Legislator Case Law & Legislation
2-23-8403/35 AI generated

2-23-8403/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-8403/35
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Tartu Maakohtu 29. novembri 2023. a määrus osas, millega maakohus jättis Marju Silvet-i 8. juuni 2023. a kaebuse kohtutäituri Oksana Kutšmei 29. mai

Legislator headnote

AI generated

2-23-8403/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Tartu Maakohtu 29. novembri 2023. a määrus osas, millega maakohus jättis Marju Silvet-i 8. juuni 2023. a kaebuse kohtutäituri Oksana Kutšmei 29. mai

Keywords

AI generated
impartiality concerns legitimate suspicion of bias restrictive-practice notification professional secrecy in medical research lack of credibility trade dress
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-23-8403

Tsiviilasi

Marju Silvet-i kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

otsuste peale täiteasjas nr 084/2023/1262

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. novembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marju Silvet-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Marju Silvet

(isikukood XXX)

Vastustaja (puudutatud isik): Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 29. novembri 2023. a määrus osas, millega maakohus

jättis Marju Silvet-i 8. juuni 2023. a kaebuse kohtutäituri Oksana Kutšmei 29. mai

2023. a otsuse peale menetlusse võtmata ja määras menetluskulude jaotuse ja saata

selles osas kaebus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas, s.o

osas, millega maakohus jättis Marju Silvet-i 8. juuni 2023. a kaebuse kohtutäituri

Oksana Kutšmei 2. mai 2023. a otsuse peale menetlusse võtmata, jätta maakohtu

määrus muutmata.

2. Rahuldada Marju Silvet-i määruskaebus osaliselt.

3. Jätta rahuldamata Marju Silvet-i 8. aprilli 2024. a ja 28. aprilli 2024. a taotlused

tõendite kogumiseks.

4. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest osas, milles ringkonnakohus jättis

määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Marju Silvet (avaldaja) esitas 8. juunil 2023 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana

Kutšmei (puudutatud isik, kohtutäitur) otsuste peale täiteasjas nr 084/2023/1262. Avaldaja

palus maakohtul tuvastada täitemenetluses täiteasjas nr 084/2023/1262 15. veebruaril 2023,

kahe 6. aprillil 2023 ja 2. mail 2023, 4. mail 2023 ja 29. mail 2023 tehtud otsuste tühisus ning

kohustada kohtutäiturit tühistama nimetatud otsused ja tagastama avaldajale õigusvastaselt

sissenõutud tasud.

Täitemenetlus nr 084/2023/1262 on algatatud Tartu linna avalduse alusel Tartu linnale

kuuluva eluruumi (asukohaga XXXXXXXXXX) avaldaja valdusest väljanõudmiseks Tartu

Maakohtu 14. veebruari 2022. a jõustunud kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-19-15949.

Avaldaja hinnangul võib täitemenetlus olla algusest peale tühine, sest Tartu linna nimel

esinenud isikud ei ole esitanud esindusõigust tõendavaid dokumente ning täitmisavaldusel

puudub allkiri. Täitemenetlus oli algatatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg-s 2

sätestatud nõudeid rikkudes. Avaldaja selgitas, et sai kohtutäituri 2. mai 2023 otsuse e-kirjaga

kätte 4. mail 2023. Avaldaja leiab, et kohtutäitur ei ole talle võib-olla vastanudki, sest otsuse

on allkirjastanud kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei, mitte kohtutäitur Oksana Kutšmei.

Kogu täitemenetlus oli kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt algatatud õigusvastaselt ning kõik

selle käigus tehtud kohtutäituri otsused on tühised. Otsuste tühisuse tuvastamisel ei ole

aegumistähtaega ja seetõttu leiab avaldaja, et tema kaebus kohtutäituri Oksana Kutšmei

otsuste peale on esitatud tähtaegselt nii kohtutäiturile kui ka Tartu Maakohtule.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus keeldus 29. novembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse võtmisest ja

jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu hinnangul ei ole kaebusega võimalik avaldaja

taotletavat eesmärki saavutada.

Maakohtu määruse kohaselt on avaldaja 17. mail 2023 kohtutäiturile esitatud kaebusega

hõlmatud 15. veebruaril 2023, 6. aprillil 2023 ja 4. mail 2023 tehtud otsused. Kohtutäitur jättis

17. mai 2023 kaebuse 29. mai 2023 otsusega läbi vaatamata, tuginedes TMS § 217 lõigetele 1

ja 6. Täitmisteade oli kaebuse esitajale kätte toimetatud 16. veebruaril 2023, millest tulenevalt

oli täitedokumentide ja täitmisavalduse osas kaebuse esitamise tähtaeg 27. veebruaril 2023.

TMS § 217 lg 6 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta

õiguse hiljem tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Avaldaja esitas

kaebuse kohtutäituri 29. mai 2023 otsuse peale 8. juunil 2023, seega TMS § 218 lg-s 1

sätestatud tähtaega järgides. Maakohus leidis, et kaebus kohtutäituri 29. mai 2023 otsuse peale

tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata, sest kaebusega ei ole võimalik

avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Avaldaja ei esitanud kohtutäiturile kaebust seaduses

sätestatud tähtaja jooksul ning kaotas seega õiguse tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud

kaebuses esitada.

Avaldaja kinnituse kohaselt sai ta kohtutäituri 2. mai 2023 otsuse kätte 4. mail 2023. TMS §

218 lg 1 näeb ette, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale saab menetlusosaline

esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle

tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Seega oli avaldajal võimalus esitada kohtule kaebus

kohtutäituri 2. mai 2023 otsuse peale hiljemalt 15. mail 2023. Kuna avaldaja esitas kaebuse

kohtutäituri 2. mai 2023 otsuse peale kohtule alles 8. juunil 2023, tuleb kaebuse menetlusse

võtmisest keelduda. Kuna kaebus on esitatud vastuolus TMS § 218 lg-st 1 tulenevate

nõuetega hilinenult, ei saa maakohus kaebust läbi vaadata. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei

võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on

tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas

asjas uue kohtusse pöördumise. Kohtutäituri 2. mai 2023 otsus on jõustunud, kuna seda

tähtaegselt ei vaidlustatud, seega ka sellel põhjusel tuleb kaebuse menetlusse võtmisest

keelduda. Maakohus leidis, et esitatud kaebusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki

saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).

Maakohus selgitas avaldajale, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 3 teise lause kohaselt on

kohtutäituri abi pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida

kohtutäitur ei pea KTS § 7 lg 1 kohaselt tegema isiklikult. Seega tuleb lugeda kohtutäituri abi

Vladimir Kutšmei allkirjastatud 2. mai 2023 otsus tehtuks kohtutäitur Oksana Kutšmei nimel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas maakohtu 29. novembri 2023. a määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tervikuna tühistada, kohustada maakohut avaldaja kaebust menetlusse

võtma ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmiseks. Kohtukulud palub avaldaja

mõista välja puudutatud isikult või riigilt avaldaja kasuks.

Määrus tuleb tervikuna tühistada, sest maakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse

norme ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

Maakohus on eelnenud menetluse käiku kirjeldanud puudulikult. Avaldaja palus kohtutäituril

täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, sest kohtutäitur oli täitemenetluse

põhjendamatult alustanud ilma et täitemenetluse tingimused oleksid täidetud.

Maakohus on valesti tuvastanud, nagu avaldaja oleks väitnud, et ta „sai kohtutäituri 2. mai

2023 otsuse e-kirjaga kätte 4. mail 2023”. Avaldaja on kohtule selgitanud, et ta ei olegi

kohtutäitur Oksana Kutšmei allkirjaga otsust vastuseks oma kaebusele kätte saanud, sest 4.

mai 2023. a e-kirjaga edastas Marianne Ausen, kes on ilmselt kohtutäituri büroo töötaja,

avaldajale Vladimir Kutšmei 2. mai 2023 otsuse, milles kohtutäituri abi teatas, et ei kavatse

avaldaja avalduse alusel täitemenetlust peatada. Kui avaldaja aga oli 17. mail 2023 esitanud

kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks, siis Vladimir Kutšmei saatis sellele vastuseks 29. mai

2023 teate, et jätab avaldaja kaebuse läbi vaatamata. Mitte mingit pädevust tal kohtutäituri

nimel nendeks vastusteks ei olnud, sest KTS § 7 lg 1 p 1 järgi peab kohtutäitur isiklikult

täitma oma ametikohustustest täitemenetluse peatamist ja lõpetamist. Seega ei olnud

kohtutäituri abil pädevust kohtutäituri nimel eelnimetatud otsuseid teha. Kuna kohtutäituri

asemel on avaldaja kaebuste kohta otsuseid teinud isik, kellel ei olnud selleks pädevust, oleks

tulnud maakohtul need otsused tühistada ja avaldaja kaebus rahuldada. Ei vasta tõele

maakohtu määruse väide, nagu oleks olemas jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on

tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas

asjas uue kohtusse pöördumise. Kuna avaldaja oma kaebustes kohtutäiturile taotles algul

menetluse peatamist ning hiljem menetluse lõpetamist, siis oleks saanud neile kaebustele

vastata KTS § 7 lg 1 p 1 alusel ainult kohtutäitur isiklikult.

Kui kaebus on esitatud avaldaja poolt kõigi kohtutäituri nimel esitatud otsuste tühisuse

tuvastamiseks põhjusel, et täitemenetlus oli kohtutäituri poolt põhjendamatult alustatud

(täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 7), siis ei kohaldu kaebuse esitamise 10-päevane

tähtaeg, vaid selliseid kaebusi saab esitada tähtajatult. Seaduses ei ole otseselt sätestatud,

millal just kohtutäituri otsused on tühised. Seega tuleb kohaldada lähedasi õigussuhteid

reguleerivaid sätteid ehk antud juhul TsÜS § 38 lg-t 2. Täitemenetluse tühisuse tuvastamisele

ei kehti mingid aegumistähtajad, seda saab taotleda tähtajatult.

Maakohus jättis õigusvastaselt rahuldamata avaldaja taotlused dokumentide väljanõudmiseks

XXXalt, mistõttu need dokumendid peab välja nõudma Tartu Ringkonnakohus. Avaldaja

esitas ringkonnakohtule 8. aprillil 2024 taotluse Oksana Kutšmeilt ja Tartu Maakohtult

dokumentide väljanõudmiseks.

Avaldaja palus 10. aprilli 2024 taotlusega liita tsiviilasjad nr 2-24-3560 ja 2-23-8403 ühte

menetlusse.

4. Avaldaja esitas 25. aprillil 2024 ringkonnakohtule avalduse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks. Avaldaja palus keelata Tartu linnal kui XXXXXXXXXX asuva

munitsipaaleluruumi omanikul nimetatud eluruumi võõrandamine (müümine) teistele

isikutele, sest avaldajal on õigus seda eluruumi kasutada seniajani kehtiva üürilepingu alusel.

Ringkonnakohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 26. aprilli 2024. a määrusega rahuldamata,

sest avaldaja soovitud esialgse õiguskaitse abinõud kaebuse esitamisel kohtutäituri otsuse

peale TsMS-is ega TMS-is sätestatud ei ole.

5. 28. aprillil 2024 esitatud avalduses esitas avaldaja mh taotluse, mille kohaselt tsiviilasja nr

2-23-8403 menetlemisel peaksid kõik kohtunikud taotlema Tartu linnalt tõendite esitamist, et

Tartu linna haldusaktiga esitatud tahteavaldus avaldajaga sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks

ja tema välja tõstmiseks XXXXXXXXXX eluruumist oli olemas ning mõnele Tartu linna

ametiisikule oli tehtud volitus täitmisavalduse esitamiseks kohtutäiturile.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Määruskaebuse menetlusega seotud kohtukulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda.

Täitetoiming kinnisasja asukohaga XXXXXXXXXX, X linn avaldaja ja võlgniku Hanna

Marju Silvet-i valdusest välja nõudmiseks ja nende väljatõstmiseks viidi läbi kohtutäituri

poolt 5. aprillil 2023. Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2023/1262 on TMS § 48 lg 1 p 3 alusel

4. mail 2023 lõpetatud. Kuivõrd avaldaja 17. mai 2023 kaebuses taotletud eesmärke ei ole

võimalik enam saavutada, sest täitetoiming täiteasjas 084/2023/1262 on juba teostatud ning

täitemenetlus täiteasjas 084/2023/1262 lõpetatud, on kohus õigesti keeldunud avaldaja 8.

juuni 2023 kohtule esitatud kaebuse menetlemisest.

Kuivõrd täitmisteade oli avaldajale kätte toimetatud 16. veebruaril 2023, millest tulenevalt oli

täitedokumentide ja täitmisavalduse osas kaebuse esitamise tähtaeg 27. veebruaril 2023,

otsustas kohtutäitur jätta avaldaja poolt 17. mail 2023 esitatud kaebuse läbi vaatamata.

Ka vastava kaebuse läbivaatamisel ei oleks võlgnik saavutanud täitemenetluse

tagasipööramist vms, mida võlgnik soovis täiteasjades 084/2023/1262, 084/2023/1263

tühisusele tuginemisega saavutada. Kaebuse esitaja taotles algusest peale kõikide täiteasjades

084/2023/1262, 084/2023/1263 koostatud dokumentide tühistamist, täitetoiming oli aga juba

tehtud ja kinnisasja asukohaga XXXXXXXXXX, XXX (registriosa nr XXXXXXXX) valdus

oli juba välja nõutud ja sissenõudjale üle antud.

XXX (Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna kaudu) esitas 14. veebruaril 2023

täitmisavalduse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (ehk avaliku võimu kandja nõuete

esitamise ja jaotamise infosüsteemi kaudu), mis oli loodud kuni 01.01.2023 kehtinud TMS §

231 lg 5 alusel. Tegemist on infosüsteemiga, mille puhul ei ole täitmisavalduse

(digi)allkirjastamine nõutud, sest täitmisavaldus esitatakse tehniliselt turvalisel viisil (TMS §

23 lg 6). Kohtutäitur eeldab, et sissenõudja õigustes omavad avaliku võimu kandja nõuete

esitamise ja jaotamise infosüsteemile juurdepääsu vaid vastava pädevusega töötajad ehk oma

töötajale juurdepääsu õiguse andmisel annab sissenõudja ühtlasi ka volituse täitmisavalduste

esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 29. novembri 2023. a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2

alusel osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus

saadab avaldaja kaebuse kohtutäituri 29. mai 2023. a otsuse peale maakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks.

Maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 2. mai 2023. a

otsuse peale menetlusse võtmata, on põhjendatud, ja selles osas tuleb määruskaebus jätta

rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja 8. aprillil 2024 ja 28. aprillil 2024 esitatud

taotlused tõendite kogumiseks.

Ringkonnakohus tühistab määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulud jaotab

maakohus asja lõplikul lahendamisel.

Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti käsitlenud avaldaja kaebust hagita

menetluse asjana. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 järgi on kaebus

kohtutäituri otsuse peale hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

9. Teiseks selgitab ringkonnakohus kohtutäituri pädevust kohtutäiturile esitatud kaebuste

lahendamise osas. KTS § 23 lg 3 teise lause kohaselt on kohtutäituri abi pädev tegema

kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lõike

1 kohaselt tegema isiklikult. KTS § 7 lg 1 loetelu ei näe ette, et kohtutäituri otsuse talle

esitatud kaebuse kohta võiks teha vaid kohtutäitur ise. Seega KTS § 7 lg 1 ei piira kohtutäituri

abi õigust lahendada kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust, mis muu hulgas sisaldab

täitemenetluse peatamise ja lõpetamise taotlusi. KTS § 7 lg 1 p 1 kohaselt peab kohtutäitur

isiklikult otsustama täitemenetluse peatamise ja lõpetamise, mitte peatamata või lõpetamata

jätmise (vt ka TlnRngKm, 24.04.2020, 2-19-13379, p 19). Seega võis avaldaja kaebused

lahendada kohtutäituri abi. Kuna kohtutäituri abi teeb toiminguid kohtutäituri nimel, on abi

otsus käsitatav kohtutäituri otsusena ja menetlusosaline kohtus on kohtutäitur (vt ka RKTKm,

29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 15).

10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja 17. mai 2023. a

kaebusega on hõlmatud 15. veebruari 2023, mõlemad 6. aprilli 2023 ja 4. mai 2023 otsused ja

kohtutäitur lahendas avaldaja vastava kaebuse 29. mai 2023. a otsusega. Avaldaja vaidlustas

8. juuni 2023. a kaebusega kohtutäituri 2. mai 2023. a ja 29. mai 2023. a otsuseid.

11. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja 8. juuni 2023. a kaebus osas, mis on esitatud

kohtutäituri 2. mai 2023. a otsuse peale, tuli jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel, sest kaebus kohtutäituri 2. mai 2023. a otsuse peale oli maakohtule esitatud hilinenult.

Arvestades seda, et kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei 2. mai 2023. a otsus avaldaja 4. aprilli

2023. a kaebuse peale on käsitatav kohtutäituri Oksana Kutšmei otsusena, tuleb lugeda, et

avaldaja sai kohtutäituri 2. mai 2023. a otsuse kätte 4. mail 2023. Seega saabus kohtutäituri 2.

mai 2023. a otsuse peale maakohtule TMS § 218 lg-s 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtpäev

15. mail 2023. Avaldaja esitas kaebuse alles 8. juunil 2023, seega keeldus maakohus

põhjendatult selles osas kaebuse menetlemisest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu

viide TsMS § 371 lg 1 p-le 4 seejuures ekslik.

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult jätnud avaldaja 8. juunil

2023 esitatud kaebuse kohtutäituri 29. mai 2023 otsuse peale TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata.

Maakohus on tuvastanud, et avaldaja esitas kaebuse TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega

järgides. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on Riigikohus

korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi

menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte

kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse

võtmata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt RKTKo,

31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13; RKTKm, 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14).

Maakohus asus seisukohale, et avaldaja ei esitanud kohtutäiturile esialgset kaebust seaduses

sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 217 lg 6) ja kaotas seega õiguse tugineda asjaoludele, mida

ta oleks võinud kaebuses esitada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult hinnanud

kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tõendeid ning leidnud, et arvestades kohtutäituri

otsuses olevaid põhjendusi ei saa avaldaja kaebust rahuldada ehk avaldaja kaebusega

taotletavat eesmärki saavutada. Kaebuse võimalik rahuldamata jätmine ei ole aluseks

õiguslikult lubatud kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

Maakohus ei ole kaebuse menetlusse võtmata jätmisel tuvastanud TsMS § 371 lg 2 p-s 2

nimetatud aluseid, mis lubaks kohtul jätta kaebus menetlusse võtmata.

Seega tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja saata tagasi kohtutäituri 29. mai 2023. a

otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

13. Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja 8. aprilli 2024 ja 28. aprilli 2024 taotlused

tõendite kogumiseks. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit,

millel on asjas tähtsust. Tõendid, mille kogumist avaldaja ringkonnakohtult taotles, ei oma

tähendust praeguse määruskaebuse menetlemise seisukohalt.

14. Ringkonnakohus selgitab, et ringkonnakohtul puudub alus tsiviilasjade nr 2-24-3560 ja 2-

23-8403 ühte menetlusse liitmiseks.

15. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja kaebuse läbivaatamisse tuleks lisaks avaldajale ja

kohtutäiturile kaasata ka sissenõudja, keda saab lugeda toimunud täitemenetluse osalisteks

TMS § 5 mõttes ja hagita menetlusest puudutatud isikuteks TsMS § 198 lg 1 p 2 mõttes (vt ka

RKTKm, 24.03.2004, 3-2-3-1-04, p-d 8, 9). Kohus peab nad TsMS § 198 lg 3 esimese lause

järgi kaasama omal algatusel.

16. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osalise tühistamise tõttu ka menetluskulude

jaotuse. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas

lõpplahendis.

(allkirjastatud digitaalselt)