2-22-101210/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.06.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-101210

Tsiviilasi

AS LHV Pank hagi K K vastu võla nõudes

Hagihind

3 277,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS LHV Pank (registrikood 10539549; asukoht Tartu

mnt 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10145 Harju maakond);

Hageja volitatud esindaja: I E (xxx);

Kostja: K K (isikukood xxx; elukoht xxx);

Kostja lepinguline esindaja: I S (e-post: xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS LHV Pank hagi K Ki vastu võla nõudes osaliselt.

2. Mõista kostjalt K Kilt hageja AS LHV Pank kasuks välja kaardi tellimise tasu summas 5

eurot.

3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud hageja AS LHV Pank kanda.

4.2 Mõista hagejalt AS LHV Pank välja kostja K Ki kasuks menetluskulud summas 1020

eurot.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava

kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

2-22-101210

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. AS LHV Pank esitas 13.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K Kilt

2985,27 euro saamiseks. Kohus tegi 14.01.2022 K Kile makseettepaneku. Võlgnik K K esitas

27.01.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 04.02.2022 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ning andis AS LHV Pank nõue K K vastu 2985,27 euro saamiseks üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja AS LHV Pank esitas 28.02.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja K K vastu võla

nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 04.03.2022 määrusega menetlusse. Vastavalt tsiviilasja hinnale

kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses. Pooled olid nõus asja kirjaliku menetlusega.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduse kohaselt hageja ning lepingu sõlmimise ajal alaealise kostja esindaja D S sõlmisid 2.

veebruaril 2018 kliendilepingu kostjale arveldusarve avamiseks. Kostja esitas täisealiseks saades 1.

juulil 2020 avalduse, et tema isa kontaktid kustutaks tema kontolt ning asendataks tema omadega.

Alates 1. juulist 2020 kuni 16. juulini 2021 olid kostja kontole seatud tehingute limiidid 1000 eurot

päevas ning 3000 eurot kuus. 16. juulil 2021 muutis kostja enda ülekande limiite 10 000 euroni päevas

ning 11 000 euroni kuus. Kostja on kinnitanud limiidid internetipangas enda digiallkirjaga.

Kaardimaksete limiidid olid kostjal vahemikus 14. märtsist 2021 kuni 15. juulini 2021 päevas 300

eurot ning 1000 eurot kuus. Alates 16. juulist 2021 muutis kostja limiite nii, et päevalimiidiks lisati 10

000 eurot ning kuulimiidiks 19 900 eurot. Vahemikus 14. märtsist 2021 kuni 15. novembrini 2021 olid

kostjal määratud ostud internetis limiidid 200 eurot päevas ning 1000 eurot kuus, kuid alates 16. juulist

2021 tõsteti limiidid kostja poolt kõrgemaks ning uued limiidid olid 10 000 eurot päevas ning 24 300

eurot kuus. Kostja on kinnitanud antud limiidid internetipangas või mobiilirakenduses enda

digiallkirjaga.

4. 16. juulil 2021 sooritas S R kontolt xxx kostja kontole makse 8 350 eurot, mille selgitusse oli

märgitud „Oplata xxx“. Lisaks kandis N Š samal kuupäeval kostja kontole 1250 eurot selgitusega

„Mobile payment“. Seejärel teostas kostja oma digitaalallkirjaga kinnitades makseid kokku 9 479,63

euro ulatuses. Maksed läksid kostjal broneeringusse ning peale maksete tegemist kutsus S R oma

varasemalt tehtud makse (8 350 eurot) tagasi. Kostja nõustus makse tagastamisega, mistõttu läks kostja

konto 9 479,63 euro ulatuses miinusesse. Kostja vaidlustas nimetatud tehingud, millest tingitult esitas

hageja edasi vaidlustuse ning makse tagasikutsumise teenusepakkujale. 19. juulil 2021 teavitati

hagejat, et kuivõrd kostja on teinud ostud interneti teel, kostja on ise autoriseerinud nimetatud tehingud

digitaalselt allkirjastades, kostja pangakaardid ei ole varastatud ja/või pangaparoolid ei ole lekkinud,

vaidlustust ei rahuldata. Vastava otsuse edastas hageja ka kostjale. Samaaegselt tegi hageja kõik endast

oleneva, et vaidlusaluseid tehinguid vaidlustada. Muuhulgas vaidlustati tehinguid ka muudel põhjustel

kui pettusetehingud, millele peab vastaspool vastama 45 päeva jooksul. Juhul kui vastaspool ei vasta,

võidakse otsus teha teenusepakkuja poolt. Lisaks teavitas Politsei- ja Piirivalveamet, et N Š osas on

algatatud kriminaalmenetlus, mistõttu tuleb kostja kontol tema poolt sooritatud makse külmutada.

5. Hageja esitas 24. augustil 2021 kostjale nõudekirja, milles selgitas, et juhul, kui kostja ei tasu

võlgnevust 9507,83 eurot hiljemalt 7. septembriks 2021 (tagades võlgnevuse ulatuses vabade rahaliste

vahendite olemasolu kostja arvelduskontol LHV Pangas), loovutab hageja võlanõude sissenõudmiseks

inkassofirmale või pöördub kohtusse. Kuivõrd vahepeal toimus kostja kontole mõningaid laekumisi,

esitas kostja uue maksenõude 15. septembril 2021, milles selgitas, et kostjal tuleb tasuda hiljemalt 29.

septembriks 2021 9 479,63 eurot. Kostja esitas 23. septembril 2021 hagejale järelepärimise, milles

2-22-101210

selgitas, et kostja on sattunud pettuse ohvriks ning soovis saada seoses sellega informatsiooni 16. juulil

2021 toimunud tehingute kohta. Hageja vastas kostjale 6. oktoobril 2021, et vastavalt seadusele

vastutab tema kontolt tehtud maksete eest kostja.

6. 21. oktoobril 2021 rahuldati hagejale üllatuseks taotlus EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA

PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR kaarditehingute tühistamiseks, mistõttu esitas hageja 23. oktoobril

2021 kostjale uue maksenõude ülesse jäänud nõude, kokku summas 3015,27 eurot, tasumiseks

hiljemalt 7. detsembril 2021. Kostja vastas 3. detsembril 2021, et talle jääb arusaamatuks, miks on

esmalt nõutud temalt summa 9 479,63 eurot tasumist ning nüüd nõutakse summa 3015,27 eurot

tasumist. Kuivõrd nõue on vastuoluline, nõude osas käib kriminaalmenetlus, ei ole nõus kostja

nimetatud summat tasuma.

7. Hagiavalduse esitamise seisuga (28. veebruaril 2022) on hageja nõue kostja vastu kokku summas 3

039,49 eurot, mille kujunemine on nähtav konto väljavõttelt ning koosneb järgnevast:

Põhinõue kokku 2 980,27 eurot

(..1075) 2021-07-16 12:54 C-PEY \6 BULVARNO KUDRYAVSK\ KYIV \01001 UKRUKR (26,770.00 UAH, conversion

fee 8.32 EUR, rate 0.03109338) 807,49 eurot

(..1075) 2021-07-16 13:12 EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR 362,76 eurot

(..1075) 2021-07-16 13:14 EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR 603,34 eurot

(..1075) 2021-07-16 13:24 EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR 603,34 eurot

(..1075) 2021-07-16 13:25 EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR 603,34 eurot

Viivis perioodi 07.12.2021-25.02.2022 eest 54,22 eurot

kaardi (..1722) tellimise tasu (10.08.2021) 5 eurot

Hageja nõuab kostjalt seadusejärgset viivist 8% aastas 83 võlapäeva eest, 0,65321 eurot päevas.

8. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 5 tulenevalt tekivad tsiviilõigused ja kohustused tehingutest,

seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja

kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse § 8 lõikes 2 on imperatiivselt

selgitatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt on kostjal

kohustus täita 2. veebruaril 2018 sõlmitud kliendilepingut. Vastavalt VÕS § 724² lg-le 1 on maksejuhis

makseteenuse pakkujale ehk antud juhul hagejale siduv hetkest, mil maksja makseteenuse pakkuja

selle kätte saab. Ehk siis hageja kui makseteenuse pakkuja peab VÕS § 725 lg 1 alusel tagama

maksejuhises väljendatud maksesumma ülekandmise ning tagama, et maksesumma laekuks vastavalt

VÕS § 728 lg-le 1 saaja makseteenuse pakkuja kontole hiljemalt maksejuhise kättesaamisele järgneval

arvelduspäeval. Kui maksejuhis täidetakse kooskõlas kordumatu tunnusega, loetakse VÕS § 733¹ lg 1

alusel maksejuhis nõuetekohaselt täidetuks. VÕS § 709 lg 12 kohaselt võib kordumatuks tunnuseks

olla maksekonto number. Kuivõrd täiendava nime ja kontonumbri vastavuse kontrolli tegemine ei ole

Euroopa Liidu määruse nr 260/2012 järgi kohustuslik ning maksejuhise täitmist peab pank VÕS § 724²

lg 1 ja § 728 lg 1 järgi tagama, pole hageja rikkunud pangale seatud nõudeid. Sealjuures on oluline

märkida, et tulenevalt VÕS § 724³ lg 4 sätestatud ei ole hagejal õigust keelduda autoriseeritud

maksejuhise täitmisest, kui maksejuhis vastab makseteenuse lepingus määratud tingimustele.

Käesoleval juhul oli maksejuhis nõuetekohaselt täidetud, mistõttu on hagi esitatud õige kostja vastu.

9. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi ja

nende koostoimes, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 101 lg 2 järgi, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest

või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 69 lg 1 esimesest lausest tulenevalt muutub kindlale isikule

suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 esimese

lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui

see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja

2-22-101210

tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 teise lause kohaselt, kui

tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal ei ole tegevuskohta, loetakse

tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik

võimalus sellega tutvuda. Kostja on esitanud 3 detsembril 2021 vastuse, millest nähtub, et kostja on

nõude kätte saanud, kuid ei nõustu seda tasuma.

10. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada

eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lõikest 1 saab võlausaldaja võlgnikult rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval

juhul on intressimääraks 8% põhiosamakselt aastas.

11. Hageja palub mõista kostjalt välja 3 039,49 eurot, millest 2980,27 eurot on põhinõue, 54,22 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis ning 5 eurot on kaardi tellimise tasu; mõista K Kilt välja tasumata

põhiosalt viivis 8% aastas alates 1. märtsist 2022 kuni põhiosa täieliku tasumiseni.

12. Hageja 24.08.2022 menetlusdokumendi kohaselt on kostja välja toonud, justkui oleks hageja

varjanud, et kostja langes väidetavalt pettuse ohvriks. Tegelikult on hageja kirjeldanud faktilisi

asjaolusid adekvaatselt ning on välja ka toonud, et kostja on enda hinnangul langenud pettuse ohvriks.

Samas ei muuda nimetatud asjaolu nentimine enne kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumist, milles

tuvastatakse pettuse toimumine, tsiviilkohtumenetluses tähendust. Antud hetkel on kriminaalasi nr

22240100012 jätkuvalt eelmenetluse staadiumis, mis tähendab, et see ei pruugi üldse jõuda

kohtumenetluseni. Seetõttu on käesolevas asjas on oluline üksnes hinnata, kas hageja käitumine oli

seaduslik ja kostjaga sõlmitud lepingutega kooskõlas; kas tekkinud nõue tõendatud ning tõene.

13. Lisaks on hageja teinud kõik endast oleneva, et tema kliendid ei langeks pettuse ohvriks. Selleks, et

hageja kliendid oleksid valvsamad, teadlikumad, hoolsamad ja suudaks ära tunda, millal võib olla

tegemist pettusega on kostja jaganud informatsioonis www.lhv.ee lehel, samuti Facebook Panga lehel.

Sagenenud petukõnedest ja õngitsuskirjadest on korduvalt räägitud ka massimeedias, kuid paraku võib

asjaolude kokkulangemine olla ülimalt ebasoodne ja iga inimene võib kahjuks langeda pettuse ohvriks,

sh jagada enda valduses olevad SMART-ID pin koodid, nagu võis juhtuda ka kostjaga.

14. Hageja jaoks on see üsna tavapärane olukord, kus üks isik teeb väljamakse teise isiku kontole teise

isiku poolt antud andmete alusel. Hageja roll on siin olla maksevahendaja. Vastavalt VÕS § 724² lg-le

1 on maksejuhis makseteenuse pakkujale ehk antud juhul hagejale siduv hetkest, mil maksja

makseteenuse pakkuja selle kätte saab. Ehk siis hageja kui makseteenuse pakkuja peab VÕS § 725 lg 1

alusel tagama maksejuhises väljendatud maksesumma ülekandmise ning tagama, et maksesumma

laekuks vastavalt VÕS § 728 lg-le 1 saaja makseteenuse pakkuja kontole hiljemalt maksejuhise

kättesaamisele järgneval arvelduspäeval. Kui maksejuhis täidetakse kooskõlas kordumatu tunnusega,

loetakse VÕS § 733¹ lg 1 alusel maksejuhis nõuetekohaselt täidetuks. VÕS § 709 lg 12 kohaselt võib

kordumatuks tunnuseks olla maksekonto number. Kuivõrd täiendava nime ja kontonumbri vastavuse

kontrolli tegemine ei ole Euroopa Liidu määruse nr 260/2012 järgi kohustuslik ning maksejuhise

täitmist peab pank VÕS § 724² lg 1 ja § 728 lg 1 järgi tagama, pole hageja rikkunud pangale seatud

nõudeid. Sealjuures on oluline märkida, et tulenevalt VÕS § 724³ lg 4 sätestatud ei ole hagejal õigust

keelduda autoriseeritud maksejuhise täitmisest, kui maksejuhis vastab makseteenuse lepingus

määratud tingimustele. Käesoleval juhul oli maksejuhis nõuetekohaselt täidetud.

15. VÕS § 733³ lg 1 kohaselt võib maksejuhise algatanud maksja valesti täidetud makse korral nõuda

2-22-101210

makseteenuse pakkujalt maksesumma viivitamatut tagastamist, mida hageja ka tegi. VÕS 733¹ lg 2

kohaselt ei vastuta makseteenuse pakkuja aga VÕS § 733³ alusel juhul, kui kliendi poolt on esitatud

väär maksejuhise kordumatu tunnus. Kui klient on lisaks maksejuhise kordumatule tunnusele esitanud

ka muid täiendavaid andmeid, vastutab makseteenuse pakkuja maksetehingu täitmise eest üksnes

vastavalt klienti esitatud kordumatule tunnusele. Kuivõrd hageja on täitnud maksejuhist vastavalt

makse tegemise ajal hagejale teadaolevalt kostja poolt esitatud kordumatule tunnusele, puudub hagejal

kohustus tagastada maksesummad VÕS § 733³ lg 1 alusel. On oluline märkida, et kostja on olnud juba

pikemat aega AS LHV Pank klient ja varasemalt ennast nõuetekohaselt identifitseeritud läbi SMART-

ID mobiilipanka sisse logides. Seega olukorras, kus kostja on andnud hagejale maksekorralduse ja

ühtlasi ka autentinud ennast läbi SMART-ID kostja enda seadme pealt, puudus hagejal alus kahelda

isikusamasuses. Asjaolu, et tegemist oli kostja jaoks uue pangakonto numbriga või varasemalt erineva

maksekäitumisega, ei anna alust oletada, et tegemist oli identiteedi vargusega.

16. Lisaks on kostja viidanud Finantsinspektsiooni soovituslikule juhendile „Krediidi- ja

finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamiseks“ ning leidnud, et hageja ei ole sellest tulenevalt jälginud vajalikke

hoolsusmeetmeid. Esiteks märgib hageja, et tegemist on soovitusliku juhendiga, milles ei sisaldu

otseselt imperatiivseid norme, mida hageja peaks täitma. Teiseks kehtivad kostja poolt välja toodud

punktides 4.4.2.11 ja 4.4.2.12 nimetatud põhimõtted juriidilise isiku kohta ning käesolevas asjas ei

kohaldu. Samas on õige, et pangad on kohustatud järgima Rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seadust. Nimetatud õigusakti § 12 lg 2 punktist 4 tulenevalt kohaldab, kohustatud isik

hoolsusmeetmeid vähemalt isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise või vastavate

andmete ajakohastamise käigus varem kogutud dokumentide või andmete ebapiisavuse või tõele

mittevastavuse kahtluse korral. Nimetatud toimingud on hageja aga kõik teinud. Finantsinspektsiooni

soovituslik juhendist välja toodud punktid viitavad RahaPTS § 19 lg 1 punktis 2 nimetatud

hoolsusmeetmetele. Nimetatud säte näeb ette, et hoolsusmeetmeid tuleb rakendada ärisuhte väliselt

tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel, kui tehingu väärtus on üle 15 000 euro või sellega

võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe

maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Samas antud sättes on rõhuasetus ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel ehk

teisisõnu juhutehingul. Nimetatu on tehing, mida ei tehta direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 13

määratletud ärisuhte raames. Viidatud säte defineerib ärisuhte, mis on äriline, ametialane või

kaubandussuhe, mis on seotud kohustatud isiku kutsealase tegevusega ning millest kontakti loomise

ajal oodatakse teatavat kestvust. Kuivõrd kostja näol ei ole tegemist isikuga, kes teostaks kostja

isiklikult kontolt ärilisi, ametialaseid või kaubandussuhetest tulenevaid makseid, siis RahaPTS § 19 lg

1 punkt 2 kostjale ei kohaldu.

17. RahaPTS § 21 lg 3 punktist 1 tulenevalt tuvastab kohustatud isik füüsilise isiku isikusamasuse

järgmiste isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendi alusel. Isikut

tõendavate dokumentide seadus (edaspidiselt ka ITDS) § 2 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on Isikut tõendav

dokument (edaspidi dokument) riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi

ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle

alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti. ITDS alusel väljaantavad dokumendid on: isikutunnistus ja

digitaalne isikutunnistus. ITDS § 3 lõikest 3 tulenevalt on digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud

dokument (edaspidi digitaalne dokument) on elektroonilises keskkonnas isiku tõendamiseks ja

isikusamasuse kontrollimiseks ettenähtud dokument. Smart-ID teenus vastab eIDASe nõuetele ja on

kantud Euroopa usaldusnimekirja, mis tähendab, et tegemist on ITDS § 20¹ lg 1 valguses digitaalse

dokumendiga. Seega on LHV tuvastanud nõuetekohaselt makse teostaja ja RahaPTS valguses

rikkumist ei ole toimunud.

18. Kostja on esitanud küsimuse, kuidas on võimalik, et kontol vahendite puudumisel sai pank teha

ülekande S Ri kontole summas 8350 eurot. Kostja on ise välja toonud, et andis nõusoleku peale S Ri

2-22-101210

tehingu tagasikutsumist raha S Rile tagastamiseks. Konto läks peale nimetatud tehingut miinusesse

seetõttu, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutingimustes on kirjas nn vastutus- ja usaldusklauslid.

Makseteenuse lepingu üldtingimuste punktis 10.3 on selgitatud, et hagejal on õigus kontolt debiteerida

kostja poolt tasumisele kuuluvad teenustasud ja muud summad, sealhulgas Lepingust, Kliendi ja Panga

vahelistest krediidi- ja väärtpaberitehingute lepingutest ning muudest Panga ja Kliendi vahel sõlmitud

lepingutest tulenevad Panga nõuded. Sama üldtingimuste punktist 5.1. tulenevalt täidab hageja kostja

maksejuhised maksejuhise täitmiseks võtmise ajal kehtivates õigusaktides, Eesti Panga kehtestatud

normatiivides ja Panga poolt antud juhistes sätestatud tähtaegadel, välja arvatud, kui Lepingust tuleneb

teisti. Punktis 8.1 on selgitatud, et kui kontole on alusetult kantud summa, on kostja kohustatud

viivitamatult pärast valekande avastamist sellest hagejale teatama ja summa tagastama. Kuivõrd S R

andis hagejale teada, et tegemist oli valekandega ning kostja nõustus sellega, et tegemist on

valekandega (lubas raha tagasi kanda), on hageja käitunud vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud

lepingust lähtuvalt. Makseteenuse lepingu üldtingimuste punktis 4.10 on selgitatud, et kostja on

kohustatud tagama, et kontol oleks vajalikus valuutas piisavalt raha kõikide Lepingu ning teiste Panga

ja Kliendi vahel sõlmitud Kontoga seotud lepingute alusel tehtud Maksejuhiste täitmiseks. Kui kontol

ei ole piisavalt vahendeid, täidab hageja lepingust tuleneva kohustuse ning konto lähebki miinusesse.

Sellisel juhul tagab klient kontol olevad vahendid viivitusega ning ei saa oma kontot kasutada seni,

kuni võlgnevus ei ole tasutud.

19. Hageja 08.04.2024 seisukoha kohaselt ei ole käesoleval juhul maksevahend kadunud ega

varastatud, vaid kostja on ise tunnistanud, et on jaganud oma autentimisvahendeid. Seega on kostja

tahtlikult või raske hooletuse tõttu mitte kasutanud makseinstrumenti selle väljastamise ja kasutamise

tingimuste kohaselt, muu hulgas mitte teinud alates makseinstrumendi saamisest kõik vajaliku, et

hoida makseinstrument ja selle kasutamist võimaldavad abivahendid, sealhulgas isikustatud

turvaelemendid, kaitstuna (VÕS § 733.10. lõike 1 rikkumine). Korralduste vastu võtmisel lähtub LHV

muuhulgas üldtingimuste punktis 8.7 sätestatud korrast: „Klient on kohustatud tagama, et Kontol oleks

Pangale esitatava korralduse täitmiseks vajalikud vahendid. Kui Kontol ei ole korralduse täitmiseks

vajalikke vahendeid, on Pangal õigus jätta korraldus täitmata. Kui Pank siiski täidab Kliendi

korralduse, siis ei loeta sellist korralduse täitmist arvelduskrediidi või lühikese positsiooni andmiseks

Kliendile ega muuks sarnaseks tehinguks ning Klient on kohustatud viivitamatult kandma Kontole

vahendid, mis oleks Kontol pidanud Korralduse täitmiseks olema. Käesolevas menetluses ei ole ka

vaidlust selle üle, kas maksed on autoriseeritud või nõuetekohaselt täidetud.

KOSTJA VASTUVÄITED

20. Kostja esitas 21.03.2022 vastuse tema vastu esitatud hagile. Hageja esitas asjas tähtsust omavad

asjaolud ühekülgselt, jättes mainimata, et vaidlusalused tehingud kostja kontol leidsid aset pettuse

tagajärjel. Kostja ei vastuta võlgnevuse eest ning hageja esitas hagi vale kostja vastu. Hageja jättis oma

hagi tõendamata.

21. 16.07.2021 äratas K. Ki üles telefonikõne. Meeshääl tutvustas end Swedbanki turvateenistuse

töötajana ja ütles, et kostja pangakaardiga toimuvad kahtlased tehingud - pangakaardiga on üritatud

teha 300 euro eest tehinguid internetis. Helistaja rääkis vene keeles. Lisaks küsis helistaja, mis pangas

on kostjal olemas konto ja ütles, et tõenäoliselt olid kaardiandmed lekkinud LHV Pangast ja LHV

Pank võtab kostjaga peatselt ühendust. Mõne aja pärast helistas kostjale väidetav LHV Pank

turvateenistus. Helistaja oli naisterahvas, kes rääkis vene keeles ning tutvustas end Maria Ignatjevana.

Panga väidetav töötaja ütles, et kostja kontot on püütud kasutada pettuse toimepanemiseks ning

selleks, et kostja kontot turvaliseks teha, peab tegema kaheastmelist verifitseerimist. Helistaja küsis

kostja pangakaardi numbri (seejuures neli viimast numbrit olid helistajal teada), kolm numbrit kaardi

taga (CVC) ja kostja isikukoodi. Kostja ütles kõik andmed, kuna ei tekkinud kahtlust, et tegemist ei

olnud kõnega pangast. Kõne nn LHV Pangaga kestis kokku kolm tundi, sest helistaja ütles, et pank

teostab parajasti kaheastmelist verifitseerimist. Tutvudes hagiavaldusega, sai kostja teada, et selle sama

2-22-101210

sideseansi käigus said muudetud ka kontolimiidid.

22. Kõne ajal nägi kostja, et tema kontole laekusid kaks summat - S R kontolt xxx summas 8350 eurot

ja N Š kontolt xxx summas 1250 eurot. Kostja küsis helistajalt, mis ülekanded need on ja miks see raha

laekus kontole. Helistaja vastas, et tegemist ongi veaga, mida pank koostöös kostjaga üritab hetkel

kõrvaldada. Mõne aja järel ütles helistaja, et kostjale tulevad Smart-ID teated ja ta peab sisestama

Smart-ID pin-koodid, et pank saaks kinnitada kaheastmelist verifitseerimist ja tagastada raha S Ri ja N

Š kontodele. Pin-koodid tuli sisestada üsna mitu korda, sest teateid tuli järjest mitmeid kordi. Hiljem

sai kostjale selgeks, et teated tulid selle pärast, et oli vaja aktsepteerida kaarditehinguid, mida tehti

kostja teadmata kostja pangakaardi andmeid kasutades kauges Ukrainas. Kaarditehingute

broneeringuid konto seis tehingute ajal ei kajastanud.

23. Kostja kontoväljavõttelt nähtuvalt tehti viimane kaarditehing tema kontol 16.07.2021 kell

13:27:00. Umbes poole tunni pärast kirjeldatud tehinguid kella 14.00 paiku helistati K Kile LHV

pangast ja kostjal paluti tulla panga esindusse. Kostjale selgitati, et kostja kontol on toimunud

kahtlased tehingud ja kostja ilmselt langes pettuse ohvriks. Pangakontoris teenindas kostjat teller,

kellele kostja rääkis ära, mis temaga juhtus. Alles pangakontoris sai Kle selgeks, et helistajad ei olnud

Swedbanki ega LHV panga töötajad ja juhtunu oli suur pettus. LHV panga teller küsis, kas kostja

tunneb tema kontole ülekandeid teinud S Ri ja Natalja Št. Kostja vastas eitavalt. Siis küsis teller kostja

käest, kas ta on nõus raha tagastamisega oma kontolt S Rile, millele kostja vastas jaatavalt.

Pangatöötaja kinnitas kostjale, et LHV Pank peatab kaarditehingud ja teeb kõik endast oleneva, et raha

tagasi saada. K K esitas kirjeldatud asjaolude kohta avalduse Politsei- ja Piirivalveametile

kriminaalmenetluse alustamiseks. Eeltoodud faktide kohta on alustatud kriminaalmenetlus,

kriminaalasja numbriga xxx. Kriminaalasi on Ida Prefektuuri menetluses.

24. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kahtlust asjaolus, et kostja langes väga professionaalselt korraldatud

pettuse ohvriks. K Kil ei olnud vähimatki kahtlust selles, et ta suhtles LHV Panga töötajaga. LHV

Pangas toimub klienditeenindus ka telefoni teel. Kostja on seisukohal, et antud juhul on tegu LHV

Panga identiteedi vargusega ja sellega manipuleerimisega ning pettuse toimepanijad ründasid siin

LHV Panga huve. On ilmne, et rünnati nii hagejat kui ka kostjat, kuid hageja pidas õigeks jätta kogu

vastutuse ja raskuse kostja kanda, millega nõustuda ei saa. Hageja asjaajamine käesoleva situatsiooni

lahendamisel on olnud puudulik ja ühekülgne. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt oli kostja tüüpiline

kontojääk vahemikus 40 eurost kuni 300 euroni. Kostja kontol ei ole kunagi olnud summasid, millega

oleks saanud vaidlusaluste tehingutega ligilähedaseski mahus tehinguid teha. Kui kostja kontole poleks

S R ja N Š kontodelt suured summad laekunud, poleks ka pettus võimalik. K K ei andnud oma

nõusolekut tehinguteks, mille alusel S R ja N Š kontodelt kanti raha tema kontole. Kuidas ja mis

alusel, kas pettuse teel või mitte, sattusid need summad tema kontole, ei ole kostjale teada ja nende

asjaolude eest kostja vastutust ei kanna. Samas on kostja veendunult seisukohal, et enne mistahes

tehingute tegemist, sh raha Rile tagastamist vajasid kõik need asjaolud kompleksset uurimist, sh kas ja

milline roll on nimetatud isikutel nendes tehingutes.

25. LHV Panga ja tema kliendi vastu pettuse toimepanemise fakt sai pangale teatavaks koheselt peale

tehingute tegemist. Pangal kui krediidiasutusel lasuvad laialdased kohustused tehingute jälgimisel,

monitoorimisel ja skriinimisel rahapesu ka terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete raames.

Vastavalt Finantsinspektsiooni soovituslikule juhendile „Krediidi- ja finantseerimisasutuste

organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“

pangal peavad olema süsteemid, mis võimaldavad tehingute skriinimist ja monitoorimist. Juhendi

punkt 4.4.2.11. sätestab, et keerukate, suure väärtusega ja ebatavaliste tehingute ja tehingumustrite,

millel ei ole mõistlikku või nähtavat majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetse

ärispetsiifika jaoks iseloomulik, jälgimine moodustab olulise osa kohustatud isikute rakendatavatest

hoolsusmeetmete kompleksist ning võimaldab klientide majandustegevuses tuvastada asjaolusid, mis

võivad viidata rahapesule või terrorismi rahastamisele. Juhendi punkti 4.4.2.12. kohaselt tehingute

2-22-101210

reaalajas jälgimise kohaselt jälgivad klienditeenindajad ja muud pangatöötajad täitmisel kliendi

käitumist ja tehinguid, eesmärgiga tuvastada (i) kahtlaseid ja ebaharilikke tehinguid ning

tehingumustreid, (ii) etteantud piirmäärasid ületavaid tehinguid või (iii) riikliku taustaga isikuid ja

rahvusvahelisi sanktsiooniga seotud asjaolusid.

26. Kostja on seisukohal, et hageja tegutsemine ei ole kooskõlas viidatud normidega. Siinkohal

rõhutab hageja eriti asjaolu, et 11 kaardimakset olid tehtud ühes ja samas summas 603,34 eurot ning

ühest ja samast kohast (makseterminalist) ning pangale laekus mõneminutilise vahega 11 identset

maksenõuet. Kokku oli alates 12.54 kuni 13.25, so 31 minuti jooksul tehtud 15 tehingut ning tehingud

olid tehtud väljaspool Eesti Vabariiki. K Ki tavapärane konto xxx jääk oli alates mõnekümnest eurot

kuni mõnesaja euroni. 16.07 toimus kontol tavatu aktiivsus, kus päeva jooksul tehti kontol tehinguid ca

10 000 euro piires. Küsimusele, miks ei olnud alarmeeritud LHV Panga kontrollsüsteemid, kui kontole

tekkis tüüpilist kontojääki kümnetes kordades ületav rahasumma ja seejärel hakkasid panka laekuma

mõneminutilise vahega analoogsed maksenõuded välisriigist, kostja kohtueelses menetluses hagejalt

vastust ei saanud.

27. Hagiavaldusest ei selgu, mida tegi LHV Pank selleks, et peatada või vaidlustada 16.07.

kaarditehingud. Seejuures kostja ei saa põhimõtteliselt aru hagiavalduse väitest, et kostjale üllatuseks

rahuldati hageja taotlus EU EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26

UKR. Kostja arvamusel ei saa tehingute tühistamise taotluse rahuldamine olla üllatus, vaid tehingute

(panga vaates maksenõuete) vaidlustamiseks oli kindel alus, kuna ilmne on see, et Ukrainas

kaarditehinguid ei algatanud kostja, tegemist ei ole reaalsete tehingutega ja tehingud ei eeldanud

mingit vastusooritust. Kaarditehingute järgsed maksenõuded tulid kahest allikast –

EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV summas 6668,51 eurot ja

BULVARNO KUDRYAVSK\KYIV\01001 UKRUKR summas 3010,27 eurot. Hagis on väidetud, et

taotlus rahuldati EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV tehingute osas ja

sellega pidanuksid vastavad nõuded lõppema. Samas nähtub hagist, et haginõue puudutab jätkuvalt

nelja tehingut EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV ja tehingut summas

807,49 eurot EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV. LHV Panga hagi on

vastuoluline ja nõude kujunemine ebaselge.

28. Kostja hinnangul ei käitunud LHV Pank temaga hea usu põhimõtte kohaselt, ehk ausalt ja

läbipaistvalt. Kui kostja tuli 16.07.2021 pärastlõunal LHV Panga palvel pangakontorisse ja temale

tehti ettepanek nõustuda raha tagastamisega S R kontole summas 8350 eurot, olid vaidlusalused

kaarditehingud tehtud ja kaarditehingute summa kostja kontol broneeritud. Kuna praktiliselt kogu

kontojääk oli kontol toimunud kaarditehingute tõttu kostja kontol broneeritud, puudus kostjal kontol

raha, mida oleks võimalik käsutada, sh ülekande tegemiseks S Ri kontole summas 8350 eurot. Kuidas

sai ülekande tegemine võimalikuks situatsioonis, kus vaba raha kontol selleks puudus, kostjale ei

selgitatud ja see jääb kostjale arusaamatuks.

29. Kostja 08.04.2024 seisukoha kohaselt põhjendab hageja enda seisukohta ülekande summas 8350

eurot osas LHV Pank üldtingimuste punktiga 8.7. LHV Panga üldtingimuste punkti 8.7. kohaselt on

Klient kohustatud tagama, et kontol oleks pangale esitatava korralduse täitmiseks vajalikud vahendid.

Kui kontol vajalikud vahendid puuduvad, on pangal õigus jätta korraldus täitmata. Ka võimaldavad

üldtingimused täita kliendi korraldus nii, et vabad vahendid kontol puuduvad ning sellisel juhul

kliendil tekib kohustus kanda kontole viivitamatult vahendid, mis pidid kontol olema korralduse

täitmiseks. Kostja leiab, et antud põhjendus ei ole piisav nimetatud maksekorralduse õigustamiseks.

Asjas ei ole vaidluse all küsimus, et kostja kontol puudusid korralduse summas 8350 eurot täitmiseks

vabad vahendid, kuna vahendid olid juba broneeritud samal päeval toimunud kaarditehingute tõttu. K

Kile ei selgitatud, et ülekande tegemisel tekib pangal selles summas nõue tema vastu ning ei selgitatud

ka seda, mis tähtaja jooksul tuleb temal antud kohustus täita. Samuti puudus kostjal ka võimalus nende

vahendite tagamiseks taoliste vahendite puudumise tõttu.

2-22-101210

30. Enda vastuses hagile tõi kostja esile kogu 16.07.2021 aset leidnud sündmuse kronoloogia, millest

on üheselt järeldatav, et vaidlusaluse maksekorralduse summas 8350 eurot tegemisel pangakontoris

pidi pank olema teadlik asjaolust, et nii pank kui ka kostja langesid pettuse ohvriks. Kostja jääb enda

vastuses toodud seisukoha juurde, et LHV Pank ei käitunud temaga hea usu põhimõtte kohaselt ehk

ausalt ja läbipaistvalt, jättes selgitamata asjaolu, et makse summas 8350 eurot muutub tema

kohustuseks. Seejuures tegutses pank vastuolus omaenda tingimustega. Nimelt sätestab LHV Panga

üldtingimuste punkt 10.1.3.4., et Pangal on õigus Konto või teenus blokeerida, kui Pank kahtlustab, et

Kliendi Kontol olev vara on saadud kuriteo tulemusena või kui Pangale saavad teatavaks asjaolud,

millest tulenevalt tekib vajadus selgitada Kliendi raha või raha seaduslikku päritolu. Punkt 10.1.3.8

blokeerimine on Panga hinnangul vajalik Panga, Kliendi või kolmanda isiku Kahju ära hoidmiseks.

Antud juhul just selline olukord, ehk konto blokeerimise vajadus kujuneski.

31. Kostja tõi 17.05.2024 menetlusdokumendis esile, et kostja ei vaidlusta haginõuet kaardi tellimise

tasu summas 5 eurot nõudes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

32. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb

rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2

sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite,

millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib

kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama,

miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

33. Vaidlustamata asjaoludel ja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid 2. veebruaril 2018 hageja ja

lepingu sõlmimise ajal alaealise kostja esindaja D S kliendilepingu kostjale arveldusarve avamiseks

(dtl 25-28). Kostja esitas täisealiseks saades 1. juulil 2020 avalduse, et tema isa kontaktid kustutaks

tema kontolt ning asendataks tema omadega (dtl 29). Vaidlustamata asjaoludel alates 1. juulist 2020

kuni 16. juulini 2021 olid kostja kontole seatud limiidid 1000 eurot päevas ning 3000 eurot kuus. 16.

juulil 2021 muutusid kostja ülekande limiidid 10 000 euroni päevas ning 11 000 euroni kuus. Limiidid

olid kinnitatud internetipangas kostja digiallkirjaga. Kaardimaksete limiidid olid kostjal vahemikus 14.

märtsist 2021 kuni 15. juulini 2021 päevas 300 eurot ning 1000 eurot kuus. Alates 16. juulist 2021

muutusid limiidid nii, et päevalimiidiks lisati 10 000 eurot ning kuulimiidiks 19 900 eurot. Vahemikus

14. märtsist 2021 kuni 15. novembrini 2021 olid kostjal määratud ostud internetis limiidid 200 eurot

päevas ning 1000 eurot kuus, kuid alates 16. juulist 2021 tõsteti limiidid kõrgemaks ning uued limiidid

olid 10 000 eurot päevas ning 24 300 eurot kuus. Limiidid olid kinnitatud internetipangas või

mobiilirakenduses kostja digiallkirjaga.

34. Kohus loeb tuvastatuks, et 16. juulil 2021 sooritas S R kontolt xxx kostja kontole makse 8 350

eurot, mille selgitusse oli märgitud „Oplata xxx“ (dtl 64). Lisaks kandis N Š samal kuupäeval kostja

kontole 1250 eurot selgitusega „Mobile payment“ (dtl 64). Vaidlustamata asjaoludel teostati seejärel

kostja kontolt makseid kokku 9479,63 euro ulatuses. Maksed läksid kostjal broneeringusse ning peale

maksete tegemist kutsus S R oma varasemalt tehtud makse (8 350 eurot) tagasi (dtl 64). Kostja võttis

omaks hageja väite, et kostja oli nõus raha tagastamisega oma kontolt S Rile. Vaidlustamata asjaoludel

2-22-101210

läks kostja konto 9479,63 euro ulatuses miinusesse. Hageja nõudis 24.08.2021 kostjalt 9507,83 euro

tasumist (dtl 68). Hagi kohaselt toimus kostja kontole mõningaid laekumisi, mistõttu esitas kostja uue

maksenõude 15. septembril 2021, milles nõudis 9479,63 euro tasumist (dtl 69).

35. Hagiavalduse kohaselt vaidlustas kostja tema kontol toimunud tehingud ning 21. oktoobril 2021

rahuldati hageja taotlus EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26

UKR kaarditehingute tühistamiseks. Kohtule nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et 21.10.2021

laekus kostja kontole 6 464,36 eurot (dtl 65). Hageja nõudis 23. novembril 2021 kostjalt 3015,27 euro

tasumist (dtl 79). Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 2 980,27 eurot tasumist järgmiste

tehingute eest: 1) (..1075) 2021-07-16 12:54 C-PEY \6 BULVARNO KUD- 2 980,27 eurot 807,49

eurot RYAVSK\KYIV \01001 UKRUKR (26,770.00 UAH, conversion fee 8.32 EUR, rate

0.03109338) summas 807,49 eurot ; 2) (..1075) 2021-07-16 13:12 EU_MA_PAY024\2-G LESYA

KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR summas 362,76 eurot; 3) (..1075) 2021-07-16 13:14

EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR summas 603,34

eurot; 4) (..1075) 2021-07-16 13:24 EU_MA_PAY024\2-G LESYA KURBASA PR-T KYIV\KYIV\

01001 26 UKR summas 603,34 eurot; 5) (..1075) 2021-07-16 13:25 EU_MA_PAY024\2-G LESYA

KURBASA PR-T KYIV\KYIV\01001 26 UKR summas 603,34 eurot. Kuivõrd eelnimetatud tehingud

kogusummas 2 980,27 eurot toimusid mitte hageja, vaid kostja kontole laekunud N Š ja S Ri poolt

tehtud rahaliste vahendite arvelt, siis puudub hagejal alus nõuda kostjalt eelnimetatud tehingute alusel

raha tagastamist. Hageja põhjenduste järgi nähtub kohtule, et hageja nõue puudutab eeskätt S Rile

tehtud tagasimakset, mille tõttu kostja konto miinusesse läks ning mille saldo taastamist hageja kostjalt

sisuliselt nõuab. Seejuures on hageja nõue vastuoluline. Kui hageja tegi tagasimakse üksnes S Rile

summas 8 350 eurot, siis on vastuoluline hageja väide, et kostja arvelduskonto läks miinusesse

summas 9479,63 eurot. Kui hageja pole N Šle tagasimakset summas 1250 eurot teostanud, siis peaks

kostja konto saldo miinus olema sellevõrra väiksem.

36. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 980,27 euro tasumist

olukorras, kus kostja pangakonto läks eelnimetatud summa ulatuses miinusesse. Hageja tõi esile, et

poolte vahel on sõlmitud kliendileping kostjale arveldusarve avamiseks (dtl 25-29) ning lepingu

lahutamatuks osaks on AS-i LHV Pank kehtestatud makseteenuse lepingu tingimused (dtl 122-125),

üldtingimused (sh kliendiandmete töötlemise põhimõtted) (dtl 126-133) ja hinnakiri. Kohtu hinnangul

vastab poolte vahel sõlmitud leping makseteenuse lepingu tingimustele. VÕS § 709 lg 1 järgi

makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav

käsundisaaja (makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (maksja) korraldusel

makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga

maksma selle eest tasu. Makseteenuse pakkujale on seaduses sätestatud ammendavad alused, mil ta

võib kliendi kontot debiteerida: kliendi juhise alusel, kolmanda isiku nõudmisel makseteenuse lepingus

ettenähtud tingimustel või muul seaduses sätestatud juhul (VÕS § 713 lg 3). VÕS § 7241 lg 1 järgi

maksetehing on maksjale siduv, kui ta on selle täitmiseks andnud nõusoleku (autoriseerimine).

Nõusoleku võib anda enne tehingu tegemist või poolte kokkuleppel ka tagantjärele heakskiiduna. VÕS

7334 lg 1 järgi, kui on vaieldav, kas maksetehing on autoriseeritud või nõuetekohaselt täidetud, peab

makseteenuse pakkuja tõendama, et maksetehing on autenditud, korrektselt dokumenteeritud, kontodel

kajastatud ja tehingu tegemist ei ole mõjutanud ükski puudus.

37. Kohus selgitas hagejale 18.03.2024 määruses tõendamiskoormist. Kuigi kostja võttis omaks, et oli

nõus raha tagastamisega S Rile, tõi kostja esile, et tema kontol puudus raha, mida oleks võimalik

käsutada ülekande tegemiseks S Ri kontole summas 8 350 eurot. Kostja hinnangul on arusaamatu,

kuidas sai ülekande tegemine võimalikuks situatsioonis, kus vaba kontoraha selleks puudus. Kohus

selgitas hagejale, et hagejal tuleb täpsustada ja tõendada alus (sh faktilised asjaolud), mis võimaldas

kostja kontot debiteerida viisil, et konto jääk (saldo) muutus negatiivseks. Kohus juhtis hageja

tähelepanu asjaolule, et pärast seda, kui maksja on makseteenuse pakkujat makseinstrumendi

kaotusest, vargusest, väärkasutamisest teavitanud, läheb vastutus üle makseteenuse pakkujale (VÕS §

2-22-101210

7338 lg 3). Seejuures ei täpsusta eelnimetatud säte, et makseinstrumendi väärkasutamine peab olema

kohtuotsusega tuvastatud. Vastutuse üleminekuks makseteenuse pakkujale piisab maksja poolsest

teavitamisest.

38. Kostja väite kohaselt kella 14.00 paiku helistati K Kile LHV pangast ja kostjal paluti tulla panga

esindusse. Kostjale selgitati, et kostja kontol on toimunud kahtlased tehingud ja kostja ilmselt langes

pettuse ohvriks. Pangakontoris teenindas kostjat teller, kellele kostja rääkis ära, mis temaga juhtus.

Alles pangakontoris sai Kle selgeks, et helistajad ei onud Swedbanki ega LHV panga töötajad ja

juhtunu oli suur pettus. LHV panga teller küsis, kas kostja tunneb tema kontole ülekandeid teinud S Ri

ja Natalja Št. Kostja vastas eitavalt. Siis küsis teller kostja käest, kas ta on nõus raha tagastamisega

oma kontolt S Rile, millele kostja vastas jaatavalt. Hageja ei ole eelnimetatud kostja väidetele

vastuväiteid esitanud. Seega oli kostja teavitamiskohustuse täitnud ning raha tagastamine S Rile

toimus pärast hageja teavitamist kostja makseinstrumendi väärkasutamisest.

39. Hageja makseteenuse lepingu tingimuste p 3.6 järgi pank debiteerib kontot: kliendi maksejuhise

alusel (p 3.6.1); kliendi ja panga vahel sõlmitud muu lepingu alusel (p 3.6.2); muul lepingus,

üldtingimustes või õigusaktides sätestatud juhul (3.6.3) (dtl 122). Makseteenuse lepingu tingimuste p

3.7 kohaselt kui pank ja klient ei ole kokku leppinud teisiti, on kliendil õigus maksetehinguid teha

kontol oleva raha ulatuses (dtl 122). Makseteenuse lepingu tingimuste p 4.11 järgi kui kontol ei ole

vajalikus valuutas piisavalt raha maksejuhise täitmiseks ja teenustasu tasumiseks ning kliendiga ei ole

kokku lepitud teisiti, on pangal õigus jätta maksejuhis täitmata (dtl 122). Hageja üldtingimuste p 8.4

järgi pank võtab täitmiseks üksnes sellise kliendi korralduse, mis on tehtud kooskõlas kliendi ja panga

vahel kokkulepituga, vormistatud asjakohaste Eesti Panga normatiivide ja panga poolt antud juhiste ja

väljatöötatud vormide kohaselt, ei sisalda ebatäpseid, puudulikke ega ebaõigeid andmeid ning millest

nähtub selgelt kliendi tahe (dtl 129).

40. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostja tahet kostja konto debiteerimiseks viisil, et konto

jääk (saldo) muutub negatiivseks. Kohtule ei nähtu, et poolte vahel oleks täiendavalt sõlmitud

krediidileping vmt teenus/kokkulepe, mis võimaldas kostja kontot sellisel viisil debiteerida.

Vaidlustamata asjaoludel oli kostja nõus tagastama S Rile viimase poolt kostja kontole kantud

rahalised vahendid. Eelnev ei võimalda aga tuvastada kostja nõusolekut, mille järgi kostjal vajalike

rahaliste vahendite puudumise tõttu tagastab kostja asemel S Rile raha hageja ning kostja jääb

eelnimetatud ulatuses vastutama hageja ees isiklikult oma varaga. Kuivõrd kostja arvelduskontol vaba

raha puudus, siis pidi hageja sellise tagasimakse teostamiseks sõlmima kostjaga vastava

lepingu/kokkuleppe S Ri poolt taotletud tagasimakse teostamiseks, sh leppima kokku vastava

kokkuleppe tingimused ja nende olemasolu kohtumenetluses tõendama. Hageja ei ole kohtule

vastavaid tõendeid esitanud. VÕS § 713 lg 3, VÕS § 7241 lg 1, VÕS 7334 lg 1 ja hageja enda

tüüptingimused (hageja makseteenuse lepingu tingimuste p 3.6, 3.7, 4.11, hageja üldtingimuste p 8.4)

kogumis sellekohase maksja selge tahte olemasolu ette näevad ning selle tõendamine on hageja

kohustus.

41. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja vastu esitatud nõude rahuldamist võimaldab makseteenuse

lepingu üldtingimuste punkt 10.3, mille järgi on hagejal õigus kontolt debiteerida kostja poolt

tasumisele kuuluvad teenustasud ja muud summad, sealhulgas Lepingust, Kliendi ja Panga vahelistest

krediidi- ja väärtpaberitehingute lepingutest ning muudest Panga ja Kliendi vahel sõlmitud lepingutest

tulenevad Panga nõuded. Kohtule nähtub, et p 10.3 asub makseteenuse lepingu tingimuste 10.

alapeatükis pealkirjaga „Teenustasud“ (dtl 124). Käesoleval juhul ei nõua hageja kostjalt teenustasu

maksmist, mistõttu pole eelnimetatud lepingu punkt asjakohane ning seda ei saa laiendada hagis

kirjeldatud asjaoludel esitatud nõudele. Hageja viitas ka üldtingimuste punktile 5.1, mille järgi täidab

hageja kostja maksejuhised maksejuhise täitmiseks võtmise ajal kehtivates õigusaktides, Eesti Panga

kehtestatud normatiivides ja Panga poolt antud juhistes sätestatud tähtaegadel, välja arvatud, kui

Lepingust tuleneb teisti (dtl 123). Nagu kohus eelnevalt leidis, siis hageja ei ole nõude aluseks vajaliku

2-22-101210

juhise andmist (kostja konto miinusesse lubamist ja hageja ees kohustuse võtmises) kostja poolt

tõendanud.

42. Hageja viitas punktile 8.1, mille järgi kui kontole on alusetult kantud summa, on klient kohustatud

viivitamatult pärast valekande avastamist sellest hagejale teatama ja summa tagastama. Eelnimetatud

lepingu punkt asub alapeatükis „Ekslikult tehtud kanded“ (dtl 124). Kohtu hinnangul reguleerib

eelmainitud lepingu punkt olukorda, kus kliendi kontol on ekslikult kantud rahalised vahendid olemas.

Käesoleval juhul selliseid vahendeid kostja kontol ei olnud, vaid hageja tegi tagasimakse enda

vahendite arvelt pärast kostja-poolse makseinstrumendi väärkasutamise teate kättesaamist. Selliseks

makseks kostja-poolset juhist/kokkulepet pole hageja tõendanud.

43. Hageja tugines makseteenuse lepingu üldtingimuste punktile 4.10, mille kohaselt klient on

kohustatud tagama, et kontol oleks vajalikus valuutas piisavalt raha kõikide lepingu ning teiste panga

ja kliendi vahel sõlmitud kontoga seotud lepingute alusel tehtud maksejuhiste täitmiseks (dtl 123).

Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, millise kostjaga sõlmitud lepingulise kohustuse täitmiseks

hageja S Ri poolt taotletud tagasimakse enda vahendite arvelt teostas. Makseteenuse lepingu

üldtingimuste punkt 4.11 täpsustab, et kui kontol ei ole vajalikus valuutas piisavalt raha maksejuhise

täitmiseks ja teenustasu tasumiseks ning kliendiga ei ole kokku lepitud teisiti, on pangal õigus jätta

maksejuhis täitmata. Hageja ei ole tõendanud kostja tahet vaidlusaluse tagasimakse hagis kirjeldatud

viisil tegemiseks ning pole esitanud pooltevahelist kokkulepet kostja pangakonto miinusesse

lubamiseks (dtl 123).

44. Hageja on viidanud ka üldtingimuste punktile 8.7, mille järgi klient on kohustatud tagama, et

kontol oleks pangale esitatava korralduse täitmiseks vajalikud vahendid. Kui kontol ei ole korralduse

täitmiseks vajalikke vahendeid, on pangal õigus jätta korraldus täitmata. Kui pank siiski täidab kliendi

korralduse, siis ei loeta sellist korralduse täitmist arvelduskrediidi või lühikese positsiooni andmiseks

kliendile ega muuks sarnaseks tehinguks ning klient on kohustatud viivitamatult kandma kontole

vahendid, mis oleks kontol pidanud korralduse täitmiseks olema (dtl 129). Nagu kohus eelnevalt leidis,

siis hageja pole sellekohase korralduse esitamist (hageja enda vahenditest S Rile raha tagastamine ja

kostja pangakonto selles ulatuses miinusesse lubamine) tõendanud.

45. Kohus nõustub kostjaga, et kujunenud olukorras pidanuks hageja rakendama üldtingimuste punkti

10.1.3.4, mille kohaselt pangal on õigus konto või teenus blokeerida, kui pank kahtlustab, et kliendi

kontol olev vara on saadud kuriteo tulemusena või kui pangale saavad teatavaks asjaolud, millest

tulenevalt tekib vajadus selgitada kliendi raha või raha seaduslikku päritolu. Samuti punkti 10.1.3.8,

mille kohaselt blokeerimine on panga hinnangul vajalik panga, kliendi või kolmanda isiku kahju ära

hoidmiseks (dtl 130). Hagiavalduse kohaselt tuli Politsei- ja Piirivalveameti juhisel N Š osas makse

külmutada. Kohtu hinnangul oli hageja-poolne tagasimakse S Rile ennatlik, eriti olukorras, kus kostja

oli hagejale makseinstrumendi väärkasutamisest teavitanud (mille osas hageja vastuväiteid ei esitanud)

ning vastavalt VÕS § 7338 lg-le 3 läks vastutus üle makseteenuse pakkujast hagejale, kes olukorda

kontrollis ja kellele olid kostja pangakontol toimunud maksetehingud nähtavad, sh olemasolevad

broneeringud ja vabade vahendite puudumine kontol.

46. Eelpool toodud põhjendusi arvestades jääb hageja põhinõue summas 2980,27 eurot rahuldamata.

Põhinõude põhjendamatuse tõttu on alusetu ka hageja põhinõudega seotud viivisenõue.

47. Kostja tõi 17.05.2024 menetlusdokumendis esile, et ei vaidlusta haginõuet kaardi tellimise tasu

osas summas 5 eurot. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kaardi tellimise tasu summas 5 eurot. Muus osas jääb hagi rahuldamata.

48. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks

lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi osalise rahuldamise osas. Muuhulgas ei

2-22-101210

hinda kohus poolte väiteid seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetega, kuivõrd

kostja enda väitel langes kostja kelmuse ohvriks ning hageja ei tugine asjaolule, et kostja oleks

rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud, samuti ei ole kohtule rahapesu ja/või terrorismi

rahastamisega seotud nõudeid esitatud. Samuti ei hinda kohus seda, kas kostja oli oma

autentimisvahendite jagamisel raskelt hooletu. Hageja esitas kostja vastu makseteenuse lepingu

täitmise nõude, mille puhul pole isiku süü oluline. Kahju hüvitamise nõuet hageja kostja vastu ei

esitanud ega toonud kohtu ette kahju hüvitamise nõude üldised eeldused (kohus on hageja nõude

täpsustamist palunud 18.03.2024 määruses).

49. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu

0,16% ulatuses, st rahuldatud osa moodustab vähem kui 1% kogunõudest kostja vastu, siis jätab kohus

menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

50. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks

menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja on 05.06.2024

menetluskulude nimekirja kohaselt taotlenud menetluskuluna välja mõista hagejalt õigusabikulu 1620

eurot. Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabi 13 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnitasuga

120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

51. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS

§ 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames

eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Arvestades

käesoleva vaidluse keerukust, peab kohus mõistlikuks rakendada kostja lepingulise esindaja

tunnitasumäära 120 eurot. Samas on kohus arvamusel, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalik ajakulu käesolevas menetluses ei ületa 8 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et antud juhul on

põhjendatud ajakulu hagile vastuse koostamisele (sh hagiavalduse analüüs ja positsiooni kujundamine)

5 tunni ulatuses. Kostja vastus hagile sisaldab valdavas osas faktiliste asjaolude kirjeldamist ning

selleks tegevuseks ei saa kvalifitseeritud juristil kuluda rohkem kui 5 tundi. Arvestades eeltoodut,

vähendab kohus kostja lepingulise esindaja poolt näidatud õigusteenuse osutamise ajakulu 5 võrra.

Kohus loeb kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 1020 eurot (kohtu poolt

mõistlikuks peetud õigusabi tunnitasu 120 eurot/h x kohtu poolt vajalikuks peetud õigusabi ajakulu 8,5

tundi).

52. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja

menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

2-22-101210

Kohtunik