub, et A K on ettepanekuga

nõustunud ning edastanud esildise õigusosakonna juhataja T Tle lepingulisa

ettevalmistamiseks. L V kinnitab oma ütlustes seda ja lisab, et tema toetas ettepanekut (K 23

lk 157-157 pö). A Ki ja AK mõjutust tunnistajate ütlustest ei tulene.

1132. Kaitsja viitab E Ti õigusele keeldumise korral VÕS § 97 lg 5 või VÕS § 196 lg 1 alusel

üles öelda, millega oleks AS-le Tallinna Sadam kaasnenud uue hanke väljakuulutamise

ebamugavus. 2013 aastal sama teenusele hanke pakkumuste esitamisest nähtub, et E T AS

enda pakkumine ületas töövõtulepingu nr 24110 lisas nr 3 kokkulepitud uut tasu 27, 2% ning

teise pakkuja tasu ületas seda 206, 1% (T 4 lk 151).

1133. Arvestades, et kütusehind oli reaalselt tõusnud, on põhjendatud kahtlus, et uued

hankepakkumused olnuksid kallimad E T AS algsest pakkumisest, mistõttu olenemata sellest,

et hankelepingu p 7.1 ja 7.3 taolist muudatust ette ei näinud, tuleb möönda, et tegemist võis

olla AS-le Tallinna Sadam kasumlikuma muudatusega kui uue hanke väljakuulutamise

tulemina saadav lepingutasu.

1134. Prokuratuuri etteheide seisneb ebavõrdses kohtlemises, kuid samas arvestades kütuse

hinna tõusu ei saa tõsikindlalt väita, et tol ajahetkel teiseks jäänud pakkuja ei oleks sama

taotlust esitanud või veel enam, et uue hanke väljakuulutamisel, uute kütusehindadega,

tulnuks teistelt pakkujatel madalamad pakkumised. Taoliselt leiab kohus, et ebavõrdse

kohtlemise osas tõendid puuduvad. Ei ole ka korrektne võrrelda esialgset pakkumust

võimaliku uue hankepakkumusega, kui on tõendatud, et kütusehind oli uue pakkumuse

esitamise ajaks tõusnud. Olukord, milles esitati esialgsed pakkumused ei saaks olla sama, kui

uued esitatavad pakkumused.

1135. AS Tallinna sadam hankekorra p 2.1.3. praegusel juhul ei kohaldu, kuivõrd see

reguleerib teist olukorda. Ebavõrdne kohtlemine saab kõne alla tulla selles, et hanke

pakkumuste tegemisel ei olnud osalistel võrdseid võimalusi. Praegusel juhul on küsimus

hankelepingu muutmise õiguspärasusest või tühisusest ja uue hanke väljakuulutamise

vajalikkusest. Taolist etteheidet süüdistus ei sisalda.

1136. Lõppeks tuleb nõustuda sellega, et töövõtulepingu nr 24110 lisa nr 3 (A 1 lk 196-198)

oli ettevalmistatud, kooskõlastatud ja allkirjastatud vastavalt Tehingute tegemise korrale,

millest ei nähtu keeldumist või muid märkusi. Märgitu viib küsimuseni, et milles siis AK ja A

K pädevust kuritarvitasid, kuivõrd pole tõendatud, et neil olnuks teadmine, et antud olukorras

tuleb korraldada uus hange, mitte sõlmida lepingu muudatus.

1137. Seega on kohus tuvastanud, et rikuti hankelepingu tingimust, kuid esitatud süüdistuse

kontekstis (arvestasid äriühingute huve, jättes tahaplaanile AS Tallinna Sadam huvid) ei oma

hankekorra rikkumine ebaõiguskokkuleppega puutuvust, sest on põhjendatud kahtlus, et see

oli mitte ainult äripartnerile, vaid ka AS-le Tallinna Sadam soodne lahendus.

1138. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et olukorras, kus õigusosakonna juhataja kui

õigusteadmistega isik pidas otselepingute (ilma RHS-ta) sõlmimisi seaduslikuks ja

õiguspäraseks ei ole prokuratuur tõendanud, mis asjaoludel pidanuksid AK ja A K teadma, et

süüdistuses kajastatud lepingu muudatuste sõlmimise eelselt tuleb rakendada RHS

menetluskorda. Ühestki tõendist ei nähtu, et A K või AK antud lepingute puhul mõjutanuks

toimunut ise selliselt, et ebaõiguskokkuleppega seoses RHS ei järgitaks. Taoliselt ei oma

tegelikkuses mingisugustki tähtsust, kas tegemist oli raam- või kontsessioonlepinguga RHS

mõistes, vaid oluline on, kas antud rikkumine leidis aset seoses ebaõiguskokkuleppega ja on

omistatav AKle ja/või A Kile. Ükski uuritud tõend ei kinnita seost hangete korraldamata

jätmise ja sõlmitud ebaõiguskokkuleppe vahel.

7.4.2.7. Rikkumise kirjelduseta lepingud

1139. AS Tallinna Sadama ja E T AS vahel on süüdistuses etteheidetud järgmiste Paldiski

Lõunasadamaga seotud lepingute sõlmimine ja muutmine 12.06.2009 Hoonestusõiguse,

reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu. Lepingu kohaselt

annab AS Tallinna Sadam E T AS-ile hoonestusõiguse kinnistule suurusega 4015 m2 tähtajaga

kuni 01. juuli 2045. Leping on sõlmitud AS Tallinna Sadam 16. detsembri 2008 nõukogu

otsuse alusel (süüdistuse p 2.3.1.3.8, T 4 lk 58-77); töövõtulepingus nr 19913 (süüdistuse p

2.3.1.3.10, T 4 lk 138-143) on kirjeldatud riigihanke tulemusena madalaima pakkujaga

lepingu sõlmimine ja 31. märtsi 2014 hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja

ostueesõiguse seadmise leping; Hoonestusõigusele hüpoteegi seadmise leping ning

asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (süüdistuse p 2.3.1.3.11, T 4 lk 81-101).

1140. HTG I AS-ga on Tallinna Sadama ja HTG I AS vahelise lepingu nr 4481601 lisad nr 39-

43 (süüdistuse p 3.2.2.1.1,T 6 lk 1-18, 23, 25, 26) ja Tallinna Sadama ja HTG I AS vahelise

lepingu nr 4481602 lisad nr 24-31 (süüdistuse p 3.2.2.1.2, T 6 lk 27-41, 43-45, 48-49, 5153)

puhul kirjeldatud üksnes lepingute/lisade sisu, kuid puudub rikkumise kirjeldus. Samuti ei ole

lepingu nr 4481601 lisa nr 39 ja lepingu nr 4481602 lisasid nr 24, 26, 27, 28 AK

allkirjastanud.

1141. Süüdistuse ülesehitusest tulenevalt tuleks lugeda vastusooritusteoks kõiki märgitud

lepingute/muudatuste sõlmimisi, kuivõrd süüdistuses on väljatoodud äriühingute huvide

ebaõiguskokkuleppe kohane eelistamine AS Tallinna Sadam huvidele ning teatud

lepingud/muudatused on väljatoodud koos nende sõlmimisega kaasnenud rikkumistega,

samas, kui teatud lepingute/rikkumiste puhul on piirdutud nende nimetamise või lepingu/lisa

kirjeldamisega. Viimasel juhul leiab kohus, et süüdistus on puudulikult sisustatud. Ainuüksi

asjaolu, et teatud leping/pikendamine vms on sõlmitud ei saa olla ebaõiguskokkuleppe osaks,

kuivõrd on tuvastatud, et süüdistust läbivatel äriühingutel on pikaajalised suhted ja eelnevad

lepingud AS-ga Tallinna Sadam. Taoliselt ei ole võimalik aru saada, mis asjaoludel taolise

lepingu sõlmimist/pikendamist tuleks ebaõiguskokuleppe osaks lugeda. Ükski tunnistaja ega

kirjalik tõend ei viita antud lepingute puhul nende sõlmimisele/pikendamisele tulenevalt

mingist ebaõiguskokkuleppest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegemist on selles osas

alusetute süüdistustega.

7.4.3. Sildumise teenuse lepingud

7.4.3.1. Süüdistuse lühikokkuvõte

1142. AS Tallinna Sadam sõlmis sildumise teenusega seoses järgmised lepingud: E T AS

töövõtuleping 1832908 (SA p-d 2.3.1.3.7 ja 3.1.2.1.7, T 4 lk 158-165), HTG I AS

töövõtuleping nr 05409 (T 6 lk 147-154) ja E S OÜ töövõtuleping nr 05509 (p 2.3.1.4.3,

3.1.2.2.3, T 4 lk 191-199).

1143. Võttes kokku sildumise teemaga seotud süüdistuse etteheited on A Kile ja AKle

vastusooritusena etteheidetud järgmist:

a) Otsustust, et AS Tallinna Sadam loobub ise sildumise teenuse osutamisest ja hakkab

seda sisse ostma;

b) Otsustust, et sildumise teenusepakkujateks saavad olema riigihanget ja tavahanget

korraldamata, otselepingute alusel HTG I AS, E S OÜ ja E T AS;

c) Lepingute sõlmimist kuluarvestusi tegemata, kahjumlikult AS-le Tallinna Sadam,

sealjuures lepingumahu jätmist RHS sätestatud piirmäärast madalamaks:

a.

E T AS- ga 65%, 75% ja 95% suurustes tasumäärades kokkuleppides, kui

kasumlikkuse piirmäär AS-le Tallinna Sadama oli vähem kui 65%.

b. HTG I AS- ga 75% suuruses tasumääras kokkuleppides, kui kasumlikkuse

piirmäär AS-le Tallinna Sadam olnuks 55%;

c.

E S OÜ-ga 75% suuruses tasumääras kokkuleppides, kui kasumlikkuse

piirmäär AS- le Tallinna Sadam olnuks 55%.

1144. E S on (K 46 lk 188-222) selgitanud, et emaettevõte T G AS oli juba enne tema poolt

AS HTG I juhtima hakkamist pöördunud AS Tallinna Sadam poole ja andnud teada, et kuna

AS T G on suuteline ise sildumist oma laevastikule teostama, siis ei soovita seda teenust

sadamalt sisse osta. Lõpuks tuldigi AS Sadam poolt Tile vastu ja sildumisteenus anti Ti

tütarettevõttest Sfirmale üle tingimusel, et 25% puhaskasumit saab AS Tallinna Sadam endale,

mis võimaldas sadamal vabaneda ka omakorda ca 40-st töötajast ja sellega seoses ka nende

ülalpidamisega seotud palgakuludest ja kõikidest muudest kohustustest. E S selgitas, et

2000.aastate lepingutega olid antud kõik sadama rajatised ja hooned AS HTG I rendikoosseisu

ning sel põhjusel ei oleks uuele firmale olnud võimalik vajalikku olmestruktuuri ja baasi anda,

mistõttu oli sadamal võimatu teist operaatorit või firmat sinna sisse (sildumise teenuse

osutamiseks) tuuagi. HTG I AS emaettevõte tahtis tegeleda ainult oma laevastiku ja selle

teenustega. E Se hinnangul oli lõppkokkuvõttes huvi teenuse üleandmiseks AS- le HTG I

mõlemapoolne. Sildumisteenuste lepingu saamine võimaldas tõsta HTG I AS töötajate

töötasu.

1145. Kuivõrd kõne all on AS Tallinna Sadam poolt sõlmitud teenuse määr, siis ei ole HTG I

AS teenuse hinna kujunemine, auditeerimine ega palgasurve käesoleva kohtuasja objektiks,

mistõttu kohus sellel teemal edasiselt ei peatu ega pea sellega seoses esitatud tõendeid

asjakohasteks (A 2 lk 147-164, A7 lk 73-75), mistõttu on tegemist tõendikogumist väljajääva

asjakohatute tõenditega.

1146. Vaidlus puudub selles, et kõik kõnealused lepingud ja lisakokkulepped on läbinud

märkusteta ja eriarvamusteta AS- s Tallinna Sadam kooskõlastuse ringi.

7.4.3.2. Sildumise teenuse sisseostule üleminek

1147. Süüdistuse kohaselt võtsid enne 30.05.2008.a. AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK

ja A K vastu otsuse, et AS Tallinna Sadam ei osuta sildumisteenust ise, vaid hakkab sildumise

teenust sisse ostma. Süüdistus ei märgi nõukogu suuniseid ja AS Tallinna Sadam pikaajalist

strateegiat, mistõttu tuleb süüdistust mõista selliselt, et sildumise teenuse sisseostule üleminek

oli AK ja A Ki iseseisev, äriühingu igapäevase majandustegevuse käigus vastuvõetud otsustus,

mis süüdistuse kohaselt teenis altkäemaksu andjate ehk HTG I AS ja E T AS huve. Taoline

väide ei ole kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud.

1148. Sildumise teenuse sisseostu arutati AS Tallinna Sadam nõukogus aastate vältel ning

tegemist oli üldise kulude kokkuhoiu strateegia ühe osaga, mida pidi ellu viima juhatus.

1149. Vaidlus puudub selles, et HTG I AS-l kui T G AS tütarfirmal oli soov hakata Ti

laevadele sildumise teenust osutama. Nõukogu koosoleku protokollide kohaselt tuli

sildumisteenuse võimalik osutamine jutuks vähemalt alates 16.02.2007. 09.04.2007 protokolli

kohaselt pidi T Grupp AS juhatuse liikmed pöörduma AS Tallinna Sadam juhatuse poole

läbirääkimisteks. HTG I AS poolt on tehtud ettepanekud koostöökokkuleppesse (T 50 lk 55,

63, T 51 lk 35).

1150. Vaidlus puudub ka selles, et Tallinna sadamas oli pikaajaliselt olnud arutelu sildumise

teenuse sisseostuks. Seda ei toetanud sadamakaptenid, kelle vastutusalas sildumise teenus oli,

kuid see oli juhtkonna otsustus kulude kokkuhoiuks. Samuti nähtub üheselt Tallinna sadama

töötajate ütlustest, et loogiliseks peeti seda, et Ti laevadele hakkab sildumise teenust osutama

HTG I AS, teistele E T AS ja E S OÜ (vastavalt Lõuna ja Vanasadamas), kuivõrd üks oli Ti

tütarettevõte ja mõlemad tegutsesid sadamas operaatoritena (L V, K 23 lk 139-140, A M, K 22

lk 67-68, Ü K, K 24 lk 109-110).

1151. N S rääkis AKle ja A Kile soovist tööjõukulusid kokku hoida. Sama kehtis teenuste

sisseostu kohta, kuivõrd ise teenuse osutamine oli tihti kallim. Nõukogu oli teadlik, et

minnakse üle sildumise teenuse sisseostule ja kiitis selle heaks (K 46 lk 20pö-21). Kulude

kokkuhoiu vajadust ja mh sildumise teenuse sisseostu oli käsitletud Tallinna Sadam AS

nõukogu poolt läbi aastate (nt 24. septembri 2004 nõukogu protokoll, p 5; AS Tallinna Sadam

juhatuse 04. novembri 2004 koosoleku protokoll, p 8, AS Tallinna Sadam juhatuse 11.

jaanuari 2005 koosolek, A3 lk 12-37; AS-i Tallinna Sadam nõukogu arutas AS-i Tallinna

Sadam strateegiat 2005-2010, 21. jaanuari 2005 koosolek, A 3 lk 38-43; AS-i Tallinna Sadam

juhatuse 07. märtsi 2005 koosolek, A 3 lk 44-55). Sildumise teenuse sisseostule üleminekuga

seoses oli AS Tallinna Sadam finantsosakonna poolt oli teostatud erinevad analüüsid kulude ja

eelarvega seoses, millised olid esitatud ka nõukogule (T 63 lk 107-154, A 3 lk 90-99, A 4 lk

19-30, 68-104).

1152. Sildumise teenuse sisseostu teema oli juhtkonna tasandil jälgimise all, töögrupi juhiks

oli L V (A 3 lk 56-57, L V ütlused, K 23 lk 148 pö), mistõttu AS Tallinna Sadam juhtkond

arutas Tallinna Sadam AS juhtkonna koosolekutel sildumise teenuse sisseostule üleminekuga

seonduvat, nt 21.10.2008; 03.11.2008; 04.12.2008; 16.12.2008; 14.01.2009; 20.01.2009 (T 7:

lk 161, A p 1; lk 164, A p 2; lk 166, L p 1; lk 169, Ap5; lk 170, L p 1; A 2 lk 40, Ap 4).

1153. Sildumise teenusele sisseostule ülemineku peamiseks sooviks oli kaimadruste vähene

tööajakulu võrreldes neile makstava töötasu jm kaasnevate kuludega, kuivõrd kaimadrused

(nimetatud ka „otsamehed“) muud tööd ei teinud, oli palju ooteaega. Sildumise teenuse

sisseostu aruteludel osalesid ka sadamakaptenid, kelle alluvusse kuulusid seni teenust

osutanud kaimadrused. Tunnistajate ütlustest nähtub, et sildumise teenuse sisseostu teema

erinevate küsimustega tegelesid aktiivselt ka sadamakaptenid (L V ütlused, K 23 lk 147-

147pö, K 23 lk 169, T T ütlused, K 31 lk 11-11pö; A K pöördumine, A 6 lk 182-195, T 14 lk

77-80). Sadamakaptenite esitatud kokkuvõte läks juhtkonnale teadmiseks ja sisaldus ka

hilisemas sadama strateegias.

1154. Esimesena otsustati sildumise teenusele üleminekut katsetada Paldiski Lõunasadamas

seoses sildumiste vähenemisega ja sellest tulenevalt ebaproportsionaalse tasuga

kaimadrustele.

1155. 16. detsembri 2008 Tallinna Sadama nõukogu protokolli p-st 2 nähtuvalt oli planeeritud

sildumise teenuse sisseostule üleminek Vanasadamas 2009. aastaks ning juhatusele anti suunis

asuda kulude vähendamise eesmärgil mh Vanasadamas sildumisteenust sisse ostma (T 63 lk

119-120).

1156. Selliselt ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist prokuratuuri väide, et sildumise

teenuse sisseostmine oli AK ja A Ki (ainu)otsustus ning selle otsustuse seos

ebaõiguskokkuleppega ei ole tõendatud. AK ja A Ki poolset mõjutamist ühestki dokumendist

ega tunnistajate ütlustest ei nähtu. Tegemist oli AS Tallinna Sadam nõukogu kulude

vähendamisega seotud strateegilise eesmärgi elluviimisega juhatuse poolt koostöös AS

Tallinna Sadam teiste töötajatega, sh juhtkonna, divisjonide ja eriti sadamakaptenitega.

7.4.3.3. Otselepingute sõlmimine

1157. Süüdistus heidab ette otsustust, et sildumise teenusepakkujateks saavad olema

riigihanget ja tavahanget korraldamata, otselepingute alusel HTG I AS, E S OÜ ja E T AS,

sealjuures lepingumahu jätmine RHS sätestatud piirmäärast madalamaks.

1158. Süüdistuse kohaselt ei lähtutud sildumisteenuse sisseostmisel riigihangete seaduses

sätestatud korrast ega korraldata hanget Tallinna Sadamas aastal 2008 kehtinud hanke korra

järgi, sõlmiti otselepingud ning selle eest olid vastutavad AK ja A K.

1159. Vaidlus puudub selles, et sildumise teenuse sisseostuga seoses ei ole AS Tallinna Sadam

korraldanud riigihanget ega hanget lepingute sõlmimistel ega pikendamistel, vaid sõlmiti

otselepingud vastavalt 30. mail 2008 E T AS-ga (T 4 lk 158-166), 23. veebruaril 2009 HTG I

AS-ga (T 6 lk 147-153) ja 23. veebruaril 2009 E S OÜ-ga (T 4 lk 191-199).

1160. Kuigi kronoloogiliselt sõlmiti esimene sildumisega seotud leping Paldiski

lõunasadamas AS-ga E T, siis läbirääkimised ja sildumise teenuse sisseostule üleminek oli

esimesena kõne all AS-ga T G, kes soovis, et tema laevadele osutaks teenust tütarettevõte

HTG I AS.

1161. Vaidlus puudub selles, et AS T G soovis pikemaajaliselt enne sildumise lepinguni

jõudmist ise enda laevadele sildumise teenust pakkuda. See nähtub nii tunnistajate ütlustest (L

V, K 23 lk 139pö-140, K 23 lk 170, T T, K 29 lk 210; Ü K, K 24 lk 117 pö, A K, K 23 lk 124-

124 pö, 131-132; A R, K 16 lk 162 pö, S A ütlused – K 48 lk 244) kui ka nt HTG I AS

nõukogu protokollidest (16. veebruar 2007, T 50 lk 52-55; 09. aprill 2007, T 50 lk 58-64). AS

T G ja HTG I AS tegid pikaajaliselt juba enne teenuse osutamise algust ettevalmistusi teenuse

osutamiseks, nt tasuvus, väljaõpe (T 51 lk 26-29, 31-32). Selle kohta, et tollest ajast oleks

läbirääkimisi või eelkokkuleppeid AK ja/või A Kiga kohtul teave ja tõendid puuduvad. Taolist

etteheidet ei sisalda ka süüdistus.

1162. E R selgitas, et AS-s Tallinna Sadam sildumise teenuse sisseostuks hanke korraldamisel

ei olnuks tagatud AS T G soov ise enda laevastikule sildumise teenust osutada ning juhul, kui

mõni teine operaator oleks hanke võitnud, tulnuks sellest tulenevalt Tile anda nt reisijatasu

soodustust rohkem ja see olnuks Tallinna Sadamale kahjumlikum (K 27 lk 225-225 pö). T T

mõistis samuti peale vestlust AKga, et hange jäeti korraldamata, et tagada HTG I AS poolt AS

T G laevadele sildumise teenuse osutamine (T T, K 29 lk 214-215).

1163. Sadamas tegutsevad teised laevafirmad ei soovinud teenust osta HTG I AS-lt (nt K S A

ütlused K 46 lk 39-40, E Se ütlused, K 46 lk 189pö-194, 198-219) ning samal ajal oli

Vanasadamas lisaks HTG I AS-le E S OÜ ning Paldiski Lõunasadamas E T AS.

1164. Taoliselt oli AS Tallinna Sadam olukorras, kus oli nõukogu suunis mh kaimadruste

arvelt kulude vähendamiseks sildumise teenuse sisseostmiseks ja erikohtlemise all oleva AS T

G sU ise enda laevadele sildumise teenust osutada.

1165. Sildumise teenuse osutamist sadamas juba tegutsevate operaatorite poolt pidasid

mõistlikuks ka teised Tallinna sadama töötajad, sh sadamakaptenid, kelle vastuse all seni

sildumise teenust ise osutati (A M, K 22 lk 67 pö).

1166. AS T asus esimesena läbirääkimistele AS-ga T G, sh HTG I AS esindajaga E S, samal

ajal alustati Tallinna sadamas kuluarvestuste tegemisega.

1167. Kuigi HTG I AS nõukogu protokollist nähtub, et sildumise teemal pidi T G AS juhatus

AS Tallinna Sadama juhatusega läbirääkima, siis sisuline läbirääkimine toimus ka HTG I AS

juhatuse liikme E Sega. On mõistetav, et üheks teemaks pidi olema ka tasuküsimus. Et E S

sildumise teemal ise Tallinna sadama juhatuse liikmetega suhtles, tuleneb ka 14.01.2008 kell

15.54 e-kirjast A Kile, mille kohaselt E S ja A K pidid 15.01 „sildumisteenuse raha rääkima“

(T 51 lk 30).

1168. Prokuratuur on antud e-kirja eraldi seostanud rahast kui altkäemaksu rahast rääkimist.

Arvestades, et kõne all olid ka tõepoolest sildumise teenuse tasud, siis ei saa kohus

tõsikindlalt antud väitega nõustuda. Esineb põhjendatud kahtlus, et konkreetses e-kirjas võis E

S silmas pidada äriühingute vahelist teenuse osutamise tasu. Taoliselt on aga ümberlükatud E

Se enda ütlused selles osas, et tema pidas läbirääkimisi vaid tehnilistes küsimustes

sadamakapteniteenistusega, mistõttu jätab selles osas kohus E Se ütlused kui

ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.

1169. Sildumise teenuse sisseostule ülemineku kavandamisega seoses teostati AS-s Tallinna

Sadam erinevaid analüüse, mistõttu on alusetu süüdistus kuluanalüüsi puudumises,

kahjumlikkuse/kasumlikkuse arvestuse tegemata jätmises.

1170. 29.01.2008 kell 23.54 edastatud M R e-kirjast A Kile ja AKle tuleneb, et:/../ „teenuse

sisseostuhind kujuneks ca 50% tänastest kuludest, siis jääks piisav puhver võimalike üllatuste

jaoks! 5-10% võiduga poleks asjal väga jumet“ (A 4 lk 143-144). Prokuratuur on jätnud

tähelepanuta, et samast kirjast tuleb, et tasuvuse protsent 50 on arvestatud ilma kaimadruste

koondamise kuludeta ning arvestusega, et sadama laevastik olemasoleval kujul säilib ning oli

tehtud kõikide sadamate kohta, sh nende, mis ei ole süüdistuses kajastatud. Juba ainuüksi neil

põhjustel ei kajasta need arvutused ja kirjas väljendatud seisukohad just Vanasadama ja

Paldiski Lõunasadama sildumise teenuse sisseostulepingute protsendimäära kahjumlikkust.

1171. Sildumise teenuse sisseostule ülemineku otsustamisel AS- s Tallinna Sadam otsustati

esimesena katsetada Paldiski lõunasadamat, kus oli laevade külastatavus vähenenud ega

polnud mõistlik seal olemasoleval hulgal kaimadruseid tööl hoida. Sadamakaptenite palvel

sõlmiti leping esialgu üheks aastaks, et näha, kas operaator saab hakkama (L V, K 23 lk

139pö-140, K 23 lk 169pö-170, K 23 lk 170; A K, K 23 lk 116 pö, 118 pö, 124 pö-126, T T, K

29 lk 220 pö. Mõistetavalt võtab taolised otsustused vastu juhatus, kuid tunnistajate ütlustest

nähtub üheselt, et otsuseni jõudmiseks tehti analüüse, kaasati sadamakaptenid, juhtkond.

1172. Kaitsja viitab, et on oluline, et kohtutoimikus on kõige varajasem kinnitus E T AS-i

tegevusest Paldiski lõunasadamas sildumisteenuse osutamisega seoses M L 11. aprilli 2008 e-

kiri M R pealkirjaga „Re: Arvamus E pakutud sildumisteenuse hinna kohta“ (T 14 lk 87), E S

OÜ mistahes tegevusest Vanasadamas sildumisteenuse osutamisega seoses polnud 11.

aprilliks 2008. veel mingit tõendit. Nagu nähtub eelnevast, olid 11. aprilliks 2008 aga AS-i

HTG I ettevalmistused sildumisteenuse alustamiseks juba lõpusirgel.

1173. 05.05.2008 kell 11.30 saadetud e-kirjas palus E S, et A K edastaks talle ÜRiga arutatud

sildumise teenuse lepingu projekti (T 51 lk 36), millest saab järeldada, et selleks ajaks olid

läbirääkimised mõlema äriühinguga jõudnud lõpusirgele.

1174. E T AS-ga peetud läbirääkimiste kohta ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest

nähtuksid seosed otselepingu sõlmimise, hanke korraldamata jätmise ja ebaõiguskokkuleppe

vahel.

1175. 30.05.2008 sõlmisid AS Tallinna Sadam ja E S OÜ töövõtulepingu nr töövõtulepingu nr

1832908. Töövõtulepingu nr 1832908 punkti 2.1 kohaselt kohustub E T AS osutama AS-ile

Tallinna Sadam sildumisteenuseid Paldiski lõunasadamas. Lepingu punkt 6.1 kohaselt tasub

AS Tallinna Sadam töö tegemise eest E T AS-ile 65% AS Tallinna Sadam eeskirjas sätestatud

sildumistasu määrast. Lepingu punkt 6.2 järgi on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul

muutmisele ei kuulu. Lepingu punkti 2.2 ja 10.1 kohaselt on tööde teostamise ajavahemikuks

01. september 2008 kuni 01. september 2009 (T 4 lk 158-166).

1176. 2008. aasta lõpus sõlmiti lepingud kahe sildumisteenuse osutajaga, KS S ja P S AS-iga

Paljassaare sadamas sildumisteenuse osutamiseks (A4 lk 187jj), millised ei sisaldu süüdistuse

etteheidetes. Vaidlus puudub selles, et pakkuja leidmiseks hanget ei ole korraldatud.

1177. Samal ajal jätkusid läbirääkimised HTG I AS-iga ning sildumise teenuse sisseostule

üleminekuga seotud arutelud Tallinna sadamas, sh juhtkonnas. Nii teatas 21.10.2008 AS

Tallinna Sadam juhatuse koosolekul A K, et on tegeletud Vanasadama kaimadruste teemaga (T

7 lk 161). 03.11.2008 kell 10.30 edastas E S A Kile ja AKle taotluse sildumisteenuse

osutamiseks teenustasuga 85% tasude summadest (T 51 lk 37, 38). 03.11.2008 toimunud AS

Tallinna Sadam juhatuse koosolekul andis A K teada, et “kaimadruste osas“ oodatakse

pakkumisi HTG-lt ja Elt (T 7 lk 164). 12. novembril 2008 oli arutelu all teenuse kulukuse

mõistlikkus AS-le Tallinna Sadam (T 14 lk 92). 04. detsembril 2008 toimunud AS Tallinna

Sadam juhatuse koosolekul andis L V teada, et kaimadrustele olid koondamisteated juba kätte

antud (T 7 lk 170). 16. detsembril 2008 toimunud AS Tallinna Sadam juhatuse koosolekul

andis AK teada, et Vanasadama kaimadruste üleandmine toimub jaanuari ja veebruari alguses

(T 7 lk 169). 29. detsembril 2008 kell 11.44 koostati vastus ministeeriumile seoses

kuluefektiivsuse eelise puudumisega vastuseks AS T G pöördumisele ministeeriumi poole (T

14 lk 106-107). 19. jaanuaril 2009 vaadati HTG I AS-s üle sildumisteenuste osutamise lepingu

projekt, teenustasuga 75% ja tähtajaga kuni 31. detsember 2010 (T 51 lk 39- 46). 17.

veebruari 2009 M R e-kiri sisaldab andmeid sildumise ja reisijatasude kohta (T 13 lk 3). 19.

veebruari 2009 kell 13.57 M R e-kirjast nähtub, et leping nr 05409 HTG I AS ja E S OÜ poolt

allkirjastatud ja tööd alustatakse 02. märtsil 2009 (T 14 lk 126).

1178. 23. veebruar 2009 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K ning AS

HTG I juhatuse liige E S töövõtulepingu nr 05409 kehtivusega kuni 31. detsember 2010.

Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus AS HTG I osutama AS-ile Tallinna Sadam

sildumisteenuseid Vanasadama kaidel 1 kuni 8 ning AS Tallinna Sadam poolsel vajadusel

erandkorras ka muudel kaidel. Lepingu punkt 6.1 kohaselt tasub AS Tallinna Sadam kui tellija

lepingu kehtivuse ajal AS-ile HTG I lepingust tulenevatele nõuetele vastava teenuse

osutamise eest tasu, mille suuruseks on 75% AS Tallinna Sadam poolt kehtestatud sadama

eeskirjas sätestatud sildumistasu määradest töövõtja poolt kalendrikuu jooksul reaalselt

osutatud sildumisteenuste eest, millele lisandub käibemaks (T 6 lk 147-153).

1179. 23. veebruaril 2009 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K ning E S

OÜ juhatuse liige ÜR töövõtulepingu nr 05509. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub E S

OÜ osutama AS-ile Tallinna Sadam sildumisteenuseid Vanasadama kaidel nr 9-25 ja kaidel

mida kasutab laevadega opereerimisel EL AB ning AS Tallinna Sadam poolsel vajadusel

erandkorras ka muudel kaidel. Lepingu kohaselt tasub AS Tallinna Sadam töö tegemise eest E

S OÜ-le liinilaevade osas 75% ja kruiisilaevade ning erandkorras ka muude laevade osas

100% AS Tallinna Sadam eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast (lepingu punkt 6.1).

Lepingu punkt 6.3 järgi on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. Leping

sõlmiti tähtajaga alates 02. märts 2009 kuni 15. jaanuar 2011 (T 4 lk 191-196)

1180. Seega on mõlema teenuse pakkujaga lepingud sõlmitud samal päeval ja samadel

tingimustel.

1181. Prokuratuuri viidatud 11. novembri 2014 kell 13.08 kõne A U ja AK vahel ei oma

tõenduslikku väärtust. Vaidlus puudub selles, et kõne ajal kehtisid lepingud stivideerimis- ja

sildumisteenuse osutamiseks E T AS-ga, E S OÜ-ga ja HTG I AS-ga, mistõttu ei ole AK

vastusel:“/../ ei hakka tegema veel/../kui, siis aasta pärast või 16/../ erilist tähendust. Sellest ei

ole võimalik välja lugeda eelotsustust, et kindlasti pikendatakse lepinguid vaid

eelmärgitutega, sh ilma konkursita.

1182. 23. märtsil 2015 kell 14:.5 pöördus J Š A Ki poole seoses viimase alluva S H poolt

öelduga, et 5-nda kai osas tuleb hange ja J Š kartis tööst ilma jääda. J Š palus A Kil küsida,

kas hange tuleb objektiivne või ta saab konkurente mitte karta ja tegutseda nii, nagu peab. A K

kinnitas, et sai kõigest aru (T 69 lk 34-35, tõlge lk 35-36).

1183. Kõnes püstitatud küsimuse viis ja kasutatud sõnad viitavad tõepoolest võimalikule

ebaõiguskokkuleppele, kuid märgitud kõne sisu osas ega muudes küsimustes Juri Šubat

kohtumenetluses ülekuulatud ei ole. Samuti ei ole võimalik seda kõne seostada konkreetselt

kohtu all olevate süüdistatavate poolt A Kile altkäemaksu andmisega, mistõttu tõendiväärtust

kohus antud kõnel ei näe.

1184. Vaidlus puudub selles, et sildumise teenuse sisseostuga seoses ei ole AS Tallinna Sadam

lepingute sõlmimisel ega pikendamisel korraldanud riigihankeid ega tavahankeid.

1185. L V oli alates 2006. aastast infrastruktuuri hankekomisjoni esimees. L V kinnitas, et

sildumisteenuse osutamise lepinguid ei arutatud infrastruktuuri hankekomisjonis. Sildumise

teenuseid peeti sadama teenusteks lihtsustatud korras. Et sellisel juhul ei ole hanget vaja, ütles

talle (L V) õigusosakonna juhataja T T. Taoline vestlus leidis aset enne lepingu allakirjutamist

(K 23 lk 139 pö). T T leidis, et sildumise teenusega seonduvalt tulnuks korralda hange (K 29

lk 211) ning kuulis otsusest, et sildumise teenustega seoses hanget ei kuulutata A Kilt ning

sama teema kohta märkis AK teises vestluses, et sedasi tekib teenuse üleandmisega

operaatoritele „sünergia“. Edasiselt avaldas tunnistaja arvamust, et Til oli vaja sildumise

lepingut (K 29 lk 211pö, 212, 214-215, samas lk 214, 214 pö). T T ütlustest ei tulene, et ta

konkreetselt sildumise teenuste sisseostuga hoiatanuks juhatuse liikmeid RHS alusel vastutuse

eest.

1186. Läbiviidud siseauditist ja K V ütlustest nähtub, et 2012 võeti tööle hankejuht, et

maandada järjest rangemaks muutunud hankemenetluse reeglistikuga seotud riske. Siseaudit

ei ole andnud konkreetsete lepingute puhul hinnangut, kas tulnuks hange korraldada või mitte,

vaid tõi välja üldised nõrgad kohad (K 38 lk 43-43 pö).

1187. Taoliselt on kohus tuvastanud, et kuigi üldiselt peeti vajalikuks hankereeglistiku

paremaks järgimiseks tööle võtta hankejuht, siis konkreetselt sildumise teenuse osas T T,

õigusosakonna juhataja, pidas hanke korraldamist vajalikuks, kuid mõlemad juhatuse liikmed

andsid talle teada, et hanget ei korraldata.

1188. AS Tallinna Sadam ei korraldanud sildumise teenuse sisseostuks üheski enda sadamas

hanget (L V, K 23 lk 143 pö, 148, 150; A K, K 23 lk 118 pö, 121 pö-122, 123-124, N B, K 26

lk 115-116, 08. detsembri 2008 A M e-kiri A 4 lk 187-194).

1189. Sildumise teenuse puhul andis AS Tallinna Sadam üle seni enda poolt osutatud ühe

sadamateenuse ehk sildumise teenuse osutamise operaatorettevõtetele. Tasu arvestamine

toimus samuti AS Tallinna Sadam kehtestatud sadama tasude alusel.

1190. AS Tallinna Sadam on 100% riigi omandis olev äriühing, seega on AS Tallinna Sadam

hankija riigihangete seaduse § 10 lg 3 p 1 (ajavahemikul 2008 kuni 31. august 2017) ning

alates 01.09.2017 kehtiva riigihangete seaduse kohaselt § 5 lg 3 p 3 mõistes ehk eraõiguslik

juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet

avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad

või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille

juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud

hankijad (riik läbi MKM-i).

1191. Tulenevalt RHS § 16 lg 5 (ajavahemikul 2008 kuni 31. august 2017) ning alates 01.

september 2017 kehtiva riigihangete seaduse kohaselt § 15 lg 9 on hankijal kohustust

korraldada riigihange, kui hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega

võrgustikuga seotud valdkonnas ning kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma

käibemaksuta on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära.

1192. AS Tallinna Sadam ja AS HTG I, E T AS ja E S OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingutega

ostetav teenus oli RHS § 89 (ajavahemikul 2008 kuni 31. august 2017) ning alates 01.

septembrist 2017 RHS § 150 mõttes sadamate valdkonna võrgustiku teenus, mida osutatakse

avalikes huvides.

1193. Praegusel juhul ei ole tegemist kontsessioonlepinguga. Hankija ehk AS Tallinna Sadam

tasus täielikult ise teenuse eest, mis tõepoolest õiguskirjanduse kohaselt ainuüksi ei välista

kontsessioonlepinguks olemist. Kuid sellele lisaks, leiab kohus, et äririsk ei läinud üle

operaatorettevõtetele. AS Tallinna Sadam ja operaatorettevõtete vahel oli kokkulepitud tasu

läbirääkimiste tulemusena. Tasu suurus olenes sadamatasudest. Seega olenes sildumise

teenuse tasu (ehk kokkulepitud %) otseselt mitme osapoole tegevusest, mitte AS Tallinna

Sadam poolt kehtestatud tingimustest. Tegemist oli muutuva suurusega, olenevalt sildumiste

arvust jms. Äririsk kontsessioonlepingu mõistes läinuks üle operaatorettevõtetele juhul, kui

neile oleks tasunud otse laevaliinide haldajad ning tasu ei omaks puutuvust AS-i Tallinna

Sadam. Nii nt on kontsessioonlepinguga tegemist kui AS Tallinna Sadam annab enda maa- ala

tasulise parkimisteenuse osutamiseks, kuid tasu saab osutaja mitte AS-lt Tallinna Sadam, vaid

olenevalt parkijate poolt makstud tasust.

1194. Samuti on oluline, et teenuse osutaja äririsk oli osaliselt juba kaetud, sest samad

inimesed tegid sadamas igal juhul tööd, mis tähendab, et äriühingute kulubaas uue teenuse

osutamisega oli selle võrra väiksem ja äririskid selle võrra rohkem maandatud.

1195. Sildumise tasu maksis AS Tallinna Sadam operaatorettevõtetele läbirääkimiste

tulemusena, tegemist ei ole ühepoolselt määratud tasuga, mistõttu on samuti vale rääkida

äririski üleminekust operaatorettevõtetele. Äririski kandis jätkuvalt ka AS Tallinna Sadam,

sest ta maksis ära osa saadavast tasust.

1196. Kohus eelnevalt selgitas sildumise teenuse põhimõtteid ja sisu. Sellest tulenevalt on

Sõlmitud sildumise teenuste töövõtulepingute peamine eesmärk seotud AS Tallinna Sadama

poolt sadama opereerimisega RHS 2007 redaktsiooni § 89 ja tänaseni kehtiva RHS § 150

mõttes (sadamatega seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimine sadamateenuste

osutamiseks veetranspordi ettevõtjatele). Kohtu hinnangul on sildumisteenus sadama

käitamisteenus (CPV 63721200-1), kuivõrd see hõlmab kogu protsessi, mitte üksikuid osi

nagu ankurdus- või veetranspordi tugiteenus.

1197. Kohus eelnevalt tuvastas, et lepingud sõlmiti üheks aastaks sadamakaptenite palvel, et

veenduda operaatorettevõtete poolt töö teostamise võimekuses ja kvaliteedis. Ühtegi tõendit

selle kohta, et A K ja/või AK lubanuks või teadnuks esmase lepingu sõlmimisel, et neid

jäädaksegi pikendama või sõlmitakse tähtajatult, kohtule esitatud ei ole. Seega tuli hankemäär

arvutada 12 kuu maksumuse järgi (T 12 lk 106-113, hankijate kontoväljavõtted, T 12 lk 118-

131), mis aga jäi alla tol ajal kehtinud riigihanke piirmäära (412000 eurot). Taoliselt ei

pidanud AS Tallinna Sadam korraldama sildumise teenuse sisseostuks riigihanget.

1198. Küll aga on rikutud AS Tallinna Sadam hankekorda, nimelt p 1.2.5., ja 5.1. (kinnitatud

28. augusti 2007 käskkirjaga 124, T 72 lk 74-82), milline kehtis 28. augustist 2007 kuni 19.

jaanuarini 2012. Kokkuvõtlikult tulnuks korraldada vähempakkumisega lihthange, kuivõrd

lepingu maksumus ületas 75000 krooni ehk 4793.37 eurot. Teised prokuratuuri viidatud

rikkumised (p 2.1.1, 2.1.4, 2.1.9, 2.2, 8.1) on süüdistuse kontekstis hanke korraldamata

jätmisega mitte seotud. Need väljendavad pigem hanke korraldamise põhimõtteid ja eesmärki

(pakkumiste võrdlus, huvide konflikt, konkurentsi eelis, hanke jagamatus osadeks). Hanke

kooskõlastamine juhatusega tähendab kohtu hinnangul seda, et divisjoni juht, soovides hanget

korraldada, peab pöörduma ja kooskõlastama selle juhatusega. See ei sätesta käesolevat

olukorda, kus divisjoni juht L V ei pidanud vajalikuks hanget korraldada. Pädeva komisjoni

läbiviimine ei ole samuti seostatav hanke korraldamata jätmisega. See kajastab olukorda, kus

moodustatud komisjon on asjatundmatu.

1199. Asjaolu, et AS Tallinna Sadam on enne, pärast või süstemaatiliselt (riigi)hangete

läbiviimisel hanketingimusi rikkunud, ei ole süüd välistavaks asjaoluks.

1200. Kuivõrd küsimus riigihanke korraldamise kohustusest on õiguslik hinnang, mille annab

kohus, jätab kohus selles osas Marko Jõgi ütlused kui asjakohatud tõendikogumist välja (K 25

lk 76-98).

1201. Kokkuvõtvalt selgub eeltoodust, et kuigi T T, kui A Kile ja AKle teadaolev spetsialist

õigusvaldkonnas, väljendas vajadust sildumise teenuse sisseostuks hanke korraldamiseks,

jätsid AK ja A K hanked korraldamata, kuivõrd soosisid HTG I AS, E T AS ja E S OÜ poolt

sildumise teenuse osutamist, ega soovinud tekitada riski, kus hanke oleks võitnud mõni teine

äriühing.

1202. Taoliselt on tõendamist leidnud prokuratuuri väide, et sildumise teenuse sisseostu

lepingute sõlmimiseks tulnuks korraldada AS Tallinna Sadam hankekorra järgi

vähempakkumisega lihthange, kuid süüdistuse etteheide RHS rikkumises on alusetu.

7.4.3.4. Majanduslik põhjendatus

1203. Lepingute sõlmimist kuluarvestusi tegemata, kahjumlikult AS-le Tallinna Sadam ning

lepingumahu jätmine RHS sätestatud piirmäärast madalamaks:

a) E T AS-ga 65%, 75% ja 95% suurustes tasumäärades kokkuleppides, kui

kasumlikkuse piirmäär AS-le Tallinna Sadama oli vähem kui 65%.

b) HTG I AS-ga 75% suuruses tasumääras kokkuleppides, kui kasumlikkuse piirmäär

AS-le Tallinna Sadam olnuks 55%;

c) E S OÜ-ga 75% suuruses tasumääras kokkuleppides, kui kasumlikkuse piirmäär AS-le

Tallinna Sadam olnuks 55%.

1204. Tunnistajad on selgitanud, et AS Tallinna Sadamas ja MKM-s oli soosiv suhtumine AS

T Gi, kes oli ka AS Tallinna Sadam suurklient, mis mõjutas otseselt HTG I AS-i ja E T AS-i

ning E S OÜ-ga sõlmitavaid lepinguid, sh lepingutes sätestatud tasumäärade osas. Oluline on

siinkohal see, et MKM, nõukogu ja juhtkonna tasandil vaadati AS T G lepinguid

komplektselt, mitte üksikute teemade kaupa nagu nt sildumise tasu (kirjalikud tõendid: 19.

detsembri 2007 M. R e-kiri M. Lle, A 1 lk 54-56; 23. detsembri 2008 M. R e-kiri M. Lle, A 1

lk 116-118; 12. jaanuari 2009 M. R e-kiri E. R ja M. Lle, A 1 lk 43-44; 04. märtsi 2009 S. A e-

kiri M. R ja E. R, A 1 lk 51-52; 30. detsembri 2009 M. L e-kiri E. R ja M. R, A 1 lk 34-42; 26.

novembri 2010 E. R e-kiri I. B, A 1 lk 65-66, AS Tallinna Sadam 04. detsembri 2009 e-kiri, T

15 lk 12, tunnistajate ütlused: N S ütlused: K 46 lk 23, K 46 lk 21 pö; E R ütlused: K 27 lk

203-203 pö, K 27 lk 219, K 27 lk 218 pö, 221-221 pö, 227-227 pö, 241-242, K 27 lk 204; K

27 lk 204-204 pö; L V ütlused: K 23 lk 155 pö, 158-159, 160-161; M L ütlused: K 29 lk 12pö,

K 29 lk 126 pö; I Bi ütlused: K 26 lk 135 pö). N S kinnitas, et üheks Ti soodustuse paketist oli

sildumisteenuse sisseostmine (K 46 lk 22-22 pö).

1205. Kõikide sõlmitud lepingute ja nende muudatuste kohta kehtis võrdse kohtlemise

põhimõte sama teenust osutavate äriühingute suhtes, mis väljendus lepingute tähtaegades ja

tasudes. Samuti tuli lähtuda konkurentsiseadusest, mis tuleneb üheselt M Sitsi, T T, L V, I Bi

ütlustest (K 38 lk 43-43 pö, K 29 lk 220, K 27 lk 221-222, 225ö-226 pö, K 31 lk 11 pö, K 23

lk 142-143 pö, 148 pö, 152; K 26 lk 134 pö).

1206. Kaitsja on esitanud tõendid, et AS Tallinna Sadama tulud erinevatest sadamatasudest

Vanasadama reisilaevadest jagunesid järgnevalt: 52% tonnaažitasu, 37% reisijatasu, 5%

jäätmetasu, 4% sildumistasu, 2% kaubatasu. See tähendab, et Tallinna Sadama vaatest oli Tiga

läbirääkimistel peamiseks raskuskesemeks tonnaažitasu ja reisijatasu osas kokkulepete

saavutamine, sest nendel oli rahaliselt kõige suurem kaal (E R K 27 lk 205, A 1 lk 103).

Sellest tulenevalt nähtub, et sildumise tasu tulumäära protsent on märkimisväärselt madalam

kui nt reisija- või tonnaažitasust saadav kasum.

1207. Süüdistuse kohaselt võtsid AK ja A K vastu otsused, et lepingumaht peab olema selline,

et see jääb alla riigihangete seaduses ettenähtud piirmäära, et vältida riigihanke korraldamist,

sõlmides lepingu võimalikult lühikeseks perioodiks. Kohus tuvastas eelnevalt, et lepingute

sõlmimine aastaks oli seotud sadamakaptenite ettepanekuga (murega) operaatorettevõtete

võimekusega sildumise teenuse osutamisega toime tulla, igasugune seos lepingute tähtaja ja

hankelepingu mahu /hinna ning ebaõiguskokkuleppe vahel on tõendamata. Igasugused

tõendid selle kohta, et alates lepingu sõlmimisest oli teada, et need sõlmitakse tähtajatult,

puuduvad. Taoliselt on esitatud süüdistus selles osas tõendamata.

7.4.3.4.1. E T AS

1208. Prokuratuur on süüdistuses E T AS osas lähtunud 2008 aprilli e-kirjast, mille sõnastuse

kohaselt oleks sildumise teenuse ise jätkamine mõistlikum, kui teenuse osutajale peaks

maksma 65% või rohkem (T 62 lk 93).

1209. 30.05.2008 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K ning E T AS

juhatuse liige ÜR töövõtulepingu nr 1832908. Töövõtulepingu nr 1832908 punkti 2.1 kohaselt

kohustub E T AS osutama AS-ile Tallinna Sadam sildumisteenuseid Paldiski lõunasadamas.

Lepingu kohaselt tasub AS Tallinna Sadam töö tegemise eest E T AS-ile 65% AS Tallinna

Sadam eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast (lepingu punkt 6.1). Lepingu punkt 6.2 järgi

on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. Lepingu punkti 2.2 ja 10.1

kohaselt on tööde teostamise ajavahemikuks 01. september 2008 kuni 01. september 2009 (T

4 lk 158-166).

1210. 31.08.2009 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K ning E T AS

juhatuse liige ÜR kokkuleppe lisa nr 1, millega pikendati töövõtulepingut nr 1832908 kuni 01.

septembrini 2010 (T 4 lk 167-168).

1211. 23. novembril 2009 tegi HTG I AS kirjas nr 89 (T 6 lk 155) korraga kahe lepingu

tähtaja pikendamise ettepaneku ja taotledes viimases lõigus sildumisteenuse osutamise

töövõtu pikendamist. AS-i Tallinna Sadam vastusest sellele kirjale 04. detsembril 2009 nr 1-

7/1735 (T 6 lk 156) allkirjastatuna A Ki poolt ja adresseerituna E Sele, tuleb välja see, et AS

Tallinna Sadam ei nõustunud ettepanekuga pikendada lepingut 8+7aastat nagu taotleti, vaid

nõustub pikendama 5+5 aastat.

1212. 24. augustil 2010 tegi E T AS juhatuse liige ÜR AS-ile Tallinna Sadam ettepaneku

muuta töövõetulepingu nr 1832908 tähtaega 10 aasta võrra. Lisaks tegi ta ettepaneku muuta

lepingu punkti 6.1 selliselt, et AS Tallinna Sadam tasub sildumisteenuse osutamise eest E T

AS-ile liinilaevade ja tramplaevade osas 85% ja tankerlaevade osas 100% sadama eeskirjas

sätestatud sildumistasu määrast. Kirjas viidatakse teadmisele, et teise operaatoriga on

sõlmitud pikaajalised lepingud (T 4 lk 169).

1213. 31. augustil 2010 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed A K ja AK ning AS E T

juhatuse liige ÜR töövõtulepingu nr 1832908 kokkuleppe lisa nr 2, millega muudeti

töövõetulepingu punkti 6.1, AS Tallinna Sadam tasub töö tegemise eest E T AS-ile 75% AS

Tallinna Sadam eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast ning punkti 10.1 leping sõlmiti

tähtajaga kuni 01. september 2015 ning juhul kui AS E T on kohaselt täitnud 01. septembril

2015 kõik lepinguga võetud kohustused ja AS E T on esitanud hiljemalt 01. augustil 2015 AS-

ile Tallinna Sadam kirjaliku lepingu pikendamise avalduse, pikeneb leping ilma täiendava

kokkuleppeta kuni 01. september 2020 (T 4 lk 170, 171). Lepingu p-st 6.1. tulenevalt on AS- l

Tallinna Sadam võimalik:“/../ Sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määradest/../“

tulenevalt muuta sildumise tasu suurust.

1214. Vaidlus puudub selles, et 01. jaanuaril 2014 muutis AS Tallinna Sadam sadamatasude

hinnakirja selliselt, et ro-ro laevad pandi hinnakirjas reisi-, kruiisi- ja muude laevade alla,

varasemalt olid need kauba- ja punkrilaevade hinnakirjas. Sellest tulenevalt hakkasid ro-ro

laevad maksma AS-ile Tallinna Sadam väiksemat sildumistasu.

1215. Kuna lepingu kohaselt maksab AS Tallinna Sadam E T AS-ile 75% sildumistasust, siis

alates 01. jaanuar 2014 vähenes seega ka AS Tallinna Sadam poolt makstava tasu suurus AS-

ile E T.

1216. 18. veebruaril 2014 esitas E T AS juhatuse liige ÜR AS Tallinna Sadam juhatuse

liikmele AKle taotluse tõsta töövõtulepingus sildumistasu määra 100%-ni sadamatasudes

toodud määrast (T 4 lk 172).

1217. 30. mail 2014 sõlmisid AS Tallinna Sadamjuhatuse liikmed AK ja A K ning E T AS

juhatuse liige ÜR töövõtulepingu nr 1832908 kokkuleppe, millega tagasiulatuvalt makstakse

E T AS-ile sildumisteenuse osutamise eest 95% sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu

määrast. 29. juulil 2015 on esitatud sooviavaldus sildumisteenuse jätkamiseks, mistõttu

pikenes leping ilma täiendava kokkuleppeta ning uueks lõpptähtajaks oli 01. september 2020

(T 4 lk 173-175).

1218. Seega sõlmiti esimene töövõtuleping nr 1832908 ja selle pikendamine tasu osas

protsendiga, mille puhul süüdistuse kohaselt olnuks mõistlik teenuse pakkumist ise jätkata

(65%). Samuti on protsenti suurendatud 2011 aastal 75%-ni ja 2014 aastal 95%-ni.

Prokuratuuri taolised etteheited, mis % puhul olnuks mõistlik ise jätkata, on tõendamata.

1219. L V ise läbirääkimiste juures ei olnud, kuid arvab, et protsent sõlmiti läbirääkimiste

tulemusena (K 23 lk 143), T T ja M R arvavad, et numbri 65% pidi andma L V (K 29 lk 217;

M R ütlused, K 32 lk 108) ning selle numbriga tehti ka kuluarvestusi.

1220. Prokuratuur ei ole arvestanud, et AS Tallinna Sadam lähtus sildumise tasude

läbirääkimistel ja määramisel mitte ainult kaimadrustega seotud kuludest, vaid kõiki

sadamatasusid vaadeldi koos. Samuti on oluline, et AS T G oli suurklient, kelle soovidega

arvestas AS Tallinna Sadam eelkõige, mistõttu määras AS T Gi lepingute tasu ka võrdse

kohtlemise põhimõttest tulenevalt HTG I AS, E T AS ja E S OÜ sildumise tasud. Märgitu on

tõendatud järgnevaga.

1221. Arvestades, et AS Tallinna Sadam soovis kulusid kokku hoida sildumise teenusega

seoses just eelkõige kaimadruste töökohtade kaotamisega, siis analüüsis kohus, kas

kaimadrustega seotud kulude kokkuhoid andis või ei andnud kulueelist tasutud sildumise

teenuse ees.

1222. 30. jaanuaril 2008 on M R teinud kuluarvestuse, põhinedes kaimadruste koondamisel

ärajäävatele kuludele ehk kokkuhoiule, leides, et:“/../ kui suudetakse teenust sisseosta sellest

summast odavamalt, siis on sellel majanduslik mõte, kui kallimalt, siis mitte“. Paldiski

lõunasadamat puudutaval real moodustas kulude võimalik vähenemine kokku 4 202 934

krooni (268 616 eurot, T 53 lk 24-25).

1223. 28. aprilli 2008 e-kirjas kinnitab M R, et:“/../majandusliku kokkuhoiu jaoks, peab

sisseostetava teenuse hind olema väiksem kui 4.2 mln krooni (u 268 000 eurot)// alternatiivina

võib kaaluda ka fikseeritud hinna kokkuleppimist tasemel 3mln krooni aastas (või 4mln, u.

256 000 eur, kui sadama ülevaatajaid ei lisandu“/../(T 62 lk 92-93). Kulu suurus summas 4, 2

miljonit krooni tuleneb ka AS-i Tallinna Sadam nõukogu 16. detsembri 2008 koosoleku

protokollist nr 8 (T 63 lk 107-110), mille eelviidatud lisast nähtub Paldiski lõunasadamas

sildumise teenuse sisseostule üleminekuga seoses summas 4, 2 miljonit krooni.

1224. Sellest kirjast on oluline tähele panna, et võimalikke kuluarvestusi tehti erinevat moodi

ning ei olnud ühte ainuõiget lähenemisviisi.

1225. 01. märtsi 2016 vaatlusprotokolli (T 12 lk 106-113, 118-131) kohaselt on AS Tallinna

Sadam sildumise teenuse eest tasunud E T AS-le :

Jrk

Aasta

Krooni

Eurot

1) 2008

1 051 648.87

67 212.61

2) 2009

3 186 750.06

203 670.45

3) 2010

3 364 244.13

215 014.39

4) 2011

237 907.50

5) 2012

228 598.50

6) 2013

237 658.50

7) 2014

199 404.20

8) 2015

125 293.60

9) kokku

1 509 759.75

1226. 01. märtsi 2016 vaatlusprotokollis oli E Ti AS summaks kokku 1 516 150.92 eurot.

Vahe tuleb selles, et 30. septembri 2009 arve nr 1453 summa on protokollis vale (357 349).

Tegelikult maksti 257 349 krooni, s.o 16 447.59 eurot.

1227. Kaitsja on väljatoonud, et tegelikkuses oli kokkuhoid suurem seoses tabelis märgitud

sadama ülevaataja ametikoha täitmata jätmisega seoses (L V ütlused, K 23 lk 149; A K

ütlused, (K 23 lk 125). Kaitsja toob välja, et eelnevat arvesse võttes oli sildumisteenuste

sisseostmisele omistatav kulude vähenemine (268 616.44 + 62 691.06=) 331 308 eurot

kalendriaastas. AS Tallinna Sadam on kõikidel aastatel tasunud E T AS-ile töövõtulepingu

1832908 alusel osutatud sildumisteenuste eest vähem kui 268 616 eurot (ja seega arusaadavalt

ka vähem kui 331 308 eurot, A 8 lk 8 pöördel oleva tabeli rida 2 – sildumisteenuste kulu, G T,

A A).

1228. Kuivõrd kohus on tuvastanud reaalsed sildumise teenuse sisseostuga kaasnenud tasud,

siis lähtub kohus neist, mitte kaitsja viidatud asjatundja arvutustest. Kohus jätab antud

küsimuses G T arvamuse asjakohatuna tõendikogumist välja, samuti selles osas ja kirjalikul

arvamusel põhinevad asjatundja A A antud ütlused.

1229. Kohtul tuleb aga nõustuda kaitsja lõppjäreldusega, et ainult viidatud andmete alusel oli

kaimadruste teenuste sisseostmine E T AS-ilt AS-i Tallinna Sadam jaoks majanduslikult

otstarbekas ja kuluefektiivne, kuna AS Tallinna Sadam suutis teenust sisse osta odavamalt kui

oli kaimadruste töökohtade kaotamisega saavutatav iga aastane kokkuhoid (M R e-kirjast

tulenevalt 268 616.44).

1230. Süüdistuse järgmine etteheide on seotud sildumise tasu suurendamisega, prokuratuuri

versiooni kohaselt pidanuks tasu olema konstantselt sama nagu süüdistuse esmane etteheide,

st väiksem kui 65%.

1231. Kuivõrd 23. veebruaril 2009 oli AS Tallinna Sadam sõlminud HTG I AS-iga lepingu

sildumise tasumaksmisega 75%, siis samuti võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt tuli ka

sel alusel suurendada E T AS-le makstavat tasu.

1232. Prokuratuuri sõnul tuleb AK ja A Ki otsene seos sildumise tasude suurendamisega 13.

märtsi 2014 kell 12.17, 14. märtsi 2014 kell 11.37 ja 02. mai 2014 kell 16.08 e-kirjadest (T 35

lk 153), millistes A K arvas ÜRi pöördumise peale, et võiks tõsta E T AS makstavat sildumise

tasu 95%-le, AK toetas ettepanekut ning viimaks nähtub, et AK rääkis sellest E R ja lepiti

kokku, et tasuks oleks alates 01. aprillist 2014 95% sildumistasust. Tunnistajatelt märgitud e-

kirjade osas küsimusi esitatud ei ole.

1233. 02. mai 2016 M R e-kirjast tulenevalt on arvutuste kohaselt 95% tasu samaväärne

endise 75%-se tasuga (T 14 lk 38).

1234. Tunnistaja M S on põhjendanud, et seoses ro-ro laevade tasude ebaõigusega

reisilaevade suhtes peeti põhjendatuks makstava sildumise tasu suurendamist 75%-lt 95%-le

(K 44 lk 196-196 pö).

1235. Lisa 4 sõlmimine tulenes tunnistajate A K, M L, L V ütluste kohaselt ro-ro laevade

tasumäärade muutusest ja sellega kaasnenud ebaõigusest Paldiski lõunasadama tasumäärades,

mistõttu muudeti protsent 95-le (K 23 lk 126 pö), T 4 lk 173, T 14 lk 190- 192, T 4 lk 172; K

29 lk 126, K 23 lk 142, 23 lk 166). Ka E T AS tootmisosakonna juhataja U U teab, et protsenti

muudeti seoses ro-ro laevade tasumääraga. Siinkohal on oluline, et U U ütluste kohaselt

märkas tema muudatust sadama eeskirjades (tasus) ning andis sellest teada ÜRile (T 13 lk 87-

87 pö).

1236. Vaidlust ei ole selles, et töövõtulepingu nr 1832902 p 6.1 alusel makstav tasu vähenes

alates 01. jaanuarist 2014 seoses ro-ro laevade sildumise tasude viimisega reisi- ja

kruiisilaevade alla ning tasu oli seotud GT vahemikuga (T 10 lk 124, T10 lk 124, p 3.4.2

tabeli teine tulp; lk 136, p 3.4.2 tabeli kolmas tulp). Prokuratuur ei ole vaidlustanud seda, et E

T AS-i töömaht jäi samaks.

1237. Kohus leiab, et kaitsja esitatud AS-i Tallinna Sadam poolt 2016. aasta lõpus läbiviidud

rahvusvahelise hanke (riigihangete registri viitenumber 174850) „Sildumisteenus

Vanasadamas, Paldiski Lõunasadamas ja Muuga sadamas 2017-2019“, ei oma antud

küsimuses (sildumise teenuse hinna kujunemine 2008-2009 aastal) tõenduslikku väärtust (A

10 lk 70-71 pöördel) Andmetest nähtub, et Paldiski lõunasadama osas tegid pakkumise üksnes

kolm pakkujat, kusjuures kõik pakkumised ületasid finantsdivisjoni 2008. aasta tehtud

arvestusi. Seejuures ei saa arvestada madalaima pakkumise (alapakkumise) teinud E T AS-i

pakkumist (74%) ja odavuselt teise pakkumise teinud E S OÜ (ala)pakkumist (95%), kuna

need ei olnud tehtud turutingimustes, vaid olid tehtud juhindudes VÕS § 139 lg 2

regulatsioonist eesmärgiga vähendada AS i Tallinna Sadam poolt töövõtulepingu 1832908

õigusvastase ülesütlemisega tekkiva varalise kahju suurust (kd A10 lk 62-69; T 6.180). Ainsa,

turutingimustel tehtud AS G/T AS ühispakkumine oli tehtud Paldiski lõunasadama

sildumisteenuse osas määraga 210%, mis ületas AS-i Tallinna Sadama finantsdivisjoni poolt

2008. a tehtud kuluanalüüsides pakutud 55%-list määra 3,9 korda. Tähele tuleb panna, et

sildumise teenuse osutamise viisid ja maht on ajas muutunud (K S A ütlused, K46 lk 193

pöördel, S A ütlused, K48 lk 251-251).

7.4.3.4.2. HTG I AS

1238. AK on 03.11.2008 AS Tallinna Sadam juhatuse koosolekul väljendanud, et“/../ senine

kasum peab igal juhul säilima, muidu ei ole mõtet teenust ära anda“ (T 7 lk 164).

1239. 04.12.2008 toimunud AS Tallinna Sadam juhatuse koosolekul andis L V teada, et HTG-

ga ja E-ga pole tasu veel lõplikult otsustatud. 29.12.2008 kell 11.44 koostatud vastuses

ministeeriumile leiab AS Tallinna Sadam, et: „/../ Senise hinnapakkumise põhjal on selgunud,

et erasektoril (Ti 100% tütarettevõtjal HTG lnvest AS) puudub Tallinna sadama ees

kuluefektiivsuse eelis/../“ (T 14 lk 106-107).

1240. 23. veebruaril 2009 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K ning AS

HTG I juhatuse liige E S töövõtulepingu nr 05409 kehtivusega kuni 31.12.2010. Lepingu

punkti 2.1 kohaselt kohustus AS HTG I osutama AS-ile Tallinna Sadam sildumisteenuseid

Vanasadama kaidel 1 kuni 8 ning AS Tallinna Sadam poolsel vajadusel erandkorras ka muudel

kaidel. Lepingu punkt 6.1 kohaselt tasub AS Tallinna Sadam kui tellija lepingu kehtivuse ajal

AS-ile HTG I lepingust tulenevatele nõuetele vastava teenuse osutamise eest tasu, mille

suuruseks on 75% AS Tallinna Sadam poolt kehtestatud sadama eeskirjas sätestatud

sildumistasu määradest töövõtja poolt kalendrikuu jooksul reaalselt osutatud sildumisteenuste

eest, millele lisandub käibemaks. P 6.2 kohaselt on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul

muutmisele ei kuulu (T 6 lk 147- 153). Määrangute vormi kantu kohaselt oli lepingu

ettevalmistaja ja täitja sadamakapten A M, kooskõlastajad: A M, A K, L V, T T, M R.

Märkused/eriarvamused puuduvad (T 6 lk 154)

1241. 23. novembril 2009 tegi E S AS HTG I juhatuse liikmena AS-i Tallinna Sadam juhatuse

liikmetele AKle ja A Kile kirjalikult ettepaneku määratleda koostöö kestvus. Kokkuleppe p 11

kohaselt kehtib leping kuni 31.12.2010, mis investeeringute tasuvuse seisukohalt ei ole piisav.

AS HTG I teeb ettepaneku muuta lepingu p 17.2 ning määratleda see järgmiselt: „Peale

tähtaja 31.12.2010 möödumist pikeneb leping kuni 31.12.2018 ja rentnikul on õigus taotleda

Lepingu tähtaja pikendamist 7 aasta võrra arvates 31.12.2018.“ Samuti tõi E S välja, et AS-i

Tallinna Sadam ning HTG I AS-i vahel on stivideerimisleping ning tegi ettepaneku muuta

lepingu nr 05409 punkti 10.1 sünkroonis sõnastusega Slepinguga ning täiendada

töövõtulepingut punktiga 6.1 selliselt, et kruiisilaevade sildumise eest makstakse tasu 100%

sätestatud määrast (T 6 lk 155).

1242. 04. detsembril 2009 edastas A K AS Tallinna Sadam juhatuse liikmena E Sele kirjaliku

nõusoleku pikendada AS Tallinna Sadam ja AS HTG I vahelise rendilepingut nr 4401602 ning

töövõtulepingut nr 05409 tähtajaga kuni 2015 ning AS HTG I õigusega taotleda lepingute

tähtaja pikendamist veel 5 aasta võrra arvates 31. detsember 2015. Samuti seoses AS Tallinna

Sadam ja AS HTG I arenguplaanidega teeb ettepaneku viia üle rendilepingu nr 4481601 ro-ro

tasu ja sellega seotud sätete ning lõunarajoonis renditud laoplatsi säte lepingusse nr 4401602

ning leping nr 4481601 lõpetada. Samuti väljendab valmisolekut täiendada töövõtulepingu nr

05409 punkti 6.1 kruiisilaevade sildumise tasu osas vastavalt E Se ettepanekule. Kirja

koostajaks on N B (T 6 lk 156).

1243. 03. mail 2010 sõlmisid AK ja A K ning E S kirjaliku kokkuleppe (lisa nr 2

töövõtulepingule 23. veebruar 2009 nr 05409), mille kohaselt maksab AS Tallinna Sadam AS-

ile HTG I sildumisteenuste osutamise eest tasu liinilaevade osas 75% (p 6.1.1) ja

kruiisilaevade ning erandkorras ka muude laevade osas 100% (p 6.1.2) sadama eeskirjas

sätestatud sildumistasude määradest. Lisaks muudeti 03. mail 2010 sõlmitud kokkuleppega

23. veebruari 2009 töövõtulepingu nr 05409 punkti 10.1 ning pikendati töövõtulepingu nr

05409 tähtaega kuni 31. detsember 2015 ning lisaks täiendati punkti 10.1 ning määrati, et

juhul kui AS Tallinna Sadam ja AS-i HTG I vahel sõlmitud Vanasadama territooriumil

paiknevate ruumide, hoonete ja maatüki üürilepingu nr 12110 tähtaega pikendatakse lepingus

sätestatud võimalusel, siis pikeneb töövõtuleping nr 05409 ilma täiendava kokkuleppeta

samaks tähtajaks nagu üürileping 12110 (T 6 lk 157). Määrangute vormist nähtub, et lepingu

ettevalmistaja ja täitja oli A K, kooskõlastajad T T, L V, J T, M R (T 6 lk 158).

1244. 29. mail 2015 saatis HTG I AS juhatuse liige E S AS Tallinna Sadam juhatuse liikmele

A Kile kirjaliku taotluse lepingu nr 12110 pikendamiseks lepingus märgitud tähtaja ulatuses

(T 6 lk 159).

1245. 03. mail 2010 sõlmitud lepingu nr 12110 punkti 16.2 järgi pikeneb taotluse esitamisel

leping nr 12110 viie aasta võrra, milleks on 31. detsember 2020 (T 6 lk 90). Lähtuvalt

eeltoodust pikenes 29. mai 2015 AS HTG I juhatuse liikme E Se poolt esitatud taotluse alusel

ilma täiendava kokkuleppeta ka AS HTG I ja AS Tallinna Sadam vahel sõlmitud

töövõtuleping nr 05409 kuni 31. detsember 2020.

1246. 01. märtsi 2016 vaatlusprotokolli (T 12 lk 106-113, 118-131) kohaselt on AS Tallinna

Sadam sildumise teenuse eest tasunud HTG I AS-le :

Jrk

Aasta

Krooni

Eurot

1) 2009

5 381 765.41

343 957.50

2) 2010

6 532 611.75

417 509.99

3) 2011

420 200

4) 2012

461 205.50

5) 2013

477 223

6) 2014

489 293

7) 2015

320 732

8) kokku

2 930 120.99

1247. Kuivõrd sildumise tasu on tuvastatud, ei pea kohus tõenduslikult asjakohaseks A A

arvamust ja ütlusi selles osas ning jätab need tõendikogumist välja (A 8 lk 18-32, K 45 lk 10-

10 pö, 18).

1248. Prokuratuur heidab ette, et AS-i Tallinna Sadam juhatuse liikmed sõlmisid

tööettevõtulepingu 05509, mille kohaselt AS Tallinna Sadam kohustus tasuma

sildumisteenuste osutamise eest 75% kuni 100% AS Tallinna Sadam eeskirjas sätestatud

sildumistasu määrast (lepingu p. 6.1) olukorras, kus „2008 aasta novembris koostas AS-i

Tallinna Sadam kontroller kuluanalüüsi, mille kohaselt oleks olnud AS-ile Tallinna Sadam

rahaliselt soodsam sildumisteenust sisse osta ainult juhul, kui AS Tallinna Sadam maksab

teenuse eest 55% või vähem sildumisteenuse määrast“ (T 4 lk 191).

1249. Siinkohal on prokuratuur lähtunud M L 12.11.2008 e-kirjast M R (T 14 lk 92, 93),

millest tuleb:“/../ alles 55% tulust juures tekib majanduslik mõte sisseostuks/../“. samas

nähtub tabelist, et 55% on arvestatud kai 1- 8 T ja E jm reisilaevad, kuid kiirlaevad ja

kruiisilaevade juures on vastavalt 60% ja 90%. Sildumise teenust tuli osutada aga kõikidele

vastavatel kaidel silduvatele laevadele, mistõttu on väär arvestada ainult märgitud 55%-ga.

1250. M R on kirja alusel koostanud e-kirja mh A Kile ja AKle, milles on tehtud arvestused

HTG I AS poolt küsitud 85% määraga ja võrdluseks kaimadruste palga suurendamisega 18%

võrra. Sellest tulenevalt jääb Tallinna Sadam plussi, kui reisilaevade sildumise tasust maksta

ära 55%. Märgitud andmete hindamisel tuleb aga meeles pidada, et nõukogu suunis oli

teenuse sisseostule üleminek, AS T G erikohtlemist mh sildumise teenuse sisseostu osas (N S

ütlused) ning seda, et sildumise teenuse tasuvuse protsent oli märkimisväärselt madalam nt

kõnealuse reisijatasu tasuvuse määrast. Et AS Tallinna Sadam erinevaid versioone kalkuleeris

tuleneb ka edasistest arvutustest, mistõttu ei ole ka korrektne lähtuda süüdistuse esitamisel

esmastest analüüsi tulemustest (55%), vaid arvestada tuleb tehingu kahjumlikkuse hindamisel

samu asjaolusid nagu seda pidi arvestama otsust teinud juhatus tol ajal (eelmärgitud surve

sildumise teenuse sisseostule üleminekuks nõukogu poolt, AS T G erikohtlemine,

kuluarvestus komplektselt kõigi sadamatasude osas). Et juhatus selle kõigega arvestas,

tuleneb ka finantsosakonna edasistest analüüsidest.

1251. 05. veebruari 2009 e-kirjas on M R teinud arvestusi puutuvalt sildumise tasust

loobumisega, toonud välja, et sildumise tasust Ti puhul loobudes, tuleb loobuda ka E puhul,

toonud Ti puhul välja kahjumi 3. 1 miljonit krooni ainult Vanasadamas. Samuti on ta

pakkunud alternatiivina 100% tagasi maksta. Ühtse paketina pakub ka võimalust reisijatasu

summa vähendamist (A 1 lk 57-58). M R koostas arvestused M L (K 29 lk 89pö-90).

1252. Sealjuures nähtub M R 17. veebruari 2009 kella 10.08 e-kirjast mh A Kile ja AKle Ti

sildumise tasudega seoses, et: “kui sildumistel 100% asemel maksta neile näiteks 75%, siis

tuleb vahe 8.5mln-(8.5mln*75%)=2,1min mille võrra võiks vähendada reisijatasu kokkuleppe

summat ehk siis 84-2=82mln.“. Seega on arvestatud esiteks sildumisega seotud tulu ja kulu

nagu eelnevalt öeldud tervikuna, kuid siit tuleneb ka ühe võimalusena arvestatuna 75%

suurune summa ehk sama summa, mis on lepingus (T 13 lk 3, A 7 lk 77-78).

1253. Kuidas läbirääkimised käisid ja lepingus kajastatud 75%-ni jõuti ei oska ei E R, L V ega

T T öelda (K 27 lk 223-224 pö, K 23 lk149 pö, K 31 lk 11 pö). Küll aga nähtub nende

ütlustest, et 75% puhul jääb 25% summast AS-le Tallinna Sadam, kuid 100% tasumise puhul

ei jäänuks. Meeles tuleb pidada, et AS T G ise alustas läbirääkimisi 85% suurusest summast.

Samuti tulnuks samu tingimusi kohaldada E S OÜ-le.

1254. Kohus meenutab, et samuti arutati läbirääkimistel sadamatasusid koosmõjus

reisijatasudega (M R 05. veebruari 2009 e-kiri AKle, A Kile, E R ja M Lle pealkirjaga „FW:

Ti numbrid“, A 1 lk 57-58; S A 19.02.2009 e-kiri E R pealkirjaga „FW“ koos manusega, A 1

lk 49-50; tunnistajate E R, K 27 lk 222-223, 223-224 pö, 227-227 pö; L V, K 23 lk 141-142,

149 pö, K 23 lk 155 pö, M L, K 29 lk 140-141; M R 17. veebruari 2009 e-kiri A Kile, L Vle,

E R, T Tle ja AKle pealkirjaga „Ti sildumistasu Vanasadamas“, T 13 lk 3, 20. aprilli 2009

reisijatasu kokkuleppe nr 11709, A 7 lk 77-78, T T K 31 lk 11pö, S A e-kiri E R 19.02.2009

13:18, A 1 lk 49). T T on kinnitanud, et peeti koosolekuid ning arutlused toimusid

hinnakujunemise üle (K 29 lk 216 pö).

1255. Vaidlus puudub selles, et sildumise tasu kruiisilaevade ja tavalaevade eest oli erinev,

vastavalt 75% ja 100%, ning seda on peetud põhjendatuks ka AS Tallinna Sadam juhtkonna

poolt (L V, K 23 lk 142-143; E R, K 27 lk 222-222 pö).

1256. Asjaolu, kui palju teenis HTG I AS ja/või AS T G sildumise teenuse pealt kasumit, ei

ole asjakohane. Iga äriühingu eesmärk on teenida kasumit. AS Tallinna Sadama jaoks

kasumlikkuse arvestamine ei saa tuleneda teise äriühingu kasumi arvestamiselt, vaid Tallinna

Sadama enda kuluarvestusest. Samuti on ilmne, et kasumlikke lepinguid soovitakse pikendada

ning et HTG I tegutses Settevõttena sadamas pikaajaliselt, mistõttu E Se taoline huvi ei ole

tõendiväärtusega. Samuti on ilmne, et nii E Sele, kui ÜRile oli teada, et AS Tallinna Sadam

kohtleb operaatoreid võrdselt. Samuti on loogiline, et sarnaselt sõlmitavaid lepingud sooviti

ka arutada samal ajal, seda enam, et lepingute sõlmimise ja seega ka lõppemise ajad langesid

kokku, mistõttu ei näe kohus eraldivõetuna 26. märtsil 2015 kell 9.15 toimunud kõnel E Se ja

A Ki vahel tõenduslikku väärtust altkäemaksu kontekstis (T 69 lk 54). On põhjendatud

kahtlus, et kõnes on jutt sõlmitavatest lepingutest, mitte altkäemaksust.

1257. 01. aprillil 2015 kell 12.02 toimunud E Se ja ÜRi vahelisest kõnest nähtus arutelu

sildumislepingute lõppemisest. Antud kõnest võib pidada oluliseks lepingute kestvusega

seotud E Se sõnu „kuni pensini“. ÜR kordas üle, et „kuni aegade lõpuni“. ÜR lubas nendega

omalt poolt suhelda, nende ühisest plaanist teada anda ja arvab, et „see ei pea olema kellegi

jaoks probleem“, „küll me saame selle ära lahendama“. (T 69 lk 80). Märgitud kõnedest saab

välja lugeda enesekindluse sellest, et lepinguid igal juhul pikendatakse, kuid kinnitab ka

seotud äriühingute esindajate omavahelist suhtlemist.

7.4.3.4.3. E S OÜ

1258. Märgitud lepingu ja seal kajastatud protsendi osas on tunnistajad andnud ütlusi, et see

tulenes võrdse kohtlemise põhimõttest (E R, K 27 lk 221-222; T T, K 29 lk 220, L V, K 23 lk

142-143), samuti kruiisilaevade ja reisilaevade sildumistasude erinevusest ja töömahu

erinevusest (L V, 10, 11, E R, K 27 lk 222-222 pö).

1259. Tasusuurus sõltus seega otseselt AS Tallinna Sadam ja AS T G vahelistest

läbirääkimistest. AS Tallinna Sadama juhtkonna koosoleku 20. jaanuari 2009 protokolliga (A

2 lk 40-41) on tõendatud, et veel 35 päeva enne sildumisteenuse sisseostmiseks sõlmitud

töövõtulepingute 05409 (T 6 lk 147-160) ja 05509 (T 4 lk 191-200, T 5 lk 1-3) sõlmimise

päeva (23.02.2009) ei olnud AS Tallinna Sadam saavutanud kokkulepet sildumistasu suuruse

osas ning see sõltus üksnes läbirääkimistest AS-iga T Grupp (ja mitte läbirääkimistest E S

OÜ-ga). Sama tuleneb tunnistaja E R, L V ütlustest (K 27 lk 221-221 pö).

1260. Tallinna Sadam AS maksis E S sildumise tasu 01. märtsil 2016 vaatlusprotokolli põhjal

(T 12 lk 106-113, 118-131):

Jrk

Aasta

Krooni

Eurot

1) 2009

4 038 511.75

258 107.94

2) 2010

5 053 640.57

322 986.50

3) 2011

393 083

4) 2012

380 032

5) 2013

402 636.50

6) 2014

354 490

7) 2015

203 574

8) kokku

2 314 909.99

1261. Kuivõrd teada on reaalsed tasud, tuvastatud on, et Tallinna Sadam AS tegi enne

kuluanalüüsi, siis ei näe kohus A A ütlusel ja asjatundja arvamusel selles osas tõenduslikku

väärtust (K 45 lk 10-10 pö, 18) ning jätab need tõendikogumist välja.

7.4.4. Kokkuvõte

1262. Kõikide lepingute majandusliku põhjendatuse hindamisel arvestas kohus lisaks

eelnevalt väljatoodule ka seda, et AS Tallinna Sadam konsolideeritud majandusaasta

aruandeid lõppenud majandusaasta kohta perioodil 2008 kuni 2015 uurides, ei tulene neist

taolisi andmeid, millest saaks järeldada, et süüdistuses kajastatud tehingud olid AS-le Tallinna

Sadam kahju(m)likud, kuivõrd taoline 10 aasta vältel kahjulike tehingute tegemine peaks

väljenduma ka äriühingu majandustulemustes. A S, A A (GTB OÜ) ja A J (OC OÜ) ütlused

asjatundjatena koos nende alusmaterjalidega jätab kohus tõendikogumist välja. Samuti KPMG

arvamused. Kohus lähtub reaalselt olemasolevatest AS Tallinna Sadam majandusandmetest

ning töötajate ütlustest, mitte asjatundjate koosatud mudelarvutustest ja prognoosidest (A 8 lk

1- 46, V 1 lk 1- 37, 113- 118). Need andmed ei kajasta ka AS Tallinna Sadam äritegevuse

kogu mahtu ega ole võrreldavad teiste tõenditega, kuivõrd AS Tallinna Sadam lähtus

lepingute sõlmimisel tervikpildist, ehk koos tuleb hinnata suuremat osa kulusid tulusid, kui

neis on kajastatud. Samuti ei näe kohus eraldi tõendiväärtust esitatud lõputöös sisalduvatel

andmetel (A 6 lk 75-90). Kõrvutades siia tunnistajate ütlused, sh kliendihalduritest nõukogu

liikmeteni tuleb kohtul möönda, et äriühing ei tajunud ega ole tõendatud, et AK ja A Ki poolt

süüdistuses märgitud tehingud üksikult või kogumis AS Tallinna Sadam äritegevuses olnuksid

kahju(m)likud.

1263. Eeltooduga on leidnud tõendamist, et AK ja A K ei vastutanud selle eest, et lepinguid ei

arutatud varade kasutada andmise komisjonis. Kuluanalüüsid teostati, operaatoreid koheldi

võrdselt ning puuduvad tõendid sellest, et A K ja AK ei oleks lähtunud töövõtulepingute

sõlmimisel kuluanalüüsist, puuduks mingisugune nõutav dokumentatsioon või tehingud

olnuksid AS-le Tallinna Sadam kahjulikud. Üürihindade indekseerimisega seoses tuvastas

kohas, et osaliselt hindu indekseeriti ja indekseerimata jätmisel olid esitatud põhjendused.

Paldiski lõunasadamas puudus konkurents, mistõttu ei esinenudki võrdlevaid pakkumisi.

1264. Eelnevaga on kohus tuvastanud, et süüdistuses märgitud lepingutest saab vaid sildumise

otselepingute sõlmimise (lihthanke korraldamata jätmise) rikkumisena ette heita A Kile ja

AKle.

1265. Tõendatud on, et jättes korraldamata lihthanke sildumise teenuse osutaja leidmiseks,

jätsid A K ja AK kasutamata võimaluse teiste, võrdlevate pakkumuste saamiseks ning rikkusid

taoliselt AS Tallinna Sadam hankekorda.

1266. Oluline on tähele panna, et kui ka tsiviilõiguslikult saab lõppastmes juhatuse liikmele

ette heita äriühingus kordade järgimata jätmist (nt varade kasutada andmise kord) ja lepingute

rikkumisi ükskõik millise töötaja poolt ning lojaalsuse mõiste võib olla laiemalt tõlgendatav,

siis karistusõiguslikult tuleb praegusel juhul tuvastada seos toimepandud rikkumiste ja

väidetava altkäemaksu andmise vahel. Ehk on vaja tõendada, et rikkumised on toimepandud

seoses altkäemaksu saamisega, mitte ei esine juhuslikke kokkulangevusi.

1267. Vaidlus puudub selles, et AK ja A K suhtlesid E Se, ÜRi ja T Pga.

1268. Kohus tuvastas ka T P seotuse lepingute sõlmimistega (T 13 lk 157- 178; 184-186).

Siinkohal on T P ka AK nimelt vastuse projekti edastanud (lk 186). T P on ka vastavalt

„eilsetele läbirääkimistele“ edastanud 12.05.2006 rendilepingu nr 1781606 ja 23.02.2009

töövõtulepingu nr 05509 lisade projektid. 13.01.2010 (T 13 lk 200). Tõendatud ei ole T P

juhtivroll ÜRi poolt altkäemaksu tasumistel või selles osalemine. Tõendatud on, et T P

kaasabil sai AK laenu. Samuti tuleneb T P ja ÜRi omavahelistest vestlustest T P seotud

ülekannete tegemisele, rendilepingute tasudega ja neist kõnedest kogumis on kohtul tekkinud

veendumus, et T P koos ÜRiga tegeles ülekannete korraldamisega ja nende summade

otsustamisega AKle ja A Kile. Siinkohal ei oma tähtsust T P nõukogu liikmeks olek, kuivõrd

kohus ei ole tuvastanud tema juhtrolli ning samuti ei ole kohtu alla antud kontserni

ettevõtteid.

1269. Edasiselt analüüsib kohus, kas esinevad seosed altkäemaksu tasumise ja lepinguliste

rikkumiste vahel ehk kas nii sildumise lepingutega seonduva kui ka teiste, otseselt A Kile ja

AKle rikkumiste mõttes mitte etteheidetavate lepingute sõlmimistel esineb siiski seoseid

ülekantud summadega.

7.4.5. Ülekannete seosed lepingutega

1270. Kohus on võrrelnud süüdistust läbivate äriühingute poolt näilike tehingute alusel

laekumisi B I OÜ-sse, e-kirju ja pealtkuulatud kõnesid ning leiab, et taolist süüdistuses

väljatoodud iga lepingu/muudatusega seostatavat seost ei ole võimalik tunnistada.

1271. Süüdistuse kohaselt sõlmiti HTG I AS-ga ja ÜRi ning T Pga ebaõiguskokkulepe 2008-

2009 aastal.

1272. Süüdistuses on kajastatu esimene HTG I AS-ga seotud lepinguline rikkumine alates 11.

jaanuarist 2008 (lepingu nr 4401602 lisa nr 24 (T 6 lk 41) ning 18. aprillist 2009 on alanud

laekumised HTG I AS-lt süüdistuses märgitud nn akvatooriumi hoolduse lepingu alusel B I

OÜ-sse (T 72 lk 118 CD plaat 59 kd: SEB 10.03.2015 nr 112-2-6/K14751928, SEB

15.06.2015 nr 112-2-6/K15161658, SEB 29.07.2015 nr 112-2-6/K15321874, SEB vastus

12.10.2015 nr 112-2-6/K15733842).

1273. Ühtegi ülekannet süüdistuses, s.o altkäemaksu laekumist perioodil 2008 kuni 18. aprill

2009 kajastatud (ega tõendatud) ei ole, kuigi ka tol ajal esines lepingute sõlmimisi ja

muutmisi (28.01.2008, 23.02.2009, 20.04.2009, 11.01.2008, 08.05.2008, 18.08.2008,

10.12.2008, 27.02.2009). 02.03.2009 on sõlmitud HTG I AS ja B I OÜ vahel nn akvatooriumi

hoolduse leping. 03.04.2009 on sõlmitud nn alltöövõtuleping B I OÜ ja A OÜ vahel.

1274. Tõepoolest on tähelepanu äratav e-kirjavahetus E Se ja T Pi vahel aset leidnud 03.

aprillil 2009 (T 42 lk 97-100), millises on juttu tulevikus paremast teenuse kvaliteedist,

olukorras, kus lepingus kajastatud teenust ei ole osutatud. Samal kuupäeval on sõlmitud B I

OÜ ja HTG I OÜ vahel akvatooriumi hooldusleping.

1275. HTG 03.04.2009-le lähim varasem kuupäev, mis on lepingulise rikkumisena kajastatud,

on 23. veebruar 2009 (lepingu nr 4481601 lisa nr 40 sõlmimine kaubatasu määrade muutmise

osas), 27. veebruar 2009 lepingu nr 4401602 lisa nr 29 ruumide tagastuse ja rendihinna

vähendamise osas), 23. veebruar 2009 töövõtuleping nr 05409 sildumise teenuse sõlmimise

osas ning pärast 03. aprilli 2009 20. aprill 2009 (lepingu nr 4481601 lisa nr 41 sõlmimine

rendipinna tagastuse osas, 20. aprill 2009 lepingu nr 11109 sõlmimine, 03. mai 2009

sildumise teenuse lisa nr 2. Samal ajal on enne ja pärast sõlmitud veel lepinguid ja lisasid.

1276. 06. novembril 2009 on K T edastanud e-kirja T Pile tööprotsesside kulude olulise

kasvuga seoses (T 42 lk 200-201, T 43 lk 1-2). Lähimad lepingutega seotud kuupäevad on

enne 31.08.2009 (leping nr 4481601, lisa 42, 4401602 lisa 30 ja 18.11.2009 lepingu nr

4401602 lisa 31. Samuti on esitatud augustis 2 arvet. Lisaks 02.08.2010 arvele on esitatud

24.08.2010 arve selgitusega transpordi kasutamine august 2010.a summas 27 000 krooni (T

37 lk 80-81). Samal päeval saadab K T uue arve selgitusega inimeste vedu 18. augustil

marsruudil Riia-Tallinn, Paljassaare sadam- Riia summas 27 000 krooni (lk 82-82) ehk kokku

veel 54000 krooni ehk tasutud on kahekordne summa. Samas lähim lepingu muudatus on aset

leidnud 27.09.2010, lepingu nr 12110 lisa nr 2.

1277. 17.01.2011 vastab T P mh, et ta vestles ka lõpptellijaga ning tema soov oli kohtuda B I

alltöövõtjatega ning arutada tehtut ja täpsustada tehtavate tööde koosseisu edaspidi. Pakutakse

välja, et kohtuda järgmisel nädalal (T 58 lk 113, 114). Selle lähim lepinguline muudatus on

11.01.2011 lepingu nr 12110 lisa nr 3.

1278. Taoliselt saab kinnitada teatud üksikuid kokkulangevusi võimalike lepingute

(muutmiste) ja toimunud suhtluse vahel esineb, kuid altkäemaksu laekumist igakordselt

konkreetsete lepingutega seoses uuritud tõendid ei toeta.

1279. Laekumiste summad on olnud samad 18.04.2009 kuni 20.07.2009- neli korda 59 000

krooni (3770.79 eurot), s.o. 236 000 krooni (15083.16 eurot) ning alates 20.08.2009 kuni

14.08.2015 igakuiselt 60 000 krooni (3834.70 eurot) ning alates 17.02.2011 3834.70 eurot.

20.08.2009 muudatusega altkäemaksu summas langevad lähimatena kokku 31.08.2009 leping

nr 4481601, lisa 42, 4401602 lisa 30 muudatused.

1280. Seega süüdistuses kajastatud lepingu sõlmimiste ja muudatuste kuupäevadega ei ole

muutunud igakuiselt tasutud altkäemaksu summa, olenemata lepingute sõlmimise/muudatuste

arvust, mahust, sisust vms. Süüdistuses on kajastatud hulgi lepingu sõlmimisi ja muudatusi,

millele ei ole eelnenud ega järgnenud mingisugustki muutust väidetava HTG I AS poolt

tasutud altkäemaksu summas.

1281. ÜRi ja T P etteheidetega seoses on prokuratuur leidnud, et 01.09.2009 merekaatri

väidetav üürileping on sõlmitud altkäemaksuna 31.08.2009 sõlmitud lepingu nr 1832908

sõlmimise eest (T 39 lk 37-41, T 4 lk 167). E T AS tasus kaatri kasutamise eest 40 000 krooni

(T 39 lk 43), millele lisandus käibemaks (kokku 48 000 krooni ehk 3067.76 eurot).

1282. Sealt edasi on 01.10.2009 sõlmitud manööverveduri rendileping, mille alusel on E T

AS-i poolt B I OÜ-le tasutud ajavahemikul 26.10.2009 kuni 29.12.2011 igakuiselt 3067.76

eurot (T 72 lk 118 CD 59 kd Nordea vastus 21.01.2015 nr 20 3/171), seega kokku 82 829.52

eurot. Sellele lähimad lepingutega seotud tehingud on 31.08.2009 (T 4 lk 167) ja 27.10.2009

(T 3 lk 65, 67).

1283. 13.01.2010 kell 12:05 edastas T P vastavalt „eilsetele läbirääkimistele“ A Kile lepingute

05509 (sildumine, Vanasadam) ja 1781606 muudatuste projektid (vastavalt lisa 2 ja lisa 6),

koopias ÜR (e-kiri T 13 lk 200. Lisa 6 T 14 lk 1-2, lisa 2 T 14 lk 3).

1284. 31.12.2011 on sõlmitud Paljassaare tee 26a lao üürileping (T 44 lk 105). B I OÜ-le

ajavahemikul 27.01.2012 kuni 26.08.2015 laekus jätkuvalt igakuiselt 3067.76 eurot (T 72 lk

118 CD 59 kd Nordea vastus 21.01.2015 nr 20 3/171, T 72 lk 118 CD 56 kd Swedbank vastus

12.10.2015 nr A09.04-200-02-22-2, E T konto XXX).

1285. Lähimad kuupäevad lepingutega seoses on 18.10.2011 (T 3 lk 82-03) ja 14.05.2012 8T

4 lk 56).

1286. Arvetega seoses on tähelepanekud selles, et 26.02.2014 oli viimane makse, misjärel

01.04.2014 uuris T P arve tasumise kohta ja ÜR vastas, et probleeme oli üüripinna puudustega

(T 45 lk 176, T 45 lk 139, 143, 144). Sealjuures on tähelepanuväärne väljend, et „pärast

lahenemist teeme ülekande“. Antud perioodil arvete eest ei ole tasutud, küll aga on

30.05.2014 sõlmitud AS E T ja AS Tallinna Sadam töövõtulepingu nr 1832908 muudatus,

millega tõsteti AS E T sildumistasude suurust (T 4 lk 173). Taoliselt on ajaliselt kattuv

lepingujärgse tasu mittemaksmine ning vahetult peale lepingu sõlmimist kahekordse tasu

maksmine. See on ka ainuke kokkulangevus.

1287. Taoliselt peab kohus möönma, et üksikute lepingumuudatuste ja tasutud summade vahel

ei ole mingit seost võimalik luua. Kuumaksed ei ole muutunud igakordselt, kui on toimunud

lepingu muudatused, olenemata mahust, sisust jms. Süüdistuses on kajastatud hulgi lepingu

sõlmimisi ja muudatusi, millele ei ole eelnenud ega järgnenud mingisugustki muutust

väidetava altkäemaksu summa suuruses.

1288. Asetleidnud rikkumisi hankekorras sildumise lepingutega seoses ei ole võimalik

seostada samuti vastusooritusteoga. Samuti ei ole kahtlusteta tõendatud, et otselepingud

sõlmiti ebaõiguskokkuleppe tulemusena, mitte lähtudes laevaliinide seotusest

operaatorfirmadega. Otsest seost sildumise lepingute sõlmimise ja ebaõiguskokkuleppega

kohus tuvastanud ei ole.

1289. Sildumise lepingutega seoses märgib kohus täiendavalt, et AK ja A K toetasid ÜRi ja E

Se ettepanekuid sildumise tasu suurendamisteks ning vastavad lepingumuudatused sõlmiti,

kuigi alglepingu järgi oli tasu lõplik ega kuulunud muutmisele. Tulenevalt ÜRi ja E Se

taotlustest saab väita, et taolised lepingu muudatused olid kasulikud E T AS-le, E S OÜ-le

ning HTG I AS-le. Küll aga ei ole kahtlusteta tõendatud, et taolised lepingumuudatused

olnuksid kahjulikud AS-le Tallinna Sadam. Kaitsjad on tõstatanud põhjendatud kahtluse ning

ka tunnistajate ütlustest nähtub, et taolisi tasu tõstmisi peeti AS-s Tallinna Sadam laiemalt

põhjendatuks ja õiglaseks. Sealjuures viitas kohus ka M R e-kirjale, mille põhjal aastate

muutudes on varem kehtinud 75% samaväärne uue kokkulepitava 95%-ga.

1290. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et üksikute rikkumiste analüüs lepingute/nende lisade

sõlmimisel ei toeta samuti seda, et AK ja A K pannuks konkreetselt süüdistuses väljatoodud

lepingute/muudatuste rikkumisi toime altkäemaksu vastusooritusena. Üksikud asetleidnud

rikkumised ei ole seostatavad väidetava altkäemaksu andmisega nende rikkumiste ega ka

maksete iseloomust tulenevalt.

1291. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ebaõiguskokkuleppe osaks ei saa pidada süüdistuses

märgitud üksikute tehingute kaupa ebaõiguskokkuleppe täitmist (nagu on süüdistuses ühe

alternatiivina välja toodud) ja nende eest altkäemaksu tasumist, vaid altkäemaksu saadi

üldiselt äriühingute soosimise eest vajaduse korral lepingulistes jm küsimustes.

1292. Kohus on tuvastanud, et lepingud ja nende muudatused olid kasulikud HTG I AS-le, E

S OÜ-le, E T AS-le ja N OÜ-le.

7.5. Ülekannete jõudmine AKni ja tema poolt määratud isikuteni A OÜ ja L G OÜ

kaudu

1293. Süüdistuse kohaselt jõudsid HTG I AS ja E T AS tasutud altkäemaksu summad B I OÜ-

st T Pi poolt teostatud ülekannete alusel AKni läbi A OÜ ja L G OÜ. AKga seotud laekumisi

ja teostatud kulutusi haldasid tema korraldusel K T ja A A.

1294. K T oli A OÜ osanik ja juhatuse liige ajavahemikul 08.10.1996 kuni 18.01.2011 (T 2 lk

16). A A osutas nimetatud ajavahemikul A OÜ-le raamatupidamisteenust (T 71 lk 202, T 16 lk

156) ning pidas OÜ-sse A laekuvate rahaliste vahendite üle arvestust (T 71 lk 202; T 68 lk 57,

146). Antud juhul nähtub K Ti ja A A omavahelisest kõnest ka sõna „vihik“, mis langeb kokku

edaspidi käsitletava tabeli nimega.

1295. Altkäemaksu vastuvõtmine AK poolt oli süüdistuse kohaselt korraldatud T Pi, K Ti ja A

A ning hiljem V Õi ühise teo toimepanemisel HTG I AS ja E T AS poolt näilike tehingute

alusel tasutud ülekannete tegemisega esialgu B I OÜ-sse, millise arvelt T P AK osa edasi üle

kandis, esialgu A OÜ-le ja seejärel L G OÜ-le, samuti näilike tehingute alusel. Süüdistuses on

kirjeldatud eelnevalt kajastatud näilike tehingute asjaolud B I OÜ ja HTG I OÜ vahel seoses

akvatooriumi hoolduse lepinguga ning E T AS-ga seoses kaatri, manööverveduri, lao

lepingutega. Samuti B I OÜ lepingud A OÜ ja L G OÜ-ga. Süüdistus rõhutab korduvalt, et

näilike tehingute kaudu raha ülekannete eesmärgiks oli korraldada altkäemaksu andmine AKle

ja A Kile.

1296. Kohus on eelnevalt käsitlenud ülekannete laekumisi A OÜ ja L G OÜ arveldusarvele

ning nende aluseks olevate tehingute näilikkust.

1297. Kaitsja on leidnud, et tõendamata on, mis on saanud A OÜ ja L G OÜ arvetele laekunud

altkäemaksu summadega, taolisel viisil ei ole AKle altkäemaksu edastatud.

1298. Kohus leiab, et on tõendatud altkäemaksuna tasutud summade laekumine A OÜ ja L G

OÜ kaudu AKni ning asjaolu, mis sellest rahast edasi sai, ei ole käesoleva menetluse

objektiks, kuivõrd ei seondu süüdistusega.

1299. Pealtkuulatud kõned ja e-kirjad ning arvutitest leitud tabelid koosmõjus tunnistajate

ütlustega tõendavad kogumis, et A OÜ-sse ja L G OÜ-sse laekunud tasud olid mõeldud AKle

ja jõudsid ka reaalselt temani või tema kaudu temaga seotud isikute hüvanguks.

1300. K Ti ütluste kohaselt oli A OÜ üks asutajatest AK, kes loobus osalusest aasta

möödudes. B I OÜ-ga sõlmitud lepingut mainis tema AKle. Ta ei olnud kindel, kas A OÜ ka

varasemalt maksis AKga seotud kulutusi, kuid peale lepingu sõlmimist tehti. K T selgitab, et

alates 2010. a hakkas ta üles märkima AKga seotud kulutusi, kuna kulutused läksid suuremaks

ja proovis, et need ei ületaks umbes 1000 eurot. Andmed on tema arvutis. AK palus

võimalusel tal maksta temaga seotud kulutusi ning ta hakkas arvama, et B I OÜ poolt kantav

raha A OÜ-le on mõeldud osaliselt AKle. AKi kulutuste iseloom on tema arvutis üles

märgitud. Osaliselt kasutas ta raha A OÜ jaoks. Peale A OÜ likvideerimise osas selgust, sai ta

AK kaudu V Õi nõusse ning viis lepingute jätkamiseks kokku T Pi ja V Õi. B I OÜ hakkas

tegema siis ülekandeid L G OÜ-sse ning osaliselt kasutatakse raha AK kulutuste katteks. A

OÜ ja L G OÜ vahenditest kanti AK või temaga soetud isikute autode kulutused, AK

sünnipäeva kulutusi, MY Money Ks märgitud kui „corpore“. Samuti tasuti AK poja kasutuses

oleva auto (XXX) ja sekretäri kasutuses oleva auto remondiarved. AK naise EKle maksti

töötasu ning tabelis oli tema nimega „lilleke“ (T 71 lk 201-202).

1301. K Ti poolne AK rahaasjade jm igapäevaelu küsimuste lahendamine tuleneb ka

pealtkuulatud kõnedest. Nii tegeleb ta EKle telefoni, mööbli, auto kindlustusega, AK

sünnipäevaga kui AK „tulude“ arvestamisega (T 68: lk 81-82, lk 116-117, 145-148, lk 159, T

69: lk 4, 70-71, 117- 118, 121- 122; T 71: lk 120- 120 pö; 122-122pö)

1302. AK otsene seos L G OÜ-ga tuleneb ka AK poolsest raamatupidamise kontrollimisest.

1303. 18.12.2014 kell 18:28 alanud telefonikõnest nähtub, et V Õ ja AK plaanisid kohtumist,

et vaadata koos üle raamatupidamist ja AK soovib saada V Õilt täpsustusi. V Õ ütleb, et „A“

on üle veebi samuti andmetele juurdepääs (T 71 lk 128-129).

1304. Kuigi K T püüab enda ütlustes väljaöeldut pisendada „ mainis lepingut AKile“, siis

asjaolu, et peale lepingu sõlmimist ta AK kulude üle arvestust pidas läheb kokku tema arvutist

leitud tabelis kajastatud andmetega, pealtkuulatud kõnedega.

1305. AK seotus A OÜ ja L G OÜ tegeliku juhtimise tasandil tuleneb lisaks ütlustele ka e-

kirjavahetusest. Nii on 7.10.2010 saatnud K T AKle e-kirja, milles selgitab A OÜ-l tekkinud

võlgnevust suurusjärgus 260 000 krooni ning sellega kaasnevaid tagajärgi ehk autode

äravõtmist (T 58 lk 90). Juhul, kui AK ei omaks puutuvust äriühingusse, puudunuks

igasugune vajadus taolise info edastamiseks ja arutamiseks AKga. K T selgitas, et enne A OÜ

likvideerimist loodi L G eesmärgiga võtta üle A OÜ, A OÜ ja R OÜ sõidukite liisingute

lepingud. Kuna A oli likvideerimisel, siis ei saanud tema L juhatusse kuuluda. AK pakkus

välja V Õi. (T 71 lk 202). V Õ oli alates 13.01.2011-2016 OÜ L G osanik ja juhatuse liige (K

1 lk 116 pö, T 2 lk 31-33). Märgitu näitab omakorda AK seotust äriühinguga.

1306. M V andis ütlusi 14.01.2010 kohtuistungil A OÜ, R R OÜ, L G OÜ- seoses (K 16 lk

155-157). Tunnistaja ütlustest nähtub R R OÜ, A OÜ, A OÜ seotus ning kokkupuuted OÜ R,

OÜ R F, L G OÜ-ga. Ettevõttes viibisid igapäevaselt tunnistaja ise, A A ja K T. Tulud A OÜ-se

laekusid erinevate arvete esitamisest ja erinevate sõidukite rendist, teenustest. B I OÜ-ga

isiklikku kokkupuudet ei olnud, kuid mõnelt kontoväljavõttelt nähtus nende maksed A.

Programmi MyMoney kirjeid tegi A A ning neid ta teistega ei jaganud. K Ti ja A A

omavahelises vestluses nimetati „lillekeseks“EKi (K 16 lk 156, 157).

1307. R R OÜ äriregistri teabesüstemis kohaselt on alates 04.12.2001 kuni 29.09.2009

juhatuse liige K T ja perioodil 29.09.2009 kuni 11.12.2012 M V. Osanikeks kuni 14.09.2009

AKAS I OÜ ja OÜ R; 14.09.2009 kuni 08.12.2010 A I OÜ; 08.12.2010 kuni 05.09.2013 OÜ

P. Perioodil 30.04.2002 kuni 05.01.2016 on osanikuks olnud ka OÜ CI. Äriühingu tegevus

lõpetatakse 04.12.2013, kustutatud registrist 05.01.2016, viimane majandusaasta aruanne

esitatud 2011 aasta kohta (T 2 lk 34-38). Märkimist väärib, et R R OÜ oli eelnevalt

aktsiaselts ja selle nõukogu liikmeks oli ka AK (T 58 lk 38). OÜ R osanikuks ja juhatuse

liikmeks 17.04.2001 kuni 10.11.2011 oli ainuisiklikult K T. Ettevõte on kustutatud

14..07.2011 ajutise pankrotihalduri avalduse alusel (T 2 lk 39-42). A I OÜ-ga on osanike ja

juhatuse liikmetena seotud ka K T, AK ja A A. AK oli ka üks asutajatest (T 2 lk 43-45).

Selliselt tuleneb AK seos kõigi tunnistaja märgitud ettevõtetega.

1308. Kuivõrd A ja L OÜ-dega seoses ei nähtu süüdistusest AKle sularahas raha edastamist, ei

näe kohus tõenduslikku väärtust selles, kas ja mis ulatuses tehinguid sularahaga tehti.

Tõendeid selle kohta, et osaühingute arvele laekunud sularaha väljavõetud ja AKle endale või

temaga seotud isikutel edastatud oleks, ei ole.

1309. K T ja A A pidasid ametlikult äriühingutega mitte seotud AKga seotud kulude üle

arvestusi elektrooniliselt, seda nii MyMoney Ks kui ka enda arvutites erinevates koostatud

tabelites, on neid arutanud e-kirjades ja pealtkuulatud kõnedes.

1310. Nii on A A ja K T omavahel edastanud ja täpsustanud AKga seotud kulusid, nt A A poolt

18.05.2011 saadetud A kulud (kütus, mobiil, M), tabel aprill- mai 2011 (T 58 lk 169-170, T 55

lk 3, 9); 06.06.2011 saadetud A kulud mais (kütus, mobiil, M ,E palgakulu ja maksud; T 58 lk

182-183, T 59 lk 142). Samal ajal on maikuu tasu EKle makstud 273.40 eurot (T 16 lk 52).

Samuti 06.06.2011 on K T saatnud A Ale e-kirja autode muutmised koos tabeliga, millises A

nime all on järgmised autod: M, Audi A3, Honda Civic Alari, Honda Civic Agnes, Toyota

Aygo Trall (T 58 lk 184-185). Sellele järgnevalt on edastatud kulude tabel nende autode osas

(T 58 lk 186-187), milles mh on ka „lilleke“ ja „mina“. 17.10.2012 saadab A A K Tile

Microsoft Money Report perioodiga 1.01.2010 kuni 31.12.2010 „võlg omanikule A“. Tabelis

Neste kaardid numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX ja tasumine kütuse eest perioodil jaan-

märts. Lisaks on iga kuu juurde märgitud A arve summaga: 31.01.2010 summas 5946.04;

28.02.2010 5398.75 ja 31.03.2010 3680.01 (T 59 lk 59-60 T 60 lk 179-180). 06.04.2014 A A

saadab K Tile seisu „Aperioodil 1.01.2014 kuni 6.04.2014“, kulude ja tuludega esinevad

nimed: K, lilleke, A, XXX, FA, M, Tulu, Neste, R (jaanuar 2014; T 59 lk 80-82, 60 lk 181-

183).

1311. K T ja A A vahetavad ka enda ja kogu äriühingu tegevuse kohta andmeid, sh B ja P osas

(T 59 lk 67-68, 83-84, 60 lk 186-187, T 60 lk 188-197), mis tõendab, et äriühingutest tasuti

lisaks AKga seotud kuludele ka enda kulusid.

1312. K Ti elukoha läbiotsimisel sülearvutis tehtud programmi MyMoney Ks konto „I“

väljavõttest nähtub kuude kaupa kontol tehtud erinevad sissetulekud ning väljaminekud alates

oktoober 2013 kuni september 2015. Väljatrüki viimases tulbas on välja toodud konto jääk

pärast igat tehingut. Konto algjääk on 0. Kokku on K Ti poolt peetavas rahaarvestuses

ajavahemikul oktoober 2014 kuni september 2015 selgitusega ,,Tulu“ laekunud kokku

summas 1 063 150 eurot (T 62 lk 32-36, 37-39).

1313. K Ti elukoha läbiotsimisel äravõetud tabelitest nähtub, et arvepidamine AKiga seoses

on alguse saanud vähemalt aastast 2002 (vihikuBackup:A.pdf 2006-2007, T 59 lk 168-172;

2002 A, T 59 lk 182-185; 2003 A, T 59 lk 186; 2003-2010 A, T 59 lk 187-200; 2011 aprill-

juuni AL, T 59 lk 201). Samuti nähtub neist konto tehingutest, et kajastatud on kulutustena:

„Epalk, Bella, Murano“. Kuivõrd menetluses ei läbi ükski teine A samu ettevõtteid ega ole

seostatav samaaegselt AK, K Ti ja A Aga, EKga ning lähtudes ka pealtkuulatud kõnedest, on

kohtu veendumuse kohaselt tabelites kajastatud A osa AKa puutuv.

1314. K Ti elukoha läbiotsimisel äravõetud väljatrükist nähtub 1.11.2012- 14.01.2013 konto

„ võlg omanikele, AL eurodes“ Väljatrükist nähtuvad sisse-ja väljaminekud. Kuludena,

näiteks: „ 10.11.2012 K muu kulu -320; A Audi november 12 auto rent -150.29; Lilleke

maksud november 2012 muu - 159.21; 20. 11.2012 C A autorent november 2012 auto rent -

215.98; 30.11.2012 R palk november 2012, Transfer To: R – 275; Lilleke palk november 2012

muu - 270.87; Neste november 2012 kütus kaardid XXX, XXX - 370.46; EMT mobiiltelefoni

kulud -3. Tuluna on saadud summa 2751“. Detsembrikuu osas on märgitud, näiteks:“

10.12.2012 XXX – XXX remont, Lilleke maksud; 11.12.2012 ja 14.121.2012 Vevidile Golfi

ja XXX täisvahetus; 20. 12.2012 Ergo kindlustuse kasko sõidukile XXX; 31.12.2012 Neste

kütusekaardid XXX, XXX“ (T 20 lk 12, 69). Ajavahemikul 01.03.2015-31.05.2015

väljatrükist nähtuvalt on kontol „A“ toimunud tehingud: „IF P&C kindlustus, Babyface

(muu), Ergo kindlustus (kindlustus), K (muu), A (auto rent), Lilleke (maksud), XXX

(laenumakse), B (laenuintress), V (muu), M (auto hooldus), Neste (kütus), R (palk), Lilleke

(palk). Tulu (muu) jne (T 20 lk 19-20, 77-78).

1315. Lisaks eelnevale nähtub ka A A MyMoney K väljatrükist nimetusega „A“ ajavahemiku

01.01.2010- 26.08.2015 kohta on välja toodud, et algsaldo 9424.91 ja konkreetsed sisse-ja

väljaminekud, jooksevsaldo, tulude-kulude kategooriad alates 10.01.2014 kuni 30.06.2015

kuude lõikes (T 68 lk 31-37). MyMoney tabelist saab välja tuua, et pidevalt on maksesaajad:

Lilleke, A, XXX, Neste, Ergo Insurance, IF P ja C Insurance, K, R F, T, R A, lisanduvad

Stokker, Babyface, EMT; Vevid, Corpore, Vulpinus, MobileSpa, FA, RP K, M, B, Tuluna on

märgitud igakuiselt 2751 (T 68 lk 31-37, 38-46). Sellest tulenevalt on tabelis kajastatud AKga

seotud kulutused: sõidukid, EKga seotud kulud.

7.5.1. Sõidukid

1316. Esimesena käsitleb kohus tabelites kajastatud sõidukitega seotud kulude seost AKga.

a) Sõiduauto Hyundai 130 reg. nr XXX kohta on K T selgitanud, et sõiduk kuulus

varasemalt L G OÜ-le ning see vormistati AK poja nimele ning tema teada selle eest

raha ei makstud (T 71 lk 202). AA AS on 12.03.2013 müünud Hyundai I30 tehasetähis

XXX koos lisavarustusega 11 333.33 eurot, koos km-ga 13 600 eurot (T19 lk 167).

Selline summa on 12.03.2013 tasutud L G OÜ arvelduskontolt (T 72 lk 118 CD plaat

59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). Sõiduki tellimuslehe ja

müügilepingu kohaselt on AA AS müünud L G OÜ-le Hyundai I30, ostja poolt

allkirjastanud V Õ. Sõiduk on üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle antud (T 17 lk 90-

91). Hyundai XXX omanik on L G, sõiduki tehnilise passi kohaselt kasutajad A ja L K

(22.08.2016 vaatlusprotokoll T 59 lk 73-74). ARK andmetel on sõiduauto kasutajateks

alates 13.03.2013 A ja L K. Alates 13.03.3015 on sõiduauto omanikuks A K. (T 63 lk

104).

1317. Sõiduk on olnud ka väljarenditud. Kasutusrendi ja teenusleping nr 1303301 on sõlmitud

CTT OÜ (esindaja A P) ja L G OÜ vahel 18.03.2013, rendimaksega kuus 266.29 eurot, koos

km-ga 319.54 eurot (T 17 lk 92, 94). Rendimakse summas 319.54 on L G OÜ arvele laekunud

alates 15.05.2013 -15.01.2015 kokku summas 4793.10 eurot (T 72 lk 118 CD plaat 59 kd

Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). L G OÜ on esitanud Hyundai I30

reg.nr XXX rendi arveid CTT OÜ-le ka 06.01.2015 arve nr 215005; 05.02.2015 arve nr

215019; 05.03.2015 arve nr 215031; 25.03.2015 krediitarve 215040 (T 17 lk 109-112), kuid

nende eest tasumist ei nähtu L G kontole (T 72 lk 118 CD 56 kd Swedbank AS vastus

06.03.2015 nr A09.04-200-02-4-2; Swedbank AS vastus 28.05.2015 nr A09.04-200-02-7-2). A

P selgitas 19.09.2019 kohtuistungil, et L G OÜ-ga oli sõlmitud transpordivahendite

rendileping Hyndai XI30. Rendilepingu initsiaatoriks oli V, kes oli seotud äriühinguga HTG

CTT. Kõigepealt palus V auto rentida, siis võtsid selle L Gist HTG CTT jaoks. Lepingu järgi

tuli CTT-l maksta L Gile. Leping lõppes CTT initsiatiivil 2015. Skeemi osas selgitas

tunnistaja, et HTG-ga olid partnerid ja nemad palusid osutada nendele sellist teenust, midagi

ebaseaduslikku nad selles ei näinud. Nemad kompenseerisid meile kõiki kulud. L pakkus

välja, kust sõidukit rentida, V (Õ) aitas L G (K 12 lk 52-55pö).

1318. Sõiduk on kajastatud ka MyMoney programmis, Võlg omanikule AL eurodes perioodil

1.01.2012 kuni 7.02.2014 on esmakordselt kajastatud Hyundai I30 seotud summad:

12.03.2013 maksesaajaks märgitud Ascar arve nr 1711815 Hyundai I30 summa – 3600,

13.03.2013 BKM Arve 2013000699 Hyundai I30 XXX liikluskindlustus 13.03.2013-

12.09.2013 kindlustus -41.45, 14.03.2013 Neste XXX kütus 47,43 l. kütus -53.32, 15.03.2013

BKM Arve 2013000708 Hyundai I30 XXX kaskokindlustus 15.03.2013-13.06.2013

kindlustus -105.84 (12.07.2016 vaatlusprotokoll, T 55 lk 26). Järgnevatel kuudel 7.02.2014 on

maksesaajana märgitud sõiduki registreerimisnumber XXX. (T 55 lk 27-30) Seejärel alates

10.02.2014 kuni 31.07.2015. Makse liigituse all märgitud laenumakse, auto rent summas

266.29 (seega ilma käibemaksuta), kütus, kindlustus, auto hooldus. (T 68 lk 38-44). L G OÜ

on tasunud IF P&C Insurance AS-le arvete alusel selle sõidukiga seoses kaskokindlustust

alates 07.03.2014-10.12.2014 summas 362.92 eurot . Perioodil 16.03.2015 summas 88.63

eurot. L G on esitanud samas summas arved ka CTT OÜ-le (T 17 lk 113-116, 118-120, 122;

72 lk 118 CD plaat 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2, CD 56 kd

Swedbank AS vastus 28.05.2015 nr A09.04-200-02-7-2). BK OÜ-le on tasutud L G OÜ poolt

nii kohustuslikku liikluskindlustust kui ka kaskokindlustus 2013 summas 587.71 eurot, 2014

108.06 eurot (T 19 lk 131-136, T 17 lk 117; 72 lk 118 CD plaat 59 kd Swedbank AS vastus

21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). Kindlustuse teemal on vestelnud 18.09.2014 kell 14.43 K

T ja A A, et maksid A kindlustust, rohkem ei ole maksnud. Ei „Lillekese“ uuele ega ka L

autole. (Teabehanke kokkuvõte 16.01.2015 nr XXX, T 71 lk 122). 28.02.2015 koostati V Õi

kui L G OÜ esindaja ja CTT OÜ poolt kasutusrendi ja teenuseleping nr 1303301 lisa nr 2

ennetähtaegse lõpetamise akt. (T 17 lk 96). Sõiduk müüakse 19.03.2015 A K, allkirjastatud

lõplikult V Õi poolt 09.04.2015 (T 59 lk 88-91, T 60 lk 63-64).

1319. Hyundai I 30 registreerimismärgiga XXX seotus AKga ning tema pojaga nähtub ka

jälitustoimingu protokollist, nimelt 9 aprill 2015 kell 17.40 palub V Õ AKl oma pojale edasi

öelda, et ta oma auto ära vormistaks (T 69 lk 97) kell 21.41 vastab AK V Õile, et poeg saab

alles hommikul arvutile ligi (T 69 lk 99). 10.04.2015 on toimunud sõiduki XXX

omanikuvahetus, uueks omanikuks on A K (T 54 lk 114-117). Vaatamata sellele, et sõiduki

Hyundai XXX omanikuks sai A K, on kajastatud programmis MyMoney arvestuses A

laenumakseid 162.44 eurot kuus. (T 68 lk 44-45).

1320. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et sõiduauto tegelik omanik oli AK poeg, kuid

esialgu kandis kulud osaühing, AK oli sellega otseselt seotud, sest V Õ suhtles tema, mitte

tema pojaga sel teemal ning kulud olid kantud justnimelt AK kuludena tabelisse. Selliselt

tasuti OÜ arvelt AKga (tema pojaga seotud kulusid).

b) Süüdistuse kohaselt on kaetud ka ajavahemikul detsember 2012 kuni veebruar 2013

sõiduauto Honda Civic registreerimismärgiga XXX remondi, kindlustuse ja

hooldusega seotud kulud kokku summas 194.77 eurot. ARK andmetel on 11.02.2011

sõiduki omanikuks OÜ CLF, kasutajateks on OÜ L G ja A K (K 1 lk 127). ARK

andmetel on juba 14.03.2008 sõiduki omanikuks OÜ CLF, vastutav kasutaja OÜ R ja

kasutajaks A K. 11.02.2011 on sõiduki omanikuks OÜ CLF, vastutavaks kasutajaks

OÜ L G ja kasutajaks A K (T 63 lk 104). 03.03.2008 on K T saatnud A K Honda Civic

5D hinnapakkumise ja 17.03.2008 kasko XXX koos arvega (T 57 lk 156-161). Sõiduki

XXX tehnilisest passist nähtuvalt on sõiduki omanik OÜ CLF, vastutav kasutaja L G

OÜ ja kasutaja A K (T 58 lk 127-128) . Kohustusliku liikluskindlustuse arve sellele

sõidukile väljastab B.K.M OÜ-le CTT summas 143.34 eurot (T 58 lk 130).

1321. Sõiduki Honda Civic registreerimismärgiga XXX kohta on A A pidanud arvestust (fail

nimetusega ,,XXX kulud.xls“; T 55 lk 2, 8) igakuiste liising-, kasko- ka

liikluskindlustusmaksete kohta. Asjaolu, et sõidukid numbrimärgiga XXX ja XXX on olnud A

K kasutuses tõendavad ka Põhja prefektuuri vastused 17.01.2017 nr 3.2-1/1634-2 ja

18.01.2017 nr 3.2-1/1634-4. (T 67 lk 3-7). Taoliselt on taaskord tõendatud, et tabelis

kajastatud A kulud osa on seotud otseselt AK poja kaudu AKga.

c) Edasiselt on süüdistuses kajastatud AK kuluna sõiduauto Nissan Muranoga seonduv

(K 1 lk 124pö-126pö).

1322. A OÜ (esindaja K T) ja AS R vahel on sõlmitud liisinguleping R04104294. 03.06.2004

sõlmitud liisingulepingu kohaselt oli Nissan Murano maksumus ilma käibemaksuta 634 237

krooni (40 535.13 eurot), käibemaksuga 748 399.99 krooni (47 831.48 eurot). Sõiduk on üle

antud 16.07.2004 (T 66 lk 245-250). Liisingulepingu lisa nr 1 kohaselt 28.09.2007 on AS R

andnud liisingu üle OÜ P L 8 F ja liisinguvõtjaks on OÜ R, keda esindab K T. (T 66 lk 251 T

57 lk 178-181). Sama kuupäevaga on ka ostu-müügi leping nr 134-07-JKS OM, millega AS R

müüb sõiduauto Nissan Murano OÜ-le PLF, sõiduki kasutajaks OÜ R (T 66 lk 253).

Liisinguleping lõppes september 2007 (K 1 lk 124pö). Liisingulepingu (kasutusrent)

R04104294 lõpetamise kokkuleppes loetakse leping lõppenud alates 08.10.2007 (T 66 lk

252). Liisingulepingu nr 2654-10JKS LISA nr 2 liisinguobjekti omandi üleandmise akti andis

15.08.2012 OÜ CLF OÜ-le R R sõiduauto Nissan Murano v/a 2004 tehasetähis: XXX (65 lk

204). Maksekorraldusest nähtuvalt on omanikuvahetuse riigilõivu 57.52 euro maksjaks L G

OÜ (T 65 lk 205). Liiklusregistri toimingu läbiviimiseks on 15.08.2012EK volitanud K Ti.

Sama kuupäeva müügilepinguga on M OÜ, esindab K T, müünud EKle, keda esindab K T,

Nissan Murano XXX XXX (T 65 lk 206-208). ARK andmetel on AK jaEK märgitud alates

16.07.2004 aasta sõiduki kasutajateks, sõiduauto omanik AS R. 10.10.2007 on sõiduki

vastutav kasutaja OÜ R, omanikuks OÜ CLF, kasutajateks A ja EK. 9.02.2011 on omanik

sama, kuid vastutav kasutaja R R OÜ ja kasutajad A ja EK. 15.08.2012 on sõiduki omanik

EK, kasutajad A L ja A K. 13.02.2014 on uueks omanikuks T T (T 63 lk 101-102). T T on

andnud 25.09.2019 kohtuistungil ütlusi, et Nissan Murano ostmisega ajas asja AKga, kokku

lepiti hinnas natuke alla viie tuhande või midagi taolist. Tasus ettevõtte varaga, arve esitas

mingi L . Seda, kes esitas arve, tunnistaja ei mäletanud, kas see oli K T või oli AK. L G arve

esitati T AS-le 30.01.2014, mis kajastab auto ostmise suurusjärku. Arve esitati remondiarvena

seoses auto ostmisega, tasus ülekandega arve esitanud firmale (K 12 lk 117pö-118pö). L G

OÜ poolt on koostatud 30.01.2014 arve nr 214013 T AS-le summas 6014.83 eurot (T 19 lk

31). T AS-i poolt L G OÜ-le on 31.01.2014 arve 214013 alusel tasutud 6014.83 eurot (T 72 lk

118 CD 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). 02.07.2007 K Tile

saadetud leping RO04104294 koos arvega nr.E07018655 AS R poolt Nissan Murano XXX

rendimakse osas (T 57 lk 25-26, 34-35). 16.08.2007 edastab K T, et A OÜ soovib lepingu

R04104294, mille objektiks on Nissan Murano reg.nr XXX lõpetada. Väljaostu arve palub

väljastada PL 8. F OÜ nimele. Ühtlasi soovib katkestada eelpool nimetatud sõiduki

kaskokindlustuse ning kasutamata jäänud summa palub tagastada A OÜ a/a XXX (T 57 lk

40). Seejärel AS R esitab väljaostu arve PL 8. F OÜ-le (T 57 lk 46-47) ning esitab septembrist

A OÜ-le Nissan Murano XXX kasutusrendilepingu nr. R04104294 alusel rendimakseid (T 57

lk 56-57). 04.10.2007 esitatakse Murano lepingu tasu arve R OÜ-le (T 57 lk 78-79). R OÜ

sõlmib ka antud sõiduki peale kasko kindlustuslepingu (T 57 lk 93-96), arved (T 57 lk 100-

101, 104-108). 21.10.2008 saadab T P L 8. F OÜ Arve nr. 30186168 (T 57 lk 173 – 177).

Tegemist kasko kindlustusega 21.10.2008-20.10.2009. Märtsis 2010 on taas kirjavahetus

Nissan Muranoga seoses selle hindamisega, nähtub, et kindlustused katkestatakse ja uued

tehakse R R nagu L (T 58 lk 65-69). 2011 on soov Nissan Murano osas midagi ümber teha

Murano kasutajatena on K T andnud CLF OÜ-le teada, et nendeks on A ja EK (T 58 lk 118).

2011 mai kuluna on arvestatud A kulu all Murano summas 302.10 (T 59 lk 114, 142) Murano

316 (T 58 lk 187), Murano kuludena on Võlg omanikule AL või A märgitud kindlustused,

rehvi vahetus, keretööd, rent, auto puhastus, autohooldus, riigilõiv (T 60 lk 34, 165- 169).

Sealjuures tabelis nn A alla kuluvus on välja toodud failis „sõidukite andmed“ käsikirjas ja

punasega „ A“ (T 62 lk 8-9, 15).

1323. Taoliselt on tõendatud sõiduauto seos A ja EKga ning et tabelites on sõidukiga seonduv

käsitletud AK kuludena.

d) Samuti on seostatud sõiduki Honda Civic registreerimismärgiga XXX kulusid AKga.

1324. ARK andmetel alates 28.03.2011 on sõiduauto omanikuks OÜ CLF kasutajaks L G OÜ.

Alates 23.12.2013 on sõiduauto omanikuks A P (T 63 lk 103). Sõiduki Honda Civic XXX

seoses on toimunud 10.04.2012 kirjavahetus K Ti ja A P, millises K T on edastanud tabeli

kuludena: sõiduki liisingu, kindlustuse kasko ja liiklus ja saatnud liikluskindlustuse -

L005089182 ja sõidukikindlustuse 569481 poliisid (T 59 lk 16-21). Siinjuures on A Honda

Civic märgitud A sõidukite all (T 58 lk 184-185), mistõttu kohus järeldab, et mõeldud on

kõnealust sõidukit. Liisingumakseid CLF OÜ-le teeb arvete alusel L G OÜ, kokku on arveid

summas 5103.30 eurot ja L G OÜ kontolt on tasutud 5324.24 eurot (T 19 lk 96-120 , T 72 lk

118 CD plaat 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). Leping

lõpetatakse L G OÜ-ga ja sõiduk müüakse A P 20.12.2013 (T 60 lk 56-60). L G OÜ kontole A

P poolt tasumist ei nähtu. Süüdistuse kohaselt on A P AK õetütar (K 1 lk 126pö). Märgitut

vaidlustatud ei ole. Sealjuures tabelis nn A alla kuluvus on välja toodud failis „sõidukite

andmed“ käsikirjas ja punasega „A“ (T 62 lk 8-9, 15).

e) Samuti seostatakse AK kuluna sõidukiga Audi A6 Quattro registreerimismärgiga XXX

seonduvat.

1325. ARK andmetel on alates 23.03.2012 sõiduki omanikuks L G OÜ, kasutajaks R R (T 63

lk 104). 02.12.2013 rendilepingu 698-1 kohaselt on lepingu pooled L G OÜ esindaja V Õ

(rendile andja) ja B R (rentnik). Lepingu objekt on sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga

XXX. Lisatud volikiri, millega volitab L G OÜ kasutama sõiduautot Audi A 6 reg nr XXX (T

18 lk 46- 48)

1326. Sõidukiga Audi A6 seoses on R A Esindused esitanud L G OÜ-le neli arvet kokku

summas 1321.53 eurot (T 19 lk 163-166, T 54 lk 24). L G OÜ kontolt on need arved ka

tasutud (T 72 lk 118 CD 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2).

Arved on esitanu veel V AS (arve 603243 poltide eest 15.36 eurot, T 19 lk 158) ja T OÜ (arve

1209031, 30.09.2012 tehniline ülevaatus 30.36 eurot, T 19 lk 174).

1327. Kuigi L G on esitanud B Rle arve 215067 kuupäevaga 08.05.2015 summas 416.67

eurot, siis selle eest tasumist L G OÜ kontole ei nähtu (CD 56 kd Swedbank AS vastus

28.05.2015 nr A09.04-200-02-7-2).

1328. B R oli 2004 aastast AS-s Tallinna Sadam AK assistent. Ta kasutas 2014 aasta algusest

ajutiselt Audi A6, riikliku registreerimisnumbriga XXX. Auto andis talle kasutada R R koos L

OÜ nimele väljastatud kütusekaardiga. Tema ise sõidukiga seonduvaid kulusid tasunud ei ole

(T 62 lk 2). R R kinnitab, et B R kasutas Audi A 6 (K 12 lk 49).

1329. Taoliselt on tõendatud, et tabelites kajastatud sõidukit kasutas AK assistent, kes ise selle

eest ei tasunud, mistõttu olid sõidukiga seotud kulud tabelis kajastatud AK kuludena.

1330. Kuivõrd käesoleva menetluse mõttes on keskse tähtsusega AK osalus A OÜ-s ja L OÜ-

s, mitte tema poolt teostatud kõik kulud, ei pea kohus rohkem autodega seonduvat väljatuua

vajalikuks. Autodega seotud kulude seotus AKga on piisavalt tõendatud.

1331. A OÜ ja L OÜ raamatupidamises on kajastatud AK kulusid omaniku laenu

teenindamise kuluna. Seda tõendab nii MyMoney programmist kui ka kulutuste iseloomust

tulenev. Nt „ Võlg omanikule A perioodil 1.01.2010 kuni 31.12.2010 (T 59, lk 59- 60, T 60 lk

37-38, 179-180), perioodil 1.01.2014 kuni 6.04.2014 (T 60 lk 181-183); võlg omanikule AL

eurodes perioodil 1.10.2012 kuni 8.03.2013 (T 60 lk 18-21, 95-97); perioodil 1.03.2013 kuni

13.05.2013 (T 60 lk 98-99); perioodil 1.06.2013 kuni 31.08.2013 (T 60 lk 100); võlg

omanikule AL perioodil 1.01.2012 kuni 7.02.2014 (19.09.2016 vaatlusprotokoll, T 55 lk 22-

30); võlg omanikule AL eurodes 1.01.2012 kuni 31.12.2012 . Faili nimi Avihik.pdf., kulutused

sõidukitele, näiteks MobileSpa’le XXX salongi keemiline puhastus, talvine välispesu, Sampo

Liising- A3 märts 2012 autorent, Citadele -A autorendid kuude lõikes, Murano rehvid 4 tk ja

vahetus, E- Murano lepingutasu liisinglepingu pikendamise eest, Lilleke maksud, jne (T 60 lk

165-169).

1332. K Ti ütlustest nähtuvalt maksti OÜ-de arvelt töötasu ka EKle (T 71 lk 202).EK ja A

vahel on alates 2002 sõlmitud tööleping (T 55 lk 12-14), kuid EK on ise kinnitanud, et tööl ta

reaalselt ei olnud (T 59 lk 38). Sama nähtub R R ning M V ütlustest (K 12 lk 44pö-50). Ajal

kui B I OÜ lõpetas lepingu A OÜ-ga ja sõlmis uue lepingu L G OÜ-ga, esitas EK A

lahkumisavalduse, et teda vabastatakse töölt alates 31.03.2011 (T 55 lk 11). Seejärel esitas

avalduse L G OÜ-le, et ta võetakse tööle projektijuhina alates 01.04.2011 (T 18 lk 50-55). K

Ti, A A ega M V ütlustest ei nähtu, et EK reaalselt töötanud oleks. Märgitu selgitab asjaolu,

miks on EKga seonduv, sh töötasu kajastatud AK kuluna. Tabelitest on EK tähistatud kui

„lilleke“ ning edastatud andmetes ka nimega E. EKile makstud töötasud nähtuvad A OÜ

kontoväljavõttelt alates 2002 aastast. A OÜ arvelduskontolt on EK arvelduskontole laekunud

ajavahemikul 08.11.2002 kuni 31.10.2008 kokku summas 13 917.78 eurot. Ajavahemikul

01.01.2005 kuni 31.10.2008 on väljamakseid kokku summas 9 989.20 eurot. Perioodil 2005-

31.03.2011 on makstud töötasu kokku 9828.32 eurot (T 15 lk 135-136, Swedbank AS vastus

04.10.2016 nr A09.04-200-02-18-2, T 72 lk 118 CD plaat 59 kd). 30.03.2011EK avaldus L G

OÜ-le, misjärel on sõlmitud tööleping (T 18 lk 50, 51-54, T 54 lk 13). Perioodil 2011 kuni

2016on makstud töötasu kokku 16903.38 eurot (T 16 lk 52-54).

1333. Kannatanute esindajate väide, et maksed EKile lõppesid peale kriminaalmenetluse

avalikuks tulekut, ei vasta tõele. Kohtu käsutuses olevate andmete põhjal on viimane töötasu

makstud 09.03.2016 summas 334.77 eurot (T 16 lk 54, T 72 lk 118 CD 59 kd AS Swedbank

vastus 21.01.2015 nr 2409.04-200-02/1-2). Märgitu aga ei oma seost süüdistusega, kuivõrd

jääb väljaspoole süüdistuse ajalisi piire.

7.5.2. Neste kaardid

1334. Süüdistuse kohaselt tasuti äriühingute arvelt ka AKga seotud kütuse kulusid.

1335. Neste AS 31.03.2016 vastusest nähtub, et OÜ R R on lepingu sõlminud 9.02.2001, ja

16.10.2013 on leping lõpetatud. Lisatud kaartide väljavõtted (66 lk 128-129,134-148). Neste

AS on 03.11.2016 edastanud R R AS-le esitatud ostud alates 04.2003, millisest kuupäevast

alates on võimalik oste elektrooniliselt tuvastada 2016.11.03 Neste vastus. Lisatust nähtub

millise kaardiga, milliseid oste tehtud (T 66 lk 148-184). Järelepärimine Neste Eesti AS

03.11.2015 nr 10228 ning Neste Eesti AS vastusest 05.11.2015 nähtub, et kliendikaarti ei ole

väljastatud AKle ega EKle, A K, L K ega B Rle. (T 65 lk 158-161). Samuti ei ole väljastanud

Neste AS kliendikaarte OÜ-le A (T 66 lk 223-224). 11.04.2013 taotlenud L G OÜ NESTE

Oil-lt juriidilise isiku kliendikaarte, sõidukitele reg. märgiga XXX, XXX ja XXX (T 60 lk

67). Neste AS 31.03.2016 vastusest nähtub, et L G on Neste klient alates 12.04.2013.

Kasutajad: kaardi XXX 6 sõiduki reg.nr XXX (viimane kasutuskuupäev 12.03.2016); XXX 4

sõiduk reg nr XXX (viimane kasutuskuupäev 15.08.2015) ja XXX 2 sõiduk reg.nr XXX

(viimane kasutuskuupäev 21.07.2015) (T 66 lk 128- 133).

1336. M V koostatud 2006, 2007 aasta tabelist tuleneb, et A nimega on seotud kaardid XXX,

XXX ja XXX (T 62 lk 11, 18, 31). Märgitud kaarte on tasumisel kasutatud (T 16 lk 67 -71; T

16 lk 77-78).

1337. AK seos kütusekaartide kasutamisega tuleneb pealtkuulatud kõnedest. Kõnedes

kasutavad K T ja A A väljendit „sõber“, kelleks konteksti arvestades saab olla üksnes AK. Nii

nähtub 05. septembri 2014 kell 11.07 kõnest, et A A räägib rekorditest, jutt on A, Lillekesest ja

Lst (T 71 lk 121). Kõik märgitud isikud on menetluses seostatavad üksnes AKga, arvestades,

et tema poegade nimed on L ja A ning tema abikaasat kutsuti Lillekeseks. 23. oktoobri 2014

kella 20.22 kõnes märgib A A K Tile, et „ A asjad on Nestes“ (T 71 lk 125-126). 26. märtsi

2015 kell 20.22 kõnest tuleneb, et kaks neste kaarti on sõbra ehk AK omad ning et Nestesse

ongi jäänud ainult nende (enda) ja A (AK) kaardid (T 69 lk 59-60). 28. märtsi 2015 kõnest

nähtub Neste kütusega seoses, et läheb otse „ A kulusse“ (T 69 lk 64-65).

1338. Neste kütusekaartidega seotus tuleneb ka K Ti ja A A vahelisest e-kirjavahetusest. 18.

mai 2011 on eraldi välja toodud nr Murano kütus (T 58 lk 169- 170). 06. juuni 2011 on

väljatoodud kütus ja mh sõidukid Murano, Civic (T 58 lk 182- 183, 186- 187, T 59 lk 142).

05. mai 2013 koos Neste arvega edastatud e-kirjast tuleneb, et kaartide nr XXX ja XXX taha

on kirjutatud A(T 54 lk 6-8), mis läheb kokku M V koostatud tabeliga. 06. märtsi 2014 e-

kirjas on kuludes eraldi väljatoodud Neste kütus (T 54 lk 18-20).

1339. Ka MyMoney K kategoorias võlg omanikule on kütusega seonduv väljatoodud kuluna

perioodil 01. jaanuar 2012 kuni 31. jaanuar 2014 Neste kaartidega seonduvalt (T 55 lk 33, CD

plaat). Kütuse igakuine arvestamine AK kulude all on kajastatud MyMoney Ks perioodil 01.

jaanuar 2010 kuni 31. juuli 2015 (T 68 lk 31-37, 38-46).

7.5.3. Teised kulud

1340. Tasutud on ka teisi erinevaid AKga seotud kulusid.

1341. 03. mail 2014 on saatnud K T A Ale Samsung Galaxy S5 EMT ostuarve 52666838,

kaubasaajaks R F OÜ (T 54 lk 25-26). Telefoni ostusumma ilma käibemaksuta 608.75 on

kajastatud MyMoney Ks konto „ A“ all: 02.05.2014 maksesaaja R F muu kuluna (T 68 lk 32,

39).

1342. A K mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge osas on K T palunud 10.04.2015 V Õil

teha eeltellimus Samsung Galaxy 56 Edge 32GB (kuldne). V Õ on samal päeval saatnud A

Ale ettemaksuarve 4867557, maksjaks on L G OÜ (T 54 lk 112-113).

1343. K Ti poolt AK erinevate kulutuste tasumine äriühingu arvelt tuleneb ka nende e-

kirjadest. Nt 21. juuli 2007 on AK ja K Ti vahel vestlus telgi teemal, mis AK nõusolekul

„töösse“ läheb (T 71 lk 111-111 pö). Telgiga seoses on K T soovinud rentida 02. augustil 2014

Järvamaale telki, nõustunud 21. juulil 2014 kell 5.30 PM kirjas pakutud hinnaga (445.-+k/m)

ja arvet soovinud L G OÜ-le, s.o peale vestlust AKga ning 23.07.2014 edastanud arve A Ale

(T 54 lk 35-38). 28. septembril 2007 nõustub AK K Ti poolt edastatud sülearvuti

hinnapakkumisega. Maksjana nimetab K T R R OÜ-d, kuid arve on veel 05. novembril 2007

tasumata (T 57 lk 70-77, 124-126). Märgitu ei seostu küll A OÜ ega L OÜ-ga, kuid ilmestab

AK kulude katmist K Ti vahendusel sarnaselt teiste äriühingutega. 24. oktoobril 2009 edastab

AK K Tile OÜ TT tasumata arve, millise K T lubab koheselt tasuda (T 58 lk 37). 06.

oktoobril2014 kell 8.18 telefonikõnes K T annab AKle teada, et pidi minema Lillekesega ehk

EKga vaatama uut mööblit (T 71 lk 124).

1344. OÜ L G raamatupidamise andmetest nähtub, et igakuiselt arvestati püsituluna B Iilt

2751 ning A püsikuluna: XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX (T 55 lk 4, 17). B Iilt

püsituluna arvestatud 2751 suurune summa on samas summas, milles on L G OÜ esitanud B

Iile arveid 02.05.2011 kokkuleppe alusel (T 55 lk 137,141, 146, 151, 155).

1345. Süüdistuses kajastatud sponsortoetusi ei pea kohus AKga seotud kuludeks, vaid leiab, et

taolised, läbi tema toimunud toetused, ilmestavad tema osalust äriühingus. Nii on AK viinud

kokku M-O N, keda on K T B-na läbi L G OÜ toetanud. Siinkohal on sõlmitud ametlikud

lepingud (T 60 lk 155-157) ja tasutud on ülekannetega (T 60 lk 155-157; T 16 lk 54, T 54 lk

83-86, T 72 lk 118 CD plaat 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2).

Süüdistuse seisukohast on oluline, et esimene kontakt oli AKga, kelle kaudu kohtus tunnistaja

K Tiga, kuid kuidas L G esindaja V Õi allkiri lepingule sai, tema ei tea (K 11 lk 185). Et

esialgu AK poole pöörduti kinnitab ka M L (K 11 lk 51-52), kes mh ka peale võitu tänas just

AKa toetuse eest (T 68 lk 58-59). Märgitu tõendab AK tegelikku osalust ja mõjuvõimu OÜ-s.

1346. K Ti aruandluskohuslus AK ees tuleb välja ka tema ja A A omavahelistest vestlustest,

millistes K T omakorda palub A Al andmeid ja vihiku seisu kontrollida, sest sõber ehk AK

küsib (T 71 lk 127).

7.5.4. Teised äriühingud

1347. Süüdistuse kohaselt on samuti A A ja K T seotud T P vahendusel A P poolt AK palvel

OÜ-le B ja P laenu andmises, milline kanti omakorda laenulepingu alusel edasi R F OÜ-le.

Reaalselt OÜ B ja P juhatuse liige A A laenu ei võtnud, vaid raha oli mõeldud AKle ning

laenuleping oli vormistatud üksnes selleks, et varjata selle tegelikku omanikku. Vastavalt AK

juhistele korraldas K T A A kaasabil OÜ-le B % P pangakontole kantud 100 000 euro

edasikandmise R F OÜ-le (äriregistri kood XXX), milles AK omab varjatud osalust läbi oma

poegadele L K ja A K kuuluva ettevõtte OÜ L (äriregistri kood XXX) ning samuti osales AK

faktiliselt äriühingu juhtimises. OÜ-l R F kasutas laenu, et finantseerida kinnisvara

arendusprojekti XXX. K T korraldas vastavalt AKi juhistele R F OÜ-sse laekunud raha

kasutamise ning selle üle arvestuse pidamise. 2015. aasta juunis-juulis pikendati AK ja T P

kokkuleppel laenulepingu kehtivust ning laenu tagastamise tähtaega ühe aasta võrra

vormistades selleks lepingud A P ning B ja P OÜ vahel ja OÜ B ja P ning R F vahel.

1348. Eelnevalt on kohus käsitlenud AK seost R F OÜ N projektiga, mis omakorda kinnistab

tema seotust R F OÜ-ga.

1349. K T sai 2014. aastal teada, et AK finantseerib N projekti (T 71 lk 203).

1350. K T on selgitanud, et tema kodust leitud sularaha summas 127 000 eurot oli AK oma.

Selle tõi talle R R ja ta eeldas, et see on N projekti jaoks. Märkis selle ära MyMoney Ks (T 71

lk 203). See tõendab taaskord AK otsest rahalist seost N projekti kaudu R F OÜ-ga.

1351. AKl sularaha olemasolu on tõendatud tema maakodu läbiotsimisel äravõetud 282 500

euro leidmisega (T 36 lk 9). AKl sularaha olemasolu tuleneb ka tema ja läheaste vahelistest

vestlusest raha teemal (nt T 69 lk 3-4, 47, 80).

1352. R F OÜ-s sularaha kasutamine oli esialgu tavapärane praktika, mis tuleneb nii ütlustest,

kui pangakonto väljavõtetest. Samuti on see olnud kajastatud K Ti poolt (T 60 lk 112- 119, T

20 lk 70-76, 79, T60 lk 158- 160). K Li ütlustest tulenevalt soovis tema sularaha kasutamise

lõpetada ja seda ka tehti (K 11 lk 53-54).

1353. Arvestades, et kohus annab hinnangu AK seotusele R F OÜ-ga, siis ei näe kohus antud

teemaga seoses tõenduslikku väärtust K Ti ja K Li vahel sõlmitud laenulepingutel.

1354. Äriregistri kohaselt oli alates 05. novembrist 2002 R F üheks osanikuks K T. 24.

novembril 2003 sai K T ainuosanikuks. 10. detsember 2010 kuni 17. jaanuar 2011 oli

osanikuks F I OÜ ja 17. jaanuarist 2011 kuni 25. märtsini 2013 L G OÜ. Seejärel OÜ L ja A P

alates 25. märtsist 2013 kuni 17. novembrini 2016 ja sealt edasi OÜ L ainuosanikuna (T 1 lk

140-142).

7.5.5. K Ti seotus AKga

1355. K Ti tegevus AKga seoses tuleneb esmalt XXX asuva korteri ostusoovist.

Kirjavahetusest Nordea pangaga saab järeldada, et ostjaks on AK, kuivõrd soovitakse tema

ametikäigu kirjeldust hindamaks tema maksevõimet. Nordea teeb laenupakkumise ja

määratakse notari aeg juba R F esitatud äriplaani alusel (T 56 lk 85-96, 102-142). R F OÜ-le

esitab XXX ettemaksu arved XXX (T 56 lk 146-147, 149-150; 57 lk 129). AK on R F OÜ

laenu 5 794250 krooni (tagatiseks tuleva kinnistu XXX) käendaja (T 56 lk 114, 115-116).

Sealjuures saadab K T korteriplaanidega jm kirjavahetuse edasi aadressile XXX (T 56 lk

148,165, 166-167, 172,174; T 57 lk 84, 85-92, 97-99, 102, 118, 166). edasisest kirjavahetusest

järeldab kohus, et XXX e-postkasti kasutasid AK ja A K. See tuleneb sellest, et 22. märtsis

2007 samale aadressile saadetud EMT kirjas küsib K T mh:“/../ see on vist A number?/../ (T

56 lk 168), kuna AK poja nimi on A. Samuti on samalt aadressilt 03. aprillil 2007 edastatud

kirja allkirjastanud „A“ (T 56 lk 176). Seega on kohus tuvastanud, et korteri ostuga oli seotud

AK, tema poja nimi on A ning e-kirjale oli alla kirjutanud A. Nendest asjaoludest järeldabki

kohus, et e-postkasti kasutas AK. Et seda kasutas ka A K tuleneb A K 08. juuli 2007 saadetud

kirjast klassiekskursiooni tasumise osas, millele K T vastab 11. juulil 2007, et tasutud (T 57 lk

20). Sellest nähtub, et ka A K sai seda e-postkasti kasutada, kuid ka see, et K T korraldas AK

poja klassiekskursiooni eest tasumise.

1356. XXX osas on 10. novembril 2008 sõlmitud ühishüpoteegi kustutamise kokkulepe,

korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping , millest nähtuvalt müüjaks R F, seaduslik

esindaja K T, ostjaks AK ja hüpoteegipidaja Nordea Bank Finland PLC (T 57 lk 195-209).

Samal ajal nähtub e-kirjavahetusest, et haldusarved on tasumata ning kuni oktoobrini tuleb

arved edastada K Tile (T 58 lk 5-6, 16, 19). Arvete tasumist korraldab K T.

1357. AK seos R F OÜ-ga tuleneb ka XXX kinnistu osas. 07.11.2008 saadab K T „OM leping

AK vs OÜ T“, M Asile notariaalse ostu müügi lepingu XXX on A ja EK elukoht, ostuhinnast

7 000 000 krooni kantakse R F OÜ kontole, mille eest tasutakse AK kui ostja R F OÜ-ga

sõlmitava müügilepingu alune XXX ostuhind (T 57 lk 182-189). E-kirjavahetusest nähtuvalt

läheb maja müügist saadud raha R F OÜ ja AK kontole. (T 57 lk 190, 193).

1358. Taoliselt on kohus tuvastanud, et AK isiklikuks „raamatupidajaks“ ja „juhi abiks“ oli K

T, kes koos A Aga tegelesid AK ja temaga seotud isikute kulutuste tasumisega läbi A OÜ ja L

G OÜ ning AK ja tema pere eraelu küsimuste lahendamisega. Asjaolu, et osaliselt laekunud

summad äriühingu ja/või K Ti ja A A kasuks kasutati, ei väära seda, et äriühingute

arvelduskontole tasutud summadest vähemalt osa jõudsid AKni või tema korraldusel temaga

seotud isikuteni ja äriühinguteni. Kohtus tuvastatu pinnalt saab väita, et AK omas varjatud

osalust A OÜ-s, L G OÜ-s ja R F OÜ-s, kuivõrd ta reaalselt juhtis nende äriühingute

majandustegevust läbi K Ti ja oli üks tegelikest kasusaajatest. Sealjuures investeeris ta ka ise

vajadusel, nt R F OÜ-sse ning tagas nt R F OÜ edasise toimimise jaoks laenu saamise.

1359. Kuigi kohus ei saa möönda, et kogu süüdistuses märgitud summad ainult AK ja temaga

seotud isikute/firmade käsutusse läksid, sest on tuvastatud, et K T ja Anna A, kuid ka

äriühingud ise omasid kulusid, ning ei ole võimalik lõpuni tõendada, millised summad kelle

kasutusse läksid, on siiski täielikult tõendatud, et altkäemaksu summad olid just AKle

mõeldud. Nimelt puudus AS Tallinna Sadam operaatorettevõtetel igasugune mõistlik põhjus

tasuda altkäemaksu kas A Ale või K Tile, kes ei omanud AS-s Tallinna Sadam mingisugustki

tööd ega võimu ega saanuks selliselt ka mõjutada otsuseid operaatorettevõtete kasuks. Samuti,

esitatud süüdistuse kontekstis ei ole oluline, kas ja mis ulatuses tasutud summad A A, K Ti või

äriühingute kasutusse jäid, määrav on, et AK oli nõustunud vara lubamise vastuvõtmisega

ning läbi A OÜ ja L G OÜ ka vara vastu võttis. Arvestades, et ta oli äriühingute tegelik

kasusaaja, sai ta kasu ka läbi äriühingu majandustegevuse (ja praegusel juhul ka läbi muu

tegevuse).

1360. K Ti, EKi, arvelduskontodel ja nende vaatlustel ei näe kohus tõendiväärtust ja jätab

need tõendikogumist välja (T 16 lk 39-48).

7.5.6. Kokkuvõte

1361. Eeltoodu alusel leiab kohus, et A OÜ ja L G OÜ rahalised vahendid olid AK otsese

kontrolli all, nendelt tasuti tema ja temaga seotud isikute kulutusi. AK oli R F OÜ, A OÜ ja L

G OÜ üks tegelikest kasusaajatest ning omas otsustusõigust R F OÜ, A OÜ ja L G OÜ

tegevuse ja rahade kasutuse üle. Taoliselt jõudsid ka AKle mõeldud ülekande summad R F

OÜ (N projekt), A OÜ ja L G OÜ kaudu AKni. Esitatud süüdistuse kontekstis ei oma tähtsust

see, kas ja kuidas summad AK, K Ti, A A, R F OÜ, A OÜ ja L G OÜ vahel jagunesid.

7.6. Reisiparvlaevade episood (A K, JP, T P)

7.6.1. Süüdistuse lühikokkuvõte

1362. A Ki poolt altkäemaksu võtmine ning JP poolt altkäemaksu andmine ning T Pi

kaasaaitamistegu altkäemaksu andmisele ja võtmisele (süüdistuse punktid 2.4, 2.4.1, 2.4.2,

2.4.3, 2.4.4, 2.4.5, 4.1, 4.2, 4.3, K 1 lk 78- 84, 128-131).

1363. Süüdistuse kohaselt sõlmisid A K ja JP alates oktoober 2014 kuni 08.12.2014

ebaõiguskokkuleppe selle kohta, et OÜ TS Laevad sõlmis 2014 oktoobris laevade

ehituslepingud Poola ettevõttega R S S.A.-ga ning lepingu täitmine kujuneks tõrgeteta.

Altkäemaksu andmiseks sõlmisid 11.12.2014 R, T Pi esinduses ning R S S.A., keda esindas JP

näiliku maaklerlepingu, millise alusel kuulus tasumisele 1 260 000 eurot (s.o 2% summast 63

000 000, mille pidi laevade soetamise eest tasuma OÜ TS Laevad). T P koostas seejärel R

nimelt arved, milliste alusel R S S.A. tasus R arvelduskontole kokku 378 000 eurot.

1364. Süüdistuse kohaselt sõlmisid A K ja S A T alates oktoober 2014 kuni 24.11.2014

ebaõiguskokkuleppe selle kohta, et OÜ TS Laevad sõlmis 2014 oktoobris laevade

ehituslepingud Türgi ettevõttega S D T T San. ve T. A.S.-ga ning lepingu täitmine kujuneks

tõrgeteta. Altkäemaksu andmiseks sõlmisid 21.11.2014 R, T Pi esinduses ning S D T T San.

ve T. A.S näiliku maaklerlepingu, millise alusel kuulus tasumisele 1 260 000 eurot (s.o 2%

summast 63 000 000, mille pidi laevade soetamise eest tasuma OÜ TS Laevad). T P koostas

seejärel RR nimelt arved, milliste alusel Türgi laevatehas tasus R arvelduskontole kokku

378000 eurot. S D T T San. ve T. A.S. esindaja S. A T lubas A Kile maksta altkäemaksu ning

A K nõustus altkäemaksu saamisega kokku summas 1 892 000 eurot (1 000 000+892 000,

millest 892 000 on 2% 44 600 000-st). S D T T San. ve T. A.S. arvelduskontolt kanti

ajavahemikul 21.11.2014-26.08.2015 üle R arvelduskontole A Kile mõeldud altkäemaksu

summas 1 148 670.56 eurot R arvelduskontole.

1365. T Pi ja A Ki vahelise kokkuleppe kohaselt toimub A Kile altkäemaksuks mõeldud

summade edasine ülekandmine ning nende kasutamine ja käsutamine vastavalt A Ki

korraldustele T Pi poolt ning samuti toimetati need summad osaliselt Eesti Vabariiki T Pi ja A

Ki ühise tegutsemise tulemisel.

7.6.2. Eellugu

1366. Kohtu hinnangul on üheselt leidnud tõendamist järgmised faktilised asjaolud.

1367. AS-i Tallinna Sadam ainuaktsionäriks oli süüdistuses märgitud ajavahemikul Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium (T1 lk 1-10). AS-i Tallinna Sadam juhatuse liige alates 01.

märtsist 2004 kuni 26. august 2015 oli A K. A K oli ka OÜ TS Laevad nõukogu liige

vahemikus 19. juuni 2014 kuni 21. september 2015 (V1 lk 94-95). AS Tallinna Sadama

nõukogu otsustas 16. juunil 2014 toimunud koosolekul kuulutada välja hanke Saaremaa ja

Hiiumaa ning mandri vahelise liiniveo korraldamiseks sobivate parameetritega ühe kuni nelja

parvlaeva soetamiseks AS-i Tallinna Sadama ja/või tema tütarettevõtja kaudu. Samuti otsustas

nõukogu, et AS Tallinna Sadam ja/või tema tütarettevõte osaleb peale parvlaevade

maksumuste selgumist MKM-i poolt väljakuulutataval hankel Saaremaa ja Hiiumaa ning

mandri vahelise avaliku liiniveo korraldamiseks (T 24 lk 86). Sellega seos otsustas AS-i

Tallinna Sadam ainuaktsionär Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 17. juunil 2014

parvlaevaliikluse korraldamise eesmärgil Ste ja mandri vahel tütarettevõtja asutamise AS-i

Tallinna Sadama poolt. Tütarettevõtteks sai OÜ TS Laevad, mille põhitegevusalaks sai

parvlaevaliikluse korraldamine mandri ja suursaarte vahel (T 24 lk 151). 16. oktoobril 2014

sõlmiti OÜ TS Laevad ja Türgi laevatehase S D T T. San. ve T. A.S vahel laevaehituslepingud

SFN-POT-150PCU-NN26-REV0 ja SFN-POT-150PCU-NN27-REV0 kokku kahe parvlaeva

ehitamiseks (T25, lk 149-205, T26, lk 1-57). 23. oktoobril 2014 sõlmiti OÜ TS Laevad ja

Poola laevatehase R S S.A vahel laevaehituslepingud RSB/2014/181/DH ja

RSB/2014/182/DH samuti kahe parvlaeva ehitamiseks (T25, lk 23-85; 86-148). Poolte vahel

ei ole ka vaidlust sellest, et 11. detsembril 2014 on sõlmitud Eesti Vabariigi, keda esindas

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, ja TS Laevad OÜ ning OÜ TS S vahel

sõitjaveo avaliku teenindamise leping Rohuküla- Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu parvlaeva

liinil. Lepingu objektiks oli avaliku liiniveo teenuse teostamine (sh sõitjate-, sõidukite ja

kaubaveo korraldamine ja teostamine) Vedaja poolt reisiparvlaevadega Rohuküla-Heltermaa

ning Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinidel ajavahemikus 01. oktoober 2016 kuni 30. september

2026 (T24, lk 186-250). AS Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ vahel sõlmiti laenuleping, mis

jõustus 03.11.2014. Laenulepingu kohaselt annab Laenuandja annab Laenusaajale laenu

summas kuni 124 miljonit eurot (edaspidi ,Limiit“). Laenusaaja võib laenu kasutada

sihtotstarbeliselt 4 reisiparvlaeva (edaspidi nimetatud ,Laevad“) ehitamise finantseerimiseks

vastavalt Laenusaaja poolt sõlmitud laevaehituslepingutele. Lisaks laevade ehituslepingutele

võib laenu arvelt finantseerida ka muid laevade ehituseks ja kasutusvalmiks seadmiseks

vajalikke vältimatuid kulutusi, iseäranis näiteks laevade ehituse aegset järelevalvet (T24, lk

147-148, 182-183).

1368. Parvlaevade hankimisel on keskne roll Norra projekteerimisettevõtte LM

tegevdirektoril T Bil.

1369. Praamlaevade otsehankimise vajadus realiseerus eelnevast nähtuvalt AS-il Tallinna

Sadam peale parvlaevade hanke nurjumist 2014. aasta augustis. Esimest korda viitas A K

otseläbirääkimiste pidamisele laevatehastega 25. augusti 2014 AS Tallinna Sadama nõukogu

koosolekul, kui A K teatas, et juhul, kui hankel osalemiseks pakkumusi ei esitada, on Tallinna

Sadamal õigus alustada laevatehastega otseläbirääkimisi laevade ehitamiseks. A K selgitas, et

nad on selleks valmistunud ja pidanud eelläbirääkimisi olemasolevate laevade projekteerijaga

laeva ehitusprojekti kasutamisvõimaluste üle. Samuti on pidanud eelläbirääkimisi ka mõnede

potentsiaalsete laevaehitajatega (T 24 lk 96). Et AS Tallinna Sadam alustas praamlaevade

projektiga seoses eelläbirääkimiste pidamist kinnitab Ü E 24. augusti 2014 e-kiri Norra

projekteerimisettevõtte LM tegevdirektorile T Bile, milles väljendati AS-i Tallinna Sadam

huvi ehitada neli reisiparvlaeva, mis oleksid suutelised alustama alates 2016. aasta augustist

Eesti mandri ja saarte Saaremaa ja Hiiumaa vahelist aastaringset tegutsemist. Ü Eero

selgituste kohaselt oli vajalik alustada võimalikult ruttu läbirääkimisi kavandamisprotsessi

alustamise suhtes (T 32 lk 160; T 33 lk 98). Seega tekkis AS-il Tallinna Sadam 2014. aasta

augustis juba esimene indikatsioon sellest, et hange võib läbi kukkuda ning järgnevalt on vaja

leida oma initsiatiivist laevatehased, kes oleksid võimelised parvlaevad ehitama.

1370. Esimest korda kohtusid A K ja T B 27. augustil 2014 ning peale kohtumist alustas T B

koheselt läbirääkimisi laevatehastega (T 32 lk 139-140). Nii näiteks kirjutab T B 29. augustil

2014 e-kirja Poola laevatehase R esindajale JPle andes teada, et AS Tallinna Sadam soovib

omandada neli uut parvlaeva (T 31 lk 121-122). Poola laevatehase R ja Türgi laevatehase S

hinnapakkumised reisiparvlaevade ehitamiseks olid adresseeritud T Bile, kes need hiljem

eraldiseisvalt A Kile edastas. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et A K palus T Bilt

konfidentsiaalsust, mille järgi pidi T B edastama laevatehaste pakkumised ainult temale (T 24

lk 153-156, T 32 lk 172).

1371. 10. septembril 2014 kirjutab T B e-kirja nii Türgi kui ka Poola laevatehase esindajale,

andes mõlemale osapoolele mõista, et eestlased on väga huvitatud parvlaevade hankimisest

otse läbi riigiomanduses oleva firma nimega TS S. Samuti andis ta laevatehastele teada, et

selles protsessis võivad esineda bürokraatlikud lõksud, mis takistavad Tallinna Sadamal seda

tegemast. Eestlased soovivad allkirjastada laevaehituslepingud septembri lõpuks. T B soovib

teada millal oleksid laevatehased võimelised oma pakkumist kinnitama vastavalt tehnilisele

spetsifikatsioonile. Samuti soovib ta teada, millal oleksid laevatehased valmis koosolekuks

eestlastega, kus neil on ettevalmistatud lepingupakkumised (T 33 lk 2-3; T 32 lk 182).

1372. T Bi järgemööda kasvavast rollist parvlaevade ostmisel annab tunnistust ka tema ja A

Ki vaheline kirjavahetus 11. ja 12. septembril 2014. A K kirjutas 11. septembril T Bile e-kirja,

millega andis teada, et SLK (Saaremaa Laevakompanii) ei osale hankes ning ta loodab, et

kõik läheb seda teed, et Tallinna Sadam ostab ise uued parvlaevad. A K jääb ootama T Bilt

nüüd tegevusplaani ja koostööpakkumist. 12. septembril vastas T B, et vastavalt kokkulepitule

panevad nad ette tegevusplaani alates praegusest kuni laevaehituslepingu lõpetamiseni 4

parvlaeva jaoks.

1373. Tegevusplaani järgi, mille T B A Kile esitas, arvestatakse laevaehitustehaseid Türgis,

Poolas ja Soomes. T B esitab e-kirjas põhjaliku ülevaate vajalikest tegevustest, tähtaegadest

ning osapoolte ülesannetest. Esmalt nähtub kirjast, et L M koostab tehnilise spetsifikatsiooni

ja tootjate nimekirja, mille edastab A Kile ja teeb kättesaadavaks kõigile laevatehastele.

Tallinna Sadama rolliks on sellega seoses esitada kommentaare tootjate nimekirjale 19.

septembriks. Tallinna Sadam peab koostama täieliku ülevaate L Mi parvlaeva kavandi kohta

pärast seda, kui tehniline spetsifikatsioon on kättesaadav ja kui on mingeid muudatusi, mida A

K soovib teha enne ehituslepingu sõlmimist. Seda saaks teha läbi kavandi läbivaatamise

koosoleku. T B selgitab A Kile, et kui laevatehased on oma pakkumused edastanud, tulen neid

hinnata ja reastada. A K peab siis otsustama, kas ta soovib jätkata edasist dialoogi ühe, kahe

või kõigi kolme tehasega. L M saab abistada selle hindamisel. T B jätkab, et osapoolte vahel

peab olema kokkuleppe, millist laevaehituslepingu näidist kasutada, kaasaarvatud

makseplaanid, garantiid, jne. T B teeb ettepaneku kasutada Norra laevaehituslepingu näidist,

mille osas ootab ta A Kilt seisukohta. T B jätkab, selgitades et järgmiseks sammuks oleks

kohtuda tehastega ning ta soovib teha neid laevatehastes, et näha nende objekte. Koosolekute

päevakorras peaks olema tehase esitlus, pakkumuse esitlus ja seejärel saab minna

läbirääkimiste esimesse astmesse. Kirja kohaselt korraldab Türgi laevatehas koosoleku 23.

septembril, Poola laevatehas 25. septembril ja Soome laevatehas 16. septembril. Tallinna

Sadama roll oleks osaleda kõigil koosolekutel. Peale seda peab A K otsustama, kellega ta

tahab lõpule viia läbirääkimised, mis võiksid aset leida Tallinnas. Selles etapis oleks Tallinna

Sadama ülesanne korraldada lepingu koosolek Tallinnas 30. septembril.

7.6.3. Altkäemaks

1374. Süüdistuse kohaselt andsid laevaehitusettevõtted A Kile altkäemaksu T Pi vahendusel

laevaehitusettevõtete ja R vahel sõlmitud näilike maaklerlepingute kaudu läbi Rd

arvelduskonto.

1375. Kaitsja on esitanud kohtule arvukalt tõendeid sellest, et kuni kriminaalmenetluse

avalike menetlustoimingute alguseni, alates millest oli T Pi poolt teenuse osutamine

kahtlustuse esitamise tõttu välistatud, olid laevatehased lepingute täitmisel graafikutest eest

ning seni polnud tekkinud veel ühtegi probleemi, mis eeldanuks maakleri aktiivset sekkumist

(A 5 lk 240-250; A7 lk 152-172 , T 27 lk 18-78, T 38 lk 86-95, T 27 lk 18-78, T71 lk 26 jj, T

38 lk 138-145, T 69 lk 181). Kaitsja taolised väited lükkab kohus edaspidi ümber. Asjaolu, et

T P viibis Poolas või Türgis või R raamatupidamises on teatud dokumendid esitatud ja

maksed teostatud, ei tõenda T Pi maakleriks olekut.

1376. Ebaõiguskokkulepe tuvastamisel on keskseks küsimuseks maaklerlepingute näivus.

Süüdistuse kohaselt ei ole T P maaklerina protsessis osalenud ning sõlmitud maaklerlepingud

on näivad. Kaitseversioonide kohaselt osales T P parvlaeva projektis passiivse maaklerina, kes

pidi kontrollima ja vajadusel sekkuma peale ehituslepingu sõlmimist toimuvasse ning kelle

olemasolu ei pidanudki teised peale A Ki ja JP teadma.

7.6.3.1. Maaklerlepingud

1377. Kohtumenetluses on asjatundjad andnud ütlusi selle kohta, et laevaehituses osalevad

kahte tüüpi maaklerid - aktiivsed ja passiivsed maaklerid.

1378. A S ütluste kohaselt võivad ehituslepingute sõlmimise protsessis osaleda maaklerid nii

tellija kui tehase poolt. Maakleri pädevus sõltub talle seatud ülesannetest. Kui maakler

tegutseb tehase poolt, on tema peamine ülesanne potentsiaalse kliendi otsimine laeva

ehitamiseks. Erinevates olukordades võivad maakleri ülesanded või kohustused olla väga

erinevad. Faktiliselt võib tellija kaasata maakleri igal tööde teostamise staadiumil, nii tehase

otsimise etapil, projektorganisatsiooni otsimise etapil aga ka peale tööde alustamist, kui on

vaja ennekõike läbi viia täiendavad läbirääkimised seoses tellimuse täitmisega, jaotada

tellimus mitme tehaste vahel või teostada tellija poolt materjalide või varustuse sisseostud.

Maakleri kaasamine võib aidata ka kontrollida hindu, mida täitja esitab. Tehase poolt

tegutsedes maakleri tegevus võib omada sama iseloomu. On juhtumeid, kui tellija poolt

pöördutakse maaklerite poole, kes tunnevad väga hästi turgu selleks, et osutada abi

läbirääkimistes, mis puudutavad lepingute tingimuste muutust, mis on seotud remondi

maksumuse muutmise või tähtaja muutmisega. Seda olukordades, kus on raske hinnata kui

põhjendatud on sellised muutmised või muudatused turuhindade seisukohalt või erinevate

tehaste võimaluste seisukohalt.

1379. Maakler, kes on seotud laevaehitamisega, peab lisaks teadmistele, mis on seotud

laevade ostu-müügiga, tundma ka turgu. Ennekõike peab maakler tundma laevaehitusturgu ja

teadma laevade võimalusi. Maakler peab tundma ka laeva valmistamisega seotud lepinguid,

vajalikud on vähemalt põhilised teadmised, mis on seotud lepingute täitmisega ja

meredokumentide peamiste nõuetega laeva ehitamise osas. Maakleri puhul uuritakse tema

(maakleri) tausta varasemate tööde osas, tema merealase hariduse olemasolu, juriidilist

ettevalmistust merealaste lepingute sõlmimiseks ning laevade ostu-müügi praktilist kogemust.

Tavaliselt üksiku maakleri tasu ei tõuse üle 50 000 euro, isegi kui on 2,5% maaklerile (K 12 lk

133-140).

1380. M L ütluste kohaselt peab maakler olema sõltumatu. Maakleri kaasamise otsustab ostja,

kes pöördub maakleri poole ja kes maakleriteenust kasutada tahab. Tellija ja laevaehitaja saab

maaklerist teada siis kui läbirääkimised algavad ja maakler on seotud terve läbirääkimiste

protseduuriga. Laevaehitusprotsessis on maakleri ülesanne olla sõltumatu, hoolitseda protsessi

kestel selle eest, et ostja ja müüja vahel ei tekiks valesti mõistmisi. Maakleri ülesanne on

veenduda, et mõlemad pooled mõistavad seda problemaatikat ja tõlgendavad asju ühte moodi.

Maakler peab tundma turgu, kuidas laeva ehitatakse, millised masinad ja seadmed on sellised,

milledel on vajalik võimsus. Maakler saab sellised teadmised merel töötamises kogemusest.

1381. Laevaehituslepingutega tegelevad maaklereid on maailmas väga palju, aga maaklereid,

kes tegelevad maailmas just parvlaevade ja kruiisilaevadega, on piiratud arvul. Laevade

tellimisel on terve rida tehnilisi asjaolusid, sellega ei saa asjaarmastaja lihtsalt hakkama.

Maakleritasu parvlaeva puhul on tavaliselt 1% ning see lepitakse kokku nii laevatehase kui

tellijaga, sest tellija andis ülesandeks maaklerile leida hea laevatehas, kes suudab tellimust

täita. Maakler jälgib laevaehituse protsessi alates sellest, kui on sõlmitud leping kuni selleni,

kui laev on üle antud. On ebatavaline, kui maakler lülitub protsessi peale ehituslepingu

sõlmimist. Maakler jälgib kogu protsessi sellest alates, kui on sõlmitud uue laeva ehitusleping

ja ta kontrollib, et ei tehtaks mingeid vigu selles protsessis. Seonduvalt maakleri kogemusega

märgib M L, et stivideerimisteenus, laevade vastuvõtmine, laadimine, sadama

ümberkorraldamine erinevate laevade vastuvõtmiseks võib olla selliseks kogemuseks, mis

tuleb maaklerile kasuks.

1382. Kui laev on tarnitud ja kõik on nõus, et leping on täidetud, siis pole maakleril enam

mingeid ülesandeid. Laevaehituse protsessi ajal peab maakler jälgima laeva ehitust, seda mis

laevatehases toimub, vaatama, et ei tekiks vaidlusi. Laevatehases koha peal peab maakler

olema ainult siis, kui tekib mingisugune probleem. Tavapärane on kaasata maakler alates

läbirääkimistest. Kui on kokku lepitud laeva hinnas, siis see hind juba sisaldab maakleritasu.

Kui ehitamise ajal võetakse veel üks maakler, siis selle maakleri tasu ei tohi mõjutada laeva

hinda. Laeva ehituslepingus on alati maakleritasu eraldi välja toodud. Maakleriga sõlmitakse

maaklerileping, mis lisatakse laevaehituslepingule ja millega saavad mõlemad pooled tutvuda.

Ei ole tavapärane, et kirjalik leping maakleriga jäetakse sõlmimata. Maaklerikontakte

jagatakse mõlemale poolele, et saaks kaevata vigade üle. Maakler suhtleb mõlema poole

inspektoritega, et mõlemad pooled oleksid rahul. Ei ole tavapärane, et maakleriks võetakse

suurte tehingute puhul inimene, kellel on vähe kogemusi. Kui tellija palkab maakleri peale

ehituslepingu sõlmimist, siis kannab tellija maakleri kulud, kui laevatehase poolt, kannab

kulud tehas.

1383. Asjatundjana/tunnistajana on ülekuulatud ka I N, kelle selgituste kohaselt ei ole

maaklerina tegutsemiseks vaja kutsekvalifikatsiooni. Kuna laeva tehingute juures on kõik

pooled erinevatest riikidest, ei ole ka rahvusvahelist regulatsiooni. Maakler võib tegutseda

täiesti vabalt ja tema edu taandub kliendisuhetele, läbirääkimistele ja sidemetele. Maakleril

mingi haridus peaks olema ja kokkupuude merendusega, kuid see pole määrav. Maakleritöö

põhiolemus on äridiplomaatia. Maaklerid saavad olla ka need, kes ei ole kõige

professionaalsemad õigusküsimustes või tehingu struktureerimises ning maaklerlus võib-olla

nii põhi- kui kõrvaltegevus. Maakleri ülesanne on otsida tellija soovile sobivaid laevu või

otsida ostjaid laevale. Kui maakler on kaasatud pärast tehingu sõlmimist, ei ole võimalik välja

tuua konkreetseid tegevusi, mis oleksid maakleri roll. Maakleril võib olla ka passiivne roll,

sellisel juhul ei ole tegemist otseselt maakleri tööga. Laevaehituslepingute puhul, kus

ehitatakse rohkem kui üks laev, võivad tulla jooksvad pretensioonid garantii ajal.

Laevaehitajal on siis vaja tellija juures isikut, kes vaatab asja kõrvalt, passiivselt ja annab nõu,

kas asjad lähevad nii nagu peaksid minema või hakkab anomaaliat esinema. Maakleri

ülesanded võivad sõltuvalt tehingu etapist muutuda. Maakleri ülesannete hulka ei kuulu

ehitusjärelevalve sest nad ei ole nii spetsiifiliste teadmistega, küll võivad selles osaleda ja

aidata korraldada.

1384. Maakleritasu kohta selgitas I N, et see kujuneb kokkuleppe järgi. Tavapäraselt tasub

maakleritasu see, kes on käsundi andnud. Maakleri kaasamisega seotud kokkuleppele ei ole

kohustuslikku standardit ega vormistamise nõuet. Kaubalaevadega kokkupuude ei välista

osalemist praamlaevade ehitusel. Maakler võib olla protective agent valmisolekus - sekkudes

siis, kui pooled on tülli läinud või ei suuda probleeme lahendada. On ka võimalus, et see

maakler ei pea sisulist tööd tegema, ka selline teenus on tasuline. Tihtipeale keegi tema

olemasolust enne ei teagi, kui ta sekkub. Kui maaklerlepingus on kirjas, et tema ülesanne on

teha jõupingutusi lepingu sõlmimiseks, siis ei saa tema roll olla passiivne (K 46 lk 159-165).

1385. Edasiselt analüüsib kohus käesolevas asjas sõlmitud maaklerlepinguid.

7.6.3.1.1. 24. novembri 2014 maaklerleping (Türgi)

1386. Türgi laevatehas S ja R (keda esindas T P) sõlmisid 24. novembril 2014

maaklerlepingu. Maaklerleping puudutab 150 PCU kaksikkäilaga auto- ja reisipraami

laevaehituslepinguid (viitega laevaehituslepingutele nr SFN-POT-150PCU-RNEBV206 ja

SFN-POT-150PCU-NB27-REVO)(T38, lk 62-64). Kuigi poolte vahel sõlmitud lepingus

puuduvad viited konkreetsetele maakleri ülesannetele, nähtub siiski, et maakleritasu kuulub

tasumisele seoses maakleri jõupingutuste ja koostöö tegemisega laevaehituslepingute

sõlmimiseks ja täitmiseks. Maaklerilepingus on pooled kokku leppinud, et maakleri

komisjonitasu kuulub tasumisele alates laevatehase poolt esimese sissemaksu saamisest.

Ülejäänud komisjonitasu kuulub tasumisele vastavalt maksetingimustele, mis on ette

kirjutatud parvlaevade ostja poolt laevaehituslepingus ja samas valuutas ja tariifidega. Kaks

viimast makset teostatakse pärast laeva üleandmist. Lepingu kohaselt jõustub maaklerleping

ainult juhul, kui jõustub laevaehitusleping. Lisaks on märgitud, et leping on konfidentsiaalne

ja seda võib avaldada kolmandale osapoolele ainult juhul, kui see on vajalik selle

rakendamiseks ja kui mõlemad osapooled nõustuvad sellise avalikustamisega või kui on

olemas mingi juriidiline kohustus või seaduslik nõue (T 38 lk 62-64).

1387. Kuigi poolte vahel sõlmitud maaklerleping on äärmiselt napisõnaline maaklerile pandud

ülesannetega seonduvalt, nähtub siiski kasutatud sõnastusest, et maakleri tasu oli mõeldud

aktiivse panuse eest. Asjatundjate ütlustele tuginedes on ilmne, et maakleri roll, mis seisneb

jõupingutuste ja koostöö tegemises lepingute sõlmimiseks ja täitmiseks, ei ole vaadeldav

passiivsena, nö äraootava positsiooni täitmine. T P täitis lepingu järgi aktiivset rolli, mis

langeb kokku ka asjatundjate ütlusega, mille järgi laevatehase kasuks töötava maakleri

ülesandeks on potentsiaalsete klientide otsimine laeva ehitamiseks.

1388. Samuti on oluline, et maakleritasu maksed on seotud tellijapoolsete maksete

laekumistega ning kuuluvad maksmisele ainult siis, kui leping jõustub ja tellija maksab. See

viitab omakorda aktiivse maakleri rollile (tehinguni viimiseni), kuid teisalt on seostatav

otseselt altkäemaksu maksmise motiiviga- tehinguni jõudmisel ja maksete laekumisel saab

altkäemaks tasutud.

7.6.3.1.2. 11. detsembri 2014 maaklerleping (Poola)

1389. Poola laevatehase R ja RR (keda esindas T P) sõlmisid maaklerlepingu 11. detsembril

2014. Lepingu kohaselt nimetab Poola laevatehas T Pi müügiesindajaks lihtõigustega

müügiedendustegevuse jaoks laevatehase jaoks ning T P, kui „agent“, nõustub nimetamisega

ja nõustub tegema oma parima, et hankida tööd laevatehase jaoks. Kuigi juba ainuüksi sõnad

„müügiedendustegevus“ ja „hankida tööd“ viitab selgelt maakleri aktiivsele rollile, kinnitab

seda veelgi lepingu 2. peatükk. Lepingus on maakleri tegevuse ulatuseks märgitud kõik

teenused ja tegevused, mis on esmavajalikud lepingute edukaks sõlmimiseks praamide L 150-

DE, laevakere nr 3178/1 ja 3178/2 ehitamiseks TS Laevad OÜ-le. Lepingu 7. peatükis on

märgitud lisaks, et maaklerleping kehtib L 150-DE praamide ehitamise perioodil (T 38 lk 73-

76). Kohtu hinnangul saab ka antud maaklerlepingu puhul rääkida ainult aktiivse maakleri

rolli täitmisest ning kaitsja väited T Pist, kui niinimetatud passiivse maakleri osalusest, on

väärad.

1390. Asjatundjate ütluste järgi ei ole maaklerina tegutsemiseks kutsekvalifikatsiooni

omamine vajalik ning maaklerite tegevus ei ole rahvusvahelisel tasandil ühetaoliselt

reguleeritud. Siiski on asjatundjad andnud kriteeriumid, millele laevade ostu-müügiga tegelev

maakler peaks vastama. Asjatundjate selgituste kohaselt peab maakler eelkõige tundma turgu

kus ta tegutseb ja omama teadmisi laevadest ning merendusest üldiselt.

7.6.3.1.3. T P

1391. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, sõlmisid nii Poola kui Türgi laevatehased

maaklerlepingud äriühinguga R T P on 23. oktoobri 2023 kohtuistungil andnud ütlusi, mille

kohaselt kuulus RR ettevõttele P I, mis omakorda kuulus T Pile ja E Lele. T Pi selgituste järgi

tegeles R kaubandusega, osteti ja müüdi kaupu.

1392. R asutamise tunnistuse järgi on samuti asutaja liikmeks P, asukohaga A, XXX

(registreerimisnumber XXX). Tunnistusest nähtub seegi, et äriühing asutati 15. novembril

2012 Hong Kongis ning esimeste direktoritena on märgitud T P ja E L. Asutamislepingu järgi

on äriühingu nimi R, mille aktsiakapital on 10 000 Hong Kongi dollarit, jagatuna 10 000-ks

aktsiaks. Tunnistajana on märgitud S W. Äriühing esimeseks sekretäriks on P. Põhikiri on

allkirjastatud 15. novembril 2012 S W poolt (T 41 lk: 5, 7, 9, 17-23, 25, 27, 36-43, 45, 49-51).

1393. Äriühingu asutamise asjaolud nähtuvad ka T Pi 04. detsembri 2014 e-kirjast M T. T P

kirjeldab e-kirjas, et äriühing asutati 2012. aasta novembris ja omab bürood Hong Kongis,

aadressil XXX. Kirjas märgib T P, et äriühingul on jagamata kasumit 120 000 eurot ning neil

on järgmiseks aastaks rohkem tellimusi juukselõikuse toodetele, seega käive ja kasum

suurenevad. Kaubamärk R kuulub E ja I ning enamus tooteid on toodetud Hiinas, seetõttu on

Hong Kongi asend geograafiliselt suurepärane koht turustamiseks. R on ladustatud Hong

Kongi laos ja müüdud üle kogu maailma, paljud ostjad on Aasias (Jaapan, Singapur, Hong

Kong, jne) ning suur osa läheb ka USA-sse (T41 lk 135-136).

1394. Tunnistajana on 04. juuni 2019 kohtuistungil ülekuulatud R raamatupidaja K P (endise

nimega O), kelle ütluste järgi tegeles R juuksehooldusvahenditega ning ettevõtte kuulus T Pile

ja E Lele. Maaklerteenuse pakkumine ja juuksehooldustooted ei ole tunnistaja selgitustel

seotud (K9, lk 170 pö-173). R kaasomaniku E Le ütluste kohaselt leidis ta võimalused

soodsalt osta kosmeetikatooteid ja juuksehooldusvahendeid Hiinast, et neid edasi müüa

Ameerikasse ning vastupidi osta Ameerikast ja müüa Euroopasse. Seetõttu koos T Piga see

firma asutati. T Pi ülesanne oli finantseerida seda äri ja tegeleda logistikaga, kauba

transpordiga, ladustamisega. Finantseerimine tähendas tehinguid läbi viia, st osta odavalt,

müüa kallilt. E Le ütluste järgi oli 2014. aastal kahte sorti tehinguid - kosmeetikatoodete

müük ja kaks laekumist maaklerlepingu põhjal. 2015. aastal oli 6 tehingut seoses laeva

maaklerlepinguga ja mõned juuksehooldusega seotud tehingud. Maaklerlepingud olid

sõlmitud Türgi laevatehasega, mille nimes on S ja Poola laevatehasega, mille nimes on sõna

R. Need lepingud sõlmis T P. T Pil olid väga pikaajalised ärilised suhted Tallinna Sadamaga,

sealt sellised äri võimalused tekkisid. Laevatehastelt laekus kokku 2014 ja 2015 aastal umbes

1,5 miljonit ja muust äritegevusest 1 miljon. 2015 augustis jäi äritegevus pooleli, sest

personalilt võeti ära pangale ligipääs ja äritegevust ei olnud võimalik jätkata.

Laevaehituslepingutega soetud kulud olid T Pi reisikulud 8000 euro eest. R rohkem

maaklerlepinguid sõlminud ei ole. Peale 2015. aasta augustikuud, kui algas protsess, katkes T

Pi maaklersuhe laevaehitajatega ja rohkem laekumisi ei olnud. Tunnistaja on koos T Piga

sõlminud Araabia ettevõttega 1990. aastatel agendilepingu, mille kohaselt olid nad T Piga

Baltikumis agendid, kes ostsid kokku saematerjali, et see edasi saata Araabia riikidesse. T Pi

roll oli transpordi organiseerimine ja logistika. Samuti tegelesid nad suhkrumüügiga, kus T P

tegeles Tallinna Sadamaga ja laadimistega. Temale teadaolevalt olid maaklertehingud seoses

parvlaeva ehitusega reaalsed. Hong Kongi audiitorid kiitsid tehingud heaks.

1395. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Hong Kongis asuval ettevõttel R puudus Eesti

parvlaevade projektile eelnevalt igasugune seos nii laevaehitusega kui ka laeva ostu-müügiga

seonduvate maaklerteenuste pakkumisega. R tegevus oli suunatud ainult kosmeetika- ja

juuksehooldustoodete edasimüügile.

1396. Kuigi käesolevas asjas on maaklerlepingud sõlmitud laevatehastega, mitte

(laeva)tellijatega, peab kohus oluliseks selgitada ka T Bi osa, mis tegelikkuses kattis nii tellija

kui laevatehase maakleri rolli.

7.6.3.1.4. T B

1397. Tulles tagasi asjatundjate ütluste juurde, mille järgi tellija poolne maakleri ülesanne on

ennekõike projektorganisatsiooni või tehaste otsimine ning laeva ehitamistehaste kohta info

edastamine, nähtub eelloos kirjeldatud T Bi ja A Ki kirjavahetusest, et T B on just sellise

ülesande täitmise endale võtnud. Juhul kui laevatehaste läbirääkimisse oleks kaasatud

maaklerina R, kes tegi „jõupingutusi ja koostööd“ lepingute sõlmimiseks, puudunuks vajadus

Norra projekteerimisettevõtte tegevdirektoril, kelle ülesanne oli koostada reisiparvlaeva

projekt, panna kokku laeva ostjale põhjalik tegevusplaan. Et A K nägi T Bis sobivat

vahendajat tema ja laevatehaste vahel kinnitab ka e-kirja järgmine osa.

1398. Nimelt kirjutab T B, et A K mainis talle, et AS Tallinna Sadam peaks hüvitama L Mile

selle abi, et olla kindel, et nad oleksid tema poolel selles protsessis. T B toob välja, et

tuginedes kirjas toodud plaanile oleksid eeldatavad kulud järgmised: inimtöötundide kulud

7500 eurot ja reisikulud 5000 eurot. Alternatiivseks hüvituseks oleks see, et nad lepivad

kokku komisjonis, mis arvatakse laevaehituslepingu hinna sisse. Siinkohal on oluline

märkida, et reisiparvlaeva ehitusprojekti eest tasuti L Mile laevatehaste poolt eraldi, seega

saab T Bi poolt väljatoodud summad sisalda tasu tegevuste eest, mis jäid ehitusprojektist

välja. Järgnevalt selgitab T B, et nagu telefonis mainitud, peab A K otsustama, kas ta soovib

maakleri kaasamist selles lepingus. T B lisas, et vajadusel võib ta soovitada A Kile sobivaid

maaklereid, kellega tal on olnud varasemalt hea koostöö. Maakleri tavaliseks teenustasuks

oleks 1-2% lepingu maksumusest ja maakleri ülesandeks oleks nõustada A Ki läbirääkimistel

laevatehastega ja lepingu sõlmimise protsessis. A Ki otsustada jääb, kas neil on endi sees

olemas piisavalt kompetentsi või on vaja täiendavat abi (T33, lk 20-29; T32 lk 39 CD, L M

AS_TB, failid „L-0404“ ja „L-0404-1).

1399. Antud e-kirja peab kohus oluliseks ka seetõttu, et siin on esmakordselt märgitud

maakler, kuid ka see, et T B on valmis maaklerit soovitama. Viimane omakorda viitab sellele,

et tegemist ei saa olla juhusliku inimesega ning tol hetkel on T Bil, peale kohtumisi A Kiga,

selge, et maakleri palkamiseks vajaks A K soovitusi. Samuti on viide ilmselgelt aktiivse

maakleri kaasamisele enne lepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul võib antud e-kirjas sisalduv

viide maaklerile olla tõukepunktiks, kus A Kil tekkis mõte näilikult T P kaasata, et seeläbi

altkäemaksu saada. Samas nähtub edasisest, et maakleri kaasamist A Ki ei arutanud ei

nõukogus ega juhatuses, kuigi see oli oluline küsimus. Samuti viitab A Ki tegutsemine sellele,

et AS Tallinna Sadam poolt maakleri kaasamist pidas ta liiga riskantseks, sest sellisel juhul ei

saanuks ta seda nõukogu eest varjata ning kulud pidanuks kandma otseselt AS Tallinna

Sadam. See on põhjuseks, miks A K tegi näiliku maakleri kaasamise ettepaneku Türgi ja

Poola laevaehitusettevõtetele. Ühestki kirjavahetusest ega telefonikõnest ei tulene samas, et

Poola või Türgi laevatehased ise oleks arutanud tehase poolt maakleri kaasamist, kas A Ki või

T Baliga või ettevõtete siseselt.

1400. Kuigi T B palus A Kil kaaluda maakleri kaasamist laevaehituslepingute sõlmimise

protsessi (nö aktiivse maaklerina), jätkas A K AS-i Tallinna Sadam esindamist isiklikult ning

laevatehastega kohtumisel jäeti maakler AS Tallinna Sadam poolt kaasamata.

1401. 16. septembril 2014 Soomes T laevatehase esindajatega toimunud koosolekul esindas

AS-i Tallinna Sadamat A K ning TS S esindajana võttis koosolekust osa Ü E (T 22 lk 122-

125; T 23 lk 176-179). Koosolekul esitles T B esmakordselt tootjate nimekirja ja tehnilist

spetsifikatsiooni. 16. septembril 2014 T B edastab tootjate nimekirja ja detailse tehnilise

spetsifikatsiooni parvlaeva projekti kohta Türgi laevatehase esindajale, lisades, et tal oli hea

koosolek eestlastega täna. T B palub veenduda, et kas pakkumuses kajastatud hind katab ära

selle, mis on määratletud ning vastasel juhul uuendagu pakkumust. Samuti tegi T B ettepanku

kasutada Norra standardset 2000 laevaehituslepingut. Türgi laevatehas edastab T Bile 20.

septembril 2014 ja 23. septembril 2014 pakkumuse (T 33 lk 36-41), mille kohaselt on ühe

laeva hinnaks 15 800 000 eurot, kui AS Tallinna Sadam tellib 4 laeva. Pakkumused

edastatakse A Kile ja Ü E (T 33 lk: 47-49; 145-147).

1402. Järgmine koosolek toimus 24. septembril 2014 Türgis, kus osalesid samuti Tallinna

Sadama esindajana A K, TS S esindajana Ü E ja L Mi esindajana T B (T 33 lk 159-161). 25

septembril 2014 Poola laevatehases R toimunud koosolekul viibisid A K, laevatehase

esindajana JP ja T B (T 31, lk 126-129; T33 lk 167-170). Samuti ei nähtu AS Tallinna Sadama

ja laevatehaste vahel sõlmitud eellepingutest ühtegi viidet maakleri kaasamisele.

1403. A K allkirjastas AS Tallinna Sadama juhatuse liikmena Türgi laevatehase S laevatehase

esindajaga A Tga 24.09.2014 eellepingu (letter of intent). Eellepingu kohaselt on osapooltel

vastastikune huvi lepingu sõlmimiseks maksimaalselt nelja reisipraami ehitamiseks ostjale (T

23 lk 190-193). 25. septembril 2014 allkirjastas A K R laevatehase direktori JPga eellepingu,

mille kohaselt kavatseb Tallinna Sadam osta Poola R laevatehaselt neli auto- ja reisijatepraami

L 150-DE (T 23 lk 184-187). Eellepingute sõlmimise ajal ega toimunud kohtumistel ei olnud

kummagi poole poolt kaasatud maaklerina ei R ega T Pi.

1404. Koosolekute järgselt tõstatas Ü E mitmeid küsimusi seoses masinaseadmete ja

käiturisüsteemiga. Ü E poolt tõstatatud küsimustele vastas 29. septembril 2014 T B, et

soovitud muudatuste tegemisel võib hinnaarvestused laevatehastelt tulla väga lühikese

etteteatamisega, kuid tuleb eeldada, et lisahind saab olema 3 miljonit eurot (T 33 lk 177-179).

JP saadab 29. septembril 2014 e-kirja A Wle, mille kohaselt pärast määra tõstmist on Tallinna

hinna tõus 2% (500 000 eurot), kui algne hind on 27 700 000 eurot (T 28 lk 39). Märgitu kiri

tõendab seda, et lisaks omavahelisele suhtlusele just A Ki ja JP vahel, oli see JP, kes andis

laevatehasele teada 2%-lisest hinnatõusust, mis seob veelkord justnimelt Poola laevaettevõtte

poole pealt JP ebaõiguskokkuleppega.

1405. 20. oktoobril 2014 edastab JP T Bile ümbertöötatud pakkumuse nr 58.2/HN/2014. E-

kirjas selgitab JP, et ta saadab pakkumise ainult T Bile, et nad saaksid selle ennem läbi

arutada, kui ta annab selle omanikule. Erinevus 2 ja 4 laeva puhul on ainult

dokumentatsioonis ning McG pakkumises ro-ro varustuse jaoks. Komisjon on 674 000 eurot

esimese laeva eest. Hind ilma selleta on 30 695 000 eurot. Kirja manuses on pakkumus nr

58.2/HN/2014, mille järgi oleks 4 laeva tellimisel ühe laeva hind 31 360 000 eurot. Kahe

laeva tellimisel oleks ühe laeva hind 32 290 000 eurot. Pakkumuses on märgitud, et

komisjonitasu 2% on hinna sees Projektis on tehtud rida tehnilisi muudatusi (T33, lk 61, 64-

66; T28, lk 73-74; T31, lk 114-116). Kirjavahetusest nähtub jällegi, et T B osales parvlaevade

hinna läbirääkimistes ning tellija poolsete muudatuste vahendamises ostja ja laevatehase

vahel.

7.6.3.1.5. Maaklerlepingute näivus

1406. Et laevaehitusprotsessi ei olnud tegelikkuses maaklerit kaasatud ei AS-i Tallinna Sadam

ega Türgi ja Poola laevatehaste endi poolt kinnitab kaudselt ka A Ki ja AK ettekanded AS

Tallinna Sadama nõukogu koosolekutel. 09. septembril 2014 toimunud koosolekul teatas A K,

et parvlaevade hange tuleb lugeda nurjunuks, kuna ühtegi pakkumust ei esitatud. A K jätkas,

et Norra laevaprojekteerimise ettevõttelt on saadud laevajoonised ja nõusolek kogu

projekteerimistööde teostamiseks. Suhtlust on alustatud seitsme laevatehasega, peale kahe

hankel huvi tundnud laevaehitaja (Soomes ja Poolast). Tallinna Sadama nõukogu võttis A Ki

poolt esitatud informatsiooni teadmiseks ning kohustas juhatust jätkata läbirääkimisi ja

esitada järgmisele nõukogu koosolekule detailne ülevaade parvlaevade eeldatavate

maksumuste, valmimistähtaja ja muude olulisemate tingimuste osas (T 24 lk 100). 30.

septembril 2014 toimunud nõukogu koosolekul selgitas A K, et laevaehitajate kaudu õnnestus

Tallinna Sadamal saada kontakt Norra ettevõttega L M, kes tegeleb laevade projekteerimise ja

disainimisega ning kellel oli pakkuda sobiv parvlaeva projekt. See andis võimaluse

laevaehitajatelt praamide ehituspakkumiste küsimiseks. Projektiga seotud tehniliste detailide

täpsustamise ja vajaduste selgitamise osa töö jätkub. A K selgitas, et hetkel on konkureerivaid

indikatiivseid pakkumisi kolmelt erinevalt laevaehitajalt. Järgnevalt selgitas ta koostatud

pakkumiste võrdlustabeli põhjal laevaehitajate (Türgi S S, Soome R ning Poola R S) poolt

esitatud pakkumistega seotud detaile, praamide ehitamise ajagraafikut ning laevaehitajate

tausta. AK omakorda selgitas, et Tallinna Sadama poolt korraldatud parvlaevade ostuhanke

järgselt laevaehitajatega peetavate otseläbirääkimiste ja sõlmitavate lepingute vaidlustamisega

seotud riske on minimeeritud konsulteerides probleemküsimustes täiendavalt nii

advokaatidega kui ka Rahandusministeeriumi riigihangete spetsialistidega, kuid vastavate

riskide realiseerumist täielikult välistada ei saa (T 24 lk 103-107). Samal päeval toimunud TS

Laevad OÜ nõukogu koosolekul avaldas A K, et sõlmitavate ehituslepingute projektid on

lõppfaasis ning samaaegselt käib aktiivne ehitatavate laevade spetsifikatsioonide

kooskõlastamine. Kõikides olulisemates tingimustes nagu garantiid ja muud olulisemad

tehnilised detailid on laevaehitajatega kokkulepped saavutatud. Igapäevaselt toimub aktiivne

suhtlus laevade projekteerija — L Me-ga (T 24 lk 144-145). 13. oktoober 2014 Tallinna

Sadama nõukogu koosoleku protokolli järgi selgitas A K, et ehituslepingute projektid on

lõppfaasis, samuti spetsifikatsiooni (makers list) kooskõlastamine. Kõikides olulisemates

tingimustes nagu garantiid ja olulisemad tehnilised detailid on potentsiaalsete laevaehitajatega

kokkulepetele jõutud (T 24 108-110). AS Tallinna Sadama 21. oktoobri 2014 nõukogu

koosoleku protokolli järgi selgitas A K, et ta viibis eelmisel nädalal Türgis, kus toimusid

lepingulised läbirääkimised ning nad allkirjastasid 16. oktoobril kahe parvlaeva

ehituslepingud Homme-ülehomme on nad Poola laevatehases, kus toimuvad lõplikud

lepingute läbirääkimised. Poola laevaehitajate pakkumine on jõus oktoobri lõpuni. Hinnas on

veidi vastu tulnud ka Soome laevaehitajad, kuid see ei ole endiselt konkurentsivõimeline (T

24 lk 111-114). TS Laevad OÜ 22. jaanuari 2015 nõukogu koosoleku protokoll – nõukogu

otsustas kiita heaks nelja parvlaeva ehitamiseks 16. oktoobril ja 23. oktoobril 2014 sõlmitud

ehituslepingud kogusummas 108,6 mln eurot ning S S-iga sõlmitud kahe parvlaeva

ehitulepingute muutmine/suurendamine kogusummas 3,526 mln eurot kokku 112,126 mln

eurot. Ehituslepingute muutmine oli ajendatud planeeritud seadmete vahetamisest (side- ja

navigatsiooniseadmeid sillas, laevade juhtsüsteeme sillas, laevade alarm ja monitooringu

süsteeme, laevu teenindavate abisüsteemide ülesehitust) ning konstruktsioonilistest

muudatustest – türgi seadmed rootsi omade vastu (T24, lk 147). AS Tallinna Sadama 23.

jaanuari 2015 nõukogu koosoleku protokolli järgi esitas A K slaididega illustreeritud ülevaate

ehitatavatest parvlaevadest ja nende üksikasjaliku võrdluse käesoleval ajal liine teenindavate

parvlaevadega (T 24 lk 116-118).

1407. AS Tallinna Sadama nõukogu protokollidest nähtub, et nõukogu kohustas AS-i Tallinna

Sadam juhatust pidama ja jätkama läbirääkimisi laevatehastega. Ka AK ettekandest 30.

septembri 2014 koosolekul nähtub, et laevatehastega peeti läbirääkimisi otse, s.o ilma

vahendajateta, ning kõigis olulistes tingimustes saadi ka laevaehitajatega selliselt

kokkulepped saavutatud. Kuigi riskide maandamiseks kaasati tugipersonali (advokaadid ja

spetsialistid), siis maakleri osalemisest nõukogu ühelgi moel ei teavitatud. Samuti ei maininud

A K ühelgi TS Laevad OÜ nõukogu koosolekul tehaste poolse maakleri osalusest

reisiparvlaevade ostmise protsessis, kuigi probleemide korral tulnuks just maakleri poole

pöörduda. Sarnast infot ei edastanud A K mitte kellelegi, sh ka järelevalve teostajale ega

õigusnõustajale.

1408. Ka AS Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ nõukogu liikmed ei olnud teadlikud

maaklerlepingute koostamisest. AS Tallinna Sadam nõukogu liikmed R H (nõukogu esimees),

K L ja N S on kõik tunnistajana ütlusi andes tunnistanud, et nad ei olnud teadlikud

maaklerlepingute sõlmimisest ning nõukogu koosolekutel ei arutatud maakleri kaasamist. R

M ütluste järgi AS Tallinna Sadama nõukogu ei teinud otsust sõlmida maaklerleping ja

nõukogu ei olnud teadlik, et selline leping on nende selja taga sõlmitud. Maakleri kaasamise

vajalikkust ja sellega seonduvaid võimalike kulusid ei ole AS Tallinna Sadama nõukogus

kunagi arutatud. Sellest, et maakleriteenust kasutati, luges ta ajakirjandusest. Nõukogu poolt

ei antud ühtegi mandaati sõlmida maaklerilepingud ning maakleri kaasamist oleks kindlasti

pidanud arutama nõukogus. Selles protsessis, milles tunnistaja osales Tallinna Sadama

nõukogu kaudu, ei olnud tal kokkupuudet T Piga. Laevatehaste külastamisel, Poolas ja Türgis

toimunud kohtumisel, T Pi ei viibinud. A Kiga ei ole ta maakleri kaasamise vajadust arutanud

(K 27 lk 85-102). N S on ütlusi andes kinnitanud, et maaklerlepingute sõlmimisest ei olnud

juttu. Ta ei olnud teadlik, et lisaks parvlaevade ehituslepingutele koostati ka maaklerlepingud

(K 46 lk 18-26). K L ütluste järgi kuulis ta alles meediast, et parvlaevade projekti oli kaasatud

maakler. Nõukogus ei arutatud kunagi vajaduse üle kaasata maakler ning nõukogu liikmena ei

pidanud ta seda ka vajalikuks. Juhul kui maakleri kaasamine oleks toimunud, oleks seda

küsimust pidanud arutama nõukogu. K L teadaolevalt ei omanud T P mingit seost parvlaevade

hankimise protsessis ning R G ei ütle tunnistajale midagi. Seonduvalt juhatuse kohustusega

teavitada maakleri vajadusest selgitas L, et Tallinna Sadama nõukogu protokollidest nähtub, et

peaaegu igat sammu üritati juriidiliselt põhjendada, võeti juriidilisi ekspertiise, et igasuguseid

riske oma tegevuse või tegevusetusega maandada. Sellest tulenevalt on väga loogiline, et

juhatus oleks igasugustest sammudest, mis ei olnud igapäevased, nõukogu teavitanud.

Nõukogu oleks tahtnud teada, et lisaks laevaostule on veel maaklerteenus mängus.

1409. Sarnaselt AS Tallinna Sadam nõukogule ei olnud ka TS Laevad OÜ juhatuse ja

nõukogu liikmed teadlikud laevatehaste poolsetest maaklerlepingute sõlmimisest. TS Laevad

OÜ juhatuse liige T T ütluste järgi tegeles laevade hankimisega A K, kellele anti täisvolitus,

mis hõlmas ettevõtte nimel läbirääkimiste pidamist, eesmärgiga jõuda lepingute sõlmimiseni.

A K võttis enda peale võimalike tehaste leidmise, projekteerijate otsimise ja läbirääkimiste

pidamise. Tallinna Sadama nõukogu roll hankimise protsessis oli lõpuks raha eraldamine TS

Laevadele. Lepinguteni jõudmise kohta selgitas T T, et selleks ajaks oli juba kaasatud laevade

tehnilise poole pealt BW, sest A K ja A P jäid tehnilise poole peal nõrgaks. BW aitas kokku

panna tehnilist spetsifikatsiooni, mis oli lepingu lisaks. Lisaks ka projekteerija. T T ei tea, et

kedagi veel oleks kaasatud. R ettevõttest ei ole ta midagi kuulnud. Ta ei tea, kas T Pil oli

mingi roll praamide hankimises ning ta ei ole temaga sellel teemal suhelnud. Samuti ei ole ta

näinud T Pi praamidega seotud kohtumistel. Samuti ei tea ta midagi sellest, kas

laevaehitusprotsessi oli kaasatud maakler või agent (K 29 lk 181-185, K 32 lk 97). TS Laevad

OÜ nõukogu liige M R on tunnistajana ütlusi andes selgitanud, et talle teadaolevalt ei vajanud

A K praamide hankimisega abi. Teatud abi A K küll kasutas, konsulteerides Ü E ja BW AS-ga,

kuid et sellest enamat abi oleks vaja olnud, tema ei tea. Laevaehitajate pakkumised jõudsid

Tallinna Sadamani läbi A Ki (K 32 lk 99-104). OÜ TS S juhatuse liige ja tegevdirektor Ü E on

tunnistajana ütlusi andnud, mille järgi oli tema ülesanne laevade sertifitseerimise tagamine. Ü

E osales TS Laevade riigihanke korraldamises tehnilise poole pealt. A Ki palvel edastas tema

augustis 2014 Norra projekteerimisfirmale nägemuse tellitavate laevade tehniliste omaduste

kohta ning suhtles T Biga. Tema roll laevatehastega kohtumistel oli täiesti tehniline - selgitada

millist laeva soovitakse. Maaklerijutt tekkis tema teada L Mi 23. septembri 2014 e-kirjast A

Kile, et vahepeal võiks olla keegi, kes on targem ja abistaks tellijat, kuna tellija ei ole

laevaehitusekspert. Kuidas maakleri valimine ja kontakteerumine käis, seda ta ei tea. T Pi

osalusest selles protsessis ei tea tema midagi. Tema ise ei ole A Kiga rääkinud maaklerist (K9,

lk 165-169). Samuti ei teadnud maakeri kaasamisest BW AS juhatuse esimees M V, kelle

ütluste järgi sai ta T Pist teadlikuks ajakirjanduse vahendusel ning kellega ta ei puutunud

parvlaevade projektiga kordagi kokku (K 9 lk 161-165).

1410. Tunnistaja A P ütlustest nähtuvalt (T 35 lk 1- 5) 2014 septembris pöördus nende

advokaadibüroo poole AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ seoses läbirääkimistega laeva

ehituslepingute sõlmimiseks ning nende täitmiseks ilmnevate võimalike probleemide

lahendamiseks. Olid nõus seda teenust osutama, suhtlesid A Ki, M R ja T Tga. Koostasid

ühiste kavatsuste protokolli, valmistasid ette laeva ehituslepingut. Läbirääkimised toimusid

mitme võimaliku laevaehitajaga, kuna lepingute tähtaeg oli suhteliselt kiire. Tema ise osales

02.10.14 A Kiga B projekteerimisfirmas L Me, Istanbulis 14- 16.10.2014 laevaehituslepingu

läbirääkimistel firmas S ja sellele järgnenud lepingu allakirjutamisel, kus esindas volikirja

alusel ka TS Laevad OÜ-d. Sadamast osales kohtumisel A K. Osales ka oktoobri keskel

läbirääkimistel Poola laevaehitusfirmaga R. Tema saatis ka täiendusi Poola advokaadile.

Läbirääkimistel osales sadama poolt ka tehniline nõustaja AS BW esindaja. Osales

läbirääkimistel, lepingute hinnad kujunesid sõltuvalt läbirääkimiste tulemustest. Koostasid ka

lepingu lisasid. Peale lepingute sõlmimist oli vaja osutada õigusabi erinevate kerkinud

küsimuste, nt lepingutes ettenähtud garantiide andmine ehitaja poolt, lahendamisel. Suhtles

sellega seoses mh A Kiga. Teenustasu maksti tunnitasu alusel, järgneval kuul, eelmise kuu

eest. Läbirääkimiste ja lepingutega seoses läbirääkimistel osales ainult tema. Läbirääkimistel

osales sadama poolt ka tehniline nõustaja AS BW esindaja.

1411. Antud juhul on märkimisväärne, et lepinguid õiguslikult ettevalmistanud A P, osales

läbirääkimistel, lepingute valmistamisel, allkirjastamisel, kuid ei tea midagi ei tellija ega

laevatehase poolelt maakleri osalusest.

1412. Seega on eelnevaga tõendatud, et tellija poolt maaklerit kaasatud ei olnud ning selles ei

ole ka süüdistust ega näilikku maaklerlepingut esitatud. Kõik eelnevalt tuvastatud asjaolud,

nimelt T Bi suhtlus, tema poolt vahendatud ja lahendatud teemad, viitavad selgelt tema poolt

vastastikuses suhtlemises vahendaja rollile, ehk nii tellija kui laevatehaste esindamisele.

Nimelt samaaegselt A Ki vahendades, vahendas ta ka JPt ja Rt ning St. Laevatehaseid ei ole

läbirääkimistel esindanud, vahendanud ega laevatehase nimelt osalenud protsessis T P. Kogu

aktiivse maakleri töö protsessis ka tehase jaoks on ära teinud T B ning lepinguliste ja

õiguslike küsimuste poole pealt A P ja laevatehaste töötajad.

1413. Olulised on ka Poola laevatehase R projektide realiseerumise valdkonna direktori ja

juhatuse liikme K G ning juhatuse liikme ja presidendi A Wi ütlused. Tunnistajana

ülekuulatud K G ütluste kohaselt kirjutasid nad (Poola laevatehas) oktoobris alla lepingule, et

ehitada kaks praami Eesti jaoks, ja tema oli määratud selle projekti jaoks niikaua kui leidus

uus direktor või projektijuht. Hetkest, kui ta oli Eesti praamide projektijuht osales ta mitmel

nõupidamisel. 2014. aasta detsembris osales ta Tallinnas nõupidamisel, kus osales lisaks veel

JP. Veel oli üks nõupidamine Poolas laevatehases, kus olid kohal Tallinna Sadama esindajad A

K ja veel üks esindaja, kes vastutas tehniliste tingimuste eest. Veel oli üks kohtumine

jaanuaris 2015 Tallinnas, et tutvustada uut projektijuhti Tallinna poolele. Seal osalesid

Tallinna Sadama juhatuse esindajad, laevaremonditehase esindajad, B W esindajad, M P ja

Türgi esindajad. K Gni ei osanud vastata küsimusele, kas maakler oli lepingusse kaasatud. Ta

ei ole T Piga ega ettevõttega R kokku puutunud. Temale ütles juhatus, et on olemas

agendileping, mida peab eelarves arvestama. Tema nägi lepinguid peale allkirjastamist ega

puutunud kokku enne seda (K 19 lk 36-40).

1414. A Wi ütluste kohaselt oli Rl aastatel 2014 ja 2015 Eestiga seonduvalt tüüpiline leping

kahe praami ehitamiseks. Praamid olid selleks, et transportida inimesi ja autosid. Tunnistaja

osa oli lepingute elluviimise järelevalve. Info selle kohta, et Eesti soovib tellida Poola

laevatehasest praamlaevu tuli JP käest. Temani jõudis see info Norra büroost, kes laevu

projekteeris. Eesti praamide ehitamisega seoses oli kaasatud maakler, keda soovitas tellija.

Maaklerlepingut tunnistaja ei mäleta täpselt, kuid tegemist oli tüüpilise lepinguga, mida

sõlmitakse maakleri firmaga. Läbirääkimisi maaklerlepingu sõlmimiseks pidas JP. Eesti jaoks

ehitatavate parvlaevade hind kujunemise paljudest elementidest, nagu materjali kulu,

seadmete kulu, projektihind, kindlustus ja klienditeenused. Samuti oli maakleritasud lisatud

laevade hinnale. R osales selles maaklerina tellija poolt, muud sellest firmast tunnistaja ei tea.

Tunnistaja on T Piga kohtunud kaks korda, ühe korra siis kui JP tutvustas T Pile nende

ettevõtte võimalusi, teine kohtumine oli kui lasti vette esimene laev. A K ja T P olid mõlemad

seotud lepinguga laevade ehituseks, kuid kuidas täpselt nad sellega seotud on ta ei mäleta.

Lepingu järgi arvab tunnistaja, et T P oli tellija esindajaks, kuid täpselt ei oska öelda.

1415. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisel nähtus, et tunnistaja andis

kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt ei tundnud ta T Pi ega ole temaga ka kunagi

kohtunud. Kohtuistungil põhjendas tunnistaja tekkinud vastuolusid sellega, et ütluste

andmisest on möödunud 5 aastat. Ta ei oska öelda, kas tema ütlused on hetkel täpsemad, kui

tol ajal. Tol ajal oli see kõik värske. Ta ainult mäletab, et nimed olid seotud selle

laevaehitusega. Tunnistaja selgitab, et ta ei tunneks T Pi tänaval ära, tal ei ole temaga kontakti

olnud.

1416. Kuigi 5 aasta möödudes võib inimese mälupilt mineviku sündmustest mõnevõrra

tuhmuda või hägustuda, jäävad reeglina inimese mälestused olulisemate sündmuste puhul

järjepidevaks ning kõrvalekaldeid esinevad peamiselt väheoluliste tunnuste osas. Käesoleval

juhul ei ole tunnistaja selgitused ütluste lahknevuse osas usutavad. Kas tunnistaja kohtus T

Piga mitmel korral või ei kohanud üldse, on asjaolu, mis antud kriminaalasja kontekstis 5

aasta möödudes meelest ei lähe. Seega loeb kohus A Wi ütlused osas, kus ta kirjeldab

kohtumist T Piga, ebausaldusväärseks ning jätab tõendikogumist kõrvale.

1417. Tunnistajana on ütlusi andnud ka M S P, kes tegeles 2014. ja 2015. aastal Eesti

praamide projektiga Poola laevatehases. Tunnistaja oli praamide ehituse ajal üldülemus ja

tema ülesandeks oli kogu töö organiseerimine, ehitustöö organiseerimine, logistika asjade

küsimuste korraldamine ja samuti ostukorraldused laevade ehituseks. Praamide projekti ajal

oli Poola laevatehase juhatuse esimeheks ajal A P. JP oli turundusosakonna direktor, kelle

ülesandeks oli leida ja otsida lepinguid laevatehastele. Ta ei tea, kuidas lepingud Eesti

praamide ehitamiseks sõlmiti. Laevade ehitamise osas tegi järelevalvet kliendi poolt B W. S P

oli laevade järelevalve ülemus, kellega ta suhtles iga päev. T P ei ole tunnistajale tuttav. 2014.

aasta detsembris toimus kohtumine, millest võttis osa Poola poole pealt K G ja tunnistaja ise,

Türgi esindaja nime ta ei mäleta. JP ei osalenud ning Eestist osales A K ja veel mitu inimest,

kelle nimesid ta ei mäleta. Kohtumisel lepiti kokku viisides, kuidas üksteisega suheldakse ja

kuidas mida teha. Lepiti kokku, et kommunikatsioon käib järelevalve meeskonna kaudu,

tellija esindaja, kes tuleb meile kaevatehasesse ja selle järelevalve meeskonna kaudu

selgitatakse kõik probleemid ja kommunikeeritakse kõik probleemid. Kogu kommunikatsioon

hakkas käima selle järelevalve meeskonna või kliendi esindaja kaudu. Kohtumise ajaks oli

laevaehitusleping sõlmitud. Tunnistaja nägi laevaehituslepingut ja selles oli välja toodud hind

üldsummana. Hinna kalkulatsioon oli laevaehituse tehase sisemine asi, mida oli tunnistaja

samuti näinud. Laevaehitushinna kalkulatsioon sisaldas ka tasu maaklerile, kuid ta ei mäleta,

kes oli maaklerina määratud. Teisel kohtumisel 2015 aasta veebruaris olid Eesti esindajad,

Poola laevatehase esindajad, Türgi laevatehase esindajad ning Veeteede Ameti esindajad.

Arutati meetodeid ja viise, kuidas koostöö hakkab käima ja kuidas laevu tarnitakse. Samuti

said nad teada nõuetest, mis esitatakse dokumentidele. Kolmas kohtumine oli seotud reisijate

ruumi viimistlemisega. Poola pealt oli kohal tunnistaja, siis L B, Eesti poole pealt A K, S ja

veel mitu inimest, kelle nimesid ta ei mäleta. Arutamisele tuli küsimus kuidas seostada

arhitektuuri ja värve. Neljandal kohtumisel esitasid nad lõppversiooni. Praamide projektiga

seoses ei ole tunnistaja maakleriga kokku puutunud. Tema jaoks ei ole tuttav R G nimeline

ettevõte. M S P tegeles lisaks ka ostukorraldusega, mis kujutas endas tehniliste tingimuste

täitmiseks vajalike komponentide valimises. Lisaks tegeles ta arvete kontrollimisega, ta pidi

kinnitama ja viseerima kõik arved mis tulid ja seostama neid konkreetsete asjadega, mis

kuulusid sellele projektile. Ta ei näinud maaklerlepingut ning ta ei tea, kas selle lepingu alusel

toimus ka tasumine. Ehituse protsessis JP mingit rolli ei mänginud. Ta ei tea, kes Rs

agendilepingute sõlmimisega tegeleb ning projektiga seotud hinnakalkulatsioon anti temale

koos muude dokumentidega K G poolt. Tal ei ole ülevaadet R laevatehase suhtlusest

juhtkonnaga Eestis. Laevaehituslepingus oli punkt maakleri agenditasu kohta ja samuti oli

seal jutt sellest, millisel viisil seda tasu tasutakse. R poolt ei ole tema maakleri tasu tasumises

osalenud (K 27 lk 118-124).

1418. Tähelepanuväärne on seega, et Poola laevatehase juhtivtöötajad ei olnud samuti

teadlikud, kes nende laevatehast maaklerina esindab või kas üldse esindab. Samuti ei omanud

nad kokkupuudet T Pi ega R-ga. Ütlustest nähtub ka asjaolu, et T P ei võtnud osa 2014. aasta

detsembris Poola laevatehase ja Eesti esindajate vahelisest kohtumisest, mille käigus lepiti

kokku edasine suhtlusviis. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kommunikatsioon käima ainult

järelevalvemeeskonna kaudu, st et tellija poolse järelevalvemeeskonna kaudu selgitatakse ja

edastatakse kõik tekkida võivad probleemid. Seega ei omistatud ka praamlaevade valmimise

järgsel ajaperioodil T Pile mingisugust rolli.

1419. Ka laevaehituslepingud kajastavad seda, et laevatehased ja TS Laevad OÜ tuginesid

omavahelisele otsesuhtlusele ning maakleri kaasamist võimalike probleemsituatsioonide

lahendamisele ei nähtud lepingute kohaselt vajadust. Kuigi laevaehituslepingud sõlmiti

ajaliselt varem kui laevatehased sõlmisid maaklerlepingud R-ga, kajastasid maaklerlepingud T

Pi aktiivset tegevust ja koostööd nii laevaehituslepingute sõlmimisel kui täitmisel. Seega

pidanuks T Pi, kui laevatehaste maakler, olema märgitud ka laevaehituslepingutes. Siiski

Türgi laevatehase S ja TS Laevad OÜ vahel 16. oktoobril 2014 sõlmitud laevaehituslepingu

kohaselt pidid pooled kõik lepinguga seonduvad teatamised ja teatised adresseerima ostja

poole pealt A Kile ning ehitaja poole pealt S A Tle (T 25 lk 177-205, T 26 lk 29-57). Sarnane

tingimus oli sätestatud ka Poola laevatehase S S.A ja OÜ TS Laevade vahelises

laevaehituslepingus, mille järgi pidid pooled lepinguga seotud küsimustes võtma ühendust A

Kiga või Poola laevatehase esindajaga JPga (T 25 lk 54-85, 117-148).

1420. Sellest, et laevatehased ise ei olnud teadlikud, et nad sõlmivad maaklerlepingu ning mis

on maakleritasu suurus ilmestab hästi Poola laevatehase esindaja JP 14. oktoobri 2014 e-kiri T

Bile. Nimelt selgitab JP viimasele, et A K soovib laevatehasesse tulla ja 22. kuupäeval

allkirjastada lepingu. JP lisab, et A K soovib ainult kahte alust ning ta palub T Bil A Ki

mõjutada, et ta telliks vähemalt 3 alust. Lisaks küsib JP infot vahendustasu kohta, sest A K ei

maininud selle kohta midagi. Viimasena palub JP infot selle kohta, kas ta peab ülevaadatud

pakkumise esitama A Kile või T Bile (T 31 lk 117-118; T 33 lk 57).

1421. JP kirjast nähtub kohtu hinnangul üheselt, et laevaehituslepingute sõlmimisel ei olnud

Poola laevatehase poolt kaasatud maaklerit ning tellija ja ehitaja vaheline suhtlus käis poolte

vahel otse või vajadusel läbi T Bi. JP ja T Bi vaheline kirjavahetus on täielikus vastuolus

maaklerlepingus sätestatuga (kõik teenused ja tegevused, mis on esmavajalikud lepingute

edukaks sõlmimiseks praamide L 150-DE, laevakere nr 3178/1 ja 3178/2 ehitamiseks TS

Laevad OÜ-le). Nagu ka kohus varasemalt viitas, eeldati maaklerilt lepingu järgi panust, mis

on esmavajalikud lepingute edukaks sõlmimiseks. Tegelikkuses pidas ehituslepingute

sõlmimiseks läbirääkimisi Poola laevatehase müügidirektor JP, kellele oli see ka

ametiülesandeks. Tunnistajatena ülekuulatud A W ja M S P on selgitanud, et JP ülesandeks oli

leida ja otsida lepinguid laevatehastele.

1422. Ka peale laevaehituslepingute ja maaklerlepingute sõlmimist jätkas T B parvlaevadega

seotud info vahendamist A Kile. 11. märtsil 2015 toimunud telefonikõnes küsib A K T Bilt,

kas Poolaga ja Türgiga läheb kõik hästi, millele T B vastab, et senini on nad väga õnnelikud

oma edasimineku üle ning ka tehaste jaoks läheb hästi. T B selgitab, et laevatehased oleks

nagu koostööd teinud ja valinud veidi ühesugust varustust. Nad peavad hoolikalt vaatama,

millal nad hakkavad terast lõikama, et neil on tõesti edasiminek, tähtis on neid vaadata ja

tõugata, et viivitusi ei tekiks. T B arvab, et see töö on ka B Me Gi jaoks seda lähemalt uurida.

A K nõustub, öeldes, et nad on juba kahte tehast külastanud. A K ja T B leppisid kokku, et

kohtuvad lähitulevikus laevatehases (T 68 lk 55 kuni T 69 lk 8-10).T Bi poolt info

vahendamine A Kile nähtub ka 24. märtsi 2015 telefonikõnest. Telefonikõnes teatab A K, et

leping disaineriga on tehtud ja ta tahab, et disainer saaks samuti kohtuda või külastada

laevatehaseid, et aru saada mis neil laos on või mis liiki mööblit nad meile valmistavad. T B

on kindel, et laevatehased oleksid samuti suutelised kokku saama, et püüda kokku leppida

mingit laadi ühises kujunduses. A K räägib, et võib-olla B W saab olla samal koosolekul ja

samuti koosolekul disaineriga, et arutada mis laevaehituse seisund on, mis on probleemid, kas

minnakse plaani järgi ning kas esinevad viivitused. A K ütleb, et nad saavad organiseerida

selle Tallinnas või kus iganes, aga see on okei, kui nad teevad seda varsti. T B arvab et, parem

on olla varajane. Ta võib rääkida Vincentiga ning nad leiavad õige aja. Ta oletab, et see saab

olema pärast lihavõtteid. A K väljendab, et ta tahab minna Türki aprilli keskel, sest siis on

veel aega teraselõikuseks. Ta sooviks kohtuda esimesel korral ilma tehasteta (T 69 lk 46-47).

13. aprillil 2015 toimunud telefonivestluses arutas A K S P laevaehituse tootmisgraafikute üle,

plaanis oli ühiselt vaadata üle seisud ja murekohad. Lisaks tundis A K huvi sisekujunduse

vastu, mida plaanis vaadata koos sisekujundaja P ja arutada Türgi firma esindaja Aiga. A Kil

oli vaja arutada ka Eesti delegatsiooni viibimise teemal raua lõikamise tseremoonial. A Ki

arvates pidanuks delegatsiooni liikmete ja türklaste üleliigseid kohtumisi vältima, mitte

koormama türklasi nendega kohtumistega (T 69 lk 108-110).

1423. Eeltoodud telefonikõnedest nähtub, et olenemata sõlmitud maaklerlepingutest

laevatehaste ja T Pi vahel, jätkas laevaehitusprotsessiga seotud info edastamist A Kile T B.

Kohtu hinnangul ilmestab see selgelt, et T B ei olnud pelgalt projekteerimisettevõtte

tegevdirektor vaid omas keskset rolli tegevuste koordineerimisel ja infovahetusel laevatehaste

ja A Ki vahel nii enne kui peale laevaehituslepingute sõlmimist. Kõnekas on ka fakt, et pooled

pidasid oluliseks jälgida laevaehitusprotsessi ning selle ülesande täitmiseks peeti õigeks

suunata nimetatud töö B Me G-le. Kumbki vestlejatest ei märkinud maaklerina T Pi.

1424. Ka asjaosaliste omavahelisest suhtlusest tuleneb selgelt välja, et T P ei ole maaklerina

protsessis osalenud ning sõlmitud lepingud on näilikud.

1425. 09. oktoobril 2014 helistab A K T Pile ja selgitab, et tal on homme kell 09.00 Veeteede

Ametis üks nõupidamine ja tal oleks vaja peale seda temaga kohtuda. A K selgitab, et nad

võiksid kokku saada peale kella 10-t, sest tal lendab osa inimesi ära ja tal oleks enne seda vaja

rääkida (T71, lk 93). Kohtu hinnangul viitab A K oma kõnes Veeteede Ametis toimunud

kohtumisele laevatehastega, kus osales ka T B. Tunnistajana ülekuulatud M S P ütlustest

nähtub, et ka 2015 aasta veebruaris toimus Veeteede Ametis kohtunime, millest võtsid osa

Eesti esindajad, Poola laevatehase esindajad, Türgi laevatehase esindajad ning Veeteede

Ameti esindajad (K27, lk 118-124).

1426. 10. oktoobril 2014 kell 10.19 kuni 10.39 kohtuvad Tallinnas, Paldiski mnt 4 asuvas

XXX hotelli kohvikus T P, A K ja T B (T 71 lk 93). Kohtu hinnangul saab just 10. oktoobril

toimunud kohtumist T Pi, A Ki ja T Bi vahel pidada hetkeks, mil sündis osapoolte vahel

kavatsus sõlmida näilised maaklerlepingud laevatehaste ja R vahel. Et kohtumine oli seotud

Tallinna Sadama sooviga osta parvlaevad kinnitab kohtumisele järgnenud telefonikõne A Ki ja

T Pi vahel. Nimelt helistab A K 13. oktoobril 2014 kell 17.51 T Pile, rääkides sellest, et

nõukogu kinnitas investeeringu ära, kuid ta ei tea, kas tütarlaps minister kirjutab alla need

otsused või mitte. Samuti, et tema jaoks on vajalik, et T P annaks talle mõne oma visiitkaardi

oma suurepärasest ärist. A K selgitab lõpetuseks, et tuleb ära oodata mis siit tuleb ja kui ta

ikka saab Türki edasi, siis on nagu kergem. Lõpetuseks lepitakse kokku, et T P hüppab õhtul A

Ki juurest läbi (T 72 lk 94-95).

1427. Kohtu hinnangul A Ki viited Türki minekule ning nõukogu investeeringu kinnitused

viitavad selgelt praamlaevade projektile. Nimelt nähtub just 13. oktoobri 2014 AS Tallinna

Sadama nõukogu koosoleku protokollist (koosolek kestis 13.00 kuni 14.20), et AS-i Tallinna

Sadama nõukogu otsustas investeerida kuni 124 miljonit eurot liiniveo korraldamiseks

vajalike reisiparvlaevade soetamiseks ning anda laenu kuni 124 mln eurot tütarettevõtjale TS

Laevad OÜ-le reisiparvlaevade soetamiseks (T 24 108-110). Kohtu hinnangul on tõenäoline,

et T P edastas A Kile just R visiitkaardi, kellega hiljem sõlmiti näilik maaklerleping.

Tähelepanuväärne on ka väljend „suurepärane äri“, kuivõrd T Pil ja R-l puudus igasugune

varasem kokkupuude laevaehituse ja laevanduse maaklerina. Samast kõnest tuleneb ka A Ki ja

T Pi motiiv maaklerlepingute sõlmimiseks, mis on seotud siis eelnevalt viidatud Hiiumaa

projekti (XX) rahastamise vajadusega. Samuti puudus kuni 13.10.2014 kuupäevani T Pil

igasugune seos parvlaevade soetamisega, kuid kõnest on üheselt aru saada, et tegemist oli

teemaga, mida oldi omavahel varem arutatud, sest T P mõistis A Ki täielikult ja nõustus

temaga. A Ki ja T Pi huvi „lisa sissetuleku“ osas iseloomustab ka T Pi vähene huvi Hiiumaa

projekti osas, mistõttu on mõistetav ka selle rahastamise soov rohkem A Ki poolt ning taolise

mõttekäigu toetamine T Pi poolt.

1428. Edasiselt saadab JP 20. oktoobril 2014 T Bile e-kirjaga muudetud pakkumise. E-kirjas

selgitab JP, et ta saadab pakkumise ainult T Bile, et nad saaksid seda ennem arutada, kui T B

selle omanikule edasi annab. Kirjas märgib JP erinevustest 2 ja 4 laeva puhul, kuid ka seda, et

komisjonitasu esimese laeva eest on 674 600 eurot ja hind ilma komisjonitasuta on 30 695

000 eurot (T 67 lk 180-181). E-kirjale lisatud pakkumise nr 58.2/HN/2014 kohaselt oleks 4

laeva tellimisel ühe laeva hind 31 360 000 eurot. Kahe laeva tellimisel oleks ühe laeva hind

32 290 000 eurot. Eelneva pakkumisega võrreldes on lisatud pakumisse punkt „MÄRKUS“

milles on märgitud, et hind sisaldab vahendustasu 2% (T67 lk 168-171).

1429. Türgi laevatehas S esitas enda pakkumuse 07. septembril ning täpsustava pakkumise

09. septembril 2014 (T 32 lk 165-170). Kirjast selgub, et peamisteks hinnatõusu põhjusteks on

nimetatud tehnilised asjaolud. Täiendatud pakkumuse kohaselt on ühe laeva hinnaks 16 450

000 eurot (T 32 lk 165-170).

1430. 16. september 2014 kirjutab T B Türgi laevatehase esindajale S, milles teatab, et

eestlastega oli hea koosolek täna. Nad on välja töötanud detailse spetsifikatsiooni ning samuti

koostanud tootjate nimekirja, mis näitab võimalike marke. Need dokumendid on manustatud.

Ta palub Sil veenduda, et kas pakkumuses kajastatud hind katab ära selle mis on määratletud,

vastaselt juhul uuendagu pakkumust. Eestlastega vesteldes selgus, et saavad tulema veel

mõned muudatused projektis, nii et tuleb oodata veel ühte hinnavärskenduse raundi. Samuti

pani ette kasutada Norra standardset 2000 Laevaehituslepingut. 20. septembril S B vastab e-

kirjale, manustades kirjale värskendatud pakkumuse kui „VERS.1“ detailse spetsifikatsiooni

suhtes. Kirjale vastates edastab T B uue värskendatud pakkumuse ning palub Türgi

laevatehasel pakkumus ajakohastada järgmiseks koosolekuks. 22. septembri 2014 kirjas

selgitab T B missugused muudatused viidi sisse. 23 septembril 2014 edastab S B T Bile

ümbertöötatud pakkumuse „VERS.2“ (T 33 lk 36-41). T B edastab 23. septembril 2014 Türgi

laevatehase pakkumise edasi A Kile ja Ü E (T 33 lk 42). Türgi laevatehase pakkumuse

kohaselt on ühe laeva hinnaks 15 800 000 eurot, kui Tallinna Sadam tellib 4 laeva (T 33 lk 47-

49; lk 145-147). S B saadab 27. septembril 2014 e-kirja A Kile pealkirjaga „150 PCU DE

FERRY PROJECT OFFER / ESTONIAN PORT AUTHORITY“, millele on lisatud

27.09.2014 hinnapakkumine. Pakkumuse kohaselt oleks 4 laeva tellimisel ühe laeva hinnaks

17 740 000 eurot (T 24 lk 160-162; T 52 lk 101-103). Hinnapakkumises on märgitud

viitedokumentidena T Bi 20. septembri 2014 e-kiri ja selle manused, 24. septembril 2014 S

laevatehases peetud Y nõupidamise memorandum ja 24. septembril 2014 A Ki ja A T poolt

allkirjastatud eelleping (T 52 lk 96-103).

1431. JP ütluste kohaselt, peale esimese hinnapakkumise tegemist sai ta 2014. aasta oktoobri

esimestel nädalatel teada, et praamide ehitamine antakse ilmselt ülesandeks kahele

laevatehasele. Seega hakkas ta T Bi palvel töötama uue pakkumise kallal, mis pidi sisaldama

ka vahendajatasu. 14. oktoobril 2014 küsis ta meili teel T Bilt vahendaja vahendustasu kohta

(T 31 lk 117-118; T 33 lk 57). Kõik need üksikasjad andis talle T B.

1432. Vahemärkusena toob kohus välja, et vahetult peale JP ja T Bi vahelist suhtlust toimus

15. oktoobril 2014 Poola laevatehases juhatuse koosolek, mille protokolli järgi arutas R

juhatus arutas parvlaevade hinnapakkumise kujunemist ning asjaolu, et hinnas sisaldub

komisjonitasu, mis on 2% (T 61 lk 79-84).

1433. Tunnistaja T B on kinnitanud JP ütlusi ja lisanud omalt poolt, et tema edastas nii Poola

kui ka Türgi laevafirmadele A Ki soovi sõlmida lisaks laevaehituslepingutele ka

maaklerlepingud. T Bi sõnade kohaselt määrasid maakleritasu suuruse laevatehased, selleks

osutus 2%. Tema oli ka isikuks, kes edastas hiljem, s.o maaklerlepingu sõlmimisel

laevatehaste esindajatele, s.o nii Poola kui ka Türgi laevatehaste esindajatele maakleri andmed

ehk R esindaja T Pi andmed.

1434. Esitatud hinnapakkumise alusel sõlmisid 16. oktoobril 2014 Türgi laevatehase S D T T

XX. esindajad N K ja S Z C ja OÜ TS Laevad esindajad A K ja A P laevaehituslepingud

SEFN-POT-150PC1-NB26-REV0 ja SEFN-POT-150PCI-NB27-REV0 kahe kaksikkäilaga

auto- ja reisiparvlaeva L 150-DE jaoks. Ühe lepingu hinnaks oli 22 800 000 eurot, mis kuulus

tasumisele osamaksetena (lepingute kogumaksumus 45.6 miljonit eurot). Lepingu kohaselt

tuli kõik lepinguga seonduvad teatamised ja teatised adresseerida ostja esindaja A Kile või

ehitajale S A Tle (T 25 lk 177-205, T 26 lk 29-57). 23. oktoobril 2014 sõlmisid R S S. A

esindaja JP ja OÜ TS Laevad volitatud esindajad A K ja A P laevaehituslepingud nr-ga

RSB/2014/181/DH ja RSB/2014/182/DH, kahe kaksikkäilaga auto- ja reisiparvlaeva L 150-

DE jaoks. Lepingu kohaselt oli ühe parvlaeva hinnaks 31 500 000 eurot, mis kuulus

tasumisele osamaksetena (lepingute kogumaksumus 63 miljonit eurot). Sõlmitud lepingu

kohaselt tuli kõik lepinguga seonduvad teatamised ja teatised adresseerida ostja esindaja A

Kile või ehitajale JPle.

1435. Laevaehituslepingute sõlmimise järgselt sõlmisid 03. novembril 2014 AS-i Tallinna

Sadam juhatuse liikmed AK ja A K ning OÜ TS Laevad juhatuse liige T T laenulepingu,

millega AS Tallinna Sadam andis OÜ-le TS Laevad laenu kuni 124 miljonit eurot, mida

laenusaaja võis kasutada sihtotstarbeliselt 4 reisiparvlaeva ehitamise finantseerimiseks

vastavalt sõlmitud laevaehituslepingutele. Lisaks laevade ehituslepingutele võib laenu arvelt

finantseerida ka muid laevade ehituseks ja kasutusvalmiks seadmiseks vajalikke vältimatuid

kulutusi, iseäranis näiteks laevade ehituse aegset järelevalvet (T 24 lk 147-148, 182-183).

Laenulepingu

järgselt

sõlmisid

11. detsembril

2014

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, TS Laevad OÜ ning OÜ TS S sõitjateveo avaliku

teenindamise lepingu Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil. Lepingu

objektiks oli avaliku liiniveo teenuse teostamine (sh sõitjate-, sõidukite ja kaubaveo

korraldamine ja teostamine) Vedaja poolt reisiparvlaevadega Rohuküla-Heltermaa ning

Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinidel ajavahemikus 01.10.2016 kuni 30.09.2026

ühistranspordiseaduses, halduskoostöö seaduses, haldusmenetluse seaduses, muudes

õigusaktides ning Lepingus sätestatud tingimustel ja korras.

1436. A Ki ja T Pi vahelises telefonivestlusest 05. novembril 2014 nähtub, et A Ki plaan

külastada Poola laevatehast, soovi kohtuda T Piga ning tõdemust, et kõik läheb plaanipäraselt

(T 71 lk 98-99). Seega sisulisi küsimusi maakleri töö, ülesannete vms ei arutata, samuti ei ole

kõne all T Pi kaasaminek.

1437. 11. novembril toimunud telefonivestlusest nähtub A Ki ja T Pi arutlus Türgi reisiga

seoses hotellide kohta (T 71 lk 99-100). Et eesolev kohtumine Türgis oli A Ki poolt

organiseeritud nähtub selgelt poolte vahelisest telefonivestlusest 22. novembril (T 71 lk 100).

1438. T P kinnitab ka enda sõnadega E L 24. novembril 2014 tehtud telefonikõnes Türki

minemist ja seal kulutuste tegemise planeerimist, sest ta läheb lepingut sõlmima, öeldes:“

meil, neil on ju head kliendid seal nagu sa tead. /../“. (T 71 lk 100-101).

1439. Et T Pi ja E Le vahelises kõnes mainitud lepingu all peeti silmas maaklerlepingut

kinnitab asjaolu, et 24. novembril 2014 kuupäevaga sõlmiti R esindaja T P ja Türgi

laevatehase esindaja S A T vahel maaklerleping.

1440. Esimene ühine kohtumine T Pi, A Ki ja Türgi laevatehase esindajate vahel leidis aset

25. novembril 2014. Eeltoodu kajastub nii pangakonto väljavõtetel, arvetel kui ka e-kirjadel.

Avansiaruandest nr 25112014 nähtub, et T P on esitanud 25. novembril 2014

raamatupidamisse aruande Türgi komandeeringu kohta. Läbiotsimisel leitud hotelliarve nr

111724 kohaselt on T P viibinud hotellis Radisson Blu Hotel & Spa Istanbul 24.11 kuni

25.11.2014. Arvele on käsikirjaliselt peale märgitud „kulu vastavalt lepingule BA001/2411“.

T Pi viibimist sellisel ajavahemikul Türgis, Istanbulis kinnitab veelgi hotell Levni Istanbul 26.

novembri 2014 arve, millele on samuti käsikirjaline märge „kulu konto BA001/2411“.

BookingHouse arvest nr OL-14599114 nähtub, et T Pile on väljastatud 26. oktoobril 2014

broneeringu kinnitus nr FDNLUFU, kus on märgitud teenuse nimetusena lennud Tallinn-

Istanbul-Tallinn ning reisi kuupäevadena 24. november kuni 26. november 2014. Reisijana on

märgitud T P (T 27 lk 45-54). Samuti tuvastati varjatud jälgimise käigus, kuidas A Ki ja T P

läbisid 24. novembril 2014 kella 14.20 ajal Tallinna Lennart Meri lennujaama turvaväravad.

26.11.2014 kella 15.10 ajal fikseeriti Tallinna Lennart Meri lennujaamast eraldi väljumas T P

abikaasaga ja A K abikaasaga (T 71 lk 99). Märgitud asjaolud kinnitavad, et A K ja T P

viibisid samal ajal Türgis, kuid ei kinnita ega lükka ümber tema maakleriks olekut.

1441. Türgis toimunud kohtumisel järgselt edastas T P 26. novembril 2014 E Lele ja H V e-

kirja, mille järgi hakkab R kontole laekuma seoses maaklerlepinguga „Brokerage Agreement

nr BA001/2411“ järgmisest nädalast ettemaksuna raha. T P kirjeldab kirjas, et klient soovib

arveid saada järgmise aasta algusest ning ta lubab teada anda, kuidas neid arveid tuleb

vormistada. Kirjast nähtub lisaks, et detsembris tuleb teine analoogne maaklerleping (T 40 lk

4, 72). Märgitu kinnitab taaskord, et antud ajaks olid ebaõiguskokkulepped saavutatud.

1442. A K ja T P kohtusid 08. detsembril 2014 kohvikus ning vestlesid 18. kuupäeval

toimuvast kohtumisest Gdanskis. Siinkohal on oluline, et väidetaval maakleril (T Pil) ei ole

vaja teada mitte seda, kellega ta peab hakkama koos töötama, vaid andmeid, mida lepingusse

panna: „/../mul peaks olema mingisugused, algandmed, et sinna lepingusse kirjutada

osapooled ja, ja... ja mingid, mingid, e, kokkulepitud asjad/../“, mille peale lubab A K

„vennale“ helistada, et too meili saadaks. Et kõne all on JP, tuleneb järgnevast lausest, millest

selgub, et tema käest saadi näidis. A K väljendab antud kõnes ka seda, et: „ega me neid

maksma, neid, noh, nii öelda sundida ikka ei saa ju/../“, misjärel selgitab T P, et on näidise

järgi enda osa lepingut osaliselt täitnud. A K lubab ise lennujaama vastu minna.

1443. Samast vestlusest tuleneb taaskord motiiv ehk kõneletakse Hiiumaa projekti

rahastamisest samal ajal T raha kasvatamisega kahe aasta jooksul. Kõne lõppedes räägib A K

Janile helistamisest.

1444. A Ki sõnad „ega me neid maksma sundida ikka ei saa“ ja T Pi nõustumine A Ki poolt

öelduga, annab tunnistust sellele, et mõlemad pidasid maaklerlepingut näiliseks. A Ki ja T Pi

soov kasvatada „T“ vara kinnitab kohtu seisukohta, et maaklerlepingute sõlmimise ajendiks

oli ühise äriprojekti jaoks rahaliste vahendite leidmine (täpsemalt kohtuotsuse järgmises osas),

kuivõrd kahe aasta pikkune tähtaeg kattub parvlaevade ehitamise perioodiga.

1445. Et kõnealuse lepingu puhul peeti silmas just maaklerlepingut nähtub A Ki ja JP

vahelisest telefonikõnest, mis toimus ainult paar minutit peale A Ki ja T Pi kohtumise

lõppemist kell 11.54 (T 71 lk 105-106; 169-170). Kõnest on oluline märkida, et A K räägib

ühest komisjonilepingut ja T Pist kui enda sõbrast, kes saadab kõik, mis lepingu jaoks vajalik.

Seega ei ole A K ka JPle T Pi kui maaklerit nimetanud, vaid kui enda sõpra. Sõber ei lähe

kokku ka arusaamaga, et maakler peab olema sõltumatu.

1446. Samuti, Poola laevatehase esindaja JP ega A K ei pidanud vajalikuks arutada

kohtumisel täpsemalt T Pi ülesandeid ega pädevust. Poolte jaoks oli oluline ainult T Pi

kontaktinfo.

1447. Mõne tunni möödudes helistab A K uuesti JPle (T 71 lk 105-106, lk 170), milles

väljendab, et T saadab talle e-postile ning: „/../ raha on nüüd õige/../“, sellele vastab JP mh,

et : „/../paberimajandus on nüüd korras/../esialgu on kõik hästi läinud“. Taoline vestlus

kinnitab veelkord kohtu arusaama, et sõlmitud leping oli näilik ning osapooled olid sellest

teadlikud. Samuti oli kokkulepitud altkäemaksu summas.

1448. A Ki ja JP telefonikõnede järgselt edastab T P JPle e-kirja, milles edastab R rekvisiidid

maaklerlepingu jaoks. Rekvisiitide edastamise põhjusena viitab ta JP ja parvlaevade ostja

vahelisele telefonivestlusele (T 31 lk 131; T 68 lk 23-24). Peale JPga vestlemist helistab A K

taaskord T Pile (T 71 lk 106), milles küsib, kas kontakt on saadud.

1449. Kirjalikest tõenditest nähtuvalt vormistati maaklerleping näidise alusel, millist kasutas

R tehas ja, mille oli JP edastanud A Kile 09. detsembril 2014 e-kirjaga „Komisjonileping

Tallinn“. Kirjas palub JP A Kil kontrollida kas maaklerleping on korras (T 31 lk 133).

Olukorras, kus maakleri palganuks/soovinuks laevaehitustehas, puudus igasugune vajadus

seda A Kiga kooskõlastada. Seega pidi A K näiliku lepingu üle vaatama ja veenduma, et kõik

vajalik seal kajastatud oleks (nt maakleri andmed, tasu suurus).

1450. Järgmisel päeval 10. detsembril helistab A K taaskord T Pile (T 71 lk 106), et teada

anda, et lennuki hilinemise tõttu jääb päevane osa ära. Kell 16.44 helistab A K uuesti T Pile (T

71 lk 106), et viimane lepingud kahes eksemplaris allkirjastaks ja temale toimetaks. Kell

22.22 helistab T P A Kile (T 71 lk 107), lepitakse kokku dokumentide viimine A Ki koju.

Sellest järgmisel päeval soovib A K T Pilt aadressi, kuhu paberkandjal talle „midagi“ saata

saab (T 71 lk 107).

1451. Taaskord on oluline tähelepanna, et antud kõnes küsib A K, et:“/../ kas meili ütlen selle

B jah?“, mis viitab A Ki seotusele B I OÜ-ga ja sellele, et B I OÜ-d kasutati näilike tehingute

tegemise tagajärjel raha laekumisteks, mistõttu oli juba tol hetkel mõttes ka see, et raha lõpuks

B I OÜ kontole jõuab.

1452. 11. detsembril 2014 kell 11.52 T P saadab A Kile SMS-sõnumi: „XXX“ (T 71 lk 107).

11. detsember kell 23.00 saadab A K sõnumi T Pile: „A T (Company Sefne Türgi) nr XXX“

(T 71 lk 107). 12. detsembril 2014 edastab JP 11. detsembril 2014 allkirjastatud (T 40 lk 18-

21) maaklerlepingu T Pile aadressile XXX ning koopia XXX (T 31 lk 135; T 40 lk 21-22).

1453. Juhul kui A K ei omanud maaklerlepingu sõlmimisel vähimatki rolli ning maaklerleping

oli sõlmitud kitsalt laevatehaste ja T Pi vahel nagu kaitsjad on ennast kohtus väljendanud,

puudunuks Poola laevatehasel vajadus kooskõlastada maaklerleping A Kiga, veel vähem saata

A Kile maaklerlepingu projekt ja küsida tema heakskiitu. Samuti puudunuks A Kil igasugune

vajadus ja põhjendatus olla vahendajaks T Pi ja laevaehitusfirmade vahel. Kohtu hinnangul

annab eeltoodud kirjavahetus kinnitust, et maaklerlepingu sõlmimine seati A Ki poolt üheks

tingimuseks, mille korral oli TS Laevad OÜ nõus laevaehituslepinguid Poola laevatehasega

sõlmima.

1454. Esimene kohtumine T Pi ja Poola laevatehase R vahel toimus maaklerlepingu

allkirjastamisest 4 kuud hiljem 18. märtsil 2015. Avansiaruandele on kuludena märgitud

lennupiletid, majutuskulud, takso ja päevarahad. Raporti „R. tööülesandeline lähetus —

gdanski ärireis“ kohaselt on ärireis toimunud 18. märtsist 2015 kuni 19. märtsini 2015, mille

eesmärgiks on kohtumine Gdanski R S S.A. juhatuse liikme hr JPga. Lisaks on välja toodud

reisi kulud, kokku 1029.23 eurot. Hilton International Gdanski arve nr 166777 A kohaselt on

T P viibinud hotellis 18.03.2015 kuni 19.03.2015, toas nr 202 on viibinud kaks täiskasvanut

(T 27 lk 55-62). Pardakaardi nr GDN001 kohaselt on T P lennanud 19. märtsil 2015 Poolast,

Gdanskist Norra, Kopenhaagenisse. Maksekinnituse 2KUGTS kohaselt on veebilehelt XXX

(lennupiletitele orienteeritud) ostetud lennupiletid maksumusega 575.28 eurot.

Maksekinnituse kohaselt on arveldamiseks vajaliku informatsiooni andnud „T“, kelle firma

registreerimise numbriks on XXX, asukohaks XXX ja kelle e-posti aadress on XXX (T 27 lk

63-64). T Pi ja E Le vahelisest 28. märtsi 2015 telefonikõnest nähtub samuti, et T P oli käinud

koos A Kiga Poolas ja Türgis kohtumistel. Märgitud tõendid ei tõenda ega lükka ümber T Pi

maakleriks olekut, vaid tõendavad üksnes tema Poolas asumist. Et T Pil puudus igasugune

kokkupuude laevaehitusprotsessiga, tuleneb tema ja A Ki järgenvast suhtlusest.

1455. Vahetult Eestisse naastes helistas T P 19. märtsil 2015 kell 23.13 A Kile (T 69 lk 29-30).

Kõnest on oluline, et A K selgitab, et:“/../sinu kohta ei küsitud midagi/../“, T Pi küsimusele,

kas midagi uuriti:“/../kes, mis, kus/“, vastab A K, et:“/../ Ei! Ei, ma arvan, ta ei... üldse ei pand

si... sidumagi neid asju“.

1456. Ühtegi eluliselt usutavat põhjust, miks peaks varjama maakleri osalust äripartnerite või

delegatsiooni eest, ei ole. Kohtu hinnangul viitab see järjekordselt sellele, et T P ja A K

üritasid vältida T Pi kaasatuse avalikuks tulemist seoses parvlaevade ostuprotsessiga. A Ki ja

T Pi püüd hoida maaklerlepingutega seotud asjaolusid saladuses nähtub ka maaklerlepingute

konfidentsiaalsuse klauslitest ning ka sellest, et nii AS Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ

nõukogu liikmed kui ka Poola laevatehase juhtivtöötajaid hoiti teadmatuses nii

maaklerlepingutest kui ka T Pist.

1457. Et tegelikkuses ei olnud laevatehaste poolt maaklerit kaasatud, tuleneb ka A Ki ja E A

vahelistest vestlustest. 11. veebruaril 2015 toimunud telefonikõnest nähtub, kuidas A K ja E A

arutavad L M-i poolt edastatud kirja üle. Nimel oli projekteerimisfirma esindaja pöördunud

otse OÜ TS Laevad poole, samas oli OÜ-l TS Laevad ainult lepingud laevaehitajatega mitte

projekteerijaga. E A selgitab, et kirjas tõstatatud küsimusega peaks tegelema laevatehas, kuid

laevatehas täiesti distantseerib ennast kogu sellest asjast. A K viitab tekkinud küsimuse

mitteolulisusele, millega Erik A nõustub, nentides samas probleemi veeretamist. E A jätkab, et

kui nad vastavad, et nad on muutustega nõus, siis ei tohiks muutuda laeva hind, tarne ega

muud omadused, mis on lepinguga sätestatud (T 68 lk 144-145).

1458. Seega oli tegemist just taolise olukorraga, mille puhul asjatundjad selgitasid, et maakler

lahendab probleeme. Antud juhul aga laevatehas seda ei teinud, ei olnud ka laevatehasel

maaklerit, kelle poole pöörduda, mistõttu pöörduti hoopis tellija poole. Kui T Pi roll

laevatehaste maaklerina oleks olnud tegelik ning osapooltele teada, siis oleks ka L Mi

projekteerija pöördumine leidnud õige adressaadi. Antud juhul võttis aga projekteerija

probleemi lahendamiseks maakleri asemel otse ühendust tellijaga, mis kinnitab kohtu jaoks

veelgi maaklerlepingute näilisust ja seda, et T P ei ole maaklerina protsessis osalenud.

1459. Järgnevalt peab kohus vajalikuks peatuda T Bi, T Pi ja JP ütlustel.

7.6.3.2. T Bi ütlused

1460. 19. jaanuari 2021 kohtuistungil on tunnistajana ülekuulatud T B, kes oli aastatel 2014 ja

2015 L M tegevjuht ja partner. Ütluste kohaselt puutus ta A Kiga kokku seoses

laevakujundusega Tallinna Sadamale. Tunnistaja roll oli müüa pakkujana

laevakujundusteenuseid. Esimene kohtumine toimus Norras Kristiansandis koosolekul, kus

nad olid kahekesi. Selleks ajaks olid nad koostanud prospekti ja nad arutasid, millist disaini

saaksid nad pakkuda. Sellel hetkel oli hange veel avatud. Tunnistaja pakkus laevaehitajatena

Türgi ja Poola ettevõtte, kellele nad on varem tarninud laevadisaini. Soome ettevõttega oli

Tallinna Sadam tõenäoliselt tuttav varem.

1461. T B selgitab, et tema ülesanne oli välja kujundada disain ja täpsustada lepingutes selle

tehnilisi aspekte. Kui laevaehitajad olid selgunud, küsis ta nendelt hinnapakkumisi.

Hinnapakkumised edastati esmalt talle ja tema saatis nad edasi Tallinna Sadamale. A Kiga on

ta kohtunud tõenäoliselt 4-5 korda, need toimusid sügisel 2014 kolmes laevandusettevõttes ja

Eestis. Poola laevatehases oli kohtumisi üks või kaks, nendest võttis osa kaks inimest Tallinna

Sadamast, üks advokaat, kaks tehnilist inimest ja üks laevatehase esindaja. Tallinna Sadamat

esindas A K, lisaks oli seal advokaat ja kaks tehnilist spetsialisti. Advokaadi nime ta ei mäleta.

T Piga on ta kohtunud ühel korral – A K tutvustas teda Tallinnas hotelli restoranis. Poolas

toimunud kohtumistel T P ei osalenud. Kohtumistel arutati tehnilisi täpsustusi. Türgi

laevatehases leidis aset kaks koosolekut ning seal osalesid samad inimesed. T P ei võtnud osa

ka Türgis toimunud kohtumistest.

1462. Laevade hankimises osaleb tavaliselt peale tellija ja laeva ehitaja ka maakler, kelle

puhul on tegemist vahemehe või vahendajaga tellija ja laevaehitaja vahel. T B suhtles A Kiga

maakleri teemal, kui laevaehitaja poolt tuli küsimus, et kas on kaasatud ka maakler. See

küsimus läks edasi Tallinna Sadamale. Tunnistaja teavitas Tallinna Sadamat, et ta teab ühte

maaklerit, kes on huvitatud sellest ettepanekust. Ta ei mäleta kuidas A K reageeris sellele

ettepanekule, kuid A K tutvustas ühte maaklerit enda poolt. Esimeste pakkumuste järgi laevu

ei ehitata ja need ei sisaldanud maakleritasu. Tema ise on kursis ainult esimeste pakkumisega,

hilisemad saadeti otse tellijale. A K ütles talle, et ta peaks informeerima laeva ehitajat sellest,

et pakkumusse tuleks sisse kirjutada maakleritasud. Ta täitis A Ki palve ja seega usub ta, et

lõplikud pakkumised sisaldasid ka maakleritasu. Maakleritasu oli mäletamist mööda 2%

lepingu summast. L M sai tasu allhanke lepingu alusel, mis oli sõlmitud

laevaehitusettevõttega. Maakleritasu kohta info edastamine laevaehitajale oli peale seda, kui

ta oli kohtunud T Piga. Maakleritasu 2% oli mõeldud maaklerile ja ta edastas ka

maakleriandmed Poola ja Türgi laevaehitajale.

1463. Kohtumisel T Pi ja A Kiga tutvustas A K tunnistajale T Pi kui üht maaklerit, kes on neil

projektiga seotud. Kohtumine oli maakleri üldine tutvustus, ilma et oleks mindud süvitisi

projektiga. Ta ei ole mingit informatsiooni saanud T Pi tööülesannete kohta maaklerina.

Samuti ei tea ta lepingute vormistamise kohta. Tavaliselt laevaehituslepingud ei sisalda

klausleid maaklerteenuse kasutamise kohta. JP oli turundusdirektor Poolas R tehases, peamine

kontaktisik. Türgist oli S A T. Tellija esindajana suhtles nendega A K. Ta ei mäleta, et

kohtumistel laevaehitajatega oleks maakleri kaasamist arutatud. Laevaehituses väikesed

tellimused on u 20 miljonit ja suured nt 600 miljonit. R äriühingut ei tea. Laevaehituse

projektides suhtleb maakler tavaliselt laevandusettevõtte ehk tellijaga. Türgi ja Poola

laevaehitusprojektides on tavaline, et maakler töötab tellija kasuks ning maakler kaasatakse

hankefaasis, et leida ehitaja ja sõlmida ehitusleping. Laevade valmimise tähtaeg oli Tallinna

Sadama jaoks väga oluline, sest hankes olid teatud sätted, millal need laevad pidid olema

valmis opereerima. Tunnistaja suhtlus Tallinna Sadamaga algas 2014 aasta suve lõpus või

sügise alguses. Peale ehituslepingu sõlmimist ei ole tavaliselt konkatki maakleriga, seda tuleb

ette kriisiolukorras. A K tutvustas T Pi peale esimest kohtumist kuid enne lepingute sõlmimist.

Ta ei puutunud tööalaselt T Piga kokku, teda tutvustati talle kui projektimaaklerit (K 24 lk 76-

81).

1464. T Bi puhul arvestab kohus, et tegemist on endise kahtlustatavaga (T 31 lk 172- 182),

kes on enda rolli ütlustes pisendanud, kuid sellele vaatamata on olulised järgmised asjaolud.

Tema ei tea, et laevaehitustehaste poolt oleks kaasatud maakler. A Ki palvel palus ta lisada

pakkumise maakleri tasu, maaklerit tutvustas talle A K, kuid temal puudus tööalane

kokkupuude maakleriga. Selliselt kinnitavad tegelikkuses T Bi ütlused seda, et T P kaasati

maaklerina näilikult A Ki palvel. Kuivõrd tööalaselt ei pidanudki tema T Piga kokku puutuma,

siis ei pea ta teadma, kas T P maaklerina tööd tegi. Seega ei pea kohus tunnistaja ütlusi

ebausaldusväärseteks, vaid leiab, et tunnistaja ütlustele saab osaliselt kui lubatavale tõendile

tugineda.

7.6.3.3. T Pi ütlused

1465. 23. oktoobri 2023 kohtuistungil on süüdistatavana ütlusi andnud T P (K 47 lk 132-171).

Kaitsja peatus küsitlusel pikalt T Pi varasemal töökogemusel. 1995 aastal läks direktorina

tööle AS-i S. Tema ülesandeks oli kogu ettevõtte juhtimine ja suhtlemine klientidega. 1997

aasta lõpus alustas tööd KS S AS-i tegevjuhina. 2002 aasta kevadel sai kahtlustatav ettevõtte

kaasomanikuks ning järgmisel aastal KS S AS müüdi E B omanikele. Selle tehingu tulemusel

jäi kahtlustatavale vaba raha kuskil 1,5 kuni 2 miljonit Eesti krooni. 2005 aasta keskel müüdi

KS S, mis tegeles opereerimisega, Mati Rle ja KS H, mis omas kinnisvara, müüdi ettevõttele

B. Kinnisvara tehingu väärtus oli 90 miljonit krooni, millest 18 miljonit krooni laekus B Ii

kontole. B I oli perekond Pi haldusfirma. Kõik edasine tegevus, mis sadamas tekkis või seal

saadud raha investeerimise tulemusena ärid tekkisid, kõik need ärid jäid B Iile. 18 miljonist

paigutas kahtlustatav 5-6 miljonit Swedbank’i väärtpaberi portfelli. Ülejäänud raha eest soetas

B I kinnisvara. Samuti osteti KS Sl pronksiöö ajal kogu laadimistehnika, mida renditi edasi

erinevatele ettevõtetele. B I on teinud umbes 10 kinnisvara tehingut, on ostetud olemasoleva

ehitusõigusega, on tehtud arendusi, detailplaneeringuid ja müüdud või renditud vastavalt

võimalustele. Seoses äritegevusega KS S AS-is ja S AS-is selgitas kahtlustatav, et

igapäevaselt pidi muretsema selle eest, et oleks kaupa laadida, see oli igapäevane tegevus. Kui

muudatused turul toimusid, siis pidi nendele kiirelt reageerima. Ta on mitmeid kordi viinud

kokku potentsiaalse müüja ja ostja, mille üheks näiteks on Imaveres käivitatud puidugraanuli

tehas. Kahtlustatav teab A Ki väga ammusest ajast, nad on lapsepõlvesõbrad. Ühiseid

äriprojekte tal A Kiga olnud ei ole. Oli äriline tehing, kus OÜ B I andis äriühingule AS K ja

Ko laenu, mille kaudne osanik oli A K. AS K ja Ko tegeles veini impordi ja hulgimüügiga.

Lisaks palus A K, et kahtlustatav hakkaks AS-i K ja Ko nõukogu liikmeks, et vaadata ettevõtte

sisse ja anda selle kohta väline arvamus. Kahtlustatav oligi seetõttu mingi aja AS K ja Ko

nõukogu liige ja umbes samal ajal nad oli paralleelselt alustanud ettevõtte müüki. 2011. aastal

võõrandati AS K ja Ko aktsiad ettevõttele A, kes oli toidukaupade hulgifirma.

Võõrandamisest jäi järgi AS-ile K ja Ko kuulunud kinnistu aadressil XXX. Nimetatud HK

omandas B I, tehingu finantseerimine toimus osaliselt omavahenditest ja osaliselt A Ki poolt

B I AS-ile laenatud rahast. Selle tehingu käigus tekkis B Iil esimene otsene rahaline suhe A

Kiga. B I võlgnes seejärel A Kile umbes 150 000 eurot. Järgmine või ülejärgmine aasta võttis

B I 50 000 eurot laenu juurde. Laen maksti tagasi koos intressiga, umbes 3-4 aastat tagasi. A

Kile on laenu andnud B Ii tütarfirma B F, kui A Kil tekkis vajadus katta oma õigusabi kulud.

1466. Praamihankega seotud maaklerlepingute kohta on T P andnud järgmisi ütlusi. 2014

aastal mainis talle A K, et laevatehased on Tallinna Sadamaga lepinguid sõlmimas ja

tõenäoliselt laevatehased otsivad endale kohalikku maaklerit, kes tagaks nende huvide kaitse

Eestis, ostja maal. Mõne aja pärast võttis A K temaga uuesti ühendust, et siin on üks

laevatehinguga seotud projekteerija ning siis ta kohtus T Biga. Viimane oli kokku panemas

Tallinna Sadama jaoks sobivat paketti, et võimaldada Tallinna Sadamal osta väga lühikese aja

jooksul 4 parvlaeva. Kohtumise ajal, mis toimub hotell Tallinna lobbys, selgitas T B, et on

tavapärane laevaehituslepingute juures, et on olemas kohapealne maakler, kes vajadusel

laevaomaniku huvisid kaitseb ja nende eest seisab. Ta küsis, mis on tema kogemused ja

võimalused sellist rolli Eestis laevafirmadele pakkuda, tegemist oli põhimõtteliselt

töövestlusega. Selle vestluse käigus selgitas ta enda kogemust, kokkupuudet sadamate,

laevade ja merendusega ning T Bi arvates oli see piisav. Viimane ütles, et kui laevafirmad

jõuavad sellesse faasi, et on vaja maakleriga lepingut sõlmida, siis nad võtavad temaga

ühendust, nii ta jäigi ootama kontakti laevafirmadelt.

1467. Läbirääkimiste tulemusel osutus maaklerteenuse osutajaks R, sest see tundus

loogilisena, kuna B I on ikkagi Eestis põhiliselt kinnisvara sektoris tegutsev ettevõtte ning R

on rahvusvahelise suunaga äriühing. Ta pakkus T Bile välja talle kuuluvaid äriühinguid ja

tema arvamus oli, et R sobiks paremini. Kahtlustatava rolliks oleks olnud pakkuda

laevatehastele igakülgset abi ja nõu juhul kui laeva ehituse protsessis, nii ehituse käigus, laeva

üle andmisel ja ka garantiijärgsel perioodil peaksid mingisugused takistused või probleemid

tekkima, mida jooksvalt lahendada. Ta oleks pidanud kaitsma laevaehitustehaste huve parimal

võimalikul viisil, kaasates näiteks vajalikke surveyereid, eksperte, vajadusel rääkima läbi

tellijaga, kas või siis nt laeva registrisse kandmisel, laeva kohale tarnimisel, garantiijärgse

remondi käigus. T Biga vestluse käigus nad väga pikalt üksikasju ei rääkinud, aga T Bi jutu

järgi, saab kõikvõimalikud asjad siis vastavalt tekkepõhiselt lahendada. Ta ei oska öelda, miks

T B pidas teda sobivaks maakleri rolli. Kui ta maaklerlepingu sõlmis, siis ta oli teadlik, et

Tallinna Sadamal on laevaehituslepingud sõlmitud. Türgi laevatehasega toimus lepingu

sõlmimine järgnevalt. Ta sai kuskilt laevatehase esindaja A S kontakti ja nad vahetasid e-kirju.

Siis sõitis ta Türki ja nad sõlmisid lepingu. Enne lepingu sõlmimist nad vahetasid samamoodi

infot, nagu ta oli seda teinud T Bile, kirjeldades oma töökogemust. Siis juba A valgustas teda,

et laeva ostulepingud on sõlmitud ning laeva lepingud on kajastatud maaklerlepingutes. A tegi

seejärel lühikese ülevaate nendest sõlmitud lepingutest ja rääkis milliseid tegevusi, ta tema

käest ootab ja leping sai allkirjastatud. Türgi laevatehas ootab kahtlustatava käest ostja maal

kõikide võimalike probleemide ja küsimuste lahendamist. Maaklerlepingu tekst oli koostatud

Türgi laevatehase poolt. Poola R laevatehasega toimus maaklerlepingu sõlmimine selliselt, et

R esindajaga JPga vahetasid nad e-kirju. Siis saatis ta kahtlustatavale lepingu e-kirjaga, mille

ta allkirjastas ja saatis tagasi. Ta kohtus JPga hiljem, mõne kuu pärast, kui ta sõitis Poola. Siis

nad vestlesid samamoodi lepinguga seotud küsimustest. Poola tehases kohapeal käis

kahtlustatav 2015. aasta märtsis. Sel ajal toimus metalli lõikamine, laeva korpust veel kokku

ei pandud. R inimesed tutvustasid talle tehast, kirjeldasid laeva ehituse protsessi ja rääkisid

millised protsessid ootavad ees antud laevade ehituse puhul. Oli selline põgus informatsiooni

vahetamise kohtumine, muud ei olnud. Poola laevatehasega pidi maakleri roll olema täpselt

sama nagu Türgi puhul, laevatehaste õiguste ja võimalike küsimuste lahendamine ostja maal.

Maakleri ülesannete detailsele sõnastamisele ei pööratud tähelepanu, aga öeldi, et see on

tavapärane protsess, mainiti, et 90% laevadel on alati maakler.

1468. Enne maaklerlepingute sõlmimist suhtles ta ka A Kiga. A Ki valgustas teda põgusalt, et

ostuprotsessid on pooleli ning neil on erinevad variandid, pakutakse Skandinaavia tehastest,

pakutakse Türgist, Poolast. Rääkis ka sellest, et tollaaegne operaator, kes oli SLK, on üritanud

kogu aeg takistada protsessi, et Tallinna Sadam ei ostaks oma praame ise ja seda ostuprotsessi

peeti ebarealistlikuks. A Ki rääkis ka seda, et neil oli sadamas B maakler, kes mingil määral

oli kaasatud MKM-i töögruppi, kes tegeles praamide ostuga, et tema poolt oli tulnud e-kiri, et

Türgist ei saa praame osta, et need ei vasta meie jääklassile ja et see ei ole õige tehas kust

osta. Omavahel A Kiga rääkides ei saanud nad kuidagi aru, miks Türgi tehas ei võiks ja miks

nende poolt ehitatud laev peaks olema kuidagi halvem. A Ki läks riski peale välja ja sõlmis

selle lepingu ikkagi Türgiga, vaatamata sellele, et tööl olnud elukutseline maakler oli saatnud

talle e-kirja, et Türgist laevu osta ei ole mõtet ja turul ei ole sellise hinnaga laevu üldse

saadaval. Peale seda kui leidsid aset avalikud menetlustoimingud seoses

kriminaalmenetlusega ei ole laevatehased ülekandeid R teinud. R kuulus ettevõttele P I, mis

kuulus T Pile ja E Lele. Enne 2015 aastat oli plaan vahetada omaniku struktuuri, mis põhines

puhtalt maksuseadusel. R tegeles kaubandusega, osteti ja müüdi kaupu. A Kil ei olnud mingit

seost R.

1469. Vastates kaitsja küsimustele selgitas kahtlustatav, et tal ei olnud 2015 aastal

mingisuguseid õigussuhteid Tallinna Sadama ega TS Laevad OÜ-ga. Kuna laevaehituse faas

oli nii algusfaasis, siis konkreetseid tegevusi veel ei olnud tekkinud. Kahtlustatav ei tea, kas

peale A Ki keegi veel teadis maaklerlepingutest, aga ega ei pidanudki teadma sest tal ei olnud

lepingut TS Laevade ega AS-ga Tallinna Sadam. Leping oli sõlmitud laevatehastega, kelle

huve ta pidi kaitsma. Kui maaklerteenuse osutamise vajadus oleks tekkinud, siis oleks

tõenäoliselt laevatehas talle volikirja väljastanud, kui ta oleks mingisugust küsimust

lahendama asunud. Maaklerlepingu täitmise perioodil olid R juhatuse liikmed ja omanikud T

P ja E L. Raha kasutamist ei oleks pidanud ta kellegagi kooskõlastamist, seda oleks kasutatud

nagu R omanikud oleksid seda otsustanud. Ta ei pidanud vajalikuks raha kasutamist läbi

arutada A Kiga.

1470. Prokuratuuri taotlusega seonduvalt avaldas kohus kahtlustatava kohtueelses menetluses

antud ütlused vastuolude selgitamiseks. Kohtueelses menetluses andis T P ütlusi, mille järgi ei

oleks ta ilma A Kiga konsulteerimata teinud ühtegi makset, st R kontole laevaehitusfirmade

poolt kantud raha kasutamise oleks ta läbi rääkinud A Kiga. Tal oli A Kiga mõistmine, et kui A

K ütleb, et neid rahasid on valmis kasutada, siis ta oli valmis seda tegema.

1471. Ütluste vastuolude kohta selgitas T P, et prokuratuuri poolt viidatud ülekuulamise

protokollis olev lause, ei vasta päris nendele ütlustele, mida ta kohtueelses menetluses andis.

See ei vasta tõele, et kui A K ütleb, mida on vaja kasutada, siis seda ta tegi. Ta ei pidanud A

Kiga rahade kasutamist kooskõlastama, maksimum, mida ta võis teha, oli temaga seda

arutada, kuid mingisugust raporteerimise või aru andmise kohustust kuidas rahasid kasutada

ei olnud.

1472. T P selgitab, et tal olid erinevate maaklertegevuste kogemused olles Saudi-Araabia

puidu toormaterjali suurostjate jaoks maakler pikki aastati, samuti on ta erinevate kaupade nt

puidugraanulite müügil olnud maakleriks või agendiks. Laevaehituse maaklerlepingu

käsundusleping oli tema jaoks esmakordne. Teistsuguseid laevandusega seotud

käsunduslepinguid on tal olnud aga mitte laevade müügi puhul.

1473. Kohus tuvastas eelnevalt, et T P ei ole osalenud maaklerina laevaehitusfirmade (ega ka

tellija) poolel ning sõlmitud maaklerlepingud olid näilikud, mistõttu peab kohus T Pi ütlusi

ebausaldusväärseks selles osas, et tema osales reaalselt maaklerina laevaehitusfirmade poolelt

ning sõlmitud lepingud olid ehtsad. Tema ütlusi saab pidada õigeks faktilistes asjaoludel, mis

puudutab nt arvete koostamist, edastamist, Türgis ja Poolas kohal käimise faktides ning

ülekannete laekumises R arvelduskontole ja sealt edasiste maksete tegemises. Vaidlus puudub

ka tema varasemas töökogemuses, kuid see ei anna talle mingisugustki pädevust spetsiifilises

valdkonnas nagu praamlaevade ehituslepinguteni jõudmine ja ehitus ise maaklerina osaleda.

Ebausaldusväärses osas jätab kohus T Pi ütlused tõendikogumist välja. T Pi varasem

töökogemus agendina ei oma mingisugustki puutuvust parvlaevade tellimise, ehituse ja

lepingute sõlmimisel maaklerina osalemisse, see ei kinnita ega toeta seda mitte kuidagi.

Asjatundjad on selgitanud, et tegemist on väga spetsiifilise valdkonnaga, mis nõuab

eriteadmisi. T Pi varasema kogemuse puudumine just parvlaevade valdkonnas veenab kohut

veel enam selles, et ta ei osalenud protsessis maaklerina.

1474. T P on märkinud, et jälitustegevuse käigus fikseeritud kohtumisel tema, A Ki ja T Biga

oli juttu temast kui maaklerist ja ülesannetest. Kohus leiab, et isegi kui taoline väide peaks

vastama tõele, ei kinnita see T Pi osalemist maaklerina, kuivõrd T B on ise kinnitanud, et töös

tema maakleriga kokku ei puutunud. Seega ei saa ta sisuliselt kinnitada, et T P osales

maaklerina. T B ei ole süüdistatavana kohtu alla antud, järelikult on peetud võimalikuks, et ta

oli A Ki ja T Pi poolt T Pi osalemise osas eksitusse viidud.

1475. Taoliselt peab kohus T Pi ütlusi selles, et ta osales protsessis maaklerina

ebausaldusväärseks ja jätab selles osas T Pi ütlused tõendikogumist välja.

7.6.3.4. JP ütlused

1476. 26.10.2023 istungil avaldati JP 29.10.2015 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (kd

K-47, lk 201-204). Ütluste kohaselt korraldas praamihanke Norra projekteerimisbüroo L M B,

mis on seda tüüpi alustele spetsialiseerunud tuntud Norra büroo. Nendega on korduvalt

koostööd tehtud. See büroo koostas eelprojekti Eesti reederile nelja aluse kohta, mis saadeti

seejärel laiali laevatehastele nende poolse pakkumiste tegemiseks. Vahepeal muutis Eesti

reeder meelt ja otsustas, et tellib kummastki laevatehasest kaks alust, et saada kõik alused

ühel ajal kätte. Kõigepealt tegid nad pakkumise neljale alusele aga pärast Tallinna Sadama

meelemuutust, tegid pakkumise kahele alusele. L M teatas neile, et Eesti turul on nõutav

agendi kaasamine ning agenditasu on 2% lepingu väärtusest. Seejärel võtsid nad seda

pakkumises arvesse ja kirjutasid sõnadega, et agenditasu 2% on pakkumises sisse arvestatud.

Esimeses lepingus 4 aluse kohta ei olnud agenditasu arvestatud. Et agenditasu tuleb sisse

arvestada said nad teada paar päeva enne 20. oktoobrit 2014. Selle teabe edastas neile T B,

kes oli Norra ettevõtte kaasomanik ning ka projekteerija. B teatas talle telefoni teel, et ta peab

2% agenditasu summa sisse arvestama, mis on esitatud pakkumises. Ta ei olnud selle fakti üle

üllatunud, kuna ta on teinud Norra ettevõttega koostööd juba mitu aastat ja teiseks oli kõigis

seni Skandinaavia jaoks sõlmitud lepingutes sees punkt agenditasu kohta. Üheks hankes

osalemise tingimuseks oli muu hulgas agenditasu arvesse võtmine pakkumises. Agenditasu

puudutavate vestluste käigus ei öelnud Norra büroo, milline firma hakkab agendiks. Samuti ei

teadnud ta, kes agendifirmat esindama hakkab. Lepingu väärtusest 2% agenditasu küsimust

arutati ka juhatuse koosolekul. Täpsemaid üksikasju ta T Biga peetud vestlusest ei mäleta.

Kahtlustatav mäletab, et otsus maakler kaasata oli Tallinna Sadama otsus, mis edastati Norra

büroole, kes omakorda edastas selle Poola laevatehasele. T B ei nimetanud nimesid, kes

Tallinna Sadamast käskis sellise komisjonitasuga pakkumises arvestada. Pakkumise saatis ta L

M büroole, nemad aga edastasid selle oletatavasti Tallinna Sadamale. Seega ei saa rääkida

sellest, et midagi oli salaja tehtud. See toimus pakkumise saaja nõudmisel. Seesama küsimus

saadeti teistele laevatehastele ja teised laevatehased arvestasid oma pakkumistes samuti

agenditasu suurust. Teised laevatehased pidid nii tegema, sest kui nad seda ei oleks teinud, ei

oleks pakkumised olnud võrreldavad.

1477. Agenditasu sisse arvestamise vajadus ei äratanud neis mingeid kahtlusi, sest 100%

Skandinaavia lepingutes on agenditasu sees. Agendi funktsioon on toetada nii reederit kui

laevatehast. Reeder aitab leida laevatehase, tarnijad, projekteerijad. Aitab laevatehasel

lahendada võimalikke lahkhelisid reederi ja riigiasutustega nii ehitamise ajal kui ka

garantiiajal. Meie oleme väga varases laevaehitusetapis, agendi rolli sellel varasel etapil on

raske määratleda. Probleemid saavad tavaliselt alguse hilisematel etappidel ja garantiiajal.

Agendi nimetab alati tellija. Mis puudutab Tallinna Sadamale agenditöö tegemist, siis saime

aru nii, et nad töötasid koos laevatehase kui tellimuse täitja otsimise etapil ja see ei äratanud

neis mingeid kahtlusi. Agendilepingu edastas hr K meile 10. või 11. detsembril 2014,

laevatehase delegatsiooni külaskäigu ajal Tallinna. Agendi puudumist seletas ta viimase

hõivatusega, töölähetusega. Lepingu esitas kahtlustatav kinnitamiseks juhatusele ning selle

allkirjastasid tema ja A W. T P külastas Poola laevatehast 2015. aasta märtsis, toimus

tutvumisvisiit. T P oli koos A Kiga ning külaskäigu ajal näitas ta neile laevatehast ja laevu,

mis neil sel ajal tehases sees olid. Järgnevatel kuudel said nad teada korruptsiooniafäärist

Eestis ja üsna varsti pärast seda ehk 2015. aasta septembris võttis nendega ühendust Tallinna

Sadama uus juhatus M R, kes palus kokkusaamist. See kokkusaamine toimus paar nädalat

tagasi. Tallinna Sadam kinnitas laevade lõpuni ehitamise soovi ja palusid katkestada agendiga

suhtlemise. Ühtlasi pakkusid nad õigusabi selle lepingu katkestamisel. Praeguseks hetkeks on

agendileping katkestamata, kuid Poola laevatehas on peatanud kõik maksed agendile. Samal

ajal saatis agent T P neile e-kirja, kinnitades, et Tallinnas on kõik korras ja paludes kinnitust,

et täidame lepingut. Kahtlustatav vastas T Pile, et dokumendid on teenistuse poolt kinni

peetud ning ta peaks võtma ühendust Tallinna Sadamaga. Sellele kirjale T P ei vastanud.

Agendiga allkirjastati leping 2014 aasta detsembri teisel poolel. Agent saatis neile kaks arvet,

mille nad tagasi lükkasid, sest nad vajasid originaali. Lisaks oli nendes arvetes palju vigu

ettevõtte aadressis ja nimes. T P tegi parandused ja saatis paberarve kullerfirmaga. Summa

klappis lepinguga ja moodustas 2% esimesest sissemaksest. Arveid oli kaks, sest laevu oli

kaks ja kumbki arve kehtis ühe laeva kohta. Pärast arvete kinnitamist tehti pangaülekandega

makse arvetel märgitud kontole. Temale teadaolevalt ja raamatupidamisosakonnast saadud

teabe järgi tasus R S S.A. vaid need kaks arvet, rohkem ülekandeid-makseid agendile ei

toimunud. Nii palju kui tema teab, saatis agent laevatehasele veel arveid, kuid neid ei jõutud

käimasolevate toimingute tõttu ning seetõttu tasuda, et saime teavet altkäemaksuskandaali

kohta Eestis. Nii palju kui kahtlustatav teab, ei esitanud T P kohtu kaudu ühtki nõuet seoses

esitatud arvete tasumata jätmisega. Tallinna Sadama uue juhatuse esindajad seadsid kahtluse

alla, kas agent sellise nõude esitas. Tõik, et raha agendile edasi ei antud, ei tähenda, et

laevatehas oleks selle pealt lisaks teeninud. Sel teemal ei ole veel juttu olnud, kuid on

loogiline, et tõenäoliselt alandatakse selle summa võrra laevade hinda või paigaldatakse

praamidele lisavarustust.

1478. A Kiga tutvus ta 2014. aastal, kui ta tuli koos Norra projekteerijaga laevatehasesse

tehnilisi küsimusi arutama. Vestlused olid seotud ehitatavate praamide projektiga. Tallinna

Sadam asutas nende aluste teenindamiseks äriühingu OÜ TS Laevad ning just selle ühinguga

sõlmitigi leping. Leping sõlmiti 23. oktoobril 2014 ning see puudutas kahe aluse ehitust. Tema

esindas selle lepingu sõlmimisel ettevõtet R S ning teist lepinguosalist esindas A K. Lepingus

on punkt, mis sätestab, et lepingu jõustumiseks peab selle kinnitama nii ühe kui ka teise

lepinguosalise juhatus. Juhatusel on selleks aega umbes 10 päeva. Selle lepingu kinnitasid

mõlemad juhatused. Lepingueelsetes läbirääkimistes osales tema ja Poola laevatehase

turundusosakonna inimesed. Teist poolt esindas ettevõtte L M esindaja ja A K ning viimase

tehnilised konsultandid. Läbirääkimised toimusid Poola laevatehases. Põhiläbirääkimised

peeti ettevõttega L M, tema mäletamist mööda oli see ainus A Ki osavõtul toimunud

läbirääkimiste alane kohtumine, mis leidis aset enne lepingu allkirjastamist. Tallinna Sadama

poolsest aluste ehitamise kavatsusest said nad teada L Mi vahendusel. OÜ TS Laevad tekkis

hiljem. OÜ-ga TS Laevad lepingueelseid läbirääkimisi ei peetud. 2%-lisest agenditasust

teadsid nad L Mi kaudu. T Pi nimetas agendiks A K. Kahtlustatava mäletamist mööda oli

esimene kontakt T Piga e-kirja teel, pärast mida kohtusid nad 2015. aasta märtsis. Pärast

kohtumist jätkasid suhtlemist e-kirja vahendusel. T P oli agent ja ta oli seotud sõlmitud

agendilepingus sätestatud moel. Agendileping sõlmiti ettevõttega R., mille esindaja oli T P.

Agendileping sõlmiti 11. detsembril 2014 ning see käsitles abi ja teenuseid kahe aluse

ehitamisel. Lepingu sõlmimisel osales R poolt W ja tema ise. T Pi sel ajal kohal ei olnud ja

lepingu edastas neile A K. Leping oli juba T Pi poolt alla kirjutatud. Mis puudutab agendi

osutatavaid teenuseid ja tehtavat tööd, siis agent aitab algetapil leida reederil sobiva

laevatehase, projekteerijad ja tarnijad, tellimuse täitjat abistab ta aga reederi ja riigiasutustega

tekkinud võimalike konfliktide lahendamisel nii ehituse ajal kui garantiiajal. Kui rääkida

sellest konkreetsest juhust, siis ehitus oli algusjärgus ja agendi ehituses osalemise järele ei

olnud vajadust. A K pöördus tema poole küsimusega, kas neil on olemas standardne

agendileping. Ta vastas, et loomulikult kasutavad nad standardlepingut Norra agentidega ja ta

võib lepingu A Kile kättesaadavaks teha. A K oli sellega nõus ja ta kopeeris lepingu näidise.

Nimetatud vestlus oli mitteametlikku laadi ja selle kohta protokolli ei koostatud. Sellest, et

agendiks saad R sai kahtlustatav teada e-kirja teel – T P edastas talle e-kirja, milles esitles end

agendina ja esitles oma ettevõtet, ettevõtte numbreid ja rekvisiite. Laevaehituslepingute

läbirääkimise protokollid olid koostatud peamiselt tehniliste küsimuste kohta.

1479. 26.10.2023 istungil avaldati JP 12.04.2016 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (K

47 lk 205-216). Kahtlustatav selgitab, et 2014. aasta oktoobri esimestel nädalatel informeeris

teda T B, et tagamaks kõigi nelja praami valmimise üheaegselt, aastaks 2016, annab laevade

omanik ilmselt praamide ehitamise ülesande kahele laevatehasele. T Bi palvel hakkasid nad

töötama pakkumise kallal kahe või alternatiivselt nelja praami jaoks. Samal ajal kuulis ta T

Bilt, et Poola laevatehase pakkumine peaks sisaldama vahendajatasu. Ta ei olnud üllatunud,

sest sellistesse lepingutesse kaasatakse sageli vahendajad. Sel ajal ei informeeritud teda

mingitest üksikasjadest. Vahenduslepingu sõlmimist arutati Gdanskis, kuid täpset kuupäeva

millal see toimus, ta ei oska öelda. A K käis mitmel korral Gdanskis, 2014 aasta septembris,

oktoobris ja novembris. Kui kohtumisel A K küsis ta käest, kas tal on olemas vahenduse

tüüpleping, siis kahtlustatav tutvustas talle ühte taolist lepingut, mis oli põhinev Norra

standarditel. 25. septembril toimunud kohtumisel peeti kõnelusi praamide ehituslepingu asjus

ning nad allkirjastasid kavatsuste protokolli. A Ki külaskäik 23. oktoobril oli seotud praamide

ehituslepingute vormistamisega, kohtumisel viibisid ka T B ja A P. Novembri alguses saabus

A K veelkord Poola, kui oli teel Saksamaale. See oli viisakusvisiit, mille käigus tutvustas ta A

Kile laevatehast. Kahtlustatav ei tõstatanud vahenduslepingu teemat ei A P ega laevatehase

tehniliste nõustajatega.

1480. Kahtlustatavat ei üllatanud, et vajati vahendajat, sest vahendajad kaasatakse sageli

taoliste lepingute juurde. Pakkumise kallal töötades võttis ta sageli ühendust T Biga, sest kõik

hindu mõjutavad tegurid pidid pakkumises sisalduma. See on tavapraktika, et laevaomanik

sõlmib lepingu laevatehasega ning laevatehas sõlmib lepingud vahendajaga, disaineriga, jne.,

sõltumata asjaolust, et need isikud valib tavaliselt laevaomanik. Nemad peame toetuma

laevaomaniku soovitustele ning neil ei ole mingit põhjust kontrollida nende isikute mistahes

ärilisi või omandi seoseid, nemad ehitavad laevu.

1481. Teine pakkumine kuupäevaga 20.oktoober 2014 sisaldas nii praamide tehnilise

dokumentatsiooni ostmiskulusid L M-ilt kui ka vahendustasu. Mainitud kulud andis talle

teada T B, ta ei arutanud neid A Kiga. 14.oktoobril 2014 küsisin ta meili teel T Bilt muuhulgas

ka L M-i kontori poolt ettevalmistatud dokumentatsiooni hinda. Samas meilis küsis ta temalt

ka vahendaja vahendustasu kohta. Kõik need üksikasjad andis talle T B (annan üle 14. ja

15.oktoobri 2014 kirjavahetuse). Teine pakkumine adresseeriti samuti T. Bile. Ta on tundnud

T Bi palju aastatid. Poola laevatehas on T Bi ja L Miga teinud koostööd aastast 2008.

1482. JP selgitab, et T B oli laevade projekteerimisfirma esindaja ning samuti tegutses ta

mõnes mõttes agendina, sest tema kaudu käis suhtlus Tallinna Sadamaga ning kõik

pakkumised edastas ta talle. T B informeeris neid sellest, et Tallinna Sadam soovib laevu

ehitada ning T B otsib selleks sobivaid laevatehaseid – sellist tööd teeb tavaliselt agent. Agent

töötab omaniku jaoks juba enne lepingu sõlmimist. Euroopas on 14 laevaehitusfirmat, mille

seast agent tavaliselt valib sobiva välja, samuti valib agent projekteerimisfirma. Samuti aitab

agent laevaehitajat ehitatavate laevade tehniliste küsimuste lahendamisel. Agent tavaliselt

lepingu läbirääkimistel ei osale. Tavaliselt on lepingu läbirääkimistel laeva omanik koos

advokaatidega. Agendiga toimub suhtlus tavaliselt telefoni või e-kirja teel.

1483. A K palus ühel viibimisel Gdanskis temalt agendilepingu näidist ning ta andis talle

Norra agendilepingu põhja. Kuna ta oli eelnevalt informeeritud, et laevaehitusprojektis osaleb

agent, siis ta oli agenditasu vastavalt T Bi ja A Ki soovile lisanud pakkumisse. Kuna R

arvestas oma pakkumises ka agendile makstava tasuga, siis jõudis ta järeldusele, et R on

kohustatud agendilepingu sõlmima. Samamoodi sõlmis R lepingu ka projekteerija L M-ga

pärast laevaehituslepingu sõlmimist. L M oli see, kes tuli Rsse ja pakkus seda projekti ning

seetõttu oli normaalne, et R sõlmib L M’ga lepingu ja maksab tasu selle eest. Temal ei olnud

agendiga palju suhtlust. Detsembri alguses andis A K talle teada, et R on agendiks ning talle

edastatakse firma andmed. Ta pani RR andmed lepingu projekti ja saatis agendilepingu

projekti A Kile ülevaatamiseks, et olla kindel, et agendi andmed oleks korrektselt kirja

pandud. Kahtlustatava roll oli tehniline, ta täitis ainult omaniku juhist. Korruptsioonijuhtumi

lahvatamisel oli laevaehitus väga algses staadiumis ja seega sellel ajal ei saanud laevade

ehitusel veel mingeid probleem. Tavaliselt lahendatakse laevade ehitamisega seotud

probleeme agendi abiga. Kuna sellel ajal mingeid probleeme ei olnud, siis polnud vajadust

agendiga suhelda. R tasus R-ule sellepärast, et pakkumises oli nähtud ette tasu agendile ja

laevaehitusleping sõlmiti nende pakkumiste järgi, seetõttu oli R kohustatud agendile maksma.

Rst suhtles A Kiga ainult tema, kellegi teisega A K ei suhelnud. R arved edastati postiga R

sekretariaati ja sealt raamatupidamisse. Agendi tasu on kirjas Poola laevatehase pakkumises L

Mile ja temale teadaolevalt edastati pakkumine Tallinna Sadamale. T B edastas Norra

laevaehituslepingu põhja, mida kasutati OÜ-ga TS Laevad lepingu sõlmimisel ja seal ei olnud

viidet agendile. Seal lepingus ei ole viidet ka T Bile ja L Mile. Kõik pakkumised adresseeriti

L Mile sest nende kaudu tuli info, et selline praamide projekt on saadaval. T B oli tema

arusaama kohaselt kahes rollis – projekteerija ja agent. Tavaliselt paneb laevaehituse eelarve

kokku laevade omanik, antud juhul Tallinna Sadam ning laevaehitusega seotud kulud

tasutakse kõik sellest eelarvest. Laevaehituse eelarvest makstakse projekteerimise kulud ning

agenditasud. Küsimuse peale kuidas on tagatud, et agent tegutseb omaniku huvides, mitte

laevaehitaja huvides selgitas kahtlustatav, et agent töötab laevaomaniku huvides ja kui on vaja

siis tegutseb ka laevaehitaja huvides.

1484. JP on ilmselgelt enda osa pisendanud ning jätnud teatud osa teabest avaldamata, kuid

sellele vaatamata, ei leia kohus, et tema ütlused täielikult ebausaldusväärsed oleksid.

Olenemata sõlmitud lepingu sisust, on JP sisuliselt tunnistanud, et laevaehitustehas ei ole

maaklerit kaasanud. Seda tehti A Ki soovil ja määrati tema poolt nimetatud isik T P. JP ütluste

kohaselt vajas justnagu AS Tallinna Sadam, mitte laevaehitustehas maaklerit. Samuti nähtub

JP ütlustest, et T P ei ole mingisugustki sisulust tööd teinud, kuid T Biga on toimunud väga

tihe suhtlus ja probleemide korral on tema poole samuti pöördutud. Lepingu sõlmimise fakti,

ülekannete ja kohtumiste faktide osas saab JP juttu õigeks pidada. Antud osa JP ütlustest on

täielikult kokkulangev teiste asjas kogutud ja eelnevalt märgitud tõenditega. Seega selles osas

peab kohus JP ütlusi usaldusväärseks. Ebausaldusväärseks peab kohus JP ütlusi selles osas, et

temal puudus teadmine/arusaam maaklerlepingu näivusest ja osalus ebaõiguskokkuleppes.

Eelnevalt analüüsitud kõnede ja e-kirjadega on see tõendatud, et ta oli teadlik ja sai aru

sõlmitud lepingu näilikkusest ning sellest, et raha oli mõeldud A Kile. Vastasel juhul puuduks

igasugune eluline põhjendatus just A Kiga lepingu detaile, mh summasid arutada ja tema

heakskiitu saata. Samuti on nad mõlemad kinnitanud, et „seni on kõik hästi sujunud“, mis

väljendab ühist arusaama ebaõiguskokkuleppe plaani realiseerumise õnnestumises.

1485. Lepingutes märgituga ei ole kooskõlas ka süüdistatavate JP ja T Pi väited, et

maaklerlepingutes nimetatud maakleri tööülesandeid tuleks vaadata laiemalt, mitte piirduda

üksnes ehituslepingute eelse ja sõlmimise faktidega. Lisaks ei vasta tõele ka nende ütlused

selles, et kui isegi eeldada, et laevatehased mõtlesid kasutada maakleri teenuseid ka

laevaehitusprotsessis, siis oli see enne kriminaalmenetluse alustamist alles algusjärgus, et

seetõttu polnud ka maakleril põhjust enam sellesse sekkuda, seni polnud veel lahendamist

vajavaid probleeme tekkinud. Selles osas jätab kohus JP ja T Pi ütlused kui ebausaldusväärsed

tõendikogumist välja. Kohtule esitatud materjalidest nähtub aga, et probleemseid küsimusi

siiski tekkis ning nendele lahenduse leidmisega tegelesid kõik teised isikud, kui T P. Märgitud

asjaolud kinnitavad kohtu veendumust, et sõlmitud lepingud olid näilikud ja olid tegelikkuses

mõeldud altkäemaksu edastamiseks (millest täpsemalt kohtuotsuse järgmises osas).

7.6.4. Altkäemaksu jõudmine A Kini

1486. Süüdistuse kohaselt tasuti altkäemaks R arveldusarvele, millelt see T Pi poolt vastavalt

A Ki juhistele ja korraldustele edasi kanti. Samuti toimetati need summad osaliselt Eesti

Vabariiki T Pi ja A Ki ühise tegutsemise tulemisel.

1487. Vaidlus puudub selles, et laevaehitusettevõtted arvete ja lepingute alusel ülekanded

teostanud on, kuid lisaks eeltoodule nähtub ka arvetega seonduvatest tõenditest, et

maaklerleping oli näilik.

1488. 08. detsembril 2014 saadab T P Türgi laevatehase esindajale S A Tle e-kirja, milles

teavitab viimast, et R on saanud kaks esimest ettemaksu seoses maaklerlepinguga

BA001/2411. T P küsib lõpetuseks millal ja kuidas soovib Türgi laevatehas saada arveid

vastavalt nendele maksetele (T 40 lk 9). 01. detsembril 2014 laekus Türgi laevatehase

arvelduskontolt A Kile altkäemaksuna R arvelduskontole kahel korral 287 167.64 eurot, s.o

kokku 348 152.64 eurot (T 26 lk 149-150).

1489. 16. detsembril 2014 kirjutab T P JPle, tänades viimast allkirjastatud lepingu eest ning

paludes infot, millal ta võib saata esimese arve vastavalt lepingule. JP vastas T Pile 18.

detsembril, et raha juba laekus ning ta võib arve nüüd väljastada. JP e-kirja järgselt alustas T P

koheselt arvete koostamisega. Nii saatis T P 19. detsembril 2014 e-kirja E Lele, mille manuses

olid eeltäidetud arvete põhjad Poola laevatehasel esitamiseks. Arvetelt nähtusid arvete

numbrid, osutatud teenuste kirjeldused ning maksmisele kuuluv summa (T 40 lk 24, 26).

Järgnevalt palub E L 22. detsembri 2014 e-kirjas, et K O teeks kiirelt kaks arvet, mis tuleb

meilida talle ja T Pile. E L selgitab, et arve number tuleb vastavalt progele. Tund aega hiljem

edastab K O palutud arved E Lele ja T Pile. E-kirja manuses on kaks pdf-vormingus arvet

nimedega „M0004“ ja „M0005“. Sellele kirjale vastab E L samal päeval ja selgitab, et VAT

numbrit ei tohiks olla ja selle asemel peaks olema reg. code XXX. 22. detsembril kell 13.54

vastab K O, et parandas VAT numbri ära Reg nr-iks (T 40 lk 27, 29, 31-34, 36, 38). Samal

päeval kell 16.37 edastab T P nimetatud arved e-kirjaga JPle. E-kirjas palub JPl raha üle

kanda kahe ülekandega, kui arved on korras. JP vastab samal päeval ja selgitab, et arvetel on

laevatehase nimes viga. Ta palub T Pil teha muudatus ja edastada talle arvete originaalid. JP

märgib lõpetuseks, et arved tasutakse koheselt, kui need on kätte saadud (T 40 lk 50). T P

vastab e-kirjaga, et saadab arvete originaalid homme postiga. E-kirja manuses oli kaks pdf-

vormingus arvet M0004 ja M0005, mille koostamise ajaks on märgitud 19. detsember 2014.

Arvetel on märgitud osutatud teenuse kirjelduseks „Detsembris 2014 osutatud teenused

vastavalt Komisjonilepingule 11. detsember 2014, lõige II – Leping 3178/1“.

Pangarekvisiitidena on lisatud R HSBC Hong Kongi pangakonto nr XXX (T 40 lk 60-63; T

27 lk 19-21, T 31 lk 143-145, T 68 lk 10).

1490. Nimetatud arvete alusel maksti R S S.A. arveldusarvelt altkäemaksu A Kile kokku

summas 252 000 eurot, millest 125 992.86 eurot laekus 15. jaanuaril ja 126 000 eurot laekus

16. jaanuaril 2015 R Hongkongis asuvale arveldusarvele nr XXX (T 26 lk 156).

1491. 25. juuli 2016 vaatlusprotokollis on vaadeldud 26. augustil 2015 S B AS kontoris

aadressil XXX toimetatud läbiotsimise raames leitud ja äravõetud dokumente. Läbiotsimisel

leiti 06. jaanuaril 2015 R poolt koostatud arved nr M0006 ja M0007, mis olid adresseeritud

Türgi laevatehasele S D T T San. Va T. A.S. summas 287 167.64 eurot. Arvete selgitusse oli

märgitud „Maaklertasu NB26 eest, 1. osamakse, BA001“. Arve lõppu oli märgitud HSBC

Hong Kongi pangakonto nr XXX (T 27 lk 33-34). K O on A Kile 26. märtsil 2015 edastanud

e-kirja, milles küsib, kas HK R kontole laekunud kaks korda 287 167.64 eurot võib siduda S

D T T San. ve T. A.S. arvetega M0006 ja M0007 (T 40 lk 108). T P vastab, et võib siduda (T

40 lk 107).

1492. 20. märtsil 2015 koostas R arve nr M0008 Poola laevatehasele summas 126 000 eurot.

Osutatud teenuse kirjeldusse on märgitud: „Teenused, mida osutati detsembris 2014 vastavalt

komisjonilepingule 11.detsember 2014, lõige II - Leping 3178/1 teine makse“ (T 31 lk 147; T

68 lk 11). Arvel märgiti tasumise tähtajaks 04. aprill 2015. Arve kohaselt tuli makse teha R

HSBC Hong Kongi kontole nr XXX. 12. aprillil 2015 saadab T Pi e-kirja JPle, tänades

viimast huvitava ja õpetliku koosoleku eest sinu Gdanski tehases. T P selgitab, et ta edastas

vastavalt nendevahelisele lepingule arve nr M008 ning ta soovib kontrollida, kas JP on arve

kätte saanud (T 40 lk 112). 13. aprillil 2015 küsib JP T Pilt, kas viimane saatis ka originaali,

mille peale vastab T P, et ta saatis originaali Omnivaga 23. märtsil 2015. Samuti küsib ta JP

käest, kas arve on tema jaoks okei (T 40 lk 120-122; T 68 lk 11).

1493. 25. juuni 2014, 28. november 2014, 03. märts 2015, 04. mai 2015, 18. mai 2015, 21.

mai 2015, 19. juuni 2015 ja 01. juuli 2015 on AS Tallinna Sadam teinud laenuosa

väljamakseid OÜ TS Laevade kontole kokku 57 987 615.38 eurot. OÜ TS Laevad on teinud

samadel kuupäevadel väljamaksed Türgi ja Poola laevatehastele kogusummas 57 803 000

eurot (T 26 lk 60-62). Kõrvutades OÜ TS Laevad poolt tehtud väljamakseid seoses

laevaehituslepingutega, nähtub, et maaklerlepingutega seonduvad ülekanded R-ga on ajalises

seoses laevatehastele laekunud rahaga OÜ-lt TS Laevad.

1494. Tulenevalt 23. oktoobril 2014 sõlmitud laevaehituslepingule nr RSB/2014/181/DH

Poola laevatehase ja TS Laevad OÜ vahel, esitas Poola laevatehas R S S.A. järgmised arved

(T 26 lk 120-134):

a) 25. oktoobri 2014 arve nr 2014/11-01 TS Laevad OÜ-le summas 6 300 000 eurot,

allkirjastaja pearaamatupidaja D G;

b) 25. oktoobri 2014 arve nr 2014/11-02 TS Laevad OÜ-le summas 6 300 000 eurot,

allkirjastaja pearaamatupidaja D G, väljatrükk 1-l lehel;

c) 20. veebruari 2015 arve nr 2015/02-02 TS Laevad OÜ-le summas 6 300 000 eurot,

allkirjastaja pearaamatupidaja D G;

d) 19. mai 2015 arve nr 2015/05-04 TS Laevad OÜ-le summas 6 300 000 eurot,

allkirjastaja pearaamatupidaja D G;

1495. S D T T. San. ve T. A.S. on seoses laevaehituslepinguga nr SFN-POT-150PCU-NB27-

REVO esitanud OÜ-le TS Laevad järgmise arve (T 26 lk 120-134):

e) 17. juuni 2015 TS Laevad OÜ arve nr SB02-2015-NB27 summa 5 441 500 eurot.

1496. 21. mai 2015 kirjast nähtuvalt teavitab T P S A Tt, et sooviks värskendada nende

maaklerilepingu hetkeolukorda. T P loodab, et kätte on saadud makse ostjalt vastavalt NG-26-

le (K) ja NB27 tasutakse varsti. T P palub informatsiooni, millal võidakse ette valmistada

järgmised arved vastavalt maaklerilepingule (T 40 lk 126-128). Samal päeval kirjutab T P ka

JPle sarnase sisuga kirja, andes teada soovist värskendada maaklerlepingu olukorda. T P

märgib, et ta loodab, et laevatehas on kätte on ostjalt saanud makse kätte vastavalt lepingule

182 (K) ja 182 teraselõikus. Palub samuti informatsiooni, millal võidakse ette valmistada

järgmised arved vastavalt maaklerilepingule (T 40 lk 134-138). 21. mai 2015 kirjast nähtuvalt

teavitab S A T T Pi, et nad on saanud NB26 K makse kätte. Palub T Pil arve ettevalmistada ja

lisab, et NB27 saab olema juunis. Samal päeval saadetud e-kirjaga soovib T P S A Tlt teada,

kas arve summa on sama nagu oli kahe eelmise arve jaoks – 284 167.64 eurot, millele on S A

T 23. mail 2015 vastanud, et summa on sama (T 40 lk 143-146).

1497. 25. mail 2015 on T P saatnud kirja K O ja E Lele, paludes arvet HK firmalt vastavalt B

A BA 001/2411-le. T P selgitab, et summa on sama nagu eelmises arves ja uue arve andmed

on lisatud failiga ning hea oleks, kui arve saaks homme enne lõunat ära saata. E-kirjale lisatud

näidise kohaselt on tegemist R kolmanda arvega Türgi firmale S D T T San. Va T. A.S.-le,

osutatud teenuse kirjeldusena on märgitud „Maakleritasu NB26 eest, 2.osamakse (K),

BA001/2411 SUMMA 287 167.64 eurot“. 26. mail 2015 on K O saatnud T Pile viimase

soovitud arve, milles on kasutatud T Pi näites märgitud andmeid. Arve nr M0009 on esitatud S

D T T San. Va T. A.S.-le (viide arvele nr M0006), selgitusena on märgitud „maakleritasu

NB26 eest, 2. osamakse (K), BA001/2411“ ja arve summaks on märgitud 287 167.67 eurot.

Makse tuleb teha R HSBC Hong Kongi kontole nr XXX (T 40 lk 147-148, 150-153). Arve

koostamise tähtajaks on märgitud 22. mai 2015. 27. mail 2015 on T P saatnud eelpool

mainitud arve ülevaatamiseks S A T-le, et kõik oleks korras. Samuti soovib T P teada, kas ta

saadab selle ka kulleriga. Sellepeale on S A T samal päeval vastanud, et kõik on ok. 09. juunil

2015 arve nr M0009 alusel laekus altkäemaksuna R Hongkongis asuvale arvelduskontole 287

132.99 eurot (T 26 lk 184).

1498. 30. juunil 2015 on S A T saatnud T Pile kirja, mille kohaselt on Türgi laevatehas saamid

kätte Ku makse NB27 ja seega võib T P koostada oma arve. T P vastab järgmisel päeval, et tal

on rõõm tema käest kuulda ning küsib, kas arve summa saab olema sama nagu eelmine. S A T

vastab T Pile, et summa on sama. T P edastab Türgi laevatehase esindajale 06. juulil 2015 e-

kirjaga arve nr M0010, selgitades, et originaal saadetakse kulleriga. Arves nr M010 on

osutatud teenuse kirjelduses märgitud „Maaklerlustasu NB26 eest, 2.osamakse (K),

BA001/2411“, arve summaks on 287 167.64 eurot ning maksetähtajaks 10. juuli 2015. Arve

kohaselt tuli makse teha RR HSBC Hong Kongi kontole nr XXX (T 40 lk 161-164, 166, 171-

174, 180-187, 196, 201; T 27 lk 37-39).

1499. 01. juulil 2015 on T P saatnud kirja K Oile, paludes viimasel teha arve Sle (Türgi

laevatehasele). Kirja koopia on saadetud ka E Lele. Manusesse on lisatud näide, mis peab

arvel kajastuma. Näites on märgitud, et tegemist on R neljanda arvega Türgi firmale S D T T

San. Va T. A.S.-le. Osutatud teenuse kirjeldusena on märgitud: „Maakleritasu NB27 eest,

2.osamakse (K), BA001/2411 SUMMA 287 167.67 eurot“. K O edastas koostatud arve T Pile

06. juulil 2015, märkides e-kirjas, et arve on manuses ning ta loodab, et kõik sai nii nagu vaja.

E-kirja manusesse oli lisatud 01. juuli 2015 kuupäevaga koostatud arve nr M0010. Arvesse oli

kantud T Pi poolt edastatud näidise peal olev info. Arve koostati Türgi laevatehasele, mille

osutatud teenuse kirjeldusena oli märgitud „ „Maakleritasu NB26 eest, 2.osamakse (K),

BA001/2411“ ning summaks 287 167.67 eurot. Makse tuli teha R HSBC Hong Kong

pangakontole numberiga XXX. Samal päeval edastas T P nimetatud arve edasi S A Tle,

selgitades e-kirjas lisaks, et arve originaal tuleb postiga (T 40 lk 185, 187, 188, 190, 196-200,

202, 204). Eelnimetatud arve nr M010 alusel laekus altkäemaksuna R HSBC Hong Kongi

kontole 15. juulil 2015 kokku 287 132.35 eurot (T 26 lk 191).

1500. 09. augusti 2016 vaatlusprotokolliga vaadeldi 26.08.2015 toimunud läbiotsimise käigus

S B AS ning E Le ja K O poolt kasutatavates ruumides aadressil XXX ära võetud

andmekandjat, millele oli salvestatud „R“ seonduvad arved ja dokumendid. Protokollis välja

toodud R müügiarvete loendist nähtuvad kanded seoses Poola laevatehase R S S.A-ga ja Türgi

laevatehase S D T T San. Ve T A-ga. Nimelt on R koostanud Poola laevatehasele kokku kolm

arvet (nr-id M0004, M0005 ja M0008), kogusummas 378 000 (126 000 x 3). Arved nr M004

ja M0005 on märgitud tasutuks. Türgi laevatehasele on S D T T San. Ve T A esitanud 4 arvet

(nr-id M0006, M0007, M0009 ja M0010), kogusummas 1 148 670.56 eurot (287 167,64 x 4).

Arved nr M006 ja M007 on märgitud tasutuks (T 26 lk 117-118).

1501. 12. aprillil 2015 toimunud A Ki ja T Pi vahelisest kõnest (T 69 lk 101-102), millises T P

uurib, kas A K teab mingisuguseid asjaolusid sellega seoses, et:“/../ see üks sõber, mis, kus me

käisime, et, et seal ei olnd nagu veel midagi /../“, millele A K vastab eitavalt, selgitades:“/../

No nii, nii nagu viimane jutt oli, et kõik on...okei/../“, tuleneb selgelt, et lepingus sätestatud

maksetega oli A K otseselt seotud. Ühtegi muud põhjust T Pil- kui väidetaval maakleri- A Kilt

laevatehase poolt sooritatavate maksete küsimiseks ei ole. Taoline vestlus veenab veelkord

kohut selles, et kõne all on altkäemaksu tasumine.

1502. 21. aprillil 2015 maksti M0008 arve alusel R S S.A. arveldusarvelt summa 126 000

eurot (summa oli 125 992.16) R Hongkongis asuvale arvelduskontole nr XXX (T 26 lk 176).

1503. Kõrvutades T Pi poolt esitatud arveid ning R HSBC Hongkong pangas asuva

arveldusarve nr XXX väljatrükke, nähtub, et näiliku maaklerlepingu alusel maksti A Kile

altkäemaksu ajavahemikul 2014 detsember kuni 2015 juuli kokku 1 013 284.99 eurot, millest

Poola laevatehase esindaja altkäemaks on 378 000 eurot ja Türgi laevatehase esindaja

altkäemaks 635 284.99 eurot (T 26 lk 144-202).

1504. Seda veendumust suurendab veel see, et Poola ja Türgi laekumiste kohta on

raamatupidamisest eraldi veel käsitsi arvet peetud. Arvestades tähiseid „P“ ja „T“ ning

kirjutatud summasid, sealjuures poolikut arvutustehet „3xx.. 2%“, leiab kohus, et antud

andmed kajastavad Poola ja Türgi laevatehastelt saadud/saadavat altkäemaksu 8T 38 lk 71,

72). Sama kehtib paberi arvestuste kohta:“ 1,0 lep 23, 8- 1=22, 8x 0, 2=“ (T 38 lk 81) ning

käsikirjaline tekst: „1 tasu 287200“on välja arvutatud (T 38 lk 84, 85). Kui tegemist olnuks

tavapärase majandustegevuse tulemusena laekuvatel summadel, puudunuks eraldi vajadus

nende üle arvet pidada.

1505. Süüdistuse sõnastuse kohaselt toimub T Pi ja A Ki vahelise kokkuleppe kohaselt A Kile

altkäemaksuks mõeldud summade edasine ülekandmine ning nende kasutamine ja käsutamine

vastavalt A Ki korraldustele T Pi poolt ning samuti toimetati need summad osaliselt Eesti

Vabariiki T Pi ja A Ki ühise tegutsemise tulemisel. Samas rahapesu süüdistuse alaosas on

vastavad tehingud ja rahade liikumine konkreetselt väljatoodud. Sellest tulenevalt analüüsib

kohus antud tõendeid rahapesu alaosas (p 7.8.4).

7.6.5. Kokkuvõte

1506. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et T P ei ole osalenud parvlaevade

tehingutes/ostmise ega ehituse protsessis maaklerina ning 21. novembril 2014 ja 11.

detsembril 2014 sõlmitud maaklerlepingud Poola ja Türgi laevatehase ning R vahel ei

vastanud tegelikkusele. T P ei ole osalenud aktiivse ega passiivse maaklerina ning

temapoolsed jõupingutused ehituslepinguteni jõudmiseks puudusid täielikult. T P ei osalenud

kirjavahetustes (edastamises, olnud adressaadiks ega kontaktisikuks) ega ole viibinud ühelgi

kohtumisel, koosolekul ega ole tema olemasolust sõnagi juttu olnud ei A Ki ega teiste osaliste

poolt. Kohus rõhutab, et ühtegi viidet ega tõendit selle kohta, et T P oleks osalenud enne

laevaehituslepingute sõlmimist läbirääkimistel või osalenud tekkinud probleemide

lahendamisel ehitusprotsessi käigus, ei ole kohtule esitatud. Selliseid väiteid ei ole esitanud ka

T P ega JP ise. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus T P pidanuks sisuliselt maaklerina

kohtumisel osalema ja protsessiosaliste vahelist suhtlust koordineerima, ei oleks tal vaja olnud

sisulisemat teavet praamide ehitusprotsessis toimuvast, sõlmitud lepingutest või olnud arutada

tööalaseid küsimusi kasvõi A Ki endaga. Samas nähtub aga selgelt, et probleeme, mida

maakler pidanuks lahendama, esines ning A K arutas tekkinud probleeme teiste isikutega.

Märkimisväärne on ka asjaolu, et lepinguid õiguslikult ettevalmistanud A P, kes osales

läbirääkimistel, lepingute valmistamisel ja allkirjastamisel, ei teadnud midagi maakleri

osalusest.

1507. Kohtu hinnangul sõlmisid laevatehaste esindajad maaklerlepingud kindla teadmisega, et

tegelikkuses nende alusel neile teenust ei osutata, kuivõrd lepingus märgitud tööülesanded

olid varasemalt juba teiste isikute poolt täidetud - laevatehaste esindajad olid ise selle

protsessi läbi teinud. Laevatehaste esindajad olid Tallinna Sadama huvist soetada mandri ja

suursaarte vahelise liiniveo korraldamiseks 4 parvlaeva ja sellega seonduvalt pakkumiste

tegemise võimalusest teada saanud Norra projekteerimisettevõtte L M tegevdirektorilt T Bilt.

Kuigi AS Tallinna Sadam ja T Bi vahel ei olnud lepingulist suhet, saab T Bi pidada just

võtmeisikuks, kelle pingutuste tulemusel sõlmis TS Laevad OÜ lõppkokkuvõttes Poola ja

Türgi laevatehastega laevaehituslepingud, täites selleks osaliselt ise tellija maakleri

ülesandeid. T B oli just selleks isikuks, kellega laevatehased arutasid pakkumiste esitamise ja

muutmise tingimusi ja kellega lepiti kokku kohtumisi. T P ei ole täitnud ühtki selle töölõiguga

seonduvat tööülesannet. Et A K toetus T Bile kohtumiste kokkuleppimisel näitab üheselt seda,

et T Pi osatähtsus maaklerina oli näilik ja see oli ka A Kile ja T Bile üheselt arusaadav.

1508. Kogutud tõendid kinnitavad, et A K, T P ja JP olid teadlikud maaklerlepingute

näivusest, lepingus näidatud summad kooskõlastas JP A Kiga, nende summade võrra tõstsid

nii Poola kui Türgi laevaehitusettevõtted laevade hinda ning süüdistuses kajastatud osa

kokkulepitud summadest kandsid laevaehitusettevõtted R arvelduskontole.

1509. Kaitsja poolt esitatud kirjavahetusest T Pi ja JP vahe nähtub T Pi huvitumine arvete

esitamisest ja kohalejõudmisest ning JP poolt arvete saatmise aja kinnitamine peale AS-st

Tallinna Sadam saabunud laekumisi (laevatehasele, A 7 lk 184- 199). Kirjavahetusest ei nähtu

sisulist arutelu T Pi maaklerirollist.

1510. Kaitseversiooni, et maaklerleping oli sisuline ja tegelik, kinnitavaid tõendeid asja

materjalidest ei nähtu. Tulenevalt Riigikohtu otsustes (nt 3-1-1-8-10, p 8 ja 13; 3-1-1-77-15,

p-d 17-19) märgitust, peab kaitsetees olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas

kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku

süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Et kaitsepool ei ole ühtegi loogiliselt

arusaadavat ega veenvat, hinnatud tõenditega haakuvat argumenti, millise tegelikult osutatud

seadusliku teenuse eest T Pile R arvelduskontole sellised suured rahalised vahendid laekusid,

esitanud, siis ei saa seda asjaolu tõlgendada süüdistatava kasuks.

7.7. Ülekannete jõudmine A Kini B I OÜ kaudu

1511. T P väidab enda ütlustes kokkuvõtvalt, et A K ei omanud varjatud osalust, mingitki

rahalist seost ega otsustusõigust B I OÜ-s (K 47 lk 146pö, 167-167pö).

1512. Taoline väide on alljärgnevate tõenditega ümberlükatud, mistõttu jätab kohus T Pi

ütlused selles osas, kui ebausaldusväärsed, tõendikogumist välja.

1513. A Ki suhtlus T Piga seonduvalt B I OÜ-ga ületab kontaktide vahendaja või sõbraliku

abistamise piiri.

1514. Üksikud teemad, mis kogumis kinnitavad A Ki kui tegeliku kasusaaja osaluse B I OÜ-s,

on järgmised.

7.7.1. Vanasadama kinnistu

1515. Vaidlus puudub selles, et B I OÜ ostis Vanasadama kinnistu. Süüdistuse kohaselt

teostati 06.06.2007 B I OÜ arvelduskontolt ülekanne summas 900 000 krooni notar R K

selgitusega „Vanasadama kinnistu ost“ ning Vanasadama kinnistu kuulus seejärel alates juuni

2007 B I OÜ põhivarade hulka (raamatupidamise konto nr 10914).

1516. T P ise on väitnud, et Vanasadama kinnistu arendamine oli tegelikkuses A Ki, mitte

tema enda soov. Märgitu tuleneb otseselt T Pi enda 22.05.2015 kell 11:42 toimunud kõnest,

kui T P selgitas E Lele Hiiumaaga seotult, et:“/../ mina ei ole nagu selle, selle investeeringu

fänn nagu, nagu algusest peale olnud, aga... aga kui kutt nii hirmsasti tahab/../ algul seal A

räägiti, et /../“ (T 70 lk 46- 47). Kõnest on üheselt aru saada, et „kutt“ ja „A“ on A K. Samuti,

08.05.2008 edastas T P e-kirja pealkirjaga „Suursadama tollihoone“ „XXX“ aadressile andes

teada, et Suursadamas paikneva vana tollihoone omanik on OÜ B I ja esindajaks on A K (T 46

lk 135). Samuti, 30.04.2014 kell 22:48 edastas T P A Kile G R töölepingu B I OÜ-ga (T 47 lk

129-133).

1517. A Ki otsene seotus Vanasadama kinnistuga on tuvastatud alates kinnistu soetamisest.

Nimelt 05.06.2007 toimunud kirjavahetusest T Pi ja AS D esindaja U R vahel nähtub, et U R

edastas andmed T Pile e-kirjast nähtuvalt A Ki palvel (T 46 lk 122). 21.04.2008 edastas T P A

Kile maa kasutamist puudutava kokkuleppe projekti, viidates, et vallajuht peaks sellise

allkirjastama. Projekt puudutab kinnistut „XXX, katastritunnustega XXX“ (T 46 lk 131-133).

Märgitu viitab otseselt sellele, et vallavanema poolse allkirjastamise küsimusega hakkab

tegelema A K. Hilisematest kõnedest selgub ka, et A K käis vallavalitsuses. 14.05.2015 A Ki

poolt T Pile saadetud e-kirja kohaselt plaanis ta seoses tollimaja paviljoni projektiga kohtuda

vallavanemaga, et arutada terrassi projektiga edasiliikumise tempot (T 48 lk 90). 17.08.2009

kell 17.12 saadetud e-kirjast nähtuvalt sai just A K D OÜ-lt tollimaja restaureerimise projekti

arve summas 60 000 krooni. Seepeale uuris T P A Kilt, kas saab projekti ka digitaalselt (T 47

lk 1-2). 14.05.2014 kell 14:02 edastas A K T Pile temale Pühalepa valla poolt edastatud

Suursadama taotluse tollimaja rekonstrueerimise kohta (e-kiri T 47 lk 136, manus lk 137-

138). 11.06.2014 k 9:33 (T 47 lk 139) edastas A K T Pile D arve, mille sai XXX aadressilt.

Järgnenud e-kirjavahetusest nähtub, et juhiseid I ehitustööde osas annab A K, nt „Aiga

rääkisin õuevalgustuse osas“ (T 47 lk 144) ja A K võtab projekti realiseerimisest osa, nt

„Tuleme Aiga kolmapäeval Hiiumaale“ (T 47 lk 149). 16.01.2015 (T 47 lk 195-197) ja

02.02.2015 (T 48 lk 1-3) e-kirjadest nähtub samuti, et A K toimetas Hiiumaa tollimaja

rekonstrueerimisega. 13.10.2014 kell 17:51 toimunud telefonikõnest A Ki ja T Pi vahel nähtub

A Ki huvi selle vastu, mis tööd on teostatud ja kas I on lepingu allkirjastanud. Seejärel on

juttu praamide hankimise protsessist, misjärel läheb kõne jälle ehitusele. Juttu on sellest, et

(ehituse) projektid lähevad kallimaks (T 71 lk 93pö- 94pö). 02.02.2015 kell 20:27 toimunud A

Ki ja U L vahelisest kõnest nähtub, et A K ütleb:“/../ see mis puudutab nüüd meie Hiiumaa

asja/../me peaksime/../pakiks sinu asjad kokku/../siis jääb nagu sellele mul... sõber Tle ka

mingi asi arhiivi nii öelda/../“ (T 68 lk 101). 02.03.2015 kell 14:48 küsib A K U L:“/../kuidas

meil läheb?“. U L vastab, et Hiiumaa mees küsis värvitoone, selgitab, et kõik liigub ja uurib,

kas A K sai plaadid juba kätte. A K vastab, et plaadid on juba Hiiumaal ning avaldab, et“/../

Kõik on sellega nagu ühel pool jonksus. Ma loodan, et need arved on ka makstud, sest... ma

pole T käest üle küsinud, aga ma arvan, et ta on nii korralik küll, et ta juba on seal siis

tegelenud nendega/../“. Samuti uurib A K, kas U L on ise vahepeal Hiiumaal käinud ja

lepitakse kokku koos Hiiumaale minek (T 68 lk 160-162). 21.03.2015 kell 09:29 saadetud e-

kirjast nähtub, et T P oli pöördunud L OÜ poole, et tellida Hiiumaa Vanasama kinnistu

(Suuresadama) õueala projekti. Ta selgitas, et praegu renoveeritakse külalistemajaks kinnistul

asuva hoone „Tollimaja“, mis peaks saama valmis mais. Ta andis teada, et kinnistuga

tutvustab l OÜ esindajat „hea sõber“ A K. (T 48 lk 39-40). Kõik eelnevad kõned tõendavad A

Ki kui osaniku, sealjuures peamise tegeleja osalust Vanasadama kinnistu arendamisel.

1518. Asjaolu, et A K Vanasadama kinnistuga ühena omanikest tegutses, tuleneb samuti

tõenditest.

1519. 20.04.2015 kell 19:54 A Ki ja D B vahelises kõnes ütleb viimane, et on kuulnud, et

Hiiumaal Suursadamas tehakse resto ja üks investeering tuleb osaliselt kelleltki Tallinna

Sadamast, mille peale A K vastab, et :“/../ sa räägid selle sama mehega/../“ (T 69 lk 152- 156).

1520. 16.08.2015 kell 20.56 toimunud A Ki ja T Pi vahelisest kõnes räägib A K mh, et

põhieesmärk on saada tagasi laen ning seda, et: “me ei pea seal olema ju suuromanikud/../(T

71 lk 63- 66). 19.08.2015 kell 18.13 toimunud kõnes annab T P A Kile teada, et:“/../ meie

teeme poistega siis selle kõrtsu ja selle värgi/../ ning edasi on arutelu uue laenu andmise osas I

(T 71 lk 69-73).

1521. 28.05.2015 kell 10:24 toimunud kõnes küsis A K T Pi võimaluse kohta led lambid ära

tuua, mis ei olnud võimalik ning T P ütles A Kile, et:“/../kõik arved, mis sa oled saatnud, on

makstud/../“. (T 70 lk 73-).

1522. Sisulisi küsimusi seoses Vanasadama kinnistu planeerimise, ehitustööde, rahade

väljamaksmise, laenu andmisega arutavad A K ja T P ja edaspidi mitmetes omavahelistes

kõnedes, nt: 25.10.2014 kell 14.13 (T 71 lk 97pö-98), 05.11.2014 kell 17.24 (T 71 lk 98-

98pö), 11.11.2014 kell 14.34 (T 71 lk 98pö-99), 08.12.2014 (T 71 lk 101- 105), 09.03.2015

kell 12.36, T 68 lk 191-193, 10.03.2015 kell 17:52 (T 68 lk 198- 200, T 69 lk 1), 16.04.2015

kell 17.47 (T 69 lk 132-136), 03.02.2015 kell 08:53 (T 68 lk 101-102), 30.04.2015 kell 15.46,

T 69 lk 181-182), 22.05.2015 kell 11.42, T 70, lk 46-47). Neist kõnedest selgub üheselt, et

eelkõige A K tegeles igas etapis kinnistu arendamisega ja omavahel arutati sellega seonduvat

kui võrdsed äripartnerid, nii omavahelistes kõnedes kui kõnedes teistega on tavaline „meie“

vormis kõneviis, mis on seostatav üheselt T Pi ja A Kiga. Nt 11.11.2014 kell 14.34

telefonikõnes arutasid A K ja T P I sõlmitud lepinguid, T P ütles, et „/../me ei anna ju talle

seda, seda laenu nagu no lihtsalt niisama onju/../“ (T 71 lk 98pö-99). Samuti eelnevalt

viidatud kõnes tunnistab A K, et oluline on laen tagasi saada. Samuti nt 22.05.2015 kell 11.42

toimunud kõnes selgitas T P E Lele, et:“/../ A saadab iga päev mingeid arveid/../ algul seal A

räägiti, et see läheb paarsada tuhat maksma, aga noh, tegelt läks, noh, poole rohkem,

noh/../ma olen siiamaani suutnud ikkagi enamus arved kõik ära maksta/../ (T 70 lk 46- 47).

1523. Lisaks T Piga arutamisele korraldab A K ise välis- ja sisekujunduse, materjalid, tööde

teostajad (19.03.2015 kell 23.13, T 69 lk 29-31, 24.10.2014, T 71 lk 96pö-97pö, 23.04.2015

kell 17:32, T 69 lk 170, 02.03.2015 kell 14.48, T 68 lk 160-162,24.03.2015 kell 17.40, T 69 lk

47; 12.04.2015 kell 14.53, T 69 lk 100-107, 13.04.2015 kell 10.08, T 69 lk 107-108,

13.04.2015 kell 17.57, T 69 lk 108; 24.10.2014 kell 17.03, T 71 lk 96pö-97pö, 02.03.2015

kell 14:48, T 68 lk 160-162; T 69, lk 47; 12.04.2015 kell 14:53, T 69 lk 100- 107; 13.04.2015

kell 10:08, T 69 lk 107-108; 13.04.2015 kell 17:57, T 69 lk 108; 09.04.2015 e-kiri, T 48 lk 41-

4314.04.2015 e-kiri, T 48 lk 48-49).

1524. A K korraldab ise ka kauba tellimise ja Hiiumaale kohale viimise (nt 29.01.2015 kell

9.07, T 68 lk 83-84, 29.01.2015 kell 12.36, T 68 lk 87, 29.01.2015 kell 20.21, T 68 lk 88-89;

26.02.2015 kell 17.27, T 68 lk 158-159), 20.04.2015 kell 16.25, T 69 lk 147-152, 21.04.2015

e-kiri, T 48 lk 60; 04.05.2015 e-kiri T 48 lk 61-66), 06.05.2015 e-kiri, T 48 lk 67-68).

1525. Ühestki kõnest ei tulene nagu A K sõbrana aitaks üksikud korrad kaupa kohale viia.

Koostoimes eelnevate kõnedega on tegemist ehitus- ja viimistlustöödega seotud kauba

tellimisega ja kohale viimise korraldamisega, arvete esitamise korraldamisega B I OÜ nimele.

1526. A K tasub samuti teostatud tööde ja kaupade eest, sh vaidleb T Piga kulutuste suuruse

üle (T 69 lk 29-31, T 69 lk 40-41, 17.06.2015 kell 09.09, T 70 lk 160-162), mis omavakorda

viitab sellele, et tal oli rahakasutus-ja sõnaõigus B I OÜ-s. näiteks 22.05.2015 kell 11:42

toimunud kõnes selgitas T P E Lele, et:“/../ A saadab iga päev mingeid arveid“, millele

vastuses kõlab „Hiiumaa“ ja edasi selgitab T P, et:“/../seal on kuradi 400 000/../ kuskil 300

000 on läinud remonti ja sisustusse/../.. algul seal A räägiti, et see läheb paarsada tuhat

maksma, aga noh, tegelt läks, noh, poole rohkem, noh/../ma olen siiamaani suutnud ikkagi

enamus arved kõik ära maksta/../ mul on ju jooksev, e, kasum ka (T 70 lk 46- 47).

1527. Et A K ise ja T P soovisid juba tol ajal A Ki tegelikku osalust Vanasadama kinnistuga

varjata, nii arvetega seoses kui ka avalikkuse ees, tuleneb nt järgnevatest kõnedest 11.03.2015

kell 10.33 (T 69 lk 4-5); 28.07.2015 kell 22.21 (T 71 lk 34- 35), 11.05.2015 kell 17.43 (T 69

lk 198-199), millistes T P palub arvelt A Ki nime kui liigse info kõrvaldada ning A K ise ei

soovi enda kontakte arvele. 28.07.2015 kell 22.21 A Ki ja A T vahel toimunud kõnest selgub,

et Hiiu leht soovib resost lugu kirjutades ära märkida, et omanik on ka A K ning A T palub A

Kil see artikkel üle vaadata. A K vastab, et: „ ei, ärgu pangu mind/../ tegelikult on omanik B

I/../Bt võib panna, aga... aga... noh... mi-minuga ei tasu seal omaniku, e, poolt olla, pigem, et,

noh... tead... pole vaja/../ (T 71 lk 34- 35). A Ki ja A T vahelisest kõnest tuleneb, et ka viimane

ise oli teadlik A Ki tegelikust seotusest Vanasadama kinnistu arendamisel. Märgitu viib kohtu

järelduseni, et A T kohtus antud ütlused A Ki osaluse osas on ebausaldusväärsed, mistõttu

kohus selles osas jätab tema ütlused tõendikogumis välja.

1528. Eelnev kinnitab taaskord seda, et põhiline asjaaja Vanasadama kinnistu töödel oli A K.

T P tegeles põhiliselt eelarve ja arvete tasumisega, kuigi rääkis kaasa ka sisulistes küsimustes

(nt 02.03.2015 kell 14.48, T 68 lk 160-162, 22.05.2015 kell 11.42, T 70 lk 46-47, 20.04.2015

kell 16.25, T 69 lk 147-152; 03.02.2015 kell 8.53, T 68 lk 101-102, 30.04.2015 kell 15.46, T

69 lk 181-182, 22.05.2015 kell 11.42, T 70 lk 46-47; 73; T 68 lk 101-102).

1529. Selliselt nähtub A Ki otsene seos, huvi ja rahaline panus Vanasadama kinnistu

soetamisel ja arendamisel. Tegemist ei ole ehitusprotsessidel silma peal hoidmise või mõne

detaili viimisega Hiiumaale, tegemist on otsese ehitusprotsessi juhtimisega ja sellele

järgnevalt igas etapis kinnistu arendamises restoraniks ja külalistemajaks. A K ja T P olid

Vanasadama kinnistu soetamisel ja arendamisel võrdväärsed partnerid. A K käsutas läbi T Pi

B I OÜ vara, tasudes B I OÜ kaudu arved ning juhtis OÜ tööd konkreetses arenduses.

1530. U R kinnistu müüjana ei pidanud teadma A Ki seotust B I OÜ-ga, tema ütlused

kinnitavad vaid B I OÜ poolt kinnistu soetamist T Pi kaudu (K46 lk 29), kuid ei väära kuidagi

A Ki varjatud osalust B I OÜ-s.

1531. T K ütlused (K 9 lk 195pö) ei kinnita ega lükka ümber A Ki seotust B I OÜ-ga, vaid

kinnitavad üksnes taoliste ehitustööde teostamist ja tasumist B I OÜ poolt.

1532. Kohtus käinud tunnistajad on vaidlusaluses küsimuses andnud pealtkuulatud kõnedest

erinevaid ütlusi.

1533. I L ütluste kohaselt pöördus tema sooviga Hiiumaa Vanasadama kinnistu asjus A Ki

poole, kuivõrd Hiiumaal oli kuvand, et A K on maja peremees, kuna jalutas seal ringi. A K ise

ütles, et tuleb B Ii ja T Piga sellest majast rääkida. Lepinguline suhe on B I OÜ-ga, keda

esindas T P. A K käis naabrimehena objektil vaatamas, tõi vahepeal ehitusmaterjale. Temal on

B I OÜ-ga laenuleping (K 9 lk 189pö-191pö).

1534. Asjaolu, et tegelikkuses I L teadis ja sai aru A Ki otsesest seotusest tollimaja

renoveerimisega tuleneb nt 20.04.2015 telefonikõnest tema ja A Ki vahel, millises ta teatab

köögiseadmete arvest A Kile, kes ütleb, et arve tasub T P, misjärel aga arutatakse sisulisi

küsimusi tollimajaga seoses (T 69 lk 147- 152). Olukorras, kus A K oli tema arvates üksnes

naaber ja sisulisi küsimusi arutati T Piga, puudus igasugune vajadus ja põhjendatus märgitud

kõnega A Ki poole pöörduda. Kohus jätab viidatud ebausaldusväärsed ütlused tõendikogumist

välja.

1535. 05.06.2019 kohtuistungil selgitas U L, et lepingulised suhted temal arhitektina olid B I

OÜ ja T Piga. A Kile oli ta varem tööd teinud, mistõttu A K soovitas teda T Pile. Kohtueelses

menetluses avaldas ta, et A K tellis temalt Vansadama tollimaja rekonstrueerimise projekti.

Istungil vastates lähtus ta sellest, et lepingud ja arved olid B I OÜ-ga ja ta edastas need T Pile.

A K aitas, kui tal oli T Piga erimeelsused. A Ki palus appi töö käigus, kui ükskord hilines

maksmine ja teine kord T P kriitiliselt suhtus tema töösse. Läbirääkimisi ja tööde üleandmist

arutas ta nii A Ki kui T Piga. Arved saatis ta A Kile teadmiseks, et ta teeb seda tööd, muidu

alati T Pile (K 9 lk 188-189). Kohus jätab viidatud ebausaldusväärsed ütlused tõendikogumist

välja.

1536. Tunnistaja sellekohased ütlused on ümberlükatud tema ja A Ki vaheliste

telefonikõnedega (02.02.2015, T 68 lk 101, 02.03.2015, T 68 lk 160-162, 20.04.2015, T 69 lk

147- 152), milledest nähtub üheselt, et projekti raames suhtles U L A Kiga sisulistes

otsustamist vajavates küsimustes, lepiti kokku kohtumised Hiiumaal, sh koos sõitmist, samuti

oli talle teada, et arved tasus T P, kuigi raha andis kulutuste katteks objekti töödega seoses ka

A K ise. Seega teadis U L, et A K otsustab sisuliste küsimuste ja raha kasutamise üle ning mh

teadis ta, et arved tasub T P. Pealtkuulatud kõnede põhjal saab üheselt väita, et A Ki ja U L

suhtlus väljus abiküsimise või kursis hoidmise piiridest, mistõttu on Urmas Lõokese ütlused

selles osas ebausaldusväärsed. Kohus jätab viidatud ebausaldusväärsed ütlused

tõendikogumist välja.

1537. Daniel Blumfeldt on andnud selgitusi, mille kohaselt on U restorani pidajaks Hiiumaal

A Ti, kes rendib ruume T Pilt. Ainus seos A Kiga oli Daniel Blumfeldtilt tekkinud selle

pinnalt, et A K naaberkinnistu omanikuna käis restoranis söömas ta nägi A Ki, Ivo Lõpet ja A

Tit korduvalt omavahel rääkimas (K 15 lk 183pö-185). TaArd on kohus eelnevalt viidanud

Daniel Blumfeldti ja A Ki omavahelisele kõnele, milles A K ise tunnistab, et temal on

projektis osalus. Sellest tulenevalt on tunnistaja ütlused selles osas ebausaldusväärsed. Kohus

jätab viidatud ebausaldusväärsed ütlused tõendikogumist välja.

1538. A Ti ütluste kohaselt on tema A Kiga suhelnud restorani teemal, selle ülevõtmisest jm,

kuivõrd ööbisid A Ki kämpingutes ja nägid teda, vajasid emotsionaalset tuge. Vestluste juures,

kas ta võtab I L äri üle, olid nii A K kui T P, neist üks kohtumine toimus Tallinnas ja tunnistaja

ei oska enam öelda, miks siis A K selle vestluse juures viibis. Kui ta tegi otsuse, et võtab äri

üle, siis oli edasine vestlus ainult T Pi ja B I OÜ-ga. Aastaid hiljem sai firma tema

ainuomandisse. A Ti tajus, et A Kil võis olla huvi, et restoran saaks tööle ja jääks toimima,

kuna A K ehitas ise kõrval kinnistule kämpinguid. A Ki ja T Piga on tal olnud ärilised suhted

ettevõtete kaudu, mitte eraviisiliselt.

1539. A Ti ütlused on osaliselt ebausaldusväärsed. Nimelt nähtub pealtkuulatud kõnedest

üheselt A Ki ja A Ti vaheline aktiivne suhtlus ehitus jm teemadel, sh tuleb välja, et A Ti teadis,

et A K on üks omanikest. (T 71 lk 34- 35). Märgitu viib kohtu järelduseni, et A Ti kohtus

antud ütlused selles osas on ebausaldusväärsed. Kohus jätab viidatud ebausaldusväärsed

ütlused tõendikogumist välja.

7.7.2. Merekaater

1540. Erinevalt kaitsjast, leiab kohus, et A Ki ja T Pi vahel hobitehnika jagamine ei olnud

pelgalt sõpruskonna ühine hobitegevus, vaid sisaldas endas lisaks sellele ka A Ki, T Pi ja B I

OÜ vahelist ärilist seotust.

1541. Vaidlust ei ole selles, et T P, A K ja nt T T huvitusid merendusest, sõitsid koos ja eraldi

erinevate meretranspordivahenditega, sh kaatritega (K 47 lk 141pö, 142, K 10 lk 7pö, 9, K 10

lk 8, 8pö). Küsimus ei ole ka selles, kes omandas kaatri juhtimiseks vajalikud load enne, kas

A K või T P. Küsimus on üksnes selles, kas vahendite tegelik omanik oli T P või A K või

nemad ühiselt B I OÜ kaudu.

1542. Kaitsja poolt viidatud nö vastusooritused A Ki hüvanguks ei oma mingisugustki tähtsust

A Ki seotuse hindamisel B I OÜ-ga, kuivõrd need jäävadki sõbraliku abistamise piiridesse ega

ole seotud T Pi ega A Ki osaluse suurusega B I OÜ-s (K 47 lk 146 pö, 167 pö, T 70 lk 121).

Taoliselt ei näe kohus neil vastusooritustel tähendust, hindamaks kas B I OÜ põhivaras arvel

olnud kõnealused kaatrid ja ATV-d kuulusid tegelikkuses A Ki või T Pi kaudu B I OÜ-le.

1543. B I OÜ soetas Aquador 23HT (registreerimismärk XXX) on soetatud BM OÜ-st

summas 1 100 000 krooni (70 302.81 eurot) 14. juulil 2007 (T 28 lk 141, 143, 146) ning

samal päeval on palunud T P ainukasutajaks märkida A Ki (T 28 lk 147). T Pi arvutist leitud A

ja T tabelis on kajasatud paat väärtusega 1 100 000 kuluna (T 50 lk 24).

1544. Kaater, soetusmaksumusega 1 313 560 krooni kuulus alates aprill 2007 B I OÜ

põhivarade hulka (T 37 lk 100). B I OÜ soetas selle OÜ-lt BM. Esimene osamakse summas

450 000 EEK tehti B I OÜ kontolt 26.03.2007 (Nordea vastus 21.01.2015 nr 20-3/171-1, T 46

lk 119, 120). Just „AjaT“ tabelite koostamise vahepealse aja sees, so 12.06.2007 tehti B I OÜ

kontolt 2 täiendavat osamakset kaatri eest summas kokku 1 100 000 krooni (12.04.2016

Swedbank vastus A09.04-200-02/1-2; Nordea vastus 21.01.2015 nr 20-3/171-1). Prokuratuur

on vahepeal kaater Aquador 23HT nimetanud kaatriks Volvo Penta D3. Kohus juhib

tähelepanu, et avalike allikate kohaselt on kaatri Aquador 23HT mootoriga Volvo Penta.

1545. Kaatri osas on T P väitnud, et andis seda A Kile kasutada ja kasutasid seda ka koos,

seoses tema vähese huviga, müüs B I OÜ lõpuks kaatri A Kile (K 47 lk 141pö-142).

1546. T Pi sellekohased ütlused on ebausaldusväärsed, ümberlükatud alljärgnevate tõenditega,

mistõttu jätab kohus T Pi ütlused kaater Aquator kuuluvuse ja A Kiga seotuse osas kui

ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.

1547. A Ki kui tegeliku omaniku staatus tuleneb järgnevast.

1548. Hinnapakkumise merekaatrile sai algselt A K (arve nr 80 summas 450 000 krooni), kes

selle edastas T Pile. T P küsib pakkumise tegemise võimalikkusest B I OÜ nimele (T 46 lk

118).

1549. 16.03.2012 kell 11.39 A Ki e-kirjast T Pile nähtub üheselt, et ta peab kaatrit enda

omaks. See tuleneb otsesõnu tema enda kirjutatust:“/../ et oma Aqvadori tahan seal/../“. Siin ei

ole e-kirjas isegi arutelu selle üle, kas B I OÜ kui ettevõte soovib jätkata kaikoha kasutust,

vaid üheselt A K defineerib ennast omanikuna ja annab T Pile teada enda otsusest kaikoha

rendi jätkamise osas. Kaatri asumine 30.07.2008 Hiiumaal, A Ki suvekodu lähistel, nähtub ka

T Pi sülearvutist leitud fotolt (T 50 lk 2, 4). V T, Lohusalu sadama juhataja, ütluste kohaselt

oli A Kil firma, B I OÜ, mille kontaktisikuks ja esindajaks ta oli. Arved edastas ta A Kile (K

10 lk 11).

1550. K K ei tea, kellele kuulus kaater Aquator 23HT, kuid kasutasid seda nii A K kui ka T P.

Remondiarve edastas ta A Kile, miks seal B I OÜ nimele arve oli, ei tea (K 10 lk 7- 10).

1551. LS OÜ ja B I OÜ vahel oli 12.04.2010.a sõlmitud L sadama kaikoha kasutamise

kokkulepe nr 2 (T 34 lk 15-16), mille kohaselt andis sadam tasu eest ajavahemikul 01.05.2010

kuni 31.10.2010 väikelaeva nr XXX hoidmiseks ja kasutamiseks sadamale kuuluva kai nr I

koha nr 10 ning paadikäru hoiustamiseks koha staapelplatsil. Käsikirjaliselt on lepingule

lisatud arve saajana A K ja tema kontaktid.

1552. LS OÜ ja B I OÜ vahel, sealjuures B I OÜ A K isikus (T 34 lk 22) oli 27.04.2011.a

sõlmitud L sadama kaikoha kasutamise kokkulepe nr 2 (T 34 lk 22-25), mille kohaselt andis

sadam tasu eest ajavahemikul 01.05.2011 kuni 31.10.2011 väikelaeva nr XX hoidmiseks ja

kasutamiseks sadamale kuuluva kai nr I koha nr 10 ning paadikäru hoiustamiseks koha

staapelplatsil. Arvutitrükis on lepingule lisatud:“ A K, AS B I, /../ XXX“ ehk A Ki Tallinna

sadama domeeni meiliaadress. Lepingule on alla kirjutanud A K.

1553. Lohusalu Sadam OÜ ja B I OÜ vahel, sealjuures B I OÜ T P isikus (T 34 lk 30) oli

19.03.2012.a sõlmitud L sadama kaikoha kasutamise kokkulepe nr 2 (T 34 lk 30-31), mille

kohaselt andis sadam tasu eest ajavahemikul 01.05.2012 kuni 31.10.2012 väikelaeva nr XX

hoidmiseks ja kasutamiseks sadamale kuuluva kai nr I koha nr 10 ning paadikäru

hoiustamiseks koha staapelplatsil. Lepingule on alla kirjutanud T P, A Ki andmed puuduvad.

1554. Arved kairendi ja kütuse eest on tasutud B I OÜ poolt (käsikirjaline lisatekst arvele, T

34 lk 5- 9, 12-14, 17- 21, 26- 29, 32- 34). Arved on tasutud A Ki poolt alates 03.04.2013 (T 34

lk 35-40).

1555. 28.03.2013 kell 12.07 e-kirjast nähtub, et merekaater Aquador 23 HT Volvo Penta on

jätkuvalt B I OÜ põhivaraks.

1556. B I OÜ müüs kaatri A Kile 1.mail 2013 24 960 euroga (T 28 lk 151). Kaitsja hinnangul

oli tehing sõlmitud turutingimustel, kuna BM OÜ, mis on Aquador kaatrite edasimüüja Eestis,

oli hinnanud vastava kaatri väärtuseks 07. juuni 2012 seisuga 25 000 eurot (A9 lk 200-201).

Märgitud asjaolu ei väära mitte kuidagi A Ki varjatud osalust B I OÜ-s. Läbi ettevõtte ajaloo

ja samuti nii T Pi kui A Ki käitumismustrist nähtubki erineva tehnika ost, rent, edasimüük.

1557. Taoliselt nähtub, et kaatrit pidas enda omaks A K, tema tegeles kaatriga seotud

teemadega nagu hoiustamise korraldamine, sh tasus ka arveid osaliselt ise ja ülejäänud osas

tasus arved B I OÜ. Kuigi kaatrit kasutasid nii T P kui A K, siis valdavalt kasutas ja tegeles

kaatriküsimustega A K.

7.7.3. ATV-d

1558. ATV-d ehk ratastraktorid Outlander 400 HO ja Outlander MAX 400 HO oli OÜ B I

soetanud märtsis 2006 M OÜ-lt (T 65 lk 97, 104). Peale ATV-de ostmist on Maanteeametis

kuupäevaga 11.04.2006 märgitud ATV-de omanikuks OÜ B I ja kasutajateks A K, T P ja M K

(T 65 lk 96, 103). B I OÜ arvelduskonto vaatlusest nähtuvalt on B I OÜ teinud 16 ja

23.03.2006 arve nr 160 alusel ülekande OÜ M arveldusarvele mõlemal korral summas

8436.34 eurot (T 20 lk 63).

1559. 15.03.2006 on B I OÜ (esindaja T P) teinud volikirjad riiklikus autoregistrikeskuses

ATV BOMBARDIER Outlander 400HO, 2005 mudel, kere nr XXX ja ATV BOMBARDIER

Outlander 400HO, 2005 mudel, kere nr XXX registreerimiseks, märkides kasutajateks A K, M

K ja T P (T 65 lk 98, 99, 105, 106). Maanteeameti väljatrüki kohaselt 22.10.2015 seisuga on

ratastraktorite Outlander 400 HO (nr XXX) ja Outlander 400 HO (nr XXX) omanikuks B I

OÜ, kasutajateks A K, M K ja T P (T 65 lk 96, 103).

1560. Taoliselt nähtub, et juba ratastraktorite soetamisel oli teada, et need lähevad

tegelikkuses A Ki valdusesse. T Pi ütlustest nähtub, et tema käis Hiiumaal kaks kolm korda

aastas, suviti, oli kohal nädal või kaks, ei olnud seal pikaajaliselt kohapeal, ööbis A Ki

suvemajas. Soov oli ATV-sid vabal ajal kasutada, endal tal vastavad hoiutingimused puudusid,

mistõttu viis ATV-d Hiiumaale A Ki suvekodusse (K 47 lk 139- 140).

1561. Kohus jääb selle juurde, et süüdistuse perioodist väljajääv seik E OÜ-ga seoses

ratastraktorite rendiga 2006 aastal, ei oma A Ki süü tõendamise seisukohast tähtsust. T Pi e-

kirjast nähtub rendi teemal suhtlus M Kiga, kellele ei ole esitatud süüdistust. Antud

rendilepingu sõlmimise osas A Kile või T Pile süüdistust esitatud ei ole. Asjaolu, et

rendileping oli näilikult M Ki nimel sõlmitud, kuid tegelikkuses varjas A Ki, süüdistusest ei

tulene. Kirjavahetusest seost A Kiga ei nähtu. Sestap jätab kohus antud tõendid

tõendikogumist välja (T 48 lk 124- 142).

1562. Asjaolu, et ATV-d ka hiljem Hiiumaal A Ki suvekodus asusid on samuti tuvastatud.

Tunnistaja G R kasutas tulipunast värvi ATV-sid Bombardier A Ki palvel muru niitmiseks

Hiiumaal viimase kinnistul, sai selle eest A Kilt tasu. Ta töötas ka B Iis ja siis hooldas sadama

juures ala, U restot. Seal töötades esimesel aastal ATV-sid ei olnud (K 10 lk 21-22).

1563. A Ki otsene seos ATV-dega kajastub ka kindlustuse korraldamises.

1564. Eesti Liikluskindlustuse Fondi MTÜ teabe kohaselt oli ratastraktorite kindlustusvõtjaks

B I OÜ (nr XXX alates 16.01.2009 kuni 15.01.2016 ja nr XXX alates 15.01.2009 kuni

15.01.2015, T 65 lk 182-182pö).

1565. 12.12.2008 kell 12.51 on H K saatnud e-kirja T Pile, lisana MTÜ Eesti

Liikluskindlustus Fondi kiri, et B I OÜ-le kuuluval sõidukil Bombardier Outlander 400 HO

(reg.märk XXX) puudub liikluskindlustuse leping. Samal päeval kell 13.44 on T P saatnud e-

kirja A Kile, küsimusega „Kas sul mingi leping olemas?“ (T 46 lk 160-162).

1566. 15.01.2009 annab T P A Kile e-kirjaga teada, et traktorid on kindlustatud, lisatud on

kindlustuspoliisid kahele sõidukile (Bombardier Outlander Max 400 HO ja Bombardier

Outlander 400 HO) ning arve 710 eurot ilma käibemaksuta (T 46 lk 168-172). Arve summas

710 eurot on tasutud 23.01.2009 B I OÜ arvelduskontolt XXX (Nordea, T 72 lk 118 CD

digitaalselt üle antud fail „Kohtule esitamiseks köidetest 56-59 uus; viitega 59. köitele kaust

„Nordea Bank AB Eesti filiaali vastus 21.01.2015 nr 20-3-171-1).

1567. A K on saatnud 16.04.2009 kell 8.40 T Pile edasi ATV-de kindlustuspoliisi jätkamise

pakkumuse (T 46 lk 189- 191) ja kell 8.46 on pakkumuse esitajale, ja kirja koopiana T Pile

saates, andnud teada, et on (kindlustuspakkumusega) nõus (T 46 lk 192).

1568. 22.04.2009 on H K andnud T Pile teada Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-lt

saabunud arvest nr 200890896578/16.04.2089 summas 10080.00kr, kindlustatud esemeteks

3288TAATV Bombardier Outlander 488 HO kindlustusmakse 5488.08 kr. ja XXXAT

kindl.makse 4688,80kr / 46, 197). Arve on tasutud B I OÜ poolt 04.05.2009 (T 72 lk 118 CD

digitaalselt üle antud fail „Kohtule esitamiseks köidetest 56-59 uus; viitega 59. köitele kaust

„Nordea Bank AB Eesti filiaali vastus 21.01.2015 nr 20-3-171-1).

1569. Märts ja aprill 2010 nähtub A Ki ja T Pi vahelisest e-kirjavahetusest, et uuritakse

hinnapakkumisi ATV-de kindlustamiseks, sealjuures edastab A Kile pakkumisi T P (T 47 lk

22- 39).

1570. Olukorras, kus A K oli kõigest sõber mitte ATV-de omanik ja ratastraktorite hoidja ning

kehtiva rendilepingu alusel pidanuks ratastraktorid asuma K OÜ valduses, puudus A Kil

igasugune vajadus tegeleda nende liikluskindlustusega ning T Pil põhjus sellega seoses A Ki

poole pöörduda. Taoline info pidanuks olema oluline K OÜ-le, kes rendilepingu järgi

ratastraktoreid kasutas, kuid mitte A Kile, kelle valduses märgitud ajal ei pidanuks ATV-d

rendilepingu järgi asuma.

1571. Taoliselt nähtub samuti, et T Pi kui B I OÜ esindaja ja S H kui K OÜ esindaja vahel ei

ole toimunud vähemalt e-kirjade kaudu suhtlust ratastraktorite teel, sh nt kindlustamise

teemal, vaid taoline suhtlus on A Ki ja T Pi vahel.

1572. Taoline T Pi ja A Ki omavaheline suhtlus, A Ki poolne tegutsemine ja nõusoleku

andmine nt kindlustaja valikul, viitab A Kile kui omanikule.

1573. Asjaolu, et ATV-d ka hiljem Hiiumaal A Ki suvekodus asusid on samuti tuvastatud.

Tunnistaja G R kasutas tulipunast värvi ATV-sid Bombardier A Ki palvel muru niitmiseks

Hiiumaal viimase kinnistul, sai selle eest A Kilt tasu. Ta töötas ka B Iis ja siis hooldas sadama

juures ala, U restot. Seal töötades esimesel aastal ATV-sid ei olnud. 2013-2014 kasutas B I

OÜ jaoks töötades ATV-sid. Töölepingu tegi T Piga ja suhtles T Piga. Tasus T P (K 10 lk 21-

22).

1574. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et ATV-d võisid ollagi soetatud hobitegevuseks, kuid

eelnevale viidates on ilmne, et ATV-de tegelik kasusaaja ja valdaja oli A K. Asjaolu, et A Ki

suvekodus käisid ka teised sõbrad ning samuti kasutasid ATV-sid, ei oma mingisugustki

tähtsust. ATV-d ei asunud valdavalt teiste sõprade elukohtades ega nende valduses, vaid

aegajalt A Ki suvekodu külastades said nad ATV-sid sõiduks kasutada. Taoline tegevus jääb

sõbra suhte piiridesse ega ole määratletav ATV-de omanikuks olemisega. Asjaolu, et nt G R

ATV-de teemal B I OÜ kinnistu hooldamisega seoses rohkem T Piga suhtles (K 10 lk 22,

22pö), ei väära kuidagi A Ki seotust. Asjaolu, et A K ka nende hoolduse eest tasus (K 10 lk

21pö) on tõepoolest võimalik nii nende kasutamise korral (kaitsja väide), kuid ka nende

tegeliku omanikuna. Üks ei välista teist. Samuti see, et A K ja T P teinetest teatud olukordades

ka sõbrana aitasid, ei ole asjasse puutuv. Praegusel juhul on kohus tuvastanud A Ki seotuse

ATV-dega ulatuses, mis ületab sõbra aitamise ja viib kohtu järelduseni, et ATV-de tegelik

omanik oli A K, kelle soovil ATV-d esialgu B I OÜ nimele osteti, misjärel vormistati A ja M K

koheselt kasutajateks ning ATV-d asusidki A Ki tegelikus valduses.

1575. Nii ATV-de kui kaatri ostmise osas esialgu B I OÜ nimele tuleb aru saada, et taoliselt

oli võimalik ost sooritada käibemaksu võrra soodsamalt. Taolist kokkuhoidu rakendas T P ka

teistes oludes (T 46 lk 123), mistõttu on eluliselt usutav, et see võis olla ka põhjuseks, miks

esialgu soetati tehnika B I OÜ nimele. Teiseks põhjuseks võib pidada samuti eluliselt

usutavalt tehnika siiski kõrget maksumust, mistõttu A Kil kui füüsilisel eraisikul ei pidanud

olema taolist vaba summat.

7.7.4. Muud seosed

1576. Samuti nähtub B I OÜ kontoväljavõttest ja e-kirjavahetusest, et B I OÜ on tasunud

erinevaid A Ki ja tema perega seotud kulutusi, mis omakorda kinnitab kohtu veendumust, et A

Kil oli B I OÜ-s varjatud osalus ning T Pi kaudu sestap ka tasuti tema isiklikke kulusid. Nii

on nt 11.07.2007 kell 16.47 T Pi e-kirjast A Kile võimalik üheselt aru saada selliselt, et T P

kannab A Ki kulud B I OÜ arvelt (T 46 lk 123). Samal põhjusel on ka A Kile tehtud

palksuvila hinnapakkumine edastatud A Kilt T Pile (T 46 lk 153- 155) ning T P on 14.07.2009

edastanud A Kile 6 piletit Madonna kontserdile (T 46 lk 200-206). 2010 juunis on T P samuti

B I OÜ arvelt tasunud mh A Ki ja tema pere reisi Gotlandile (T 47 lk 45-53).

1577. Samuti on A K vara paigutanud B I OÜ-sse. 02.02.2009 laenulepingu alusel andis A K

(AS K ja KO) B I OÜ-le kuni 3. august 2009 laenu 21500 USD (T 46 lk 182-186).

1578. 12.11.2012 loovutas A K OÜ-le B I nõuded AS K ja Co vastu summas vähemalt 103

961 eurot. Seejärel 16.12.2012 sõlmis A Ki B I OÜ-ga laenulepingu, mille kohaselt laenas ta

B I OÜ-le kokku 167 382.69 eurot (T 36 lk 175-178 koopia). M L kinnitas, et laenu

tagasimaksmist talle näidatud dokumentide järgi ei saa kinnitada (K 46 lk 102pö-107).

1579. 26.06.2015 kell 13:56 toimunud T Pi ja M N vahelisest kõnest nähtub, et T P A Kiga

sõlmitud laenulepingu alusel intresse ei maksa ja märkis, et „kunagi vaatab, mis ta selle

laenulepinguga teeb“. (T 70 lk 73). Taoline suhtumine viitab sellele, et tegemist ei olnud ehtsa

laenulepinguga, vaid A Ki ivesteeringuga B I OÜ-sse.

7.7.5. Tabelid

1580. Kaitsja on leidnud, et T Pi sülearvutist leitud tabelid pealkirjaga Aja T ei ole seostatavad

A Ki osalusega B I OÜ-s. Kohus jääb teisele arvamusele.

1581. T Pi arvutist leitud failid (T 50 lk 24, 25) on koostanud B I OÜ juhatuse liige T P.

Tabelitest nähtuvad väljendid:“ raha+VP/../kulud/../A/../B Aktiva kokku/../A

välja/../Vkasum/../“. Tabeli all on kirjas sõnad: “reserv, Lohu, Nõva, Paat, Maa Hiium, vahe“.

1582. Arvestades eelnevalt käsitletud teemasid on tabel koostatud B I OÜ-s A Ki ja T Pi

osaluse osas arve pidamiseks, sh on tabelis kajastatud eraldi A Kiga seotud väljaminekud.

Kohus leiab, et taoline tõlgendus on ilmselge, kuivõrd tabeli pealkiri langeb kokku A Ki ja T

Pi eesnime esitähtedega A ja T ning tabelis kajastatud nimed ja summad langevad kokku

eelnevalt kohtu poolt osaliselt kajastatud tehingutega. Näiteks tabeli lahtris A välja on

kajastatud summad 900 000, mis tabeli all on ühtiv kirje Maa Hiium juures oleva summaga

900 000 ning langeb täielikult kokku vanasadama kinnistu eest tasutud summaga. Samuti on

täielikult kokkulangev kaater Aquator 23HT maksumus summas 1100000 tabeli all kajastatud

kirjega paat 1100000. Üksühele ühtib ka kaater Volvo maksumus A välja tabelis toodud

summaga 1313559.32. Sellest tulenevalt väljendab tabeli A veerg A Ki osa, mida

iseloomustab veel tabeli all kokkuvõttev % (nt esimeses tabelis 42, 5%, teises 51,96%).

Esimene tabel on loodud 29.05.2007 ja viimati salvestatud 30.05.2007, teine aga 09.07.2007

(T 50 lk 14).

1583. Seega väljendab tabeli A kirje A Ki puutuvat (osa, tehingud, väljaminekud) ning B B I

OÜ-s T Pi osa. Kuivõrd A Ki osalus oli varjatud, seda ei saanud ega kajastatud B I OÜ

raamatupidamises, siis pidaski T P ise arvestust A Ki osa ja väljaminekute üle (A välja tulp).

1584. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et B I OÜ-sse laekus altkäemaks A Kile, M Ple ja AKle

K OÜ-lt, HTG I AS-lt ja E T AS-lt. Altkäemaksu tasumine just B I OÜ kaudu on seega

loomulik valik, arvestades ka A Ki seotust B I OÜ-ga. Samuti, et A K on laenude

loovutamisega suurendanud B I OÜ vara, mistõttu on koostoimes antud tabeli ja eelnevalt

tuvastatuga veelkord kinnitust leidnud, et A Kil oli varjatud osalus B I OÜ-s. Kuivõrd

süüdistuses ei ole kajastatud osaluse protsenti, siis ei ole osaluse suurus oluline, mistõttu

kohus osalust või selle kujunemist eraldi välja arvutada ei pea vajalikuks. Oluline on, et kohus

on tuvastanud, et A K on saanud B I OÜ kaudu tegeliku kasusaajana ka tegelikku tulu, nt

kaater, ATV-d jm isiklike kulude katmise B I OÜ vahenditest.

1585. Lisaks eelnevale on veel üksikud seigad, mis iseloomustavad A Ki varjatud osalust B I

OÜ-s. Nt 15.09.2010 edastas T P A Kile laenulepingu projekti B I OÜ poolt P PT OÜ-le

antava laenu kohta ning koopiana ka järgneva kirjavahetuse. (T 47 lk 54- 61). Märgitu

edasisaatmisele on ainus mõistlik põhjendus see, et A K kui B I OÜ osanik pidi koos T Piga

olema nõus laenuandmisega, sh tingimustega. Muul juhul puudus tal vajadus laenust, selle

andmisest jm teada.

1586. 06.04.2015 kell 15:14 toimunud A Ki ja T V vahelisest kõnest nähtub, et viimane võttis

maaklerilt maja hinna ja küsis A Kilt, kas nemad on midagi otsustanud. Kohus leiab, et antud

kõne ei ole võimalik seostada ainuvõimaliku versioonina just T Piga finantside lugemise osas,

vaid eluliselt usutavaks saab pidada ka pere (A Ki ja M Ki nõupidamist maja ostu osas). See

üksikjäreldus ei muuda aga kui kohtu lõppjäreldust A Ki seotusest B I OÜ-ga.

1587. M-M M, kui äripartneri, teadmise puudumine sellest, et A K oleks mingilgi moel seotud

B I OÜ-ga (K 15 lk 179) ei oma A Ki tegeliku seotuse osas B I OÜ-ga tähtsust. Tegemist oligi

varjatud osalusega, mistõttu teised äripartnerid ei pidanudki seda teadma.

1588. Samal põhjusel ei näe kohus tõendiväärtust ka B I OÜ raamatupidaja M L ütlustel selle

kohta, et A Kil puudus B I OÜ-s mistahes kujul osalus, samuti ei olnud tegemist OÜ B Iiga

seotud isikuga (K 46 lk 104pö, 105, 106pö). B I OÜ „raamatupidamine“ A Ki ja T Pi osaluse

kohta oli peetud T Pi enda poolt, mitte B I OÜ raamatupidaja poolt. Mõistetavalt saabki

raamatupidaja anda ütlusi vaid nende teadmiste pinnalt, mida talle on avaldatud.

1589. Sellest tuleneb ka asjaolu, et M L teadmiste kohaselt oli B I OÜ ainus suhe A Kiga

2012. aastast laenusuhe, mille kohaselt B I OÜ võttis Harku kinnistu ostuga üle kinnistu

endise omaniku laenukohustuse A Ki ees ning asus seda seejärel täitma (K 46 lk 103, 105). M

L on samuti selgitanud talle raamatupidajana esitatud dokumentide põhjal, et

raamatupidamisprogrammis on ta teinud kannete osas muudatusi, millel oli ka tagasiulatuv

mõju, mille tõttu 2015. aastal tehtud väljavõtted pealkirjaga „A Kilt saadud pikaajaline laen“

kajastavad näiteks 2006. aasta kandeid sama pealkirjaga, ehkki sel ajal (2006. aastal) oli

kontol teistsugune nimetus. Nimetatud kande muudatus ei tähenda, et A Kil oleks 2006. aastal

antud B I OÜ-le pikaajaline laen. Tunnistaja poolt tehtud väljavõtte ja istungil antud selgituste

kohaselt kajastas konto 21944 aastatel 2004-2006 T Pilt saadud laenu. Kuni 30.12.2007 oli

konto kasutamata ning kuni 31.12.2008 kajastas see K Pilt saadud laenu. A Kilt saadud laen

oli võetud arvele 2012. aasta detsembris, mille suurenemist ja vähenemist on kajastatud kuni

31.12.2020 (K 46 lk 104pö). Muudatused kontode nimetuste juures on raamatupidaja teinud

iseseisvalt (K 46 lk 106). Märgitud kanded ei muuda kohtu arusaama A Ki osalusest B I OÜ-s.

Nagu eelnevalt märgitud, teeb raamatupidaja kandeid ja arvestusi talle ette antud teabe ja

dokumentide põhjal.

1590. Prokuratuur on esile toonud veel laekumised L, mida on seostanud ise A Ki AS Tallinna

Sadam juhatuse liikmeks oleku ja T Pi võimaliku vahendaja rolliga. Märgitud tõlgendused ja

tõendid ise ei oma käesoleva kohtuasja seisukohast tähtsust. Esmalt on juba küllaldaselt

tõendeid A Ki seose kohta B I OÜ-ga ning teiseks ei ole antud andmete kohta küsimusi

esitatud ei T Pile ega ole kohtusse kutsutud teisi asjaolusid, selgitamaks välja kannete

põhjuseid ja seoseid. Eeltoodu alusel jätab kohus antud andmed asjakohatutena

tõendikogumist välja.

1591. Konkreetselt A Ki osa ja kasumi väljaarvutamist ei pea kohus samuti vajalikuks.

Kohtuasjas ei ole süüdistuses eristatud ega kajastatud T Pi ja A Ki omavahelised kokkulepped

väidetava altkäemaksu jagunemise osas B I OÜ-sse kantud rahast. Seega ei ole neil asjaoludel

tähtsust.

7.7.6. Kokkuvõte

1592. Eeltoodu alusel leiab kohus, et A K omas varjatud osalust B I OÜ-s, investeeris sinna

ning omas T Piga võrdset otsustusõigust B I OÜ tegevuse ja rahade kasutuse üle ning oli B I

OÜ üks tegelikest kasusaajatest. Taoliselt jõudsid ka A Kile mõeldud ülekande summad B I

OÜ kaudu A Kini. Esitatud süüdistuse kontekstis ei oma tähtsust see, kas ja kuidas summad A

Ki, B I OÜ ja T Pi vahel jagunesid.

7.8. Rahapesu

1593. Kuivõrd AK ja T Pi rahapesu süüdistuste kirjeldus puutuvalt HTG I AS, ÜRi ja T P

episoodides osas kattub, analüüsib kohus neid süüdistusi koos.

7.8.1. Süüdistused

7.8.1.1. AK

1594. AKle on etteheidetud isikute grupis rahapesu toimepanemist ajavahemikul 2005-2008

AS D esindajalt ja 2009- 2015 ja ajavahemikul HTG I AS ning ja B m l G AS kontserniga

seotud isikutelt saadud altkäemaksu summade kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku

varjamises (süüdistuse punktid 3.4, 3.4.1, 3.4.2, 3.4.2.1, 3.4.2.3, 3.4.3, 3.4.4, 3.4.5).

1595. Eelpool nimetatud kuritegelikul teel saadud vara kuritegeliku päritolu ning tegeliku

omaniku varjamine on toimunud ühiselt ja kooskõlastatult AK poolt K Ti ja A Aga

ajavahemikul 2005-2015 ning V Õiga ajavahemikul 2011-2015, T Piga 2009-2015. K T, T P,

V Õ ja A A kasutasid rahapesu toimepanemiseks järgmisi nendega seotud äriühinguid: A OÜ,

OÜ R. A A osutas raamatupidamise teenust A OÜ-le, OÜ-le L G ja OÜ-le R R.

1596. Ajavahemikul 2005 kuni 2008 AK, K Ti ja A A ühise otsuse alusel varjati AKle D

esindajalt laekunud kuritegelikul teel saadud vara selliselt, et AS D ja A OÜ vahel vormistati

näilised tehingud, mille alusel kanti AKle pistiseks mõeldud summad AS D arvelduskontolt A

OÜ arvelduskontole ning seejärel kasutati neid varjatult AKi ja temaga seotud isikute

kulutuste katteks K Ti ning A A poolt AKi juhtnööride kohaselt.

1597. Ajavahemikul 2009 kuni 2011 AK, K Ti ja A A ühise otsuse alusel varjati AKle AS E T

ja HTG I AS esindajalt laekunud kuritegelikul teel saadud vara selliselt, et kõigepealt

kantakse näiliste tehingute alusel B I OÜ arvelduskontole ja seejärel A OÜ arvelduskontole

ning seejärel kasutati neid varjatult AKi ja temaga seotud isikute kulutuste katteks K Ti ning A

A poolt AKi juhtnööride kohaselt.

1598. Ajavahemikul 2011 kuni 2015 AK, K Ti, A A, V Õi ja T Pi ühise teootsuse ja tööplaani

alusel T Plt, ÜRilt ning E Selt ja HTG I AS-lt lubatud ja antud altkäemaksuna saadud vara

kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine selliselt, et AK osa kantakse kõigepealt

näiliste lepingu alusel OÜ B I arvelduskontole ja seejärel OÜ L G arvelduskontole. OÜ L G

arvelduskontolt tasuti vastavalt AK juhistele AKga seotud kulutusi A A ja K Ti poolt V Õi

heakskiidul.

1599. Selleks, et varjata kuritegelikul teel saadud vara päritolu, mis laekus A ning L G OÜ-sse

ja varjata selle tegelikku omanikku oli AK abikaasa näilise lepingu alusel vormistatud OÜ-sse

A ja OÜ-sse L G tööle, lisaks tasuti AK korraldusel erinevaid kulutusi seoses sõidukitega.

Vara kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamise skeemi oli kaasatud OÜ R R, kelle

nimel olid AS Neste Eesti kaardid, mida kasutasid AK ja tema poolt määratud isikud.

1600. K T ja A A andsid AKle ülevaateid palju ja milliste kulutuste katteks on temale

altkäemaksuna saadud summasid kulutatud.

1601. AK panus ühises teoplaanis avaldus 2005-2015 plaani väljamõtlemises, kuidas

korraldada talle altkäemaksuks mõeldud summade jõudmine OÜ-sse A ja L G OÜ-sse ning

milliseid lepingud ja arveid selleks vormistada ning seejärel juhtnööride andmises, millises

viisil korraldada kuritegelikul teel saadud varade kasutamine. Samuti avaldus tema teopanus

V Õi värbamises OÜ L juhatuse liikmeks ning nii K Ti, A A kui V Õi teotahtluse

tugevdamises vormistada näilisi tehinguid ning arveid ning teostada kuritegelikul teel saadud

varaga ülekandeid.

1602. AK on kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas Eesti Vabariigis nõustunud

vara lubamisega ning võtnud ajavahemikul 02.01.2005 kuni 30.05.2008 V V vastu pistist

kokku summas 3 083 340 krooni (197 061.34 eurot), mis on kantud K Ti kaasabil OÜ A

(äriregistri kood XXX) arvelduskontole, vastutasuna selle eest, et AK on AS Tallinna Sadam

juhatuse liikmena kasutanud ametiseisundit AS D jaoks soodsate otsuste ja toimingute

tegemiseks.

1603. AS D on Muuga Sadamas alates aastast 1999 aastast Ti teenuseid osutav ettevõte.

Süüdistuse kohaselt on ebaõiguskokkuleppe kohane tegevus alguse saanud 02.01.2005, kuid

süüdistuses on kirjeldatud tegevus alates 04.10.2004 seoses D taotlusega kuppellao

ehitamisega seoses. Sealjuures on väljatoodud, et 04.11.2004 koosolekul teatas AK, et D

seisukohad tasude osas ei ole AS-le Tallinna Sadam vastuvõetavad ning edasi, et 08.11.2004

nõustus AK läbirääkimiste tulemusel tasu tõstmisega. Kuivõrd süüdistus puudutab tegusid

alates 02.01.2005, siis omab süüdistusse puutuvust 11.03.2005 koosolek, milles AK eelneva

teemaga seoses selgitas, et AS Tallinna Sadam hüvitab kulutused tingimusel, et AS D

hoonestusõiguse tasu tõstetakse oluliselt, mille tulemusena saab AS Tallinna Sadam lisatulu

800 000 krooni. Umbisikuliselt on edasi märgitud, et AS Tallinna Sadam juhatus teatas

kehtivale praktikale tuginedes, raudtee alla jääva AS D hoonestusõiguse tasu tõstetakse

esialgselt planeeritust vähem. Otsuse võttis vastu 11.03.2005 AS Tallinna Sadam nõukogu.

Edasiselt sõlmisid AK ja M T ning V V 12.04.2005 ja 09.05.2005 lepingud, milliste sisu on

vastavuses AS Tallinna Sadam nõukogu otsusega.

1604. Edasiselt kirjeldab süüdistus milles seisnes AK poolne avaliku ülesande täitmine

sadamateenuse osutamisega seoses ning TSÜS §-st 35 ja VÕS §-st 620 lg 1 tulenev pädevuse

kuritarvitamine seoses lojaalsuskohustuse rikkumisega. Samuti rikkus AK täiendava tasu

võtmisega KVS §-e 3 ja 4.

1605. Seejärel jätkub süüdistus sellega, et pistisena saadud raha päritolu varjamiseks sõlmis K

T, vastavalt AK poolt saadud korraldustele ja juhistele järgmised näilised tehingud ning

väljastas nende alusel arved.

1606. Nimetatud raha ebaseadusliku päritolu ning AKga seotuse varjamiseks sõlmisid

02.01.2005 AS D juhatuse liige V V ja A OÜ juhatuse liige K T tegelikkusele mittevastava

lepingu nr 6/07-05. Lepingu kohaselt tellis AS D A OÜ-lt Auto sõidukite hoolduse ja

remonditeenuse ning transpordi ja renditeenuse osutamise ning vagunite remondi, hoolduse ja

puhastusteenuse osutamise. Lepingu kohaselt maksab AS D sõidukite remondi, hoolduse ja

rendi eest A OÜ-le 33 000 krooni (2 109.08 eurot) kuus, koos käibemaksuga kokku summas

38 940 krooni (2 488.72 eurot) ning vagunite hoolduse, remondi ja puhastamise eest 35 000

krooni (2 236.91 eurot) kuus, koos käibemaksuga kokku summas 41 300 krooni (2 639.55

eurot). Sõlmitud lepingu alusel koostas K T igakuiselt A OÜ nimelt arveid AS-ile D ning

esitas need tasumiseks AS-ile D. Ajavahemikul 02.01.2005 kuni 31.12.2005 maksis AS-D

AKle pistist K Ti poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880

krooni (61 539.25 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ A AS-ile D osutanud ei ole ning leping

ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist.

1607. 02.01.2006 sõlmis AKle pistise võtmisele kaasabi osutav K T AS D juhatuse liikme V V

tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS D OÜ-lt A transporditeenuse

osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi transpordiks ning

mille eest AS D maksab 33 000 krooni (ilma km-ta, 2 109.08 eurot), koos käibemaksuga 38

940 krooni (2 488.72 eurot) kuus ja raudtee infrastruktuuri remondi ja hoolduse teostamist

ning mille eest AS D maksab 35 000 krooni (ilma km-ta, 2 236.91 eurot), koos käibemaksuga

38 940 krooni (2 488.72 eurot) kuus. Lepingu alusel pidi D AS maksma OÜ-le A iga kuu

kokku 80 240 krooni (5 128.27 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 02.01.2007. Sõlmitud

lepingu alusel koostas K T igakuiselt A OÜ nimelt arveid AS-ile D ning esitas need

tasumiseks AS-ile D. Ajavahemikul 02.01.2006 kuni 31.12.2006 maksis AS-D AKle pistist K

Ti poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880 krooni (61 539.25

eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ A AS-ile D osutanud ei ole ning leping ja arved on

vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist.

1608. 03.01.2007 sõlmis AKle altkäemaksu võtmisele kaasabi osutav K T AS D juhatuse

liikme V V tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS D OÜ-lt A

transporditeenuse osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi

transpordiks ning mille eest AS D maksab 33 000 krooni (ilma km-ta, 2 109.08 eurot), koos

käibemaksuga 38 940 krooni (2 488.72 eurot) kuus ja raudtee infrastruktuuri remondi ja

hoolduse teostamist ning mille eest AS D maksab 35 000 krooni (ilma km-ta, 2 236.91 eurot),

koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488.72 eurot) kuus. Lepingu alusel pidi D AS maksma

OÜ-le A iga kuu kokku 80 240 krooni (5 128.27 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni

02.01.2008. Sõlmitud lepingu alusel koostas K T igakuiselt OÜ A nimelt arveid AS-ile D ning

esitas need AS-ile D tasumiseks. Ajavahemikul 02.01.2007 kuni 31.12.2007 maksis AS-D

AKle pistiseks K Ti poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880

krooni (61 539.25 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ A AS-ile D osutanud ei ole ning leping

ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist.

1609. 03.01.2008 sõlmis AKle altkäemaksu võtmisele kaasabi osutav K T AS D juhatuse

liikme V V tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS D OÜ-lt A

transporditeenuse osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi

transpordiks ning mille eest AS D maksab 33 000 krooni (ilma km-ta, 2 109.08 eurot), koos

käibemaksuga 38 940 krooni (2 488.72 eurot) kuus. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 02.01.2009.

Sõlmitud lepingu alusel koostas K T ajavahemikul 02.01.2008 kuni 31.05.2008 OÜ A nimelt

arveid AS-ile D ning esitas need AS-ile D tasumiseks. Ajavahemikul 02.01.2008 kuni

31.05.2008 maksis AS-D AKle pistist K Ti poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel

kokku summas 194 700 krooni (12 443.60 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ A AS-ile D

osutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks

mõeldud summade ülekandmist.

1610. Järgnevas osas käsitleb süüdistus seda, et AK koos A Kiga nõustusid ajavahemikul

23.02.2009 kuni 26.08.2015 vastu võtma ja võtsid vastu HTG I AS-lt ning E Selt ning ÜRilt

ning T Plt kokku altkäemaksu kokku summas 514 559,42 eurot, mis kanti B I OÜ

arvelduskontole. AK osa kanti edasi 15.07.2009 kuni 04.05.2011 A OÜ arvelduskontole ning

seejärel 10.06.2011 kuni 26.08.2015 L G OÜ arvelduskontole.

1611. HTG I AS-ist A Kile ja AKle mõeldud altkäemaksu ülekandmine toimus järgnevate

näiliste lepingute alusel: 02.03.2009 B I OÜ ja HTG I AS vahel sõlmitud nn akvatooriumi

hoolduse leping; 02.03.2009 B I OÜ ja A OÜ vaheline leping; 03.04.2009 HTG I AS ja B I

OÜ lisakokkulepe alltöövõtu kasutamiseks 02.03.2009 lepinguga seoses; 02.05.2011 HTG I

AS, B I OÜ ja L G OÜ vaheline lisakokkulepe nr 2. T P edastas B I OÜ nimelt arveid HTG I

AS-le. A OÜ ja L G OÜ esitasid K Ti isikus igakuiselt akte ja arveid B I OÜ-le. HTG I AS on

maksnud ajavahemikul 20.04.2009 kuni 26.08.2015 OÜ B I arvelduskontole raha A Kile ja

AKle kokku summas 295 016.23 eurot.

1612. AS E T arvelduskontolt A Kile ja AKle mõeldud altkäemaksu ülekandmine toimus

järgnevate näiliste lepingute ja arvete alusel: 01.09.2009 rendileping nr BO-EST 0109/2009

(merekaater); 01.10.2009 BO-EST 0210/2009 (manöövervedur); 31.12.2011 üürileping nr

2012-1 (Paljassaare tee 26a ladu). T P esitas B I OÜ nimelt igakuiselt arveid E T AS-le. E T

AS on maksnud alates 24.09.2009 kuni 26.08.2015 OÜ B I arvelduskontole altkäemaksu A

Kile ja AKle kokku summas 219 543.19 eurot.

1613. Seega on AK koos A Kiga ning T Pi kaasabil varjanud altkäemaksuna saadud summade

tegelikku päritolu ning A Ki ja AKga seotuse varjamise eesmärgil kasutanud B I OÜ

arvelduskontosid, varjanud enda seotust sellega ning seal olevaid rahalisi vahendeid kokku

summas 514 559.42 eurot. A Ki ja AK omavahelise kokkuleppe kohaselt oli sellest summast

AK osa 249 535. 29 eurot. Arvete esitamine toimus nagu eelnevalt kirjeldatud.

1614. Edasiselt on süüdistuses kirjeldus A OÜ ja L G OÜ ning B I OÜ vahelistest lepingutest,

A OÜ ja L G OÜ poolt esitatud arvetest B I OÜ-le ning nende alusel tasumisest, kirjeldades

tehingute näilikkust, tasutud summasid.

1615. A OÜ poolt ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2011 ning OÜ L G poolt ajavahemikul

01.06.2011 kuni 26.08.2015 AKga seotud tasutud kulutused:

a) AK abikaasa EKle makstud töötasu ning riiklikud tööjõumaksud, kuigi EK reaalselt

töötanud ei ole.

b) Ajavahemikul 01.01.2006 kuni 31.12.2006 OÜ R R nimele väljastatud AS Neste Eesti

kliendikaartidega AK ning temaga seotud isikute sõidukite kütusekulude ja muude

kulude tasumine;

c) erinevate sõidukitega seotud kulude kandmine

d) muud AKga seotud kulutuste tasumised.

1616. Rahapesu toimingute kaudu kuritegelikul teel saadud raha hoidmine, ülekandmine,

muundamine ja kasutamise alaosas on prokuratuur kokkuvõtvalt leidnud, et tegemist on

rahapesuga, kuivõrd eelpool kirjeldatud viisil toimides varjati ja hoiti kolmandate isikute eest

saladuses kuritegelikul teel saadud vara tõelist olemust ning ebaseaduslikkust, kuna

tegelikkuses oli eelpool kirjeldatud ulatuses B I OÜ, OÜ A ja OÜ L G arvelduskontodele

laekunud vara näol tegemist altkäemaksuga, mitte aga nimetatud äriühingute

majandustegevusest laekunud summadega. Samuti varjati ja hoiti kolmandate isikute eest

saladuses eelkirjeldatud viisil AKi omandiõigust altkäemaksuna saadud vara suhtes, kuivõrd

AKil ametlikult puudus õigus saadud vara käsutamiseks ning varjati ja hoiti kolmandate

isikute eest saladuses ka saadud vara käsutamisviisi, kuna tegelikkuses ei kasutatud saadud

vara mitte äriühingute majandustegevuse eesmärkidest lähtudes, vaid kulutati AKilt saadud

juhtnööride järgi. Seejuures toimus eelkirjeldatud viisil kuritegelikul teel saadud vara

muundamine, omandamine, valdamine ja kasutamine eesmärgiga varjata ja hoida kolmandate

isikute eest saladuses vara ebaseaduslikku päritolu, millega abistati AKil hoiduda oma tegude

karistusõiguslikest tagajärgedest.

1617. Süüdistus kirjeldab, et laekunud rahasid kasutati AK isiklike kulutuste maksmiseks.

1618. B I OÜ, A OÜ ja OÜ L G arvelduskontol raha hoidmise ning selle edasi kandmise

korraldamise kaudu ajavahemikul 2005-2015 toimus AK distantseerimine altkäemaksu teel

saamisest ning eelkirjeldatud toimingutega isikute grupis jäeti mulje, nagu oleks ülekantud

raha saadud äriühingute majandustegevuse tulemusel. Reaalsed majanduslikud suhted

eelnimetatud isikute vahel puudusid, ehkki AK, K T, A A ja T P, V Õ ning A K soovisid jätta

teistsugust muljet. Nii eelkirjeldatud rahasummade ülekandmise korraldamisel B I OÜ-le, A-

le ja OÜ-le L G ning vara nimetatud äriühingute arvelduskontol hoidmise ja sellega edasiste

tehingute tegemine s.o vara ülekandmise ja moondamise eesmärk oli varjata ja hoida

saladuses raha kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku. Arvestades asjaolu, et kuritegelik

raha paigutati majandustegevusse, jõudis raha legaalsesse majanduskäibesse ja kahjustas Eesti

finantssüsteemi.

7.8.1.2. T P

1619. Kokkuvõtlikult on T Pile etteheidetud isikute grupis rahapesu toimepanemist

ajavahemikul 01.06.2007 kuni 26.08.2015, mis seisnes Türgi ettevõttelt S D T Tur. San. ve T.

A.S., R S S.A., K OÜ, HTG I AS ning ja B M L G AS kontserniga seotud isikutelt saadud

altkäemaksu summade kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamises (süüdistuse

punktid 2.5, 2.5.1, 2.5.2, 2.5.2.1, 2.5.2.2, 2.5.2.3, 2.5.3, 2.5.3.1, 2.5.3.2, 2.5.4).

1620. T Pi ja A Ki ühise teoplaani järgi kasutati rahapesu toimepanemiseks järgmisi T Piga

ning A Kiga seotud äriühinguid: Hongkongis R, Hollandis AB P. ja B I OÜ.

1621. T Pi ja A Ki rahapesu episoodide kirjeldustes on 2007 kuni 2015 aastani toimunud

altkäemaksu võtmine. Altkäemaksu võeti K OÜ, E T AS, HTG I AS, S D T Tur. San. ve T.

A.S. ja R S S.A. esindajatelt.

1622. Kõikide ebaõiguskokkulepete sisu seisneb süüdistuse kohaselt selles, et vastavalt S H,

annab M Ple ja A Kile, ning E S, ÜR ja T P annavad A Kile ja AKle vara selle eest, et

vastavalt M P, AK ja A K kasutaksid oma ametiseisundit ühiselt ja kooskõlastatud nii

kooskõlas seadusega ja AS Tallinna Sadam kehtivate eeskirjadega, kuid vajadusel eiraksid nii

seaduse kui AS-s Tallinna Sadam kehtivate eeskirjade nõudeid kui see on vajalik K OÜ, E T

AS, HTG I AS, S D T Tur. San. ve T. A.S. ja R S S.A huvide tagamiseks.

1623. Süüdistuses kirjeldatakse ajavahemikul 2007 kuni 2012 K OÜ poolt altkäemaksu

andmine A Kile ja M Ple. Altkäemaksu anti 01.06.2007 K OÜ ja B I OÜ vahel sõlmitud

näiliku rendilepingu kaudu, tasudes kokku 209 989.89 eurot, millest 44129.84 eurot kanti M

Ple. A Ki ja M P vastusooritused seisnes süüdistuses märgitud lepingute ja muudatuste

läbirääkimistel ja sõlmimisel.

1624. Seejärel, ajavahemikul 2008 kuni 2015 HTG I AS esindajalt A Kile ja AKle

altkäemaksu andmine, vastavalt 02.03.2009 B I OÜ ja HTG I AS vahel sõlmitud näiliku

lepingu kaudu. E S on andnud ning A K ja AK on võtnud T Pi kaasabil altkäemaksu kokku

summas 295 016.23 eurot, millisest A Ki osa jäi B I OÜ arvelduskontole ning AK osa kandis

T P B I OÜ ja A OÜ ning hiljem B I OÜ ja L G OÜ vahel sõlmitud näilike lepingute kaudu

AKle. Etteheide kattub AK süüdistuse kirjeldusega.

1625. Seejärel, ajavahemikul 2008 kuni 2015 ÜRilt ja T Plt altkäemaksu andmine, vastavalt B

I OÜ ja E T AS vahel sõlmitud näilike lepingute (rendileping nr BO-EST 0109/2009,

rendileping nr BO-EST 0210/2009, üürileping nr 2012-1) kaudu. ÜR ja T P on andnud ning A

K ja AK on võtnud T Pi kaasabil altkäemaksu kokku summas 219 543.19 eurot, millisest A Ki

osa jäi B I OÜ arvelduskontole ning AK osa kandis T P B I OÜ ja A OÜ ning hiljem B I OÜ

ja L G OÜ vahel sõlmitud näilike lepingute kaudu AKle. Etteheide kattub AK süüdistuse

kirjeldusega.

1626. Seejärel, ajavahemikul 2014 kuni 2015 Poola ettevõtte R S S.A. esindajalt A Kile

altkäemaksu andmine, vastavalt laevatehase ja R vahel sõlmitud näiliku maaklerlepingu

kaudu. A K nõustus ajavahemikul 08.12.2014 kuni 26.08.2015 vastu võtma ja võttis vastu

Poola ettevõtte R S S.A. esindajalt JPlt altkäemaksu kokku summas 378 000 eurot, mis kanti

vastavalt kokkuleppele R arvelduskontole.

1627. Seejärel, ajavahemikul 2014 kuni 2015 Türgi ettevõtte S D T Tur. San. ve T. A.S.

esindajalt A Kile altkäemaksu andmine, vastavalt laevatehase ja R vahel sõlmitud näiliku

maaklerlepingu kaudu. A K nõustus 26.08.2015 vastu võtma ja võttis vastu Türgi ettevõtte S

D T Tur. San. ve T. A.S. esindajalt S A Tlt altkäemaksu kokku summas 1 148 670.56 eurot,

mis kanti vastavalt kokkuleppele R arvelduskontole.

1628. Ajavahemikul 2014-2015 sõlmis T P, kui R esindaja, A Kiga kokkuleppel ning A Ki

poolt saadud juhiste järgi R nimelt tegelikkusele mittevastavaid lepinguid Türgi ettevõttega S

D T Tur. San. ve T. A.S. ning Poola ettevõttega R S S.A., esitas sõlmitud lepingute alusel

arveid, mille alusel S D T Tur. San. ve T. A.S. ja R S S.A. kandsid raha R arvelduskontole.

Näiliselt jäeti mulje, et tegemist oli R varaga, mis oli laekunud R majandustegevuse käigus.

Kuritegelikul teel saadud raha hoiti R arvelduskontol ning seejärel kanti osa sellest edasi otse

B I OÜ arvelduskontole ning osa läbi Hollandi ettevõtte AB P I B.V. arvelduskonto

eesmärgiga varjata ja hoida saladuses kuritegelikul teel saadud raha päritolu ja selle seost A

Kiga.

1629. Peale seda kui A Kile altkäemaksuna mõeldud kuriteo tulemusena saadud rahasummad

olid kantud B I OÜ arvelduskontole hoiti neid kui vara, mis oleks justkui laekunud legaalse

majandustegevuse tulemusel. B I OÜ arvelduskontol hoiti kuritegelikul teel saadud raha,

kasutati seda B I OÜ poolt teostatavas majandustegevuses, mille eesmärk oli tõsta B I OÜ osa

väärtust ning samuti kasutati A Kiga seotud kulutuste katteks.

1630. Edasiselt kirjeldab süüdistus A Ki poolt vastuvõetud altkäemaksusummade ülekandmist

R arvelduskontole ning selle edasikandmine OÜ B I arvelduskontole, selgitades, et A K

nõustus ajavahemikul 24.11.2014 kuni 26.08.2015 vastu võtma ja võttis vastu Türgi ettevõtte

S D T Tur. San. ve T. A.S. esindajalt S A Tlt altkäemaksu kokku summas 1 148 670,56 eurot,

mis kanti vastavalt kokkuleppele R arvelduskontole nr XXX. samuti, et A K nõustus

ajavahemikul 08.12.2014 kuni 26.08.2015 vastu võtma ja võttis vastu Poola ettevõtte R S S.A.

esindajalt JPlt altkäemaksu kokku summas 378 000 eurot, mis kanti vastavalt kokkuleppele R

arvelduskontole nr XXX.

1631. Käesolevas osas kattub süüdistus altkäemaksu osaga. Süüdistus kajastab süüdistus A

Kile lubatud altkäemaksu summade üleandmiseks R ja Poola ning Türgi laevatehaste vahel

sõlmitud näilikke maaklerlepinguid, milliste alusel kandsid mõlemad laevatehased R

arvelduskontole raha. Ülekannete teostamiseks lasi T P koostada raamatupidajal näilikud

arved. Süüdistus kirjeldab seejärel arvete koostamise ja ülekannete teostamise asjaolusid.

Samuti on äratoodud JP, A Ki ja T Pi vaheline suhtlus.

1632. R arvelduskontol raha hoidmine ja edasikandmine B I OÜ-sse osast nähtub süüdistuses

järgnev.

1633. Kokku laekus Türgi ja Poola laevaehitus ettevõtetelt A Kile mõeldud altkäemaksu R

arvelduskontole summas 1 526 670.56 eurot. Nimetatud summat hoidis T P vastavalt

kokkuleppele A Kiga R arvelduskontol kui äriühingu majandustegevusest tulnud raha, mille

eesmärk oli varjata vara kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku.

1634. A Kiga kokkuleppel kandis T P sellest 2015 suvel 441 425 eurot B I OÜ-sse.

1635. Kuritegelikul teel saadud vara tegeliku omaniku ja selle päritolu varjamine on toimunud

ülekannete kaudu R arvelduskontolt järgnevalt:

1636. -T Pi korraldamisel ja kooskõlastatult A Kiga tehti R arvelduskontolt 02.12.2014

ülekanne summas 50 000 eurot. Nimetatud ülekande põhjenduseks on T P 04.02.2015

vormistanud laenulepingu nr 2014/2, kuupäevaga 15.01.2014, mis on allkirjastatud T. Pi ja E.

Le poolt. 15.01.2014 kuupäevaga laenulepingus on kirjas, et laenusummaks on 40 000 eurot,

laenuintress on 10 000 eurot ja laenu esimene osa summas 35 000 eurot makstakse S P P

arvelduskontole ja teine osa summas 5000 eurot tuleb kanda hiljemalt 30.04.2014 Hollandi

transpordifirmale. Eeltoodud laenuleping on koostatud selliselt, et R oleks kohustus kanda üle

just 50 000 eurot B I arvelduskontole. Eeltoodud ülekannet ning vormistatud lepinguid

kasutati selleks, et luua alus kuritegelikul teel saadud raha ülekandmiseks ja muundada see

legaalseks varaks.

1637. 13.01.2015 kanti R arvelduskontolt üle summa 32 000 eurot OÜ B I arvelduskontole T

Pi korraldusel kooskõlastatult A Kiga. Selleks oli 09.01.2015 OÜ B I juhatuse liikme T Pi ja R

esindaja E L vahel vormistatud laenuleping, mille kohaselt R laenab OÜ-le B I 32 000 eurot.

Laenu tagastamise tähtajaks oli 30.06.2016. 29.05.2015 vormistasid OÜ B I juhatuse liige T P

ja R esindajana E L laenulepingu lisa, millega suurendati laenusummat 88 000 euro võrra ning

kogu laenusummaks sai olema 120 000 eurot. Seejärel on kantud 01.06.2015 üle 10 980 eurot

ning 08.06.2015 ja 09.06.2015 kummalgi juhul 11 000 eurot. Eeltoodud ülekandeid ning

vormistatud lepinguid kasutati selleks, et luua alus kuritegelikul teel saadud raha

ülekandmiseks ja muundada see legaalseks varaks. Tegelikkuses nimetatud äriühingute vahel

majanduslikud suhted puudusid ning laenulepingut kasutati üksnes selleks, et anda näiliselt

ülekannetele majanduslik sisu.

1638. Järgnevalt on B I arvelduskontole laekunud summad R kuupäevadel 12.06. 2015,

15.06.2015, 26.06.2015, mis on pangakonto kohaselt seotud B R osade müügiga. OÜ B I on

alates 03.03.2006 ettevõtte OÜ B R (äriregistri kood XXX) üks osanikest. T P korraldas

01.06.2015 OÜ B I kuuluva OÜ B R osade osalise müügi temaga seotud Hollandi ettevõttele

AB P I B.V. Osade müügi eest tasumiseks korraldas T P R arvelduskontolt rahade

ülekandmise AB Plus I B.V. Eestis SEB Pangas asuvale arvelduskontole. Selleks sõlmisid R

(esindas E L) ja AB Plus I B.V (esindas T P) 01.06.2015 laenulepingu, mille kohaselt R annab

AB P I B.V. laenu summas 330 000 eurot. Kuna AB P I B.V. SEB Pangas arvelduskonto

tegemine venis, siis sõlmitakse 08.06.2015 laenulepingule lisa R (esindas E L) ja AB P I B.V

(esindas T P) vahel, mille kohaselt on AB P I B.V. sõlminud 01.06.2015 OÜ-ga B I OÜ B R

osade müügilepingu ning vastavalt sellele peab R kandma laenu summas kuni 326 464 eurot

otse OÜ B I arvelduskontole. Vastavalt laenulepingu lisale teeb T P R arvelduskontolt

ülekanded kokku summas 159 980.50 eurot järgnevalt: 12.06.2015 summas 59 980.50 eurot

selgitusega „B share agreement notar register nr.XX, payment from AB P I B.V“, 15.06.2015

summas 50 000 eurot selgitusega „B share agreement notar J H reg. nr.XX, payment from AB

P I B.V „ ja 25.06.2015 summas 50 000 eurot selgitusega „B share agreement notar J H reg.

nr. XXX, payment from AB P I B.V“.

1639. Järgnevalt teeb T P R arvelduskontolt raha ülekandmine B I OÜ arvelduskontole läbi

AB P I B.V., mille arvelduskonto SEB Pangas avati 12.06.2015. Seejärel kannab T P R

arvelduskontolt 25.06.2015 summas 50 000 eurot ja 30.06.2015 summas 50 000 eurot

Hollandi ettevõtte AB P I B.V. SEB Pangas asuvale arvelduskontole, millest 95 000 eurot

kannab T P OÜ B I arvelduskontole selgitusega „OÜ B R share Sales Agreement, J H Notary

reg.nr.XXX“. R arvelduskontolt kannab T P 06.07.2015 summas 69 980.50 eurot Hollandi

ettevõtte AB P I B.V. Eestis SEB Pangas asuvale arvelduskontole, peale mida tehakse kohe

ülekanne summas 71 464 eurot OÜ B I arvelduskontole selgitusega „OÜ B R share Sales

Agreement , J H Notary reg.nr.XXX, finaal payment“. Seejärel on AB Plus I võõrandanud osa

tagasi OÜ-le B I äriregistri andmetel 17.12.2015. Järelikult korraldas T P kokkuleppel A Kiga

lepingute vormistamise, mille kohaselt OÜ B I võõrandab OÜ B R osad ning tekib alus

eelnimetatud lepingute alusel raha ülekanneteks. Lepingud oli vormistatud erinevate T Piga

seotud äriühingute vahel ning sisuliselt toimus raha ülekandmine ühe temaga seotud äriühingu

arvelduskontolt teisele. Nimetatud lepingute tegelikuks eesmärgiks on anda majanduslik sisu

ülekannetele, mille alusel laekus raha R arvelduskontolt B I arvelduskontole nii vahetult kui

läbi AB P I B.V. kuigi tegelikkuses majanduslikud suhted nimetatud äriühingute vahel

puudusid.

1640. R arvelduskontolt nr XXX kandis T P OÜ B I arvelduskontole 274 961 eurot. R

arvelduskontolt nr XXX kandis T P 25.06.2015, 30.06.2015, 06.07.2015, 28.07.2015 AB P I

Eestis AS-is SEB Pank asuvale arvelduskontole XXX kokku 179 961 eurot ning sellest on

edasi kantud 166 464 eurot B I OÜ pangakontole. Eelpool kirjeldatud ülekannetega jäeti

näiliselt mulje, et tegemist oli OÜ B I varaga, mis oli laekunud OÜ B I majandustegevuse

käigus. R-st ja AB Plus I B.V. laekunud kuritegelikul teel saadud raha hoiti B I OÜ

arvelduskontol eesmärgiga varjata kuritegelikul teel saadud raha päritolu ja selle seost A Kiga.

1641. T Pi ja A Ki ühise teoplaani alusel mõeldi välja skeem, kuidas korraldada K poolt

altkäemaksuks mõeldud summade ülekandmine B I OÜ-sse ning nendega edasiste toimingute

tegemine. Seejuures andis A K T Pile teada, milline osa on mõeldud altkäemaksuna talle ja

milline M Ple.

1642. Käesolevas osas kirjeldab süüdistus näiliku lepingu alusel arvete esitamist ja makseid K

OÜ-lt B I OÜ-le.

1643. K OÜ on alates 02.07.2007 kuni 29.11.2012 maksnud OÜ B I arvelduskontole

altkäemaksu kokku summas 209 989.89 eurot, mida hoiti B I OÜ arvelduskontol kui näiliselt

äriühingu seaduslikust äritegevusest tulnud raha, millega varjati raha päritolu ja tegelikku

omaniku. B I OÜ-l arveldus arvel nimetatud summa hoidmine ja edasiste toimingute tegemine

toimus T Pi ja A Ki kokkuleppel.

1644. Seejärel on osa rahast, mis oli mõeldud altkäemaksuks M Ple ajavahemikul 09.06.2008

kuni 09.10.2012 kantud T P isiklikule arvelduskontole selgitusega dividendid ja omaniku laen

ning seejärel edasi M P arvelduskontole selgitusega laen summas 44 129.84 eurot,

tegelikkuses M P ja T Pi vahel laenusuhted puudusid. A Kile altkäemaksuks mõeldud summat

165 860.05 eurot hoiti B I OÜ kontol kui äriühingu seaduslikust majandustegevusest tulnud

vara.

1645. Edasi märgib süüdistus, et A K koos AKga nõustusid ajavahemikul 23.02.2009 kuni

26.08.2015 vastu võtma ja võtsid vastu E Selt ning ÜRilt ning T Plt altkäemaksu kokku

summas 514 559.42 eurot, mis kanti B I OÜ arvelduskontole. Käesolevas osas kirjeldab

süüdistus näilike lepingute alusel arvete esitamist ja tasumist B I OÜ ja HTG I AS ning E T

AS, kuid ka B I OÜ ning A OÜ ja L G OÜ vahel.

1646. Ajavahemikul 2007 kuni 26.08.2015 laekunud B I OÜ arvelduskontole A Kile mõeldud

kuritegelikku teel saadud vara kokku summas 864 564.76 eurot.

1647. Kokkuvõtlikult järeldab prokuratuur, et nii A Ki kui T Pi teod vastasid rahapesu

definitsioonidele, sest nende tegevused olid kantud eesmärgist varjata kuritegelikud saadud

vara päritolu ja tegelikku omanikku ning moondada, hoida, kasutada ja ülekanda

kuritegelikku raha, näidates seda kui legaalsest majandustegevuses laekunud summasid

nendega teostatud tehinguid.

1648. B I OÜ arvelduskontole hoiti ajavahemikul 2007-2015 altkäemaksuna saadud

summasid kui vara, mis oleks justkui laekunud legaalse majandustegevuse tulemusel. B I OÜ

arvelduskontol hoidmine toimus T Pi panusel, kes sai käsutada ja kasutada B I arvelduskontot

ning jagada korraldusi toimingute tegemiseks vastavalt A Kilt saadud juhistele. T P

kooskõlastas oma tegevused A Kiga, kes osales ühise teoplaani väljatöötamisel.

a) Kuritegelikul teel saadud vara, mis oli laekunud B I OÜ kontole, kasutati XXX

kinnistu ning seal paiknevate hoonete parendamiseks. A K osales varjatult B I OU

rahastamises ning tema vara oli varjatult paigutatud eelnimetatud kinnistu soetamisse.

Järelikult paigutades A Kile altkäemaksuna laekunud vara eelnimetatud kinnistusse,

siis kasvasid ka A Ki varad. . Selliselt 06.06.2007 soetati OÜ B I nimele kinnistu XXX

soetusmaksumusega 57 520.48 eurot. Nimetatud tehingu allkirjastas B I OÜ nimelt T

P. Ajavahemikul 2014 kuni 2015 T P ja A K renoveerisid kinnistul asuva hoone ning

ehitasid sinna külalistemaja ja restorani. Hoone renoveerimist organiseeris, kontrollis

ja korraldas A K ning edastas hoone renoveerimise käigus tekkinud arved T Pile, kes

korraldas OÜ B I arvelduskontolt arvete maksmise. Raamatupidamise andmetel on

OÜ B I maksnud hoone renoveerimiseks ajavahemikul 2007 kuni 2015 arveid kokku

summas 328 134.84 eurot. Eelkirjeldatud tegevuse kaudu toimus kuritegelikul teel

saadud vara muundamine ja hoidmine.

1649. Lisaks on B I OÜ arvelduskontole A Ki kuriteo tulemusel laekunud raha kasutatud A Ki

kulutuste katteks järgmiselt.

b) 30.04.2007 osteti OÜ B I nimele mootorpaat Aquador 23HT registreerimismärgiga

VLA-955 summaga 1 100 000 krooni (70 302.81 eurot). Nimetatud mootorpaadi

ainukeseks volitatud kasutajaks alates 15.06.2007 oli märgitud A K, kes kasutas

mootorpaati kuni 01.05.2013.A K arvelduskontolt ei nähtu, et ta oleks mootorpaadi

kasutamise eest tasunud. Ajavahemikul oli 24.10.2007 kuni aprill 2013 LS esitatud

arveid summas kokku summas 8 737,33 eurot Aquador 23HT registreerimismärgiga

VLA-955 hoidmiskulude tasumiseks. Eeltoodud arved oli tasutud OÜ B I

arvelduskontolt. 01.05.2013 sõlmisid A K ja OÜ B I mootorpaadi ostumüügi lepingu,

mille kohaselt maksis A K mootorpaadi eest 24 960 eurot, mille tasus A K oma

isiklikult arvelduskontolt 03.05.2013. Mootorpaadi hind 24 960 eurot oli alla

turuväärtuse.

c) 15.03.2006 osteti OÜ B I nimele kaks ATV-d: Bombardier Outlander 400 HO

registreerimismärgiga XXX ja Bombardier Outlander Max 400 HO

registreerimismärgiga XXX Alginnaga kokku 132 000 krooni (16 872.70 eurot, so

8436.35 eurot tükk).Alates 11.05.2006 kuni 26.08.2015 aastast olid nimetatud ATV-d

kasutajad A K, M K ja T P. A K ega M K nimetatud raastraktorite kasutamise eest tasu

ei ole maksnud.

1650. A K on seega osalenud rahapesu toimepanemises ühiselt ja kooskõlastatult T Piga

seeläbi, et R kontol hoiti raha summas 1 526 670.56 eurot, millest 441 425 eurot kanti OÜ-sse

B I edasi nii vahetult kui AB P I kaudu. B I OÜ-le laekusid veel kuritegelikul teel saadud

varad näiliste tehingute alusel HTG I AS-st ja E T kokku summas 514 559.42 eurot, mille osas

toimus ühise teoplaani väljamõtlemine T Pi, A Ki ja AK poolt. Lisaks laekusid B I OÜ-sse K

OÜ-st ülekantud summad kokku 165 860.05 eurot, mille tegeliku omaniku ja päritolu

varjamine toimus A Ki ja T Pi ühise teoplaani alusel. Eelpool kirjeldatud viisil kuritegelikul

teel saadud raha hoidmise, ülekandmise, muundamise ja kasutamise kasutades selleks B I OÜ

AB P I ning R arvelduskontosid distantseeris A K end altkäemaksu saamisest ning seejuures

püüti vormistatud lepingute ja arvete alusel jätta muljet nagu oleks tegemist äriühingute

majandustegevuse tulemusel saadud varaga. A Ki poolt kuritegelikul teel saadud vara

ülekandmise, moondamise, hoidmise ja kasutamise eesmärgiks oli varjata raha tegelikku

päritolu ja omanikku. Arvestades asjaolu, et kuritegelik raha paigutati majandustegevusse,

jõudis raha legaalsesse majanduskäibesse ja kahjustas Eesti finantssüsteemi.

7.8.2. Süüdistuse kokkuvõte

1651. Süüdistuse kohaselt loeb prokuratuur seega eelkuritegudeks AK poolt AS D-lt pistise

vastuvõtmisega nõustumise, T Pi poolt K OÜ ja laevatehaste episoodides altkäemaksu

andmisele ja võtmisele kaasaaitamise ning HTG I AS ja E T AS episoodides AK poolt

altkäemaksu vastuvõtmisega nõustumise ja T Pi poolt altkäemaksu andmisele ja võtmisele

kaasaaitamise.

1652. Süüdistuses sisustatakse rahapesu alguseks altkäemaksusummade ülekandmist näilike

tehingute alusel vastavalt eelkuritegudele:

a) AS D ülekandeid A OÜ arvelduskontole;

b) K OÜ ülekanded B I OÜ arvelduskontole;

c) HTG I AS ülekanded B I OÜ arvelduskontole;

d) E T AS ülekanded B I OÜ arvelduskontole;

e) S D T T San. ve T. A.S ülekanded R arvelduskontole;

f)

R S S.A ülekanded R arvelduskontole.

1653. Süüdistuse kohaselt heidetakse rahapesu osas ette esmalt altkäemaksuna ülekantud raha

hoidmist AS D puhul A OÜ, K, HTG I AS ja E T AS puhul B I OÜ ja parvlaevade episoodi

puhul R arvelduskontodel, kui näiliselt äriühingu seaduslikust äritegevusest tulnud raha,

varjates sellega raha tegelikku päritolu.

1654. Järgnevalt heidab rahapesu osas prokuratuur ette seda, et altkäemaksuna saadud rahaga

tehti erinevaid toiminguid (koosseisualternatiivide mõttes muundamine ja ülekandmine). AS

D osas kanti raha AKga seotud A OÜ arvelduskontole, milliselt teostati toiminguid vastavalt

AK korraldustele. A Kile mõeldud rahaga teostati tema korraldusel toiminguid B I OÜ kaudu.

HTG I AS ja E T AS episoodides kanti AK osa T Pi poolt edasi vastavalt A OÜ ja L G OÜ

arvelduskontodele, samuti näilike tehingute alusel. M P osa kandis T P esmalt enda isiklikule

arvelduskontole ja seejärel sealt edasi M P arvelduskontole.

1655. A Ki etteheite osas on eraldi välja toodud, et kuritegelikul teel saadud vara, mis oli

laekunud B I OÜ kontole, kasutati XXX kinnistu ning seal paiknevate hoonete

parendamiseks. Raamatupidamise andmetel on OÜ B I maksnud hoone renoveerimiseks

ajavahemikul 2007 kuni 2015 arveid kokku summas 328 134.84 eurot. Lisaks on ostetud OÜ

B I nimele mootorpaat Aquador 23HT ja kaks ATV-d. Eelkirjeldatud tegevuse kaudu toimus

kuritegelikul teel saadud vara muundamine ja hoidmine. AK puhul on väljatoodud terve rida

erinevaid kulutusi, mida AK või tema lähedaste tarbeks A OÜ jt AKga seotud äriühingute

poolt kanti.

1656. Lisaks raha hoidmisele heidetakse süüdistatavatele ette ka teisi rahapesu

koosseisualternatiive, nagu ülekandmine, muundamine ja kasutamine. Eelkuritegude nr 5 ja 6

(laevatehased) mõttes loeb prokuratuur teiste koosseisualternatiivide alguseks R

arvelduskontolt raha edasikandmist B I OÜ-sse. Raha ülekandmine B I OÜ-sse toimus nii

vahetult kui ka läbi äriühingu AB P I B.V kaudu.

7.8.3. Eelkuriteod

7.8.3.1. AS D

1657. Kuivõrd lepingulised suhted AS-ga D kujunesid AS-l Tallinna Sadam juba enne

süüdistuses kajastatud ebaõiguskokkuleppe algust, nende puhul etteheited ja seosed

süüdistusega puuduvad, ei pea kohus nende kõigi kajastamist asjakohaseks. Samuti ei ole

etteheidet lepingulistes rikkumistes ega vaidlust lepingute olemasolus/sõlmimises. 06.04.2005

on sõlmitud süüdistuse objektiks olev kolmepoolne kokkulepe (T 11 lk 78-84, lisad T 11 lk

94- 128). AK on allkirjastanud AS-le D adresseeritud kirjad AS Tallinna Sadam poolt ehituse

maksumuse tasumisega seoses (T 11 lk 85-93).

1658. Pistise etteheite osas peab kohus oluliseks kahte asjaolu. Esmalt algasid maksed AS-st

D A OÜ-sse 2002 aastal (T 15 lk 132- 134) ehk ajal kui AK ei olnud veel AS Tallinna Sadam

juhatuse liige.

1659. Teiseks, süüdistusest nähtuvalt võeti D AS laienemisega seonduv põhimõtteline otsus

AS Tallinna Sadam nõukogu poolt vastu 2004 ehk enne süüdistuses kajastatud väidetava

ebaõiguskokkuleppe sõlmimist. Tehing otsustati kinnitada nii 12.11.2004 kui ka 11.03.2005

nõukogu otsusega (T 11 lk 18-26, lisad lk 27-74).

1660. Ainuüksi süüdistuse enda tekstist nähtuvalt on edasised juhatuse liikmete, sh AK poolt,

allkirjastatud lepingud sõlmitud kooskõlas nõukogu otsustustega.

1661. E R ja M S ütlustest nähtuvalt valmistas materjalid ette kliendihaldur ning juhatuse liige

kandis need nõukogule ette (K 37 lk 177-177pö, K 27 lk 184pö).

1662. Vaidlus puudub selles, et AS-ga D sõlmitud lepinguid peab prokuratuur seaduslikeks

(pistis). M S on kinnitanud, et sadama laienemise mõistes olid lepingud kasumlikud ja

vajalikud ka AS- le Tallinna Sadam (K 37 lk 178pö ja 179). M S ja E R, ütlustest ei nähtu

asjaolusid, mis viitaksid AK ja AS D esindaja V V vahel ebaõiguskokkuleppele või AK poolt

AS D huvide eelistamisele.

1663. Äriregistri väljatrükist AS D nähtub V V juhatuse liikmeks olemine (T 1 lk 197). V V ja

AS Tallinna Sadam tolleaegne teine juhatuse liige M T ei ole kohtus tunnistajatena ütlusi

andnud.

1664. Tunnistaja A U teadmiste kohaselt AS- s D Muuga territooriumil 02.01.2005 lepingus nr

60705 märgitud töid teostatud ei ole. (K 9 lk 173-176). Tunnistaja A T selgitab, et on

02.01.2006 lepingu allkirjastanud volituse alusel ajal, kui tema ise veel GT ei töötanud.

Taolisi töid tema teada osutatud ei ole (K 9 lk 193 pöördel – 195).

1665. Kaitsja sõnul aitas AK AS- l D vaguneid saada ning tema töö tasustati, viidates, et

sellest tulenevad ka ülekanded. Kuivõrd AK on keeldunud ütluste andmisest, jätab kohus

kaitsja taolise avalduse kõrvale, tegemist ei ole süüdistatava ütlusega, mida kohus peab tõeks

või valeks lugema.

1666. Samasuguse teguviisi osas on tunnistajad ütlusi andnud. Nimelt selle kohta, et samal

ajal kui AK ER AS-s töötas, aitas ta teistel äriühingutel tasu eest vaguneid saada, on tõendatud

tunnistajate A L ja H H ütlustega (H H ütlused – K 45 lk 208; A L ütlused – K 45 lk 229-

230pö). A L kinnituse kohaselt AK osalus varjati, kuna taolisele AK poolsele kõrvaltulu

teenimisele oleks raudteesektoris halva pilguga vaadatud (K 45 lk 229pö-230).

1667. AS Tallinna Sadam ja D AS vahelised lepingulised suhted, kuid ka AK ja V V suhtlus,

nt kirjavahetus seoses lepingu täitmise jm küsimustega on tõendatud (T 14 lk 48-54, lisad lk

55-199, T 15 lk 1-25, lk T 15 lk 58-61, 68- 70). Kirjavahetusest ei tulene asjaolusid, mis

viitaksid ebaõiguskokkuleppele.

1668. 02.01.2006 on sõlmitud töövõtuleping AS D ja A OÜ vahel (T 11 lk 153- 154). Vaidlus

puudub selles, et K Ti A OÜ nimelt D AS-ga lepingu vormistas ning ajavahemikul 2005-2008

arved esitas (T 56 lk 1-202, T 57 lk 1-209, T 58 lk 1-199, T 59 lk 1-31). Arved ja aktid on

koostanud K T (T 11 lk 130-131, lisad lk 132-201, T 12 lk 1-12). Vaidlus puudub selles, et A

OÜ on esitanud arveid D AS-le ja nende alusel on tasutud (T 12 lk 90-98, T 15 lk 132-172).

1669. AS D ja L W R AS äriregistri väljatrükid tõendavad nende äriühingute tegevusalasid,

majandusaasta aruannete infot ning äriühinguga seotud isikuid (T 1 lk 193-199, T 12 lk 99-

105). AS D ning V R AS-iga (nüüd Leonhard W R AS) omasid lepingulisi suhteid aastast

2008.

1670. Tehnilise Järelevalve Ameti 24.10.2016 vastus Kaitsepolitseiameti järelpärimisele-

tõendab, et A OÜ-le ei ole väljastatud raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba (T

12 lk 81-83). Samuti, GT OÜ ei ole ajavahemikul 2005-2008 A OÜ-le teenuseid osutanud (T

12 lk 86-89).

1671. Seega on kohus tuvastanud, et AS Tallinna Sadam ja AS D ning AS D ja A OÜ vahel

eksisteerisid lepingulised suhted, et A OÜ arvete alusel on AS D aastast 2002 tasunud A OÜ

arvelduskontole makseid. Samal ajal tegelikkuses teenust osutatud ei ole, mistõttu on tegemist

varjatud tehingutega.

1672. Kohus ei ole tuvastanud, mis asjaoludel need maksed on teostatud ega nähtu

süüdistusest ega süüdistuskõnest, mis asjaoludel on ebaõiguskokkuleppe alguseks loetud 2005

aastat, kui maksed algasid 2002 aastast. Kaitsja on loonud versiooni, et ka käesoleval juhul,

võis AK saada AS-st D ebaseaduslikku tulu, mis ei olnud aga seotud tema töötamisega AS-s

Tallinna Sadam. Kohus ei pea seda täiesti ebausutavaks, arvestades, et maksed algasid 2002

aastast, kui AK töötas ER.

1673. Objektiivsed tõendid selle kohta, et ebaõiguskokkulepe AK poolt AS-s Tallinna Sadam

AS D huvide eelistamiseks 2005st aastast sõlmitud oleks, puuduvad. Mis asjaoludel on

maksed teostatud juba 2002 aastast, ei ole teada. Seost AK poolt lepingute

sõlmimise/pikendamise ja makstud tasude vahel ei ole tuvastatud. Seega ei ole tuvastatud,

mille eest on AK AS-st D läbi A OÜ tasu saanud. Kas tegemist on olnud pistisega seoses tema

tööga AS Tallinna Sadam juhatuses või kaitseversiooni kohaselt tekitatud kahtlusega

vagunitega seonduva tasuga, ei ole teada. Kuivõrd teada ei ole ka ebaõiguskokkuleppe täpne

sisu, selle sõlmimise aeg ning muud asjaolud, siis tuleb kohtul möönda, et esinevad kahtlused,

mis ei ole kõrvaldatud, mistõttu tõlgendab kohus esinevad kahtlused süüdistatava kasuks.

1674. Kuigi antud juhul on äratuntav sama muster, ehk AS Tallinna Sadam juhatuse liige AK

saab läbi A OÜ AS-st D raha ning ülekanded on teostatud näilike tehingute alusel, ei saa

siinkohal samal tasemel sarnast teguviisi jaatada. Eelkõige just ülekannete algusega seoses

juba 2002 aastast, kui AK veel ei töötanud AS-s Tallinna Sadam. Sellest tulenevalt ei saa

kohus antud ülekandeid seostada ainult AK töötamisega AS-s Tallinna Sadam, mis on

võimalik eelnevalt kajastatud episoodide puhul ning kohus ei saa antud episoodis modus

operandile toetuda.

1675. Eelneva alusel leiab kohus, et süüdistuses kirjeldatud tegu- AK poolt pistise võtmine

AS-lt D ei ole asetleidnud.

7.8.3.2. K OÜ, HTG I AS, E T AS

1676. Estatud süüdistusest tuleneb, et AKle on eelkuritegudena etteheidetud altkäemaksu

võtmised HTG I AS-lt ning ÜRilt ja T Plt ning T Pile eelnevale ja K OÜ-lt A Ki altkäemaksu

andmisele ja võtmisele kaasaaitamisteod.

1677. Eelkuritegudena (2, 3, 4) ja rahapesu varjamise, moondamise jm teguviisidena

kajastatud tegevuste tõendatust on kohus eelnevalt ammendavalt analüüsinud K OÜ, HTG I

AS, ÜRi ning T P altkäemaksu edasiandmise ja vastuvõtmise osade juures (p 7.1.4-7.1.6;

7.2.3-7.2.6; 7.3.3-7.3.4), mistõttu kohus antud osa ei korda.

1678. Kohus leidis, et on tuvastatud, et K OÜ, HTG I AS ja E T AS tegid vastavalt T Pi ja B I

OÜ-ga sõlmitud tegelikkusele mittevastavate lepingute alusel ülekanded B I OÜ-sse, T Pi

esitatud tegelikkusele mittevastavate arvete alusel. Samuti tegi T P B I OÜ arvelt K Ti poolt

tegelikkusele mittevastavate arvete ja lepingute alusel A OÜ ja L G OÜ-ga ülekanded A OÜ ja

L G OÜ-sse.

7.8.3.3. Parvlaevade episoodid

1679. Estatud süüdistusest tuleneb, et A Kile on eelkuritegudena etteheidetud altkäemaksu

võtmised Türgi ja Poola laevatehastelt ning T Pile altkäemaksu andmisele ja võtmisele

kaasaaitamisteod.

1680. Eelkuritegudena (5 ja 6) ja rahapesu varjamise, moondamise jm teguviisidena

kajastatud tegevuste tõendatust on kohus eelnevalt ammendavalt analüüsinud parvlaevade

episoodis altkäemaksu edasiandmise ja vastuvõtmise osade juures (p 7.6.3-7.6.5), mistõttu

kohus antud osa ei korda.

1681. Antud alaosas kohus analüüsis lepinguni jõudmise, selle sõlmimise ja maaklerlepingu

näivuse asjaolusid põhjalikult ega hakka neid siinkohal kordama. Kohus käsitles vastavalt

süüdistusele toimunut kuni laevaehitus ettevõtete poolt raha ülekandmiseni ja nende

laekumiseni R arvelduskontole. Kohus tuvastas, et T P esitas R nimelt eelnevalt sõlmitud,

tegelikkusele mittevastavate maaklerlepingute alusel, arved Poola ja Türgi laevaehitus

ettevõtetele, kes arvete alusel ka tasusid.

1682. Rahapesu osas käsitleb kohus raha edasisi liikumisi R arvelduskontolt kuni B I OÜ-ni.

7.8.4. Rahapesu

1683. K OÜ, HTG I AS, E T AS episoodide juures on kohus analüüsinud T Pi näilike

lepingute sõlmimist, T Pi poolseid arvete esitamisi, ülekannetega seonduvaid rahade liikumisi

äriühingute arvelduskontodelt B I OÜ arvelduskontole, T Pi poolt ülekannete teostamist enda

ja M P arvelduskontodele ning A OÜ ja L G OÜ arvelduskontodele. Samuti A OÜ ja L G OÜ-

ga sõlmitud näilikke lepinguid, arvete esitamist. Samuti on kohus analüüsinud A Ki ja B I OÜ

seoseid ja kajastanud mh ATV-dega, kaatri ja Hiiumaa kinnistuga seonduva, kuid ka AK ja A

OÜ ning L G OÜ seosed (XX). Kohus jääb kõige eelnevalt väljendatu juurde.

7.8.4.1. Reisiparvalaevade episoodid

1684. Erinevat teistest süüdistuste osadest ei käsitle süüdistus kirjeldust altkäemaksu

summade jõudmisest A Kini (teistes episoodides on sarnane tegevus nagu rahapesu episoodis

kirjeldatud ka altkäemaksu süüdistuses), vaid on piirdutud tõdemusega, et „T Pi ja A Ki

vahelise kokkuleppe kohaselt toimub A Kile altkäemaksuks mõeldud summade edasine

ülekandmine ning nende kasutamine ja käsutamine vastavalt A Ki korraldustele T Pi poolt

ning samuti toimetati need summad osaliselt Eesti Vabariiki T Pi ja A Ki ühise tegutsemise

tulemisel“.

1685. Seega saab kohus aru, et altkäemaksu süüdistuses peab prokuratuur siiski üldistatult

raha jõudmist A Kini samuti läbi rahapesu episoodis märgitud tehingute ehk lõpliku

jõudmisena B I OÜ kaudu A Ki poolt lõpptarbimisse siin kirjeldatud viisidel.

1686. Siinkohal ei ole altkäemaksu vastuvõtmise mõistes kohtu hinnangul tähtsust, mil viisil

oli see raha jõudmine B I OÜ-sse vormistatud. Oluline on, et altkäemaksu summa ulatuses

(vähem, kui oli ülekantud altkäemaks, kuid mitte rohkem), millised tulenevad sõlmitud

maaklerlepingutest, on B I OÜ-sse ülekanded jõudnud. Seega olid need jõudnud A Ki

tegelikku valdusesse.

1687. Süüdistuse kohaselt laekus kokku Türgi ja Poola laevaehitus ettevõtetelt A Kile

mõeldud altkäemaksu R arvelduskontole summas 1 526 670.56 eurot. Nimetatud summat

hoidis T P vastavalt kokkuleppele A Kiga R arvelduskontol kui äriühingu majandustegevusest

tulnud raha, mille eesmärk oli varjata vara kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku.

1688. Rahapesu süüdistuse kohaselt tegi seejärel T P kokkuleppel A Kiga, kellega täpsustati

teoplaani aastal 2015, nimetatud vara osas ülekandeid, mille tulemusena:

a) kanti raha summas 441 425 eurot B I OÜ-sse. Raha ülekandmine B I OÜ-sse toimus

nii vahetult kui ka läbi äriühingu AB P I B.V.

b) 02.12.2014 ülekanne summas 50 000 eurot. Nimetatud ülekande põhjenduseks on T P

04.02.2015 vormistanud laenulepingu nr 2014/2, kuupäevaga 15.01.2014, mis on

allkirjastatud T. Pi ja E. Le poolt. 15.01.2014 kuupäevaga laenulepingus on kirjas, et

laenusummaks on 40 000 eurot, laenuintress on 10 000 eurot ja laenu esimene osa

summas 35 000 eurot makstakse SPP arvelduskontole ja teine osa summas 5000 eurot

tuleb kanda hiljemalt 30.04.2014 Hollandi transpordifirmale. Eeltoodud laenuleping

on koostatud selliselt, et R oleks kohustus kanda üle just 50 000 eurot B I

arvelduskontole.

c) 13.01.2015 kanti R arvelduskontolt üle summa 32 000 eurot OÜ B I arvelduskontole.

Selleks oli 09.01.2015 OÜ B I juhatuse liikme T Pi ja R esindaja E L vahel

vormistatud laenuleping, mille kohaselt R laenab OÜ-le B I 32 000 eurot. Laenu

tagastamise tähtajaks oli 30.06.2016. 29.05.2015 vormistasid OÜ B I juhatuse liige T

P ja R esindajana E L laenulepingu lisa, millega suurendati laenusummat 88 000 euro

võrra ning kogu laenusummaks sai olema 120 000 eurot. Seejärel on kantud

01.06.2015 üle 10 980 eurot ning 08.06.2015 ja 09.06.2015 kummalgi juhul 11 000

eurot.

d) Järgnevalt on B I arvelduskontole laekunud summad R kuupäevadel 12.06. 2015,

15.06.2015, 26.06.2015, mis on pangakonto kohaselt seotud B R osade müügiga. OÜ

B I on alates 03.03.2006 ettevõtte OÜ B R (äriregistri kood XXX) üks osanikest. T P

korraldas 01.06.2015 OÜ B I kuuluva OÜ B R osade osalise müügi temaga seotud

Hollandi ettevõttele AB P I B.V. Osade müügi eest tasumiseks korraldas T P R

arvelduskontolt rahade ülekandmise AB P I B.V. Eestis SEB Pangas asuvale

arvelduskontole. Selleks sõlmisid R (esindas E L) ja AB P I B.V (esindas T P)

01.06.2015 laenulepingu, mille kohaselt R annab AB P I B.V. laenu summas 330 000

eurot. Kuna AB P I B.V. SEB Pangas arvelduskonto tegemine venis, siis sõlmitakse

08.06.2015 laenulepingule lisa R (esindas E L) ja AB P I B.V (esindas T P) vahel,

mille kohaselt on AB P I B.V. sõlminud 01.06.2015 OÜ-ga B I OÜ B R osade

müügilepingu ning vastavalt sellele peab R kandma laenu summas kuni 326 464 eurot

otse OÜ B I arvelduskontole. Vastavalt laenulepingu lisale teeb T P R arvelduskontolt

ülekanded kokku summas 159 980.50 eurot järgnevalt: 12.06.2015 summas 59 980.50

eurot selgitusega „B share agreement notar register nr.1532, payment from AB P I

B.V“, 15.06.2015 summas 50 000 eurot selgitusega „B share agreement notar J H reg.

nr.XXX, payment from AB P I B.V „ ja 25.06.2015 summas 50 000 eurot selgitusega

„B share agreement notar J H reg. nr. XXX, payment from AB P I B.V“.

e) Järgnevalt teeb T P R arvelduskontolt raha ülekandmine B I OÜ arvelduskontole läbi

AB P I B.V., mille arvelduskonto SEB Pangas avati 12.06.2015. Seejärel kannab T P R

arvelduskontolt 25.06.2015 summas 50 000 eurot ja 30.06.2015 summas 50 000 eurot

Hollandi ettevõtte AB P I B.V. SEB Pangas asuvale arvelduskontole, millest 95 000

eurot kannab T P OÜ B I arvelduskontole selgitusega „OÜ B R share Sales

Agreement, J H Notary reg.nr.XXX“. R arvelduskontolt kannab T P 06.07.2015

summas 69 980.50 eurot Hollandi ettevõtte AB P I B.V. Eestis SEB Pangas asuvale

arvelduskontole, peale mida tehakse kohe ülekanne summas 71 464 eurot OÜ B I

arvelduskontole selgitusega „OÜ B R share Sales Agreement, J H Notary reg.nr.XXX,

finaal payment“. Seejärel on AB P I võõrandanud osa tagasi OÜ-le B I äriregistri

andmetel 17.12.2015. Järelikult korraldas T P kokkuleppel A Kiga lepingute

vormistamise, mille kohaselt OÜ B I võõrandab OÜ B R osad ning tekib alus

eelnimetatud lepingute alusel raha ülekanneteks. Lepingud oli vormistatud erinevate T

Piga seotud äriühingute vahel ning sisuliselt toimus raha ülekandmine ühe temaga

seotud äriühingu arvelduskontolt teisele. Nimetatud lepingute tegelikuks eesmärgiks

on anda majanduslik sisu ülekannetele, mille alusel laekus raha R arvelduskontolt B I

arvelduskontole nii vahetult kui läbi AB P I B.V. kuigi tegelikkuses majanduslikud

suhted nimetatud äriühingute vahel puudusid.

1689. R arvelduskontolt nr XXX kandis T P süüdistuse kohaselt OÜ B I arvelduskontole 274

961 eurot. R arvelduskontolt nr XXX8 kandis T P 25.06.2015, 30.06.2015, 06.07.2015,

28.07.2015 AB P I Eestis AS-is SEB Pank asuvale arvelduskontole XXX kokku 179 961 eurot

ning sellest on edasi kantud 166 464 eurot B I OÜ pangakontole. Eelpool kirjeldatud

ülekannetega jäeti näiliselt mulje, et tegemist oli OÜ B I varaga, mis oli laekunud OÜ B I

majandustegevuse käigus. R-st ja AB P I B.V. laekunud kuritegelikul teel saadud raha hoiti B

I OÜ arvelduskontol eesmärgiga varjata kuritegelikul teel saadud raha päritolu ja selle seost A

Kiga.

1690. Vaidlus ülalkirjeldatud ülekannete asetleidmises ning laenulepingud eksisteerimises

puuduvad. Märgitu nähtub ka R arvelduskonto väljavõttelt (T 26 lk 144-202) ning

laenulepingutest endast (T 27 lk 1- 17). Samuti on neid asjaolusid kinnitanud E L (K 16 lk 21-

31).

1691. Seega on tuvastatud ülekannete teostamine R arvelduskontolt süüdistuses märgitud

viisil ja ulatuses, kuid tuvastamata on ülekannete teostamine A Ki korraldusel. Tõepoolest

nähtub nt 08.12.2014 A Ki ja T Pi omavahelisest kõnest, et A K räägib rahast, mis ilmselgelt

on seostatav R äriühinguga, kuid mitte ükski tõend ei viita, et A K andnuks T Pile korraldusi

raha ülekannete teostamiseks või tähtaegu, millal ülekandeid teostada. Ühtegi tõendit sellest,

et A K omanuks osalust või kontrolli R tehingute, sh pangaülekannete üle, esitatud ei ole.

Tõepoolest on eluliselt usutav, et T Pi ja A Ki vahel eksisteeris taolisel tasemel usaldussuhe,

mis väljendus selles, et A K nõustus altkäemaksu kandmisega mitte ainult otse tema osalusega

B I OÜ arvelduskontole, vaid läbi R arvelduskonto selle kandmisega B I OÜ arvelduskontole.

Viimane on usutav ka seetõttu, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et B I OÜ vahenditest tasuti

ka A Ki kulusid ja finantseeriti tema nö projekte, milliseid kohus kirjeldas A Ki seostamisel B

I OÜ-ga (p 7.7-7.7.6). Samuti nähtub eelnevalt kajastatud vestlusest ja e-kirjadest, et A K oli

teadlik, et ülekanded toimuvad läbi R

1692. Arvestades, et kohus tuvastas maaklerlepingute näivuse ja tegemist on sarnase

teguviisiga nagu K OÜ, HTG I AS ja E T AS episoodides (st AS Tallinna Sadam

lepingupartner sõlmib T Pi esindatud äriühinguga näiliku lepingu, mille alusel tasutakse T Pi

äriühingu kaudu, tavapäraselt B I OÜ, praegusel juhul R), siis on eluliselt usutav, et ka antud

juhul kooskõlas tõenditega sellest, et A K kogu rahade ülekannete aluseks olevate

maaklerlepingute protsessi juhtis, selles osales ja hinna kooskõlastas, pidi raha läbi R maksete

B I OÜ-sse ja A Kini jõudma.

1693. Süüdistuse kohaselt laekus kokku Türgi ja Poola laevaehitusettevõtetelt A Kile mõeldud

altkäemaksu R arvelduskontole summas 1 526 670.56 eurot. Kohus tuvastas, et R

arvelduskontolt nr XXX kandis T P OÜ B I arvelduskontole 274 961 eurot. R arvelduskontolt

nr XX kandis T P 25.06.2015, 30.06.2015, 06.07.2015, 28.07.2015 AB P I Eestis AS-is SEB

Pank asuvale arvelduskontole XXX kokku 179 961 eurot ning sellest on edasi kantud 166 464

eurot B I OÜ pangakontole.

1694. T P ja E L on väljendanud nende laenulepingute ja ülekannete õiguspärasust. Hollandi

äriühingut kasutati maksude optimeerimisega seoses. R raamatupidaja ja arvete koostaja on

kinnitanud arvete väljastamist ja ülekannete toimumist, kuid ei tea anda ütlusi nende aluseks

olevate dokumentide kohta. Arved ja ülekanded on ta teostanud vastavalt T Pi ja E Le

korraldustele.

1695. T Pi ja E Le omavahelised vestlused näitavad siiski üheselt, et mitte kõik teostatud

tehingud ei tulenenud majanduslikust sisust (nt järgmised kõned: 28.08.2014 kell 14:36, T 71

lk 90pö-91 , 22.10.2014 kell 17.19, T 71 lk 95-96pö, 23.12.2014 kell 16.31, T 71 lk 91pö-

92pö).

1696. Samuti nähtub nt 03.02.2015 T Pi ja E Le omavahelisest kõnest konkreetselt

tegelikkusele mittevastava laenulepingu vormistamine, kuivõrd Swedbank küsis T Pilt

selgitusi R-st laekunud rahade kohta ning kell 22.27 kõnest nähtub, et T P saatis E Lele

lepingud. Kell 22.51 arutatakse, mil viisil on parem lepinguid vormistada (T 68 lk 111-112).

06.02.2015 kell 9.47 kõnest tuleb, et küsitakse Hong Kongist andmeid ja selgitusi Hollandi

firma laenu kohta (T 68 lk 127-129).

1697. Prokuratuuri hinnangul on ülekande põhjenduseks T Pi 04.02.2014 vormistanud

laenuleping nr 2014/2, kuupäevaga 15.01.2014, mis on allkirjastatud T Pi ja E. Le poolt.

15.01.2014 kuupäevaga laenulepingus on kirjas, et laenusummaks on 40 000 eurot,

laenuintress on 10 000 eurot ja laenu esimene osa 35 000 eurot makstakse SPP

arvelduskontole ja teine osa 5000 eurot tuleb kanda hiljemalt 30.04.2014 Hollandi

transpordifirmale. Eeltoodud laenuleping on koostatud selliselt, et R oleks kohustus kanda üle

just 50 000 eurot B I arvelduskontole. Eeltoodud ülekannet ning vormistatud lepinguid

kasutati selleks, et luua alus kuritegelikul teel saadud raha ülekandmiseks ja muundada see

legaalseks varaks.

1698. Kaitsja on viidanud, et B I OÜ Swedbank AS pangakonto väljavõttelt nähtub, et

äriühing on teinud 25.02.2014 makse summas 46 563.00 USD äriühingule SPP, T B

selgitusega R G Invoice 142935, samuti 28.04.2014 makse summas 4016,2 EUR äriühingule

VH, selgitusega R Invoice nr.74802650 (CD, T 59“, „Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr

A09.04-200-02-1-2“ kaustas olevas digikonteineris fail XXX.txt).

1699. Prokuratuur ei ole ümber lükanud kaitseversiooni, et tegemist ei olnud B I OÜ

kohustustega, vaid R kohustustega, mistõttu andis B I OÜ R-le viimase eest kohustuste

täitmisega laenu, mille osas vormistati hiljem ka kirjalik leping koos kokkuleppelise

intressimääraga. Kokkuleppeline intress oli muu hulgas mõistlik põhjusel, et üks tehingust oli

viidud läbi USD-s ning laen tasuti tagasi ühel kuupäeval ühe maksena, ümardatud summana.

Intressimäär ca 25 % aastas ei ole lühiajaliste laenude puhul midagi tavapäratut. Samas ei

tähenda laenulepingu olemasolu või tagasimakse ka vältimatult ainuvõimaliku järeldusena

tehingu ehtsust.

1700. Kohus möönab, et T Pi ja E Le vahelised vestlused ning näilike tehingute alusel R

kontole tehtu ülekanded parvlaevade ehitajatelt, tekitavad põhjendatud kahtluse, et vähemalt

teatud osa R, AB I P ja B I OÜ ülekannete aluseks olevatest lepingutest olid varjatud

tehingud. Need ei vastanud tegelikkusele ja olid ilma tegeliku majandusliku sisuta. Samas,

puuduvad nende näilikkuse kohta igasugused tõendid. Asjaolu, et tehingutega on seotud nii E

L kui ka T P võib tekitada kahtluse tehingute ehtsuses nende omavaheliste kõnede pinnalt,

kuid see ei ole piisav väitmaks, et kõik süüdistuses kajastatud ülekanded- nende alusel olevad

tehingud- oleksid näivad. E L ja T P eitavad seda ning muid tõendeid kohtule neis küsimustes

esitatud ei ole. Äriühingute omavahelised edasi- tagasi rahakanded ei tõenda ega lükka

süüdistuse versiooni ümber.

1701. Mis asjaoludel on prokuratuur seostanud B R OÜ osakute müügi A Ki ja käesoleva

rahapesu süüdistusega, jääb kohtule mõistetamatuks.

1702. M M M, B R OÜ juhatuse liige on kirjeldanud, et 2015 B I OÜ soovis jagada oma

osaluse kaheks osaks. See kinnitati ka B R OÜ osanike otsusega, et ta võis seda teha ja osa

osast, mis oli 20% umbkaudselt, selle B I OÜ võõrandas Hollandi äriühingule AB I P. 2015.

aasta sügisel ostis B I OÜ tagasi osa, mis ta oli võõrandanud AB P Iile ja siis omakorda

võõrandas kogu osaluse kahele olemasolevale osanikule Bis. Pärast neid tehinguid, mis

toimusid 2016.a aluses, siis kevadel 2016 registreeriti osakapitali suurendamine, millest B I

OÜ oli teinud juba varasemalt sissemaksed. Seeläbi sai B I OÜ uuesti tagasi Bi osanikuks, aga

väga väikseks osanikuks. AB P taga olid 50% ulatuses T P ja ülejäänud 50% kuulus E Lele. B

I võõrandas osa oma osast AB P Iile Hollandi äriühingule kahekordse nimiväärtusega. See oli

hind, millega olid toimunud kõige hilisemad tehingud B R osalustega. Tagasi ta ostis sama

hinnaga, aga nüüd edasi võõrandas kogu B I osa oluliselt madalama hinnaga, mis oli pisut

allapoole nimiväärtust. Äriühingute omavahelisi laenusuhteid ei ole tunnistaja kirjeldanud ega

saa tõendada nende ehtsust/näivust (K 15 lk 173- 183).

1703. Mingisugustki seost märgitud osade loovutamise jm eelkirjeldatud tegevustega A Kil

kohus tuvastanud ei ole. Selle kohta puuduvad igasugused tõendid. Tõepoolest on antud

osakute müügi ja tagasimüügiga summad seotud B I OÜ arveldusarvega, kuid see on ka

ainuke tuvastatud seos. Tunnistaja ütluste valguses ning arvestades, et muud tõendid sõlmitud

lepingute asjaolude kohta puuduvad, leiab kohus, et B R osakutega seotud etteheites

kajastatud rahapesu osateod ei ole asetleidnud.

1704. Kokkuvõtvalt ei ole süüdistuses väljatoodud ülekannetega seotud laenulepingute puhul

prokuratuur kahtlusteta tõendanud, et tegemist ei olnud majandusliku sisuga tehingutega.

1705. AK ja A Ki etteheidete osas on kohus eraldi alaosades käsitlenud vara omandamist ja

kasutamist ning jääb seal toodud seisukohtade juurde (p 7.5-7.5.6; 7.7-7.7.6).

7.8.5. Kokkuvõte

1706. Eelneva alusel leiab kohus, et süüdistuses kirjeldatud eelkuritegu- AK poolt pistise

võtmine AS- lt D ei ole asetleidnud.

1707. Kohus leidis, et on tuvastatud, et K OÜ, HTG I AS ja E T AS tegid vastavalt T Pi ja B I

OÜ-ga sõlmitud tegelikkusele mittevastavate lepingute alusel ülekanded B I OÜ-sse, T Pi

esitatud tegelikkusele mittevastavate arvete alusel, jõudes selliselt A Ki tegelikku valdusesse.

Samuti tegi T P B I OÜ arvelt K Ti poolt tegelikkusele mittevastavate arvete ja lepingute

alusel A OÜ ja L G OÜ-ga ülekanded A OÜ ja L G OÜ-sse, mille kaudu need jõudsid AK

tegelikku valdusesse.

1708. Prokuratuuri süüdistus reisiparvlaevadega seotud rahapesu etteheites, mis puutub

tegude aset leidmist, s.o R arvelduskontolt tehtud ülekandeid süüdistuses kajastatud ulatuses

ja viisil B I OÜ arveldusarvele on tõendatud.

7.9. Süüdistuse tõendatuse kokkuvõte

1709. Eelneva põhjal tuvastas kohus, et järgmised süüdistuse osategude teod ei ole aset

leidnud:

a) K OÜ episoodis:

a.

riigihankel nr 134625 „Koristus- ja haljastustööde teostamine AS-i Tallinna

Sadam Muuga sadama territooriumil“ K OÜ pakkumuse hindamisel ja edukaks

tunnistamisel, mille tulemusena 24.09.2012 sõlmiti AS Tallinna Sadam ja K

OÜ vahel töövõtuleping nr 28912.

b. „Muuga sadama haruraudteede, raudteeülesõidukohtade ja pöörmete hooldus“

pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel, mille tulemusena 01.04.2010

sõlmiti AS Tallinna Sadam ja K OÜ vahel töövõtuleping nr 08810.

c.

K OÜ-ga 13.02.2004 tähtajatult sõlmitud töövõtulepingu nr 0753104

muudatuste sõlmimine AS-le Tallinna Sadam kahjumlikult.

b) ÜRi ja T P episoodis:

a.

E S OÜ dividendidest T P ja ÜR maksavad vastavalt kas 20% või 10% edasi A

Kile ja AKle. Kokku on T P ja ÜR ajavahemikul 2008 kuni august 2015

maksnud A Kile altkäemaksu sularahas kokku summas 30 762.62 eurot ja

AKile altkäemaksu sularahas kokku summas 33 962.62 eurot.

b. T P andis mootorsaani VentureLite koos lisadega AK omandisse.

1710. HTG ja ÜRi/T P episoodis lepingutega seotud rikkumiste (v.a. sildumise lepingud)

puhul leidis kohus, et üksikud rikkumised ei ole ebaõiguskokkuleppe alusel vastusooritusteod

ehk aset ei ole leidnud järgmised A Kile ja AKle etteheidetud (osa)tegude osad:

a) Tehinguid ei arutatud varade kasutada andmise komisjonis;

b) AS-le Tallinna Sadam majanduslikult põhjendamatute lepingute sõlmimine (sh

dokumentatsiooni puudumine, et tehingud on AS Tallinna Sadam huvides; AS-le

Tallinna Sadam soodsama lahenduse väljaselgitamata jätmine; kuluanalüüside

tegemata jätmine; üürihinna korrigeerimata jätmine; kaubatasude määrade

kokkulepped)

c) Paldiski Lõunasadamaga seotud etteheited, sh majanduslikult põhjendamatus;

d) Nõukogu heakskiiduta lepingut sõlmimine;

e) RHS-i ja AS Tallinna Sadam hankekorra rikkumised;

f)

Lepingud, ilma rikkumise kirjeldusteta;

g) Sildumise lepingutega seoses:

a.

teenuse sisseostu otsus;

b. sildumise teenusepakkujateks saavad olema riigihanget korraldamata,

otselepingute alusel HTG I AS, E S OÜ ja E T AS;

c.

lepingumahu jätmisel RHS piirmäärast madalamale;

d. lepingute sõlmimine kahjumlikult AS-le Tallinna Sadam (ilma kuluarvestuseta,

kasumlikkuse piirmäärast madalamalt, majanduslikult põhjendamata);

1711. AK rahapesu süüdistuses ei ole aset leidnud AS D pistise ehk eelkuriteo episood.

1712. T Pi süüdistuses ei ole aset leidnud rahapesu B R osakute müügiga seoses ning kohus ei

tuvastanud ülekannete aluseks olevate tehingute näivust.

1713. Süüdistuse etteheidetes kajastatud osategude osad, mille aset leidmise on kohus

süüdistusest erinevalt tuvastanud:

a) Ebaõiguskokkulepe sõlmimine K OÜ episoodis 2007.a. Kohtu hinnangul on

ebaõiguskokkulepe sõlmimise korral see sõlmitud 2003 riigihanke kuulutamise ja

töövõtulepingu nr 0753104 sõlmimise vahepealsel ajal ehk kuni 13.02.2004;

b) Kohus ei tuvastanud, et T P andis AKle 100 000 eurot laenu. Kohus tuvastas selle

asemel, et T P vahendusel sai AKga seotud äriühing 100 000 eurot laenu A Plt.

1714. Kohus leidis, et M P süüdistus ei ole tõendatud ja mõistis M P õigeks.

1715. Arvestades, et tegemist on süüdistuse mõttes alaosadega, mille asetleidmist kohus ei ole

tuvastanud või tuvastas prokuratuurist erinevalt, siis nendes osades õigeksmõistvat

kohtuotsust ei järgne, vaid kohus vähendab ja muudab selles ulatuses süüdistust (Riigikohtu

otsus nr 1-20- 470/34).

1716. Süüdistuses kirjeldatud järgmised osateod on aset leidnud:

a) K OÜ episoodis:

a.

01.06.2007 T Pi poolt B I OÜ nimelt ja S H poolt K OÜ nimelt sõlmitud

ratastraktorite rendilepingu mittevastavus tegelikkusele;

b. perioodil 02.07.2007 – 29.11.2012 rahade liikumine K OÜ-lt T Pi esitatud

arvete alusel B I OÜ-sse;

c.

perioodil 02.07.2007 kuni 29.12.2012 töövõtulepingu nr 0753104 muudatuste

sõlmimine A Ki poolt K OÜ jaoks soodsatel tingimustel.

b) HTG I OÜ episood:

a.

02.03.2009, 03.03.2009 ja 02.05.2011 lepingute mittevastavus tegelikkusele

b. Rahade liikumine B I OÜ -sse 02.03.2009 HTG I AS ja B I OÜ akvatooriumi

korrashoiu lepingu alusel;

c.

Rahade liikumine 03.03.2009 B I OÜ ja XXX OÜ ja 02.05.2011 B I OÜ ja L

G OÜ töövõtulepingute alusel T Pi ja K Ti vahendusel XXX OÜ-sse ja L G

OÜ-sse.

c) ÜRi ja T P episoodis:

a.

T Pi poolt B I OÜ nimelt ja ÜRi poolt E T AS nimelt sõlmitud lepingute

mittevastavus tegelikkusele:

i. 01.09.2009 rendilepingu nr BO-EST 0109/2009 (merekaater);

ii. 01.10.2009 rendilepingu nr BO-EST 0210/2009 (manöövervedur)

alusel;

iii. 31.12.2011 üürilepingu nr 2012-1 (Paljassaare tee 26a ladu)

b. 2008 kuni 2015 august rahade liikumine E T AS-st B I OÜ-sse T Pi poolt B I

OÜ nimelt esitatud arvete alusel:

i. E T AS ja B I OÜ 01.09.2009 rendilepingu nr BO-EST 0109/2009

(merekaater) alusel;

ii. E T AS ja B I OÜ 01.10.2009 rendilepingu nr BO-EST 0210/2009

(manöövervedur) alusel;

iii. E T AS ja B I OÜ 31.12.2011 üürilepingu nr 2012-1 (Paljassaare tee

26a ladu) alusel;

c.

Perioodil 2008 kuni 2015 HTG I AS, E T AS, E S OÜ ja N OÜ jaoks soodsatel

tingimustel lepingute sõlmimine AK ja A Ki poolt.

d. 100 000 euro suuruses summas laenu andmine T P kaasabil AKga seotud

äriühingule;

e.

Rahade jõudmine A Kini B I OÜ kaudu;

f.

Rahade jõudmine AKni X OÜ ja L G OÜ kaudu.

d) Parvlaevade episoodid:

a.

R ja T Pi poolt sõlmitud maaklerlepingute mittevastavus tegelikkusele:

i. 24. novembril 2014 Türgi laevatehasega S D T T San. ve T. A.S;

ii. 11.12.2014 Poola laevatehasega R S S.A

b. T Pi vahendusel R esitatud arvete alusel Türgi ja Poola laevatehaste poolt

maksete teostamine R arveldusarvele

c.

Rahade liikumine läbi R B I OÜ -sse

d. Rahade jõudmine A Kini B I OÜ kaudu

e) Rahapesu süüdistuses:

a.

rahade liikumine K OÜ, HTG I AS, E T AS arvelduskontodelt tegelikkusele

mittevastavate tehingute alusel B I OÜ arvelduskontole;

b. Rahade liikumine B I OÜ arvelduskontolt tegelikkusele mittevastavate

tehingute alusel A OÜ ja L G OÜ arvelduskontodele;

c.

Rahade liikumine S D T T San. ve T. A.S ja R S S.A arvelduskontolt

tegelikkusele mittevastavate tehingute alusel R arvelduskontole

d. Rahade liikumine R arvelduskontolt otse ja läbi AB P I arvelduskonto B I OÜ

arvelduskontole.

1717. KarS § 121 lg 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot.

1718. K OÜ läbi S H andis altkäemaksu summas 209 998.89 eurot, HTG I AS andis

altkäemaksu läbi E Se summas 291 181.53 eurot, E Ti kaudu andsid T P ja ÜR altkäemaksu

summas 219 543.19 eurot. K OÜ käest võttis A K B I OÜ tegeliku kasusaajana vastu 209

998.89 eurot, HTG I AS ja E T AS teostatud ülekannetest võtsid A K kui B I OÜ tegelik

kasusaaja ja AK kui A OÜ ja L G OÜ tegelik kasusaaja vastu kahepeale 510 724.72 eurot,

sellest 249 535.28 eurot sai AK ja 261189.44 A K. T P vahendas altkäemaksu andmist ja

võtmist samades ulatustes.

1719. Türgi ja Poola laevatehaseid tegid ülekandeid T Pi esitatud tegelikkusele mittevastavate

arvete alusel R arveldusarvele kokku summas 1 526 670 eurot (T 26 lk 144-202).

8. KVALIFIKATSIOON

8.1. Altkäemaks

1720. Esitatud süüdistuste kohaselt on A K ja AK AS Tallinna Sadam juhatuse liikmetena ning

A K TS Laevad OÜ nõukogu liikmena toime pannud KarS § 294 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi

kvalifitseeritud kuriteod, s.o ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu

soodustuse lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest vastutasuna tema ametiseisundi

kasutamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda, grupis ning suures ulatuses.

15.07.2013 kuni 31.12.2014 kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt olid teod

kvalifitseeritavad KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 järgi ning see seisnes ametiisiku poolt isikute

grupis ning isiku poolt, kes on varem toime pannud altkäemaksu või pistise võtmise, vara

lubamisega nõustumise ning vastuvõtmise, s.o ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule

vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise ja vastuvõtmise suures ulatuses vastutasuna

selle eest, et ametiisik on ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta

edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo ning on ebaseaduslikult jätnud teo toime

panemata ja on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata ka edaspidi

1721. Prokuratuuri süüdistuskõne kohaselt seisnes AK ja A Ki tegevus – ehk siis avaliku

ülesande kontekstis ülesanded - erinevate rendi-, üüri-, töövõtu-, koostöö-, hoonestus- ja

asjaõigus- jms lepingute ja muudatuskokkulepete sõlmimises/pikendamises/muutmises.

Prokurörid märkisid, et Tallinna Sadam AS juhatuse liikmed A K ja AK korraldasid

sadamateenuste osutamise, kinnistute ja hoonete kasutusse andmise ning tagasid sadama alade

kasutatavuse perioodil 2008 kuni 2015.

1722. T Pi süüdistatakse KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 ja KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavas

kuriteos, s.o kaasaaitamises suures ulatuses ja isikute grupis altkäemaksu lubamisele ja

andmisele perioodil 2007 kuni 2015.

1723. ÜRi ja T Pt süüdistatakse KarS § 298 lg 2 p 2, 3 ning E St KarS § 298 lg 2 p 3 järgi, s.o

altkäemaksu andmises isikute grupis (v.a. E S) suures ulatuses ja korduvalt perioodil 2008

kuni 2015.

1724. Prokuratuur leiab kokkuvõtvalt, et Tallinna Sadam AS täidab avalikku ülesannet läbi

kohustuse tagada sadama taristu sujuv opereerimine, majandamine ja hooldus ning efektiivne

liikluskorraldus sadama teedel ning sadama merealal. Sadama taristu omanikuna on Tallinna

Sadamal oluline roll meretranspordi sektori funktsioneerimisel ning vastutus tagada õiglane

konkurentsiolukord nii kauba- kui ka reisijateveol. Tallinna Sadama tegevus on orienteeritud

avalikele huvidele, läbi mille tagab riik reisijate ja kauba keskkonnasäästliku, kiire ja

suuremahulise veo, samuti olemasolevate sadamate taristute korrashoiu, vastavuse normidele

ja ohutusnõuetele. Seega on riik delegeerinud avaliku sadama infrastruktuuri majandamise ja

liikluskorralduse sadama ja mereteedel Tallinna Sadamale. Sealjuures täidab Tallinna Sadam

avalikku ülesannet infrastruktuuri majandamiseks vajalike teenuste, tööde ja asjade

hankimisel.

1725. A Ki, S H, K OÜ ja HTG I AS suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud (K 22 lk 47-60, K

34 lk 189-196, K 3 lk 194- 196). V Õi suhtes on kriminaalasi eraldatud kokkuleppe menetluse

kohaldamiseks (K 9 lk 49-50). K T ja A A käesoleva menetluse raames kohtu alla antud ei ole.

1726. Kaasaaitamine, s.o süüteost osavõtmine, on täideviimise suhtes aktsessoorne. See

tähendab, et osavõtt ei ole võimalik ilma täideviimiseta. Enne osavõtu tuvastamist tuleb

kindlaks teha, kas ja milline täideviimistegu aset leidis. Kuigi A Ki suhtes lõpetati

kriminaalmenetlus, ei välista see T Pi osavõtuteo tuvastamist. Piiratud aktsessoorsuse

teooriast lähtuvalt ei pea täideviimine olema süüline ning samuti ei ole vajalik, et täideviija

oleks süüdi mõistetud ja karistatud. Piisab kui täideviimistegu on koosseisupärane, tahtlik,

õigusvastane ja vähemalt jõudnud katse staadiumisse. Sama põhimõte kehtib isikute grupis

kuriteo toimepanemise osas.

1727. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus ka A Ki, S H ja V Õi tegevused. Kuivõrd S H

tegevus väljendus ka K OÜ tegevuse etteheites, ettevõtte osas on kriminaalmenetlus

lõpetatud, siis K OÜ tegevusele kohus hinnangut ei anna.

8.1.1. KarS § 294 objektiivne koosseis

1728. KarS § 294 näeb ette vastutuse ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või

muu soodustuse küsimise eest vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. Tegemist on

subjektilt erilist isikutunnust eeldava koosseisuga, mis tähendab, et selle saab toime panna

üksnes ametiisik. Ametiisiku mõiste annab KarS § 288, sätestades, et ametiisik

karistusseadustiku eriosa tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks

ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt,

tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise

alusel. Kehtiva (15. juulil 2013 jõustunud) KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik

karistusseadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks

ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt,

tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise

alusel.

1729. KVS § 1 lg 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada avaliku ülesande aus ja

erapooletu täitmine. KVS § 2 lg 1 sätestab, et ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku

ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid

alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu,

nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg-s 2 sätestab, et ametiseisund seisneb õigusaktist,

tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande

täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises.

Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse

üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt

haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming,

sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas

avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav

tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises,

tegevusetuses või viivituses. KVS § 2 lg- s 1 nimetatud avalik ülesanne peab olema ette

nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. Seega

on käesolevas asjas oluline leida vastus küsimusele, kas on olemas õigusnorm, millest

tulenevalt on võimalik järeldada, et süüdistatavad täitsid ametikohustusi ja avalikku ülesannet.

1730. Riigikohus on selgitanud, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse

alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule

pandud ülesanded. Avalikku ülesannet täidetakse ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule

isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes

huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või

mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu 5. oktoobri 2018 otsus nr 4-18-616/54, p

37). Avalik ülesanne hõlmab avaliku võimu kandja ülesandeid, olenemata sellest, kas ja kui,

siis millisel viisil nende täitmine mõjutab kolmandaid (haldusväliseid) isikuid. Seejuures peab

avalik ülesanne olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel

õigusnormist tuletatav (Riigikohtu 11. detsembri 2015 otsus nr 3-1-1-98-15, p-d 61 ja 62).

Kokkuvõtlikult öeldes määratletakse avalikku ülesannet halduse kandja kaudu.

1731. Ametiseisundi sisuks on isikule antud õiguspädevus, s.o volitused teha kolmandate

isikute suhtes siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või osaleda otsuste kujundamise

protsessis (Riigikohtu 2. novembri 2010 otsus asjas nr 3-1-1-85-10, p 14).

1732. AS Tallinna Sadam ja TS Laevad on eraõiguslikud juriidilised isikud (T 1 lk 1-10, lk

12-24; lk 29-31; lk 32-36). Tallina Sadam AS ainuaktsionär on Eesti Vabariik, mille esindaja

on MKM.

1733. TsÜS § 25 lg- l kohaselt on aktsiaselts eraõiguslik äriühing olenemata sellest, kellele

kuuluvad aktsiad. ÄS § 306 lg 1, § 307 lg 1 kohaselt tegeleb äriühingu juhatus ühingu

igapäevase juhtimise ja esindamisega, sh majandustegevuse ja lepingute sõlmimisega. TsÜS §

35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast

tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema

juriidilisele isikule lojaalsed.

1734. Tallinna Sadam AS tegevusala 2005-2015 aastatel kehtinud põhikirjade ja äriregistri

kohaselt (T1 lk 1-10, 12-24) on muu hulgas sadamateenuste osutamine, sealhulgas laevade ja

muude transpordivahendite vastuvõtmine, kaupade lossimine-laadimine ja reisijate maale

tuleku ning laevalemineku võimaldamine; raudteeinfrastruktuuri majandamine ja

meretranspordi korraldamine.

1735. Tallinna Sadam AS põhikirja kohaselt valib juhatuse koosseisu ja kutsub juhatuse

liikme tagasi nõukogu. Selliselt ei vali juhatuse liikmeid otseselt riik (läbi MKM-i), vaid riigi

osaluse valitsejana käsitletav nõukogu (kes ise on vahetult MKM-i kui riigi ehk ainuaktsionäri

poolt ametisse nimetatud).

1736. Esitatud süüdistuse pinnalt tuleb möönda, et etteheidetud teod on oma sisult ainult

majanduslikku laadi, st mõlemale juhatuse liikmele ja hooldusosakonna juhatajale heidetakse

tegudena ette äriühingu lepingupartneritega igapäevase majandustegevuse raames sõlmitud

lepingute, nende lisade sõlmimisel, pikendamisel ja muutmisel pädevuse kuritarvitamist läbi

hoolsus ja lojaalsuskohustuse rikkumise, mis seisnes lepingupartnerite ärihuvide esile

seadmises AS Tallinna Sadam ärihuvidele. Sealjuures lepingute, sh riigihangete ja hangetega

seonduva objektiks, olid teenused seonduvalt sildumis-, koristus- ja hooldusteenuse ja teiste

opereerimisfirmadega seotud igapäevaste majandustegevusega seotud tegevustega (äri- ja

laoruumid, - pindade rent, kaubatasud, - määrad jms).

1737. Kohtupraktikast tuleneb, et avalik ülesanne on vahetult seadusega või seaduse alusel

riigile, omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded või

ülesanded, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud.

1738. Eraõiguslik juriidiline isik saab täita avalikku ülesannet, kui see on õigusakti või

lepinguga antud volitus või seatud kohustus osutada avalikes huvides sellist teenust, mille

toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik

juriidiline isik (Riigikohtu 19.juuni 2014 otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 11).

1739. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et õiguskirjanduses on selgitatud, et avaliku

ülesande delegeerimine on võimalik mitmesuguses vormis, n.o formaalse, funktsionaalse,

materiaalse delegatsiooni või läänimise vormis (KarS § 288 komm p 4.1). Delegeeriv seadus

või muu õigusakt peab seejuures konkreetselt määratlema delegeeritavate ülesannete sisu,

vastutuse ja järelevalve ülesannete täitmise üle. (Madise, Ü. Jt., Põhiseadus. Kommenteeritud

väljaanne. § 3 komm. 2.1. Tallinn: Juura 2012), kuid taolisi asjaolusid käesolevas menetluses

ei esine.

8.1.2. AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K kui KarS § 294 erisubjektid

1740. Alates 01. märtsist 2004 kuni 14. september 2015 oli A K ja alates 03. november 2004

kuni 14. september 2015 oli AK AS-i Tallinna Sadam juhatuse liikmed (T 1 lk 5).

1741. AS Tallinna Sadama põhikirjadest, sisse tulnud: 24.08.2004, märkega kehtetu ja

18.05.2007 (T1 lk 12- 14) A Ki ja AK allkirjadega nähtub, et p 1.3. kohaselt on AS Tallinna

Sadam tegevusaladeks mh alapunktide 2, 8 ja 9 sadamateenuste osutamine, sh laevade jm

transpordivahendite vastuvõtmine, kaupade lossimine-laadimine ja reisijate maaletuleku ning

laevamineku võimaldamine, meretranspordi korraldamine ja raudteeinfrastruktuuri

majandamine. AS-i juhib üldkoosolek (p 4.1.1), mille korraline koosolek toimub juhatuse

kutsel üks kord aastas (p 4.1.2.). Üldkoosoleku pädevuses on Äriseadustiku § 298 lg 1 jm

seaduses nimetatud küsimuste otsustamine. Muudes küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu

võtta juhatuse või nõukogu ettepanekul (p 4.1.4). AS tegevust planeerib nõukogu ja korraldab

tema juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle (p 4.2.1.). Nõukogu teeb

otsuseid AS juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö planeerimisel (p 4.2.2). Juhatus on

AS juhtimisorgan, mis juhib ja esindab AS-i. Juhatusel on seaduses sätestatud õigused ja

kohustused, kui käesolevast põhikirjast ei tulene teisiti (p 4.3.1). Juhatuse tegevust korraldab

üle 2-liikmelise juhatuse korral juhatuse esimees (p 4.3.3). Juhatuse liikmete osalemine AS

igapäevases majandustegevuse korraldamises ja juhatuse otsuste vastuvõtmise kord

määratakse AS juhatuse kodukorraga (p 4.3.4). Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt

volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused

AS suhtes, mh nende tasustamise kord (p 4.3.6). Kolmandate isikute suhtes kehtiva

piiranguna võivad esindada AS kõigis õigustoimingutes ainult mõlemad juhatuse liikmed

ühiselt (p 6.2.). kasumi jaotamise otsustab üldkoosolek (p 7.3, T 1 lk 15- 17).

1742. AS Tallinna Sadama põhikirjast, kinnitatud AS Tallinna Sadam ainuaktsionäri

28.06.2010 otsusega nr 40 (T 1 lk 18-22) A Ki ja AK allkirjadega nähtub, et puudu on

eelnevatega võrreldes p 1.3 sätestatud tegevusalade loetelu, p 4.1.1. kohaselt on kõrgeimaks

organiks üldkoosolek, p 4.1.2 kohaselt on juhtorganid AS nõukogu ja juhatus. Punktis 4.1.3

on kajastatud lisaks juhtimisorgani liikmeks oleku keelu asjaolud. Punktis 4.2. on sätesatud

üldkoosoleku volitused, punktis 4.3. nõukogu volitused ja punktis 4.5 juhatusse puutuv. P

4.5.1 kohaselt juhib AS igapäevast majandustegevust juhatus. Juhatus võib vastu võtta kõiki

AS tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse või

põhikirjaga üldkoosoleku või nõukogu pädevuses. Kaks juhatuse liiget võivad AS esindada

kolmandate isikute suhtes kehtiva piiranguna võivad esindada AS kõigis õigustoimingutes

ainult mõlemad juhatuse liikmed ühiselt. P 5.4 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed

põhikirjaga antud volituste ületamise korral vastutavad juhatuse liikmed sellega AS-le

tekitatud kahju eest.

1743. AS Tallinna Sadam erakorralise üldkoosoleku otsus, 03.03.2014, AS Tallinna Sadama

omaniku ootuste kinnitamine ja omaniku ootused AS-le Tallinna Sadam ja AS Tallinna

Sadama ainuaktsionäri otsus, omaniku ootuste kinnitamine, 04.12.2014 sisaldavad sisult

kattuvaid riigi kui AS Tallinna Sadama ainuaktsionäri põhilisi ootuseid AS Tallinna Sadam

tegevusele, millised on järgnevad: tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse

majandustegevusega, mis tagab äriühingu arengu ja riigile optimaalse ja stabiilse

omanikutulu; täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes

kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele. Riigi poolt seatavate

eesmärkide täitmise eest vastutavad äriühingu nõukogu ja juhatused, sh omanikuhuvide

pikaajalise kaitsmise eest vastutavad äriühingu nõukogu liikmed. Riigivara seaduse alusel on

AS Tallinna Sadama klassifikatsioon: valdavalt äriliste eesmärkidega äriühing (T 1 lk 23- 24,

25, 26-28). Riigi peamised eesmärgid, sh ministri käskkiri (A 8 lk 62- 65), riigi osalusega

äriühingute osaluste valitsemise eesmärgid: (A 8 lk 66- 122) tagada sadamateenuste

osutamine, valdavalt äriliste eesmärkidega, samuti nähtub riigi osaluse osaline võõrandamine

1744. Vastavalt A Ki juhatuse liikme teenistuslepingule (sõlmitud 15.11.2005, 16.10.2008,

8.11.2011, 8.11.2014) ning AK juhatuse liikme teenistuslepingule (08.11.2005, 08.11.2008,

08.11.2011, 08.11.2014) olid A Kil ja AKl AS-is Tallinna Sadam järgmised õigused ja

kohustused:

a) 2.1 teha TS nimel kõiki tehinguid ja muid õigustoiminguid, mille tegemine ei kuulu

vastavalt seadusele või TS põhikirjale TS üldkoosoleku või TS nõukogu pädevusse.

Seejuures täidab Teenistuja ilma erikorralduseta või otsuseta oma vastutusvaldkonnas

kõiki ülesandeid, mis tulenevad TS tavapärasest majandustegevusest ning võtab vastu

otsuseid ja annab korraldusi TS tegevuse juhtimiseks;

b) 2.2 peab oma tegevuses toimima TS-le lojaalselt ja asjaolude kohaselt vajaliku

hoolsusega ning vastavalt oma võimetele üldiselt tunnustatud oskuste tasemel.

Teenistuja peab seejuures rakendama kogu oma tööjõu ning käsutama kõiki erialaseid

teadmisi ja kogemusi;

c) 2.3 peab oma tegevuses lähtuma alati eelkõige TS õiguspärastest huvidest ja

tegutsema TS jaoks kõige kasulikumal viisil ning vältima kahju tekitamist TS varale;

d) 2.5 juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest, TS

põhikirjast, samuti TS üldkoosoleku, TS nõukogu ning TS juhatuse seaduslikest

otsustest. Teenistuja korraldab TS üldkoosoleku, Seltsi nõukogu ja Seltsi juhatuse

seaduslike otsuste täitmist. Kui TS üldkoosoleku, TS nõukogu või TS juhatuse

seaduslik otsus ei ole vastavuses Seltsi õiguspäraste huvidega, juhib Teenistuja

kirjalikult sellele asjaolule otsuse vastu võtnud organi tähelepanu. Kui otsuse vastu

võtnud organ ei teata seejärel kirjalikult oma kavatsusest otsust muuta, asub Teenistuja

otsuse täitmisele ning ei vastuta seejuures sellega TS-le, TS aktsionärile või

kolmandale isikule tekitatud kahju eest.

e) 2.6. Teenistuja võib TS üldkoosoleku, Seltsi nõukogu või Seltsi juhatuse seaduslikest

otsustest või korraldustest kõrvale kalduda, kui see on Seltsi huvides ja kui viivitusega

kaasneks TS-le oluline kahju ja kui Teenistuja võib eeldada, et otsuse vastu võtnud

organ kiidaks kõikidest asjaoludest teadasaamisel sellise käitumise heaks. Sellisel

juhul peab Teenistuja otsuse vastu võtnud organile nimetatud kõrvalekaldumisest

viivitamatult kirjalikult;

f)

2.12 Teenistuja ei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mille

vastuvõtmine võib mõjutada Lepingust tulenevate kohustuste erapooletut täitmist,

sedalaadi pakkumistest on Teenistuja kohustatud teavitama koheselt TS nõukogu

esimeest (T 1 lk 56-77).

1745. Kohtu hinnangul peab kohus antud juhul vastama seega kitsalt küsimustele, kas AK ja

A K AS Tallinna Sadam juhatuse liikmetena, tehes igapäevase majandustegevusega seotud

tegevusi (nagu lepingupartneritega lepingute sõlmimine, muutmine, lisade sõlmine, nendele

eelnenud läbirääkimistel osalemine) täitsid KarS § 288 mõistes avalikku ülesannet, kas

eelmärgitud tegevusi tehes oli AKl ja A Kil ametiseisund ja kas nad on käsitletavad

ametiisikutena.

1746. Seega tuleb kohtul esmalt anda hinnang, kas eelmärgitud igapäevane majandustegevus

on käsitletav avaliku ülesandena.

1747. Viidatud, riigi kui Tallinna Sadama ainuaktsionäri poolt aktsiaseltsi juhtorganitele

teatavaks tehtud omaniku ootuste deklaratsioon, ei ole õigusakt ega delegeeritud kohustusena

pandud avalik ülesanne. Omanik nimetab AS TS poolt osutatavaid teenuseid avalikust huvist

lähtuvateks teenusteks, mitte avaliku ülesande täitmiseks (T 1 lk 23). AS Tallinna Sadam

aktsionäri üldkoosoleku otsusega kinnitatud omaniku ootused räägivad kasumlikust,

efektiivsest majandustegevusest, riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu, strateegiliste

eesmärkide täitmine jne (T 1 lk 27-28).

1748. AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ kohta ei ole vastu võetud ühtegi seadust.

Ühingute põhikirjalised tegevusalad ei viita avaliku ülesande täitmisele.

1749. Asjaolu, et riik on Tallinna Sadam AS ainuaktsionär näitab avalikku poliitilist huvi,

kuid Tallinna Sadam AS tegevusala ja tegevused ei ole sellised, mida olemuslikult peaks

täitma riik või mille täitmise eest lõppkokkuvõttes peaks vastutama riik. Seega tuleb avaliku

ülesande sisustamisel teha selget vahet avalikul huvil ja avalikul ülesandel.

1750. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lg 1 ning MKM põhimääruse § 11 tõlgendamise teel

koosmõjus Tallinna Sadam AS põhikirjaga ei anna konkreetselt Tallinna Sadamale avaliku

ülesande täitja funktsiooni. Antud määruse §-st 1 tulenevalt tõepoolest täidab MKM

seadustest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid Vabariigi

Valitsuse seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud valitsemisala valdkondades ning § 13 tulenevalt

teostab MKM aktsionäri või osaniku õigusi äriühingutes, mille aktsiaid või osa ta valitseb,

ning asutaja- või liikmeõigusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes. Samas ei tulene

põhimäärusest (ega ole võimalik avalikest andmebaasidest tuvastada õigusakti vm alusel)

ühegi kohustuse täitmise edasiandmist ükskõik mis vormis (seadus vms) Tallinna Sadama AS-

le. Määruse § 11-s on loetletud valitsemisala kirjeldus, mitte ei ole kohustusi delegeeritud.

Viited Tallinna Sadam AS põhikirjale jäävad tagajärjetuks, kuivõrd sadamteenuseid osutavad

ka mitte riigi osalusega äriühingud (sadamad) ning ühtlasi ei saa ise endale kohustuse täitmist

võtta ehk täitamata on siiski riigipoolne delegeerimise norm.

1751. Järgmisena on prokuratuur, tõlgendades RVS § 8 lg 1, REOS § 19 lg 2, RVS § 80 lg 1 p

2, viitega kohtupraktikale (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-98-15, p 76) ning sidunud selle mõttega,

et TsÜS § 31 lg 2 järgi on juhtorganiks ka juhatus, leidnud, et RVS § 80 lg 1 p-s 2 seatud

kohustust tuleb tõlgendada nõnda, et lisaks nõukogu liikmele tuleb ka juhatuse liikme

valimisel lähtuda juhtorgani liikmele seatud nõuetest, sh vajadusest tagada riigi kui aktsionäri

huvide tõhus kaitse.

1752. RVS ei anna riigi äriühingu osaluse valitsejale õigust valida riigi äriühingu juhatuse

liige. AS Tallinna Sadam põhikirja kohaselt valib juhatuse koosseisu ja kutsub juhatuse liikme

tagasi nõukogu.

1753. Kohus tõepoolest nõustub prokuratuuriga selles, et ka juhatuse liikme kohustus on

tagada äriühingu huvide kaitse, sh antud juhul kaudselt riigi ärihuvide kaitse, kuid kohtu

hinnangul on prokuratuur jõudnud valele lõppjäreldusele. Siinkohal ei ole küsimuse all mitte

juhatuse liikmete poolt äriühingu huvide järgimise kohustuslikkuse tagamise vajalikkus, vaid

asjaolu, kas juhatuse liikmed vastutavad sarnaselt nõukogu liikmetega. Kohtu hinnangul see ei

ole nii.

1754. Alates 01. jaanuarist 2010 kehtetu REOS § 18 mõistes on riigi esindajaks ainult

nõukogu liige, mitte juhatuse liige ning sama seaduse § 19 sätestas just riigi esindaja

kohustused, seega mitte juhatuse liikme kohustused. Käesoleval ajal kehtiva RVS § 5 lg-st 1,

§ 9 ja § 6 koostoimest nähtuvalt ei ole §-s 9 märgitud kohustusi pandud eraõigusliku

juriidilise isiku juhatuse liikmele. Eelmärgitule tuginedes kohus kordab, et see vastutus

juhatuse liikmele ei saa tulla ei MKM valitsusala kirjeldavast tegevusest ega omanike ootuste

deklaratsioonist koostoimes RVS tõlgendamisega. Seaduseandja ei ole taolist vastutust

juhatuse liikmele ette näinud ega ole see tuletatav eeltoodu alusel ka seadusest endast.

1755. Kohtu hinnangul on prokuratuuri viited sadamaseadusele asjakohatud. Märgitud seadus

kehtib kõikide sadamate suhtes ega anna Tallinna Sadam AS-le avaliku ülesande täitmisel

eristaatust. Nagu eelnevalt öeldud, ei ole lõppkokkuvõttes taolise ülesande täitmine riigi

vastutada ega riigi ülesanne.

1756. Kohus juhib tähelepanu, et prokuratuuri viidatud hädaolukorra seaduse (kehtis kuni 31.

juuni 2017) § 34 lg 2 p 9 ja hädaolukorraks valmisoleku seaduse (kehtis kuni 23.juuli 2009)

puhul on tegemist kehtetute õigusaktidega, mistõttu nendele ka tõlgendamise kaudu

kuriteokoosseisu sisustamisel tugineda ei ole õiguslikult korrektne (KarS § 5 lg 2). Märkusena

selgitab kohus, et Hädaolukorraseadusest tulenevad viited prokuröri teesides kinnitavad siiski

ainult avalikku huvi, mitte avaliku ülesande täitmist (alusteenused, mis on hädavajalikud

elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks, teiste elutähtsate teenuste ning ka kõikide teiste

võimalike teenuste toimimiseks). Samuti, kuivõrd esitatud süüdistus ei sisalda üheski

episoodis etteheiteid Tallinna Sadam AS juhtimissüsteemiga seoses, siis jääb taoline

prokuratuuri mõttekäik ka sisult arusaamatuks.

1757. Puutuvalt konkurentsiseadusesse on prokuratuur viidanud N Seli (Riigikohtu otsus nr 3-

1-1-98-15, p 67) lahendi tõlgendusele, leides, et antud kaasus erineb sellest, kuivõrd

„sadamateenuste osutamine ning sadama maa- ja mereala ning infrastruktuuri haldamine

seevastu on TS põhitegevusala ning valdkond, mille kaudu TS täidab avalikku ülesannet ja

mis sellest tulenevalt on avaliku ettevõtja eristaatuse tekkimise alusena hinnatav“.

1758. Kohus taolise järeldusega ei nõustu. Prokuratuur on jätnud tähelepanuta, et samas

lahendis leiab Riigikohus, et Tallinna Sadam AS ei ole täitnud avalikku ülesannet, mistõttu

asuti analüüsima eraldi riigiabi kontekstis nõukogu liikme vastutust. Samuti on kohus

eelnevalt juba märkinud, et Tallinna Sadam AS põhitegevusalad ning valdkond ise ei anna

Tallinna Sadam AS-le avalikku ülesannet ega avaliku ettevõtja eristaatuse tekkimise alust.

1759. Prokuratuur leiab, et Tallinna Sadam täitis hankija staatuses olles avalikku ülesannet

juhtudel, mil vastavalt RHS-s sätestatule tuli asjade soetamisel või teenuste tellimisel lähtuda

RHS-st ka eraõiguslikul äriühingul. Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et Tallinna Sadam

AS oli teatud juhtudel hankekohuslane, kuid see asjaolu üksi ei anna Tallinna Sadam AS-le

eristaatust avaliku ülesande täitmiseks. RHS seadusest saaks avaliku ülesande tuletada üksnes

hankeobjekti või subjekti kaudu. Asjaolu, et juhatuse liikmed ja hoolsusosakonna juhataja

jätsid süüdistusest tulenevalt lepingute nr 05409, 12110, 08011, 1832908, 5402997

sõlmimisel RHS riigihanke korraldamata, on seotud äriühingu igapäevase

majandustegevusega, mitte avaliku ülesande täitmisega.

1760. Kohus eelnevalt tuvastas, et juhatuse liikmetele A Kile ja AKle etteheidetud tegevus on

seotud äriühingu igapäevase majandustegevusega.

1761. Riigi huvi oma osaluse väärtuse säilimise ja suurendamise ning osaluse valitsemise

eesmärkide saavutamise vastu võib mõjutada ka äriühingu selline tegevus, mis ise avaliku

ülesande täitmisena käsitatav ei ole. Seega peab riigi osaluse valitseja valitud nõukogu liige

ka selliste otsuste langetamisel alati kontrollima riigi kui aktsionäri huvide riivet ja viimase

olemasolul sellega arvestama“ (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-98-15, p 84).

1762. Siinkohal tuletab kohus taaskord meelde, et süüdistuse põhitees on järgnev: Tallinna

Sadam AS juhatuse liikmed lubasid vastutasuna altkäemaksu eest arvestada võimalikult

suures mahus süüdistuses märgitud lepingupartnerite ärihuve, seades need esile Tallinna

Sadam AS ärihuvidest.

1763. Ainuüksi esitatud süüdistuse põhjal tuleb tõdeda, et Tallinna Sadam AS tegutses

tavalisele ettevõtjale omaselt ning esitatud süüdistuses ei kajastu selliseid erandlikke

asjaolusid, millest nähtuks Tallinna Sadam AS või selle juhatuse liikmete õigust, kohustust või

võimalust oma eristaatust kasutada (nt anda riigiabi). Sellest tulenevalt ei muuda pelgalt see,

et ühing vastab üldiselt KonkS § 31 lg-s 31 sätestatud tunnustele, tema tegevust avaliku

ülesande täitmiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-98-15, p 67). Kohus ei ole AS- l Tallinna

Sadam sellist pädevust või võimalust, mis ei ole omased teistele ettevõtjatele, tuvastanud.

1764. Sealjuures tuleb tähele panna, et sadamateenused kui sellised olid täielikult tagatud ehk

juhatuse liikmete poolt läbi erinevate lepingute jne korraldatud. Vaidlusalune küsimus on

ainult nende „korraldamise“ ehk lepingute sõlmimise/läbirääkimiste õiguspärasuses ja

seotuses altkäemaksuga. Kõik prokuratuuri poolt viidatud (korraldatavad) kohustused olid

täidetud ning nende teenuste eest tasumine (sadama osalus nt sildumisteenuse osutamisel) ei

ole kuidagi seotud riigiabiga, vaid Tallinna Sadam AS majandas ennast ise.

1765. Erinevalt prokuratuurist, leiab kohus, et eelmärgitud põhjustel ei ole võimalik

käesoleval juhul samastada seega AS Tallinna Sadam endise nõukogu liikme süü

kvalifitseerimisel riigi abi andmise kaasuses (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-98-15) antud juhul

juhatuse liikmete ja veel enam hooldusosakonna juhataja igapäevase majandustegevuses

osalemisega seotud süüdistustega.

1766. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada analoogiat ka kannatanute esindajate

märgitud Narva vesi kaasusega (Riigikohtu otsus nr 1-20-2133/99), kuivõrd seal oli KOKS §

6 lõikest 1 KOV kohustus korraldada oma valitsusalas veevarustust ja kanalisatsiooni ning

millise (oma seadusest tuleneva) kohustuse oli Narva Linn läbi halduslepingu sõlmimise

delegeerinud AS-ile Narva Vesi. Seega täitis AS Narva Vesi kohalikele omavalitsustele

seadusega pandud ülesannet. Praegusel juhul ei ole AS-le Tallinna Sadam seadusega ega

seaduse alusel ühtegi ülesannet süüdistusega seonduvalt pandud.

1767. Nii esitatud süüdistusest kui süüdistuskõnest nähtub, et sisuliselt heidetakse AKle ja A

Kile juhatuse liikmetena ette majanduse arengu ja vaba konkurentsi rikkumist süüdistuses

märgitud äriühingute huvide soodustamisega ja teise äriühingu huvide tahaplaanile jätmisega

(esimestega võrreldes). Märgitud otsustusi- lepingute sõlmimine jm ei saa pidada avalikeks

otsusteks, vaid eraõiguslike juriidiliste isikute vahel olevateks majanduslikeks otsustusteks.

Seega ei ole rikutud mitte avalike otsustuste õiguspärasust, vaid erasektoris majanduse arengu

ja vaba konkurentsi tingimusi.

1768. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et süüdistusaktiga piiritletud faktilised asjaolud ei

sisalda ühegi sellise lepingu sõlmimist, pikendamist või muutmist, mida ei oleks võinud

sõlmida ka mistahes teine eraõiguslik sadamateenust osutav ettevõte. Samuti sellega, et kui

avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või

vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte

eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-01, p 11).

1769. Märkusena selgitab kohus, et jätab tähelepanuta kõik viited, mis on seotud kas

kokkuleppeläbirääkimiste või mõnel alternatiivsel alusel prokuratuuri initsiatiivil

kriminaalmenetluse lõpetamise pakkumistel tehtud väidetavate kvalifikatsiooni

ettepanekutega. Erinevate läbirääkimiste pidamine (kokkuleppe sõlmimiseks, nn

oportuniteediga kriminaalmenetluse lõpetamiseks) on prokuratuuri pädevuses ning osaliste

omavahelised vestlused ei oma väärtust kuriteokoosseisu sisustamisel. Samuti viitab kohus, et

kokkuleppemenetluses on kuriteo kvalifikatsioon üks kokkuleppe osadest ning

kokkuleppemenetlustes tehtud varasemad süüdimõistvad kohtuotsused ei ole käesolevale

kohtukoosseisule siduvad.

1770. Seega on eelneva alusel kohus tuvastanud, et AS Tallinna Sadam ei täitnud sadama

teenuseid osutades ja korraldades avalikku ülesannet, AKl ja A Kil puudus sadama

operaatoritega suheldes/lepinguid sõlmides/pikendades/muutes jms ametiseisund ning nad ei

olnud ametiisikud, mistõttu ei ole täidetud KarS § 294 objektiivne koosseis.

1771. Kuivõrd kohus on aga varem tuvastanud, et K OÜ, HTG I AS ja E T AS on teinud

ülekandeid, millised on T Pi ja B I OÜ vahendusel jõudnud A Kini ning T Pi, K Ti ja A OÜ

ning L G OÜ kaudu AKni, siis tuleb kontrollida, kas nende tegevus vastab mõnele teisele

kuriteokooseisule, nt KarS § 4023. Samuti, kas E Se, ÜRi ja T P tegevused vastab sellisel

juhul KarS § 4024 koosseisule ning T Pi tegevus KarS § 4024 - § 22 lg 3 koosseisudele. Kohus

käsitleb seda eraldi osas (p 8.1.4-8.1.5).

8.1.3. TS Laevad OÜ nõukogu liige A K kui KarS § 294 erisubjekt

1772. Olles samal ajal AS Tallinna Sadam juhatuse liige, oli A K vahemikus 19. juuni 2014

kuni 21. september 2015 OÜ TS Laevad nõukogu liige (T 1 lk 31, V 1 lk 94-95).

1773. TS Laevad OÜ põhikirjadest nähtub, et p 3.6 kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus

esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, v.a. kui äriregistrisse on kantud teisiti.

Osaühingul on ka nõukogu (T1 lk 32).

1774. TsÜS § 31 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui

seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu.

1775. Kohus jääb eelnevalt väljendatu juurde ja selgitab nõukogu liikmeks oleku osas

täiendavalt järgmist.

1776. Vaidlus puudub selles, et AS Tallinna Sadama nõukogu otsustas 16. juunil 2014

toimunud koosolekul kuulutada välja hanke Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vahelise

liiniveo korraldamiseks sobivate parameetritega ühe kuni nelja parvlaeva soetamiseks AS-i

Tallinna Sadama ja/või tema tütarettevõtja kaudu. Samuti otsustas nõukogu, et AS Tallinna

Sadam ja/või tema tütarettevõte osaleb peale parvlaevade maksumuste selgumist MKM-i

poolt väljakuulutataval hankel Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vahelise avaliku liiniveo

korraldamiseks (T 24 lk 86). Sellega seos otsustas AS-i Tallinna Sadam ainuaktsionär

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 17. juunil 2014 parvlaevaliikluse korraldamise

eesmärgil saarte ja mandri vahel tütarettevõtja asutamise AS-i Tallinna Sadama poolt.

Tütarettevõtteks sai OÜ TS Laevad, mille põhitegevusalaks sai parvlaevaliikluse

korraldamine mandri ja suursaarte vahel (T 24 lk 151). Poolte vahel ei ole ka vaidlust sellest,

et 11.12.2014 on sõlmitud Eesti Vabariigi, keda esindas Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeerium, ja TS Laevad OÜ ning OÜ TS S vahel sõitjaveo avaliku

teenindamise leping Rohuküla- Heltermaa ja Virtsu- Kuivastu parvlaeva liinil. Lepingu

objektiks on avaliku liiniveo teenuse teostamine (sh sõitjate-, sõidukite ja kaubaveo

korraldamine ja teostamine) Vedaja poolt reisiparvlaevadega Rohuküla- Heltermaa ning

Virtsu- Kuivastu parvlaevaliinidel ajavahemikus 01. oktoober 2016 kuni 30. september 2026

(T 24 lk 186-250).

1777. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et praamide hankimine on liiniveoteenuse

osutamise vältimatu eeldus, kuid tähele tuleb panna, et veoteenust pidi osutama hakatama

tulevikus, s.o alates 01.10.2016 ning riigiga sõlmitud leping ei kätke endas üheski osas

parvlaevade soetamisega seonduvat.

1778. Küsimus on seega selles, kas TS Laevad OÜ poolt praamide soetamisega seonduv on

käsitletav avaliku ülesande täitmisena (seoses tulevikus nende parvlaevadega avaliku liiniveo

osutamisega) või tavapärase majandustegevusega, millega ei kaasne eristaatust. Sisuliselt on

TS Laevad OÜ nõukogu liikmena A Kile olnud etteheidetud praamide ostuga seoses

altkäemaksu võtmist kahe laevatehase esindaja poolt ehituslepingu sõlmimiseks ja tõrgeteta

täitmiseks.

1779. Antud juhul oli riigil avalik poliitiline huvi liiniveo korraldamiseks, mistõttu otsustati

see teenuse pakkumine eraettevõtjalt üle võtta, misjärel lõppastmes pidi liinivedu osutama

hakkama TS Laevad OÜ ja OÜ TS S. Avalik huvi mingi teenuse olemasolu vastu ei muuda

seda teenust avalikuks ülesandeks (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-19-14, punkt 12).

1780. Praamide hankimisel ja lepingu sõlmimisel praamide ehitamiseks tegutses A K

süüdistuse järgi volitatud isikuna.

1781. Praamide hankimine ehk sellega seonduvad läbirääkimised, lepingute sõlmimine

ehituseks, ei ole olemuslikult taolised teod, mille eest lõppastmes peaks vastutamata riik,

olenemata sellest, et riigil oli avalik huvi selle teenuse (liiniveo) osutamise vastu tulevikus

(alates 2016). Kuivõrd TS Laevad OÜ- l lasus tulevikukohustus liinivedu teostada, kuid ei

olnud selleks vajalikke praame, tuleb kohtu hinnangul praamide hankimist vaadelda kui

ettevõtte TS Laevad OÜ tavapärase majandustegevusena ehk eeltegevusena

majandustegevuse realiseerimiseks.

1782. Kohus tuleb tagasi Riigikohtulahendis nr 3-1-1-98-15, p 67 antud selgituse juurde:

„Samas ei ole sellel, et äriühing on avalik ettevõtja, õiguslikku tähendust ühingu kogu

tegevuses, vaid üksnes õigussuhetes, kus ettevõtjal on õigus, kohustus või võimalus oma

eristaatust kasutada (nt anda riigiabi). Üksnes sellistel juhtudel võib avaliku ettevõtja staatus

tingida äriühingu tegevuse kvalifitseerimise avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg 1 mõttes.

Peaks aga äriühing tegutsema viisil, mis on omane tavalisele ettevõtjale, ei muuda pelgalt see,

et ühing vastab üldiselt KonkS § 31 lg-s 31 sätestatud tunnustele, tema tegevust avaliku

ülesande täitmiseks“.

1783. Küsimus ei ole tegelikkuses ka selles, kas liiniveo korraldamine ise on käsitatav avaliku

ülesandena ja annab TS Laevad OÜ-le eristaatuse. Avalikest andmetest on teada, et varasemalt

teostas sama liinivedu eraoperaator, seega on tegemist ülesandega, mille täitmise suudab

tagada nii eraettevõtja kui riigi osalusega ettevõte. Samuti, ei ole praamide hankimise

protsessis endas midagi sellist, mille puhul saaks jaatada avalikule huvile lisaks avaliku

ülesande täitmist. Asjaolu, et nende praamidega aastast 2016 pidi hakatama liinivedu

teostama, ei oma mingisugustki tähendust praamide hankimisega seotud ülesannete täitmisele

õigusliku hinnangu andmisel, kuivõrd ka teised operaatorid said/saavad praame osta, ehitada

lasta jms sarnast tegevust teha. Samuti ei ole praamide ostuga ega nende eest tasumisega

seotud eristaatus ehk riigi abi andmine. Vaidlus puudub selles, et praamide soetamiseks andis

Tallinna Sadam AS TS Laevad OÜ-le laenu. Laenutingumusi ei ole üksi osapool vaidlustanud

(erisoodustused vms, mis oleks käsitletavad riigiabina ehk turu tingimustest parema

pakkumisega) ning laen ei ole käsitletav antud kontekstis riigi abina.

1784. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et AS Tallinna Sadam ja ka TS Laevad on eraõiguslikud

juriidilised isikud (T 1 lk: 1-10; 12-24; 29-31; 32-36). TS Laevad OÜ, OÜ TS S ja Eesti

Vabariigi vahel 11.12.2014. a sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingus puuduvad

mistahes kokkulepped ja tingimused, mis oma olemuselt võiksid olla käsitletavad kui avaliku

teenuse delegeerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt TS Laevad OÜ-le,

OÜ-le TS S või nimetatud äriühingute nõukogu liikmetele (T 24 lk 186-200), mistõttu ei ole

TS Laevad OÜ nõukogu liige A K parvlaevade ehituslepingute sõlmimisele eelnenud

läbirääkimistel, lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel täitnud avalikku ülesannet.

1785. Seega on eelneva alusel kohus tuvastanud, et AS Tallinna Sadam ega selle tütarettevõte

TS Laevad OÜ ei täitnud parvlaevade hankimise protsessis ega ehituslepingute sõlmimisel

avalikku ülesannet, A Kil ei olnud laevaehitusettevõtetega suheldes/lepinguid sõlmides jms

ametiseisundit ega olnud ta ametiisik, mistõttu ei ole täidetud KarS § 294 objektiivne

koosseis.

1786. Kuivõrd kohus on aga varem tuvastanud, et Türgi ja Poola laevatehased on teinud

ülekandeid, millised on T Pi ja R ning B I OÜ vahendusel jõudnud A Kini, siis tuleb

kontrollida, kas nende tegevus vastab mõnele teisele kuriteokooseisule, nt KarS § 4023.

Samuti, kas JP tegevus vastab sellisel juhul KarS § 4024 koosseisule ning T Pi tegevus KarS §

4024 - § 22 lg 3 koosseisudele. Kohus käsitleb seda eraldi osas (p 8.1.4-8.1.5).

8.1.4. Altkäemaks erasektoris

1787. Eraõigusliku juriidilise isiku töötajad arvati alates 01.01.2015 karistusseadustiku

revisjoni seadusega ametiisiku mõistest ja seeläbi ametialaste süütegude kohaldumisalast

välja. Erasektori korruptsioonisüüteod viidi üle majandussüütegude peatükki (4023-4),

põhjuseks erinevate õigushüvede kaitse. Kui avalikus sfääris on kaitstavaks õigushüveks

avalike otsuste õiguspärasus, siis erasektoris majanduse areng ja vaba konkurents.

1788. Süüdistuse sõnastusest tulenevalt on etteheited nii kooskõlas seadusega ja AS Tallinna

Sadam kehtivate eeskirjadega, kuid vajadusel eiraksid nii seaduse kui AS- s Tallinna Sadam

kehtivate eeskirjade nõudeid kui see on vajalik vastava äriühingu huvide tagamiseks. Ning

süüdistus sisaldab ka etteheiteid tegevusetuses. Nimelt selles, et sõlmides süüdistuses

märgitud lepingud, jätsid AK ja A K need lõpetamata/tühistamata jms.

1789. Ei ole võimalik ette heita samaaegselt lepingute sõlmimist altkäemaksu

vastusooritusena ning seejärel nende samade lepingute tühistamata ja lõpetamata jätmist.

Lepingute tühistamata/lõpetamata jätmine oli süüdistuse kohaselt vastusoorituste üks osa,

mitte eraldi tegu tegevusetuse vormis ja neeldub eelnevas süüdistuses.

1790. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AK ja A K on sõlminud lepinguid K OÜ, HTG I AS,

E T AS, E S OÜ, N OÜ ning Poola ja Türgi laevatehastega ning eelmärgitud äriühingud on

teinud ülekandeid, mis läbi B I OÜ on jõudnud A Kini ja läbi A OÜ ning L G OÜ AKni.

1791. Vaidluse all ei ole asjaolu, et A K ja T P olid pikaajalised sõbrad, kelle vahel oli

usalduslik suhe ja kes olid ka B I OÜ kaudu samuti seotud. AK ja K Ti vahelised seosed on

usalduslikud ja äriline seotus tuleb läbi A OÜ, L G OÜ.

1792. Riigikohus on selgitanud, et KarS §-s 4023 sätestatud koosseis kaitseb kollektiivsete

õigushüvedena korruptsioonivaba majandustegevust, majandusarengut ja vaba konkurentsi.

Samuti kaitseb KarS § 4023 ka eraõigusliku isiku ja tema huvides tegutsemiseks pädeva isiku

vahelist lojaalsussuhet ja aususe kohustust (Riigikohtu 18. juuni 2018 otsus nr 1-16-10888/62,

p 41).

1793. Kohustuste rikkumist mõistetakse riigisisese õiguse kohaselt ja see peaks hõlmama

vähemalt igasugust ebalojaalset käitumist, mis moodustab seadusjärgse kohustuse rikkumise

või selliste ametialaste eeskirjade või suuniste rikkumise, mida kohaldatakse isiku äritegevuse

suhtes. Taoliselt on vastutuse eelduseks pädevuse kuritarvitamine, mis on antud eraõigusliku

isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks. Altkäemaksu andmise ja võtmise

koosseisuga kaitstakse jätkuvalt muu hulgas ametiisiku ja ametiseisundi andja vahelist

usaldus- ja lojaalsussuhet, mida ametiisik altkäemaksu võttes rikub (Riigikohtu 02. detsembri

2014 otsus nr 3-1-1-84-14, p 40 ja 13.05.2015, nr 3-1-1-41-15, p 39). Seega, võttes

erasektoris altkäemaksu, rikub juhatuse lige igal juhul usaldus- ja lojaalsussuhet. Sealjuures

on keskse tähtsusega, et rikkumine ja saadud hüve on põhjuslikus seoses.

1794. Vaidlus puudub selles, et süüdistuse perioodidel on K OÜ, HTG I AS, E T AS, E S OÜ

ja N OÜ sõlminud/pikendanud lepinguid AS-ga Tallinna Sadam ning R S S.A ning S D T T

San. ve T. A.S sõlminud AS Tallinna Sadam tütarettevõttega laevaehituslepingud. Lepingute

alusel esitas T P arved, misjärel toimus tasumine B I OÜ arvelduskontole. Kohus tuvastas ka

A Ki kui B I OÜ tegeliku kasusaaja. Lepingud olid sõlmitud ka B I OÜ (T P) ja A OÜ (K T)

ning L G OÜ (V Õ) vahel. Nende alusel esitati arved B I OÜ-le, misjärel korraldas T P

maksed. Kohus tuvastas, et AK oli nii A OÜ kui L G OÜ tegelik kasusaaja.

1795. Kohus on eraldi episoodide kaupa süüdistust analüüsides tuvastanud, et väidetav

altkäemaks anti iga episoodi puhul sarnasel viisil, st AS Tallinna Sadam lepingupartneri ja T

Pi esindatud B I OÜ vahel sõlmiti tegelikkusele mittevastavad lepingud.

1796. Tehingute mittevastavuse tegelikkusele, tuvastas kohus TsÜS põhimõtetele tuginedes.

TsÜS § 89 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest

pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha

tahavad (lg 1). Näilik tehing on tühine (lg 2).

1797. Sõlmitud lepinguid, s.o 01.06.2007 nn ATV-de rendileping K OÜ ja B I OÜ vahel;

02.03.2009 nn akvatooriumi hoolduse leping HTG I AS ja B I OÜ vahel; 03.04.2009 nn

akvatooriumi hoolduse leping B I OÜ ja A OÜ vahel; 02.05.2011 nn akvatooriumi hoolduse

leping B I OÜ ja L G OÜ vahel; 01.09.2009 nn merekaatri leping B I OÜ ja E T AS vahel;

01.10.2009 nn manööverveduri leping B I OÜ ja E T AS vahel; 31.12.2011 nn Paljassaare tee

26a lao leping B I OÜ ja E T AS vahel; 21.11.2014 R ning S D T T San. ve T. A.S

maaklerleping; 11.12.2014 R ning R S S.A. maaklerleping, hinnates jõudis kohus järeldusele,

et tegemist on näilike tehingutega, kuivõrd nendega varjati teist tehingut. Kuigi üksikult

võttes nt ATV-de, kaatri ja lao osas on kaitsjad tõendanud nende osalist vastavust lepingule, ei

saa üldist pilti hinnates jõuda veendumusele, et tegemist on olnud täies ulatuses tegelike

tehingutega. Asjaolud, mis veenavad kohut, et tegemist oli varjatud tehingutega on järgmised.

1798. Lepingute osapooled on olnud kõikidel tehingutel samad. T P, B I OÜ ja AS Tallinna

Sadam lepingupartnerid ajal, kui olid lepingulised suhted AS-ga Tallinna Sadam, mille

juhatuse liikmeteks olid AK ja A K. Maksed olid ühesuurused olenemata lepingu objektist.

Maksed laekusid B I OÜ-sse ja osaliselt (HTG AS ja E T AS) puhul kanti umbes pool edasi

AKga seotud A OÜ-sse, hiljem L G OÜ-sse. Osaliselt on tuvastatud rendilepingute

mittevastavus tegelikkusele (ATV-d, kaater, ladu) ning täielik mittevastavus manööverveduri

ja akvatooriumi korrashoiu lepingutes.

1799. Samasugune skeem teostati parvlaevade episoodis. T Piga seotud äriühingu R ja Poola

ning Türgi laevaehitusettevõtete vahel sõlmiti tegelikkusele mittevastavad maaklerlepingud.

Nendele tuginedes esitas T P enda äriühingu nimelt näilikud arved ja laevaehitusettevõtted

tasusid arvete alusel äriühingu arvelduskontole tasu. Osa tasust kandis R otse või läbi mitmete

äriühingute B I OÜ arvelduskontole. Ülekanded korraldas T P.

1800. Selliselt jõudis raha läbi B I OÜ A Kini ja läbi A OÜ ja L G OÜ AKni.

1801. Märgitu annab kokku erinevate episoodide osas samasuguse mustri ehk tegutsemisviisi

samade osaliste vahel samal viisil, mis annab aluse väita, et kõik märgitud lepingud ei vasta

tegelikkusele ehk varjasid teisi tehinguid. Seda, et kuriteo toimepanemise viisi (nn modus

operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina on aktsepteeritud ka

Riigikohus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-32-05).

1802. Seega on kohus tuvastanud, et HTG I AS ja B I OÜ vahel, E T AS ja B I OÜ vahel, B I

OÜ ja A OÜ ning B I OÜ ja L G OÜ ning R ja R S S.A ning S D T T San. ve T. A.S vahel

sõlmitud lepingud olid näilikud lepingud, ei vastanud poolte tegelikule tahtele ning varjasid

teist tehingut, s.o ülekannete kaudu rahade jõudmist A Ki ja AKni (TsÜS § 89 lg 1).

1803. Taoliselt on kohus tuvastanud, et A K ja AK on saanud vara vastavalt B I OÜ, A OÜ ja

L G OÜ tegelike kasusaajatena. Ehk A K on saanud vara S H kaudu K OÜ-lt T Pi kaasabil. A

K ja AK on saanud vara HTG I AS-lt E Se kaudu T Pi kaasabil. AK ja A K on saanud vara E T

AS-lt ÜRi ja T P kaudu T Pi kaasabil. A K on saanud vara Poola ja Türgi

laevaehitusettevõtetelt, sealjuures Poola ettevõttelt JP kaudu, T Pi kaasabil R ja B I OÜ kaudu.

8.1.4.1. Stvidorettevõtted

1804. Kordamata väljatoodud kõnesid ja e-kirju süüdistatavate jt vahel märgib kohus, et need

ei kinnita ega lükka ümber süüdistuse versiooni altkäemaksu (ülekandena laekunud rahade)

eest vastusoorituse tegude tegemises üheski episoodis eraldivõetuna. Ehk ei ole kohus

tuvastanud, et iga vastusoorituse teole oleks eelnenud eraldi kokkulepped, mille osas ja kuidas

AK ja A K enda pädevust kuritarvitavad.

1805. Äripidamises tuleb pidada tavapäraseks omavahel lepingute tingimuste arutamist, rahast

rääkimist, projektide saatmist, kauplemist jms. Taolised jutuajamised eraldivõetuna ei viita

automaatselt ebaõiguskokkuleppele.

1806. On selge, et A K ja AK suhtusid Settevõtetesse soosivalt, kuid lepingute sõlmimisel ei

ole tõendatud, et nad oleksid sõlminud lepinguid AS-le Tallinna Sadam kahjulikult. Samuti ei

saa väita, et sildumise teenuse otselepingute sõlmimine olnuks AS-le Tallinna Sadam kahjulik.

Hanke välja kuulutamata jätmine oli AK ja A Ki otsustus ning samal ajal said nad HTG I AS

ja E T OÜ ülekannete kaudu vara. Vara said nad samuti kogu lepingu perioodi kestel, kui tulid

erinevates otsustes vastu K, HTG I AS ja E T AS, E S OÜ ja N OÜ taotlustele. K OÜ puhul

tuvastas kohus rikkumised süüdistuse perioodile eelnevast ajast, enne kui ebaõiguskokkulepe

väidetavalt sõlmiti, ning edasised muudatused toetusid juba algselt õigusvastastele

lepingutele. Seega jätkus rikkumiste toimepanemine K OÜ jaoks soodsal viisil. Kohus

tuvastas, et kõik ülekanded olid pigem regulaarsed ega olnud seostatavad üksikute lepingute

sõlmimiste või muudatustega ega tuvastanud teiste väidetavate kohtu poolt tuvastatud

rikkumiste seost teostatud maksetega teiste süüdistuses märgitud lepingute

sõlmimise/muutmise jm puhul. Antud asjaolu on selgitatav sellega, et kõik märgitud

äriühingud olid AS Tallinna Sadam pikaajalised lepingupartnerid, mistõttu puudus ka vajadus

eraldi igakordse uue ebaõiguskokkuleppe järele. Juhatuse liikmed soodustasid antud

ettevõtteid ning tulid lepingute ja muudatuste korral neile vastu, ületamata majanduslikus

mõttes enda kaalutlusruumi.

1807. Samuti selgitab kohus, et üürihindade korrigeerimine, sildumise lepingu tasuga seonduv

% jm majanduslikud otsustused on juhatuse liikmete kaalutlusotsustused, millel ei ole

õiguslikku tähendust. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda vaid

juhul, kui see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus

diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga

(Riigikohtu 20. märtsi 2014 otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 19). Kuigi juhatuse liikme poolt talle

seadusega antud kaalutlusruumi piires tehtud otsustust ei saa ainuüksi kaalutlusvea tõttu

käsitada seadusega mittelubatud (ebaseadusliku) teona ehk antud juhul pädevuse

kuritarvitamisena, on ilmselge kaalutlusveana käsitletav materiaalsetel kaalutlustel teise

äriühingu huvide soosimine. Selles väljendubki pädevuse kuritarvitamine enda tööandja ees.

Sarnase teguviisi alusel on A K ja AK raha saanud ning see on aset leidnud juba vähemalt

aastast 2007 (K OÜ) kuni 2015 (HTG I AS, E T AS). A Kil ja AKl puudus igasugune

seaduslik alus K OÜ, HTG I AS-lt või E T AS- lt raha saamiseks.

1808. Riigikohtu praktika järgi tähendab ekvivalentsussuhe sellist pooltevahelist abstraktset

sidet, mille raames on altkäemaksu võtja andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või

tulevikus tehtava ametialase teo eest (Riigikohtu 08. juuli 2014 otsus nr 3-1-1-31-14 p 15,

20.03.2013 otsus nr 3-1-1-95-12, p 14.3). Riigikohus on mitmetes lahendites osundanud, et

ametialane tegu, mida ametiisik toime paneb, ei pea olema seejuures ühemõtteliselt kindlaks

määratud, kuid peab olema mingilgi määral konkretiseeritud (Riigikohtu otsus nr 1-18-

7807/58, p 13; 3-1-1-31-14, p 21.1) ja tegu on toime pandud kui isikul on äriühingus teatav

positsioon või pädevus, mis võimaldab tegu kokkuleppel vara andjaga tema huvides toime

panna. Karistatav on ametiisiku poolt vara vastuvõtmine nii endale kui ka kolmandale isikule

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14, p 899).

1809. Vaidluse all ei ole asjaolu, et A Kil ja AKl oli pädevus süüdistuses märgitud lepingute/

muudatuste/kokkulepete sõlmimiseks, neil oli seega pädevus võtta vastu majanduslikke

otsuseid, mis puudutasid nii AS-i Tallinna Sadam kui K OÜ, HTG I AS, E T AS, E S OÜ ja N

OÜ-d. Kohtuasjas on hulgaliselt vestlusi A Ki ja AKga, millest nähtub, et nii E S, ÜR kui T P

nende poole äriühingute vahelise majandustegevusega seoses otse pöördusid.

1810. Kohtu poolt analüüsitud tõendid kinnitavad kogumis, et kõigi osapoolte vahel esineski

taoline üldine ebaõiguskokkulepe, mis seisnes selles, et A K ja AK soodustasid eelmärgitud

äriühinguid, tulles vastu nende soovidele lepingute sõlmimisel/muutmisel/pikendamisel kogu

lepingute perioodi kestel. Arvestades, et AS Tallinna Sadam omas pikaajalisi lepingulisi

suhteid K OÜ, HTG I AS, E T AS, E S OÜ, N OÜ äriühingutega, siis puudus ka vajadus ja

võimalus täpsema ebaõiguskokkuleppe sõlmimiseks. Juhatuse liikmete heasoovlikkuse

hoidmiseks andsid äriühingud läbi esindajate neile hüvesid. Taoliselt tuvastatuna vastab kohtu

hinnangul ebaõiguskokkuleppe kirjeldus kohtupraktikas seatud vähemalt üldistes joontes

määratletavuse kriteeriumile.

1811. Seega tuvastas kohus, et AK ja A K on lojaalsus- ja usaldussuhet rikkunud hüve eest.

Taoline tegu on toime pandud kavatsetult ehk töötades AS-s Tallinna Sadam, puudus AKl ja A

Kil igasugune seaduslik alus süüdistuses läbivaid äriühinguid hüve eest soodustada, see oli

neile teada ja arusaadav ning taolise kokkuleppe sõlmimist ja raha vastuvõtmist saab teha

üksnes teadlikult ja kavatsetult. Selliselt on täidetud KarS § 4023 lg 1 koosseis.

1812. Süüdistuse kohaselt osutas T P korduvalt nii vaimset kui füüsilist kaasabi A Ki ja M P

poolt K OÜ-lt, A Ki ja AK poolt E T AS ja HTG I AS-lt altkäemaksu andmisele ja

vastuvõtmisele. Prokuratuuri etteheite kohaselt ületas T Pi tegevus altkäemaksu vahendaja

tegevuse KarS § 296 lg 1 mõistes.

1813. Kaasaaitamine KarS § 22 lg 3 mõistes on teise isiku õigusvastase teo toetamine ehk

soodustamine. Kaasaaitaja ei valitse tegu, ta üksnes toetab võõrast tegu.

1814. KarS §-s 296 sätestatud altkäemaksu vahendus kujutab endast koosseisutüübilt

formaalset ja vajaliku osavõtuga kuriteokoosseisu, mille objektiivsed tunnused seisnevad

altkäemaksu andja või võtja ülesandel altkäemaksu andmiseks või võtmiseks soodusolukorra

loomises. Soodusolukorra loomine võib väljenduda altkäemaksu andmise või võtmise kohta

kokkuleppe saavutamisele (nt läbirääkimiste pidamine) või selle täitmisele (nt altkäemaksu

eseme üleandmine) kaasaaitamises. Altkäemaksu vahendamise olemusest tulenevalt ei ole

seda võimalik käsitleda altkäemaksu andmisest ja võtmisest täiesti eraldiseisvana. Kuivõrd

tegemist on vajaliku osavõtuga süüteoga, eeldavad selle subjektiks oleva isiku põhiteo

objektiivsed tunnused realiseerumiseks ka mingi teise isiku lisategu. Seejuures on

altkäemaksu vahendamine lõpule viidud altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku

tegemisega altkäemaksu võtmiseks või ametiisiku nimel teisele isikule ettepaneku tegemisega

altkäemaksu andmiseks. Kui altkäemaksu vahendaja ülesanne seisnes altkäemaksu eseme

üleandmises, on tegu lõpule viidud vara või muu soodustuse üleandmisega ametiisikule

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7-08, p-d 10, 13 ja 14.3).

1815. Kohus on tuvastanud, et A Kini ja AKni laekusid operaatorettevõtetelt B I OÜ kaudu

ülekanded, millised jõudsid B I OÜ kaudu A Kini ja A OÜ ning L G OÜ kaudu AKni nende

poolt lubatud tegude toimepanemise eest. Rahade laekumisele aitas kaasa T P sellega, et ta

sõlmis tegelikkusele mittevastavad lepingud, esitas tegelikkusele mittevastavad arved ja tasud

laekusid nende alusel B I OÜ arvelduskontole, millise seaduslik esindaja tema ise oli. Samuti,

AKle mõeldud osa edasikandmise korraldas T P. Ta sõlmis selleks B I OÜ nimelt

tegelikkusele mittevastavad lepingud K Tiga, kes esindas A OÜ-d ja seejärel V Õiga, kes

esindas L G OÜ-d, ning nende poolt tegelikkusele mittevastavate arvete alusel tasus B I nende

äriühingute arveldusarvetele umbes pool HTG I AS- st ja E T AS-st laekunud summast.

Taoliselt tegutsedes vastab T Pi käitumine altkäemaksu vahedamise koosseisule, mitte ei

moodusta kaasaaitaja koosseisu. Ei saa teha vahetegu sellest, mil viisil on raha altkäemaksu

andja ja saaja vahel liikunud, eristamaks, kas tegemist on kaasaaitaja või vahendajaga.

Vahendaja on vastutav selle eest, et andja poolt antu jõuab saajani. Täpselt seda T P tegi.

Tõendeid selle kohta, et tema kogu teoplaani välja mõelnud oleks, ei ole. Kohtul puudub üldse

täpne teadmine sellest, millised olid A Ki, AK, T Pi, K Ti ja V Õi omavahelised kokkulepped

või kokkulepped S H, E Se, ÜRi ja T Pga. Läbi ülekannete ja sõlmitud lepingute saab kohus

jaatada üldiselt ebaõiguskokkuleppe olemasolu, kuid selle konkreetne sisu rollide ja raha

jaotumise osas on teadmata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et T Pi tegevus vastab vahendaja

koosseisule, mitte ei täida kaasaaitamise koosseisu. Kuivõrd T P teadis, et vastavaid teenuseid

ei osutata, tema vestlustest A Ki ja K Tiga on üheselt adutav, et ta on teadlik tehingute

mittevastavusest tegelikkusele ning B I OÜ tegeliku kasusaaja A Ki tegemisest, siis on ta

saanud antud kuriteo toimepanna vaid kavatsetult. Selliselt on T P täitnud KarS § 296 lg 1

koosseisu.

1816. E Se ja ÜRi kui altkäemaksu andjate koosseisu täidetavus tuleneb nende poolt

tegelikkusele mittevastavate lepingute sõlmimisest ning ülekannete korraldamisest B I OÜ

arveldusarvele. Selliselt on nad otseselt panustanud altkäemaksu andmisesse. T P seos tuleneb

ÜRiga vestlustest, millest nähtub tema teadlikkus ja vaimne kaasabi altkäemaksu andmisele.

ÜRiga rahadest arutamine, sealjuures lubadused ise kas AK või A Kiga vajadusel rääkida.

Arvestades, et konkreetne vestlus kätkes endast antava altkäemaksu vähendamisest juttu, on

kohtul siseveendumus, et T P tegutses altkäemaksu andmisel grupis koos ÜRiga, otsused

võeti vastu koos. Siinkohal ei ole tähtsust, kas T P tegutses eraviisiliselt ÜRi nõustades või B

nõukogu liikmena, kuivõrd kontserni ega üksikult nt ka E T AS-i ei ole kohtu alla antud.

Kuivõrd E S, ÜR ja T P on andnud hüvesid eesmärgiga saada A Ki ja AK toetust nende

esitatud soovidele äriühingute tegevusega seoses, neil puudus igasugune seaduslik alus A Kile

ja AKle makseid teha, ülekannete tegemiseks sõlmiti teadvalt näilikud lepingud, siis on antud

tegu toime pandud kavatsetult. Taoliselt on E S, ÜR ja T P täitnud KarS § 4024 lg 1 koosseisu.

1817. KarS § 4023-4 lg 1 koosseisuliseks tunnuseks, erinevalt avalikus sektoris altkäemaksu

koosseisust, ei ole grupis, korduvalt ega suures ulatuses kuriteo toimepanemine, mistõttu neid

asjaolusid kohus õiguslikult ei tuvasta, kuigi on faktiliselt nende esinemise eelnevalt

tuvastanud. A K ja AK olid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed, enamuse

lepingutest/muudatustest on nende poolt allkirjastatud ning HTG I AS ja T P ning ÜRi

episoodides on saadud altkäemaks umbes pooleks jagatud. Arvestades, et juhatus võttis

otsuseid vastu koos, on taolistel asjaoludel altkäemaksu vastuvõtmine toimepandud koos.

Arvestades, et T P ja ÜR tegutsesid koos, arutasid altkäemaksu ja lepingutesse puutuvat koos,

siis on nad altkäemaksu andmise toimepannud koos. Suur ulatus tuleb eelnevalt kohtu poolt

tuvastatud altkäemaksuna antud ja vastuvõetud summadest.

1818. Arvestades, et kogu süüdistuse perioodi olid AK ja A K AS Tallinna Sadam juhatuse

liikmed, K OÜ, HTG I, E T, E S ja N OÜ olid AS Tallinna Sadam lepingupartnerid, kogu

perioodi vältel toimus samasugune käitumismuster- omavaheline suhtlus, lepingute

sõlmimine, muutmised ja ülekannete kaudu altkäemaksu andmine, leiab kohus, et tegemist on

vältava kuriteoga ühe episoodi lõikes ning erinevate episoodidega ehk korduvusega seoses

sellega, et altkäemaksu andsid erinevad äriühingud eraldi, mitte koos.

8.1.4.1.1. Aegumine

1819. KarS § 4023-4 lg 1 ning § 296 lg 1 on II astme kuriteod. KarS § 81 lg 1 p 2 sätestab, et

kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta

tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteos, kui ei esine

aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Aegumise peatumise aluseid käesolevas

menetluses ei ole. Süüdistatavale etteheidetava kuriteo aegumise saab katkestada üksnes

temast tingitud KarS § 81 lg- s 5 nimetatud menetlustoiming.

1820. Aegumise katkestas KarS § 81 lg 5 p 2 kohaselt AK, E Se, T P, T Pi ja ÜRi kohtu alla

andmine 19. oktoobril 2017, mis on aegumise tähtaja uueks alguseks.

1821. Pärast kohtu alla andmist ei ole süüdistatavate T P ja ÜRi osas esinenud ühtegi uut

aegumise katkemise alust. Järelikult aegusid kohtu poolt eelnevalt tuvastatud kuriteod sellel

alusel 19. oktoobril 2022.

1822. AK suhtes esineb aegumise katkemise alus. Nimelt on kohus 27. aprilli 2021

kohtuistungi mh AKst tingitult edasi lükanud (KarS § 81 lg 5 p 3). AK ei ilmunud

kohtuistungile ei kohtusaalis ega virtuaalruumi ega teatanud kohut enda mitteilmumise

põhjustest. AK kaitsjad teatasid vahetult enne kohtuistungit, et seoses koroonaviiruse ohuga,

nad kohtusaali istungile ilmuda ei saa ning see puudutab ka AKa. Harju Maakohus leidis, et

AK ja tema kaitsjad jätsid mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata. Kohtul tuli istung edasi

lükata, tunnistaja ülekuulamine ei olnud võimalik. Järgmine kohtuistung toimus 06. mail

2021. Kohus tegi AKle mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise eest trahvihoiatuse

(K 25 lk 136 pö, 183-187).

1823. Selguse huvides lisab kohus, et AK kaitsjad vaidlustasid enda trahvimise, kuid ei

vaidlustanud AK trahvihoiatust ning kuigi Tallinna Ringkonnakohus tühistas määratud

trahvid, leidis ka ringkonnakohus 28.06.2021 määruses, et istungile ilmumata jätmiseks

mõjuvad põhjused puudusid (K 56 lk 87-95).

1824. Seega tuleb AK suhtes kuriteo aegumist lugema hakata uuesti alates 27. aprillist 2021,

millisel juhul oleks II astme kuriteo aegumise tähtaeg 27. aprill 2026.

1825. Kaitsjad esitasid väite, et antud kuriteod on aegunud, kuivõrd aegumist tuleb lugeda

alates ebaõiguskokkuleppe sõlmimisest.

1826. KarS § 81 lg 5 p 4 kohaselt katkeb aegumine süüdistatava kohtuistungil

ülekuulamisega. 18.10.2023 on kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud E S ja 23.10.2023 T

P. Taoliselt katkes nende suhtes aegumise arvestamine ning pidi algama uuesti, millest

tulenevalt oleks nende suhtes teod aegunud käesoleva sätte kohaselt 18.10.2028 ja

23.10.2028.

1827. Kaitsjad on esitanud väite, et olukorras, kus 19.10.2022 seisuga teised aegumise

katkemise alused puudusid ning kuriteod olid aegunud, ei saa aegumise katkemist

süüdistatavate kahjuks arvata ega nende ülekuulamisest uuesti lugeda, kuivõrd ülekuulamised

leidsid aset ajal, kui kuriteod olid juba aegunud.

1828. Aegumise katkemise alusel uus saabuv aegumistähtaeg ei tohi ületada absoluutset

saabuvat aegumise tähtaega.

1829. Aegumise absoluutse tähtaja sätestab KarS § 81 lg 6 koosmõjus KarS § 81 lg 1 p-dega

1 ja 2. Sellest tulenevalt on absoluutne aegumise tähtaeg teo lõpule viimisest alates I astme

kuriteo puhul 15 aastat ja II astme kuriteo puhul 10 aastat.

1830. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-31-14, p-s 15.1. märkinud pistise koosseisu lõpule

viimise osas, et:“ /../tegu on juriidilises mõttes lõpule viidud juba sellise kokkuleppe

sõlmimisega. Soodustuse tegelik hilisem vastuvõtmine ei loo juurde uut ebaõigust, mistõttu

kujutab see vastuvõtmine endast varem toime pandud teo (ebaõiguskokkuleppe sõlmimine)

faktilist lõpetamist. KarS kommenteeritud väljaande kohaselt võib teo faktilise lõpuleviimise

päevaks lugeda viimase kokkuleppe sõlmimise päeva, millest omakorda hakkab kulgema

KarS § 81 reguleeritud aegumise tähtaeg (lk 900, p 12; Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14 p

1916, 1027-1029)

1831. K OÜ, HTG I AS ning T P ja ÜRi episoodides on süüdistuse kohaselt

ebaõiguskokkulepped sõlmitud vastavalt 2007- 2008 aastatel. Viidatud õiguskirjandusest ja

kohtupraktikast tuleneb, et altkäemaksu summade hilisem vastuvõtmine ja

vastusooritustegude hilisem toimepanemine ei mõjuta aegumise tähtaega.

1832. Taoliselt on K OÜ, HTG I AS ning T P ja ÜRi episoodides seadusest tulenev

absoluutne aegumise tähtaeg II astme kuriteo puhul, millisteks on KarS § 4023-4 lg 1 ja § 296

lg 1, saabunud hiljemalt 31.12.2018 aastal (süüdistuses on ebaõiguskokkuleppe määratud

aastaarvuna).

1833. Juhul, kui taolised tegevused kvalifitseerida jätkuvalt avalikus sektoris altkäemaksu

võtmiseks, oleksid nende tegude absoluutsed aegumistähtajad saabunud hiljemalt 31.12.2023

aastal.

1834. Kuriteo aegumise katkemise korral on isiku süüditunnistamine ja karistamine

välistatud, kui möödunud on KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg (KarS §

81 lg 6 teine lause).

1835. Eeltoodu tingib AK, E Se, T P, ÜRi ja T Pi osas KrMS § 274 lg 1 ja KrMS § 199 lg 1 p

2 ja KrMS § 274 lg 1 alusel süüteo aegumise tõttu kriminaalmenetlus lõpetamise.

1836. Kuivõrd A K, V Õ ja S H (ning teistes menetlustes K T ja A A) ei ole süüdistatavatena

kohtu all, nende suhtes on menetluslikud otsustused juba vastu võetud, siis nende osas kohus

õiguslikku otsustust vastu ei võta.

1837. Eeltoodu alusel lõpetab kohus kriminaalasja menetluse AK suhtes KarS § 4023 lg 1

järgi HTG I AS, T P ja ÜRi episoodis, T Pi suhtes KarS § 296 lg 1 järgi K OÜ, HTG I AS, T

P ja ÜRi episoodis, E Se suhtes KarS § 4024 lg 1 järgi HTG I AS episoodis ning T P ja ÜRi

suhtes KarS § 4024 lg 1 T P ja ÜRi episoodis seoses kuritegude aegumise tähtaja

möödumisega.

8.1.4.2. Reisiparvlaevad

1838. Reisiparvlaevade episoodides on keskse tähtsusega see, et väidetavad altkäemaksud A

Kile tasus tegelikkuses TS Laevad OÜ.

1839. Vaidlus puudub selles, et A Kil oli volitus AS Tallinna Sadam juhatuse liikme ja TS

Laevad OÜ nõukogu liikmena laevatehastega läbirääkimisi pidada ja seda ta ka tegi.

1840. Samuti nähtub uuritud tõenditest, et A K viis kokku T Pi ja JP Poola laevatehase

esindajana eesmärgiga sõlmida tegelikkusele mittevastav maaklerleping. Maakleri teenust T P

ei ole osutanud.

1841. Samuti viis A K kokku T Pi Türgi laevatehase esindajaga samal eesmärgil.

1842. Edasi nähtub, et kokkuleppe kohaselt allkirjastasid T P R nimelt ja Poola ning Türgi

laevatehaste esindajad maaklerlepingud, milles oli kokkuleppekohaselt tasuks 2%

laevaehituse hinnast.

1843. Edasi nähtub uuritud tõenditest üheselt, et näilike maaklerlepingute tasu ehk 2%

laevaehituse hinnast, lisati laeva ehituse lepingutele, millised tasus täies ulatuses TS Laevad

OÜ (V 1 lk 102-107).

1844. Kannatanute esitatud tõendite järgi tasus TS Laevad OÜ kahe S D T T San. ve T. A.S.-

ga sõlmitud laevaehituslepingu alusel perioodil 06.11.2014 kuni 10.03.2017 laevatehasele

kokku 45 861 753 eurot. Lõplik tasu, mida TS Laevad OÜ laevatehasele maksis, kujunes

lepingutes kokkulepitud praamide hindade (kokku 45 600 000 eurot), lisatööde ja -varustuse

ning S D T T San. ve T. A.S.-le määratud leppetrahvide alusel. Kuivõrd S D T T San. ve T.

A.S. hilines laevade üleandmisega, tekkis TS Laevad OÜ-l õigus vähendada laevalepingute

artikkel IV, p 2 alusel lepingute tasusid kokku ca 3,3 miljoni ulatuses, kuid see ei muuda

asjaolu, et S D T T San. ve T. A.S. makstud tasu kujunes TS Laevad OÜ jaoks

maaklerlepingute tasude võrra kulumaks, sest need olid sisse arvestatud lepingutes sätestatud

laevade hindadele (V 1 lk 102-107, A 12 lk 41-46).

1845. Kannatanute esitatud tõendite järgi tasus TS Laevad OÜ kahe R S S.A.-ga sõlmitud

laevaehituslepingu alusel perioodil 28.11.2015 kuni 31.03.2017 R S S.A.-le kokku 56 588 322

eurot. R S S.A.-le kujunes makstud lõppsumma lepingutes sätestatud hindade (kokku 63 000

000 eurot), täiendavate teenuste ja varustuse ning parvlaevade üleandmise hilinemise tõttu R

S S.A.-le määratud leppetrahvi alusel. R S S.A. hilinemiste tõttu oli TS Laevad OÜ-l õigus

tasu vähendada ca 7,3 miljoni euro ulatuses, kuid see ei muuda asjaolud, et R S S.A.-le

makstud tasu kujunes TS Laevad OÜ jaoks maaklerlepingute tasude võrra kulumaks, sest

need olid sisse arvestatud laevaehituslepingute hindadele (V 1 lk 102-107, A 12 lk 41-46).

1846. Laevatehastele tasus TS Laevad OÜ osamaksetena.

1847. Sealjuures esitas T P tegelikkusele mittevastavad arved ja väljamaksed toimusid Poola

ja Türgi laevatehaste poolt R arveldusarvele igal korral peale TS Laevad OÜ-st osamakse

laekumist. Ehk siis on ülekanded otseses seoses TS Laevad OÜ laekumistega. See asjaolu oli

teada A Kile, JPle, Poola ja Türgi laevatehaste esindajale ja arveid edastanud T Pile.

1848. A Ki, T Pi ja JP ning Türgi laevatehase esindaja ja samuti T Bi omavahelised vestlused

ja e-kirjad ei anna selgust, mis kontekstis rahast, firmadest ja ülekannetest räägitakse

(altkäemaks vm).

1849. Taoline skeem (2% hinna lisamine laevaehituslepingule) ei viita kohtu arvamusel

altkäemaksu tasumisele. Seda arusaama toetab asjaolu, et tegelikkuses olid esitanud Poola ja

Türgi laevatehased madalamad hinnapakkumised, mistõttu läbi T Bi ja eellepingute sõlmimise

oli neile ka teada, et Eesti jätkab kahe laevatehasega enne maaklerlepingute sõlmimist.

Soovinuks laevatehased altkäemaksu anda ehituslepinguteni jõudmiseks, olnuks eluliselt

usutav raha tasumine enne lepingute sõlmimiseni jõudmist ja laevatehaste vahenditest.

1850. Uuritud tõenditest tekkis kohtul veendumus, et A K mõtles välja skeemi, et tema saab

laevatehaste kaudu tegelikkusele mittevastavate maaklerlepingute väärtuses TS Laevad OÜ-le

kuuluvat vara. Taoline mõte tekkis A Kil peale T Bi e-kirja maakleri kaasamise otsustamisest,

olukorras, kus kõik maakleri ülesanded olid A Kile teadaolevalt täidetud ja vajadus tegeliku

maakleri järele puudus. Motiiviks on vähemalt ühes osas samal ajal Hiiumaal Vanasadama

kinnistu arendamine, mis nõudis rahalisi vahendeid.

1851. Vaadates pealtkuulatud kõnede kronoloogiat ja kõrvutades neid e-kirjadega, on tõendite

kogumis eeltoodu alusel tekkinud kohtul siseveendumus, et praegusel juhul ei ole tegemist

altkäemaksu koosseisuga, vaid A K soovis TS Laevad OÜ vara, kaasas selleks näiliku

maaklerina T Pi ning JP ja Türgi laevatehase esindaja kaasabil realiseerisid skeemi, kus T P

sõlmis Poola ja Türgi laevatehastega näilikud maaklerlepingud 2% väärtuses

laevaehitushinnast, misjärel lisati see kuluartikkel TS Laevad OÜ poolt makstava

laevaehitushinna hulka.

1852. Kohtu veendumust suurendab samuti see, et laevade ehituse lepingud, milledele oli

lisatud tegelikkusele mittevastav maakleri tasu, allkirjastas TS Laevad OÜ nimelt A K ise.

Antud lepingutest tulenes TS Laevad OÜ kohustus laevatehastele tasuda.

1853. Laevatehased kandsid T Pi esitatud tegelikkusele mittevastavate arvete alusel R

arveldusarvele kokku 1 526 670 eurot (T 26 lk 144-202).

1854. Laevatehastelt laekunud rahast kandis T P vähemalt osa edasi selliselt, et see jõudis B I

OÜ arvelduskontole. B I OÜ tegelik kasusaaja oli ka A K.

1855. Seega sai A K tegelikkuses TS Laevad OÜ-le kuuluva vara ehk teostatud ülekannete

ulatuses raha iseenda poolt TS Laevad OÜ nimelt laevatehastega sõlmitud lepingute

tulemusena.

1856. Selliselt tasus TS Laevad OÜ A Ki sõlmitud laevaehituselepingute alusel laevatehastele

mh lisatud maaklerlepingu võrra suurema tasu, millest osa jõudis A Kini. Nimelt, T P

korraldas R arveldusarvele laekunud rahade vähemalt osalise jõudmise B I OÜ kaudu A Kini.

1857. Osaliste omavahelised kokkulepped raha jaotumise ja tehingute muude asjaolude osas

ei ole kohtule teada. Samas on teo väline pilt sellele õigusliku hinnangu andmiseks

küllaldaselt selge. Taoline tegevus on võimalik toime panna üksnes etteplaneeritult, tegevused

läbi mõeldes, mistõttu on teod toime pandud kavatsetult.

1858. Kannatanute tsiviilhagi ja selle põhjendused toetavad kohtu siseveendumust

reisiparvlaevade episoodi osas. Kohus on tõepoolest tuvastanud, et TS Laevad OÜ sai

tegelikku kahju näilike maaklerlepingute lisamisega laevaehituslepingu hinnale, mille täies

ulatuses tasus TS Laevad OÜ ja see on otseses põhjuslikus seoses A Ki, T Pi ja JP

käitumisega. Türgi ja Poola laevatehaste nimel lepingud sõlminud isikute või laevatehaste kui

juriidiliste isikute seotust käesoleva menetluse raames tuvastatud ei ole, mistõttu sellele kohus

hinnangut anda ei saa. TS Laevad OÜ on seega 2 % suurema summa tasunud laevatehastele ja

selle võrra suurema summa pealt maksnud selle võrra rohkem intresse AS-le Tallinna Sadam.

1859. Kohus eelnevalt tuvastas, et tegemist ei ole altkäemaksuga avalikus sektoris (I astme

kuritegu) ning asus analüüsima, kas tegemist võib olla altkäemaksuga erasektoris (II astme

kuritegu), misjärel tuvastas, et isikute tegevus võib vastata hoopis omastamise või kelmuse

koosseisule.

1860. Kohtu poolt tuvastatu ei lähe kokku süüdistuse faktilise kirjeldusega (altkäemaksu

andmine, vahendus ja võtmine).

1861. Kohus tuvastas, et A K T Pi ja JP osalusel realiseeris skeemi, milles T P sõlmis Türgi ja

Poola laevatehastega tegelikkusele mittevastavad maaklerlepingud R esindajana, esitas

vastavalt kokkuleppele tegelikkusele mittevastavad arved, peale seda, kui laevatehastele oli

laekunud osamaksed TS Laevad OÜ-st, misjärel laevatehased kandsid vastavad summad R

arvele, milliselt T P omakorda osaliselt kandis summad edasi B I OÜ arveldusarvele. Samal

ajal oli laevaehituse lepingud, millele oli lisatud maakleri tasu, sõlminud TS Laevad OÜ

nimelt A K. Selliselt tasusid laevatehased R arvete alusel TS Laevad OÜ-st laekunud rahaga,

mis jõudis vähemalt osaliselt A Kini. Selliselt jõudis lõppastmes A Kini 2% TS Laevad OÜ

poolt osamaksetena tasutud rahast ehk TS Laevad OÜ-le kuuluvat vara. Osaliste

omavahelised täpsemad kokkulepped, nt raha jagunemise jm asjaoludes, on kohtule teadmata.

1862. Sellised faktilised asjaolud ei moodusta altkäemaksu koosseisu. Taoliselt ei ole

laevatehased, sh JP andnud, T P vahendanud ega A K vastu võtnud altkäemaksu.

1863. Altkäemaks erasektoris, kelmus ja omastamine on kõik II astme kuriteod. Käesoleva

hetke seisuga need teod aegunud ei ole. Sellest tulenevalt saabuks antud episoodides

absoluutne aegumise tähtaeg altkäemaksu koosseisu puhul hiljemalt 11.12.2014

(maaklerlepingu sõlmimise kui ebaõiguskokkuleppe lõpule viimisega), kelmuse või

omastamise puhul hiljemalt 26 august 2025 ehk kannatanule kahju tekkimisega /vara

äravõtmisega.

1864. Arvestades, et kohus tuvastas prokuratuurist erinevad faktilised asjaolud, ei saa kohus

kuritegusid ise ümber kvalifitseerida. Seda tehes väljuks kohus faktiliste asjaolude

tuvastamisel esitatud süüdistuse piiridest.

1865. Eeltoodu alusel mõistab kohus tulenevalt KrMS § 309 lg 2 JP KarS § 298 lg 2 p 3 ning

T Pi KarS § KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 – KarS § 22 lg 3, KarS § 298 lg 2 p 2, 3 – KarS § 22 lg

3 järgi esitatud süüdistustes õigeks.

8.1.5. Kokkuvõte

1866. Eeltoodu alusel lõpetab kohus kriminaalasja menetluse AK suhtes KarS § 4023 lg 1 järgi

HTG I AS, T P ja ÜRi episoodis, T Pi suhtes KarS § 296 lg 1 järgi K OÜ, HTG I AS, T P ja

ÜRi episoodis, E Se suhtes KarS § 4024 lg 1 järgi HTG I AS episoodis ning T P ja ÜRi suhtes

KarS § 4024 lg 1 T P ja ÜRi episoodis seoses kuritegude aegumise tähtaja möödumisega.

1867. Eeltoodu alusel mõistab kohus reisiparvlaevade episoodis JP KarS § 298 lg 2 p 3 ning T

Pi KarS § KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 – KarS § 22 lg 3, KarS § 298 lg 2 p 2, 3 – KarS § 22 lg 3

järgi esitatud süüdistustes kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks.

8.2. Rahapesu

1868. KarS 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi on karistatav isikute grupis suures ulatuses rahapesu.

1869. Rahapesu koosseis on viiteline kuriteokoosseis, mis tuleb sisustada RahaPTS (endine

RpTRTS kajastatud vastavalt kehtivusele) kaudu. Seadusandja on rahapesu mõiste

defineeritud RahaPTS § 4 lõikes 1. Lisaks rahapesu kuriteole tuleb tuvastada ka eelkuriteo

asetleidmine.

1870. Kohtupraktika on rahapesu mõistet määratlenud kitsendavalt. Lahendis nr 3-1-1-68-10,

p-s 13 on Riigikohus leidnud, et RpTRTS §-s 1 määratletakse seaduse eesmärgina Eesti

Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks

kasutamise tõkestamine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb just sellelt lähtealuselt asuda

selgitama, mida tuleb kehtivas õiguses rahapesuna mõista. Rahapesu on kahjustusdelikt.

Kuritegelikult saadud vara raha- või majanduskäibesse toomisega moonutatakse konkurentsi,

soodustatakse varimajandust, suurendatakse kapitali volatiilsust, destabiliseeritakse

majandussüsteemi, raskendatakse rahapoliitika kujundamist, kahjustades seeläbi riigi

majandus- ja finantssüsteemi usaldusväärsust. Rääkimaks mingist kuritegeliku vara

kasutamisest kui rahapesust, peab subsumeeritav tegu seetõttu omama ka reaalset potentsiaali

majanduse normaalse toimimise kahjustamiseks. Rahandus- või majandussüsteemi kui terviku

toimimist ei kahjusta esmalt kuritegeliku päritoluga vara käitlemine, mille sisuks on isiklik

tarbimine ja mis ei ole suunatud rahandus- või majandussüsteemi ärakasutamisele, kus

puhastatakse vara esmalt selle algsest kuritegelikust taustast ja alles seejärel kasutatakse seda

mis tahes legaalsel otstarbel. Teisisõnu, kui kuritegeliku vara käitlemise viis ei kahjusta riigi

rahandus- või majanduskäivet ülalkirjeldatud tunnustel, ei saa seda pidada rahapesuks ka

juhul, kui vara kasutamisega kaasneb selle tegeliku päritolu varjatuks jäämine. Samuti ei

kahjusta majanduse toimimist väiksemahulised toimingud, mis iseenesest vastavad RpTRTS §

4 lg-s 1 kirjeldatud teokoosseisule.

1871. KarS § 394 kontekstis on rahapesu objektiks eelkuriteo tulemusena saadud vara. Vara

päritolu on määrava tähtsusega KarS § 394 koosseisu täidetuse hindamisel, kuivõrd

kuriteokoosseisu täidab üksnes kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara pesemine

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-24-17, p 11). Prokuratuur käsitleb rahapesu objektina altkäemaksu

ja pistise tegusid, milliste asetleidmise (osaliselt) on kohus eelnevalt tuvastanud.

1872. Eelkuritegu kujutab endast rahapesu koosseisulist tunnust, sest ilma eelkuriteota ei ole

võimalik rahapesust KarS § 394 lg 1 mõttes kõneleda. Kui eelkuritegu on tuvastatud varasema

süüditunnistava kohtuotsusega või kui eelkuritegu menetletakse rahapesuga samas

menetluses, peab nii süüdistus kui ka süüditunnistav kohtuotsus eelkuriteo osas vastama

seadusest ja kohtupraktikast tulenevatele süüdistuse täpsust ja kohtuotsuse põhistatust

puudutatavatele nõuetele. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-94-14, p 170).

1873. Prokuratuuri seisukohast on AK ja T Pi süüdistustest tulenevalt rahapesus keskse

tähendusega vara varjamise ja moondamise eesmärk. Oluline on, et läbi mitmete tehingute ei

olnud tuvastatav, et raha laekub A OÜ-sse AS Tallinna Sadam lepingupartneritelt ning AK

käsutas A OÜ-sse ja L G OÜ-sse laekunud vara mitte ise, vaid läbi K Ti ja A A. Ka T Pi ja A

Ki tegevus oli suunatud altkäemaksuna saadud tulu varjamisele, kasutades AS-i Tallinna

Sadam lepingupartneritelt saadud altkäemaksuraha R ja B I OÜ hõlmava süsteemi kaudu

varjamiseks.

1874. Järgnev kohtu seisukoht põhineb üksnes süüdistuse tekstil. Kohus, võrrelnud

altkäemaksu ja rahapesu süüdistusi, saab ainuüksi teksti kirjeldavast osast järeldada, et

süüdistused altkäemaksu andmise/vastuvõtmise osas ja rahapesus kattuvad määravas osas.

1875. Nii altkäemaksu kui rahapesu süüdistuses heidetakse ette altkäemaksuks saadud

summade kandmist B I OÜ arvelduskontole ning summade hoidmist B I OÜ arvelduskontol.

Rahapesu süüdistuse osas on üksnes täpsustatud M P altkäemaksu osas, milliste selgitustega

all on ülekanded T Pi arvelduskontolt M P arvelduskontole toimunud. Samuti, ei ole

altkäemaksu süüdistuses kirjeldatud nt 03.03.2009 T Pi ja A OÜ juhatuse liikme K Ti

kokkulepet, mis ometi on aga oluline osa altkäemaksu andmise ja jõudmise osas AKni. Samas

nähtub siiski süüdistusest, et HTG I AS- lt B I OÜ kontole laekunud summadest AKle

mõeldud osa 80 432.77 (perioodil 15.07.2009 kuni 04.05.2011) on kantud edasi A OÜ kontole

ja 169 102.52 eurot (perioodil 05.05.2011 kuni 26.08.2015) L G OÜ kontole. Süüdistuse

kirjeldav osa on teatud ulatuses raskesti jälgitav ja prokuratuuri seostamisloogika ei ole

kohtule üheselt arusaadav. Nt on HTG I AS-ga seotud alapunktis 2.2.4 toodud ka punktis 2.3.2

E T AS-i puudutav osa. Sama saab öelda ka eelkuriteo nr 3 osas. Seega HTG I AS eelkuritegu

nr 2 langeb kokku rahapesu süüdistusega. Rahapesu süüdistuses on lisaks kirjeldatud, milliste

lepingute alusel liikusid B I OÜ-sse laekunud AKle mõeldud summad edasi A OÜ-sse ja L G

OÜ-sse ning altkäemaksu süüdistuses on samas ära mainitud kuhu AK rahad liikusid.

Rahapesu süüdistuses on akvatooriumi hooldustööde eest HTG I AS maksnud ajavahemikul

20.04.2009 kuni 14.08.2015 OÜ-sse B I raha A Kile ja AKle kokku summas 295 016.23 eurot.

Altkäemaksu süüdistuses, liites kokku perioodil 02.03.2009 kuni 20.05.2011 summas 99

466.53 eurot ja 01.06.2011 kuni 26.08.2015 summas 195 569.70 eurot. Altkäemaksu

süüdistuses on merekaatri, manööverveduri ja laoruumi rentimise eest AS E T maksnud B I

OÜ-le 01.09.2009 kuni 30.05.2011 summas 64 422.95 eurot ja 01.06.2011 kuni 26.08.2015

summas 155 120.24 eurot, kokku summas 219 543.19 eurot. Sama summa on märgitud ka

rahapesu süüdistuses. Seega eelkuritegu 3 ja rahapesu süüdistused kattuvad. Eelkuriteo 2 ja 3

osas on rahapesu süüdistus esitatud kokku. Sama võiks põhimõtteliselt öelda ka altkäemaksu

süüdistuse kohta, sest nii süüdistuse punktides 2.2.4 (HTG I AS) ja 2.3.2 (E T AS) on toodud

ära perioodid, lepingud ja saadud altkäemaksu summad, mis hoitud B I OÜ kontol. Rahapesu

süüdistuses nn praamide episoodiga seoses on väljatoodud R -lt raha ülekanded B I OÜ-sse,

samal ajal kui altkäemaksu süüdistuses on märgitud vaid raha jõudmine Eesti Vabariiki ja A

Kini, T Pi panusel.

1876. Nii rahapesu kui altkäemaksu süüdistuses kirjeldatakse näilikke tehingute kaudu tulnud

majandustegevusega mitteseotud tulu, varjates sellega raha tegelikku päritolu. Taoliselt kattub

nende äriühingute arvelduskontodele raha kandmine, seal raha hoidmine ja edasised tehingud

rahaga nii altkäemaksu kui rahapesu süüdistustes. Rahapesu süüdistuse osas on lisaks vaid

täpsed kulutused koos ajavahemikega, millised on A OÜ ja L G OÜ poolt AKga seoses tehtud

ja R ülekanded B I OÜ-sse, välja toodud.

1877. Kohus tuvastas seega, et seni süüdistust läbimata on AK rahapesu süüdistuse üheks

eelkuriteoks pistise võtmine D AS esindajalt, kuid teised kajastatud eelkuriteod on varasema

altkäemaksu süüdistuse kirjelduste kordused ehk kattuvad sisuliselt altkäemaksu andmise ja

võtmise süüdistustega.

1878. Kohtupraktikas on leitud, et vara tegeliku omaniku või päritolu varjamine on

kuritegelikul teel saadud vara kasutamisele üldomane. Seetõttu ei ole ainuüksi selle tunnuse

abil võimalik eristada rahapesu kuritegelikul teel saadud vara mis tahes muul viisil

kasutamisest (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-34-05, p 24; Riigikohtu otsus nr 3-1-1-68-10, p-d 14-

15). Samuti ei saa rääkida rahapesust, kui vara ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku

varjamine on varaga tehtavates toimingutes üksnes kõrvaleesmärk või -tagajärg (Riigikohtu

otsus nr 3-1-1-34-05, p 25; Riigikohtu otsus nr 3-1-1-68-10, p 15). Oluline on rahapesu

eristamine eelkuriteost, kui seda ei ole võimalik teha ning teo ebaõigussisu on ammendunud

eelkuriteos, ei saa rääkida rahapesust (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-21-1, p 13). Erinevalt

kaitsjatest on Riigikohus asunud seisukohale, et isepesu on karistatav (Riigikohtu otsus nr 3-

1-1-34-05, p 22).

1879. Seega on keskse tähtsusega teostatud ülekannete eesmärk, mis süüdistusest tulenevalt

on raha jõudmine A Ki ja AKni. Kuivõrd kohus mõistis M P tema süü tõendamatusega seoses

õigeks, siis raha ülekannete osa M Pni rahapesu süüdistusest tuleb samuti lugeda mitte

asetleidnuteks.

1880. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et rahapesu eelkuriteod (v.a D episood) ja altkäemaksu

süüdistuses altkäemaksu andmise viis ning jõudmine AK ja A Kini, on kattuvad. Kohus on

tuvastanud, et ülekannete keskseks eesmärgiks oli raha jõudmine A Ki ja AKni. Tuvastatud

tehingud süüdistust läbivate osaühingutega olid tõepoolest seotud pangaülekannetega läbi

erinevate äriühingute ja äriühingute tegelikule majandustegevusele mittevastavad, kuid

ülekannete teostamisel oli vaid üks eesmärk – raha jõudmine AKni, A Kini. T Pi tegevus oli

suunatud selle eesmärgi täitmisele. Prokuratuur ise kirjeldab, et näilikud tehingud B I OÜ ja K

OÜ, HTG I AS, E T AS ning R vahel olid sõlmitud altkäemaksu edastamiseks-

vastuvõtmiseks. Tõepoolest, reisiparvlaevade episoodis on prokuratuur seda väitnud

altkäemaksu süüdistuse osas umbisikuliselt, tehinguid lahti kirjutamata ning on need välja

toonud rahapesu süüdistuses. Selline kirjeldusviis on aga ebajärjepidev, sest ei vasta varem

prokuratuuri poolt kajastatud kirjeldusviisidele eelnevate episoodide puhul ning ei väära

lõppeesmärki, ehk raha jõudmist A Kini.

1881. Seega, kaasatud äriühingud ei olnud juhuslikud ega fiktiivsed, vaid kohus on mõlemal

juhul tuvastanud otsesed seosed AK (A OÜ ja L G OÜ) ning A Kiga (B I OÜ) ning kaasaaitaja

süüdistusega T Piga (B I OÜ, R OÜ, AB P I). See kehtis nii K OÜ, HTG I AS, E T AS poolt B

I OÜ-le teostatud ülekannete puhul, mis pidid jõudma A Kini, kui ka B I OÜ-st edasi A OÜ-

sse ja L G OÜ-sse ülekannete tegemisel, mis pidid jõudma AKni. Sama kehtis ka R

ülekannete kohta B I OÜ-sse ja D AS ülekannete kohta A OÜ-sse. B I OÜ arvelt A Ki ja A OÜ

ja L G OÜ arvelt AK kulude katmine oli vahetult vara jõudmisega lõpptarbimisse. Ühegi

tehingu eesmärgiks ei olnud ebaseadusliku tulu legaalsesse majandusse suunamine. Kuigi

teatud tehingud on altkäemaksu süüdistuses kajastatud lühemalt ja rahapesu süüdistuses

pikemalt, siis taoline eristamine ei tee neist veel erinevaid tegusid. Äriühingute kasutamine

näilikeks tehinguteks ja pangaülekanneteks oli kõrvaleesmärk, mis pidi tagama T Pi kaasabil

raha jõudmise A Kile ja AKle. Sealjuures on nt millegi ostmine või raha paigutamine millegi

ostmisesse selle lõpptarbimisse suunamine. Nii on vanasadama kinnistuga seonduv algusest

saati olnud A Ki „projekt“, mille rahastamist tema (varjatult) B I OÜ kaudu teostas. Seega

antud kontekstis soovis ta mitte „rahapesu“ toime panna, vaid suunas saadud raha enda

mõistes lõpptarbimisse. Mil moel ATV-de ostmine rahapesu episoodi seondub jääb kohtule

mõistetamatuks, kuivõrd ainuüksi süüdistusest nähtuvalt osteti ATV-d 2006ndal aastal, samal

ajal kui eelkuriteos käsitletud ebaõiguskokkuleppe sai alguse 2007 aastal (selle täitmine) ning

ATV-dega seotud altkäemaks tasuti väidetavalt alates 01.06.2007 näiliku lepingu alusel.

Taoliselt jääb ATV-de soetamine 2006 aastal väljaspoole süüdistuse ajalisi piire. Kaater

Aquator 23HT on süüdistuse kohaselt ostetud 30.04.2007.a ja süüdistusest endast tulenevalt A

Kile, ehk teisisõnu kaatri ostmisega läks väidetav altkäemaksu raha lõpptarbimisse.

1882. Kohtu taolisi järeldusi ei väära ka asjaolu, et kohus reisiparvlaevade episoodis tuvastas,

et tegemist võib olla kelmusega. Ka sellisel juhul on eesmärk olnud TS Laevad OÜ vara

liikumine läbi teostatud ülekannete ehk maaklerlepingu alusel laevatehastelt R arveldusarvele

ja sealt edasi kuni B I OÜ kaudu A Kini. Ehk ülekannete kaudu raha liigutamine ei ole seotud

raha legaalsesse majandusse suunamisega, vaid on teostatud raha jõudmiseks A Kini.

1883. Seega ei kandnud näilike tehingute alusel maksete teostamine vara (raha) legaalsesse

majandusse suunamise eesmärki. Taolist eesmärki ei tulene tegelikkuses ka süüdistusest

endast. Kohtu hinnangul ei oma antud juhul rahapesu koosseisu sisustamise hindamisel

eraldivõetuna tähtsust äriühingute vahel liikunud summade suurus, kuivõrd koosseisu

täidetavus taandub tegevuse eesmärgile.

1884. Taoliselt neeldub rahapesu süüdistuses etteheidetud tegevus eelkuriteos ehk

altkäemaksu süüdistustes. AS D episoodis kohus eelkuriteo asetleidmist ei tuvastanud, kuid

teoreetiliselt kehtiks märgitu ka tolle episoodi kohta.

1885. Kohus märgib, et jaatades prokuratuuri konstruktsiooni praeguses asjas, kus kattuvad

altkäemaksu andmise ja võtmise ja/või võimaliku omastamise/kelmuse ning rahapesu

süüdistuse asjaolud ja eesmärk, saaks rahapesu inkrimineerida teoreetiliselt ka paljudele

teistele kuriteokoosseisudele lisaks, nt varavastaste ja majanduskuritegude puhul. Taoline

ülekriminaliseerimine ei saa olla seaduseandja sooviks, direktiivi eesmärgiks ega vastaks

senisele kohtupraktikale rahapesu kaasustes.

1886. Selliselt ei ole täidetud rahapesu kuriteokoosseis ning AK ja T P tuleb KrMS § 309 lg 2

alusel neile esitatud rahapesusüüdistustes KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi õigeks mõista.

9. TSIVIILHAGI

1887. Kannatanud AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ on esitanud tsiviilhagi kuriteoga

tekitatud kahju hüvitamiseks, milleks paluvad välja mõista summad järgnevalt:

a) välja mõista solidaarselt A Kilt, T Pilt ja R`lt solidaarselt TS Laevad OÜ ja AS

Tallinna Sadam kasuks 3 152 000 eurot;

b) välja mõista solidaarselt A Kilt, T Pilt ja RR`lt solidaarselt TS Laevad OÜ ja AS

Tallinna Sadam kasuks viivis põhinõudelt summas 3 152 000 eurot alates 01.08.2017

kuni kohustuste kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

c) välja mõista solidaarselt A Kilt, AKlt, T Plt, ÜRilt, T Pilt ja B I OÜ-lt AS Tallinna

Sadam kasuks 562 136.86 eurot;

d) välja mõista solidaarselt A Kilt, AKlt, T Plt, ÜRilt, T Pilt ja B I OÜ-lt AS Tallinna

Sadam kasuks viivis põhinõudelt summas 562 136.86 eurot alates 27.07.2017 kuni

kohustuste kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

e) välja mõista solidaarselt A Kilt, AKlt, E Selt, HTG I AS-lt, T Pilt ja B I OÜ-lt AS

Tallinna Sadam kasuks 590 032.52 eurot;

f)

välja mõista solidaarselt A Kilt, AKlt, E Selt, HTG I AS-lt, T Pilt ja B I OÜ-lt AS

Tallinna Sadam kasuks viivis põhinõudelt summas 590 032.52 eurot alates 15.07.2017

kuni kohustuste kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

g) välja mõista solidaarselt A Kilt, M Plt, S Hlt, K OÜ-lt, T Pilt ja B I OÜ-lt AS Tallinna

Sadam kasuks 419 979.78 eurot;

h) välja mõista solidaarselt A Kilt, M Plt, S Hlt, K OÜ-lt, T Pilt ja B I OÜ-lt AS Tallinna

Sadam kasuks viivis põhinõudelt summas 419 979.78 eurot alates 01.08.2017 kuni

kohustuste kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1888. Kostjate ring on hagi esitamise ja kohtuotsuse kuulutamise (27.06.2024) seisuga

muutunud. HTG I AS on registrist kustutatud, tema õigusjärglast ei ole kaasatud. A Ki osas

lõpetas kohus menetluse 28.10.2020. A K suri 15.06.2021. A Ki õigusjärglasena on kohus

kaasanud 23.09.2021 M Ki (K 28 lk 93-97). R ja B I OÜ kaasati tsiviilkostjatena 06.02.2019

määrusega (K 6 lk 124-125). 01.12.2022 määrusega lõpetati S H ja K OÜ suhtes

kriminaalmenetlus neile etteheidetavate süütegude aegumise tõttu, kuid sama määrusega

kaasati S H ja K OÜ menetlusse tsiviilkostjatena (K 34 lk 189-196).

1889. Kohus on tsiviilhagi kohtu alla andmise määruses menetlusse võtnud.

9.1. Kannatanud

1890. Altkäemaksu andmise ja võtmise süüteokoossisud (KarS §-d 294, 298, 4023, 4024)

kaitsevad paralleelselt nii kollektiivseid õigushüvesid kui ka altkäemaksuvõtjale ametiisiku

seisundi andnud äriühingu individuaalseid õigushüvesid. Seega kahjustasid süüdistuses

kirjeldatud teod ka kannatanute õigushüvesid ning neile on kannatanute staatus omistatud

õigesti.

1891. Tsiviilhagi on esitatud tähtaegselt, kuivõrd tsiviilhagi esitamise tähtaega on pikendatud

kuni 31. juuli 2017 (K 3 lk 172).

9.2. Põhiseaduspärasusest

1892. Kannatanud on rõhutanud, et Eesti õiguskord ei kaitse kriminaalasjas tsiviilhagi

esitanud kannatanu õiguseid ja õigustatud ootusi olukorras, kus pikaajaline kriminaalmenetlus

lõpetatakse õigeksmõistva otsusega või nt mõistliku menetlusaja möödumise või süüteo

aegumise tõttu. KrMS § 2962 lg 1 p 4 ja § 310 lg 2 järgi tuleks üldjuhul kriminaalmenetluse

lõpetamise korral tsiviilhagi jätta läbi vaatamata ning § 206 lg 1 p 2 järgi tühistada ka

kriminaalmenetluse tagamise vahendid. Kuna KrMS § 1414 lg 1 ja § 142 järgi on ka tsiviilhagi

tagamiseks rakendatud abinõud kriminaalmenetluse tagamise vahenditeks, tühistataks ka kõik

kriminaalmenetluse käigus kannatanute nõuete tagamiseks rakendatud meetmed. Seega oleks

pikaajalise kriminaalmenetluse lõpetamine ilma kannatanute nõuete lahendamiseta

kannatanute suhtes ebaõiglane ja neid ulatuslikult kahjustav kahel põhjusel:

a) neil on õigus tsiviilhagi lahendamisele mõistliku aja jooksul;

b) kannatanute nõuete tagamiseks rakendatud abinõud kaotaksid kehtivuse ning

kannatanute võimalused tekitatud kahju hüvitatud saada väheneb oluliselt.

1893. Isegi kui õnnestuks tsiviilkohtumenetluses uuesti rakendada kannatanute nõuete

tagamiseks abinõusid samale varale, oleks nt hüpoteekide puhul nende järjekoht hilisem

võrreldes kriminaalmenetluses kohaldatud hüpoteekidega tagada. Kriminaalmenetluse

alustamisega ja tsiviilhagide esitamise võimaldamisega on riigivõim andnud kannatanutele

garantii, et nende nõuded selles menetluses ka lahendatakse. Sellele kinnitusele tuginedes

kuus ja pool aastat tagasi esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine rikub seega kannatanute

õigustatud ootusi. Sealjuures on oluline rõhutada, et kui kohus lõpetab menetluse

süüdistatavate suhtes mõistliku menetlusaja või süüteo aegumise tõttu, on vastav etteheide

täielikult omistatavad riigile ja seega leiavad kannatanud, et riigivõimu kohustuseks on

sellises olukorras kannatanutele ette näha ka konkreetsed tagatised. Sellised kohased tagatised

KrMS-is puuduvad. Seega leiavad kannatanud, et kui kohus otsustab kriminaalmenetluse

lõpetada või mõne süüdistatava õigeks mõista, tuleb kohaldada meetmeid, mis tagaksid

kannatanute nõuete lahendamise nende huvisid silmas pidades.

1894. Kokkuvõtvalt leiavad kannatud, et kohus peab kriminaalmenetluse lõpetamise ja/või

ühe või mitme süüdistatava õigeksmõistmise korral hoiduma KrMS § 2962 lg 1 p 4 (ja § 310

lg 2) ning § 206 lg 1 p 2 alusel tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisest ja tsiviilhagi tagamiseks

rakendatud abinõude tühistamisest. Selline kohtu käitumine rikuks oluliselt kannatanute

EIÕK-st ja PS-st tulenevaid põhiõigusi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral peab kohus

looma lahenduse, mis tagaks kannatanute põhiõiguste kaitse ning kohaseks lahenduseks on

tsiviilhagi sisuline läbivaatamine. Kohus taolise mõttekäiguga ei nõustu.

1895. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi menetlusse võttes ei anna riik garantiid, et kannatanu

nõue tolles menetluses lahendatakse. KrMS sätestab mitmeid võimalusi, millisel juhul

jäetakse esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Kriminaalmenetluse peamiseks eesmärgiks on

süüküsimuse lahendamine, mis tuleneb mh ka KrMS § 310 lõikest 3. Nimelt on võimalik

tsiviilhagisse puutuv lahendada üldse peale kriminaalasjas süüküsimuses osaotsuse tegemist.

Ehk teisisõnu, kriminaalmenetlus peab võimalikuks ka tsiviilhagi menetluse nö pausile

panekut, kui see on kriminaalasja lahendamise seisukohast ebamõistlikult koormav.

Kriminaalmenetluses süüdistusest eraldiseisvana ainult tsiviilhagi lahendamist KrMS ette ei

näe. Riik on andnud kannatanule võimaluse, mitte kohustuse tsiviilhagi kriminaalmenetluse

raames esitada.

1896. Kohus möönab, et olukorras, kus tsiviilhagi ja süüdistuse tõendid kattuvad, saab taolist

valikut mõistlikuks pidada.

1897. Kohus mõistab, et kuivõrd taolisi, kannatanu poolt kohtult nõutavaid tagatise meetmeid,

mis võimaldaks kriminaalmenetluses hagi menetlemist õigeksmõistmisele vaatamata, jätkata,

ei ole, siis on kannatanu leidnud, et kohus võiks need tõlgendamise kaudu luua. Ning kui

kohus taolist lahendust ei loo, siis esineb põhiseaduslik lünk, mille kohus peab kõrvaldama.

Taoliselt kannatanud otseselt ei taotle konkreetse õigusnormi põhiseaduspärasuse hindamist

kohtult, kuid õigusselguse huvides avaldab kohus enda seisukoha esitatud mõttekäigu kohta.

1898. Tekstis on kannatud viidanud KrMS § 274 (kriminaalmenetluse lõpetamine); § 2962 lg

1 p 4 (kriminaalmenetluse lõpetamine) § 310 lg 2 (õigeksmõistev kohtuotsus) kui võimalikele

vaidlustatavatele õigusnormidele.

1899. PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse,

muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus järgib põhiseadust ja

tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub

põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus.

1900. KrMS § 274 lg 4 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tsiviilhagi läbivaatmata

jätmisel, võib hagi esitada tsiviilkohtusse. KrMS § 2962 lg 1 p 4 ja 310 lg 2 kohaselt jätab

kohus kriminaalasja lõpetamisel hagi läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 2 kohaselt jäetakse

õigeksmõistva kohtuotsuse korral tsiviilhagi läbi vaatamata.

1901. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist on põhiseadusega vastuolus olevate õigusnormidega,

kaasneks sellega teistpidine lahendus ehk kriminaalasja arutanud kohtukoosseis peaks

tsiviilhagi sisuliselt lahendama.

1902. Kohtu hinnangul on KrMS § 274 lg 4, § 2962 lg 1 p 4 ja KrMS § 310 lg 2

põhiseadusega kooskõlas, seaduse lünka või muud alust antud koosseisude

põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ei esine.

1903. Põhiseadus tagab iga ühe õiguse kohtusse pöörduda, kuid see ei tähenda vältimatult

endale meelepärase kohtu valimise õigust. Kannatanute õigused kriminaalmenetluses hagi

läbivaatamata jätmisel on tagatud nende õigusega pöörduda tsiviilkohtusse ning taotleda seal

mh soovitud hagi tagamise abinõude rakendamist. Kriminaalasjas vastuvõetud otsus annab

kannatanutele kaebetähtaja jooksul võimaluse otsustus vastu võtta, mis tagab teoreetiliselt

põhjendatuse korral ka hagi tagamise abinõude realiseerumise tsiviilkohtus. Seega on

kannatanute õiguste kaitse seadusega tagatud. Hüpoteekide järjekorrad siinkohal ei ole

määravad. Need ei väära õiguste kaitset, vaid on juba täitmisega seonduvad küsimused.

1904. Kannatanu on toonud EIK näited selle kohta, kus on tuvastatud kannatanu õiguste

rikkumine ebamõistlikult pika menetlusajaga kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Antud

kaebuste keskne osa on menetlusaja kestvusel, mitte asjaolul, et tsiviilhagi tulnuks lahendada

kriminaalmenetluse käigus. Peale rikkumise tunnistamisega kaasnenud hüvitise

väljamõistmist muid õiguslikke tagajärgi neil otsustel, mis kannatanu näitena tõi, ei ole. Antud

lahenditest ei tulene kohustust kriminaalasja lõpetamise või õigeksmõistva kohtuotsuse korral

tsiviilhagi lahendada.

1905. Seega, võimalik riive kannatanute õigusele mõistliku aja jooksul tsiviilhagi

läbivaatamisele ei ole põhiseaduse vastane ega tingi kohtu poolt kriminaalmenetluses

tsiviilhagi arutamise jätkamist.

1906. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamata jätmisel on kannatanute põhiseaduslikud

õigused (PS § 15) tagatud nende võimalusega pöörduda tsiviilkohtusse, millises neil on

võimalik ka hagi tagamise abinõude rakendamist taotleda. Taoliselt ei esine seaduses ühtegi

lünka ning kannatanute õigused on täielikult tagatud. Ühtegi alust KrMS § 274 lg 4, § 2962 lg

1 p 4 ja KrMS § 310 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada kohus tuvastanud ei ole.

Eeltoodu alusel jätab kohus kannatanute esindajate taotluse rahuldamata.

9.3. Tsiviilhagi läbivaatamata jätmine

9.3.1. Kriminaalmenetluse lõpetamine

1907. KrMS § 310 lg 2 on imperatiivne, mistõttu jätab kohus AS Tallinna Sadam ja TS

Laevad OÜ tsiviilhagi nõude - välja mõista solidaarselt A Kilt, M Plt, S Hlt, K OÜ-lt, T Pilt ja

B I OÜ-lt AS Tallinna Sadam kasuks 419 979.78 eurot - M P suhtes läbi vaatamata.

1908. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud varasemalt seisukohale, et õigusliku aluse

jätta kriminaalmenetluse lõpetamisel tsiviilhagi läbi vaatamata annab KrMS § 274 lg 4

koostoimes § 310 lg 2 (Riigikohtu 23. märtsi 2011 otsus nr 3-1-1-6-11, p 19.2 ja 1. detsembri

2008 otsus nr 3-1-1-61-08, p 18.5).

1909. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud taoliselt kohtupraktikast kinni pidada

ning erandlikke asjaolusid, millele tuginedes kohus saaks kohaldada normi, mida seaduses ei

ole, ei esine.

1910. Kohus ei ole tuvastanud vahetult kuritegude tagajärjel otsese varalise kahju tekitamist

AS-le Tallinna Sadam üheski menetletavas episoodis.

1911. Kannatanud on K OÜ, HTG I AS ja T P ja ÜRi episoodides kahjude puhul tuginenud

lepingutest tulenevale majanduslikule kahjule, kuid kahju suurus on tuletatud väidetava

altkäemaksu summa korrutamisest kahega.

1912. Antud konstruktsiooni puhul ei saaks aga otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 2 mõistes

jaatada. Eluliselt võib usutavaks pidada, et altkäemaksu andnud äriühingud pidid saama

mingisugust kasu, eelduslikult rahalises väärtuses mõõdetavat, kuid taoline kasu ja teiselt

poolt AS-l Tallinna Sadam saamata jäänud tulu kui varaline kahju, tuleb tõendada.

1913. Samuti tuleb tõdeda, et ühelt poolt saadav kasu ja teiselt poolt kantav kahju ei pruugi

üldse sama väärtusega olla. Ehk siis tõenduslikult on tegemist erinevate kahju liikidega-

altkäemaksu saaja võimalik mh majanduslik kasu altkäemaksu andmise tõttu ja altkäemaksu

vastu võtnud juhatuse liikme vastusooritusteona põhjustatud saamata jäänud tulu või muu

varaline kahju äriühingule endale.

1914. Ainult hüpoteetiline väide on altkäemaksu seostamine AS-le Tallinna Sadam lepingute

sõlmimisel toimepandud rikkumiste seostamisel altkäemaksu summaga, mitte AS Tallinna

Sadam majandusnäitajatega.

1915. Samas, ei ole kohus tuvastanud, et juhatuse liikmete sõlmitud lepingud või nende

muudatused olnuks AS-le Tallinna Sadam kahju(m)likud. Taoliselt ei ole kohus tuvastanud, et

AS Tallinna Sadam oleks saanud kuritegude tulemusena või nendega seoses otsest varalist

kahju.

1916. Samuti, ükski osapool ei ole tõendanud, kas ja millist kasu said altkäemaksu andjad,

kontekstis, et seda saadi vähemalt altkäemaksu ulatuses.

1917. Kuivõrd taolisi faktilisi andmeid ei ole esitatud, ei saa kohus võimalikku saadud kasu

ka kuidagi seostada altkäemaksu summadega. Ühelgi juhul ei ole aga altkäemaksu andjate

kasu võrreldav AS-le Tallinna Sadam tekitatud kahjuga, nagu kohus eelnevalt selgitas.

1918. Sealjuures on haginõuded esitatud koos, st läbivalt AS Tallinna Sadam ja TS Laevad

OÜ haginõuetena, kuid K OÜ, HTG I AS ning T P ja ÜRi episoodis ei ole TS Laevad OÜ

käsitletav KrMS mõttes kannatanuna ega TsMS mõttes hagejana. TS Laevad OÜ kui äriühing

on loodud hiljem, tal puudub igasugune puutuvus antud episoodidega. Seega ei ole TS

Laevad OÜ-le kuritegudega seoses mingisugust kahju tekitatud.

1919. TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui

ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele

tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

1920. Seega ei ole praegu tuvastatu pinnalt AS Tallinna Sadam õiguste rikkumine ehk varalise

kahju põhjustamine altkäemaksu summa ulatuses lepingute sõlmimisel AK ja A Ki poolt

faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Taolist seost altkäemaksu ja kahju vahel ei ole

tuvastatud.

1921. Seega, lisaks KrMS §-de 274 lg 4, § 2962 lg 1 p 4, KrMS § 310 lg 2 koosmõjule, esineb

praegusel juhul ka TsMS § 423 lg 2 p 1 alus hagi läbivaatamata jätmiseks ning kohus ei saaks

ka TsMS alusel hagi läbi vaadata.

1922. KrMS §-de 274 lg 4, § 2962 lg 1 p 4, KrMS § 310 lg 2 ja TsMS § 423 lg 2 p 1

koosmõjust tulenevalt jätab kohus AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ (solidaar) tsiviilhagi

nõuded AK, E Se, T P, ÜRi, T Pi, A Ki õigusjärglase M Ki, K OÜ ja B I OÜ suhtes läbi

vaatamata.

9.3.2. Õigeksmõistmine

1923. KrMS § 310 lg 2 on imperatiivne, mistõttu jätab kohus AS Tallinna Sadam ja TS

Laevad OÜ tsiviilhagi nõuded läbi vaatamata nagu eelnevalt märgitud K OÜ episoodis M P

suhtes ja samuti reisiparvlaevade episoodiga seoses A Ki õigusjärglase M Ki, T Pi ja R suhtes.

1924. Lahendamata hagi tuleb siinkohal samuti märkida, et kannatanute esitatud tsiviilhagi on

konstrueeritud samamoodi eelnevalt väljendatuga. Teisisõnu on hagi nõue 2-kordne summa

sellest, millises ulatuses laevatehased R-le üle kandsid. Kahju summana ei ole välja toodud

ega põhjendatud antud tehingu majanduslikku kahjumlikkust 2% makstud suurema tasu võrra

TS Laevad OÜ poolt, millise faktilise asjaolu kohus tuvastas. Samuti tuvastas kohus, et

olukorras, kus TS Laevad OÜ sai laevade ostuks AS -lt Tallinna Sadam laenu, maksis ta

järelikult tagasi laenu 2% suurema summa pealt ehk suuremas ulatuses. Taolisi arvestusi ei ole

aga kannatanud välja toonud ega esitanud.

1925. Kannatanud on toonud välja kogu laevade maksumuse, sealjuures välja toomata 2%

maaklertasu suurust kogu maksumusest. TS Laevad OÜ poolt tasutud intressid AS-le Tallinna

Sadam on jäetud aga üldse tähelepanuta.

1926. Samuti, olukorras, kus kannatanute väitel on kahju saanud ka AS Tallinna Sadam, ei ole

toodud mingeid andmeid välja selle kohta, millises summas konkreetselt laevatehastele

makstud summade osas AS Tallinna Sadam ise laenu võttis, millise intressiga AS Tallinna

Sadam TS Laevad OÜ-le laenu andis ja mis summas vastavalt TS Laevad OÜ AS Tallinna

Sadamale laenu tagasi maksis ning AS Tallinna Sadam omakorda laenu tagasi maksis.

1927. Märgitud andmed on aga otseses seoses põhjustatud varalise kahjuga. Neid ei ole aga

haginõudes väljatoodud ega esitatud, selle asemel on tuginetud altkäemaksu summale.

Sealjuures kohus altkäemaksu andmist, saamist ja vahendamist ei ole tuvastanud.

1928. Taoliselt esineks ka TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

1929. Kohus rõhutab, et antud juhul tuleneb hagi läbi vaatamata jätmine KrMS § 310 lg-st 2,

mis ei võimalda kriminaalkohtul õigeksmõistav otsuse korral hagi lahendada.

9.4. Kokkuvõte

1930. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata kannatanute esindajate taotluse tunnistada

tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine põhiseadusega vastuolus olevaks.

1931. Samuti jätab kohus läbi vaatamata AS Tallinna Saam ja TS Laevad OÜ hagid:

a) A Ki õigusjärglase M Ki, T Pi ja R kasuks 3 152 000 euro nõudes;

b) A Ki õigusjärglase M Ki, T Pi ja R viivise nõudes põhinõudelt summas 3 152 000

eurot alates 01. augustist 2017 kuni kohustuste kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras;

c) A Ki õigusjärglase M Ki, AK, T P, ÜRi, T Pi ja B I OÜ-lt nõudes 562 136.86 eurot;

d) A Ki õigusjärglase M Ki, AK, T P, ÜRi, T Pi ja B I OÜ viivise nõudes põhinõudelt

summas 562 136.86 eurot alates 27. juulist 2017 kuni kohustuste kohase täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

e) A Ki õigusjärglase M Ki, AK, E Se, HTG I AS, T Pi ja B I OÜ nõude 590 032.52

eurot;

f)

A Ki õigusjärglase M Ki, AK, E Se, HTG I AS, T Pi ja B I OÜ viivise nõude

põhinõudelt summas 590 032.52 eurot alates 15.07.2017 kuni kohustuste kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

g) A Ki õigusjärglase M Ki, M P, S H, K OÜ, T Pi ja B I OÜ nõude 419 979.78 eurot;

h) A Ki õigusjärglase M Ki, M P, S H, K OÜ, T Pi ja B I OÜ viivise nõude põhinõudelt

summas 419 979.78 eurot alates 01. augustist 2017 kuni kohustuste kohase täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1932. Kannatanutel on õigus hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

1933. Kuivõrd kohus jätab esitatud haginõuded läbi vaatamata puudub vajadus analüüsida

hagi aegumise, muutmise, vähendamise jm vaidlustatud asjaolusid.

1934. Kohus selgitab, et kannatanutel on õigus pöörduda tsiviilkohtusse.

10. ARESTITUD VARA

1935. Kriminaalasjas on arestitud vara konfiskeerimise asendamiseks ja tsiviilhagi

tagamiseks. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavad õigeks rahapesus ja teistes kuritegudes

lõpetab menetluse aegumisega, tuleb varad vabastada aresti alt. Vastavalt TsMS § 386 lg – le

4 tühistab kohus hagi tagamise, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

1936. Kohus lähtub järgmistest põhimõtetest.

1937. Haginõude adressaadi menetlusseisundi muutumine süüdistatavast tsiviilkostjaks

tagamisabinõude kohaldamise määruse kehtivust ei mõjuta. Kui kohus siiski vormistab

määruse niigi kehtivate tagamisabinõude kohaldamise jätkamise kohta, siis on tegemist

olemasoleva olukorra ülekordamisega, millel pole õiguslikku tagajärge. Selline

tagamisabinõude muutmata jätmise määrus ei piira isiku õigusi ega seaduslikke huve - piirang

tuleneb algsest tagamismäärusest (Riigikohtu määrus nr 1-17-9149 p 29), millest tulenevalt

lähtub kohus algselt kohaldatud arestimise ja tsiviilhagi tagamise määrustest.

1938. Kohtuliku hüpoteegi seadmist ette nägeva nõude tagamise tühistamise korral omandab

hüpoteegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik, st

seda ei saa automaatselt kustutada. Kohtulik hüpoteek kustutatakse kinnistusraamatust üksnes

kinnisasja omaniku taotlusel, nõude tagamist tühistava kohtulahendi alusel. Sellist korda tuleb

järgida ka kriminaalmenetluses seatud kohtuliku hüpoteegi puhul (Riigikohtu 18. juuni 2020

otsus nr 1-17-4309/132, p 37; Riigikohtu otsus nr 1-21-697 p 78).

1939. Kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, mistõttu tulevad tsiviilhagi tagamise määrused,

millega seati kohtulikud hüpoteegid, tühistada ning kohtulik hüpoteek kustutakse

kinnistusraamatust üksnes kinnisasja omaniku taotlusel nõude tagamist tühistava kohtulahendi

alusel.

1940. Tsiviilhagi tagamiseks arestitud sõidukite osas tühistab kohus hagi tagamise abinõu.

Sellest tulenevalt tuleb ka kustutada liiklusregistris tehtud käsutuskeelu märked arestitud

sõidukite osas.

10.1. AK

1941. AK vara osas on võetud järgmised meetmed:

a) 01.12.2015 Harju Maakohtu kohtumäärusega kohtuasjas nr 1-15-9666 on arestitud

konfiskeerimise tagamiseks AK sularaha summas 10 250 eurot; sularaha summas 181

500 eurot ja sularaha summas 131 600 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2015

määrusega täpsustati 01.12.2015 Harju Maakohtu määrust ning vara arestimise aluseks

on konfiskeerimise asendamise tagamiseks (K 32 lk 236-241, CD T 72 lk 119).

b) 11.12.2015 Harju Maakohtu kohtumäärusega nr 1-15-10150 laiendatud

konfiskeerimise tagamiseks Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXX olevad rahalised

vahendid summas 96 058.64 eurot (K 32 lk 242-248, CD T 72 lk 119). Tallinna

Ringkonnakohtu 13.01.2016 määrusega täpsustati 11.12.2015 määrust ning

arvelduskontol oleva rahaliste vahendite arestimise aluseks on konfiskeerimise

asendamise tagamine (K 2 lk 197-202, CD T 72 lk 119).

1942. Lõpetades AK suhtes menetluse aegumisega, tuleb eeltoodust tulenevalt vabastada tema

varad aresti alt. Eeltoodu alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel:

a.

vabastada aresti alt ja tagastada AKle:

i. Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr 1-15-9666 konfiskeerimise

tagamiseks arestitud sularaha summas 10 250 eurot, mis leiti ja võeti

ära läbiotsimisel XXX AK elukohas;

ii. Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr 1-15-9666 konfiskeerimise

tagamiseks arestitud sularaha summas 181 500 eurot, mis leiti ja võeti

ära AKle kuuluva ja tema poolt kasutatava XXX läbiotsimisel;

iii. Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr 1-15-9666 konfiskeerimise

tagamiseks arestitud sularaha summas 131 600 eurot, mis leiti ja võeti

ära K Ti elukoha läbiotsimisel aadressil, XXX.

b. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 11.12.2015 määrusega nr 1-15-10150

laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud AK Swedbank AS-i

arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid summas 96 058.64 eurot.

10.2. M P

1943. M P osas on kohtuasjas kohaldatud konfiskeerimise asendamist ja tsiviilhagi tagamise

abinõusid järgneva vara suhtes:

a) Seati tsiviilhagi tagamiseks aadressil XXX asuvale kinnisvarale (katastritunnus XXX),

kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 419

979.78 euro ulatuses (Harju Maakohtu 17.08.2017. a määrus asjas nr 1-17-7598) (CD

T 72 lk 119).

b) Seati konfiskeerimise asendamiseks M Ple kuuluvale kinnistule katastritunnusega

XXX (XXX kinnistu) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik

hüpoteek summas 25 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks (CD T 72 lk 119).

1944. Kohus mõistab M P temale esitatud süüdistuses õigeks, mistõttu kohtuotsuse

jõustumisel:

a) Kohus tühistab Harju Maakohtu 03.07.2017 nr 1-17-5773 määruse, millega seati

konfiskeerimise asendamise tagamiseks kinnistule katastritunnusega XXX (XXX)

neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 25 000

eurot Eesti Vabariigi kasuks.

b) Kohus tühistab Harju Maakohtu 17.08.2017 asjas 1-17-7598 määruse, millega seati

tsiviilhagi tagamiseks aadressil XXX, K asuvale kinnisvarale (katastritunnus XXX),

kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 419

979.78 euro ulatuses.

Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel

kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust.

10.3. T P

1945. T Piga seoses on arestitud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks sularaha summas 12

700 eurot (Harju Maakohtu 03.07.2017. a määrusega nr 1-17-5775) (CD T 72 lk 119).

1946. Kohus mõistab T Pi temale esitatud reisiparvlaevade süüdistuses õigeks ja teistes

episoodides lõpetab menetluse aegumisega, millest tulenevalt tuleb vabastada aresti alt ja

tagastada T Pile Harju Maakohtu 03.07.2017 määrusega nr 1-17-5775 arestitud sularaha

kogusummas 12 700 eurot .

10.4. S H

1947. Kohtuasjas on kohaldatud S Hga seoses areste ja hagi tagamise abinõusid tsiviilhagi

tagamiseks järgmiselt:

a) aadressil XXX asuvale korteriomandile katastritunnusega XXX, kohtulik hüpoteek

Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 55 000 euro ulatuses.

b) aadressil XXX asuvale kinnisasjale katastritunnusega XXX, kohtulik hüpoteek

Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 100 000 euro ulatuses.

c) aadressil XXX asuvale kinnisasjale katastritunnustega XXX, kohtulik hüpoteek

Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 13 500 euro ulatuses.

d) aadressil XXX asuvale kinnisasjale katastritunnustega XXX, kohtulik hüpoteek

Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 80 000 euro ulatuses.

e) arestiti S Hle kuuluvad sõidukid ŠKODA FABIA reg.nr XXX; HARLEY-

DAVIDSON XL 1200N NIGHTSTER reg.nr XXX ; BUICK ROAD-MASTER reg.nr

XXX ja PONTIAC BONNEVILLE reg.nr XXX ning kohustusega kanda riiklikku

liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl sõidukite käsutamine. (Harju

Maakohtu 17.08.2017. a määrusega (asjas nr 1-17-7599) (K 32 lk 191-215, CD T 72

lk 119)

1948. Harju Maakohtu 01.12.2022 määrusega lõpetati S H suhtes menetlus KarS § 298 lg 1

(alates 01.01.2015 KarS § 298 lg 2 p 3) järgi KrMS § 274 1g 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel seoses

aegumistähtaja möödumisega KarS § 81 lg 6 alusel ja kaasati menetlusse tsiviilkostjana. S H

varale seatud kohtulikud hüpoteegid ja keelumärked jäeti muutmata (K 34 lk 189-195).

1949. Kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata seoses, seega tuleb tühistada tsiviilhagi tagamise

abinõude kohaldamise määrused, millega seati S H varale kohtulikud hüpoteegid ja arestiti

temale kuuluvad sõidukid koos käsutuskeeluga. Eeltoodu alusel kohtuotsuse jõustumisel:

a) Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7599 määrus osas, millega seati

tsiviilhagi tagamiseks:

a.

S Hle kuuluvale aadressile XXX asuvale korteriomandile katastritunnusega

XXX, kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319)

kasuks 55 000 euro ulatuses;

b. S Hle kuuluvale aadressile XXX asuvale kinnisasjale katastritunnusega XXX,

kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks

100 000 euro ulatuses;

c.

S Hle kuuluvale aadressile XXX asuvale kinnisasjale katastritunnustega XXX,

kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 13

500 euro ulatuses;

d. 1.4 S Hle kuuluvale aadressile XXX asuvale kinnisasjale katastritunnustega

XXX, kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319)

kasuks 80 000 euro ulatuses.

Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel

kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust.

b) Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7599 määrus, millega arestiti

tsiviilhagi tagamiseks:

a.

S Hle kuuluv ŠKODA FABIA reg.nr XXX ning kanda riiklikku

liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl sõiduauto käsutamine.

Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge;

b. S Hle kuuluv HARLEY-DAVIDSON XL 1200N NIGHTSTER reg.nr XXX

ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl

sõiduauto käsutamine. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge.

c.

S Hle kuuluv BUICK ROAD-MASTER reg.nr XXX ning kanda riiklikku

liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl sõiduauto käsutamine;

Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge.

d. S Hle (ik: XXX) kuuluv PONTIAC BONNEVILLE reg.nr XXX ning kanda

riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl sõiduauto

käsutamine. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge.

10.5. K OÜ

1950. Kohtuasjas on kohaldatud K OÜ-ga seoses areste ja hagi tagamise abinõusid järgneva

vara suhtes. Harju Maakohtu 17.08.2017 määrusega nr 1-17-7597 kohaldati hagi tagamise

abinõusid. Täpsemalt:

a) seati K OÜ-le kuuluvale aadressil XXX asuvale kinnisasjale (XXX), kohtulik

hüpoteek Tallinna Sadam AS-i kasuks 155 000 euro ulatuses;

b) seati K OÜ-le kuuluvale aadressil XXX asuvale kinnisasjale (XXX), kohtulik

hüpoteek Tallinna Sadam AS-i kasuks 130 000 euro ulatuses;

c) arestiti K OÜ-le kuuluv sõiduk TOYOTA TUNDRA reg. nr XXX ning kanti riiklikku

liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K OÜ-l sõiduauto käsutamine;

d) arestiti K OÜ-le kuuluv sõiduk VW TOUAREG reg. nr XXX ning kanti riiklikku

liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K OÜ-l sõiduauto käsutamine;

e) arestiti K OÜ-le kuuluv sõiduk TOYOTA AVENSIS 2009. a reg. nr XXX ning kanti

riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K OÜ-1 sõiduauto käsutamine;

f)

arestiti K OÜ-le kuuluv sõiduk HARLEY-DAVIDSON FLHX STREET GLIDE reg.

nr XXX ning kanti riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K OÜ-l

sõiduauto käsutamine. (T 72 lk 119)

1951. Harju Maakohtu 23.09.2021. a määrusega asendati Harju Maakohtu 17.08.2017.a

määrusega kohtuasjas nr 1-17-7597 tsiviilhagi tagamise abinõuna sõiduautole Toyota Avensis

(riikliku registreerimismärgiga XXX XXX; VIN kood: XXX) seatud arest rahasumma

6916.67 euro tasumisega Rahandusministeeriumi deposiitkontole (K 28 lk 98-101).

1952. 24.09.2021 edastas K OÜ kaitsja maksekorralduse, millest nähtuvalt kanti summa

6916.67 eurot Rahandusministeeriumi deposiitkontole (SEB Pank XXX, kasutades

viitenumber XXX (K 28 lk 105-106).

1953. Harju Maakohtu 01.12.2022 määrusega lõpetati K OÜ suhtes menetlus KarS § 298 lg 3

järgi KrMS § 274 1g 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel seoses aegumistähtaja möödumisega KarS § 81

lg 6 alusel ning kaasati K OÜ menetlusse tsiviilkostjana. (K 34 lk 189-195)

1954. Kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, seega tuleb tühistada tsiviilhagi tagamise

abinõude kohaldamise määrused, millega seati K OÜ varale kohtulikud hüpoteegid ja arestiti

K OÜ-le kuuluvad sõidukid koos käsutuskeeluga ning tsiviilhagi tagamise asendamiseks

tasutud rahasumma tuleb tagastada.

1955. Eeltoodu alusel kohtuotsuse jõustumisel:

a) Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7597 määrus osas, millega seati

tsiviilhagi tagamiseks:

a.

K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluvale aadressil XXX asuvale kinnisasjale

(XXX), kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319)

kasuks 155 000 euro ulatuses.

b. K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluvale aadressil XXX asuvale kinnisasjale

(XXX), kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319)

kasuks 130 000 euro ulatuses.

c.

Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema

kirjalikul taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise

kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust.

b) Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7597 määrus osas, millega tsiviilhagi

tagamiseks:

a.

arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk TOYOTA TUNDRA

reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates

K OÜ-l sõiduauto käsutamine. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada

käsutuskeelu märge;

b. arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk VW TOUAREG reg.nr

XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K

OÜ-l sõiduauto käsutamine. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu

märge;

c.

arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk TOYOTA AVENSIS

2009.a reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge

keelates K OÜ-l sõiduauto käsutamine. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada

käsutuskeelu märge;

d. arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk HARLEY-DAVIDSON

FLHX STREET GLIDE reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse

käsutuskeelu märge keelates K OÜ-l sõiduauto käsutamine. Kohtuotsuse

jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge.

c) Tühistada Harju Maakohtu 23.09.2021 nr 1-19-8149 määrus osas, millega asendati

Harju Maakohtu 17.08.2017 määrusega kohtuasjas nr 1-17-7597 tsiviilhagi tagamise

abinõuna sõiduautole Toyota Avensis (riikliku registreerimismärgiga XXX XXX; VIN

kood: XXX) seatud arest rahasumma 6916.67 euro tasumisega. Tagastada K OÜ-le

24.09.2021 Rahandusministeeriumi deposiitkontole (SEB Pank XXX, viitenumber

XXX) K OÜ poolt tasutud 6916.67 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest.

10.6. B I OÜ

1956. Kohtuasjas on kolmanda isiku B I OÜ-le kuuluvale varale Harju Maakohtu 28.11.2016

kohtumäärusega nr 1-16-5593 seatud kohtulik hüpoteek tagamaks süüteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamine kokku summas 855 788 eurot (K 2 lk 92-109, K 34 lk 103-121,

CD T 72 lk 119). Täpsemalt seati:

a) korteriomandile XXX (registriosa numbriga XXX Tartu Maakohtu kinnistusosakond)

kohtulik hüpoteek summas 155 056 eurot Eesti Vabariigi kasuks ning B I OÜ-le

kuuluvale korteriomandile XXX, mille reaalosaks on keldrikorrusel paiknev garaaž nr

XXX (registriosa numbriga XXX Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik

hüpoteek summas 11 058 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

b) kinnisasjale, s.o. kinnistule registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX) kohtulik

hüpoteek summas 83 249 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

c) korteriomandile XXX (registriosa numbriga XXX Tartu Maakohtu kinnistusosakond)

kohtulik hüpoteek summas 232 703 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

d) kinnisasjale, s.o. kinnistule registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX) neljandasse

jakku kohtulik hüpoteek summas 373 722 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Harju

Maakohtu 15.01.2018 nr 1-19-9149 määrusega anti nõusolek registriossa nr XXX

kantud kinnistu jagamiseks vastavalt 28.09.2016 Harku valla ja B I OÜ sõlmitud

kokkuleppele tingimusel, et kinnistut koormav kohtulik hüpoteek summas 373 722

eurot Eesti Vabariigi kasuks jääb koormama ainult kinnistu jagamisel alles jäävat

kinnistut registriosa nr XXX (katastriüksus XXX) ning ei hakka koormama jagamise

tulemusena tekkivaid kinnistuid (katastriüksused XXX ja XXX) (K 2 lk 153-154).

1957. Kohus teeb reisiparvlaeva episoodis õigeksmõistva otsuse ja teistes episoodides lõpetab

aegumisega ning jätab tsiviilhagi läbi vaatamata. Seega tühistab kohus süüteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid.

1958. Eeltoodu alusel kohtuotsuse jõustumisel:

a) Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2016 kohtumäärusega nr 1-16-5593 osas, millega

seati süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulikud

hüpoteegid kokku summas 855 788 eurot järgmiselt:

a.

KarS § 831 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le

(äriregistri kood: XXX) kuuluvale korteriomandile XXX (registriosa numbriga

XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 155 056

eurot Eesti Vabariigi kasuks ning B I OÜ-le kuuluvale korteriomandile XXX,

mille reaalosaks on keldrikorrusel paiknev garaaž nr XXX (registriosa

numbriga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas

11058 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

b. KarS § 831 lg. 2 p. 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le

(äriregistri kood: XXX) kuuluvale kinnisasjale, s.o. kinnistule registriosa

numbriga XXX (asukohaga XXX) kohtulik hüpoteek summas 83 249 eurot

Eesti Vabariigi kasuks.

c.

KarS § 831 lg. 2 p. 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le

(äriregistri kood: XXX) kuuluvale korteriomandile XXX (registriosa numbriga

XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 232 703

eurot Eesti Vabariigi kasuks.

d. KarS § 831 lg. 2 p. 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le

(äriregistri kood: XXX) kuuluvale kinnisasjale, s.o. kinnistule registriosa

numbriga XXX (asukohaga XXX) neljandasse jakku kohtulik hüpoteek

summas 373 722 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

b) Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2018 nr 1-19-9149 määrus osas, millega anti

nõusolek registriossa nr XXX kantud kinnistu jagamiseks vastavalt 28.09.2016 Harku

valla ja B I OÜ sõlmitud kokkuleppele tingimusel, et kinnistut koormav kohtulik

hüpoteek summas 373 722 eurot Eesti Vabariigi kasuks jääb koormama ainult kinnistu

jagamisel allesjäävat kinnistut registriosa nr XXX (katastriüksus XXX) ning ei hakka

koormama jagamise tulemusena tekkivaid kinnistuid (katastriüksused : XXX ja XXX).

Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel

kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust.

10.7. M K

1959. A Ki üldõigusjärglasena omavad M Kiga puutuvust A Kiga seotud kriminaalasjas

kohaldatud arestid ja hagi tagamise abinõud, seda järgneva vara suhtes:

a) Harju Maakohtu 25.09.2017 nr 1-17-8900 määrusega tsiviilhagi tagamiseks seati A Ki

ja M Ki ühisomandis olevatele:

a.

aadressil xxx asuvad kinnistud: xxx (kinnistu nr XXX) ja xxx (kinnistu nr

XXX) ja xxx (kinnistu nr XXX) asuvatele kinnistutele (katastritunnus xxx);

b. aadressil xxx asuv kinnistu nr XXX (katastritunnus xxx);

c.

aadressidel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx asuv xxx kinnistu nr XXX

(maatükid katastritunnustega xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx)

d. aadressil xx asuv kinnistu XXX (katastritunnus xxx) kolmandasse jakku seatud

keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks.

b) Harju Maakohtu 25.09.2017 nr 1-17-8900 määrusega tsiviilhagi tagamiseks:

a.

A Kile, E Kile (isikukood XXX) ja A P (isikukood XXX) aadressil xxx asuv

kinnistu XXX (katastritunnus xxx) A Kile kuuluvale ½ kinnistu mõttelisele

osale seatud kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood

10137319) kasuks 30 000 euro ulatuses. (K 21 lk 53-73, CD T 72 lk 119);

b. 01.12.2015.a Harju Maakohtu kohtumäärusega kohtuasjas nr 1-15-9673

konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha summas 9150 eurot, mis leiti ja

võeti ära A Ki elukohast, aadressil xxx (K 21 lk 45-52, CD T 72 lk 119);

c.

kohtuasjas nr 1-17-9149 Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusega kohaldatud

hagi tagamise abinõu, millega keelati AS-l Tallinna Sadam tsiviilasjas nr 2-16-

11889 A Ki kasuks AS-il Tallinna Sadam välja mõistetud raha kogusummas 52

072.71, sh põhivõlgnevus 24 000 eurot) eurot A Kile väljamakse tegemine

kuni kohtuasjas nr 1-17-9149 kohtulahendi jõustumiseni (K 19 kd lk 25-28).

AS-Tallinan Sadam on vastavalt maksekorralduse nr 19018385 selgitusega

„hagi tagamine kriminaalasjas nr 1-17-9149“ tasunud 06.03.2020 kokku 52

072. 71 eurot Rahandusministeeriumi kontole XXX (K 56 lk 85).

1960. 17.12.2020 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna

A K ning muudeti Harju Maakohtu 01.12.2015 esitatud vara arestimise õiguslikke aluseid

ning arestis KarS § 83 lg 2, lg 3 p 2 alusel konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku A Ki

elukohast aadressil xxx leitud ja ära võetud sularaha summas 9150 eurot (K 24 lk 36-53).

1961. Harju Maakohtu 23.09.2021 määrusega kõrvaldati A K seoses surmaga menetlusest

ning menetlusse kaasati tsiviilkostja/kolmanda isikuna A Ki üldõigusjärglasena M K. Kohus

jättis aresti alla kõik Harju Maakohtu 25.09.2017 määrusega 1-17-8900 A Kilt tsiviilhagi

tagamiseks arestitud vara ja jättis muutmata Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu (AS-il Tallinna Sadam keelata väljamakse tegemine A Kile)

ning selgitas, et nende osas võetakse otsused vastu kohtulahendis (K 28 lk 93-97).

1962. Kohus teeb reisiparvlaevade osas õigeksmõistva otsuse ja teistes episoodides lõpetab

menetluse aegumisega ning jätab tsiviilhagi läbi vaatamata.

1963. Seega tuleb kohtuotsuse jõustumisel eelpoolnimetatud vara vabastada aresti alt ning

sularaha tagastada kolmandale isikule M Kile ning tsiviilhagi tagamise abinõusid kohaldavad

määrused kuuluvad tühistamisele.

1964. Eeltoodu alusel kohtuotsuse jõustumisel:

a) Tühistada Harju Maakohtu 25.09.2017 nr 1-17-8900 määrus, millega seati tsiviilhagi

tagamiseks:

a.

A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil xxx asuvad kinnistud: 3-58

(kinnistu nr XXX) ja xxx (kinnistu nr XXX) ja xxx (kinnistu nr XXX)

asuvatele kinnistutele (katastritunnus xxx) kolmandasse jakku seatud

keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks;

b. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil xxx asuv kinnistu nr XXX

(katastritunnus xxx) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A

Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks;

c.

A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressidel xxx, xxx, xxx, xxx, Rookopli

ja xxx asuv xxx kinnistu nr XXX (maatükid katastritunnustega xxx, xxx, xxx,

xxx, xxx ja xxx) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile

(isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks;

d. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil xxx asuv kinnistu XXX

(katastritunnus xxx) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A

Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks;

e.

A Kile, E Kile (isikukood XXX) ja A P (isikukood XXX) kuuluvale aadressil

xxx asuv kinnistu XXX (katastritunnus xxx) A Kile kuuluvale ½ kinnistu

mõttelisele osale seatud kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri

kood 10137319) kasuks 30 000 euro ulatuses.

Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel

kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust.

b) Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 nr 1-15-9673 määrusega ja 17.12.2020

Tallinna Ringkonnakohtu määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud A Kile

kuuluv vara: sularaha summas 9150 eurot, mis leiti ja võeti ära A Ki elukohast,

aadressil XXX aresti alt ning tagastada M Kile.

c) Tühistada Harju Maakohtu 05.03.2020 nr 1-17-9149 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu, millega kohus keelas AS- l Tallinna Sadam tsiviilasjas nr 2-16-

11889 A Ki kasuks AS-il Tallinna Sadam välja mõistetud raha kogusummas 52

072.71, sh põhivõlgnevus 24 000 eurot) eurot A Kile väljamakse tegemine. A Ki

kasuks välja mõistetud raha kogusummas 52 072.71 eurot, sh põhivõlgnevus 24 000

eurot, milline on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole XXX maksta välja M

Kile.

10.8. KAPO deposiitkontol asuv vara

1965. Harju Maakohtu 25.09.2017 nr 1-17-8900 määrusega arestiti konfiskeerimise

tagamiseks A Kile kuuluv vara, so Kaitsepolitseiameti valduses deposiitkontol nr XXX asuv

Rüle kantud raha summas 879 863.5 eurot (K 21 lk 53-73, CD T 72 lk 119).

1966. Harju Maakohtu 28.10.2020 määrusega tühistati Harju Maakohtu 25.09.2017 nr 1-17-

8900 määruses konfiskeerimise tagamiseks arestitud raha summas 879 863.5 eurot. Kohus

vabastas selle summa 879 863.50 eurot A Ki nimelt aresti alt ning arestis konfiskeerimise ja

tsiviilhagi tagamiseks, rahapesu objektina 25.09.2017 määruses nr 1-17-8900 märgitud 879

863.50 eurot kui teadmata isikule kuuluva vara, millise kandis süüdistatav T P tsiviilkostja R

arveldusarvelt Kaitsepolitseiameti deposiitkontole nr XXX (K 22 lk 47-60).

1967. T Pi poolt on tehtud ülekandeid R HSBC pangakontolt nr XXX S ja R laevatehaste

poolt kantud rahalised vahenditest Kaitsepolitseiameti deposiitkontole XXX kokku summas

879 863.50 eurot (T 26 lk 103-116).

1968. Kuivõrd kohus teeb reisiparvlaeva episoodis õigeksmõistva otsuse ja jätab tsiviilhagi

läbi vaatamata tuleb see summa tagasi maksta R HSBC pangakontole.

1969. Eeltoodu alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada 28.10.2020 nr 1-17-9149

määrus, millega arestiti konfiskeerimise ja tsiviilhagi tagamiseks rahapesu objektina 879

863.50 eurot kui teadmata isikule kuuluv vara, millise kandis T P R HSBC pangakontolt

XXX Kaitsepolitseiameti deposiitkontole XXX. Tagastada Kaitsepolitseiameti

deposiitkontole XXX üle kantud raha summas 879 863.5 eurot R HSBC pangakontole nr

XXX kohtuotsuse jõustumisel.

11. ASITÕENDID

1970. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida

asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega. Seega peab kohus võtma

seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel

menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja

juures. Kohus võtab seisukoha süüdistusakti punktis 8 andmed asitõendite ja muude

kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta.

1971. KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses;

p 2 muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule

valdajale; p 4 väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud

juhul töötatakse ümber.

11.1. Riistvara

1972. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et läbiotsimistel äravõetud erinevad arvutid,

mälupulgad, PIN-kalkulaatorid jm tehnika asuks hoiul Kaitsepolitseiametis. Kohtuvaidluse

käigus ei ole keegi taotlenud nende tagastamist, mistõttu asub kohus seisukohale, et ära

võetud esemed on tagastatud ning nende osas ei pea kohus enam menetluslikku otsustust

vastu võtma.

11.2. Tõmmised

1973. Kõik andmekandjatel olevad andmed kustutada ja seadmed jätta Kaitsepolitseiametile,

seda järgnevalt:

1974. Kaitsepolitseiametisse on jäetud hoiule kriminaalasjas nr 15700000018 läbiotsimistel ja

vaatlustel salvestamiseks kasutatud Kaitsepolitseiameti andmekandjaid: 1) väline kõvaketas

Touro s/n XXX (26.08.2015 vaatlusprotokoll Sadama 5/7 Tallinn T Grupp AS- (E Se –post)) ;

2) väline kõvaketas HGST Touro mahuga 1 TB seerianumbriga XXX ja mälupulk Intenso

seerianumber XXX (26.08.2015 XXX E T AS) ; 3) kõvaketas nr D9G2AXAK (26.08.2015

läbiotsimisel Tallinn, XXX korter 14 Ti elukoht ,millele kopeeriti K. Ti kasutuses olevatel

arvutisüsteemidel olevad andmed) ; 4) kõvaketas Touro seerianumber XXX (26.08.2015

läbiotsimisel XXX Tallinna Sadam AS protokolli lisa); 5) väline kõvaketas Touro (SN: XXX

(26.08.2015 XXX A elukoha läbiotsimine, millele talletatud läbiotsimise käigus A A poolt

kasutatavad e-posti aadresside kirjavahetus); 6) välisele kõvakettale Touro s/n: XXX

(26.08.2016 E.Se elukoha läbiotsimisel kopeeritud lauarvutis Apple olevad andmed); 7)

Kõvaketas Zalman (02.12.2015 vaatlusprotokoll S H e-kirjade kopeerimine).

1975. Kustutada järgmised Kaitsepolitseiameti andmehoidlas asuvad kriminaalasjas nr

15700000018 tehtud tõmmised: XXX, USB (töötajad), sadama meilid (Aja A), XXX (A), \

XXX (K).

11.3. Dokumendid (lepingud)

1976. Kaitsepolitseiametis hoiul olevad kriminaalasjas läbiotsimistelt ära võetud ning

vaadeldud kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust omavate dokumentide osas tuvastas kohus, et

kohtule on esitatud koopiad ja väljatrükid. Ühtegi turvaplommiga kinnitatud dokumenti

kohtule esitatud ei ole. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud dokumentide originaale, siis esitatud

koopiad ja väljatrükid jäävad kriminaaltoimikusse.

11.4. Mootorsaan

1977. 18.02.2016 asitõendi vaatlusprotokolli p 5 kohaselt on lumesaan (mootorsaan Yamaha

Venture Lite, VIN-kood XXX, registreerimismärgiga XXX) antud vastavalt KrMS § 125 lg 2

vastutavale hoiule AKle (T 63 lk 17). Kohus on tuvastanud, et mootorsaan Yamaha Venture

Lite VIN-kood XXX, registreerimismärgiga XXX omanik on R R, kellele tuleb sõiduk

vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada peale kohtuotsuse jõustumist.

11.5. ATV

1978. 18.02.2016 asitõendi vaatlusprotokolli p 5 kohaselt on maastikusõiduk (ATV) Yamaha

Grizzly 660 (VIN-kood: XXX) antud vastavalt KrMS § 125 lg 2 vastutavale hoiule AKle (T

63 lk 17). Maastikusõiduk (ATV) osas ei ole kohtule esitatud dokumente sõiduki omaniku

kohta. Sõiduki omanik ei ole kohtule teada. Keegi ei ole sõiduki valdust kohtumenetluse

jooksul vaidlustanud, mistõttu tagastab kohus maastikusõiduki (ATV) Yamaha Grizzly 660

(VIN-kood: XXX seaduslikule valdajale AKle. Kohus selgitab, et taoliselt taastab kohus

eelneva olukorra ega anna sõidukit AK omandisse.

11.6. Ratastraktor

1979. 18.02.2016 asitõendi vaatlusprotokolli p 5 ja asitõendi hoiulepingule kohaselt on

ratastraktor Bombardier Outlander 400 HO registrimärgiga XXX (VIN kood XXX) antud

KrMS § 125 lg 2 alusel vastutatavale hoiule A Kile (T 26 lk 97, 102). Kohtumenetlusse on

kaasatud kolmanda isikuna A Ki üldõigusjärglasena M K. Kohus tuvastas A Ki kui B I OÜ

tegeliku kasusaaja, kuid mitte kui B I OÜ seadusliku esindaja. Müügiarvete ja B I OÜ

põhivara loetelu alusel on ratastraktori omanikuks B I OÜ, kellele tuleb sõiduk vastavalt

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada peale kohtuotsuse jõustumist.

11.7. CD- ja DVD- plaadid

1980. CD – ja DVD- plaadid, millistel vaatluste käigus salvestatud andmed, mis kajastavad

menetlustoimingutel äravõetud teabekandjate koopiate andmeid ning menetlejale

teabekandjatel esitatud andmeid kokku 23 plaati on kohtutoimiku osad ja asuvad järgmistes

toimikutes:

Plaadid (köidete kaupa):

Jrk

Asukoht

Lk

Plaatide

arv

T28

5, 36

T29

T32

T50

47, 66, 88,

T55

33, 166

T59

34,101,203

T61

45, 57

T62

31, 49, 71

T72

92, 118, 119

T72

K30

tagakaanel

kokku

23 plaati

1981. CD- ja DVD- plaadid on kohtutoimiku osad ja jäävad kohtutoimikusse.

12. MENETLUSKULUD

12.1. Kulude hüvitamise põhimõtted

1982. Kohus käsitleb süüdistatavate, tsiviilkostjate, 3. isikute ja kannatanute valitud kaitsjate/

esindajate menetluskulusid.

1983. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

riik.

1984. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral riik, kui ei ole

sätestatud teisiti.

1985. KrMS 182 lg 5 kohaselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva

kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi

menetlemisest tingitud kulud riik. Sellest tulenevalt käsitleb kohus tsiviilhagiga seonduvaid

kulusid koos kriminaalasja menetlemisega seotud kuludega.

1986. Kuivõrd õigeksmõistva otsuse, menetluse lõpetamise ning tsiviilhagi läbi vaatamata

jätmise korral nii õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise kui kriminaalmenetluse lõpetamise

tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik, siis kohus arvestab valitud kaitsjate

õigusabiteenuse kulu ühiselt. Ehk ei too eraldi välja tsiviilhagi menetlemisega tekkinud kulu,

mida enamikel juhtudel ei ole ka eristatud.

1987. Vastuseks T P mõttekäigule, et kohus peaks hüvitama taotletud kulud täies ulatuses,

vastasel juhul peab süüdistatav seda alternatiivseks karistuseks, märgib kohus, et

menetluskulude hüvitamist ja selle suurust ei ole kuidagi võimalik siduda karistamisega.

Kohus on osaliselt süüdistatavad õigeks mõistnud ning ei mõista neile mingisugustki

karistust. Osaliselt on lõpetanud kriminaalmenetluse aegumise tõtt. Kohus mõistab

menetluskulude hüvitamise välja kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtete kohaselt vastavalt

seadusele.

1988. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks mh valitud kaitsjale või esindajale

makstud mõistliku suurusega tasu. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse,

kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu

mõistliku suurusega (Riigikohtu otsus nr 1-21-7774, p 42). Sealjuures on kohtul laiaulatuslik

kaalutlusõigus kaitsekulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel (Riigikohtu 05. oktoobri

2016 otsus nr 3-1-1-77-16, p 15) ning olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa

summadest on seotud selle rikkumisega, mille osas menetlus tuleb lõpetada, tuvastab kohus

selle asjaolu hinnanguliselt (mutatis mutandis Riigikohtu 01. detsembri 2008 otsus nr 3-1-1-

61-08, p 019.2; Riigikohtu 05. oktoobri 2016 otsus nr 3-1-1-77-16, p 18.2). Mõistlikku

suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja kriminaalasja menetleja ei saa

otsustada selle hüvitamist (Riigikohtu otsus nr 1-17-7077/14, 3-1-1-79-14 p 44). Sealjuures ei

pea ka samas menetluses erinevate kaitsjate tasud olema võrreldavad. Valitud kaitsjatel võib

menetluses olla erinev tunnitasu. Samuti võib ühel kaitsjal olla eri toimingute tegemisel erinev

tunnitasu(Riigikohtu määrus nr 1-22-7663 p 11).

1989. Kulude põhjendatuse puhul võtab kohus kõigi puhul arvesse järgnevat:

a) Kohtuasja maht kohtueelses menetluses oli umbes 70 köidet, läbiti erinevaid

kaebemenetlusi seoses vahistamiste ja arestimistega.

b) Süüdistusakt on 266 lehekülge, sellest süüdistuse osa 170 lehekülge. Kohtu alla

saadeti 12 süüdistatavat, neist 2 eraõiguslikku juriidilist isikut ja 10 füüsilist isikut.

Menetluses oli 2 kannatanut ja 2 kolmandat isikut. Kohtusse kutsutavate tunnistajate

nimekirjas oli 94 tunnistajat.

c) Tsiviilhagi on 45 lehekülge ja esitatud nelja nõude alusel kokku 10 isiku vastu, sh 3

eraõigusliku juriidilise isiku vastu, kokku summas 4 724 149.16 eurot;

d) Ajavahemikus 19.10.2017 kuni 08.02.2024 toimus kokku 152 kohtuistungit, edasi oli

lükatud kokku 416 kohtuistungit, neist 207 süüdistatavatest, kaitsjatest, esindajatest,

tsiviilkostjatest ja 3.isikutest tingituna;

e) Üle on kuulatud 75 prokuratuuri tunnistajat, 1 kannatanute tunnistaja, 2 tsiviilkostjate

tunnistajat ja kokku 25 kaitsjate tunnistajat.

f)

Kohtuasja maht moodustub kokku 141 esitatud kirjalike tõendite köidetest, neist 72

prokuratuuri, 12 kaitsjate ja esindajate, 1 kannatanute esitatud ja 56 kohtuköidetest

(26.06.2024 seisuga, st ilma kohtuotsuse ja järgnevate lisadeta) ning 23 CD/DVD

plaadist.

1990. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et tegemist on keskmisest oluliselt mahukama

kriminaalasjaga. Samuti on tegemist keskmisest keerukama kriminaalasjaga, kuivõrd esitatud

süüdistus hõlmab ajaliselt suurt perioodi (2005-2015), erinevaid osapooli, hulgaliselt seotud

lepinguid ja nende näivuse tuvastamist, hulgaliselt õiguslikke vaidlusi alates nt teabehanke ja

jälitustegevusega seotud tõendite lubatavusest, tsiviilkostja ülekuulamise võimalikkusest ja

kvalifikatsiooni õigsusest. Palju vaidlusi on olnud ülekuulamiste kestel nii küsimuste

lubatavuses, suunatavuses, andmete avaldamise võimalikkuses jms. Sellele lisandub

tõendatuse aspektist see, et ükski süüdistatav oma süüd ei ole tunnistanud. Mahukas ja

vaidluste rohke on ka tsiviilhagisse puutuv.

1991. Mitte ainult pikalt kestnud menetluse, vaid ka arvetel kajastatud toimingute paljususest

ja mitmekesisusest tulenevalt, on kaitsja/esindajate kulud käesolevas asjas märkimisväärselt

suured.

1992. Suure kaitsjatasu puhul tuleb kohtul selle mõistlikkuse hindamisse suhtuda erilise

põhjalikkusega. Muu hulgas tuleb kohtul kontrollida, kuivõrd kaitsja koostatud

menetlusdokumendid omavahel erinevad või sarnanevad (3-1-1-38-16 p 70; 3-1-1-63-13, p

22, p 70). Kui kaitsja on lisaks arvetele lisanud ka detailsema ülevaate kaitseülesannete

tegevuste kaupa, on kaitsjad avanud seeläbi arvete kujunemise sisu. Seetõttu saab kohus

täpsemalt kaaluda mitte ainult kaitseülesannete abstraktset ajalist mahtu, vaid ka konkreetse

kaitseülesande põhjendatust. Seejuures võtab kohus arvesse kriminaalmenetluse kontekstis

seda, mida AdvS § 40 lg 1 mõttes saab õigusteenuseks pidada, s.o kutsetegevusena

õigusnõustamist, isiku esindamist või kaitsmist kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning

isikule dokumendi koostamist ja tema huvides muu õigustoimingu tegemist. Muu

õigustoiminguna tuleb AdvS § 40 lg 1 tähenduses mõista isiku huvides sellise toimingu

tegemist, mille raskuspunkt langeb advokaadi poolt õiguslike eriteadmiste kasutamisele

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-23-07, p 23). Samuti, isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes

ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate

teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei

hüvitata (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-11, p-d 9–12).

1993. Riigikohtu praktikas on peetud aktsepteeritavaks menetluskulude summa

kindlaksmääramist ilma, et oleks vajalik üksikasjalikult analüüsida igale toimingule kulutatud

aega (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-38-16; nr 3-1-1-14-14 p 1069; nr 1-17-7111; nr

1-17-9149/250; 1-19-31).

1994. Kohus arvestab ka seda, et kui menetlusosalisel on mitu esindajat, arvatakse

menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele esindajale tavapäraselt

makstavat mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 2). Sellest tulenevalt ei saa ühe ja sama

ülesande täitmise eest mitmele esindajale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas

ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande

täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-34-17 p 11).

1995. Eeltoodu alusel on kõik kohtu seisukohad väljendatud ühe esindaja kohta, ka juhul, kui

esindataval käesolevas menetluses oli mitu esindajat, mõistliku ajakulu osas. Samuti ei arvesta

kohus ajakulu erinevatele kaitsjatele (kas sama või mitme erineva kaitsealuse) kattuvate

tegevuste eest (nt ühispöördumine). Kõikide kaitsjate/esindajate andmed isikute kohta on

väljatoodud kohtuotsuse lisas nr 6.

1996. Vaadates kõiki esitatud kulutaotlusi on üldjoontes võimalik kaitsjate/esindajate tasu

kujunemine koondada teemade kaupa ning kuigi kohus lõpliku hinnangu annab isikute kaupa,

siis korduste vältimiseks, toob kohus esmalt välja üldised, kõiki puudutavad hindamise

alused. Need on järgmised:

12.1.1. Kohtueelse menetlusega seotud kulud

1997. Siia alla arvestab kohus ülekuulamiste, läbiotsimiste, vaatluste juures viibimine, istungil

viibimine, jälitusega seonduv tutvumine, toimiku materjalidega tutvumine.

1998. Kohus arvestab täielikult nt ülekuulamistel jm menetlustoimingute (läbiotsimised,

ülekuulamised, vaatlused, määruste tutvustamised) juuresviibitud aega.

1999. On ilmne, et kohtueelse menetluse toimingute puhul on põhiraskuskese olnud

toimikumaterjalidega, süüdistusakti ja tsiviilhagiga tutvumine ning kaitseakti koostamine.

Siinjuures tuleb aga tähele panna, et juba varasemas kaebemenetluse käigus said

kaitsjatele/esindajatele teada teatud osa materjalidest (vahistamised, arestimised), mistõttu

selles osas, oli tutvumine lühem. Samas on selge, et käesolevas etapis kujundasid

süüdistatavad/kaitsjad jt osalised enda positsioonid süüküsimuses, kvalifikatsioonis ja hagiga

seoses. Ometi tuleb siinkohal tähele panna, et kõige suurem maht materjale puudutab

vaieldamatult A Ki, AKa ja T Pi. Samal ajal on sellest väiksem osa ÜRil ja T Pl. Sellest

omakorda väiksem maht on E Sel. Kõige väiksemad mahud puudutavad S Ht, M Pt ja JPt.

2000. Taoliselt peab kohus põhjendatud ajakuluks AK ja T Pi puhul 50 tunni, ÜRi ja T P

puhul 40 tunni, E Se puhul 35 tunni ning S H, M P ja JP puhul 30 tunni ulatuses tutvumisele

kulunud aega.

2001. Kannatanud on olnud menetlusse kaasatud algusest peale ning esitatud hagi on täielikult

seotud esitatud altkäemaksu süüdistustega. Kannatanute puhul on tutvumise ulatus

põhjendatud samuti 50 tunni ulatuses, kuivõrd kannatanud on hagi sidunud kõigi süüdistuse

altkäemaksu episoodidega.

12.1.2. Täiendavad materjalid (e-postkastid, kannatanutelt nõutud tõendid)

2002. Selles osas, mis puudutab prokuratuuri ja kannatanu poolt kaitsjatele täiendavate

tõendite väljastamata jätmist (sh nn e-postkastide vaidlus) peab kohus põhjendatuks rõhutada,

et taolist, võimalike tõendite otsimisele kulunud aja kulu ei ole võimalik kohtul täpsemalt

hinnata. Praegusel juhul said kaitsjad ligipääsu võimalike tõendite väga mahukale kogumile

alles kohtulikul uurimisel ja seda pärast korduvaid ja mahukaid sellekohaseid vaidlusi. Samas,

nende materjalide kohese väljastamise korral ei oleks nimetatud kulu enam kohtuliku

uurimise ajaks tõusetunud ja kaitsjad oleksid saanud oma tõendid selle pinnalt esitada

konkreetsemalt. Põhjendatud ajakuluks ei ole siinkohal sellega seotud kõrvaltegevused ega

kulud (järgiminek, kontrollimised).

12.1.3. Kohtuistungi ettevalmistus

2003. Kaitsjad/esindajad on küsinud kohtuistungiteks ettevalmistamise (hõlmatud tõendite

analüüsiga kohtuistungiteks, teabehangete ja jälitusprotokollide analüüsiga, vastuväidete

koostamine, seisukohad, töö kaitsjate tõenditega, kaitsjate tõendite läbivaatamine,

sorteerimine), sh tunnistajate ettevalmistamise (hõlmatud ka töö kohtueelses menetluses antud

ütlustega) eest tasu. Kohus on arvestanud töö sisulisi kirjeldusi, millistes on osaliselt kokku

arvestatud ettevalmistus ja istungil osalemine.

2004. Siinkohal peab kohus ajakulu arvestamisel silmas järgimisi aspekte. Põhilise osa

tõendite analüüsist pidid kaitsjad/esindajad ära tegema enne kaitseakti koostamist, selleks

ajaks tuli kujundada positsioon ja selged vastuväited. Kohtumenetluse vältel esitati tõepoolest

palju taotlusi, kuid neist paljud olid sisult korduvad. Seda nii tõendite lubamatuse kui nt

ristküsitluse vastuväidete osas.

2005. Kohus peab põhjendatuks tunnistajate ülekuulamiseks kulunud aega osaliselt. Kaitsjad

on osalenud tunnistajate ülekuulamisel ja esitanud küsimusi, küll aga ei nähtu tunnistajate

antud vastustest, et neid oleks ülekuulamiseks ette valmistatud. Täiesti tavapärane oli

ülekuulamise käigus tunnistajate mälu värskendamine, kuupäevade, lepingute jms

mittemäletamine, lepingute kuvamine avaldamise eesmärgil jms, mis viitab üheselt sellele, et

tunnistajad ei olnud kohtuistungiks ette valmistatud. Samuti on ajakulu vähendamine

põhjendatud, kuna osaliselt on küsimuste ettevalmistamine hõlmatud juba toimiku

materjalidega tutvumisega. Siinkohal tuleb aga möönda, et kaitsjate/esindajate töömaht oli

erinev, mistõttu hindab kohus seda iga esindaja/kaitsja puhul eraldi.

12.1.4. Kohtuistungid

2006. Esmalt märgib kohus, et arvestab tundide arvuna arvetel ja töö sisulises kirjelduses

märgitud tasustatud aega, v.a kohtuistungite puhul, kui istungi aeg on märgitud suuremana

tegelikust kohtuistungi ajast. Sellisel juhul arvestab kohus tegelikkuses toimunud istungi

kestvust. Kohus arvestab ka kaitsja reaalset viibimist kohtuistungil või asendamist ehk ei

tasusta selle kaitsja tööd kohtuistungil osalemise eest, kes tegelikkuses ise vahetult

kohtuistungil ei osalenud. Kohtuistungite alguse ja lõpu kellaaega arvestab kohus

kohtuistungite protokollides märgitu pinnalt, ümmardades alguse ja lõpuaja

kaitsjate/esindajate kasuks. Nt kui kohtuistung pidi algama kell 10.00, kuid algas 10.10,

arvestab kohus istungi alguse ajaks 10.00. Kohus arvestab RÕA põhimõttel vaheaegade

kestvust.

12.1.5. Kohtuistungite protokollid

2007. Kaitsjad (Kärner, Muna, Kergandberg, Rohtla, Keres, Svištš) esitasid hulgaliselt taotlusi

ka kohtuistungi protokollide parandusteks, mille tarbeks oli kuulatud kohtuistungite

helisalvestisi. Osaliselt kohus nõustus taotlustega ja tegi vastavad parandused. Sellest

tulenevalt on taoline kulu osaliselt põhjendatud ja kohus annab hinnangu põhjendatusele

kaitsjate/esindajate kaupa.

12.1.6. Ajakulu kaitsekõne, menetluskulude taotluste ja SKH-ga seoses

2008. Siinkohal arvestab kohus, et kaitsekõnedes toetusid kaitsjad paljuski varem esitatud

argumentidele. Tõepoolest ei saa tähelepanuta jätta, et menetluse vältel olid kaitsjad

omapoolseid tõendeid esitanud ja kaitsekõned olid argumenteeritud, korrektselt ülesehitatud

ja vastasid hea kohtupraktika tavale. Nimetatud kulu osas annab kohus põhjendatusele

hinnangu kaitsjate/esindajate kaupa.

12.1.7. Menetlejatega suhtlus

2009. Kohus möönab, et menetluse kestel võib olla ka vajadus ja põhjendatud suhelda

menetlejatega (politsei, prokuratuur, kohus), mis on otseselt seotud õigusteenuse osutamisega,

nt politseiga suhtlemine vahistamise, arestimiste teemadel, läbirääkimised prokuratuuriga

menetluse kestel või selle lõpus erinevate menetlusliikide üle, kohtuistungitega toimuva

täpsustamine, kuid taaskord ei saa igasugust suhtlust pidada õigusteenuse osutamiseks.

Üldiselt peab kohus sellist ajakulu töö sisulises kirjelduses siiski läbivalt põhjendatuks,

olenevalt aga arvel kajastatud teabest. Kui töö sisulises kirjelduses olev ajakulu on

samaaegselt mitme tegevuse eest, kohus on teise tegevuse lugenud põhjendamatuks, siis

annab kohus ajamahu antud osa põhjendatusele hinnanguliselt.

12.1.8. Erinevad kaebemenetlused

2010. Vaidlused kvalifikatsioonis ja jälitustegevuse lubatavuses on esinenud algusest peale.

Kohus ei pea põhjendatuks neid kaebemenetlusi (jälitustegevusega, arestimised, süüdistusakti

tagastamise, andmete avaldamine jms seoses; varasemaid kriminaalmenetluse lõpetamise

taotlusi, samad argumendid kaitsekõnes), kohtuasja kronoloogia koostamisi, tõkendite ja

arestide teistkordseid vaidlustamisi, riigi peaprokuröri määruse seadusevastaseks tunnistamise

taotlust, põhiseaduslikkuse kontrolli algatamise taotlust, halduskohtuniku määruste

vaidlustamisi, asenduskaitsja määramise vaidlustamisine, kuivõrd need kõik jäid

tagajärjetuteks, olles seega põhjendamatult esitatud.

12.1.9. Taandamise taotlused

2011. Kohus loeb põhjendatuks vaid ühe, A Hundi taandamise taotluse esitamise, kuivõrd

selle tulemusena, küll teises vormis, kõrvaldas kohus rahvakohtuniku menetlusest. Kõik teised

taandamise taotlused olid esitatud põhjendamatult ja ilma õigusliku aluseta, mistõttu on

tegemist põhjendamatu kuluga. Siia alla loeb kohus ka kaitsjate ühispöördumise, kuivõrd ka

sellele eelnes taandamise taotlus samadel asjaoludel.

12.1.10. Konsultatsioonid

2012. Esitatud tööde sisukirjeldused kajastavad kohtumisi kliendiga, teiste kaitsjatega,

süüdistatavatega, tunnistajate ja muude isikutega.

2013. AdvS § 40 kohaselt on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine

või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja

tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Seega ei ole õigusteenusena käsitletav mitte

igasugune arutamine või omavaheline kohtumine, vaid konkreetselt õigusnõustamine (hetkel

ainult konsultatsioonide kontekstis käsitletuna).

2014. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks kaitsjate/esindajate kohtumisi klientidega

osaliselt. Kohus toob vastava osa välja iga isiku puhul eraldi. Kohtumise kestvusel arvestas

kohus teadaolevat teemat ja kohtumise eesmärki. Tasustamisele kuulub taoline nõustamine,

millest kohus saab järeldada, et tegemist oli asjakohase nõustamisega vastavas

menetlusetapis, mitte arutelu või muu kohtumisega. Nt süüdistatava positsiooni kujundamine

kohtuistungi rakendamisel, ütluste andmise otsustamisel, täiendavate tõendite esitamisel,

toimikuga tutvumisel.

2015. Kaitsjate/esindajate kohtumiste puhul eeluurimisel ja kohtumenetluse vältel erinevate

juristidega jt isikutega, sh advokaatidega ning arvetes kajastatud erinevaid kirjeid, nt

„kohtumisi“, „Telefonivestlus“, „Telefonisuhtlus“, „Nõupidamine“, “Suhtlus“, kuid ei ole

avatud kohtumiste sisu ega seost õigusteenuse osutamisega. Samuti on käesolevas menetluses

osalevate kaitsjate puhul tegemist kahtlemata kõrgelt tunnustatud ja väga kogenud kaitsjatega,

mis osalt väljendub ka nende poolt osutatava teenuse hinnatasemes. Võttes arvesse kaitsjate

poolt kaitsetegevuse osana esitatud väga suurt tööde mahtu, jääb selgusetuks, milliseid

unikaalseid teadmisi ja järjepidevat suhtlust, nõupidamist kogenud kaitsjatena teistelt

kaitsjatelt või muudelt juristidelt veel vajasid, veel enam jääb selgusetuks, kuidas see oleks

seostatav konkreetselt kliendile osutatud kaitsetegevusega. Kaitsjate omavahelised arutlused

jms ei ole õigusteenus AdvS § 40 lg 1 mõistes.

12.1.11. Suhtlemine ajakirjandusega

2016. Sel puudub sisuline puutumus kaitsetegevusega kriminaalasja menetluses. Seda

tulenevalt nii süütuse presumptsioonist, kui ka sellest, et õigusemõistmise monopol on kohtul.

Nimetatu on avalikkusele püsivalt teada ja ei vaja seega täiendavat, kriminaalmenetluslike

toimingute välist selgitamist. Kaitsja jagab ajakirjandusele enda arvamust, mitte ei osale läbi

ajakirjanduse üheski toimingus ega osuta ajakirjanduse kaudu õigusteenust AdvS mõistes,

mistõttu on tegemist täielikult põhjendamatu kuluga. Kui isik peab vajalikuks suhelda

ajakirjandusega, on see tema enda vaba tahe, kuid see ei pea tingimata toimuma kaitsja

vahendusel. Kui aga isik leiab, et tal on selleks vajalik advokaadi abi, ei ole seda siiski

põhjendatud välja mõista menetluskuluna.

12.1.12. Bürookulud

2017. Bürookulude puhul ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses

konkreetse kohtuasjaga ning mõistlik on eeldada, et bürookulu sisaldub advokaadi teenuse

hinnas (Riigikohtu otsus nr 1-22-7339), mistõttu jätab kohus selles osas taotlused täielikult

rahuldamata. Bürookulude alla loeb kohus ka kulusid, mis seotud printimisega,

kantseleikulusid. Need kulud peaksid olema hõlmatud advokaadi teenuse hinnas.

12.1.13. Asjatundjate arvamused

2018. Eksperthinnangute jm arvamuste koostamist ei arva kohus menetluskulude hulka,

kuivõrd asjatundja arvamus ei ole asjakohane tõend ja kohus ei ole ühegi asjatundja

arvamusega arvestanud. Seega on tegemist põhjendamatu kuluga.

12.1.14. Kaitsjate tegevus covid-19 seadustega seoses

2019. Harju Maakohus jagas kaitsjatele informatsiooni, selgitas kehtivaid piiranguid jms,

mistõttu puudus kaitsjatel vajadus täiendavalt koostada teabenõudeid Justiitsministeeriumile,

Riigikantseleile, suhelda kolleegidega jms. Kaitsjate taoline tegevus oli suunatud

kohtuistungite edasilükkamistele ning kohtusse tuleku vältimisele, kuigi kohus oli kinnitanud

tol ajal kehtinud standardite alusel piisava ohutuse tagamist. Märgitud päringud/vastused ei

omanud ka mingisugustki mõju kohtumenetlusele. Kuidagi ei saa neid seostada ka

õigusteenuse osutamisega. Sellest tulenevalt on kõik antud teemaga seonduvad taotlused

põhjendamatud.

12.1.15. Muud kulud

2020. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulu hulka ka menetlusosalise vajalikud

kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

2021. Kohus arvestab kulusid vastavalt iga kaitsja/ esindaja puhul eraldi. Esitatud taotlustest

nähtuvalt on sellisteks kuludeks märgitud transpordikulud, parkimiskulud (menetlustoimingu

ajal) tõlkekulud, erinevatest registritest väljavõtted, päringud, tõendi vormistamisega seotud

kulu (notarikulu), postikulu,

2022. Transpordikuludega seonduvalt kuulub hüvitamisele kulu sarnaselt riigi õigusabi korras

teenust osutavate kaitsjatele kulu hüvitamise korrale, s.o kui riigi õigusabi on osutatud linnas

või vallas, mis ei hõlma advokaadibüroo või selle osakonda, mille kaudu advokaat

õigusteenust osutab, asukohta (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-76-10). Seega nendel juhtudel, kui

advokaadibüroo asub õigusteenust osutavas linnas või vallas või arvetel või taotlustes puudub

advokaadibüroo asukoha kauguse osas selgitus, jätab kohus transpordikulu rahuldamata

(Riigikohtu otsus nr 2-14-63261 p 12).

2023. Mitmel korral sama kriminaalasja raames erinevate kaitsjate poolt materjalidega

tutvumist ei saa lugeda põhjendatuks, kui kaitsja vahetust ei saa pidada objektiivsetel

asjaoludel põhjendatuks (nt töökoha kaotusest tingitud sissetuleku vähenemine, kaitsja

lahkumine töölt).

12.2. Hüvitamisele kuuluv tasu

2024. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole senises praktikas määratlenud maksimaalset

õigusteenuse tunnitasu määra. Mõistlik tunnihind määratakse, arvestades asja mahtu ja

keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti ning ka üldist hinnatõusu (Riigikohtu otsused

nr 1-21-8988/133, p 41 ja nr 1-20-2473/58, p 9).

2025. Taotlustest nähtub, et kaitsjate/esindajate poolt esitatud arvete lõikes on kaitsjatasu

tunnitasu määr varieeruv 120, 130, 140, 150, 155, 165, 190 või 160 eurot (ilma

käibemaksuta). Kohtupraktikas on peetud kuni 170 eurot suurust tunnihinda mõistlikuks

(Riigikohtu otsus nr 3-2-1-159-16, p 24). Kohtu hinnangul jäävad taotletud tasumäärad ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi uuemas praktikas väljendatud mõistliku tunnitasu juurde

asjades, mis on samuti seotud tunnustatud kaitsjate poolt taotletud tunnitasu keskmise määra

ja keerukamate vaidlustega (Riigikohtu otsus nr 1-16-4665, p 31; nr 1-17-5176, p 24).

Eriliselt keerulistel puhkudel on peetud mõistlikuks ka kõrgemat, s.o 220 eurost tunnihinda

(Riigikohtu määrus nr 1-22-7663). Samuti, samas menetluses ei pea erinevate kaitsjate tasud

olema võrreldavad. Valitud kaitsjatel võib menetluses olla erinev tunnitasu.

2026. Kohus leiab, et eelnevat arvestades tuleb praeguses asjas pidada mõistlikuks

tasumääraks kuni 160-eurost tunnitasu, millele lisandub käibemaks. Samuti võib ühel kaitsjal

olla eri toimingute tegemisel erinev tunnitasu (Riigikohtu määrus 1-22-7663 p 11). Seega

arvestab kohus iga süüdistatava lepingulise kaitsja, kannatanute esindaja, tsiviilkostja, 3.isiku

esindajate puhul tunnihinda konkreetselt taotletust ning määrab keskmise mõistliku

tunnihinna.

2027. Kaitsjatasu tunnitasu määrad on läbi menetluse erinevad. Siinkohal toob kohus välja

taotlustes või arvetel märgitud tunnitasu määrad ilma käibemaksuta isikute kaupa:

a) Süüdistatavad:

a.

AK kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla on märkinud keskmise tunnitasu

122.90 eurot;

b. M P lepingulise kaitsja Vahur Kivistiku tunnihind oli läbivalt 120 eurot.

Kohtukõne teeside ja kohtuistungil esindamisel tunnihind 170 eurot.

Asenduskaitsja (Advokaadibüroo Simson Straus OÜ) tunnihind 125 eurot ja

150 eurot;

c.

E Se lepingulise kaitsja A Simsoni tunnihind on läbivalt 125 eurot.

d. T P kaitsja M Männiku tunnitasu 130 eurot ja Erki Kergandbergil aastatel

2015-2021 tunnihind 150 eurot, aastatel 2022- 2023 tunnihind 170 eurot ning

alates 2024 tunnihind 190 eurot;

e.

ÜRil on läbi menetluse olnud kuus kaitsjat. Kaitsjatasu tunnitasu määr on

olnud varieeruv 120, 130, 140, 150, 170, 190 eurot, osaliselt on kasutatud

juristide teenust tunnihinnaga 100 eurot;

f.

T Pi kaitsjate tunnitasu määr aastatel 2015-juuni 2019 on vastavalt arvetele

varieeruv 120, 100, 110, 140 150. Hiljem ei ole arvetel tunnihinda, küll on

hind tuvastatav tegevuste kirjelduses ajakulu arvestuses. Tunnihind 135, 165

eurot;

g. JP lepingulise kaitsja tunnihind 200 eurot.

b) Kannatanute esindaja keskmine tunnihind on 140 eurot.

c) Tsiviilkostja/3.isiku esindajate tunnihind:

a.

Kolmanda isiku/tsiviilkostja M Ki esindaja Kristjan Tuule tunnihind 140 eurot

Kolmanda isiku ja tsiviilkostja A Ki esindaja Aivar Pilve ja Marko Pilve

tunnihind oli vastavalt 160 ja 155 eurot;

b. Tsiviilkostja S H ja K OÜ esindaja T P tunnihind 160 eurot, kahel arvel ka 110

eurot;

c.

Kolmanda isiku EK esindaja Aleksander Muru, Joonas Põderi keskmine

tunnihind 129.60 eurot;

d. R esindaja on osutanud õigusabi tunnitasuga 150 eurot;

e.

B I OÜ lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot.

2028. Valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab

tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-112-

16, p 56 ja Riigikohtu otsus nr 1-15-10119/80, p 42). Mis ei tähenda seda, et riik ei võiks täita

süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõuet mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb

esitada konkreetne taotlus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-14, p 48), mida saab teha üksnes

hüvitise saamiseks õigustatud isik (või tema seaduslik esindaja) (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-62-

14, p 19; Riigikohtu otsus nr 3-1-1-54-16, p 36 ja Riigikohtu otsus nr 1-15-10119/80, p 15,

42). Samuti arvestab kohus, et käibemaksukohustuslane võib nõuda kaitsjatasult (seega ka

esindajatasult) arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa

mingil põhjusel tasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (Riigikohtu

määrus nr 3-1-1-38-16, p 30, 76).

12.2.1. Kokkuleppelised kaitsjad

12.2.1.1. AK

2029. Süüdistatava AK lepingulised kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla on esitanud taotluse

hüvitada AKle valitud kaitsjatele makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses summas 453

179.22 eurot (koos käibemaksuga) ja õigusteenuse osutamisega vahetult seotud kulud

kogusummas 23 367.03 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on kaitsjate keskmine

tunnitasu 122.90 eurot ja tööd on tehtud kokku 3 068.70 tunni ulatuses. Taotlusele on lisatud

õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist tõendavad arved (94) ja lisas 1 nähtub töö

sisuline kirjeldus. Töö sisulises kirjelduses on toodud toimingud alates 2015 detsembrist kuni

kohtu siirdumiseni nõupidamistuppa 08.02.2024 (K 54 lk 77-95).

2030. Seoses arvete suurest mahust, annab kohus kaitsetoimingute põhjendatuse osas

seisukoha kokkuvõtvalt, mitte iga arve suhtes eraldi. Kohus toob järgnevalt välja, millises

ulatuses on taotlus põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd töö sisulises kirjelduses

olev ajakulu on enamasti välja toodud samaaegselt mitme tegevuse eest.

2031. Kohus ei pea kaitsja kõiki toiminguid vajalikeks ja nende eest küsitud tasu mõistlikuks.

2032. Taotlus ei ole täielikult põhjendatud eelnevalt eespool üldiselt väljendatud osas

(kaebemenetlused- 323 tundi, sh taandamised 40,7 tundi; konsultatsioonid teiste

kaitsjate/esindajate vahel 58,3 tundi; konsultatsioonid teiste isikutega 4,2 tundi;

kohtumised/nõupidamised, millede puhul ei selgu kellega 73,5 tundi,; suhtlus ajakirjandusega

2,6 tundi; asjatundja arvamusega seotud kulud 25,2 tundi; kaitsjate tegevus Covid-19 ajal 3,3

tundi. Lisaks ka advokatuuri aukohtu menetlusega seotud kulu 6,9 tundi (arve nr 2100443), ei

ole AdvS § 40 lg 1 alusel õigusteenuse osutamine, vaid tegemist oli kaitsja enda, mitte

süüdistatava, käitumises (kaebemenetlused tingitud asjaoludega). Lisaks jätab kohus täielikult

rahuldamata T Allika lahendiga tutvumise (1800196) 0,5 tundi; protokolli koostamine

(1801232) 0,6 tundi (ei selgu millega tegu); kohtuasja kronoloogia koostamine (2200735)

17,9 tundi; kaitsekulude aruanne kindlustusandjale (2200806) 0,3 tundi. Kokku loeb kohus

täielikult põhjendamatuks ajakuluks 557 tunni ulatuses.

2033. Ülejäänud kaitsetoimingute osas on põhjendatud ajakulu osaliselt. Kohtueelses

menetluses on täiesti põhjendatud vahistuse põhjendatuse kontrolli taotlusega seonduv

menetlus koos ettevalmistuse ja istungil osalemisega, kuulutamisel ning kliendi

vabastamisega seonduv, kokku 7,2 tundi. Ülejäänud kohtueelse menetluse erinevad tegevused

(tutvumised teabenõuete, määrustega, töö erinevate taotlustega, õiguslikud analüüsid,

kohtupraktika) peab kohus asja mahtu arvestades põhjendatuks 96 tunni ulatuses. Toimikuga

tutvumise põhjendatuks ajakuluks peab kohus AK puhul 50 tundi. Kaitseakti koostamine,

täiendamine, korrigeerimine, materjalide analüüsi, lisandub ka tsiviilhagiga seonduva osas

hinnanguliseks ja põhjendatuks ajakuluks kokku 82 tundi. Täiendavad materjalid (e-

postkastid, kannatanutelt nõutud tõendid, materjalid) osas peab põhjendatud ajakuluks 25

tundi.

2034. Kohtuistungite ettevalmistamise osas on kaitsjad taotlenud kohtuistungiteks

ettevalmistamise (hõlmatud tõendite analüüsiga kohtuistungiteks, teabehangete ja

jälitusprotokollide analüüsiga, vastuväidete koostamine, seisukohad, töö kaitsjate tõenditega,

kaitsjate tõendite läbivaatamine, sorteerimine), sh tunnistajate ettevalmistamise (hõlmatud ka

töö kohtueelses menetluses antud ütlustega) eest kokku tasu 719,9 tunni ulatuses (kohus on

arvestanud töö sisulisi kirjeldusi, millistes on osaliselt kokku arvestatud ettevalmistus ja

istungil osalemine). Kohus peab põhjendatuks kohtus üle kuulatud tunnistajate istungieelset

ettevalmistamisele kulunud aega, kuivõrd AK kaitsjad on osalenud nende ülekuulamisel ja

esitanud küsimusi. Kohtu hinnangul ettevalmistamine nii suures ulatuses ei ole põhjendatud.

Seda põhjusel, et osaliselt on hõlmatud juba toimiku tutvumisega. Kokku peab kohus

põhjendatud ajakuluks 324 tundi.

2035. Kohtuistungitega seoses on kaitsjad märkinud ajakulu, kas üksnes kohtuistung,

ettevalmistus istungiks või kohtuistungil osalemine ja sellele järgnenud arutelu. Kohus

tuvastas, et töökirjelduses on istungi ajad mitmel puhul märgitud suuremana (näiteks

27.01.2021 taotluses 0,40 tundi, tegelikult kestis istung 0,15 tundi), 25.01.2022 taotluses 1,30

tundi, tegelikult kestis istung 1,08 tundi jne). Juhul kui taotluses on märgitud tegelikust

kohtuistungist lühem aeg, arvestab kohus taotluses märgitud ajakulu. Järgides üldiselt välja

toodud põhimõtteid kohtuistungite ajakulu osas on seega AK ühele kaitsjale põhjendatud

ajakulu kohtuistungil viibitud aja eest kokku hinnanguliselt 477 tundi. Kaitsekõnega, sh SKH

ja menetluskulude taotluse osas on kaitsjad märkinud ajakuluks 284,8 tundi. Arvestades, et

Paul Keres on algusest peale menetluses, kaitsekõnes käsitletud seiskohtade (avalik ülesanne,

ametiisik jne) osas on kohtueelsest uurimisest alates avaldanud ka varem korduvalt samu

seisukohti, loeb kohus kaitsekõnega (sh SKH-ga ja menetluskulude taotluse koostamine)

mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks ühele kaitsjale 132 tundi.

2036. Kaitsetoimingute osas, mis on seotud istungiprotokollide parandamise taotlustega,

suhtlus menetlejatega, konsultatsioonid- nõupidamised kaitsealusega jne lähtub kohus

üldistest tähelepanekutest. Kaitsealusega suhtlemise ajakulu loeb kohus põhjendatuks osas,

millest saab järeldada, et tegemist oli nõupidamisega, mitte tavalise suhtlemisega või teadete

edastamisega. Kuivõrd sisu kirjeldusest nähtuvalt ei ole kõikidel kordadel täpsemalt aeg

määratletud, näit arve 2300676, 2300091 jne, annab põhjendatuse hinnanguliselt. Kohus loeb

põhjendatuks suhtlemise menetlejaga põhjendatuks hinnanguliselt ajakulu 15 tundi.

Kohtuistungi protokollide parandamise taotluste osas peab kohus põhjendatuks 5 tundi.

Suhtlemine kohtu, prokuratuuriga loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks 15 tundi.

2037. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus menetleva kriminaalasja kontekstis vajalikuks,

mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks kokku 1228.20 tundi. Arvestades AKle osutatud

õigusteenuse kvaliteeti, jääb mõistlikkuse piiridesse ka õigusteenuse keskmine tunnihind, s.o

122.90 eurot (erinevatel kaitsjatel, sh büroo juristidel 110, 130, 170, 200 eurot). Hüvitamisele

kuulub 150 945.78 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 30 189.16 eurot, kokku 181

134.94 eurot.

2038. Muude kulude osas peab kohus põhjendatuks hüvitada tõlkekulu 25 eurot (koos

käibemaksuga 30.5 eurot) (arve 2300790). Transpordikulud jätab kohus hüvitamata, kuna ei

nähtu arvetel ega taotlusest transpordikulu põhjendust. Ülejäänud muud kulud (bürookulud,

eksperthinnangud) loeb kohus samuti põhjendamatuteks, lähtuvalt eespool väljendatud

üldistest seisukohtadest.

2039. Seega tuleb süüdistatavale AKle menetluskuluna KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada 181

165.44 eurot koos käibemaksuga.

12.2.1.2. M P

2040. Süüdistatava M P kaitsja Rein Laid on esitanud taotluse menetluskulude

väljamõistmiseks M P lepingulise kaitsja Vahur Kivistiku poolt osutatud õigusabi eest

summas 34 591.53 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude hulka ei ole arvestatud arvetel

kajastatud bürookulu. Tunnihind 120 eurot peab kohus mõistlikuks. Taotlus sisaldab ka kolme

Advokaadibüroo Simson Straus OÜ arvet asenduskaitsjana kohtuistungitel viibimise eest.

Arvetel on tunnihinnaks 125 eurot 2021 aastal) ja kahel 150 eurot (2022 aastal) (K 54 lk 77-

188).

2041. Kohus loeb viimati nimetatud kolmel juhul mõistlikuks ja põhjendatud tunnihinnaks

120 eurot. 21.09.2021 kohtuistungil toimus vaidlus A Ki õigusjärglusega. Asenduskaitsja A

Simson ei avaldanud arvamust, 08.06.2021 mõned küsimused tunnistajale, kuid needki seotud

asenduskaitsja A Simsoni enda kaitsealusega. 07.04.2022 tunnistaja ülekuulamine,

asenduskaitsjana ühtegi küsimust ei esitanud. 08.06.2022 kohtumääruste kuulutamine ja

09.06.2022 jätkus tunnistaja küsitlemine, asenduskaitsjana ühtegi küsimust ei esitanud. Seega

ei ole põhjendatud istungitel mitte aktiivselt osavõtmise eest tunduvalt kõrgem tunnihind,

võrreldes lepingulise kaitsjaga.

2042. Kohus ei pea kaitsja tehtud kulutusi õigusabiteenuse osutamisele täies ulatuses

põhjendatuks. Täielikult jätab kohus taotluse rahuldamata ajakulu 42.85 tunni ulatuses, s.o

5142 eurot. Seda eespool välja toodud menetluskulude põhjendatuse osas (kaebemenetluses,

sh taandamised, suhtlused teiste kaitsjatega, kliendiga, millest ei nähtu, et tegemist

õigusnõustamisega, Covid-19 teemaga seonduv, Eesti Päevaleht artikkel, jm). Lisaks

büroosisesed nõupidamised (arve 849, 223), teiste kaitsjate kaitseaktidega tutvumine (arve

131), kurssi viimine senise kohtumenetlusega (arve 551, 877), muud toimingud

(arve1900484), eelistungita kohtu alla andmise määrusega seonduv analüüs, kuna ei ole

seotud konkreetse kriminaalasjaga (arve nr 988), muu all olevad toimingud

(1900062,1900484) teise kohtu lahendi saamine (1901974), prokuratuurile

kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega seonduv töö (849) .

2043. Arvetel, milledel mitme teenuse sisu kirjeldamise juhtumid ühel real, annab kohus

ajakulu hinnanguliselt. Näiteks, asjaoludega tutvumine ja kohtuistungiks ettevalmistamine

(arve 718), tsiviilhagiga tutvumine, kohtumäärusega tutvumine, prokuratuuri taotlusega

tutvumine ja töö määruskaebusega (arve 849) jne. Nendel juhtudel peab kohus hinnanguliseks

ja põhjendatuks ajakuluks 5 tundi.

2044. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks hüvitada täielikult ajakulu 5.49 tundi summas

658.80 eurot (arve 530, 235,718), mis seotud menetlustoimingute osavõtuga ja

määruskaebusele kulunud ajaga, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus 09.08.2017 määrusega

osaliselt tühistati Harju Maakohtu 03.07.217 määrus. Samuti peab kohus põhjendatuks

hüvitada kohtuistungitel viibitud aeg kokku 114.03 tundi summas 13 683.60 eurot. Samuti

peab kohus põhjendatuks M P lepingulise kaitsja asenduskaitsjana kohtuistungitel

õigusabiteenust osutanud Advokaadibüroo Simson Straus OÜ poolt esitatud kolmel arvel

märgitud ajakulu 12.13 tunni ulatuses summas 1455.60 eurot.

2045. Ülejäänud ajakulu, mis seotud nõupidamistega kliendiga, suhtlus kohtuga,

süüdistusaktiga, tsiviilhagiga tutvumine, kaitseakti koostamine, ettevalmistus kohtuistungiks

peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 30 tundi summas 3600 eurot.

2046. Kohus ei pea põhjendatuks hüvitada 29.01.2024 vandeadvokaat Vahur Kivistiku taotlust

summas 1037 eurot kohtukõne teeside ja kliendi esindamise kohtus (K 51 lk 124-127). Kuigi

kohus lubas kaitsja Kivistikul osaleda 30.01.2024 istungil, siis ei tähenda see, et kohus peab

põhjendatuks ka sellega seoses kulude hüvitamist. Isikul võib menetluses olla kuni kolm

kaitsjat. Seega on isiku vaba tahe, mitu kaitsjat tema eest menetluses osaleb. M Ple oli

määratud kaitsja riigi õigusabi korras, kes samuti viibis kohtuistungil ja esindas M Pt, sh

osales kohtuvaidlustes. Kohus on rahuldanud määratud kaitsja tasutaotluse. Kuivõrd

süüdistatavale oli tagatud kaitsja riigi õigusabi korras, kelle kaitsjatasu kohus määras

kindlaks, siis jätab kohus Vahur Kivistiku 29.01.2024 taotluse rahuldamata.

2047. Kokku on mõistlik ja põhjendatud ajakulu 166.65 tunni ulatuses, s.o 19 998 eurot,

käibemaks (22%) 4399.56 eurot, kokku 24 397.56 eurot, mis tuleb M P kasuks välja mõista

Eesti Vabariigilt.

12.2.1.3. E S

2048. E Se kaitsja taotleb E Se õigeksmõistmise korral lepingulise kaitsja A Simsoni

menetluskulude 89 322.92 eurot kindlaksmääramist ja hüvitamist. Taotlusest nähtuvalt on E

Se lepingulise kaitsja kulud tasunud kokkuleppel E Sega töömahu 62 tunni eest summas

6213.50+ 20% km= 7575 eurot HTG I AS ning ülejäänud arvete alusel neis märgitud töömahu

eest kokku 48 97.25 tunni ehk 83 010.42+20%= 99 612.50 eurot TLG S AS.

2049. Nimetatud kulude osas on 19.12.2022 taotluse kohaselt (K 35 lk 128-163) kulutatud

kohtuistungitel osalemise eest kokku 559.25 tundi (arve kogusummast 99 612.50 eurot

moodustab see 83 887.50 eurot) ja ülejäänud osa arvetest summas 15 725 eurot moodustab

menetlusest ettevalmistumine, sh kaitseakti koostamine, kriminaaltoimikuga tutvumine,

kohtuistungiteks (sh avakõnedeks, tunnistajate küsitlemiseks, kirjalike tõendite uurimiseks jm

taoliseks) ettevalmistumine. 19.04.2023 e-kirjas (K 40 lk 105-107) esitatud taotluses märgitud

täiendavad menetluskulude kaks arvet kokku summas 7575 eurot on kantud osalemisega

kohtuistungitel ja ettevalmistamisega. Esmalt märgib kohus, et peale 19.04.2023 ei ole

esitatud lepingulise kaitsja poolt menetluskulude kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlust. E

Se riigi õigusabi korras õigusabiteenust osutanud kaitsjad ei ole täiendavaid kulusid esitanud

lepingulise kaitsja osas. Seega võtab kohus seisukoha E Se lepingulise kaitsja menetluskulude

kindlaksmääramise osas esitatud taotluste põhjal seisuga kuni 19.04.2023.

2050. Kohtu hinnangul taotluses märgitud kohtuistungitele kulunud aeg ei vasta tegelikkusele.

Aastatel 2018- 19.04.2023 on kulunud kohtuistungitele, millistel viibis lepinguline kaitsja on

kokku ajakulu 248.50 tundi. Taotluses ei ole täpsustatud konkreetseid ajakulusid erinevatele

teistele tegevustele (toimikuga tutvumine, kaitseakti koostamine, ettevalmistamine istungiteks

jne), sellest tulenevalt, arvestab kohus hinnanguliselt toimikule tutvumise ajaks 35 tundi ja

ülejäänud menetluskulu osas loeb kohus põhjendatuks kuluks 80 tundi, kokku 115 tundi.

Kohtu hinnangul lepingulise kaitsja tunnihind 125 eurot on mõistlik.

2051. Seega loeb kohus E Se lepingulise kaitsja menetluskulu ajakuluks 363.50 tundi, s.o 45

437.50 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 9996.25 eurot, kokku 55 433.75 eurot.

Süüdistatava valitud kaitsjale makstud tasu tuleb riigilt välja mõista süüdistatava, mitte

õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-14, p 48).

2052. Seega tuleb E Se valitud kaitsja menetluskulu summas 55 433.75 eurot (koos

käibemaksuga) hüvitada E Sele.

12.2.1.4. T P

2053. Süüdistatava T P kaitsja Erki Kergandberg on esitanud taotluse määrata kindlaks ja

hüvitada T Ple valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 807 029.46 eurot (koos

käibemaksuga). Õigusabikulu kriminaalmenetluses tõendavad Advokaadibüroo P & Hallmägi

OÜ, Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS ning Advokaadibüroo WALLESS OÜ

(varasemalt ärinimedega Advokaadibüroo TGS OÜ, Advokaadibüroo Derling OÜ,

Advokaadibüroo Derling Primus OÜ) arved T Ple.

2054. Taotlusele lisatud arvetest nähtuvalt osutas T Ple õigusabi kuni 2017 novembrini kaks

kaitsjat M Männik ja Erki Kergandberg. Alates 2017 novembrist on osutanud õigusabiteenust

T Ple kaitsja Erki Kergandberg. Kokku ajakulu 4088.25 tunni ulatuses (K 54 lk 1-76).

2055. Kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et taotlus ei ole mõistlik ja

põhjendatud osas, mille suhtes on kohus seisukoha võtnud üldises osas (kaebemenetlused, sh

teiste kaitsjate poolt esitatud, mõistliku menetlusaja lõpetamisega seonduv (kokku 429.2

tundi), taandamise taotlused, (5 tundi) suhtlus teiste kaitsjatega (57.85 tundi), nõupidamised

millistel juhtudel ei selgu kellega, lisaks arusaamatud teabenõuded, kontrollimatud taotlused

(26 tundi); suhtlus ajakirjandusega (3,5 tundi), asjatundja arvamusega seotud kulu (8,75

tundi), Covid- 19 tegevus (15 tundi), muu tegevus, ei ole seotud antud kriminaalasjaga, näit

teised paralleelsed menetlused (5,25 tundi)) osas, kokku 550, 55 tundi.

2056. Arvetel, milledel on mitme teenuse sisu kirjeldamise juhtumid ühel real, annab kohus

ajakulu hinnanguliselt. Mitme teenuse sisu kirjeldusi ühel real, näiteks Riigikohtu lahendite

analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, nõupidamine (arve 20150607), nõupidamine ja

kommunikatsioon kaitsealusega, e-kirjade koostamine ja e-kirjadega tutvumine (arve

1621004); õigusliku positsiooni kujundamine, kommunikatsioon seoses koopiate saamisega,

e-kirjade koostamine (arve 21060290); kaitseülesannete teostamine, menetlustoimingute

analüüs (arve 1721122); täiendava materjali ja protokollidega tutvumine, õiguslik analüüs

seoses jälitustegevusega, kommunikatsioon kaitsealusega (arve 19210114); ettevalmistus

kohtuistungiks, nõupidamine, kommunikatsioon teiste kaitsjatega, seisukoha koostamine (JAS

alusel kogutud tõendite lubatavus) (arve 1921075); kommunikatsioon kaitsealusega ja

kaitsjatega, nõupidamise ettevalmistus, kaitseülesannete teostamine, õigusliku positsiooni

kujundamine seoses menetluslike küsimustega, õigusliku analüüsi koostamine, memorandumi

koostamine, ettevalmistus kohtuistungiks (arve 2021261) jne, sai kohus kokku ajakuluna

956.45 tundi. Selline kulu ei ole kohtu hinnangul mõistlik, suurem osa on seotud

kommunikatsiooniga erinevate pooltega, e-kirjade koostamine, protokollidega tutvumine, töö

materjalidega, taotluste koostamine, ettevalmistus, analüüs, täiendavate seisukohtade

koostamine jne. Kohus loeb hinnanguliseks ajakuluks 430 tundi.

2057. Kohtueelses menetluses erinevate tegevuste osas on täielikult põhjendatud läbiotsimisel

ja kinnipidamisel osalemine, tõkendiga seadmine, võimaliku vahistamistaotluse analüüs (arve

20150645), täiendatud kahtlustuse analüüs (arve 20170165), s.o 28,10 tunni ulatuses.

Ülejäänud osas, arvestades ka T P osakaalu süüdistuse mahust, loeb kohus põhjendatuks

ajakuluks 30 tundi. Esitatud taotlusest on eristatavad tegevused, mis hõlmavad süüdistusakti,

tsiviilhagiga tutvumist (sh on osalt tegemist toimikuga tutvumisega). Kohus peab sellest

tulenevalt toimikuga tutvumise põhjendatuks ajakuluks 40 tundi. Kaitseakti koostamine,

täiendamine, korrigeerimine, materjalide analüüsi, tõendite komplekteerimise osas

hinnanguliseks ja põhjendatuks ajakuluks kokku 70 tundi.

2058. Kohtumenetluses tekkinud kulude osas leiab kohus. Sarnaselt teiste kaitsjatega peab

kohus ka T P kaitsja puhul täiendavate materjalide (e-postkastid, kannatanutelt nõutud

tõendid, materjalid) osas põhjendatud ajakuluks 25 tundi.

2059. Kohtuistungitega seoses on kahe arve puhul eristatav ajakulu kohtuistungil osalemise

eest (eelistungil osalemine arve nr 1821020 ja 31.01.2024 kaitse maakohtus arve 2421004).

Viimati nimetatu puhul kestis kohtuistung taotluses märgitud 6 tunni asemel tegelikult 4,40

tundi. Ülejäänud kordadel on märgitud kaitse maakohtus koos teiste tegevustega, näiteks

kohtuistungil osalemine, kommunikatsioon kaitsealusega, kohtuga jt kaitsjatega, Tallinna

Sadamalt ehk kannatanult vajaliku täiendava teabe pärimine 4,75 h (arve 1921021);

ettevalmistus istungiks, Harju Maakohtu istungil osalemine, kommunikatsioon kaitsealusega

jt kaitsjatega 5,75h (arve1921034); ettevalmistus ja osalemine Harju Maakohtu istungil,

nõupidamised, kriminaalmenetluse ülevaade seoses teiste menetlustega (tsiviilasi Tallinna

Sadamaga) 8,75h (arve 1921041); ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil 9 h (arve

2021317) jne. Sellest tingitud annab kohus hinnanguliselt ajakulu kohtuistungitel osalemise

ja kohtuistungiteks ettevalmistamise osas, kokku on mõistlik ja põhjendatud ajakulu 600 tunni

ulatuses. Siinjuures arvestab kohus, et ettevalmistuse ja kaitse maakohtus oli toimingu

kirjelduse ühel real ka teisi tegevusi (nõupidamine kaitsealusega, tunnistaja tõendite

komplekteerimine jm). Kohtuistungite protokollide parandamise taotluste esitamisega peab

kohus põhjendatud ajakuluks 15 tundi, seda põhjusel, et T P kaitsja esitas mitmel korral

kohtuistungi parandamise taotlusi, mis on tinginud paratamatult kohtuisutngi helisalvestuste

kuulamist ning kohus tegi ka lähtuvalt taotlustest parandusi.

2060. Kaitsealusega suhtlemise ajakulu loeb kohus põhjendatuks osas, millest saab järeldada,

et tegemist oli nõupidamisega, mitte tavalise suhtlemisega või teadete edastamisega. Kohus

loeb kaitsealusega suhtlemise hinnanguliseks mõistlikuks ajakuluks 14 tundi.

2061. Suhtlus menetlejatega

2062. Kohus möönab, et menetluse kestel võib olla ka vajadus ja põhjendatud suhelda,

kohtuda menetlejatega (politsei, prokuratuur, kohus), mistõttu peab kohus sellist ajakulu töö

sisulises kirjelduses läbivalt põhjendatuks. Kui töö sisulises kirjelduses olev ajakulu on

samaaegselt mitme tegevuse eest, kohus on teise tegevuse lugenud põhjendamatuks, siis

annab kohus ajamahu antud osa põhjendatusele hinnanguliselt. Kokku loeb kohus

põhjendatuks hinnanguliselt menetlejatega (politsei, prokuratuur, kohus) suhtlemisele,

kohtumistele kulunud ajakulu 8 tunni ulatuses

2063. Kaitsekõne ja ka menetluskulude taotluse koostamist ja kohtuvaidlusteks

ettevalmistamist on põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul 85 tundi. Siinjuures arvestab kohus,

et Erki Kergandberg oli algusest peale menetluses, kaitsekõnes käsitletud seiskohtade (avalik

ülesanne, ametiisik jne) osas on kohtueelsest uurimisest alates avaldanud ka varem korduvalt

samu seisukohti. Samuti arvestab kohus kaitsja kaitsekõne sisu, detailsust, viiteid ja

argumenteeritust.

2064. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus menetleva kriminaalasja kontekstis vajalikuks,

mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 1345,10 tundi. Arvestades T Ple osutatud õigusteenuse

kvaliteeti, peab kohus mõistlikkuse piiridesse õigusteenuse keskmist tunnihinda 160 eurot

(erinevatel kaitsjatel, 130, 150, 170, 190 eurot). Seega tuleb süüdistatavale T Ple

menetluskuluna KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada 214 216 eurot, millele lisandub käibemaks

(22%) 48 347.52 eurot, kokku 262 563.52 eurot.

2065. Muude menetlusosalise vajalike kuludega, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega peab kohus põhjendatuks hüvitada taotluses parkimise kulu

(menetlustoimingul osalemine) 13 eurot (arve 20150645) registritest väljavõtted 24 eurot

(arve 20150645, 20160290), päringud äriregistrist 2 eurot (arve 20160290), kokku 39 eurot.

2066. Kohus ei loe põhjendatuks hüvitada taotluses muud kulud 31.60 eurot (arve 20150752),

9 eurot (arve 20170339) ei nähtu mille eest, kantseleikulud 39 eurot (arve 20170383,

20170479, 20170489, 20170525) kulu peaks sisalduma kaitsja tunnihinnas. Päringud 15 eurot

(arve 2121110) ei nähtu taotlusest, millise tõendi vormistamise kulu jaoks tehtud. Tõlkekulu

seoses lõpetamise taotluse lisadega 331.89 eurot (arve 2221059), sest konkreetse taotlusega

seotud kulu ei arvestanud kohus menetluskulu hulka.

2067. Puutuvalt taotluses märgitud tõendi vormistamise kuludega seotud tõlketeenused

(kokku 1696.75 eurot) ja notarikulud (kokku 476.07 eurot) annab kohus arvamuse

hinnanguliselt. Seda põhjusel, et taotluse juures ei ole välja toodud, milliste tõenditega seoses

kaitsja on tõlkekulusid ja notaritasusid esitanud. Kuivõrd kaitsja on esitanud tõendeid, mis on

tõlgitud ja osad tõendid ka notariaalse kinnitusega, siis peab kohus mõistlikuks ja

põhjendatuks kuluks kokku 980 eurot.

2068. Seega tuleb süüdistatavale T Ple menetluskuluna KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada 263

582.52 eurot koos käibemaksuga.

12.2.1.5. ÜR

2069. ÜRi valitud kaitsja on esitanud taotluse määrata kindlaks ja hüvitada ÜRile

õigusabiteenuse eest makstud tasu kokku summas 345 607.42 eurot (koos käibemaksuga).

Süüdistataval on kogu kriminaalmenetluse jooksul olnud kuus kaitsjat. Kaitseülesannete

täitmisel on osutanud väheses osas ettevalmistavaid ning abistavaid kaitsetoiminguid ka teised

vandeadvokaadid ning juristid. Kohtueelses menetluses aastal 2015 oli kaitsealusel ÜRil kaks

kaitsjat vandeadvokaadid M Männik ja Priit Raudsepp. Alates 2016 on kaitsealusel olnud

korraga üks kaitsja. Õigusabikulu kriminaalmenetluses tõendavad advokaadibüroode arved.

Kriminaalmenetlusega seotud õigusabitoimingud koos kuludega on toodud välja taotluses (K

53 lk 71-112).

2070. Taotluse kohaselt on toimingud toodud alates 26.08.2015 kuni 31.01.2024,

hinnanguliselt 1712, 79 tunni ulatuses. Kohus toob järgnevalt välja, millises ulatuses on

kaitsja taotlus põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd töö sisulises kirjelduses olev

ajakulu on enamasti välja toodud samaaegselt mitme tegevuse eest.

2071. Esmalt võtab kohus seisukoha menetluskulude osas, mis jäävad täielikult hüvitamata,

lähtudes menetluskulude üldises osas kirjapandust. Kohus ei pea hinnanguliselt põhjendatuks

hüvitada kaebemenetluste eest sh teiste kaitsjate poolt esitatud, (ühistaotlused), mõistliku

menetlusega seotud taotlused ja kaebused (201,2 tundi); taandamised (3,45 tundi)

konsultatsioonid teiste kaitsjate/esindajatega (9,95 tundi); kohtumised, nõupidamised, kui

toimingu kirjeldusest ei selgu kellega (8,95 tundi); suhtlus ajakirjandusega (0,1 tundi);

tegevused COVID-i ajal (1 tundi), kokku 224.65 tundi.

2072. Kohtueelses menetluses on põhjendatud hüvitada täielikult 0,9 tundi, s.o osalemine

kahtlustatava kinnipidamisel.

2073. Ülejäänud erinevad tegevused ei ole kõikidel kordadel eristatavad, mis hõlmavad

materjalidega (toimikute, süüdistusakti jmt) tutvumist. Seega loeb kohus toimingute

kirjelduses välja toodud materjalide analüüsi hulka ka materjalidega tutvumise. Selliseid

korduvaid tegevusi, mis on tinginud kaitsjate vahetamisega täiendavalt materjalidega, sh

toimikutega tutvumise, ei saa kogu ajakulu lugeda mõistlikuks. Hinnanguliselt taotlevad

nende toimingute katteks kaitsjad 332.92 tundi. Siinkohal on tegemist osaliselt ka korduvate

tutvumistega, mis seotud kaitsjate vahetumistega. Eelkõige puudutab see olukordi, kui

menetlusse lisandus kaitsja Sandra Kristin Kärner ja Elmer Muna. Kohus arvestab, et Elmer

Muna on varasemalt käesolevas protsessis osalenud (JP kaitsjana kuni nov 2020), talle on

valdav enamus materjale teada. Kohus arvestab ka, et ÜRi varasem kaitsja Sandra Kristin

Kärner oli samast advokaadibüroost kui kaitsja Elmer Muna.

2074. Arvestades ÜRi osakaalu süüdistuse mahust, loeb kohus toimikuga tutvumise

põhjendatuks ajakuluks 40 tundi. Esitatud taotlusest on eristatavad tegevused, mis hõlmavad

süüdistusakti tutvumist (sh on osalt tegemist korduvalt toimikuga tutvumised

kohtumenetluses). Siinkohal on tegemist korduvalt tõusetunud teemadega, kusjuures on osa

sellest seotud ka büroosiseste nõupidamistega, korduvate tutvumistega, mistõttu on ka ajakulu

väiksem. Kaitseakti koostamise ajakulu 27, 33 tunni ulatuses peab kohus mõistlikuks ja

põhjendatuks.

2075. Kohtumenetluses tekkinud kulude osas sarnaselt teiste kaitsjatega peab kohus ka ÜRi

kaitsja puhul täiendavate materjalide (e-postkastid, kannatanutelt nõutud tõendid, materjalid)

hüvitamist osaliselt. Hinnanguliselt taotluses 53,6 tunni asemel loeb kohus hinnanguliseks

põhjendatuks ajakuluks 25 tundi.

2076. Kohtuistungite ettevalmistamise osas on taotletud üksnes ettevalmistamise eest 26,88

tunni ulatuses (ühel real toiming). Koos teiste tegevustega kombineerituna, näiteks lisaks

õiguslik analüüs, kohtumine- nõupidamine kaitsealusega, kommunikatsioon teiste kaitsjatega

jne eest on taotluse kohaselt hinnanguliselt kokku 126.85 tundi. Lisaks on samal real ka

ettevalmistus koos osalemisega kohtuistungil. Selliste kombineeritud tegevuste ajakuluks on

hinnanguliselt 310.05 tundi.

2077. Kohtuistungite ajakulu toimingu kirjelduse ühel real olevaks ajakuluks on 109,10 tundi.

Lisaks on kohtuistung kombineeritud ka muude tegevustega, näiteks nõupidamine, suhtlus

kaitsealusega, kommunikatsioon teiste menetlusosalistega, kohtu e-kirjaga tutvumine,

õiguslik analüüs kokku 112.50 tunni ulatuses. Seega peab kohus põhjendatuks hüvitada

täielikult kohtuistungil viibitud aeg 109,10 tunni ulatuses. Ülejäänud osas arvestab kohus

ettevalmistust ja kohtuistungitel viibitud mahtu kirjelduste pinnalt hinnanguliselt ning

rahuldab taotluse nende toimingute osas osaliselt. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 470

tundi.

2078. Kohtuistungite protokollide parandamise taotluste esitamisega peab kohus

hinnanguliseks põhjendatud ajakuluks 12 tundi, seda põhjusel, et ÜRi kaitsjad esitasid mitmel

korral kohtuistungi parandamise taotlusi, mis on tinginud paratamatult kohtuisutngi

helisalvestuste kuulamist ning kohus tegi ka lähtuvalt taotlustest parandusi

2079. Kaitsekõnega seonduvaks ajakuluks on kaitsja märkinud toimingu kirjeldusele

tuginedes hinnanguliselt 153 tundi. Selle toimingu hulka kuuluvad õiguslik analüüs

kohtukõne, - teeside, kohtuvaidlusteks valmistumine, menetluskulude hüvitamise taotlus.

Kaitsekõne osas tõdesid kaitsjad Kergandberg ja Muna, et nende kõned kattuvad. Selline ÜRi

kõne kattuvus väljendub ka taotluses märgitud ajakulus, mis on hinnanguliselt T P kaitsjast

peaaegu poole väiksem. Kohus nõustub, et kaks kaitsekõne olid sisult sarnased, kuid need

kõned olid hästi argumenteeritud, kaitsetõendid põhjendatud, viited tagatud. Samas kohtukõne

sisaldas ka juba varem korduvalt välja toodud samu seisukohti. Eeltoodust tulenevalt rahuldab

kohus taotluse osaliselt ning kaitsekõnega seonduvalt mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks on

42 tundi. Taandamise taotluste osas loeb kohus kaitsja töötunnid 3,5 tunni ulatuses mis seotud

varurahvakohtuniku taandamisega seoses täielikult põhjendatuks.

2080. Suhtlus menetlejatega Kaitsja on taotlenud prokuratuuri, kohtuga, uurijaga suhtlemise

ja suhtlemise ettevalmistamise eest hinnangulised 67 töötunni hüvitamist. Kohus rahuldab

taotluse selles osas osaliselt- kohus loeb põhjendatuks suhtlust uurijaga ja nõupidamisi

prokuratuuris täielikult 4,6 tunni ulatuses ja ülejäänud suhtluse hinnanguliselt 8 tundi.

Konsultatsioonide osas on kaitsja taotlenud kliendiga suhtlemise eest hinnanguliselt 63,5

töötunni hüvitamist. Kohus rahuldab taotluse osaliselt selles osas, millest saab järeldada, et

tegemist oli asjakohase nõustamisega. Kohus loeb põhjendatuks hinnangulise ajakulu 23

töötunni ulatuses. Suhtlemist, nõupidamist teiste kaitsjatega on kohus juba eelnevalt lugenud

põhjendamatuks.

2081. Seega on ajakulu kokku 800.43 tundi. Arvestades osutatud õigusteenuse kvaliteeti on

mõistlik õigusteenuse keskmine tunnihind, 150 eurot tunnis. Seega tuleb ÜRile

menetluskuluna hüvitada 120 064.50 eurot., millele lisandub käibemaks (22%) 26 414.19

eurot, kokku 146 478.69 eurot.

2082. Lisaks õigusabikuludele on kaitsjad esitanud muid kulusid kokku 2361.72 eurot. Selle

hulka on arvatud bürookulud, õigusteenuse kulu, äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete,

printimiskulu, päringud ja transpordikulu. Kohus jätab nimetatud kulutaotlused osaliselt

rahuldamata. Büroo-, õigusteenuse kulu osas on mõistlik eeldada, et see sisaldub advokaadi

teenuse hinnas. Muude kulude põhjendatust ei ole võimalik kontrollida. Seda enam, et kaitsja

13.09.2023 kohtuistungil ei esitanud väljavõtteid äriregistrist ja kinnistusraamatust.

Printimiskulu peaks samuti sisalduma õigusteenuse hinnas. Transpordikulu rahuldamata osas

lähtub kohus otsuses eespool väljendatud üldisest seisukohast. Kohus rahuldab üksnes

parkimiskulu (menetlustoimingu ajal) 13 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus taotluse

rahuldamata.

2083. Seega tuleb süüdistatavale ÜRile menetluskuluna KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada 146

491.69 eurot koos käibemaksuga.

12.2.1.6. T P

2084. T Pi kaitsja taotleb hüvitada T Piga seotud menetluskulud summas 346 010.56 eurot.

Menetluskulude hüvitamist taotletakse B I OÜ-le. T Pi kaitsjad on kokku esitanud viis

menetluskulude taotlust ((K 53 lk 132-135; arved lk 137-143 ja K 49 lk 124-126; K 49 lk

157-213; K37 lk 138-143; K 49 lk 214-216; K 40 lk 34-50). Taotlustes on lahti kirjutatud

tegevused. Õigusabikulude eest on esitatud arved, mis lisatud taotlustele. Kaitsjate tunnihind

nähtub üksnes Advokaadibüroo RS Mercatoria ja Ristal Keba Partnerid arvetel, millisteks on

120, 100, 110, 140 150. Teistel advokaadibüroo arvetel ei nähtu osutatud õigusabiteenuse

tunnihind. Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele

kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus ka need asjaolud enda äranägemisel

hinnanguliselt, arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet. (Riigikohtu otsus nr 3-

1-1-14-14, p-d 1067 ja 1068). Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatuks kaitsja tunnihinnaks

135 eurot.

2085. Esmalt märgib kohus, et ei loe 24. novembri1 2022 esitatud taotluses menetluskulu

summas 2550 eurot T Piga seotud menetluskulude hulka. Seda põhjusel, et B I OÜ seaduslik

esindaja on 25.11.2022 taotluses kinnitanud, et perioodil 05.12.2016-19.12.2016 ja

13.10.2017 kokku summas 2550 eurot olid ekslikult märgitud T Pi kaitsja menetluskulude

hüvitamise taotluses T Pi kaitsmisega seotud õigusabikuluna. Kohus võtab nende kuludega

seoses seisukoha B I OÜ menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamisel.

2086. Taotlustest nähtuvalt on toodud toimingud alates 26.08.2015 kuni 08.02.2024. Kohus

toob järgnevalt välja, millises ulatuses on taotlus põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt nende

kulude osas, mis tegevuste all välja toodud mitme tegevuse eest. Kuivõrd T Pil on ühel ja

samal ajahetkel olnud mitu kaitsjat (lähtuvalt esitatud arvetest ja tegevuste kirjeldustest), siis

kohus väljendab oma seisukoha ühe kaitsja kohta, sest menetluskulu hüvitamise taotlustest ei

nähtu, et erinevatele kaitsjatele oleks makstud tasu selge tööjaotuse alusel erinevate

ülesannete täitmise eest. Seega nendel juhtudel, mil T Piga pidasid nõu või tegid samu

toiminguid ühel ja samal kuupäeval mitu kaitsjat, arvab kohus hüvitamisele kuuluvaks

menetluskuluks ühele kaitsjale, kelle ajamaht on näidatud suuremana, tasumisele kuuluva

ajakulu.

2087. Esialgu toob kohus välja menetluskulud kuni aastani 2020, kuna alates 2020 muutus

advokaadibüroo Rask OÜ-s teenuse osutamise dokumenteerimisega seotud andmebaasis

muutus ajakulu ühik, mis ei olnud varasemaga ühildatav.

2088. Kohus jätab täielikult rahuldamata kulud, millede osas on eespool üldises osas võtnud

seisukoha, s.o nõupidamised, kohtumised, tegevused, analüüsid, millede puhul ei nähtu,

millega tegu, samuti kohtumised viitega nimetähtedele ning kohtumised, konsulteerimised

teiste kaitsjatega, konsultatsioonid, Heldna magistritööga tutvumine, jooksev asjaajamine, e-

kirjavahetuse analüüs, suhtlus teiste kaitsjatega (106.17 tundi), asjatundjatega suhtlemine (7.6

tundi); kaebemenetlused, s.h tutvumine teiste menetlusosaliste kaebustega (35.06 tundi),

taandamistaotlused (0.75 tundi)

2089. Siia alla kuuluvad ka kohtumised, kelle suhtes tõendeid ei esitatud, näit Krogius ja

meediaküsimused. Lisaks ei pea põhjendatuks hüvitada erinevate kuude kokkuvõtete

tegemist; tsiviilkostja esindamise analüüsi; ettevalmistus nõupidamiseks, millest ei nähtu

eesmärki; tõendite nimekirja numeratsiooni kohtutoimikuga vastavusse viimine (7.05 tundi);

istungite plaani ülevaatamist (0.6 tundi). Seega kuni 2020 aastani jätab täielikult rahuldamata

menetluskulu ajakuluna ühele kaitsjale 155.33 tunni ulatuses.

2090. Alates 2020 tegevuste osas jätab kohus täielikult rahuldamata eelpool nimetatud

samade tegevuste eest ja lisaks mõistliku menetlusajaga seotud taotlused koos

kaebemenetlusega, büroosisesed nõupidamised, arusaamatu tegevus (telco kliendiga). Samuti

ei hüvita kohus tunnistajatega seotud vestlusi, analüüse, juhtudel kui tunnistajat istungitele ei

kutsutud, näit 04.10.2023 telefonivestlust tunnistajaga (K. P), tunnistaja väljakutsumise

analüüs. Kokku hinnanguliselt 91.02 tundi.

2091. Juhtudel, kui tegevuse all on märgitud ajakulu, aga summa null, siis kohus seda ajakulu

hulka ei arvesta, näit 23. jaanuari 2024 analüüs, süüdistuskõnest minetatud episood 6.70 ja

0.00; 11.10.2024 (ametiseisundi, rahapesu ja altkäemaksu vahendamise kohtupraktika

analüüs) 4.00 summa 0.00; 21.12.2023 Tallinna Sadam, konfiskeerimisse sisselugemine,

määrustega tutvumine 4.68, summa 0.00.

2092. Kohtueelses menetluses õigusabiteenuse osutamisel loeb kohus täielikult põhjendatuks

kulud, mis seotud menetlustoimingute juures viibimisega (konfiskeerimismääruse

tutvustamine, sh juhtudel, kui lisandusid veel nõupidamised, kokku 53,4 tunni ulatuses.

2093. Lisaks on eristatavad tegevused, mis hõlmavad materjalidega tutvumist (toimikute,

süüdistusakti, tsiviilhagi jmt) tutvumist, õiguslikke analüüse, tõendite kogumist, kohtumisi

hilisemas menetluses tunnistajatega, seotud menetlustega (110,25 tundi), taotlusi, millele

järgneb kaitseakti koostamine koos kaitsetaktika küsimustega (30,85 tundi). Materjalidega

tutvumise, sh ka täiendavalt kohtuistungi protokollide eest peale kaitsjate vahetust taotletakse

kokku 222,72 tunni ulatuses (hinnanguliselt ühele kaitsjale) lisaks erinevate analüüside eest

35,27 tundi. Eristub ka suhtlus Poolaga, kokku on esitatud taotlusi 10,65 tunni eest. Nende

toimingute katteks taotleb süüdistatav hüvitamist hinnanguliselt 409,74 tundi. Siinkohal on

tegemist korduvalt tõusetunud teemadega, millistest materjalidest said kaitsjad teada teatud

osas varasemalt. Eelmine kaitsja juba tutvus materjalidega, sest nende pinnalt kujundas kaitsja

enda positsioonid nii süüküsimuses kui kvalifikatsiooni ja hagiga seoses, koostades ka

kaitseakti. Toimikuga tutvumise põhjendatuks ajakuluks peab kohus sarnaselt AKga ka T Pi

puhul 50 tundi. Õigusliku analüüside ja tõendite kogumise osas peab kohus mõistlikuks ja

põhjendatud ajakuluks 35 tundi. Kaitseakti koostamine 30,85 tunni ulatuses on kohtu

hinnangul mõistlik. Täiendavad materjalid (e-postkastid, kannatanutelt nõutud tõendid,

materjalid) osas peab kohus sarnaselt teiste menetlusosalistega põhjendatud ajakuluks 25

tundi.

2094. Kohus rahuldab osaliselt kohtumäärustes vigade parandamise taotlusega seonduva

ajakulu, kuna kohus rahuldas taotluse, kohus peab mõistlikuks ajakuluks 1 tund.

2095. Kohtuistungite ettevalmistamise eest taotleb süüdistatav kokku tasu ühele kaitsjale kuni

2020 aastani hinnanguliselt 135 tunni ulatuses. Selle hulka on arvatud teeside koostamine,

protokollidega tutvumine, tunnistajatele küsimuste ettevalmistamine, suhtlus, kirjalikud

seisukohad, vastused seisukohtadele, kliendi edastatud materjal, jälituse ja teabehankega

seotud, prokuratuurilt saadud materjal, täiendavate tõendite analüüs ja muud taolised

tegevused, mis seostuvad kohtuistungiteks ettevalmistamisega Kohus on arvestanud tööde

mahtu kirjelduste pinnalt hinnanguliselt ning rahuldab taotluse osaliselt. Kohus peab

põhjendatud ajakuluks kokku 65 tundi.

2096. Alates 2020 taotleb süüdistatav kohtuistungite ettevalmistamise eest ühele kaitsjale

hinnanguliselt ajakuluna 206.05 tundi. Kohus loeb põhjendatuks ajakuluks 160 tundi.

2097. Kohtuistungite ajakulu osas arvestab kohus, et tegevuste kirjelduses istungil osalemise

tunnid on märgitud osaliselt kombineeritult kohtuistungi ettevalmistamise või muude

kuludega. Seega arvestab kohus, et hinnanguliselt on süüdistatav taotlenud kuni 2020 aastani

kohtuistungitel osalemise eest 141.74 tundi. Kohus rahuldab taotluse osaliselt ja loeb

kohtuistungil osalemise mõistlikuks ajakuluks 135 tundi. Kohus arvestab ka sellega, et

taotlusest nähtuvalt on mitmel korral samal kuupäeval märgitud kogu istungi kestvus mitmel

korral, st koos vaheaegadega ja vaheaega mitte arvestatuna, näiteks 24.09.2019 istung kestis

kohtuistungi protokolli kohaselt 5 tundi (kella 10.00 kuni 15.00, s. 5 tundi), arvestades

vaheaega, siis kokku 3 tundi 15 m. Mitte nagu kaitsjal taotluses istungil osalemine 0h 45m, 5h

00m, 3h 45m.

2098. Alates 2020 on istungil osalemise tunnid osaliselt märgitud kombineeritult

ettevalmistusega , erinevate nõupidamistega. Seega arvestab kohus, et hinnanguliselt on

taotletud kohtuistungil osalemise eest ajakulu 378.63 tundi. Kohus rahuldab taotluse osaliselt

ja loeb kohtuistungil osalemise mõistlikuks tasuks ühele kaitsjale ajakuluks 342 tundi

2099. Kaitsekõnega, sh SKH ja menetluskulude taotluste osas on kaitsjad märkinud ajakuluks

196.46 tundi. Arvestades, et Andrei Svištš on suurema osa ajast olnud kohtumenetluses,

kaitsekõnes käsitletud seiskohtade (avalik ülesanne, ametiisik jne) osas on ka varem avaldatud

korduvalt samu seisukohti, arvestades kaitsealuse episoodide hulka, loeb kohus kaitsekõnega

(sh SKH-ga ja menetluskulude taotluste koostamine) mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks

ühele kaitsjale 105 tundi.

2100. Taandamiste taotlustega seoses on kaitsja esitanud taanduse, sh rahvakohtunike

taandamiseks (kokku töötunde 21.08 tundi). Kuivõrd selle tulemusena, küll teises vormis,

kõrvaldas kohus ühe rahvakohtuniku menetlusest, siis rahuldab kohus taotluse osaliselt ja loeb

põhjendatuks kuluks 10 tundi. Muude taanduste osas (prokuröride) jätab kohus taotluse

rahuldamata.

2101. Suhtlus menetlejatega on taotletud prokuratuuri ja kohtuga suhtlemise eest kuni 2020

hinnanguliselt 7,87 tundi ja alates 2020 7,28 tundi. Suhtlemine on seotud nii e-kirjade

saatmise, vastuste tutvumisega, taotluste saatmise, e-kirjavahetus istungite korraldustega,

istungilt vabastamise taotluste saatmisega. Kohus rahuldab taotluse selles osas osaliselt ja

loeb põhjendatuks hinnangulise ajakulu 8 tundi.

2102. Konsultatsioonide-nõupidamiste eest kliendiga on taotletud kuni 2020 hinnanguliselt

kokku 81,27 töötunni ulatuses hüvitamist. Kohus rahuldab taotluse osas, millistel juhtudel on

võimalik tegevuste kirjeldustest järeldada, et tegemist oli õigusnõustamisega, näiteks

täiendava materjali analüüsi tutvustamine, nõupidamised vahetult enne istungit. Kohus loeb

põhjendatuks hinnanguliselt ajakulu 29 tundi.

2103. Alates 2020 on taotletud kliendiga nõupidamiste eest hinnanguliselt kokku 52,46

töötundi. Kohus rahuldab hinnanguliselt ajakulu hinnanguliselt 11 töötunni eest. Seda

juhtudel, mil peeti nõu planeeritavate taotlustega, enne istungeid, viimase sõnaga seonduvalt,

kaitseakti tunnistajate täiendav sisuline selektsioon, nõustamist kaitseakti tõenditega,

tsiviilhagiga jne.

2104. Kohtuistungite protokollide parandamise taotluste esitamisega peab kohus

hinnanguliseks põhjendatud ajakuluks 15 tundi, seda põhjusel, et T Pi kaitsjad esitasid mitmel

korral kohtuistungi parandamise taotlusi, mis on tinginud paratamatult kohtuisutngi

helisalvestuste kuulamist ning kohus tegi ka lähtuvalt taotlustest parandusi.

2105. Tegevuste kirjelduste puhul, milledel mitme teenuse sisu kirjeldamise juhtumid ühel

real, annab kohus ajakulu hinnanguliselt. Kokku on esitatud taotlus kuni 2020 aastani sellisel

viisil ajakuluga hinnanguliselt 86,86 tundi, (näiteks osalemine nõupidamisel Ü. R ja T. P

kaitsjatega, ettevalmistus nõupidamiseks; Nõupidamine kliendiga, büroosisene nõupidamine,

Informatsiooni kogumine, suhtlemine Türgi, Poola; Kohtumine kliendiga, analüüsid seoses

rikkumismenetlusega, kohtumine täiendava kahtlusalusega, kohtumine Pilv, K jt; Kohtumine.

Tegevuste täpsustamine. Asjaolude täpsustamine seoses täiendava kahtlustusega; kliendi

edastatud kirjavahetusega tutvumine; dokumendi koostamine: taotlus materjalidega

tutvumiseks (ülekuulamise protokollidega tutvumiseks); Kohtumised, konsulteerimine,

taotluse koostamine jälitusandmete osas; Kokkuvõtte koostamine kohtumisest, suhtlemine M

P jm sarnane; Riigikohtu kaebuse redigeerimine, taotlused dokumentide saamiseks Tallinna

Sadam , TS Laevad ja Riigikogu uurimiskomisjon; prokuratuuri ja kaitsja Muna seisukohtade

analüüs (kaugülekuulamine), ettevalmistus kohtuistungiks, e-kirjavahetus kliendiga jne.

Alates 2020 on selliseid mitmel real tegevusi kokku 36,42 tundi, näiteks tutvumine teiste

menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, analüüs, telefoninõupidamine kliendiga; kaebuse

ülevaatamine, suhtlus kliendiga, analüüs; telefoninõupidamised kliendiga, asjaajamine, e-

kirjavahetus kohtuga, suhtlus teiste esindajatega; asjaajamine seoses istungi edasilükkamise

taotlusega, tõendamiskoormise analüüs, selgitus, suhtlus kliendiga, taotluse koostamine

kohtule, telefoninõupidamised; materjali analüüs, ettevalmistus kohtuistungiks (täiendav

materjal, võimalikud taotlused 02.09), telefoninõupidamine kliendiga ja Ki kaitsjaga. Kohus

loeb põhjendatuks ajakuluks hinnanguliselt 85 tundi, kuna suurem osa kulust on seotud

erinevate suhtlemiste, dokumentide tutvumiste-koostamistega.

2106. Ülejäänud tegevused (ei ole hõlmatud ettevalmistuse või muu tegevustega), nn

menetluslikud küsimused, kaitseülesande üleandmine, loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks

3,65 tunni ulatuses.

2107. Seega loeb kohus antud kriminaalasjas T Pile õigusabiteenus osutamise mõistlikuks ja

põhjendatuks ajakuluks 1163,90 tundi, s.o 157 126.50 eurot (135 eurot/tund).

2108. Õigusabikulude hulka on kaitsjad lugenud ka muid kulusid kokku 7749.86 eurot. Selle

hulka on arvatud postikulu (125.08 eurot) (DHL post L M ja AKR LAW OFFICE-ile);

Äriregistrist nõukogu protokolli väljavõtt (30 eurot); RO väljavõte (6 eurot); Tõlge inglise

keeles (kiri Tele) (60 eurot); L K B OÜ arve nr . 2017041 - maakleriteenuse osutamine (464

eurot); OY L K AB arve nr. 170239 - eksperdi hinnang (700 eurot); G T B OÜ - arve nr

170454 (1250 eurot); T. Pi nõustamine (G T B OÜ) (3277.50 eurot); äriregistri väljavõtted

(kokku 41 eurot), kaks tõlkebüroo arvet (8.24 ja 745 eurot); notari arve (43.04 eurot) ja IT-

lahendus e-postkastide vaatluseks (1000 eurot).

2109. Muude menetlusosalise vajalike kuludega, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega peab kohus põhjendatuks Äriregistrist nõukogu protokolli väljavõtte

kulu (30 eurot), Pi nõustamist (3277.50 eurot), IT-lahenduse kulu, kuna e-postkastide vaatlus

oli mahukas, siis sellise töö kergendamiseks IT-lahenduste otsimine on põhjendatud. Samuti

AD REM Tõlkebüroo kulu 8.24 eurot, mis puudutas 12.12.2019 istungil esitatud dokumendi

tõlget ja edastatud kohtule 13.12.2019.

2110. Kohus ei rahulda taotlust L K B OÜ ja OY L K AB arvete osas, kuna selliseid

hinnanguid ei ole kohtule esitatud ja kohus ei arvesta ka asjatundjate arvamustega

(hinnangutega). Taotlusest ei nähtu ka, millega on seotud OÜ XXX kulu, notari arve ja kiri

Tele, seetõttu kohus ei loe kulu menetluskulu hulka. Ka postikulu tekkimise kulu 125.08 eurot

ei ole taotluses selgitatud ega nähtu ka tegevuse kirjeldusest.

2111. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavale T Pile menetluskuluna KrMS § 181 lg 1

alusel hüvitada kokku 161 442.24 eurot ilma käibemaksuta. Lähtudes kohtule esitatud

taotlusest, tuleb see summa kanda B I OÜ arvelduskontole. (Riigikohtu lahend nr 1-17-

7111/81, p 25 koos edasiste viidetega).

12.2.1.7. JP

2112. JP riigi õigusabi korras kaitsja Indrek Västrik taotleb hüvitada JPga seotud

menetluskulud summas 384 385.87 eurot. Menetluskulude hüvitamist taotletakse R H SA Na

(XXX) kasuks. JP kaitsjad on esitanud kokku neli menetluskulude taotlust, millest viimane

esitati kohtule 08. veebruaril 2024. (K 54 lk 193-235)

2113. Taotluses on kaitsja Indrek Västrik märkinud, et J. P õigusabikulude eest on R H SA-le

arveid esitanud Poola advokaadibüroo SOŁTYSIŃSKI KAWECKI & SZLĘZAK (edaspidi

SK&S), mille advokaadid on osutanud süüdistatavale õigusabi Poolas aset leidnud

menetlustoimingutega seonduvalt. Eestis on süüdistatavat kaitsnud advokaadibürood Tark

Grunte Sutkiene ning Derling Primus, arved selle eest on esitatud SK&S-le, SK&S on

omakorda esitanud need arved tasumiseks R H SA-le. Kohtueelsest menetlusest kuni 2020.

aasta novembrini oli JP lepinguliseks kaitsjaks vandeadvokaat Elmer Muna. 05. novembril

2020 andis advokaat Elmer Muna kohtule teada, et Advokaadibüroo Walless (endise nimega

Derling Primus) ei kaitse enam JPt ja esindussuhe on lõppenud. Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 06.11.2020 kohtumäärusega asjas nr 1-17-9149 määrati süüdistatavale JPle kaitsja

riigi õigusabi korras. Eesti Advokatuuri 13.01.2020 esildisega määrati JP kaitsjaks Indrek

Västrik.

2114. Esialgu toob kohus välja T G S ja advokaadibüroo Derling Primus õigusabikulud Eestis

toimunud kriminaalmenetluses ajavahemikul 30.11.2015 kuni 03.11.2020. Õigusabikulu

kriminaalmenetluses tõendavad advokaadibüroode arved. Kriminaalmenetlusega seotud

õigusabitoimingud koos kuludega on toodud välja taotluses. Kaitsjate tunnihind nähtub T G S

ja advokaadibüroo Derling Primus arvetel, milleks on läbivalt olnud 200 eurot. Kohus loeb

mõistlikuks ja põhjendatuks kaitsja tunnihinnaks 160 eurot.

2115. Taotluse kohaselt on lepinguliste kaitsja toimingud toodud alates 30.11.2015 kuni

03.11.2020, 960,75 tunni ulatuses. Kohus toob järgnevalt välja, millises ulatuses on kaitsja

taotlus põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd töö sisulises kirjelduses olev ajakulu

on enamasti välja toodud samaaegselt mitme tegevuse eest. Esmalt võtab kohus seisukoha

menetluskulude osas, mis jäävad täielikult hüvitamata, lähtudes menetluskulude üldises osas

kirjapandust.

2116. Kohus jätab täielikult rahuldamata kulud, mis on tekkinud seoses kaebemenetlusega

(69,25 tundi), kohtumistega ja konsultatsioonidega teiste kaitsjate ja esindajatega (40,5 tundi),

e-kirjavahetusega (mis ei ole seotud info edastamisega kliendile ja seoses e-kirjadega, mille

suhtes ei ole võimalik tuvastada asjakohasust; 9,25 tundi), kommunikatsiooniga (suhtlus teiste

kaitsjate ja menetlusosalistega; 92,5 tundi), tegevustega COVID-i ajal (2,5 tundi). Samuti

jätab kohus rahuldamata/hüvitamata arvel nr 1621056 märgitud reisikulu 600 eurot ja arvetel

nr 1621137, 1721033, 1821011, 1821025,1821140, 1921003, 1921017 märgitud tõlkekulud,

kuivõrd arvetelt ei nähtu, millega on tekkinud kulud seotud.

2117. Kohtueelses menetluses õigusabiteenuse osutamisel loeb kohus toimikuga tutvumise

põhjendatuks ajakuluks 30 tundi. Õigusliku analüüside osas peab kohus kohtueelses

menetluses mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks samuti 30 tundi. Kohtueelse menetluse ei

saa pidada põhjendatuks kuluks taustauuringute tegemist, ülevaadete ja memorandumite

koostamist, Poola reisimist ning koosolekute pidamist, mille eest on kaitsja esitanud taotlusi

hinnanguliselt 90 tunni ulatuses.

2118. Kohtuistungite ettevalmistamise ja seal osalemise eest on kaitsja märkinud ajakuluks

hinnanguliselt 250 tundi. Kohtuistungite ajakulu osas arvestab kohus, et tegevuste kirjelduses

(istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise tunnid) on märgitud osaliselt kombineeritult

muude kuludega. Seega rahuldab taotluse osaliselt ja loeb kohtuistungite ettevalmistamise ja

kohtuistungil osalemise mõistlikuks ajakuluks 200 tundi.

2119. Kaitsja on taotlenud kohtumiste, suhtlemise ja kirjavahetuse eest kliendiga

hinnanguliselt kokku 80 töötunni ulatuses hüvitamist. Suhtlemine on seotud e-kirjade

saatmise, kohtumiste (sh virtuaalkohtumiste), seletuskirjade koostamisega ning dokumentide

analüüsiga. Kohus rahuldab taotluse selles osas osaliselt ja loeb põhjendatuks ajakuluks

kliendiga suhtlemisel 50 tundi.

2120. Kohtumenetluses õigusliku analüüsiga seotud tegevuste eest taotletakse hinnanguliselt

ajakuluks 350 tundi. Õigusliku analüüsi kui teenuse kirjeldamise juhtumid on esitatud arvetel

peamiselt koos mitme teise teenuse nimetusega, nagu ülevaadete koostamine, suhtlemine ja

vastuväidete koostamine. Kohus on arvestanud tööde mahtu kirjelduste pinnalt hinnanguliselt

ning rahuldab taotluse osaliselt 150 tunni ulatuses.

2121. Taotluse kohaselt on täiendavalt advokaadibüroo SK&S advokaadid nõustanud ning

esindanud JPt Poolas toimunud menetlustoimingute juures ning vahendanud Eestis toimunud

kriminaalmenetlusega seonduvat infot JPle. Seejuures on SK&S advokaadid kandnud

kriminaalmenetlusega seonduvaid reisikulusid, sh tasunud lennupiletite, rongipiletite ning

hotellimajutuse eest. Kirjeldatud teenuste ning kantud kulude eest on advokaadibüroo SK&S

esitanud R H SA-le ka arved. SK&S poolt osutatud õigusabi õigusabikulude summa on 163

723.38 eurot. Eeltoodud summale lisanduvad kulutused, mis tehti alates 2021. aastast,

summas 10 000.32 eurot (käibemaksuga 12 300.40 eurot). Kohus jätab nimetatud

kulutaotlused täielikult rahuldamata, kuivõrd nimetatud kulude põhjendatust ei ole võimalik

kontrollida. Samuti on tegemist kuludega, mis on kantud väljaspool käesolevat

kriminaalmenetlust.

2122. Seega loeb kohus antud kriminaalasjas JPle õigusabiteenus osutamise mõistlikuks ja

põhjendatuks ajakuluks 430 tundi, s.o 68 800 eurot.

12.2.2. RÕA kaitsjad

2123. Menetluskuluks on antud kriminaalasjas ka KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud

kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses

menetluses ei olnud määratud kaitsja kulusid. Kriminaalasja arutamisel kohtus on määratud

riigi poolt kaitsjad süüdistatavatele M Ple (Rein Laid), JPle (Indrek Västrik), E Sele (Anu

Toomemägi- Kivistik). Kuivõrd kohus mõistab JP, M P neile esitatud süüdistustes õigeks ning

E Se suhtes lõpetab kriminaalmenetluse aegumisega, siis jäävad määratud kaitsjate kulud riigi

kanda.

12.2.2.1. Indrek Västrik

2124. JPle määratud kaitsja Indrek Västriku tasutaotlusi on kohus rahuldanud järgmiselt:

(08.02.2023 – 8288.68 eurot (K 55 lk 28-32); 08.02.2023 – 336.72 eurot (K 55 lk 33-34);

20.12.2022 – 6907.20 eurot (K 55 lk 72-75); 13.10.2023 – 3439.20 eurot (K 46 lk 171-173);

20.06.2023 – 864 eurot (K 43 lk 199-201); 22.05.2023 – 9273.60 eurot (K 55 lk 61-64);

23.02.2023 – 2680.80 eurot (K 37 lk 284- 285); 28.06.2022 – 4179.60 eurot (K 31 lk 70-71);

11.01.2022 – 1660.80 eurot (K 37 lk 75-76); 01.06.2021 – 4975.20 eurot; 19.04.2023- 1512

eurot (K 40 lk 115 – 117); 17.06.2021- 3765.60 eurot (K 27 lk 153-154), seega määratud

kaitsja tasu on kokku olnud 47 883.40 eurot. JPle määratud kaitsja Indrek Västrikule määratud

tasu kogusummas 47 883.40 eurot tuleb jätta riigi kanda.

12.2.2.2. Rein Laid

2125. M P määratud kaitsja Rein Laidi tasutaotlusi on kohus rahuldanud järgmiselt:

(05.01.2023 – 1684.80 eurot (K 35 lk 198-199); 11.01.2023 – 4665.60 eurot (K 35 lk 180-

181); 18.04.2023 – 4401.60 eurot (K 40 lk 121 – 123); 12.10.2023 7826.40 eurot (K 46 lk 146

– 151); 12.10.2023 – 10 140 eurot K 46 lk 167-169); 17.11.2023 – 2232 eurot (K 55 lk 69-

71); 31.10.2023 – 5469.60 eurot (K 48 lk 31-33); 01.02.2024 – 6731.96 eurot (K 53 lk 7-10);

08.02.2024 – 2471.72 eurot (K 55 lk 35-37), seega määratud kaitsja tasu on kokku olnud 45

623.68 eurot. M Ple määratud kaitsja Rein Laidile määratud tasu kogusummas 45 623.68

eurot tuleb jätta riigi kanda

12.2.2.3. Anu Toomemägi- Kivistik

2126. E Sele määratud kaitsja Anu Toomemägi- Kivistiku tasutaotlusi on kohus rahuldanud

järgmiselt: (25.08.2023 – 11 955.60 eurot (K 44 lk 59-61); 13.09.2023 – 2933.40 eurot (K 44

lk 208-210); 28.09.2023 – 2383.20 eurot (K 45 lk 237-239); 20.10.2023 – 6154.20 eurot (K

47 lk 123-126); 29.10.2023 – 864 eurot (K 47 lk 227-229); 13.11.2023 – 1477.80 eurot (K 49

lk 130-132); 08.02.2024 – 15 990.54 eurot (K 55 lk 41-47), seega määratud kaitsja tasu on

kokku olnud 41 758.74 eurot.

2127. E Se määratud kaitsja Anu Toomemägi- Kivistiku asenduskaitsjana osales 10.11.2023

kohtuistungil Ene Mõtte (K 49 lk 101-122, parandatud protokoll). Ene Mõtte tasutaotluse

summas 464.40 eurot on kohus täielikult rahuldanud (K 49 lk 133-135).

2128. E Sele määratud kaitsja Anu Toomemägi- Kivistikule määratud tasu kogusummas 41

758.74 eurot ja tema asenduskaitsjale Ene Mõttele määratud tasu summas 464.40 eurot tuleb

jätta riigi kanda.

12.2.3. RÕA asenduskaitsjad

2129. 09.02.2023 Harju Maakohtu määrustega määrati riigi õigusabi korras asenduskaitsjad

AKle, T Ple ja ÜRile. Kuivõrd eelnimetatud süüdistatavatele määras asenduskaitsjad kohus

olukorras, kui isikutel olid ka valitud kaitsjad, siis jäävad asenduskaitsjate kulud riigi kanda

12.2.3.1. Natalia Lausmaa

2130. AK riigi õigusabi korras määratud asenduskaitsja tasutaotlusi on kohus rahuldanud

järgmiselt: 07.05.2023 – 7776 eurot (K 42 lk 63-65); 16.05.2023 – 259.20 eurot (K 42 lk 191-

192), seega asenduskaitsja tasu on olnud kokku 8035.20 eurot. AKle määratud asenduskaitsja

tasu kogusummas 8035.20 eurot jääb riigi kanda.

12.2.3.2. S Sillar

2131. ÜRi riigi õigusabi korras määratud asenduskaitsja tasutaotlusi on kohus rahuldanud

järgmiselt: 08.02.2024 – 1403 eurot (K 55 lk 38-40); 13.11.2023 – 2102.40 eurot (K 49 lk

127-129); 30.10.2023- 6220.80 eurot (K 48 lk 27-29); 31.01.2024 – 6590.44 eurot (K 52 lk

167-170); 27.09.2023 – 5628 eurot (K 45 lk 219-221); 24.05.2023 – 8500.80 eurot (K 55 lk

65-68); 18.04.2023 – 1509.60 eurot (K 40 lk 118-120); 04.04.2024 – 7862.40 eurot (K 38 lk

104-105), seega asenduskaitsja tasu on olnud kokku 39 817.44 eurot. ÜRile määratud

asenduskaitsja tasu kogusummas 39 817.44 eurot jääb riigi kanda.

12.2.3.3. Argo Küünemäe

2132. T P riigi õigusabi korras määratud asenduskaitsja tasutaotlusi on kohus rahuldanud

järgmiselt: 06.02.2024 – 1693.36 eurot (K 53 lk 56-58); 11.10.2023 – 1046.40 eurot (K 46 lk

152-153); 13.11.2023 – 1826.40 eurot (K 49 lk 136-138); 23.10.2023 – 3712.80 eurot (K 47

lk 173-175): 25.01.2024 – 3384.28 eurot (K 51 lk 50-52); 07.06.2023 – 4672.80 eurot (K 43

lk 172-173); 08.05.2023 – 7776 eurot (K 42 lk 76-78); 13.09.2023 – 2606.40 eurot (K 44 lk

213-214); 27.09.2023 – 1720.80 eurot (K 45 lk 223-224), seega asenduskaitsja tasu on olnud

kokku 28 439.24 eurot. T Ple määratud asenduskaitsja tasu kogusummas 28 439.24 eurot jääb

riigi kanda.

12.2.4. Kannatanute menetluskulud

2133. Kannatanu AS Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ lepingulised esindajad D T ja C K on

esitanud taotluse, paludes määrata kindlaks ja hüvitada kannatanutele nende esindajatele

makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses summas 485 760.46 eurot (ilma KM) Taotlusest

nähtub, et kaitsjate keskmine tunnitasu on 140 eurot (ilma KM). (K 55 lk 1-27) Kohus

tuvastas, et taotletud on 3 378,20 töötunni hüvitamist summas 461 339.40 eurot. Seega

kujuneb töötunni hinnaks 136.56 eurot tunnis. Kohtule nähtub, et õigusabikulude eest on

esitatud arveid erinevate tunnihindadega: 108.59 eurot/tund, 130 eurot/tund ning 140

eurot/tund. Kohus loeb mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot tund.

2134. Eelnevale lisanduvad muud kulud summas 24 421.06 eurot.

2135. Kannatanud on esitanud arved koos töö sisulise kirjeldused. Taotlusele lisatud töö

sisulises kirjelduses on toodud toimingud alates 08.06.2017 kuni 07.02.2024. Kohus toob

järgnevalt välja, millises ulatuses on kannatanute taotlus põhjendatud, tehes seda

hinnanguliselt, kuivõrd töö sisulises kirjelduses olev ajakulu on enamasti välja toodud

samaaegselt mitme tegevuse eest

2136. Esitatud töö sisulisest kirjeldusest ei ole eristatavad tegevused, mis hõlmavad

materjalidega (Kohtueelses menetluses erinevad tegevused nagu toimikute, süüdistusakti jmt)

tutvumist. Seega loeb kohus sisukirjelduses välja toodud materjalide analüüsi hulka muuseas

materjalidega tutvumise. Lisaks eelnevale kuulub selle hulka tsiviilhagi koostamine,

täiendamine, korrigeerimine. Nende toimingute katteks taotlevad kannatanud hinnanguliselt

352,40 tundi. Siinkohal on tegemist korduvalt tõusetunud teemadega, kusjuures on osa sellest

seotud ka büroosiseste nõupidamistega, mistõttu on ka ajakulu väiksem. Kohus taotletud

mahuga ei nõustu ja rahuldab taotluse osaliselt. Kohus peab hinnanguliseks ja põhjendatuks

hüvitada kohtueelses menetluses tutvumise, ettevalmistava ja järgneva tegevusega

põhjendatud ajakuluks kokku 245 tundi, so 34 300 eurot.

2137. Kannatanud taotlevad kohtuistungiteks ettevalmistamise eest kokku tasu hinnanguliselt

1557,20 tunni ulatuses. Selle hulka on kohus arvestanud nii tõendite analüüsi, vastuväidete,

seisukohtade koostamised ja analüüsid, töö kaitsjate tõenditega, tõendite läbivaatamised,

sorteerimine, tunnistajate ettevalmistamine ja muu taolised tegevused, mis seostuvad

kohtuistungiteks ettevalmistamisega. Kohus on arvestanud tööde mahtu kirjelduste pinnalt

hinnanguliselt ning rahuldab taotluse osaliselt. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku

778,60 tundi, so 109 004 eurot.

2138. Kohus, tutvunud kohtuistungi protokollidega, tuvastas, et kannatanud on osalenud

vähemalt ühe esindajaga enamikel kohtuistungitel hinnanguliselt mahus 470,20 tundi. Seega

loeb kohus kohtuistungil osalemise eest mõistlikuks tasuks 470,20 tundi, so 65 828 eurot, mis

kuulub kannatanutele hüvitamisele.

2139. Kannatanud on kohtukõnega seonduvaks ajakuluks märkinud töö sisukirjeldusele

tuginedes hinnanguliselt 337,20 tundi. Nende tööde hulka kuuluvad kohtukõne või -teeside

koostamised, kohtuvaidlusteks valmistumised ja sellekohased tõendite analüüsid. Kohtukõnes

on juba varem korduvalt välja toodud samu seisukohti, mistõttu rahuldab kohus taotluse

osaliselt ning kaitsekõnega seonduvalt mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 168,60 tundi, so

23 604 eurot.

2140. Kannatanud on esitanud varurahvakohtunik A Hundi taandamise taotlusega seotud

töötunde kokku 22,40 tunni eest. Kohus arvestab, et kannatanu esindaja on avaldanud

taandamistaotlusega seoses arvamust kohtuistungil suuliselt ning esitanud seisukoha ka

kirjalikult. Arvestades seisukoha pikkust (4 lk), rahuldab kohus kannatanute taotluse osaliselt

ning loeb põhjendatuks kuluks 8 tundi, so 1120 eurot.

2141. Kannatanu on taotlenud prokuratuuri ja kohtuga suhtlemise eest hinnanguliselt 20,30

töötunni hüvitamist. Kohus rahuldab kannatanute taotluse osaliselt - kohus loeb põhjendatuks

hinnangulise ajakulu 8 tunni ulatuses, s.o 1120 eurot.

2142. Kannatanu on taotlenud kliendiga suhtlemise eest hinnanguliselt 62.90 töötunni

hüvitamist. Kohus rahuldab kannatanute taotluse osaliselt - kohus loeb põhjendatuks

hinnangulise ajakulu 30 tunni ulatuses, s.o 4200 eurot.

2143. Samuti on taotlenud kannatanu büroosiseste arutelude (sh nõupidamised,

konsultatsioonid või kohtumised teiste juristide/advokaatidega) eest hinnanguliselt 298.70

eurot. Kohus jätab konkreetse taotluse täies mahus rahuldamata.

2144. Ülejäänud töötundide osas jätab kohus rahuldamata kannatanu taotluse, kus ei ole kohtu

hinnangul tööde sisu või puutumus käesoleva menetlusega piisava täpsusega tuvastatav ning

mida kohtul ei olnud võimalik hinnata. Sellisteks on näiteks kirjeldused „Poola sisendi

analüüs“, kohtumised Tallinna Sadamas või väga lakoonilised sisukirjeldused. Kohus hindab

selliste tööde mahuks 256.90 tundi.

2145. Lisaks õigusabikuludele on kannatanud esitanud muid kulusid summas 24 421.06 eurot

(bürookulud). Selle hulka on arvatud kulud äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete,

kullerteenuste ja tõlgete eest. Kohus jätab nimetatud kulutaotlused rahuldamata.

2146. Lisaks on kannatanud esitanud ja taotlevad XXX, XXX AS ja XXX arvetega seotud

kulude hüvitamist. Esimese kolme ettevõtte puhul jääb kohtule arusaamatuks, mida täpselt

konkreetsed kulud endast kujutavad, mistõttu loeb need asjakohatuteks ning jätab

rahuldamata.

2147. XXX arved on seotud samuti õigusabikuludega. Kohus toob välja, et kannatanutel on

kohtumenetluses olemas olnud Eesti esindajad ning kohus hüvitab kulud ühe esindaja kohta,

mistõttu Poolas eraldi kaitsja võtmine (nt kaugülekuulamiste ajaks) ei kuulu hüvitamisele.

Järelikult jätab kohus kannatanute taotletud muude kulude hüvitamise summas 24 421.06

eurot täies mahus rahuldamata.

2148. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 1708,4 tundi.

Arvestades osutatud õigusteenuse kvaliteeti on mõistlik õigusteenuse keskmine tunnihind,

140 eurot tunnis. Seega tuleb süüdistatavale kannatanule menetluskuluna KrMS § 182 lg 5

alusel 239 176 eurot ilma käibemaksuta.

12.2.5. Tsiviilkostjad ja 3.isikud

12.2.5.1. M K

2149. Tsiviilkostja/kolmanda isiku M Ki esindajana taotleb Kristjan Tuul mõista M Ki kasuks

välja A Ki ja M Ki poolt kantud õigusabikulud summas 93 395.60 eurot. Lisaks taotleb

esindaja menetluskulude hüvitamist 08.02.2024 kohtuistungil osalemise eest, võttes arvesse

kohtuistungi kogukestvust (vastavalt kohtuistungi protokollile) ning arvestades tunnihinnana

140 eurot, millisele lisandub käibemaks (K 53 lk 144-146).

2150. Esmalt taotleb esindaja võtta seisukoht varasemalt 13.09.2021 A Ki esindajate poolt

esitatud õigusabikulu summas 23 152.90 eurot (käibemaksuga) osas (K 28 lk 19-36). Teiseks

taotleb tsiviilkostja/kolmanda isiku M Ki kasuks õigusabiteenuse hüvitamist kokku 70 242.70

eurot, millele lisandub 08.02.2024 kohtuistungil osalemise tasu võttes arvesse kohtistungi

kohtukestvust. Esindaja tunnihind on 140 eurot, mida kohus loeb mõistlikuks.

2151. 23.09.2021.a Harju Maakohtu määrusega kõrvaldati menetlusest A K tsiviilkostja ja

kolmanda isikuna. Menetlusse kaasati M K tsiviilkostja ja 3. isikuna. Antud määrusega jättis

kohus A Ki esindajate taotluse menetluskulude osas rahuldamata, kuna jätkus tsiviilhagi

edasine menetlemine. Sellel hetkel ei olnud põhjendatud menetluskulude põhjendatust

hinnata. Kohus nõustub, et antud taotlus tuleb lahendada praeguse otsusega.

2152. Kohus toob järgnevalt välja, millises ulatuses on tsiviilkostjate taotlused põhjendatud,

tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd spetsifikatsioonides olev ajakulu on enamasti välja toodud

samaaegselt mitme tegevuse eest. Esiteks võtab kohus seisukoha 13.09.2023 esitatud taotluse

osas.

2153. Esindajad on taotlusele lisanud arved koos spetsifikatsioonidega, millest nähtub, et töid

teostasid kaks esindajat, osaliselt nende tegevused kattuvad (arve l20201217- prokuratuuri

taotlusega tutvumine, 20201398 ja 20210001- määruskaebused Harju Maakohtu 28.10.2020

määrusega seoses, 20210062-kaitsjate ühistaotlus, 20211036- taotlus menetluse

lõpetamiseks). Kokku ajakulu 121.20 tundi.

2154. Kohus jätab täielikult rahuldamata ajakulu kokku 30.39 tundi, mis on seotud

määruskaebuse koostamisega Harju Maakohtu 28.10.2020 määrusele, sellega seotud

kirjavahetuse, küsimuste arutamise, istungite edasilükkamise taotlus. Viimati nimetatud

määrusele määruskaebuse koostamine oli edutu, Riigikohus ei võtnud menetlusse. Samuti

kaitsjate ühistaotlusega tutvumine ja selle kommenteerimine; nõupidamist teiste

menetlusosalistega (T. P) ja taandamisavaldusega tutvumist ning suhtlust teiste kaitsjatega,

tervisekaitsenõuetega seotud, kohtukooseisu taandamisega seotud tegevused, nõude

loovutamise lepingu koostamist (ei ole seotud kriminaalasja menetlemisega) .

2155. Arvestades eespool toodud üldiseid seisukohti loeb kohus ühele kaitsjale

menetluskulude hulka täielikult kohtuistungitel viibitud ajakulu s.o 41.24 tundi ja taotluse

koostamise menetluse lõpetamiseks (3.04 tundi) ja 20 min kompromissi tingimuste arutamine

kannatanu esindajaga. Samuti peab kohus mõistlikuks ajakuluks, mis seotud

kommuniaktsiooniks menetlejaga (prokuratuur ja kohus), kohtu küsimustele vastuste

koostamisele ning nõupidamisi kaitsealusega, sh kohtuistungiks ettevalmistamisele

hinnanguliselt 3.53 tundi.

2156. Ettevalmistusega seotud tegevuste eest konkreetse taotlusega seonduvalt taotletakse

hinnanguliselt ajakuluks 25.37 tunni ulatuses. Selle hulka on kohus arvestanud edasise

menetlusega seotud küsimused, materjalidega täiendava tutvumise, tõendite analüüsi

tunnistajate küsitlemiseks ettevalmistamisel, küsimuste koostamise. Kohus on arvestanud

tööde mahtu kirjelduste pinnalt hinnanguliselt ning rahuldab taotluse osaliselt. Esindajad on

varasemalt kaitseakti koostamiseks tutvunud juba materjalidega, teinud analüüse, kohus

arvestab istungite vahelisi pause. Seega peab kohus põhjendatuks ajakuluks 10 tundi.

2157. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hinnanguliseks ja põhjendatuks 13.09.2021 taotluses

toodud A Ki menetluskulude ajakuluks 58 tundi. Esindajate mõistlikuks keskmiseks

tunnihinnaks loeb kohus 157.50, seega on kulu 9135 eurot, k/m (22%) 2009.70 eurot, kokku

11 144.70 eurot

2158. Teiseks võtab kohus M Kile osutatud õigusabiteenusega seotud kulud.

2159. M Kiga seoses on esitatud taotlusi järgnevalt 19.12.2022 õigusabiteenus summas 23

029.94 eurot (K 35 lk 7-24; K 53 lk 147-164); 22.02.2023 summas 3486 eurot (K37 lk 127-

131); 18.04.2023 summas 3091.20 eurot (K 40 lk 51-53; 165-169); 29.05.2023 summas 8820

eurot (K 53 lk 170-173; 31.07.2023 kuni 07.02.2024 täiendavad menetluskulud summas 31

815.56 eurot (K 53 lk 147 – 186).

2160. M Ki esindaja on esitanud taotlused koos arvetega, millede spetsifikatsioonidelt nähtub

töö sisuline kirjeldus koos ajakuluga. Kohus toob järgnevalt välja millises ulatuses on taotlus

põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd spetsifikatsioonides olev ajakulu on enamasti

välja toodud samaaegselt mitme tegevuse eest.

2161. 23.09.2021 Harju Maakohtu määrusega kaasati menetlusse M K tsiviilkostja ja

kolmanda isikuna.

2162. Esmalt võtab kohus seisukoha menetluskulude osas, mis jäävad täielikult hüvitamata,

lähtudes menetluskulude üldises osas kirjapandust. Kohus ei loe põhjendatuks hüvitada

kaebemenetlusega seotult 37,9 tundi (määruskaebustega tsiviilkostja menetlusse kaasamisega

ja menetluse lõpetamise taotlusega seonduv), pärimisega seonduvad toimingud (1 tund),

kokku 38,9 tundi.

2163. Kohus peab täielikult põhjendatuks hüvitada taandamistaotlusega seotud ajakulu (A

Hundi) ja materjalidega tutvumine 2 tundi, läbirääkimiste pidamist kannatanuga 1,25 tundi.

Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks ka toimikuga tutvumise, mis hõlmatud ka süüdistusakti,

kaitseakti ja tsiviilhagiga ning varasemate protokollide tutvumise eest kokku hinnanguliselt

43 tunni ulatuses. Kohtukõnega seonduvaks ajakuluks on märgitud spetsifikatsioonidele

tuginedes hinnanguliselt 82,25 tundi. Nende tööde hulka kuuluvad kohtukõne koostamine ja

kirjutamine, kohtutoimiku ja istungi protokollidega tutvumine, tõendite otsimine ja analüüs,

süüdistusakti ja tsiviilhagi analüüs, T. Pi ja A. K kaitsjate tõenditega tutvumine ja

analüüsimine, SKH taotluse koostamine ja oktoobri, novembri kohtuistungite helisalvestistega

tutvumine. Kohus leiab, et selline ajakulu on põhjendatud, arvestades A Ki osa süüdistuse

episoodide mahust (26 episoodi), vara arestimise, konfiskeerimisega seonduvat. Kohus peab

kohtukõne mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks 82,25 tundi.

2164. Suhtlus menetlejaga, mis seotud tõendite ettevalmistamisega ja prokuratuurile

edastamine ja suhtlus prokuröriga koos taotluse edastamisega 2 tunni ulatuses on kohtu

hinnangul põhjendatud.

2165. Kohtuistungite ettevalmistuse eest taotleb esindaja kokku tasu hinnanguliselt 74.65

tundi. Selle hulka on kohus arvestanud ettevalmistuse kohtuistungiteks, menetluse ajal

kohtupraktikaga tutvumise, seisukohtade esitamise, protokollide, tõenditega tutvumise ja

meenutamise, kannatanute ja prokuröri seisukohtade tutvumise, kohtuistungite helisalvestuste

kuulamise, prokuröri tõendite tutvumise, tõendite komplekteerimise, tunnistajate ütluste

tutvumise ja ettevalmistus kohtuvaidlusteks ja repliigiks. Kohtu hinnangul puudus vajadus

mitmeid kordi tõenditega, asjaoludega tutvuda ja meenutada, kuulata helisalvestusi, esindaja

ei ole esitanud ka kohtuistungi parandamiseks taotlusi. Kohus peab kohtuistungite seoses

mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 42 tundi.

2166. Kohtuistungitel osalemise eest rahuldab kohus taotluse osaliselt. Kohus tuvastas, et

spetsifikatsioonidel on istungi ajad mitmel puhul märgitud suuremana, näiteks 20.01.2022

istungi ajaks märgitud 6.15 tundi, tegelikult kestis istung 5.30 tundi; 07.04.2022 märgitud 5,5

tundi, tegelikult kestis 4.50 tundi; 09.06.2022 märgitud 6,25 tundi , tegelikult kestis istung

5,15 tundi; 08.11.2022 märgitud 6,50 tundi, tegelikult kestis 4,35 tundi, 30.11.2022 ei

toimunudki kohtuistungit jt; Nimelt ei ole arvestatud taotluses mitmetel kohtuistungitel

pikemaid vaheaegu kui 30 minutit. Seega loeb kohus põhjendatuks ajakuluks kohtuistungitel

osalemise eest 153.58 tundi, millele lisandub 08.02.2024 kohtuistungil osalemine 2,17 tundi,

seega kokku 155.75 tundi.

2167. Kliendiga suhtlemise eest on taotletud hinnanguliselt kokku 12,25 tunni ulatuses, sellest

2,75 tundi on täielikult põhjendatud (kliendi nõustamine, ajakava ja ülevaate koostamine,

menetlusest ülevaate andmine nõustamine, konkreetse istungiga seoses suhtlus,

kohtuvaidlusega seotud kõne). Ülejäänud osas, millest ei nähtu täpsemalt suhtluse-

kirjavahetuse põhjendust, rahuldab kohus taotluse osaliselt. Kohus loeb põhjendatuks

hinnanguliselt ajakulu 4 tundi.

2168. Teiste kaitsjatega, kolleegidega suhtlemise eest on märgitud ajakuluks hinnanguliselt

7,75 tundi. Kohus rahuldab taotluse osaliselt, mis on seotud suhtlemisega kaitsjaga

tunnistajate osas, läbirääkimiste pidamine menetlusosalise kaitsjaga kokku 1,5 tunni ulatuses.

Ülejäänud osas jätab taotluse rahuldamata.

2169. Arvestades osutatud õigusteenuse kvaliteeti on mõistlik õigusteenuse tunnihind, 140

eurot tunnis. Seega on M Kile õigusabiteenuse mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 336.50

tundi summas 47 110 eurot, käibemaks (22%) 10 364.20 eurot, kokku 57 474.20 eurot.

2170. Eeltoodust tulenevalt tuleb M Ki kasuks välja mõista A Ki ja M Ki poolt kolmanda

isiku ja tsiviilkostjana kantud õigusabikulud kokku 68 618.90 eurot (koos käibemaksuga).

12.2.5.2. S H ja K OÜ

2171. S H ja K OÜ lepinguline esindaja T P taotleb KrMS § 182 lg 5 alusel K OÜ-le Tallinna

Sadam AS-i poolt S H ja K OÜ vastu esitatud tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulude

hüvitamist Eesti Vavariigilt K OÜ kasuks S H ja K OÜ valitud esindajale makstud tasu 37

486.5 eurot. Alternatiivselt, kui kohus jätab Tallinna Sadam AS-i poolt S H ja K OÜ vastu

esitatud tsiviilhagi rahuldamata- mõista KrMS § 182 lg 1 alusel Tallinna Sadam AS-lt välja K

OÜ kasuks S H ja K OÜ valitud esindajale makstud tasu 37 486.5 eurot (K 53 lk 61-70).

2172. Alates 01.02.2022 esitatud Harju Maakohtule ja Tallinna Ringkonnakohtule

menetluskulude taotlused summas 12 656 eurot (ilma KM). Täiendavad kulud alates

01.06.2023 Eversheds Sutherland Ots & Co-le arvamus AJ 13.10.2023 ja õigusabikulud

kokku 24 830.50 eurot.

2173. Õigusabikulude eest on esitatud arved tunnihindadega 160 eurot. 29.05.2023 taotluse

juurde esitatud arvetel on teenust osutatud ka tunnihinnaga 110 eurot. Tunnihinna osas märgib

kohus, et kuni 01.12.2022 Harju Maakohtu määruse lahendamiseni (lõpetati menetlus S. H ja

K OÜ suhtes) oli esindaja tunnihind 110 eurot, siis hetkest kui sama eelnev kaitsja osutas

samadele isikutele õigusabiteenust muutus tunnihind oluliselt. Kohtu hinnangul ei esine alates

01.12.2022 kriminaalasja menetlemisel tsiviilkostjate esindajatena selliseid õiguslikke

küsimusi, mis õigustaks olulisemalt suuremat tunnihinda. Kuivõrd esindaja jätkas samade

isikute esindamist, kriminaalasja materjalidega oli juba eelnevalt tutvunud, mingeid uusi

asjaolusid ei ilmnenud, siis kohus peab mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot. Ilmselgelt

advokaatide tunnihinnad ajas muutuvad.

2174. Kohus rahuldab taotluse osaliselt.

2175. Kohus ei rahulda taotlust täielikult 37,85 tunni ulatuses, mis on hõlmatud

kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse koostamise ja vaidlustamisega (27.95h), digitaalse

toimiku ülevaatusega (1.25 h)- tegemist ei ole õigusteenusega, nende osas tehtud juba

eelnevalt, eksperdiga seotud tegevused (5.65h), tegevused, millistest ei selgu sisu (3 h),

näiteks nõupidamised. Kohus jätab rahuldamata Harju Maakohtu 20.04.2023 määruse

kaebemenetlusega seonduva ajakulu koos kohtupraktika analüüsiga otsuse üldises osas

märgitud põhjustel.

2176. Kohtuistungitel osalemise ajakulu kokku 69.55 tundi loeb kohus täielikult

põhjendatuks. Samuti on mõistlik ja põhjendatud ajakulu suhtlus kohtuga, nõupidamised

kliendiga, mis seotud AS Tallinna Sadama töötajate e-postkastides olnud dokumentide

ülevaatusega, e-kirjad kannatanule, kokku 2.4 tundi.

2177. Tsiviilkostjate esindaja taotleb kohtuistungiteks ettevalmistamise eest kokku 42.35

tundi. Selle hulka on kohus arvestanud prokuröri, kannatanute esindajate tõendite, materjalide

ülevaatamise, kohtuistungi protokollide ja kohtutoimikus olevate tõendite ülevaatuse,

kohtupraktika analüüsid, täiendavate tõendite esitamise vajalikkuse, vastuväidete esitamise ja

helisalvestuste kuulamine, milles esindaja oli istungilt lahkunud, kaitseaktis dokumentide

ülevaatus. Kohus loeb sellise ajakulu mõistlikuks ja põhjendatuks.

2178. Tsiviilkostja on kohtukõnega seonduvaks ajakuluks märkinud töö kirjeldustes

hinnanguliselt 47.05 tundi. Kohus sellise ajakuluga ei nõustu. Kohtukõne koosneb 41

leheküljest, millest 26- l leheküljel on kopeeritud kohtuistungi protokollidest ütlusi ning

erinevad tabelid. Arvestades, et T P on algusest peale menetluses, kohtukõnes käsitletud

seiskohtade (avalik ülesanne, ametiisik jne) osas on kohtueelsest uurimisest alates avaldanud

ka varem korduvalt samu seisukohti, loeb kohus kaitsekõnega seonduvalt mõistlikuks ja

põhjendatuks ajakuluks 25 tundi.

2179. Seega kokku ajakulu 139.30 tundi, s.o 19 502eurot.

2180. Lisaks õigusabikuludele on tsiviilkostja esitanud muid kulusid, s.o äri- ja

kinnistusregistri väljavõtted (6 eurot) ja arvamuse mõjuhinnangule 2500 eurot. Kohtule jääb

arusaamatuks registri väljavõtete vajalikkus, arvamus mõjuhinnangule seotud asjatundja

arvamusega. Kuna kohus ei arvesta asjatundja arvamustega, siis jätab ka arvamuse

mõjuhinnangule hüvitamata.

2181. Seoses Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co., S H ja K OÜ vahelisel

kokkuleppel tasus käesolevas asjas osutatud kaitse eest K OÜ, palutakse hüvitada esindaja

tasu K OÜ-le.

2182. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus S H ja K OÜ menetlemisest tingitud mõistlikuks ja

põhjendatuks ajakuluks 139.30 tundi summas 19 502 eurot ilma käibemaksuta, mis tuleb

vastavalt taotlusele hüvitada K OÜ-le.

12.2.5.3. E K

2183. E K lepingulised esindajad Aleksander Muru ja Joonas Põder on esitanud taotluse

mõista EK kasuks menetluskulud summas 11 085.60 eurot koos käibemaksuga. Õigusteenust

kinnitavad kohtule esitatud arved koos detailse tööaruandega. EKle on õigusteenust ostutatud

71.3 tundi keskmise tunnihinnaga 129.60 eurot (K 53 lk 226-239). Kohus loeb keskmise

tunnihinde mõistlikuks.

2184. Töö sisulisest kirjeldusest on eristavad järgmised tegevused kohtuistungiteks

valmistumine, kohtuistungitel osalemine, kirjavahetus, taandamismäärusega seotud ajakulu.

2185. Kohus peab täielikult põhjendatuks kohtuistungitel osalemist 49 tunni ulatuses. Nendel

juhtudel, kui töö kirjelduses on kohtuistungil viibimine seotud ka ettevalmistusega, kokku

19.1 tundi, arvestab kohus ajakulu hinnanguliselt. Kohus rahuldab taotluse osaliselt ja loeb

kohtuistungil osalemise koos ettevalmistusega mõistlikuks ajakuluks 15 tundi. Taotlus seoses

EK osalemisega kohtuistungitel peab kohus mõistlikuks ajakuluks 1 tund. (taotluses 2,40)

Tegemist on sisuliselt 1- leheküljelise taotlusega (K 8 lk 75- 75pö). Ülejäänud ajakulu, mis

seotud kirjavahetusega prokuratuuriga, kohtule määruse kinnituse saatmine ja taotluse

edastamisega kokku 0,5 tundi on samuti mõistlik ja põhjendatud.

2186. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus EK valitud esindaja mõistlikuks ja põhjendatuks 65,5

tundi, s.o 8488.80 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 1867.54 eurot, kokku 10 356.34

eurot.

2187. Välja mõista EK kasuks Eesti Vabariigilt 10 356.34 eurot (koos käibemaksuga).

12.2.5.4. R

2188. R seaduslik esindaja taotleb hüvitada esindaja kulud A OÜ-le kogusummas 45 778

eurot ilma käibemaksuta. Tunnihind 150 eurot. Tsiviilkostja on esitanud arved alates

november 2021 kuni november 2023 kohta (K 50 lk 85-114). R on kaasatud tsiviilkostjana

menetlusse alates 06.02.2019.

2189. Õigusteenust kinnitavad lisatud arved koos osaliselt spetsifikatsioonidega. Nelja arve

puhul, kokku 20 000 eurot, on õigusteenus vastavalt kokkuleppele. Kuivõrd kõikidel arvetel ei

ole esitatud spetsifikatsiooni, annab kohus hinnangu menetluskulude mõistlikkuse osas

hinnanguliselt (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14-p 1068). Ei ole alust kahelda, et

advokaadibüroo Gaver OÜ töötaja osutas R selles kriminaalasjas õigusabi. Samas ei saa

taotluses nimetatud arved koos spetsifikatsiooniga ja spetsifikatsioonita arvetes nimetatud

summat pidada KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks. Tulenevalt taotletavast summast

on esindaja ajakulu hinnanguliselt 305 tundi. Tsiviilkostja osa kriminaalasjas ei ole suur,

sellele annab kinnitust ka esindaja arvel 20220017 märgitud tsiviilhagiga tutvumise ajakulu

1,05 tundi. Kuivõrd tsiviilkostjat mõjutanud osa on esitatud süüdistuses ja tsiviilhagis

väikesemahuline, kaks episoodi, siis kogu toimiku, materjali läbi töötamiseks puudus vajadus.

Hinnanguliseks toimikuga ja tsiviilhagiga tutvumise ajakuluks peab kohus 20 tundi.

Kohtuistungitel osalemine kokku 63.60 tunni ulatuses loeb kohus täielikult põhjendatuks.

Samuti peab kohus täielikult mõistlikuks ajakuluks taotluses märgitud aega tsiviilhagiga

tutvumiseks, tsiviilhagiga seoses tõendite esitamise vajalikkuse analüüsiks, avakõne

koostamiseks, seisukoha koostamiseks prokuratuuri 02.05.2023 taotlusele kaasata R

menetlusse kolmanda isikuna. Kohus jättis kolmanda isikuna kaasamata, seega loeb

mõistlikuks ajakuluks kokku 5.35 tundi.

2190. Kohus jätab täielikult hüvitamata erinevad suhtlused kolleegidega, sh ühispöördumise,

kirjavahetused teiste esindajatega, mõistliku menetlusaja taotlusega seotud tegevused, E-

toimikust menetluste olukorra kontroll (arve 20220476), tutvumine teiste osaliste

seisukohtadega või teisi osapooli puudutavate määrustega (20220380), taandamistaotlusega

seotu (arve 20220182), süstematiseerimine, tutvumine esindajale endale memomine

kriminaalasja materjalidest erinevate perioodide kohta (arve 20230352), Riigikohtu

19.04.2023 lahendiga tutvumine. Kokku hinnanguliselt 20,26 tunni ulatuses.

2191. Kohus jätab täielikult hüvitamata arvetel märgitud sõidu kohtuistungitele. Tegemist ei

ole õigusteenusega.

2192. Ülejäänud osas, arvestades tööde mahtu kirjelduste pinnalt, väikesemahulist osa antud

kriminaalasjas peab kohus mõistliku suurusega esindajatasuks osutatud õigusabi eest kokku

17 000 eurot (käibemaksuta), mis tuleb vastavalt taotlusele hüvitada A OÜ-le.

12.2.5.5. B I OÜ

2193. B I OÜ seaduslik esindaja on esitanud 25.11.2022 taotluse menetluskulude 8 800 eurot

hüvitamiseks (K 34 lk 128-134). Lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot, mille loeb

kohus mõistlikuks. Harju Maakohtu 20.04.2020 määrusega jäeti esitatud taotlus

menetluskulude hüvitamiseks läbi vaatamata. Kohtumääruses selgitati, et kohus otsustab sh

menetluskulude hüvitamise seonduva KrMS § 306 1g 1 p 14 korras (K 40 lk 158). Seega

lahendab kohus B I OÜ seadusliku esindaja taotluse praegu. Kohtu hinnangul ei kuulu taotlus

täielikult rahuldamisele. Kohus järgib eelnevalt üldistest seisukohtades väljendatud

põhimõtteid menetluskulude kindlaks määramisel.

2194. Kohus loeb täielikult põhjendatuks menetluskulu ajakulu 9,55 tunni ulatuses, s.o

kohtueelses menetluses menetlustoimingute juures viibimine (vara arestimist puudutavad

asjaolud, suhtlemine uurijaga, osalemine KAPO-s kolmanda isikuna kaasamise ja vara

arestimise määruse tutvustamisel ning vaatlusel) ning kohtumenetluses tsiviilkostjate

esialgsete seisukohtade ja taotluste koostamine. Samuti lisandub siia ka kulu, mis seotud

Harku Kaubanduskeskuse kinnistu jagamisega. Harju Maakohtu 14.01.20218 määrusega anti

nõusolek kinnistu jagamiseks. Kohtuistungitel osalemine on põhjendatud kulu, arvestades

kohtuistungite ajakulu arvestamise üldisi põhimõtteid, on kohtuistungitel viibimises ajakulu

16 tundi.

2195. Täielikult jätab kohus rahuldamata ajakulu 20,15 tunni ulatuses, s.o büroosiseste

nõupidamiste, kaebemenetlustega seoses tekkinud kulu, kokkuleppe vaidlustamise ajakulu,

mis seotud teise süüdistatavaga ja kohtumistel osalemine kahes advokaadibüroos.

2196. Ülejäänud tegevuste osas, mis seotud nõupidamised kliendiga, õiguslikud analüüsid,

toimikuga tutvumine, materjalide läbitöötamine, tõendite lisamine, telefonivestlused arvestab

kohus tööde mahtu kirjelduste pinnalt hinnanguliselt. Siinjuures peab mõistlikuks ja

põhjendatud kuluks 20 tundi. Esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik. Eeltoodust tulenevalt

loeb kohus B I OÜ valitud esindaja mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks 5466 eurot

(käibemaksuta).

2197. Välja mõista B I OÜ kasuks Eesti Vabariigilt KrMS § 182 lg 5 alusel 5466 eurot ilma

käibemaksuta.

12.2.6. Tunnistajad

2198. Kriminaalmenetluse kulude hulka kuuluvad ka antud kriminaalasjas KrMS § 175 lg 2 p

2 järgi tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad

summad, välja arvatud käesoleva seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud.

2199. Kriminaalasjas on esitanud tunnistajana 14.10.2019 kohtuistungil üle kuulatud A T

taotluse töötasu, transpordi ja toidukulu hüvitamiseks (K 16 lk 1-43). Kohus on 27.01.2020

taotluse osaliselt rahuldanud summas 56.85 eurot ((K 17 lk 40-42). Tunnistajana 06.06.2019

kohtuistungil üle kuulatud H R esitatud taotluse (K 13 lk 43-55) on kohus rahuldanud osaliselt

summas 49.82 eurot. (K 13 lk 55). Kuna kohus mõistab osaliselt süüdistatavad esitatud

süüdistustes õigeks ja ülejäänud osas lõpetab menetluse aegumisega, jäävad tunnistajatele

makstud summad kokku 106.67 eurot (A T 56.85 eurot ja H R 49.82 eurot) riigi kanda.

13. SÜÜTEMENETLUSEGA TEKITATUD KAHJU

13.1. AK

2200. AK kaitsja esitas maakohtule taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks

seoses vara arestimisega, ametist kõrvaldamisega, ebamõistliku menetlusajaga, vahistamisega,

elukohast lahkumise keelu kohaldamisega. Järgnevalt kohus hindabki, kas süüteomenetlusega

tekitatud kahju hüvitamise taotlus on põhjendatud.

13.1.1. Vara arest

2201. AK kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla esitasid maakohtule taotluse SKHS § 5 lg 1 p 5

ja § 10 lg 1 alusel hüvitada AKle tema rahaliste vahendite äravõtmisega ja arestimisega

tekitatud kahju 255 465.76 euro ulatuses.

2202. Harju Maakohus arestis 01. detsembri 2015 määrusega nr 1-15-9666 AKle kuuluv vara

järgmiselt: 10 250 eurot sularaha, mis leiti ja võeti ära läbiotsimisel XXX AK elukohas; 181

500 eurot sularaha, mis leiti ja võeti ära AKle kuuluva ja tema poolt kasutatava XXX

läbiotsimisel; 131 600 eurot sularaha, mis leiti ja võeti ära K Ti elukoha läbiotsimisel

aadressil, XXX. Harju Maakohus arestis 11. detsembri 2015 määrusega nr 1-15-10150 AK

Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid summas 96 058.64 eurot.

Kokku arestiti AK raha seega 419 408.64 eurot

2203. Kaitsja selgitab, et ligi poole miljoni euro arestimine pea kaheksaks aastaks sekkub

intensiivselt isiku omandiõigusesse ja halvendab oluliselt tema varalist seisu. Rahaliste

vahendite arestimisega on AKlt võetud võimalus arestitud raha kasutada, Ieerida või muul

moel kasvatada. Vara arestimisega on varasemalt teenitud tulu pandud aastateks seisma ja

oma väärtust kaotama ning seega on tekitatud AKle varaline kahju, mis on otseselt seotud

vara arestimisega. Riigikohus on isikule tekkinud inflatsioonikahju arvutamisel tuginenud

tarbijahinnaindeksist lähtuvalt Statistikaameti ostujõu kalkulaatorile. Statistikaameti ostujõu

kalkulaatori kohaselt on 2015. aastal süüdistatava arestitud summa 419 409 eurot, mis on

2023. aastal samaväärse ostujõuga summa 627 576 eurot. Ostujõu muutus on seega 208 167

eurot, mis tähendab, et arestitud summa ostujõud on aastatega drastiliselt vähenenud. SKHS §

10 lg 1 alusel hüvitatakse pangakonto või raha arestimisega tekitatud kahju maksimaalselt

summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Kaitsja

taotleb SKHS 10 lg 1 alusel süüteomenetluses arestimisega tekitatud varalise kahju hüvitamist

järgmiselt:

a) Intress 6% aastas 26.08.2015 äravõetud ja arestitud summalt 10 250 eurot selle

äravõtmise päevast kuni rahasumma tagastamise päevani (taotluse esitamise seisuga

5053.11 eurot);

b) Intress 6% aastas 26.08.2015 äravõetud ja arestitud summalt 181 500 eurot selle

äravõtmise päevast kuni rahasumma tagastamise päevani (taotluse esitamise seisuga

89 477.01 eurot);

c) Intress 6% aastas 26.08.2015 äravõetud ja arestitud summalt 131 600 eurot selle

äravõtmise päevast kuni rahasumma tagastamise päevani (taotluse esitamise seisuga

64 877 eurot);

d) Intress 6% aastas 11.12.2015 pangakontolt arestitud summalt 96 058,64 eurot selle

arestimise päevast kuni pangakonto aresti alt vabastamise päevani (taotluse esitamise

seisuga 45 618.64 eurot).

2204. SKHS § 10 lg 1 alusel hüvitatakse pangakonto või raha arestimisega tekitatud kahju

maksimaalselt summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti

aastas. Sellest tulenevalt kuulub hüvitamisele vaid sularaha ja pangakonto arestimisest

tekkinud kahju, kuid mitte vara arestimisest tekkinud kahju.

2205. Samuti märgib kohus, et AK kesklinna korteri väärtus, võrreldes 2014 aastaga on

oluliselt tõusnud. Avalikest andmetest nähtuvalt on juunis 2015 olnud Tallinna kesklinna

kinnisvara ruutmeetrihind 2253.70 eurot, kuid mais 2024 on selleks 4241.20 eurot (avalikud

andmed:https://www.kv.ee/hinnastatistika?

graph_version=2&show_compare_line=1&deal_type=1&start_year=2015&start_month=6&e

nd_year=2024&end_month=6&county1=1&parish1=1061&city1=1003&county2=12&parish

2=1063&city2=0). Seega on AK arestitud kinnisvara väärtus suurenenud. Seega, kuigi AK ei

saanud seda vara realiseerida, ei ole ta arestimisega seoses varalist kahju kannatanud.

2206. Kohtu hinnangul tuleb SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel hüvitada AKle pangakontol

oleva raha arestimise ja sularaha äravõtmisega tekitatud varaline kahju. Seega on tegemist

meetmega, mis peaks hüvitama AKle tekkinud varalise kahju, mis on tekkinud seetõttu, et AK

ei saanud selle aja jooksul arestitud raha kasutada. Siinkohal peab aga kohus oluliseks ka

asjaolusid, mis on tinginud taoliselt pika kohtumenetluse ning AK, tema kaitsjate, kuid ka

teiste süüdistatavate ja kaitsjate käitumist. Nimelt on käesolevas asjas toimunud 152

kohtuistungit ja ainuüksi süüdistatavatest, kaitsjatest, esindajatest tingitud põhjustel

edasilükatud istungeid 207 päeva Sealjuures oli eri- ja hädaolukorra ajal ilmselge, et kaitsjad

ja süüdistatavad kasutasid kõik sama taktikat ehk kas isolatsiooni või positiivse tulemuse

korral ei nõustutud videosilla vahendusel kohtuistungitel osalemisega, mistõttu pidi kohus

istungeid edasi lükkama. Kaitsjate tõendite voorus esines samuti viivitusi, kuivõrd AK

kaitsjad ei suutnud tunnistajatega kohtuistungile ilmumise aegu kokku leppida. Neil

asjaoludel leiab kohus, et AK ja tema kaitsjate poolt koostöö tegemise korral saanuks istungid

toimuda ja kohus ka AK vara osas varasemalt seisukoha võtta, mistõttu on põhjendatud

kohaldada hüvitise määra 3%.

2207. Kohus tuvastas, et Harju Maakohus arestis 01. detsembri 2015 määrusega nr 1-15-9666

AKle kuuluva sularaha kokku 323 350 eurot. Vahemikus 01. detsembrist 2015 kuni 01.

detsembrini 2023 on kahjuhüvitise suuruseks seega 77 604 eurot (323 350 x 3% x 8 aastat)

ning 02.12.2023 kuni 27.06.2024 on kahjuhüvitise suuruseks eurot 6325.25 eurot (323 350 x

3% / 365 päevaga x 238 päeva). Seega on kahjuhüvitise suuruseks sularaha arestimise eest 83

929.25 eurot.

2208. Maakohus arestis 11. detsembri 2015 määrusega nr 1-15-10150 AK Swedbank AS-i

arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid summas 96 058.64 eurot. Vahemikus 11.

detsember 2015 kuni 11. detsember 2023 on kahjuhüvitise suuruseks seega 23 054.07 eurot

(96 058,64 x 3% x 8 aastat) ning 12.12.2023 kuni 27.06.2024 on kahjuhüvitise suuruseks

eurot 1800.11 eurot (96 058.64 x 3% / 365 päevaga x 228 päeva). Seega on kahjuhüvitise

suuruseks pangakontol oleva raha arestimise eest 24 854.18 eurot. Kokku seega 108783.43

eurot.

2209. SKHS § 10 lg 2 sätestab absoluutse summana väljendatud ülemmäära varalise kahju

hüvitamiseks, mis kehtib ka SKHS § 10 lg-s 1 sätestatud piirmäära suhtes. Sätestatud

ülemmäär on 48-kordne Eesti keskmine brutokuupalk. 2023. aasta II kvartali keskmine

brutokuupalk oli Statistikaameti andmete kohaselt 1873 eurot. Seega on hüvitise ülemmääraks

89 904 eurot.

2210. Riigikohus on otsuses nr 1-16-2675/108 (p 21) selgitanud, et SKHS § 9 lg 2 kohaselt

võib menetleja hüvitise suurust muuta, kui hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi

olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Kõnealune säte hõlmab endas nii suurendamise kui ka

vähendamise võimalust. SKHS § 11 lg-s 4 sätestatud hüvitismäär ei ole piirmäär, vaid juhis

tüüpjuhtumite lahendamiseks. Kuigi SKHS § 9 lg 2 võimaldab omakorda hüvitist erandlike

asjaolude esinemisel ka suurendada, ei esine kohtu hinnangul selleks kaalukaid argumente.

Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et eelnimetatud summat tuleks suurendada põhjusel, et

aastatega on rahasumma ostujõud märkimisväärselt vähenenud. Riigikohus on öelnud, et

inflatsiooni tõttu kaotatud raha ei ole avalik-õiguslikus suhtes võimalik nõuda. See ei ole ette

nähtud ei avalik-õiguslike ega ka eraõiguslike sätetega, inflatsioonikadusid on määratud

kompenseerima viivitusintress. (Riigikohtu 27. novembri 2014 otsus nr 3-3-1-66-14, p 19).

Samuti peab kohus oluliseks, et käesolevas menetluses ei ole kaebaja ise panustanud sellesse,

et kohtumenetlus saaks tõrgeteta toimida. Kui kohtuistungid toimunuks, oleks kohus ka

varasemalt saanud teha otsustuse mh arestitud vara suhtes. Kohtu arvates on 89 904 eurot

õiglane hüvitis ja selle suuruse muutmine ei ole põhjendatud.

2211. Seega rahuldab kohus kaitsja taotluse ja mõistab Eesti Vabariigilt AK kasuks SKHS § 5

lg 1 p 5 ja § 10 lg-te 1 ja 2 alusel süüteomenetlusega tekitatud varaline kahju raha arestimise

eest arvestusega 6% aastas, kogusummas 89 904 eurot.

13.1.2. Ametist kõrvaldamine

2212. AK kaitsja on esitanud kohtule ka taotluse hüvitada AKle tema ametist kõrvaldamisega

tekitatud kahju. AK asus AS Tallinna Sadama juhatuse esimehena tegutsema 2005. aasta

novembris. 26. augustil 2015 pidas kaitsepolitseiamet AK altkäemaksu võtmises

kahtlustatavana kinni. Järgmisel päeval vastas Tallinna Sadama nõukogu AK seoses tema

kinnipidamise ja avalikkuse ette tulnud kriminaalmenetlusega ametist. Sellega lõpetati AK ja

AS Tallinna Sadama vahel 08. novembril 2014 sõlmitud leping, millega AK ametiaeg juhatuse

liikmena pikendati viieks aastaks. Kaitsja argumenteerib, et SKHS § 5 lg 1 p 4 tuleb

tõlgendada laiendavalt ja mõista ametist kõrvaldamise meetmena mistahes menetleja

kohaldatud meedet, sh kahtlustuse või süüdistuse esitamist, mille tagajärjena muutub

süüdistatava jaoks oma senisel ametikohal jätkamine osaliselt või täielikult võimatuks ja

sellega kaasneb sissetuleku vähenemine. Kaitsja leiab, et puudub vaidlus, et ametist

vabastamise ainukeseks põhjuseks oli süüdistatava suhtes alustatud kriminaalmenetlus.

Puuduvad muud asjaolud, mis võimaldaks väita, et AK oleks ennetähtaegselt vabastatud ka

juhul, kui kriminaalmenetlust poleks alustatud ja avalikkuse ette toodud. Seega oli tegemist

ametist kõrvaldamisega selle laiemas mõttes, sest süüdistatav ei saanud jätkata Tallinna

Sadama juhatuse liikmena tema suhtes alustatud kriminaalmenetluse ja tema kahtlustatavana

kinnipidamise tõttu. Seoses AK ametist vabastamisega tuleb kaitsja hinnangul arvestada

sedagi, et tema asemel määrati juhatusse G G, kelle ülesandeks oli olla sillaks Tallinna

Sadama ja KAPO vahel, et soodustada uurimist. AK vabastamine ja tema asendamine oli

seega otseselt kantud uurimise edendamise ja menetluse tagamise huvidest ning selle otsuse

tegemise juures mängis rolli ka KAPO menetlushuvi. Nendel asjaoludel ja PS § 25

hüvituspõhiõiguse kaitseks tuleb süüdistatava ametist kõrvaldamist SKHS § 5 lg 1 p 4

tähenduses tõlgendada laiendavalt ja mõista ametist kõrvaldamise meetmena mistahes

menetleja kohaldatud meedet, sealhulgas kahtlustuse või süüdistuse esitamist, mille

tagajärjena muutub süüdistatava jaoks oma senisel ametikohal jätkamine osaliselt või

täielikult võimatuks ja sellega kaasneb sissetuleku vähenemine.

2213. Ametist kõrvaldamisega tekitatud varaline kahju kuulub SKHS § 10 lg 2 alusel

hüvitamisele maksimaalselt summas, mis saadakse, kui nõudeesitamise kuule eelnenud

viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk korrutatakse 48-

ga.Arvestades, et 2023 II kvartali keskmine brutokuupalk oli 1873 eurot, kuulub SKHS § 10

lg 2 järgi hüvitamiseks varaline kahju kuni 89 904 eurot (48 x 1873 eurot). AK 08.11.2014

sõlmitud lepingu kohaselt oli tema kui juhatuse esimehe töötasu 8800 eurot. Ametist

kõrvaldamise hetkel oli tema lepingujärgse ametiaja lõpuni veel veidi üle 4 aasta, täpsemalt

50 kuud. Seega jäi AKl tema suhtes alustatud kriminaalmenetluse ja sellega seoses ametist

vabastamise tõttu saamata 50 kuu juhatuse esimehe töötasu 440 000 eurot (50 x 8800 eurot).

Kaitsja hinnangul ei ole 440 000 euro suurune hüvitis asjaolusid arvestades õiglane, mistõttu

taotleb ta hüvitise suurendamist SKHS § 9 lg 2 alusel.

2214. Vaatamata seaduses sätestatud kahju hüvitamise piirmääradele, tuleb kaitsja hinnangul

arvestada üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Arvestades vara aresti all

olemise kestust ja arestitud vara väärtuse tugevat langust sel perioodil, pole kahju hüvitisena

intress 6% aastas kõiki asjaolusid arvestades õiglane. AKle tuleb hüvitada kogu kahju, mis

talle vara arestimisega tekitati. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et hüvitise maksmisel

tuleb arvestada ka elukalliduse tõusuga. Ametisse jäänuna oleks AK saanud teenida tasu kuni

tähtajalise lepingu lõpuni. Hinnastabiilsust kajastava tarbijahinnaindeksi kalkulaatori järgi on

2015. aasta III kvartali tarbijahinnaindeks võrreldes 2023 aasta III kvartaliga 49,9 protsenti

tõusnud. Kasutades Riigikohtu heakskiidetud Statistikaameti ostujõu kalkulaatorit, on AK

saamata jäänud tootasu ostujõud vähenenud. Kaitsja leiab, et AKle on tekkinud varaline kahju

saamata jäänud tulu näol mitte üksnes 440 000 eurot, vaid hoopis 630 700 eurot. Kuna

taotluse lahendamisele kohustuslik EIK ja Riigikohtu praktika näevad ette kohustuse hüvitada

süüdistatavale mh ostujõu vähenemisest tekkinud kahju, taotleb kaitsja SKHS § 10 lg 1 alusel

arvutatud hüvitise suurendamist 630 700 euroni. Sellest väiksem hüvitis ei oleks kaitsja

hinnangul õiglane ega ka kooskõlas kehtiva õiguskorraga. Seega taotleb kaitsja õigeksmõistva

või menetlust lõpetava otsuse puhul mõista riigilt SKHS § 5 lõike 1 punkti 4 koosmõjus

SKHS § 9 lõikega 2 AK kasuks välja ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju 630 700 eurot.

2215. Kohtu hinnangul ei ole võimalik SKHS § 5 lg 1 p 4 sätestatud kahju hüvitamise eeldusi

tõlgendada niivõrd laiendavalt, nagu kaitsja on oma taotluses esitanud.

2216. SKHS § 1 lg 1 sätestab seaduse reguleerimisala, mis on piiritletud süüteomenetluses

menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamisega. Kriminaalmenetluses on menetlejaks kohus,

prokuratuur ja uurimisasutus (KrMS § 16 lg 1). Uurimisasutustena käsitatakse Politsei- ja

Piirivalveametit, Kaitsepolitseiametit, Maksu- ja Tolliametit, Konkurentsiametit,

Sõjaväepolitseid, Kinspektsiooni ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonda ja vanglat

(KrMS § 31 lg 1). Seega on seadusandja näinud seaduse tekstis selgelt ette tingimuse, mille

puhul saab süüdistatav nõuda kahju hüvitamist SKHS alusel – kahju tekitajaks peab olema

riik. Sellist tõlgendust kinnitab ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

eelnõu seletuskiri (635 SE, Riigikogu XII koosseis), milles selgitatakse järgmist: „Teiseks on

kahju hüvitamise nõude eelduseks see, et riik on rakendanud isiku suhtes mõnda tema jaoks

ulatusliku mõjuga menetluslikku toimingut. Sellised toimingud on vahistamine,

kahtlustatavana kinnipidamine, elukohast lahkumise keeld, ametist kõrvaldamine, vara

arestimine ja ebamõistlik menetlusaeg.“.

2217. SKHS § 5 lg 1 p 4 laiendav tõlgendus ei ole leidnud heakskiitu ka riigikohtu poolt.

Nimelt on riigikohus lahendis nr 3-1-1-34-16 p-s 17 selgitanud, et kahju hüvitamise aluseks

SKHS-i alusel saab olla ainult kriminaalmenetluse meetme kasutamine ning üheks

võimalikuks kriminaalmenetluslikuks meetmeks, mis võib kaasa tuua kahjuhüvitise, on KrMS

§ 141 lg-s 1 sätestatud kahtlustatava ja süüdistatava ametist kõrvaldamine. Riigikohus selgitas

otsuses, et põhjuslik seos kriminaalmenetluse ja tekkinud kahju vahel katkes hetkest, kui

süüdistatav esitas ise avalduse ametist vabastamiseks vahetult enne tema vahistamist

kriminaalasjas. Riigikohus möönas, et kuigi eluliselt oli süüdistatava ametist vabastamisel

olemas seos kriminaalmenetlusega - ilma tema vastu esitatud kahtlustusteta poleks ta ilmselt

seda avaldust esitanud –, ei saa seda õiguslikult siduda kriminaalmenetlusega isegi kui oleks

tuvastatud, et kõrgemalseisev prokurör sundis süüdistatavat lahkumisavaldust esitama, ei

oleks sel eeltoodud põhjusel tähtsust hüvitise taotlemisel SKHS-i järgi (Riigikohtu otsus nr 3-

1-1-34-16, p 18).

2218. Kriminaalmenetluses rakendatakse isiku õigusi ja vabadusi väga intensiivselt piiravaid

meetmeid. Neid rakendatakse olukorras, kus ei ole veel üheselt teada, kas see isik süüteo eest

vastutab või mitte. Meetme rakendamise aluseks on prognoosotsustus, mille tegemise ajal ei

ole veel teada, kuidas kriminaalmenetlus isiku suhtes lõppeb. Seega juhul, kui isikule on

tekitatud õiguspärase tõkendi või meetme kohaldamisega kahju, lasub riigil kohustus see

kahju hüvitada. Käesoleval juhul lõppes AKil juhatuse esimehe leping aga AS-i Tallinna

Sadama nõukogu 27. augusti 2015 otsuse tulemusena, mida ei saa pidada SKHS § 5 lg 1 p 4

alusel menetleja poolt ametist vabastamiseks. Seega tuleb AK kaitsja taotlus ametist

kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.

13.1.3. Ebamõistlik menetlusaeg

2219. AKi kaitsja on esitanud ka taotluse ebamõistliku menetlusajaga tekitatud varalise- ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks. AK tegevuse uurimiseks alustati menetlust 20. jaanuaril

2015, seega on kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks menetlus kestnud üle kaheksa ja

poole aasta. Kaitsja leiab, et pikk ja veniv kriminaalmenetluse protsess on AKle tekitanud

varalist kahju. Enne kriminaalasja alustamist oli AK hinnatud ja kõrgetel ametikohtadel töötav

tippjuht, kes on töötanud mitmete üleriiklikult tähtsate ettevõtete juhatuse liikmena. Üle

kaheksa ja poole aasta avalikkuse tähelepanu all kulgenud kriminaalmenetlus ei ole

võimaldanud AKl oma ametialasele kvalifikatsioonile vastavat tööd leida. AKl on

kriminaalmenetluse vältel olnud ääretult keeruline mõnele uuele töökohale asuda, rääkimata

oma tegelikele ametialastele teadmistele vastava töö saamisest. AKle on tekkinud varaline

kahju saamata jäänud tulu näol, mis on otseselt seotud tema suhtes kriminaalmenetluse

alustamise ja selle ebanormaalselt pika venimisega. 27. august 2015 vabastas Tallinna Sadama

nõukogu AK ametist seoses avalikkuse ette tulnud kriminaalmenetlusega, millega seoses

lõpetati AK juhatuse liikme leping. Ametist kõrvaldamisega tekkinud kahju saamata jäänud

50 kuu juhatuse esimehe töötasu näol on kaetud kaitsja poolt ametist kõrvaldamisega tekitatud

kahju hüvitamise taotlusega. Ülejäänud saamata jäänud tulu kuulub kaitsja hinnangul

hüvitamisele SKHS § 5 lg 1 p 6 alusel.

2220. Kuna kaitsja taotles eelnevalt ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamist SKHS

§ 5 lg 1 p 4 alusel, võtab kaitsja ebamõistlikult pika menetlusajaga tekitatud kahju perioodiks

08. november 2019 kuni 12. november 2023. Seega on ebamõistlikult pika

kriminaalmenetlusega tekkinud kahjuks 48 kuu saamata jäänud juhtival töökohal tegutsemise

töötasu, kokku 422 400 eurot (48 x 8800, kuna enne kriminaalmenetluse alustamist oli

süüdistatava igakuine töötasu 8800 eurot). Arvestades ka ostujõu vähenemist, oleks

kogukahju kaitsja arvutuste kohaselt 511 234 eurot.

2221. Lisaks varalise kahju hüvitamisele tuleb kaitsja hinnangul AKle hüvitada samuti pika

menetlusajaga tekitatud mittevaraline kahju. SKHS § 11 lg 5 kohaselt on ebamõistliku

menetlusaja korral mittevaralise kahju hüvitis iga viivitatud aasta eest nõude esitamise kuule

eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk. Seega leiab

kaitsja, et AK kasuks tuleb välja mõista hüvitis iga viivitatud aasta eest vastavalt

Statistikaameti viimati avaldatud kvartali keskmisele brutokuupalgale.

2222. SKHS § 5 lg 1 p 6 alusel ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist on

isikul võimalik nõuda juhul, kui kohus on kriminaalasjas ebamõistliku menetlusaja

tuvastanud. Nagu kohus varasemalt kohtuotsuses märkis (otsuse punktis 3.-3.2.9), ei ole

mõistlik menetlusaeg käesolevalt veel möödas ning põhjendamatuid riigile etteheidetavaid

pikemaid seisakuid ei ole asjas jaatada võimalik. Seega ei ole ebamõistliku menetlusajaga

tekitatud kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kuivõrd AK õigust mõistlikule menetlusajale ei

ole rikutud, tuleb kaitsja taotlus varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta

rahuldamata.

13.1.4. Vahistamine

2223. AK kaitsja esitas maakohtule ka taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju

hüvitamiseks seoses vabaduse võtmisega. Nimelt pidasid 26. augustil 2015 kaitsepolitseiameti

töötajad AK kahtlustatavana kinni ning Harju Maakohtu 28. augusti 2015 kohtumäärusega

kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist. Vahistamine asendati elektroonilise

järelevalvega 05. jaanuaril 2016, seega võeti AKlt tema kahtlustatavana kinnipidamisega ja

hiljem vahistamisega vabadus kokku 133 päevaks, millega tekitatud kahju kuulub taotluse

kohaselt hüvitamisele. Kaitsja leiab, et isiku kinnipidamine ja vahistamine kujutavad endast

väga rasket ning isiku põhiõigusi kõige intensiivsemalt riivavat tõkendit, millega sekkutakse

väga suurel määral isiku vabadusse. Seetõttu on kohtupraktikas astutud seisukohale, et riigil

tuleb hüvitada ka õiguspärase vabaduse võtmisega isikule tekkinud kahju. SKHS-s sätestatud

korras kuulub hüvitamisele nii kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamisega tekitatud

varaline kui mittevaraline kahju.

2224. Kahtlustatavana kinnipidamise ja hiljem vahi all viibimisega tekkis AKle varaline kahju

saamata jäänud tulu näol. Juhul kui kohus jätab taotluse hüvitada SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel

saamata jäänud töötasu rahuldamata, palub kaitsja alternatiivselt välja mõista vabaduse

võtmisega tekitatud kahju SKHS § 5 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.

2225. Kuivõrd AKlt võeti kinnipidamise ja vahistamisega vabadus kokku 133 päevaks, ei

olnud selle perioodi jooksul võimalik AKl teenida oma tavapärast sissetulekut. Kaitsja leiab,

et AKl jäi temalt vabaduse võtmise tõttu saamata 133 päeva töötasu summas 39 013 eurot

(8800 x 1873 eurot). Kaitsja argumenteerib, et kui AKa poleks kahtlustatavana kinni peetud,

oleks ta ametisuhte AS-is Tallinna Sadam kestnud veel vähemalt 50 kuud. Seega ei tekkinud

AKl kahju mitte üksnes 133 päeva saamata jäänud töötasu ulatuses, vaid lepingujärgse

ametiaja lõpuni jäänud 50 kuu ulatuses. Seega jäi AKl saamata 50 kuu juhatuse esimehe

töötasu 440 000 (50 x 8800) euro ulatuses. Arvestades ostujõu vähenemist ajas, on AKle

tekkinud varaline kahju saamata jäänud tulu näol mitte üksnes 440 000 eurot, vaid hoopis 630

700 eurot. Seega taotleb kaitsja SKHS § 9 lg 2 alusel varalise hüvitise suurendamist 630 700

euroni.

2226. Lisaks varalise kahjule tekkis kaitsja hinnangul AKl veel ka mittevaraline kahju. SKHS

§ 11 lg 1 näeb ette, et isikult süütemenetluses võetud vabaduse võtmisega tekitatud

mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele. Kuna SKHS § 11 lg 3 kohaselt eeldatakse

mittevaralise kahju tekkimist, ei vaja see eraldi tõendamist. Kahjuhüvitise suuruse arvutamisel

tuleb lähtuda SKHS § 11 lg-st 4. Statistikaameti viimane avaldatud kvartali keskmine

brutopalk oli taotluse esitamise hetkel 1873 eurot, sätestades mittevaralise kahju päevamäära

suuruseks seega 62,43 eurot (1873/30). Vabaduse võtmise korral arvutatakse hüvitise pikkus

päevade kaupa. Kaitsja taotleb eeltoodust lähtuvalt AKle vabaduse võtmise eest mittevaralise

kahju hüvitamist 8303.19 euro ulatuses.

2227. SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju

hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega. Riigikohtu üldkogu praktika kohaselt tuleb

riigil hüvitada isikule tekkinud kahju õiguspärase vahistamise (Riigikohtu 31. märtsi 2011

otsus nr 3-3-1-69-09) korral. AK vahistamisel ei ole menetleja süüliselt rikkunud

menetlusnorme ning AK on mõistetud õigeks nende kuritegude eest, mille alusel kohaldati

temale tõkendina vahistamist. Kohtu hinnangul tuleb AKle hüvitada vahistamisega tekitatud

mittevaraline kahju. Kuivõrd AK mõistetakse kõikides talle esitatud kuritegudes, on

põhjendatud võtta mittevaralise kahju hüvitise määramise aluseks kogu vahi all viibitud aeg.

2228. AK peeti kahtlustatavana kinni 26. augustil 2015 ja Harju Maakohtu 28. augusti 2015

määruse alusel kohaldati AKi suhtes tõkendina vahistamist. Harju Maakohtu 05. jaanuari

2016 määrusega asendati vahistamine elektroonilise valvega ning AK vabanes vahi alt 06.

jaanuaril 2016. Seega viibis AK kokku kinnipidamisasutuses 133 päeva. AKle tuleb hüvitada

kahju kogu vahi all viibitud aja eest.

2229. SKHS § 11 lg 4 kohaselt vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju

päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära

suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud

kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Kaitsja esitas taotluse kohtule 12.

novembril 2023, seega tuleb hüvitise arvutamisel aluseks võtta 2023. aasta II kvartali

keskmine brutotöötasu, milleks oli statistikaameti andmetel 1873 eurot. Seega on päevamäära

suuruseks 62.43 eurot (1873 eurot jagatuna 30-ga on 62.43 eurot).

2230. Kohus rahuldab kaitsja taotluse ja mõistab Eesti Vabariigilt AK kasuks SKHS § 5 lg 1 p

1, 2 ja § 11 lg 4 alusel süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju summas 8303.19 eurot

(133 päeva x 62.43) vahi all viibitud aja eest.

2231. Seoses varalise kahju hüvitamisega märgib kohus järgmist. Süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamise seaduse alusel on saamata jäänud töötasu hüvitamine varalise kahjuna

võimalik. Seda on jaatanud ka Riigikohus (Riigikohtu 13. novembri 2016 otsus nr 3-1-1-34-

16, p 17). VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka

kasu saamise võimaluse kaotamises.

2232. Riigikohus on lahendi 3-1-1-34-16 p-s 17 selgitanud, et töötasu kui saamata jäänud tulu

hüvitamine võib SKHS-i alusel tulla kõne alla juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on

vahistatud ja ta ei saa just temalt vabaduse võtmise tõttu teenistusülesandeid täita ning ta

kaotab seetõttu sissetuleku. Saamata jäänud töötasu kui varalise kahju tekkimine peab olema

põhjuslikus seoses vahistamise kohaldamisega. AS Tallinna Sadama nõukogu lõpetas 27.

augustil 2015 AKga juhatuse liikme töölepingu, milline ei olnud seotud tema vahistamisega.

Seega ei olnud AKl vahistamise hetkel kehtivat töösuhet AS-ga Tallinna Sadam. Kohtu

hinnangul ei ole võimalik eeldada, et AK oleks ka järgnevatel kuudel saanud samasugust tasu

nagu varasemalt juhatuse liikmena. Kaitsja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb

seega jätta rahuldamata.

13.1.5. Elukohast lahkumise keeld

2233. Kaitsja esitas maakohtule alternatiivselt ka taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses elukohast lahkumise keelu kohaldamisega. Juhul kui kohus jätab rahuldamata kaitsja

taotluse kogu saamata jäänud töötasu hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel, palub

süüdistatav alternatiivselt mõista AKle hüvitis elukohast lahkumise keeluga tekitatud kahju

hüvitamiseks. AK vabastati elektroonilise valve alt 11. aprillil 2016 ja tema suhtes kohaldati

leebema tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Keeldu kohaldati aastaks, s.t kokku 365

päevaks. Kuigi elukohast lahkumise keeld on üks leebemaid kriminaalmenetluses

kasutatavatest tõkenditest, teeb see võimalikke tööandjaid, tõkendile allutatud isikuga

töölepingu sõlmimisel, väga ettevaatlikuks. Isikul, kelle kriminaalmenetlus on juba pikka aega

olnud avalikkuse huviorbiidis ning kes on seejuures allutatud mõnele kriminaalmenetluse

tõkendile, on sisuliselt võimatu menetluse kestel uusi töösuhteid luua. AK maine sai

kriminaalmenetluse alustamisega jäädavalt kahjustatud, mis teeb uue töösuhte loomise

tänaseni väga keeruliseks. Kaitsja leiab, et SKHS § 10 lg 2 alusel kuulub hüvitamisele

varaline kahju 89 904 eurot. Samuti taotleb kaitsja SKHS § 9 lg 2 alusel hüvitise

suurendamist, sest eelnimetatud SKHS § 10 lg 2 alusel hüvitamisele kuuluv summa ei kata

süüdistatavale tegelikult põhjustatud kahju ega ole kaitsja arvates kõiki asjaolusid arvestades

õiglane. AKle tuleb hüvitada kogu perioodil 11. aprill 2016 kuni 11. aprill 2017 saamata

jäänud töötasu võrra, milleks on 105 600 eurot (8800 x 12), sest SKHS § 10 lg 2 alusel

makstav 89 904 euro suurune hüvitis katab vaid osa AKle tegelikult tekkinud kahjust. Seetõttu

palub kaitsja hüvitada AKle elukohast lahkumise keeluga tekitatud kahju 105 600 eurot.

2234. SKHS § 5 lg 1 p 3 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju

hüvitamist juhul, kui see tekitati elukohast lahkumise keeluga. SKHS § 5 lg 1 p 3 alusel saab

hüvitada üksnes varalise kahju, kuivõrd SKHS § 11 lg 1 välistab mittevaralise kahju

hüvitamise juhtumil, kui isiku liikumisvabadust kriminaalmenetluse õiguspärase toiminguga

üksnes piirati.

2235. Riigikohus on lahendis 3-1-1-34-16 p 17 selgitanud, et töötasu kui saamata jäänud tulu

hüvitamine võib SKHS-i alusel tulla kõne alla juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on

vahistatud ja ta ei saa just temalt vabaduse võtmise tõttu teenistusülesandeid täita ning ta

kaotab seetõttu sissetuleku. Riigikohtu lahendis märgitud põhjusliku seose tuvastamist tuleb

järgida ka elukohast lahkumise keelu puhul – saamata jäänud tulu hüvitamise eelduseks on

see, et isik peab konkreetselt näitama, millest kahju tekkis ning missuguses ulatuses. Kahju

tekkimist ei ole võimalik ennetada pelgalt elukohast lahkumise keelu tõkendi kui sellisega.

Seda kinnitab ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu, mille järgi

võiks elukohast lahkumise keeld olla koormav eelkõige isikute puhul, kes oleksid vastasel

korral läinud tööle välisriiki. Kuid ka siin peaks eeldama üldjuhul seda, et isik näitab

konkreetselt ära, millest kahju (saamata jäänud tulu) tekkis ning missuguses ulatuses.

Riigikohtu praktika kohaselt on kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine oluline üldine huvi

ja isikul on kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning

põhiõiguste piiranguid (Riigikohtu 31. augusti 2011 otsus nr 3-3-1-35-10, p 67; 30. augusti

2011 otsus nr 3-3-1-15-10, p-d 43-44).

2236. AK kaitsja ei ole taotluses mingil moel tõendanud, et kriminaalmenetluses kohaldatud

tõkend on olnud talle töökoha leidmisel takistuseks või ta on pidanud taluma seoses

kohaldatud tõkendiga ebameeldivusi. Kaitsja on sisustanud elukohast lahkumise keeluga

kaasnenud negatiivseid tagajärgi eelkõige kriminaalmenetluse stigmatiseeriva mõjuga, mis ei

ole aga SKHS § 5 lg 1 p 3 alusel kahju hüvitamise eelduseks. Seoses sellega tuleb jätta

rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada AKle kahju elukohast lahkumise keelu seadmisega

põhjustatud kahju eest.

13.2. T P

13.2.1. Ebamõistlik menetluse aeg

2237. T Pi kaitsja esitas kohtule taotluse süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga. Kaitsja hinnangul möödus mõistlik

menetlusaeg novembris 2022, mil kaitsja esitas esmakordselt taotluse menetluse lõpetamiseks.

Kuivõrd hüvitis sõltub hetkest, mida peab kohus mõistliku menetlusaega ületavaks, ei ole

võimalik kaitsjal määratleda täpsemalt kahju hüvitise suurust. Seega palub kaitsja määrata

SKHS § 12 p 4 alusel õiglane hüvitis kohtu äranägemisel, kui esinevad alused SKHS § 11 lg 5

kohaldamiseks.

2238. Ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamise eelduseks on esmalt see, et

menetlus lõpetatakse KrMS § 199 lg 1, 2, 5 alusel või mõistetakse isik õigeks. Teiseks

eelduseks on see, et kohus tuvastab ebamõistliku menetlusaja. Nagu kohus varasemalt

kohtuotsuses tuvastas, ei ole kriminaalasjas mõistlik menetlusaeg veel möödas ning

põhjendamatuid riigile etteheidetavaid pikemaid seisakuid ei ole asjas jaatada võimalik. Seega

jätab kohus rahuldamata kaitsja taotluse hüvitada T Pile ebamõistliku menetlusajaga

põhjustatud mittevaraline kahju.

13.3. E S

13.3.1. Kinnipidamine

2239. kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju

hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. Riigikohtu üldkogu

praktika kohaselt tuleb riigil hüvitada isikule tekkinud kahju õiguspärase vahistamise

(Riigikohtu 31. märtsi 2011 otsus nr 3-3-1-69-09) korral. Kohus ei ole tuvastanud, et E Se

kinnipidamisel oleks menetleja süüliselt rikkunud menetlusnorme. Samuti on E S kohtuotsuse

kohaselt mõistetud õigeks kõikides talle etteheidetud kuritegudes, seega on E Sel õigus

hüvitisele SKHS § 5 alusel.

2240. E S peeti kahtlustatavana kinni 26. augustil 2015 ja vabastati järgmisel päeval, s.o 27.

augustil 2015. Seega viibis E S kokku kinnipidamisasutuses 2 päeva. Kohus nõustus kaitsja

seisukohaga ning E Sele tuleb hüvitada mittevaraline kahju seoses vabaduse võtmisega.

2241. SKHS § 11 lg 4 kohaselt vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju

päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära

suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud

kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Kaitsja esitas taotluse kohtule 10.

novembril 2023, seega tuleb hüvitise arvutamisel aluseks võtta 2023. aasta II kvartali

keskmine brutotöötasu, milleks oli statistikaameti andmetel 1873 eurot. Seega on päevamäära

suuruseks 62.43 eurot (1873 eurot jagatuna 30-ga on 62.43 eurot).

2242. Kohus rahuldab kaitsja taotluse ja mõistab Eesti Vabariigilt E Se kasuks SKHS § 5 lg 1

p 2 ja § 11 lg 4 alusel süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju summas 124.86 eurot

(2 päeva x 62.43 eurot) vabaduse võtmise eest.

13.3.2. Menetlusnormide rikkumine

2243. Kaitsja taotleb lisaks mittevaralise kahju hüvitamist seoses kriminaalmenetluses

teostatud menetlusnormide rikkumisega mõistlikus ulatuses kohtu äranägemise järgi. Kaitsja

viitab sellele, et E Sele ei antud võimalust teatada lähedastele tema kinnipidamisest. Samuti

leiab kaitsja, et kuna E Se õiguste deklaratsiooni ei ole, siis järelikult talle seda ei antud,

mistõttu ei saanud E Sel olla selgust ka selles, millised on tema õigused ja kohustused ja et ta

ei pea osutama menetlejale kaasabi, s.o andma teavet läbiotsimismääruses märgitud tõendite

ja esemete kohta ning oma kasutuses olnud mobiili ja arvuti juurdepääsuks olevaid paroole.

Lisaks pidi E S taluma menetlustoiminguid tühja kõhuga ning tema suhtes kasutati käeraudu,

kuigi ta tegi koostööd. Eelviidatuga on E Se suhtes rikutud olulisel määral temale kui

kahtlustatavale seadusega ettenähtud õigusi, sh Eesti Vabariigi põhiseaduse § 21 ja § 22

sätestatud õigusi ja puuduvad SKHS § 7 lg 2 sätestatud asjaolud, mistõttu taotleb kaitsja E Se

kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

2244. SKHS § 7 kohaselt kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi

isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle

süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.

2245. KrMS § 217 korras kinnipidamine ja sellega kaasnevad piirangud on tolle ajahetke

seisuga hinnatav menetleja kaalutlusotsustus. Kohus ei näe E Se kinnipidamises mingeidki

selliseid asjaolusid, mis annaks aluse rääkida selle õigusvastasusest. Nagu kohus varasemalt

tuvastas, oli E Se kinnipidamine õiguspärane. Samuti nähtub antud dokumentidest, mida E S

on enda allkirjaga kinnitanud, et talle on üle antud õiguste deklaratsioon. Seega ei ole kaitsja

esitatud etteheited kinnistust leidnud ning kohus ei ole rikkumisi tuvastanud. Seonduvalt E Se

ülekuulamisega tuvastas kohus eelnevalt, et E Se 27. augustil 2015 kell 16.15 alanud

ülekuulamine on õiguspärane. Kohtu hinnangul on E Se enda arusaam, mis asjaoludel ja mis

ütlusi ta andis, kohtumenetluses muutunud ja ta soovib taganeda antud ütlustest, kuid kohus ei

näe mingisugustki rikkumist, mida menetlejale ette heita.

2246. Soovitud tulemuseni ei vii kaitsja viide ka käeraudade kasutamisele, kuivõrd kaitsja ei

ole selgitanud, milles väidetav käeraudade õigusvastane kasutamine seisnes. KorS § 79 lg 1

kohaselt võib käeraudu kasutada ainult siis, kui on alust arvata, et realiseerub mõni samas

lõikes sätestatud ohtudest (isik võib rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani

ametiisikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet, põgeneda või

teda võidakse ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või ta

võib ennast vigastada või enese tappa). Seega pelgalt asjaolu, et E S ei osutanud vastupanu, ei

välista käeraudade kasutamise õiguspärasust.

2247. Eeltoodu alusel leiab kohus, et E Se suhtes läbiviidud menetlustoimingud, millele

kaitsja taotluses viitab, olid õiguspärased. Seega tuleb kaitsja taotlus kriminaalmenetluses

teostatud menetlusnormide rikkumisega tekitatud kahju hüvitise saamiseks SKHS § 11 lg 2 ja

§ 7 lg 1 alusel jätta rahuldamata.

13.3.3. Elukohast lahkumise keeld

2248. E Se kaitsja taotleb kohtult ka mittevaralise kahju hüvitamist seoses elukohast

lahkumise keelu kohaldamisega mõistlikus ulatuses kohtu äranägemisel. Elukohast lahkumise

keeldu kohaldati E Se suhtes 02. septembrist 2015 kuni 02. septembrini 2016. Kaitsja leiab, et

tõkend oli põhjendamatu – E S ei saanud reisida ja viibida kodust eemal kauem kui 3 päeva.

Tegemist oli eraelu riivega ja tegevusvabaduse piiranguga, see omas otsest mõju E Se

elukorraldusele. Sellest tulenevalt taotleb kaitsja, et kohus määraks E Sele ka konkreetse

mittevaralise kahju tekitamise eest mõistliku hüvitise kohtu äranägemisel.

2249. SKHS § 5 lg 1 p 3 alusel võib isik nõuda kahju hüvitamist, kui ta mõistetakse õigeks

või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p-de 1, 2 või 5 alusel juhul,

kui kahju tekitati elukohast lahkumise keeluga. SKHS § 11 lg 1 võimaldab mittevaralise kahju

välja mõista SKHS § 5 alusel siis, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on

rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. Kuna E Selt ei võetud mitte vabadust, vaid

tema liikumisvabadust ainult piirati, ei ole võimalik SKHS § 5 lg 1 p 3 alusel kaitsja taotlust

rahuldada (Riigikohtu 13. novembri 2016 määrus nr 3-1-1-34-16, p 31). Nimetatud alus

annaks võimaluse vaid varalise kahju hüvitamiseks, millist taotlust aga esitatud ei ole.

Eelnevast tulenevalt jääb E Se kaitsja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

elukohast lahkumise keelu kohaldamisega rahuldamata.

13.3.4. Ebamõistlik menetlusaeg

2250. Lisaks taotleb E Se kaitsja mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebamõistlikult pika

menetlusajaga summas 5469 eurot või alternatiivselt mõistlikus ulatuses kohtu äranägemisel.

Kaitsja selgitab, et menetluse ajal alates selle algusest (s.o 26. augustist 2015) kuni käesoleva

ajani ehk kokku rohkem kui kaheksa aasta jooksul on ilmunud üleriigilises meedias

hulgaliselt artikleid ja klippe, mille sisuks on Tallinna Sadama kohtuasi, milles on kahjustatud

ka E St nii kirjas kui ka pildis. E S ja tema pere on pidanud sel põhjusel tundma suurt stressi

ja avalikku hävi sealjuures ebaselgust ja teadmatust tuleviku osas ebamõistlikult pika aja

vältel. See on tekitanud suuri hingelisi üleelamisi, mida saab käsitleda mittevaralise kahju

tekitamisena. Kaitsja leiab, et antud asjas oleks alates kriminaalasja alustamisest kuni esimese

astme kohtulahendini jõudmiseni piisanud viiest aastast. Seega tuleks kahjuhüvitis välja

mõista 3 aasta eest SKHS § 7 lg 1 järgi, ehk summas 5469 eurot (3 x 1823).

2251. Ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamise eelduseks on esmalt see, et

menetlus lõpetatakse KrMS § 199 lg 1, 2, 5 alusel või mõistetakse isik õigeks. Teiseks

eelduseks on see, et kohus tuvastab ebamõistliku menetlusaja. Nagu kohus varasemalt

kohtuotsuses märkis, ei ole mõistlik menetlusaeg veel möödas ning põhjendamatuid riigile

etteheidetavaid pikemaid seisakuid ei ole asjas jaatada võimalik. Seega jätab kohus

rahuldamata kaitsja taotluse hüvitada E Sele ebamõistliku menetlusajaga põhjustatud

mittevaraline kahju.

13.3.5. Sissetuleku kaotus

2252. Lisaks taotleb kaitsja varalise kahju hüvitamist seoses sissetulekute kaotusega. Kaitsja

selgitab, et alustatud kriminaalmenetlus tingis HTG I AS-i juhatuse liikme kohalt 03.

septembril 2015 tagasikutsumise. Juhatuse liikme lepingu kohaselt kui leping öeldakse

erakorraliselt üles, maksab Selts juhatuse liikmele hüvitist 3 kuu tasu. Seega jäi E Sel saamata

kolme kuu tasu kogusummas 12 540 eurot. Lisaks põhitasule maksti E Sele ka igakuiselt

lisatasu 640 eurot.

2253. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua

varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Sellest

tulenevalt ning tuginedes SKHS § 9 lg 1 lähtutakse kahju hüvitise suuruse määramisel

riigivastutuse seaduse § 13 lõikest 1, arvestades süüteomenetluse erisusi. RVastS § 13 lg 2

sätestab, et saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et

ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi

kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida

ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste

kaitsmise või taastamisega. Kaitsja toob välja, et RVastS § 7 lg 3 järgi hüvitatakse otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

2254. Kuivõrd nii juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumine ning sellega seotult ka

sildumisteenuste eest ettenähtud tähtajaliselt määratud tasu jäi E Sel saamata seoses

kriminaalmenetluse alustamisega, siis on saamata jäänud kolme kuu tasu näol summas 12 540

eurot tegemist saamata jäänud hüvitisega, mida tavakorral oleks õigus saada olnud.

Sildumisteenustega seotud tähtajalise lisatasu osas kehtib eeldus, et E S oleks saanud samas

väärtuses sissetulekut kuni detsember 2015, kui tema suhtes ei oleks alustatud

kriminaalmenetlust, mistõttu leiab kaitse, et selle näol on tegemist otsese varalise kahjuga.

2255. Kokkuvõtlikult palub kaitsja süüteomenetlusega tekitatud kahju kogusummas 15 100

eurot E Se kasuks välja mõista. SKHS § 10 lg 2 sätestab, et sama seaduse § 5 või § 6 alusel

hüvitatakse varaline kahju maksimaalselt summas, mis saadakse, kui nõude esitamise kuule

eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk korrutatakse 48-

ga. Hüvitise piirmääraks, võttes keskmiseks brutokuupalgaks 1823, on seega 87 504 eurot.

Kuivõrd E Se saamata jäänud hüvitis ja ka tekitatud varaline kahju on väiksemad, kui

ettenähtud piirmäär SKHS § 10 lg 2 järgi, siis taotleb E Sele saamata jäänud hüvitise ja

varalise kahju hüvitamist kogusummas 15 100 eurot.

2256. Kriminaalmenetluses rakendatakse isiku õigusi ja vabadusi väga intensiivselt piiravaid

meetmeid. Neid rakendatakse olukorras, kus ei ole veel üheselt teada, kas see isik süüteo eest

vastutab või mitte. Meetme rakendamise aluseks on prognoosotsustus, mille tegemise ajal ei

ole veel teada, kuidas kriminaalmenetlus isiku suhtes lõppeb. Riigikohtu praktika valguses ei

lasu riigil kahju hüvitamise kohustust olukorras, kus menetlus lõppeb isiku jaoks

õigeksmõistva lahendiga, kuid ta ei ole kriminaalmenetluses pidanud taluma tema õigusi väga

intensiivselt koormavat meedet.

2257. Seega tuleb eelkõige hüvitada see kahju, mida isik pidi taluma äärmiselt koormava

meetme kohaldamise tõttu. Seadusandja on need meetmed piiritlenud kinnise loeteluga SKHS

§-s 5. Selliselt on kahju hüvitamise nõude eelduseks see, et riik on rakendanud isiku suhtes

mõnda tema jaoks ulatusliku mõjuga menetluslikku toimingut. Sellised toimingud on

vahistamine, kahtlustatavana kinnipidamine, elukohast lahkumise keeld, ametist

kõrvaldamine, vara arestimine ja ebamõistlik menetlusaeg. Eeltoodut on kinnitamist leidnud

ka riigikohtu praktikas, mille järgi töötasu kui saamata jäänud tulu hüvitamine võib SKHS-i

alusel tulla kõne alla juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on vahistatud ja ta ei saa just

temalt vabaduse võtmise tõttu teenistusülesandeid täita ning ta kaotab seetõttu sissetuleku

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-34-16 p 17).

2258. Nähtuvalt kaitsja taotlusest, esitati 03. septembril 2015 äriregistrile HTG I AS nõukogu

nimel E Se HTG I AS juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise avaldus. Äriühingu nõukogu

poolt juhatuse liikme tagasikutsumist ei ole võimalik vaadelda riigi poolt rakendatava

toiminguna kriminaalmenetluses. Seega ei saa ka E Se saamata jäänud töötasu või tähtajaliselt

makstavat lisatasu lugeda SKHS § 10 lg 2 mõttes varaliseks kahjuks, mille hüvitamise

kohustus on riigil.

13.4. M K

13.4.1. Lisapiirangud

2259. M Ki esindaja on esitanud kohtule taotluse mõista SKHS § 7 ja VÕS § 134 lg 2 alusel

Eesti Vabariigilt välja kahju lisapiirangute kohaldamise eest. M K nõuab mittevaralise kahju

hüvitamist pärijana.

2260. Taotluses toob esindaja välja, et A K peeti kahtlustatavana kinni 26. augustil 2015 ning

alates 28. augustist 2015 kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist. A K pääses vabadusse

06. jaanuaril 2016, mis järel kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. Vahi all viibides

kohaldati A Ki suhtes lisapiiranguid, millega keelati täielikult kokkusaamiste, kirjavahetuse ja

telefoni ning muude sidevahendite kasutamise ning lühiajalise väljaviimise õigus kuni

vahistuse tähtaja lõpuni. Alates 11. novembrist 2015 lubati A Kil kokkusaamised abikaasa M

Kiga. Alates 19. novembrist 2015 lubati kokkusaamised pojaga ning tütardega. 22. detsembril

2015 lubati kokkusaamised isaga. Lisapiirangud tõid kaasa selle, et A K ei saanud jagada infot

oma tervisest ja olukorrast abikaasale ja perekonnaliikmetele. Tal ei olnud võimalik anda

korraldusi vabaduses viibivatele lähedastele elu korraldamiseks. Lisapiirangute kohaldamise

määruses on üldsõnaliselt põhjendatud lisapiirangute kohaldamise vajadust üksnes esitatud

kahtlustuse kvalifikatsiooniga. Samuti sooviti piiranguga vältida ohtu, mil kinnipeetav asub

organiseerima veel kogumata asitõendite hävitamist või mõjutama tunnistajaid, suhtlema

kaaskahtlustatavatega ning kooskõlastama nendega versiooni sündmustest. Kõik määruses

toodud põhjendused on kaitsja hinnangul üldised. Seejuures ei ole määruses põhjendatud,

miks oli vajalik piirata suhtlust perekonnaliikmetega või miks oli oht, et A K hakkab just

lähedaste kaudu kedagi mõjutama või tõendeid hävitama. Selliseid põhjendusi määruses ei

leidu ning pole teada, kuidas A Ki lähedased ohtu kujutasid. Esindaja hinnangul esineb

käesoleval juhul EIÕK artikkel 8 rikkumine, kuivõrd A Kil oli keelatud vahi all viibimise ajal

suhtlus, kokkusaamiste ja väljaviimise õigus ka perekonnaliikmetega. Esindaja hinnangul ei

põhjendanud prokuratuur piisavalt (KrMS § 1431 lähtuvalt) ja kontekstipõhiselt, miks

õigustasid vaidlusalust piirangut ohud, millele tugineti. Kaitsja viitab Kalda vs Eesti EIK

lahendile, milles EIK leidis, et kaebajale tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 5000

eurot.

2261. Esindaja leiab, et määrus ei olnud põhjendatud ning seeläbi ei olnud suhtluspiirangu

seadmine seaduslik. Kui A Ki ei oleks vahi all viibinud, siis ei oleks olnud võimalik ka KrMS

§ 1431 alusel suhtluspiirangut rakendada. Seega on esindaja hinnangul käesoleval juhul kahju

põhjustatud vahistamisega ehk vabaduse võtmisega. Isiku vahi all pidamine riivad õigust

vabadusele ja isikupuutumatusele ning lisaks piirati meetmega era- ja perekonnaelu. Esindaja

näeb süüd ses osas menetlejal. Kahju tuleb sellisel juhul välja mõista SKHS § 11 lg 2, § 7 lg 1

ja VÕS § 134 lg 2 alusel, kuivõrd menetleja (prokuratuur) ei ole põhistanud määrust, mis

juhul on tegemist õigusvastase käitumisega (määrus ei vasta KrMS § 145 toodud nõuetele).

Esindaja hinnangul on kahju hüvitise suuruse arvestamisel paslik võtta aluseks SKHS § 11 lg

4, kuivõrd suhtluspiirangu kohaldamisega võeti A Kilt täiendavalt vabadus, s.o keeld suhelda

perekonnaliikmetega. Kinnipidamisest kuni viimase lisapiirangu kohaldamise määruse osalise

tühistamise (22. detsember 2015) jäi 117 päeva, seega kuulub hüvitamisele 7300.80 eurot

(62.4 x 117 päeva). M K nõuab mittevaralise kahju hüvitamist pärijana. Tegemist on

jõustunud määrusega, millise õigusvastasust ei ole tuvastatud. Kaebaja toodud väidetest ei

nähtu menetleja süülist käitumist. Menetleja on määruse kohaldamist pidanud vajalikuks ja

seda põhjendanud.

2262. SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule SKHS § 7 alusel mittevaraline

kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus, teda on piinatud või

ebainimlikult või alandavalt koheldud, kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust,

rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole

mittevaralise kahju hüvitamise eeldus, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või

teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud.

2263. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et menetleja, A Ki suhtes lisapiirangute

kehtestamisega, oleks rikkunud süüliselt menetlusõigust. Seega puudub A Kil ja tema pärijal

õigus nõuda hüvitist suhtluspiiranguste seadmise eest. Kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

13.4.2. Vara arest

2264. Samuti esitas kaitsja taotluse mõista välja SKHS § 5 lg 5 alusel hüvitis vara arestimise

eest ning SKHS § 9 lg 2 alusel taotluse hüvitise suurendamiseks. 01. detsembri 2015 Harju

Maakohtu kohtumäärusega nr 1-15-9673 (jõustus 15. jaanuaril 2016), konfiskeerimise

tagamiseks arestiti A Kile kuuluv vara: sularaha summas 9150 eurot, mis 26. augustil 2015

leiti ja võeti ära A Ki elukohast, aadressil XXX.

2265. Esindaja taotleb alates 26. augustist 2015 sularaha 9150 euro äravõtmise eest kahju

hüvitist kuus protsenti aastas, milline summa on taotluse esitamise (27. oktoober 2023)

seisuga 4486.76 eurot. Edasiselt mõista riigilt M K kasuks välja sularahalt 9150 eurolt kahju

hüvitis kuus protsenti aastas alates 28. oktoobrist 2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla

summana ja edasiselt sularahalt 9150 eurolt kahju hüvitis kuus protsenti aastas kuni kohustuse

kohase täitmiseni. SKHS § 9 lg 2 alusel taotleb esindaja kahju hüvitise suuruse muutmist ehk

suurendamist 4603 euro võrra seoses arestitud vara ostujõu vähenemisega. Kokku taotletakse

kahju hüvitamist summas 9089.76 eurot.

2266. Esindaja poolt viidatud lahendi asjaolud on teised, ega ole analoogia korras käesoleval

juhul kohaldatavad.

2267. Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 01. detsembri 2015 kohtumäärusega nr 1-15-9673

arestiti A Ki elukohast aadressil XXX leitud ja ära võetu sularaha 9150 eurot. Harju Maakohtu

28. oktoobri 2020 kohtumäärusega nr 1-17-9149 rahulas kohus A Ki kaitsja taotlused ja

vabastas vara aresti alt. Kohus märkis määruses, et kuivõrd A Ki suhtes lõpetatakse

kriminaalmenetlus KrMS § 199 1g 1 p 6 alusel, ei teki tal SKHS § 5 ja § 6 alusel õigust nõuda

kahju hüvitamist. Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2020 määrusega tühistati maakohtu

määrus ja jäeti aresti alla Harju Maakohtu 01. detsembri 2015 kohtumäärusega 1-15-9673

konfiskeerimise tagamiseks arestitud A Kile kuuluv vara - sularaha summas 9150 eurot.

2268. Vaidluse all ei ole, et arestimise ajal oli A K kahtlustatav, seejärel süüdistatav. Menetlus

A Ki suhtes lõpetati, misjärel ta kaasati 3. isiku ning tsiviilkostjana. Kohus kõrvaldas A Ki

tema surmaga seoses menetlusest ja kaasas õigusjärglasena pärija M Ki.

2269. SKHS § 5 lg 5 sõnastusest tulenevalt peab kahju olema tekkinud kolmandale isikule

arestimise hetkel. Praegusel juhul ei ole kolmas isik M K toonud välja asjaolusid, kuidas

arestimise hetkel talle kahju oleks tekkinud. Neid asjaolusid ei ole tuvastanud ka kohus.

Arestimise hetkel peeti raha valdajaks kahtlustatav A Ki.

2270. SKHS ei käsitle kahju hüvitamist õigustatud isiku surma korral, nt pärimise kaudu.

SKHS § 4 kohaselt saab kahju hüvitamist nõuda ka menetlusväline isik ning § 5 lg 5 käsitleb

olukorda, kus kahju hüvitamist saab taotleda kolmas isik. SKHS põhimõttest tuleneb seega, et

kahju hüvitamist SKHS alusel saab nõuda üksnes vahetult puudutatud isik. M K selleks

käesoleval juhul ei ole. Tegemist on meetmega, mis peaks hüvitama A Kile tekkinud varalise

kahju seoses sellega, et tema ise ei ole saanud kriminaalmenetluse kestel arestitud raha

kasutada. PärS § 2 kohaselt ei ole pärandiks pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest

tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. SKHS alusel saab

kahju nõuda üksnes vahetu kahjusaaja. M K ei ole samuti väljatoonud asjaolusid, kuidas 9150

euro arestimine A Kilt teda mõjutas.

2271. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata M Ki taotluse hüvitise saamiseks A Kilt 9150

euro arestimise eest.

13.4.3. Ebamõistlik menetlusaeg

2272. Samuti esitas M Ki esindaja taotluse mõista SKHS § 5 lg 1 p 6 alusel välja kahju hüvitis

ebamõistliku menetlusaja eest. M Ki esindaja jääb 13. aprillil 2023 esitatud taotluses käsitletu

juurde ja palub Eesti Vabariigilt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis SKHS § 11 lg 5

kohaselt.

2273. Kohus selgitab esmalt, et ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamise

eelduseks on SKHS § 5 lg 1 kohaselt esmalt see, et kriminaalmenetlus lõpetatakse KrMS §

199 lg 1, 2, 5 alusel või mõistetakse isik õigeks. Seega kui kriminaalmenetlus lõpetatakse

KrMS § 199 lg 1 p-de 3, 4, 6 ja 7 korral, ei tule tekitatud kahju hüvitamine kõne alla.

Seadusandja on nimetatud valikut selgitanud KrMS § 199 lg 1 p 6 osas sellega, et menetluse

lõpetamise korral süüdistatava parandamatult haigestumise korral ei ole võimalik kõneleda

riigipoolsest eksimusest (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu

seletuskiri 635 SE, Riigikogu XII koosseis). Seetõttu ei ole sellisel alusel menetluse

lõpetamise korral võimalik taotleda ka kahju hüvitamist. Kuivõrd A Ki suhtes lõpetati Harju

Maakohtu 28. oktoobri 2020 kohtumäärusega kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel,

ei ole kahju hüvitamise eeldused SKHS § 5 lg 1 järgi täidetud ning M Ki esindaja taotlus

mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

2274. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju

hüvitamist on isikul võimalik nõuda juhul, kui kohus on tuvastanud ebamõistliku menetlusaja.

Nagu kohus varasemalt kohtuotsuses märkis, ei ole mõistlik menetlusaeg veel möödas ning

põhjendamatuid riigile etteheidetavaid pikemaid seisakuid ei ole asjas jaatada võimalik. Seega

tuleb M Ki esindaja taotlus ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamiseks jätta ka

seetõttu rahuldamata.

14. KOHTUOTSUSE TÕLKIMISEST

2275. JPle kohtuotsuse tõlkimisel lähtub kohus järgmistest põhimõtetest.

2276. JPt puudutava osa valikul lähtub kohtus tema vajadusest isiklikult kõigest sõna sõnalt

aru saada ning asjaolust, et JPl on kaitsja, kes saab talle vajadusel terve kohtuotsuse sisu

selgitada. Menetlusdokumendid, nagu nt ka apellatsiooni esitab kaitsja, mistõttu ei oma

õiguslike vaidluste sõnasõnalt arusaamine JP jaoks väärtust. JP on viibinud kohtuvaidluste

ajal kohal, mistõttu on käsitletu talle paljuski ka teada.

2277. Sellest tulenevalt jätab kohus tõlkimata kasutatud lühendid, sissejuhatuse, menetluse

käigu, süüdistuse peatükid ja osaliselt mõistliku menetlusaja peatüki. Viimasest peab kohus

vajalikuks tõlkida osaliselt väljavõtted. Süüdistus on JPle prokuratuuri poolt süüdistusakti

kohtusse saatmisel tõlgitud, mistõttu selle tõlke kordamist ei pea kohus vajalikuks.

2278. Tõendite lubatavuse peatüki osas leiab kohus, et tegemist on õiguslike küsimustega,

mida JPle ei ole vaja täies ulatuses tõlkida. JP jaoks on oluline teada, et kohus leidis

teabehankekokkuvõtte ja jälitusega kogutud teabe lubatavad tõendid olevat. Muud

vaidlustatud kirjalikud tõendid ei oma JPsse puutuvust, neid kohus ei tõlgi. Kohtueelses

menetluses antud ütlustest omavad JP episoodi puutumust A P ja osaliselt B R ütlused. Ning

KrMS § 2862 alusel vastuvõetud ütlustest osa. Seejuures on talle oluline teadmine, et kohus

leidis, et tegemist on nende kõigi puhul lubatavate tõenditega. Sisulise ütluste osa on kohus

kajastanud episoodi tõendatusse juures. Eeltoodu alusel antud osasid kohus ei tõlgi.

2279. JP süüdistusega otseselt seondub reisiparvlaevade tõendatusse osa. Kuna süüdistus on

JPle tõlgitud, siis p 7.6.1. ei vaja tõlkimist. Seega tuleb JPle tõlkida p-d 7.6.2- 7.6.4 täies

mahus. Ülejäänud episoodid ei oma JP süüdistusse puutumust ning neid ei tule talle tõlkida.

2280. Kvalifikatsiooni osas tuleb JPle tõlkida tema episoodi puutuv. Sealjuures A Ki

kvalifikatsiooni osast on talle oluline teadmine, et kohus leiab, et A K TS Laevad OÜ

nõukogu liikmena ei ole ametiisik, kes täitis avalikku ülesannet. Muus osas omab JPsse

puutuvust p 8.1.4.2 ja 8.1.5, mis tuleb tõlkida täies mahus.

2281. Tsiviilhagi, asitõendid, arestitud vara JPsse ei puutu, seda ei tõlgita. Menetluskulude

osas tuleb tõlkida samuti üksnes JPt puudutav osa. Kohtuotsuse lisade 1-8 tõlkimise vajadust

kohus ei näe. Tõlkimise vaidlustamise seisukohast tuleb tõlkida ka käesolev osa. JPle

tõlgitava osa on täies mahus lisas 9.

2282. Tsiviilkostja R esindajale kohus kohtuotsust ega selle osa kirjalikult inglise keelde ei

tõlgi. Kohus on kohustatud tagama istungitel tõlgi abi (KrMS § 10 lg 2), kuid kohustust

kohtuotsus või selle osa kirjalikult tõlkida KrMS § 10 grammatilisel tõlgendamisel kohtul ei

ole. KrMS § 10 lg 5 ja 61 kohaselt tuleb kirjalik kohtuotsuse tõlge või selle osatõlge tagada

üksnes kannatanule tema taotlusel ja süüdistatavale.

15. LISAD

2283. Kohtuotsuse lahutamatu osa moodustavad järgmised lisad:

15.1. Kohtueelse menetluse toimingud, lisa 1

15.2. Kohtumenetlus, v.a kohtuistungid, lisa 2

15.3. Toimunud kohtuistungid, lisa 3

15.4. Edasilükatud kohtuistungid, lisa 4

15.5. Ülekuulatud isikud, lisa 5

15.6. Osalejad, lisa 6

15.7. Süüdistuse terviktekst, lisa 7

15.8. Süüdistuse episoodid viidetega, lisa 8

15.9. Poola keelde tõlgitava kohtuotsuse osa väljavõte eesti keeles, lisa 9

Allkirjastatud digitaalselt

Anne Kaarjärv

Vladimir Simagin

Kristina Väliste

rahvakohtunik

rahvakohtunik

eesistuja

Osaliselt tühistatud.