3-24-395/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Villem

Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-395

Haldusasi

X kaebus suuruluki jahiloa väljastamisest keeldumise

peale, sh Keskkonnaameti 8. jaanuari 2024. a korralduse

nr 1-3/24/6 osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Ants Kuningas

Vastustajad – Keskkonnaamet, esindaja SL;

MTÜ Mõntu Jahimeeste Selts, esindaja v.adv Arsi

Pavelts

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-

395 resolutsiooni punkt 1 ning saata kaebus Keskkonnaameti 8. jaanuari 2024. a

korralduse nr 1-3/24/6 õigusvastasuse tuvastamiseks halduskohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) andis 08.01.2024 korraldusega nr 1-3/24/6 MTÜ-le Mõntu

Jahimeeste Selts kui külgneva jahipiirkonna (Kaavi jahipiirkond) kasutajale loa suurulukite (sh

metskitse, metssea ja punahirve) arvukuse reguleerimiseks kasutamiseks välja andmata Torgu

jahipiirkonnas, lähtudes Saaremaa jahindusnõukogus kokku lepitud või KeA poolt määratud

suurulukite küttimismahtudest. Korralduse p 1.3 järgi tuleb Torgu jahipiirkonnas jahti pidavatel

jahimeestel jahipidamise korraldamine ja sellega seonduv infovahetus omavahel kokku leppida.

Korralduse p-st 1.5 tulenevalt võib selle alusel suurulukeid küttida korralduse jõustumisest kuni

kuupäevani, millest alates hakkab kehtima uus Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse luba.

3-24-395

2(4)

2. X esitas JAHIS infosüsteemi kaudu 08.01.2024 taotluse suuruluki jahiloa saamiseks

Torgu jahipiirkonnas metssea küttimiseks perioodil 09.01.2024–29.02.2024. MTÜ Mõntu

Jahimeeste Selts juhatuse liige vastas 10.01.2024 kirjaga, et load metssea küttimiseks Torgu

jahipiirkonnas on juba välja antud ning X taotlust nende hulgas ei olnud. X esitas KeA-le

10.01.2024 taotluse väärteomenetluse algatamiseks MTÜ Mõntu Jahimeeste Selts ja selle

juhatuse liikme suhtes. KeA jättis 16.01.2024 teatega nr 13-17/24/570-2 väärteomenetluse

algatamata. X esitas KeA 16.01.2024 teate peale kaebuse, mille KeA jättis 01.02.2024

määrusega nr 13-17/24/570-4 rahuldamata. X esitas JAHIS infosüsteemi kaudu 26.01.2024 uue

taotluse jahiloa saamiseks Torgu jahipiirkonnas metssea küttimiseks perioodil 31.01.2024–

31.03.2024.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 09.02.2024 kaebuse tuvastada suuruluki jahiloa

kaebajale väljastamata jätmise õigusvastasus, kohustada KeA-d vaatama kaebaja poolt esitatud

suuruluki jahiloa taotlused läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning ilma kaebajat

diskrimineerimata, samuti tühistada KeA 08.01.2024 korraldus nr 1-3/24/6 osas, millega anti

MTÜ-le Mõntu Jahimeeste Selts otsustuskorras luba suuruluki küttimislubade väljastamiseks

Torgu jahipiirkonnas ja millega volitati jahipiirkonnas jahti pidavaid jahimehi omavahel kokku

leppima jahipidamise korraldamises Torgu jahipiirkonnas.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel osas, milles taotletakse KeA 08.01.2024 korralduse nr 1-3/24/6 tühistamist osas, millega

on otsustuskorras antud MTÜ-le Mõntu Jahimeeste Selts luba suuruluki küttimislubade

väljastamiseks Torgu jahipiirkonnas ja millega volitati jahipiirkonnas jahti pidavaid jahimehi

omavahel kokku leppima jahipidamise korraldamises Torgu jahipiirkonnas (resolutsiooni p 1).

Muus osas jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse täpsustamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. X palub 07.04.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja

saata tühistamisnõue halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. KeA ei saanud ulukite

arvukuse reguleerimiseks loa andmise raames anda kellelegi volitust otsustada jahilubade

väljastamise ega jahipidamise korraldamise üle.

6. Keskkonnaamet palub 20.05.2024 seisukohas lõpetada haldusasja menetlus 08.01.2024

korralduse nr 1-3/24/6 tühistamise nõudes või alternatiivselt jätta määruskaebus rahuldamata.

Keskkonnaameti 29.04.2024 korraldusega nr DM-127383-10 on Sõrve Sääre Jahiseltsile antud

Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtivusega 29.04.2024 kuni 29.04.2034. Sellega on

08.01.2024 korraldus kehtetu alates 29.04.2024 ja selle mõju ammendunud. Praeguse vaidluse

asjaoludel on tühistamiskaebus muutunud ainetuks ja nn jätkutuvastuskaebuse menetlemine ei

ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-

605, p 12). Seega tuleks menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Alternatiivselt tuleb

määruskaebus jätta rahuldamata, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus KeA 08.01.2024

korralduse vaidlustamiseks.

7. X palub 11.06.2024 seisukohas haldusasja menetlust KeA 08.01.2024 korralduse osalise

tühistamise nõude osas mitte lõpetada. Asjaolu, et KeA on väljastanud uue korralduse, ei mõjuta

kaebaja õiguste riivet varasema korraldusega. KeA 08.01.2024 korralduse tühistamine on

jätkuvalt oluline ka seetõttu, sest sellest tulenevalt jäeti kaebajale suuruluki jahiluba alusetult ja

õigusvastaselt väljastamata. Arvestades, et kaebaja on asendanud jahiloa väljastamiseks

kohustamise nõude kahju hüvitamise nõudega, siis on kaebaja õiguseid rikkuva korralduse

tühistamine jätkuvalt põhjendatud.

3-24-395

3(4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuses on vaidlustatud halduskohtu 28.03.2024 määruse resolutsiooni p-i 1,

millega on tagastatud kaebus KeA 08.01.2024 korralduse nr 1-3/24/6 osaliseks tühistamiseks.

Vaidlustatud korralduse p-st 1.5 tulenevalt on korralduse kehtivus KeA 29.04.2024 korralduse

nr DM-127383-10 andmisega lõppenud. Tallinna Halduskohus võttis 05.06.2024 määrusega

kaebuse menetlusse nõuetes tuvastada suuruluki jahiloa väljastamata jätmise õigusvastasus ja

kohustada vaatama kaebaja esitatud suuruluki jahiloa taotlused uuesti läbi ning tunnistas asjas

vastustajaks MTÜ Mõntu Jahimeeste Selts. X on 11.06.2024 täiendavas seisukohas palunud

asendada kohustamisnõue hüvitamisnõudega ning mõista KeA-lt ja MTÜ-lt Mõntu Jahimeeste

Selts tema kasuks solidaarselt välja hüvitis 288 eurot. Halduskohus ei ole kaebuse muutmise

taotlust veel lahendanud.

9. Kehtivusaja möödumise tõttu kehtetuks muutunud haldusakti tühistamiseks esitatud

kaebust on kohtul põhjust menetleda juhul, kui sellel säilib mõju ja praktiline tähendus ka pärast

kehtivusaja möödumist ning haldusorganil, kohtul või kolmandatel isikutel on võimalik

tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Kohtul pole alust lahendada kohtumenetluse ajal

kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõuet üksnes juhul, kui kohus veendub, et kehtetu

haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Olukorras, kus kehtivuse

kaotanud haldusakti ületühistamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kaebaja ei ole

taotlenud HKMS § 152 lg 2 alusel menetluse jätkamist haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks

või kui õigusvastasuse tuvastamisele üleminek ei oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik, tuleb

lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 ning haldusasja menetlus lõpetada (nt

Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 11–12; 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 34).

Haldusasja menetluse lõpetamist ei takista asjaolu, et halduskohus on enne haldusakti kehtivuse

ammendumist tagastanud selle haldusakti peale esitatud tühistamiskaebuse, kuid määrus ei ole

veel jõustunud. Tuleb arvestada, et menetluse lõpetamisel on kaebuse tagastamisega võrreldes

teistsugused tagajärjed (HKMS § 43 lg 1 p 2 ja lg 2), samuti on erisused riigilõivu tagastamise

(HKMS § 104 lg 5 p-d 2 ja 4) ja menetluskulude jaotamise (HKMS § 108 lg-d 4 ja 6) osas.

10. Kaebaja seisukohtadest nähtuvalt ei nõustu ta sellega, et KeA 08.01.2024 korraldusega

on suurulukite arvukuse reguleerimise ülesande raames antud MTÜ-le Mõntu Jahimeeste Selts

mh õigus väljastada Torgu jahipiirkonnas suuruluki küttimislube ja korraldada jahipidamist (vt

korralduse põhjenduste p-d 2.8 ja 2.9). Kaebaja ei nõustu, et külgneva jahipiirkonna kasutajal

on samasugused õigused ja kohustused nagu jahipiirkonna kasutusõiguse loa omajal, vaid leiab,

et Torgu jahipiirkonnas pidi jahiseaduse (JahiS) § 34 lg 4 p 6 ja § 40 lg 3 p 2 järgi jahipidamist

korraldama Keskkonnaamet, kes ei saanud seda ülesannet ka keskkonnaministri 28.05.2013

määruse nr 29 „Jahipidamise korraldamise alused kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud

jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis

jääb väljapoole jahipiirkonda“ § 2 lg 2 alusel edasi volitada. Halduskohus on välistanud kaebaja

õiguse KeA 08.01.2024 korraldust vaidlustada viitega asjaoludele, et X ei ole Torgu

jahipiirkonnaga külgneva jahipiirkonna kasutaja ning füüsilise isikuna ei saakski ta taotleda

jahipiirkonna kasutusõigust (vt JahiS § 14 lg 2). KeA leiab samuti, et kaebaja subjektiivseid

õigusi ei saa riivata haldusakt, millega riik annab ulukite arvukuse reguleerimise ajutiselt üle

õigusnormiga kindlaks määratud isikule (vt määruse 29 § 4 lg 3).

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus kaebaja hinnangul ei olnud MTÜ Mõntu

Jahimeeste Selts pädev lahendama tema 08.01.2024 ja 26.01.2024 taotlusi suuruluki (metssea)

jahiloa saamiseks Torgu jahipiirkonnas, ei ole asjakohane hinnata kaebeõigust KeA 08.01.2024

korralduse vaidlustamiseks eraldiseisvalt, vaid analüüsida tuleks seda, kas kaebajal võiks olla

õigus vaidlustada KeA 08.01.2024 korraldust koos MTÜ Mõntu Jahimeeste Selts tegevusega.

3-24-395

4(4)

Kui kaebaja ei saaks vaidlustada haldusakti, millega KeA on MTÜ-d Mõntu Jahimeeste Selts

määranud lahendama mh kaebaja esitatud jahiloa taotlusi, siis ei oleks kaebajal üldse võimalik

tõhusalt vaidlustada MTÜ Mõntu Jahimeeste Selts pädevust tema taotlusi lahendada, sest see

oleks kindlaks määratud haldusaktiga, mida ei ole keegi vaidlustanud. Halduskohus ei saaks

tunnistada haldusülesande täitmiseks volitamist õigusvastaseks, kui asjaomane haldusakt ei ole

kaebuse esemeks. See erineb olukorrast, kus taotluste lahendamiseks pädev haldusorgan on

määratud kindlaks üldaktiga (vrd HKMS § 158 lg 4). Samuti ei ole KeA 08.01.2024 korralduse

puhul tegemist haldusesisese aktiga (vrd Riigikohtu 07.06.2018 otsus nr 3-16-586, p-d 14–16).

Ringkonnakohus nõustub, et kaebajal ei ole õigust vaidlustada KeA 08.01.2024 korraldust

eraldiseisvalt. Küll aga on kaebajal õigus korraldust vaidlustada koos MTÜ Mõntu Jahimeeste

Selts tegevusega tema 08.01.2024 ja 26.01.2024 taotluste lahendamisel, mille kaudu avaldas

KeA 08.01.2024 korraldus mõju ka tema õigustele (vrd Riigikohtu 21.06.2024 otsus nr 3-22-

157, p 13; 9.12.2023 määrus nr 3-23-1915, p 14).

12. Eeltoodu põhjal ei olnud halduskohtul alust kaebust KeA 08.01.2024 korralduse osaliseks

tühistamiseks tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Tulenevalt asjaolust, et alates

KeA 29.04.2024 korralduse teatavaks tegemisest on jahilubade väljastamise pädevus läinud üle

Sõrve Sääre Jahiseltsile1 ning ühtlasi on korralduse p-s 3.13 märgitud, et enne selle korralduse

andmist MTÜ Mõntu Jahimeeste Selts ja KeA poolt väljastatud jahiload muutuvad korralduse

jõustumisel kehtetuks,2 siis ei oleks kohustamisnõude rahuldamine enam võimalik ja seetõttu

ei saa ka KeA 08.01.2024 korralduse tühistamine (s.o tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine)

olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kuna halduskohus on võtnud 05.06.2024 määrusega lisaks

menetlusse kaebuse MTÜ Mõntu Jahimeeste Selts tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, siis

oleks selle nõude eesmärgi saavutamiseks asjakohane minna ka KeA 08.01.2024 korralduse

tühistamise nõudelt HKMS § 152 lg 2 alusel üle nn jätkutuvastusnõudele. Seevastu juhul, kui

kaebaja eesmärgiks on kahju hüvitamine (nagu saab järeldada tema 11.06.2024 seisukohast

halduskohtule), siis ei oleks eraldi tuvastamisnõuete menetlemine asjakohane, vaid kohtuotsuse

resolutsiooniga tuleks lahendada üksnes kahju hüvitamise nõue (st KeA 08.01.2024 korralduse

ja selle alusel toimunud MTÜ Mõntu Jahimeeste Selts tegevuse õigusvastasust tuleks hinnata

kui kahjunõude rahuldamise eeldusi – vt riigivastutuse seaduse § 7 lg 1).

13. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tallinna

Halduskohtu 28.03.2024 määruse resolutsiooni p-i 1. Tulenevalt asjaolust, et KeA 08.01.2024

korralduse nr 1-3/24/6 osalise tühistamise nõude menetlemine ei oleks pärast KeA 29.04.2024

korralduse nr DM-127383-10 andmist enam lubatav, kuid välistada ei saa vajadust jätkata

menetlust KeA 08.01.2024 korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks, siis tuleb kaebus selles

osas saata halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohtul tuleb enne nn

jätkutuvastuskaebusele üleminekut välja selgitada, kas kaebaja õiguste kaitseks võiks piisata

üksnes 11.06.2024 menetlusdokumendis esitatud kahju hüvitamise nõudest. Sellisel juhul ei ole

tarvis menetleda eraldi nõudeid KeA 08.01.2024 korralduse ja MTÜ Mõntu Jahimeeste Selts

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Sõrve Jahimehed MTÜ (mille juhatuse liige on A. Lehesoo) on KeA 29.04.2024 korralduse nr DM-127383-10

vaidlustanud haldusasjas nr 3-24-1605, kuid selle kehtivust ei ole peatatud.

2 Kuigi jahilubade kehtetuks muutumise õiguslikku alust ei ole täpselt välja toodud, on tõenäoliselt peetud silmas

KeA 08.01.2024 korralduse nr 1-3/24/6 resolutsiooni p-st 1.5 tulenevat kehtivusaja piirangut.