3-24-1787/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1787

Määruse kuupäev

27. juuni 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses avalikus e-toimikus dokumentide

tutvumise ja vastuvõtmisega ning kõnekaardilt summade

ebaõige mahaarvestamisega

RESOLUTSIOON

Tagastada X-i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 23. novembril 2023 Tallinna Vanglale hiljem täiendatud taotluse

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 800 eurot. Kaebaja viibis 20. novembrist kuni 22.

novembrini 2023 Tallinna Vangla meditsiiniosakonnas ning tal ei võimaldatud erakorraliselt

helistada oma kaitsjale, prokurörile ja uurijale. Kaebajal võimaldati 20. novembril 2023

helistada erakorraliselt umbes 30 minutit, kuid kõne katkestati ja telefonijuhe tõmmati välja.

21. novembril 2023 ei võimaldatud kaebajal üldse erakorraliselt helistada. 22. novembril 2023

sai kaebajaga rääkida üksnes umbes 10 minutit. Lisaks pidi kaebaja end 20. novembril 2023

kella 12.00 ajal läbiotsimisel mitmete inimeste ees alasti võtma. Vangla alandas kaebaja

väärikust.

2. Tallinna Vangla jättis 23. jaanuari 2024. a otsusega nr 5-37/24/93-6 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja läbiotsimine toimus 20. novembril 2023

nõuetekohaselt. Kaebaja esitas telefonikõnede tegemiseks 20. novembril ja 22. novembril

2023 kokku kolm avaldust. 21. novembril 2023 kaebaja helistamise taotlust ei esitanud.

Kaebaja sai helistada kõikidele 20. novembri 2023. a registreerimislehel kajastatud

telefoninumbritele. 22. novembril 2023 tegi kaebaja vaid ühe kõne, mis kestis 42 minutit ja 23

3-24-1787

sekundit. Kui isik, kellele kaebaja 20. novembril 2023 viimasena ja 22. novembril 2023

helistas, oli kaebaja kaitsja, siis olid mõlemad kõned vestlemiseks piisavalt pikad. Vanglal

puudub aga teave, et isik oleks kaebaja kaitsja. Vanglaametnik ei katkestanud 20. novembril

2023 kaebaja kõne.

3. Kaebaja esitas 29. jaanuaril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus andis 30.

jaanuari 2024. a määrusega kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (haldusasi nr 3-24-

270). Kaebaja nõudis Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest 1500 euro suurust

hüvitist. Väidetav kahju tekitati kaebajale ajavahemikul 20. november kuni 22. november

2023, mil ta viibis Tallinna Vanglas ja tal ei lastud piisaval määral helistada. Samuti viitas

kaebaja enda õiguste rikkumisele seoses läbiotsimisega, tema telefonikaardi kasutamisega

ning avalikus e-toimikus (AET) kohtukutse vastuvõtmisega. Tartu Halduskohus tagastas 22.

veebruari 2024. a määrusega X-i kaebuse hüvitamisnõude osas, mis puudutas telefonikaardi

kasutamist ning AET-is kohtukutse vastuvõtmist, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata

jätmise tõttu. Ülejäänud osas tagastas kohus 20. märtsi 2024. a määrusega kaebuse riigilõivu

tähtaegselt tasumata jätmise tõttu.

4. Kaebaja esitas 3. märtsil 2024 Tallinna Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot. Kui kaebaja viibis ajavahemikul 20. november kuni

22. november 2023 Tallinna Vanglas, küsis ta tahvelarvutit AET-iga tutvumiseks, kuid talle ei

võimaldatud seda. Lisaks küsis kaebaja valvuritelt, kas tal on AET-is avamata dokumente,

mille peale kaebajale vastati, et ei ole. Samal ajal olid ametnikud võtnud 21. novembril 2023

vastu kohtukutse kriminaalasjas nr 1-23-5690, millest kaebajat ei teavitatud, mistõttu ei olnud

kaebaja kohtuistungist teadlik. Lisaks läks kaebaja kõnekaardilt kaduma raha. Kaebajal oli 20.

novembril 2023 kõnekaardil natukene üle 3 euro. 21. novembril 2023 kaebajal helistada ei

võimaldatud ja 22. novembril 2023 rääkis kaebaja telefoni teel oma esindajaga umbes 10

minutit, kuid poole kõne pealt kõne katkestati. Kui kaebaja jõudis Tartu Vanglasse, siis oli tal

kõnekaardil raha alles ainult 0,76 senti. Vangla alandas kaebaja väärikust.

5. Tallinna Vangla tagastas 7. juuni 2024. a otsusega nr 5-37/24/29-6 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse osas, mis puudutab vanglaametniku tegevust ja telefonikõnede tegemist

Tallinna Vanglas, kuna vangla on taotluse lahendanud 23. jaanuari 2024. a otsusega nr 5-

37/23/93-6. Vangla jättis muus osas kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebajal oli 20. novembril

2023 vanglasse saabumisel kõnekaardil 20,67 eurot ning 22. novembril 2023 pärast kaitsjaga

kõnet oli kõneaja jääk kaardil 19 eurot. Vangla ei ole kulutanud kaebaja kõneaega.

Vangiregistrist nähtuvalt on asutusse jõudnud 21. novembril 2023 asja menetluses nr 1-23-

5690 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kutse. Vanglale on see informatsioon kinni peetava

isiku kohtuistungile saatmise korraldamiseks. Taotleja menetluslikke õigusi rikutud ei ole.

Seadusest tulenevat kohustust kinni peetavatele isikutele igal juhul tahvelarvutit võimaldada

vanglal ei ole. Käesolevalt ei ole õigusvastane tahvelarvuti mitte võimaldamine ega asjaolu, et

AET-i lahenduses on nähtav, millal dokument asutusele kätte toimetati.

6. Kaebaja esitas 14. juunil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada

Tallinna Vangla 7. juuni 2024. a otsust nr 5-37/24/29-6. Kaebaja nõuab Tallinna Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot. Kaebaja selgitab, et esitas 29.

jaanuaril 2024 kohtule kaebuse seoses sellega, et tal ei võimaldatud ametiasutuste ja

esindajaga suhelda ning tal läks Tallinna Vanglas kõnekaardilt kaduma kõneaeg. Kohus

tagastas kaebuse telefoni kasutamisega seotud probleemiga seoses, kuna Tallinna Vangla

väitel ei olnud kaebaja haldusorganile sellekohast kaebust esitanud. Tallinna Vangla märgib

aga 7. juuni 2024. a otsuses nr 5-37/24/29-6, et on tema taotluse selles osas juba varasemalt

3-24-1787

23. jaanuaril 2024 lahendanud. Kaebaja tunneb, et tema kohta on valetatud ning tema

väärikust on alandatud ja head nime teotatud. Tallinna Vangla kirjutab, et kinnipeetavale ei

pea tahvelarvutit andma. Kaebajale jääb arusaamatuks, mis õigusega võtavad

vanglaametnikud kaebaja teadmata AET-is tema dokumente vastu. Tallinna Vangla väidab, et

kaebaja ei ole 21. novembril 2023 esitanud vanglale helistamise taotlust, kuid kaebaja esitas

eelnimetatud taotluse ja valvur ei võimaldanud tal helistada. Kaebajal ei olnud Tallinna

Vanglas viibides kõneaega 20,76 eurot, vaid ainult 3 eurot. Kaebaja sai esimesel päeval

helistada umbes 30 minutit ja viimasel päeval 10 minutit. Seejärel valvurid katkestasid tema

kõne, võtsid telefoni ära ning keelasid tal ametiasutuste ja esindajaga suhelda. Kaebajal pidi

jääma kõneaega alles 2,60 eurot, aga Tartu Vanglasse tagasi jõudes oli tal kõneaega üksnes

0,76 eurot.

7. Tallinna Vangla esitas kohtule 18. juunil 2024 vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest.

8.1. Kohus saab aru, et kaebaja soovib uuesti kohtusse pöörduda seoses sellega, et talle ei

võimaldatud Tallinna Vanglas ajavahemikul 20. november kuni 22. november 2023

tahvelarvutit AET-is dokumentidega tutvumiseks, vanglaametnikud võtsid AET-is kaebaja

eest vastu Tartu Maakohtu 21. novembri 2023. a kohtukutse kriminaalasjas nr 1-23-5690 ning

kaebaja kõnekaardilt läks raha kaduma. Muus osas on ta kohtumenetluses juba haldusasjas nr

3-24-270 osalenud. Kuigi kaebaja märgib ka, et vangla on tema kohta esitanud valeväiteid

ning vanglaametnikud takistasid tal ametiasutuste ja esindajaga suhtlemist, siis saab kohus

aru, tegemist on vastuväidetega Tallinna Vangla 7. juuni 2024. a otsusele nr 5-37/24/29-6

osas, milles vangla käsitles sisuliselt kaebaja hüvitamisnõuet seoses kõnekaardilt raha

kadumise ja AET-is dokumentide tutvumise ja vastuvõtmisega. Kohtule ei ilmne, et tegemist

oleks eraldiseisvalt hüvitamisnõudele aluseks olevate asjaoludega.

8.2. Eeltoodut kinnitab see, et kaebaja pöördus ka kohtueelses menetluses uuesti Tallinna

Vangla poole 3. märtsil 2024 üksnes seoses kõnekaardilt summade mahaarvestamise ning

AET-is dokumentide tutvumise ja vastuvõtmisega. Kohtu hinnangul on vangla 7. juuni 2024.

a otsuses nr 5-37/24/29-6 käsitlenud ekslikult kaebaja kahjunõuet laiemalt ning mõistnud, et

kaebaja soovib uuesti vaidlustada ka vangla tegevust seoses talle telefonikõnede ebapiisava

võimaldamisega. Kohtule ei nähtu kaebaja kohtueelses menetluses esitatud avaldustest, et see

oleks kaebaja tegelik tahe olnud. Selles osas oli kaebaja juba 23. jaanuari 2024. a otsusega nr

5-37/24/93-6 kohtueelse menetluse läbinud ning ka halduskohtusse hüvitamiskaebuse

esitanud. Isegi kui kaebaja tahe oli vanglale kahjunõue laiemas ulatuses esitada, siis on vangla

7. juuni 2024. a otsuses nr 5-37/24/29-6 kaebaja kahjunõude selles osas õiguspäraselt

tagastanud, kuna vangla on varasemalt 23. jaanuari 2024. a otsusega nr 5-37/24/93-6

samasisulise kahjunõude juba lahendanud. Eeltoodu tähendab ka seda, et kui kaebaja sooviks

uuesti kohtusse pöörduda seoses asjaoluga, et vangla käitus talle telefonikõnede

võimaldamisel õigusvastaselt, siis oleks kaebus selles osas esitatud tähtaega ületades, kuivõrd

kohustuslikku kohtueelset menetlust lõpetav lahend oleks vangla 23. jaanuari 2024. a otsus nr

5-37/24/93-6 ning kaebus tulnuks esitada eelnimetatud otsuse kättesaamisest 30 päeva jooksul

(HKMS § 47 lg 2 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2).

3-24-1787

8.3. Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tallinna Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot põhjusel, et kaebajal ei

võimaldatud ajavahemikul 20. november kuni 22. november 2023 AET-is dokumentidega

tutvuda, Tallinna Vangla ametnikud võtsid kaebaja eest AET-is vastu Tartu Maakohtu 21.

novembri 2023. a kohtukutse kriminaalasjas nr 1-23-5690 ning vangla arvestas kaebaja

kõnekaardilt ebaõigesti summasid maha.

9. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.

10. Asjaolu, et kaebajal ei võimaldatud ajavahemikul 20. november kuni 22. november 2023,

s.o kolm päeva, tahvelarvuti kaudu AET-is dokumentidega tutvuda, ning et vangla võttis

vastu ja tutvus Tartu Maakohtu 21. novembri 2023. a kohtukutsega kriminaalasjas nr 1-23-

5690, ei saanud põhjustada kaebajale ülemääraseid kannatusi. Kaebaja ei ole vanglale ega

kohtule selgitanud ning haldusasja materjalidest ei selgu, millist negatiivset mõju eeltoodu

kaebaja jaoks omab. Kaebaja ei ole põhjendanud, millises kohtuasjas ja miks tal oli kiiresti

vaja elektrooniliselt AET-is dokumentidega tutvuda ning millised negatiivsed tagajärjed talle

dokumentidega tutvumata jätmise tõttu saabusid, nt et möödus kohtule vastamise tähtaeg,

tema avaldus jäeti seetõttu läbi vaatamata vms. Kohtule ei selgu ka see, kuidas põhjustas

kaebajale intensiivseid kannatusi asjaolu, et vangla tutvus väidetavalt kaebaja eest

vaidlusaluse kohtukutsega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtukutse kaebajale kätte

toimetatud ning kaebaja on kohtuistungil osalenud. Samuti ei sisalda kohtukutse teavet, mida

tuleks vangla eest varjata. Pelgalt asjaolu, et kaebaja tahtis tahvelarvuti kaudu AET-is

dokumentidega tutvuda, kuid talle ei võimaldatud seda, ning et ta ei ole rahul asjaoluga, et

vangla vaidlusaluse kohtukutsega tutvus, ei saa tema õigusi intensiivselt kahjustada. Lisaks ei

saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata ka asjaolu, et tema kõnekaardilt kadus väidetavalt 1,84

eurot (kaebaja väidab, et tal pidi olema kõnekaardil 2,60 eurot, kuid oli üksnes 0,76 eurot).

Tegemist ei ole summaga, millest ilmajäämine kaebaja jaoks olulisi negatiivseid tagajärgi

saab kaasa tuua.

11. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib

füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise,

tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju

tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

12. Õigusaktid ei kohusta vanglat võimaldama kinnipeetaval tutvuda dokumentidega, sh

kohtuasja materjalidega, elektrooniliselt. Kuigi Eesti Vabariigis soodustatakse vanglates

üleminekut digitaalsele haldus- ja kohtumenetlusele, siis ei tähenda see, et kinnipeetaval on

subjektiivne õigus igal juhul elektrooniliselt menetlustes osaleda, s.t ka AET-is

dokumentidega tutvumiseks tahvelarvutit nõuda. Vangla võib lubada kinnipeetaval

dokumentidega elektrooniliselt tutvuda, kui selleks on olemas turvaline tehniline lahendus,

3-24-1787

kuid ei pea vastavat võimalust igakordselt tagama. Ka alates 1. aprillist 2024 jõustunud

vangistusseaduse § 11 lg 10 kohaselt võib vanglateenistus lubada kinnipeetaval haldusaktide

ja muude dokumentide kättesaamist või nendega tutvumist kinnitada elektrooniliselt turvalise

tehnilise võimekuse olemasolu korral. Oluline on, et vanglad ja kohtud tagaksid

kinnipeetavale dokumentide kättetoimetamise, võimaluse dokumentidega tutvuda ning

menetlustes vajalikke toiminguid teha. Kaebajal on lisaks menetlusdokumentidega

elektrooniliselt tutvumisele võimalik dokumentidega tutvuda ka paberkandjal või esindaja

kaudu. Kohtule ei ilmne, et vangla oleks kaebaja menetluslikke õigusi rikkunud. Kui

kaebajale jäeti mingis konkreetses haldus- või kohtumenetluses dokumentidega tutvumise

võimalus tagamata, siis on tal võimalik juhtida sellele tähelepanu vastava menetluse raames.

13. Kaebaja heidab Tallinna Vanglale ette, et vangla võttis tema eest AET-is vastu Tartu

Maakohtu 21. novembri 2023. a kohtukutse kriminaalasjas nr 1-23-5690. Tartu Maakohtu

menetluses oli Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlus kaebaja vahistamise tähtaja

pikendamiseks, milles kohtuistung toimus 23. novembril 2023 kell 13.00. Kohtukutse

kohaselt viidi kohtuistung läbi videoühenduse teel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et

maakohus edastas kohtukutse nii kaebajale kui ka Tartu Vanglale, et vangla tagaks

kinnipeetava õigeaegse osavõtu kohtuistungist. Tallinna Vangla 7. juuni 2024. a otsuse nr 5-

37/24/29-6 kohaselt saabus teave kohtukutsest ka vangiregistrist nähtuvalt Tallinna

Vanglasse. Tegemist ei olnud olukorraga, mil Tallinna Vangla oleks õigusvastaselt kaebajale

adresseeritud dokumendiga tutvunud. Teave kohtuistungist oli vanglatele vajalik

kohtuistungile saatmise korraldamiseks. Teave kohtuistungi toimumise kohta edastati ka

kaebajale, kes 23. novembril 2023 kohtuistungil ka osales.

14. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei vasta tõele kaebaja väide tema kõnekaardilt raha

ebaõige mahaarvestamisega. Kui kaebaja väidab, et tal oli Tallinna Vanglasse saabudes

kõnekaardil 2,60 eurot, siis nähtub kaebaja kõnede eristuse väljavõttest ajavahemiku 19.

november kuni 23. november 2023 kohta, et kaebajal oli Tallinna vanglasse saabudes

kõnekaardil 20,67 eurot. 22. novembril 2023 pärast viimast kõnet oli kaebajal kõnekaardil 19

eurot ning mitte 0,76 eurot. Kohtule ei ilmne, et vangla oleks kaebaja kõnekaardilt ebaõigesti

summasid maha arvestanud. Kaebaja tegi vaidlusalusel ajavahemikul mitmeid

telefonikõnesid, mistõttu tema kõnekaardi jääk ka vähenes. Seega ei ole vangla kaebajale

mittevaralist kahju tekitanud.

15. Kohus peab vajalikuks lisaks märkida, et kui kaebaja oleks kõnekaardilt väidetavalt

ebaõigesti maha arvestatud rahasumma eest hüvitise määramiseks esitanud ka varalise kahju

nõude, jääks ka selline nõue samal põhjusel rahuldamata. Samuti ei oleks alust

kohustamisnõude rahuldamiseks, kui kaebaja nõuaks kõnekaardilt väidetavalt ebaõigesti maha

arvestatud rahasumma tagastamist.

16. Seega ei ole kohtu hinnangul vangla õigusvastaselt käitunud ning RVastS § 7 lg-st 1

tulenevad hüvitamisnõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Lisaks ei ületa kaebaja

kirjeldatud võimalikud üleelamised ja teatud ebamugavused lävendit, mis õigustaksid

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse

tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

3-24-1787

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider