3-24-468/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-468

Haldusasi

E.E kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonna 22.02.2024 otsuse nr 5-8/358-2 ja 22.02.2024

otsuse nr 2024-145 tühistamiseks ning Tallinna linna

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – E.E, volitatud esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kristel Tina,

ja Moonika Roosinupp

Asja läbivaatamine

04.06.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Tallinna linna poolt 12.06.2024 esitatud menetlusdokument koos lisadega

(dtl 474-482).

2. Jätta E.E kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.07.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.E esitas 09.02.2024 Tallinna Kesklinna Valitsusele toimetulekutoetuse taotluse,

milles taotles toimetulekutoetust 2024. aasta veebruari eest. Lisaks esitas Kaebaja

samas avalduses ka täiendava sotsiaaltoetuse avalduse abi saamiseks. Taotleja taotles

abi endale ja tütrele toetust seoses tehtud kulutustega tervisekuludele.

2. E.E esitas 16.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus

tuvastaks Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt avalduse lahendamise viivituse

õigusvastaseks ning linna kohustamiseks taotluste läbi vaatamisseks 24 tunni jooksul.

3-24-468

Esialgse õiguskaitse korras soovis E.E, et kohus kohustaks linna esialgse õiguskaitse

korras maksma talle toimetulekutoetust veebruar 2024.a. eest kasvõi osaliselt 900

eurot.

3. Tallinna linn jättis 22.02.2024 otsustega nr 5-8/358-2 ja nr 2024-145 taotlused

rahuldamata.

4. E.E (kaebaja) esitas 23.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse, milles

taotles Tallinna linna otsuste tühistamist ning linna kohustamist vaadata kaebaja

taotlused uuesti läbi . Esialgse õiguskaitse taotluses jäi E.E varasema taotluse juurde ja

soovis, et talle makstaks esialgse õiguskaitse korras toetust vähemalt 900 eurot. Samuti

taotles kaebaja, et käesolev kaebus liidetaks haldusasjaga 3-24-214, kuna eelnev

haldusasi puudutas jaanuari 2024 ja sisuliselt on identse sisuga kaebustega.

5. Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata.

6. Kohus võttis 28.02.2024 kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tallinna

linna. Haldusasjade liitmise taotluse jättis kohus rahuldamata.

7. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 17.04.2024 ning 21.04.2024 riigi õigusabi

taotluse, mille kohus jättis 30.04.2024 määrusega rahuldamata.

8. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 22.04.2024.

9. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 27.05.2024 ja vastustaja 28.05.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. Kaebaja nõueteks on tühistada vastustaja otsused toimetulekutoetuse ja täiendvava

sotsiaaltoetuse määramata jätmise kohta ning kohustamisnõue, et vastustaja vaataks

kaebaja taotlused uuesti läbi. Kaebusest ja kohtuistungil antud suulistest selgitustest

nähtuvalt on kaebaja seisukohad kokkuvõtlikult järgnevad.

11. Kaebajaga ühise leibkonna moodustab tema tütar T.E (sünd x.xx.xxxx), kes õpib

YYYs. Tütrel on alates 2022.a tuvastatud keskmine puue ning osaline töövõime.

Kaebaja on töötu, on alates 24.03.2020 pikaajalise töötuna Eesti Töötukassas arvel,

kaebaja on Töötukassa toel asunud õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning

Töötukassa maksab kaebajale õpingute ajal stipendiumi.

11.1. Kaebaja ja tema tütre sissetulekuks jaanuaris 2024 oli stipendium 327,05 eurot

(mida aga ei saa toimetulekutoetuse maksmisel sissetulekuna arvesse võtta);

lastetoetus 80 eurot (millest tuleks arvesse võtta pool ehk 40 eurot, sest teine pool 40

tuleb arvestada lapse isale); tütre puudetoetus 36,31 ja tütre osalise töövõime hüvitis

328 eurot. Sarnased on kaebaja ja tema tütre sissetulekud olnud pikema aja jooksul.

11.2. Kaebaja sissetulekust tuleb maha arvata täisealisele, kuid haridust omandavale

pojale elatist 300 eurot kuus, elatise maksmiseks on kaebaja nt võõrandanud kodus üle

jäänud asju või kasutuseta riideid ja saanud nii raha elatise maksmiseks.

11.3. Kaebaja üürib juba kümme aastat 121,70 m2 suurust korterit asukohaga WWW,

mille üürihind on 800 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed, talvel

küttekulud 450- 650 eurot kuus, suvel 250-350 eurot, kokku moodustasid

eluasemekulud jaanuaris 2024 1667,33 eurot, vahe 936,33 eurot.

11.4. Perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus (sotsiaalhoolekande

seaduse (SHS) § 131 lg 3, 2024. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2), perekonna lapse

2(13)

3-24-468

toimetuleku piir 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 5).

Seega on kaebaja perekonna toimetulekupiiriks 200+240=440 eurot. Seega esineb kaebaja

perel toimetuleku toetuse saamise vajadus ning seda juba viimase 8 kuu jooksul, mil linn ei

ole kaebaja perele toimetulekutoetust määranud.

12. Kaebaja arvates on vastustaja otsused õigusvastased eelkõige põhjusel, et need on

vastuolus toimetulekutoetuse eesmärgiga ning vastustaja ei ole piisavalt kaalutletult

hinnanud kaebaja võimalusi oma materiaalse puuduse leevendamiseks ning on

seejuures teinud kaebajale lausa absurdselt mõjuvaid ja asjasse mittepuutuvaid

etteheiteid. Vastustaja on keskendunud sellele, et toimetulekutoetuse puhul tegemist

on ajutise abimeetmega. Kaebajal ongi ajutised toimetulekuraskused ja kaebaja on

esitanud kõik seaduses nõutud dokumendid oma sissetulekute kohta ning ei ole midagi

varjanud.

12.1. Peamise etteheitena on vastustaja leidnud, et taotleja ei ole talle antud tähtaja jooksul

astunud piisavaid samme tasustatud tööle asumiseks, et tagada oma perele vahendid

toimetulekuks. Seda olukorda reguleerib toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise alusena

SHS § 134 lg 4 p 1-5, millest ühtki pole võimalik kaebaja suhtes kohaldada, kuna ta on

töötuna arvel, läinud Töötukassa suunamisel haridust omandama, nõustunud kõikide

nõustamistega ja ta ei ole tööst keeldunud. Kaebaja on alates 23.08.2023 immatrikuleeritud

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli täiskoormusega õenduserialale ja 25.01.2024 läbinud edukalt

esimese pool aasta õppest ja täitnud õppekava 30 ainepunkti ulatuses. Kaebaja on lõpetanud

varasemalt (2001) Tallinna Majanduskooli raamatupidamise erialal ja EBS magistriõppe

ärijuhtimise erialal (2005), vaatamata sellele ei ole kaebajal õnnestunud pika aja vältel tööd

leida.

12.2. Teine etteheide, millega vastustaja põhjendab toimetulekutoetuse määramisest

keeldumist, on etteheide, et kaebaja ei ole teinud muid piisavaid pingutusi selleks (nt

pojale kuuluvate väärtpaberite müük), et pere toimetulek tagada. Kaebaja poeg on

täisealine inimene, kelle väärtpabereid kaebaja müüa ei saa, juhul kui tal üldse need

on. Kaebaja selgitab, et G.E on täiskasvanud iseseisev inimene, üliõpilane ja

ajateenija, ja ei ole enam alates augustikuust 2023 kaebaja leibkonnas. Poeg majandab

iseseisvana ja saab kaebajalt elatist 300 eurot kuus, mille kaebaja maksab pojale

sularahas.

12.3. Kolmas vastustaja etteheide seisneb selles, et kaebajal on liiga kallis korter ning

nõuab sellest korterist loobumist, kuigi isegi Mustamäe kolmetoalise korteri üürihind

on samas ja kõrgemas suurusjärgus kaebaja korteri üüritasuga Tegemist on ka

perekonna koduga viimased 10 aastat, kodu on püha ja puutumatu. Uut üürikorterit ei

ole võimalik kaebajal täna rentida, kuna puuduvad selleks mitme kuu tagatise ja

sissemakse raha, ning kolimisraha, mis võib kokku ulatud üle 2500 euro, ükski

üürileandja ei tee lepingut pikaajalise töötuga. Kaebaja on esitanud vastustajale

taotluse eluruumi saamiseks 2 korda aga sellele pole veel vastatud. Kaebaja eluruum ei

ole ka ülemäära suur. Ainuüksi T.E-le on ette nähtud 51 m2 pinda, sest tegemist on

puudega ja osalise töövõimega isikuga. Nüüd on ka kaebaja ise osalise töövõimega

isik, kellele on ette nähtud 51 m2 normpinda. Seega ei saa vastustaja ega kohus ette

heita, et taotleja on peale 10 aastat elama jäänud liiga suures korteris ja nõuda, et

taotleja ainuüksi sel põhjusel koliks.

12.4. Vastustaja seob toimetulekutoetuse maksmise põhjendamatult kaebaja elukohas

registreeritud äriühingutega. Kaebaja ei ole nendelt äriühingutelt saanud sissetulekut.

Kaebaja on tänaseks lõpetanud seose kõigi äriühingutega, välja arvatud üks MTÜ ja

üks likvideerimisel olev äriühing. Kaebaja ei ole äriühingute võõrandamisest tulu

3(13)

3-24-468

saanud. Kaebaja tegevus QQQ kaubamärgi all turustatavate toodete reklaamimisel ei

ole kaebajale sissetulekuid toonud, samuti ei ole kabeaja tulu teeninud enda raamatute

müügist.

12.5. Vastustaja heidab kaebajale ette, et sotsiaalhoolekande osakonnal ei ole taotleja

poolt valikuliselt esitatud andmete tõttu võimalik taotleja ja tema perekonna

abivajadust vastavalt SHS § 15 lõikele 1 adekvaatselt hinnata. Vastustaja ei ole

selgitanud, millised on need andmed, mida kaebaja ei ole esitanud. Kaebaja ei saa

esitada andmeid kulutuste kohta, mida ta ei saa rahapuudusel teha. Kõikide toetuste

andmed, mida saavad kaebaja ja tema tütar, on vastustajal olemas. Kaebaja

pangakonto on juba aastaid arestitud ja seda kaebaja ei kasuta, tütre pangakontol

liikumisi ei ole. Laekumised ning üüri ja kommunaalkulude tasumine käib läbi poja

pangakonto, kes aga on täisealine ja ei ole olnud nõus ma konto väljavõtte esitamisega

vastustajale. Poeg ei osale ühises majapidamises, seega ei ole alust ega põhjust nõuda

tema pangakonto väljavõtet.

12.6. Vastustaja on esitanud hulgaliselt väiteid V.H tegevuse kohta, kuid pole

selgitanud, kuidas V.H asjasse puutub. On tõsi, et V.H on nimetatud 10 aastat tagasi

sõlmitud üürilepingul, kuid tänasel päeval ta korteris ei ela ja asjasse mitte kuidagi ei

puutu. V.H elab CCC.

12.7. Kaebaja on sattunud raskesse olukorda, sest vastustaja otsuste tõttu ei ole kaebaja

suutnud tasuda eluasemekulusid ja tal on seisuga 10.01.2024 tekkinud üürivõlg, 3066

eurot, mis võib lõppeda üürilepingu ülesütlemisega. 10.02.2024 oli üürileandja võlg

juba üle 3700 eurot. Kuna kaebajal ei ole sel juhul võimalik oma perekonnale eluaset

tagada, tuleb uus üürikorter leida omavalitsusel, mis on kindlasti kulukam kui

kaebajale toimetulekutoetuse maksmine, et kaebaja saaks oma perekonnaga oma kodus

edasi elada.

13. Kaebaja palub tunnistada põhiseaduse vastaseks kehtiva toimetuleku piiri, sest

tänase toimetuleku määrad ei taga toimetulekut.

14. Täiendava sotsiaaltoetuse avalduse on vastustaja jätnud rahuldamata, kuna

perekonna majapidamine toimib väidetavalt läbi poja pangakonto(de) ja neid ei ole

esitatud. Kaebaja jääb oma varasemate väidete juurde, poja pangakontod on

asjassepuutumatud. Kaebaja juhib tähelepanu et vastustaja ei ole andnud puuduste

kõrvaldamiseks tähtaega. Kaebaja on palunud küsida küsimusi emaili teel aga

vastustaja pole seda teinud.

14.1. Vastavalt Tallinna linna sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 14 lg 11

käsitletakse toetuse maksmisel perena inimesi, kes elavad koos ja majandavad ühiselt

ning lg 13 kohaselt inimese või pere netosissetuleku hulka ei arvestata

sotsiaalhoolekande seaduses toimetulekutoetuse arvestamise aluseid sätestavas

üldnormis loetletud toetusi ja sissetulekuid. Ning lg 2 kohaselt makstakse toetust

majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede toetamiseks. Toetust makstakse

ennekõike tervise säilitamise, taastamise ja abivahenditega seotud kulude,

õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute, lapse

hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks

hüvitamiseks. Ravimite ja spordiklubi arved on ilmselgelt tervise taastamise ja

säilimisega seotud ning

14.2. Taotlejal polnud võimalik rahaliselt käia spordiklubis, oktoober, november ja

detsember ja E.E tervis halvenes järsult ja väga raskelt. Unehäired, depressioon,

ärevus, selleks pidi ta tablette võtma, millel on omakorda kõrvalmõjud mis mõjutavad

4(13)

3-24-468

silmanägemist ja tasakaaluvõimeid. Sport on kõige odavam ja efektiivsem närvi ravi,

kehaline aktiivsus tõstab kõiki positiivseid hormoone ja hoiab lihaseid tööl.

14.3. Ravimid ja diabeedi, insuliinpumba tarvikud, mis on välja kirjutatud on Tle on eluliselt

vajalikud. Kulu dokumendi peal on Ti nimi kuna H.E koha peal küsis kellele see on ja palus

juure kirjutada. Viimase 7 kuu T.E puudetoetus ja töövõimelanguse toetus on läinud eluaseme

kuludeks ja pole võimalik enda tervist hoida. Ravimid Kventiax ja Vermox on

vajalikud E.E raviks.

Vastustaja seisukohad

15. Kaebaja on jätnud vajalikul määral täitmata seadusest tuleneva kohustuse teha

koostööd. Kõnealuse toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel on esitanud kaebaja

teavet enda ja perekonna kohta valikuliselt ja vastavalt oma suvale nagu varasemalt

perioodil juuli 2023 kuni jaanuar 2024.

16. Kaebaja esitas vastustajale toimetulekutoetuse taotluse perioodi veebruar 2024 eest

09.02.2024 e-kirja teel, milles taotles toetust eluasemekulude osaliseks

kompenseerimiseks ja toimetulekupiiri tagamiseks, kuivõrd kaebaja ei suuda

iseseisvalt tagada enda ega oma pere toimetulekut, ning toiduabi. Taotluse juurde olid

lisatud eluasemekulude arved, puude tuvastamise ja töövõimetoetuse määramise

otsused ja andmebaaside väljavõtted lapsetoetuse ja tasemeõppes osalemise toetuse

kohta. 14.02.2024 teavitati kaebajat e-kirja teel vajadusest tulla abivajaduse

hindamiseks osakonda vastuvõtule ning esitada/võtta kaasa enda ja pereliikmete kõigi

tehingutega kõigi pangakontode väljavõtted alates 01.01.2024. Samuti paluti esitada

pangakontode väljavõtted, millel toimuvad taotleja perekonna igapäevased

pangatoimingud (laekuvad peretoetused, töövõimetoetus, stipendium, makstud arved

jne), sest taotlusele ei olnud lisatud ühtegi pangakonto väljavõtet. Kaebaja ei ole neid

andmeid esitanud. 14.02.2024 e-kirjas teavitas kaebaja, et küsitud andmetega

pangakontod puuduvad, kinnitas, et on sissetulekuid tõendavad dokumendid esitanud

ning palus saata küsimused e-postiga. Samal päeval edastas kaebaja teise e-kirjaga

enda 11.01.2024 selgitused perioodi jaanuar 2024 toimetulekutoetuse taotluse juurde

ehk kaebaja jäi varasemate seisukohtade juurde.

17. Toimetulekutoetuse puhul on tegemist ajutise rahalise toetusmeetmega, et

soodustada abivajaja iseseisvat toimetulekut, see ei saa kesta lõputult ning ei pea

olema tingimata igakuine. SÜS § 5 lg 1 sätestab, et esmane vastutus teda ohustavate

sotsiaalsete riskidega toimetulekul on isikul endal. Kaebaja on olnud

toimetulekutoetuse saaja perioodidel 01.01.2021-30.04.2021, 01.01.2022-31.05.2022

ning 01.09.2022-13.06.2023. Seega statistika kohaselt on taotlejast kujunenud

pikaajaline toimetulekuraskustes pere.

17.1. Kaebaja märgib, et on asunud õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, mis

võimaldaks tal tulevikus tööle asuda. Riikliku toimetulekutoetuse eesmärk on isikute

iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate

isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid

esmavajaduste rahuldamiseks, mitte aga õppimise toetamine, milleks on ette nähtud

teised toetusmeetmed.

17.2. Kui kaebajal on soov õppida uut eriala ja see ei ole tema esimene kõrgharidus

(töötukassa tegevuskava kohaselt omandatud kõrgharidus rahvusvahelise ärijuhtimise

erialal), on tal võimalik otsida õpingute kõrvalt osakoormusega tööd, mida kaebaja ei

ole oma tegevusega näidanud. Kaebaja on küll esitanud andmed selle kohta, et ta on

otsinud tööd, kuid on kandideeritud vaid töökohtadele, kuhu saamine on kaebaja väitel

5(13)

3-24-468

tema kohta meedias avaldatud ebaõige teabe tõttu vähetõenäoline. Puuduvad andmed,

et kaebajal on tööle kandideerimine ükskõik mis valdkonnas ebaõnnestunud.

18. Äriregistri andmete kohaselt on kaebaja otseselt seotud ettevõtetega AAA OÜ ((50

% omanik ning esindusõigus ja kasusaaja) likvideerija) ja BBB MTÜ (juhatuse liige ja

esindusõigus). Alates 28.11.2023 on DDD OÜ juhatuse liige E.E asemel V.H, kes on

ühtlasi üürilepingu alusel eluruumi WWW, Tallinn üks elanikest. Alates 29.11.2023

on GGG OÜ E.E-le kuulunud 40% osaluse omandanud samuti V.H. Aadressile

WWW, Tallinn, kus taotleja ja tema pere elab, on registreeritud lisaks veel HHH OÜ

(registrikood hhhhhhhh, kehtetu ärinimi QQQ OÜ), kus taotleja tegutseb enda sõnul

vabatahtlikuna. Facebookis on märkinud kaebaja ennast selle ettevõtte töötajaks.

Kokku on taotleja elukohta registreeritud kuus ettevõtet, millest neli kuuluvad V.Hle.

Tekib küsimus, miks kõnealused äriühingud nimetatud aadressile on asukoha

registreerinud, kui asukohaga seotud kulusid nende poolt ei kanta.

18.1. Kaebaja on varasema taotluse menetlemisel selgitanud, et juhatuse liikme

tasusid, autoritasusid enda kirjutatud raamatute „BBB“, „BBB. J“ kohta, töötasu QQQ

OÜ-st (oktoobrist 2023 uus ärinimi HHH OÜ) ja dividenditulusid ta ei saa. Samas

tegeleb kaebaja sotsiaalmeedias aktiivselt raamatute reklaamimise ja müügiga. Seega

oleks kaebajal õigus saada töötasu toimivast äriühingust QQQ OÜst (oktoobrist 2023

uus ärinimi HHH OÜ) ning mitte teha seal tööd vabatahtlikkuse alusel tasuta. Kaebaja

kontaktandmed on olnud ka iluteenuste firma FFF lehel, mida ta samuti

sotsiaalmeedias reklaamib ja millele teenusaja broneerimiseks ja toodete ostmiseks

tuleb võtta ühendust telefonil +jjj jjjj jjjj, mis on kaebaja isiklik telefoninumber ja

antud kontaktiks ka taotlusel Tallinna Kesklinna Valitsusele. Ka kaebaja tütar

reklaamib QQQt.

18.2. Vastustaja hinnangul on arusaamatu, milleks on vajalikud kaebaja osalused

äriühingutes, kui nendest mitmete aastate vältel tulu ei tule, samas osaleb kaebaja

osade äriühingute tegevuses aktiivselt enda sõnul vaid vabatahtlikuna. Kaebaja väited

temaga seotud äriühingute majandusliku seisu kohta on paljasõnalised ja tõendamata,

kuivõrd konkreetseid dokumente esitatud ei ole. Erinevates äriühingutes tegutsemine

ning nende toodete reklaamimine ja kaupade väljasaatmisega tegelemine oma korterist

loob põhjendatud kahtluse töise tulu esinemise kohta, mis ei kajastu kaebaja esitatud

dokumentides ja andmetes.

18.3. Vastustaja hinnangul tuleb lugeda kaebaja poeg leibkonna liikmeks, kuna

05.10.2023, 06.10.2023 ja 11.01.2024 on kaebaja viidanud, et poja elukoht on

aadressil WWW, Tallinn. Puuduvad andmed, et kaebaja poeg Viimsis tegelikult elab

või oleks kunagi elanud. Samas väidab kaebaja, et tal puudub igasugune sissetulek,

kuid maksab väidetavalt enda eraldi elavale täisealisele pojale elatist 300 eurot.

Millistest vahenditest ja mil viisil see toimub, pole tõendatud. Samuti on vastustaja

hinnangul arusaamatu, kuidas kaebaja maksab endaga koos elavale täisealisele lapsele

elatist, kui neil on ühine majapidamine. Kui kaebaja satub täisealisele lapsele elatise

maksmise tõttu olukorda, kus ta pole võimeline enda ja oma alaealise lapse

toimetulekut tagama, võib tal olla alust elatise maksmisest keelduda (vt ka PKS § 98 lg

1).

18.4. Vastustaja on palunus selgitusi selle kohta, kuidas toimub pere igapäevane

majandamine. Esitatud pangakontode väljavõtetelt ei nähtu perekonna tulusid

(töötukassa stipendium ehk tasemeõppes osalemise toetus, tütre riiklik lapsetoetus,

tütre töövõimetoetus, tütre riiklik puudetoetus ega igapäevaeluga seotud kulutusi

(toidukaubad, esmatarbekaubad, sideteenuste tasud, eluasemekulud jms). Kaebaja on

6(13)

3-24-468

varasemalt ise selgitanud, et kaebaja ja tema tütre sissetulekud laekuvad kaebaja poja

pangakontole. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et poja pangakonto väljavõtte

esitamist ei ole temalt õigust nõuda, kui poeg ei kuulu kaebaja ühte leibkonda. On

ilmne, et vastustajal ei ole kaebaja ja tema perekonnaliikmete majanduslikust

olukorrast terviklikku ülevaadet, mistõttu ei ole ka vastustajal olnud võimalik hinnata

kaebaja ja tema pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekut terviklikult.

18.5. Vastustaja hinnangul ei tõenda kaebaja poolt 17.04.2024 seisukoha lisaga 15

esitatud V.A.J 10.01.2024 e-kiri, et kaebajal on eluasemekulude võlgnevused. Nimelt

on kaebaja esitanud endaga seotud kohtuasjades võlgnevuste kohta erinevaid

dokumente, kus võlgnevuse tasumist nõuab korteri omanik V.A.J, siis aga DDD OÜ

juhatuse liige V.H ehk on kahtlusi esitatud dokumentide tõele vastavuses.

Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud elektrienergia ja eluasemekulude arvetelt nähtub,

et seisuga 31.01.2024 võlgnevust kommunaalteenuste osas ei ole. Siinkohal juhib

vastustaja kohtu tähelepanu, et kõnealune üürisuhe on korteri omanikul V.A.Jl otseselt

DDD OÜga. Arvestades nimetatud asjaolu ei ole teada, kas ja kellel võlgnevus

tegelikult on.

18.6. Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi tehtud päringust nähtub, et kaebajale on

määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja tütrele on määratud puudetoetus

summas 36,31 eurot. Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringu kohaselt on kaebaja

tütrele määratud töövõimetoetus jaanuaris 2024 summas 328,66 eurot. Maksu- ja

Tolliameti andmetel on kaebaja saanud Eesti Töötukassalt tulu ehk tasemeõppes

osalemise toetust summas 327,05 eurot. Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest

sissetulekute hulka lapsetoetus, töövõimetoetus, tulu Eesti Töötukassalt ja elatis.

Vastustaja märgib, et kaebaja tütrele makstav puudetoetus ei lähe küll sissetulekuna

toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid on ettenähtud tütre puudest tingitud

lisakuludeks. Samuti on ebaõige väita, et pool lapsetoetusest kuulub lapse isale, kuna

tegemist on riikliku toetuse, mis on ette nähtud lapsele tema kulude katteks mitte

vanematele.

18.7. Kaebaja esitas 08.09.2023 Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse

munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmiseks, mille käigus andis kaebaja

06.10.2023 kodukülastusel nõusoleku nõustamisteenustele suunamiseks. Peale

koduvaid meeldetuletusi allkirjastas kaebaja juhtumiplaani ja tegevuskava 06.12.2023

ning ta suunati Tallinna Sotsiaaltöö Keskusesse nõustamisteenustele (üürimise

nõustamise ja toetamise teenus, võlanõustamise teenus ja majandamisnõustamise

teenus), mille kohta edastas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus teenuse kokkuvõtted

04.01.2024 ja 15.02.2024. Viimasest üürinõustamise 15.02.2024 kokkuvõttest nähtub,

et nõustamise tulemusena on selgunud, et kaebaja ei soovi hetkel oma eluruumi

vahetada ja on väljendanud selgeid põhjendusi selle otsuse kohta. Kaebaja perekond

kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2, mis on peaaegu poole suurem kehtestatud

normist ning mille kulud on suuremad, kui toimetulekutoetuse vahenditest oleks

võimalik kompenseerida. Väiksema korteri puhul oleksid väiksemad nii kulud kui ka

sellest tulenevalt toetuse vajadus.

18.8. Toiduabi osas märgib vastustaja, et riiklikult ostetud toiduabi jagatakse koostöös

poeketiga Rimi toidukaartidena. Kaebaja on saanud I kvartalis kasutada Rimi

toidukaarti summas 3 (pereliikmete arv)x30 eurot ning kaebaja ei ole sellele vastu

vaielnud, kui sai toetuse ka poja eest.

7(13)

3-24-468

19. Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele soovis kaebaja 09.02.2024 ka Tallinna linna

eelarvest makstavat sissetulekust sõltuvat universaaltoetust, esitades kuludokumendid

spordiklubi kuumaksele, diabeedi tarvikutele ja suusatamisele.

19.1. Vastustaja lähtus kaebajale sissetulekust sõltuva universaaltoetuse määramise

otsustamisel lisaks taotlusele ja esitatud dokumentidele kaebaja 11.01.2024 antud

selgitustest ning leidis ka selle otsuse tegemisel, et kaebaja on jätnud vajalikul määral

täitmata HMS § 38 lõike 3 esimesest lausest ja SÜS § 21 lg 1 punktist 1 tuleneva

kohustuse teha koostööd, jättes esitamata tähtsust omavad andmed perekonna

koosseisu ja dokumendid majandusliku toimetuleku osas, mistõttu ei olnud võimalik

kaebaja abivajadust terviklikult hinnata. Seetõttu jättis Tallinna Kesklinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakond kaebaja sissetulekust sõltuva universaaltoetuse taotluse

rahuldamata.

19.2. Ühtlasi selgitas vastustaja otsuses kaebajale täiendavalt, et 09.02.2024 esitatud

Spordiklubi Reval Sport arve kompenseerimine ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei

ole esmavajadustega ning samuti esitatud T.E suusatamise kulude kompenseerimine ei

ole põhjendatud, kuna tegemist ei ole esmavajadustega. Taotlusele lisatud Tallinna

Linnaapteegi 13.01.2024 sularahas tasutud arvel puudub ostja nimi, seetõttu ei vasta

lisatud kulutõend nõuetele, kuid selle puudumine ei mõjuta tehtud otsust. Puudus

vajadus ka nõuda kaebajalt digiloo väljavõtet, kuna see ei tõenda, kes toote tegelikult

välja ostis ja konkreetselt kulutuse tegi. Küll aga on vastustaja hinnangul arusaamatu,

kui kaebaja väitel on tal rahalisi vahendeid piiratud hulgal, on kaebaja otsustanud teha

kulutusi ka spordiklubile, jättes esmavajaduste rahuldamise tahaplaanile.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Vastustaja esitas 12.06.2024 kohtule täiendava seisukoha ja tõendi seoses kaebaja

poolt 06.06.2024 kohtule esitatud tõendiga kaebaja poja elukoha osas. Tagastasin

kaebaja tõendid 12.06.2024 määrusega kui hilinenult esitatud tõendid. Sellest

tulenevalt ei ole vajadust asja juurde lisada ka vastustaja vastuseisukohta kaebaja

06.06.2024 esitatud tõendile. Tagastan seega vastustaja poolt 12.06.2024 esitatud

menetlusdokumendi koos lisadega (dtl 474-482).

21. Tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ning analüüsinud asjas esitatud

tõendeid, leian, et kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks ei ole alust.

22. Käesolevas asjas on menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, kas vastustaja jättis

põhjendamatult rahuldamata kaebaja taotluse toimetulekutoetuse ja sissetulekust

sõltuva universaaltoetuse saamiseks 2024. a veebruarikuu osas. On asjakohane

märkida, et tegemist on menetlusosaliste vahelise pikemaajalise vaidlusega, kuivõrd

haldusasjas nr 3-23-2201 toimub vaidlus juuli, augusti ja septembri 2023. a

toimetulekutoetuse määramata jätmise üle, haldusasjas nr 3-23-2405 oktoobri 2023;

haldusasjas nr 3-23-2633 novembri ja detsembri 2023 ning haldusasjas nr 3-24-214

jaanuari 2024 toimetulekutoetuse määramata jätmise üle. Kõigis nimetatud

haldusasjades on esimese astme kohus jätnud kaebuse rahuldamata (otsused ei ole

jõustunud, kaebaja on esitanud apellatsioonkaebused, sh on haldusasjad nr 3-23-2201;

3-23-2405 ja 3-23-2633 liidetud apellatsiooniastmes ühte menetlusse, liidetud asja nr

3-23-2201). Kuivõrd vaidluse asjaolud neis ja käesolevas haldusasjas on suuresti

kattuvad, nõustun juba eelnevalt neis kohtuasjades tehtud kohtulahendites väljendatud

seisukohtadega ja leian, et nende üksipulgi üle kordamine ei ole käesolevas asjas

tarvilik. Siiski rõhutan alljärgnevalt olulisemat:

8(13)

3-24-468

23. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lõigetele 1 ja 2 on toimetulekutoetuse

eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada

abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid

esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või

perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel

arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

23.1. SHS § 131 lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna

esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 2024. a. riigieelarve seaduse

§ 2 lg 6 p 2 kohaselt on üksi elava isiku või esimese perekonna liikme toimetulekupiiriks 200

eurot kalendrikuus. Perekonna teise pereliikme toimetulekupiiriks 80 protsenti esimese liikme

toimetulekupiirist ja perekonna lapse toimetulekupiir 120 protsenti perekonna esimese liikme

toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 5). Kaebaja väitel moodustab ta ühise leibkonna oma tütre

T.E-ga, kes sai täisealiseks 2024. a. jaanuarikuus. Seega on kaebaja perekonna

toimetulekupiiriks 200+160 ehk 360 eurot, mitte 440 eurot, nagu on märgitud kaebuses.

23.2. Kaebaja ei määratle oma leibkonna liikmeks oma täisealist poega G.E, kes, elades küll

kaebajaga samas korteris, moodustas alates augustist 2023 omaette leibkonna, oktoobrist 2023

kolis elama oma teise vanema üürikorterisse Viimsis ning 15.01.2024 asus

kaitseväeteenistusse ning ei ole seega enam kaebaja seisukohast tema leibkonna liige. Kaebaja

maksab täisealisele haridust omavale pojale elatist 300 eurot kuus, kas kasutuseelisena (poeg

saab kasutada ema elamispinda) või sularahas. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et vaidlusalusel

perioodil on elatis makstud sularahas ja pojale elatise maksmiseks on ta võõrandanud kodus

üle jäänud esemeid ning riideid.

23.3. Kaebaja ja tema tütre sissetulekud (jaanuar 2024) on järgnevad: kaebajale töötukassa

poolt makstav stipendium 327,05 eurot; lastetoetus 80 eurot; tütre puudetoetus 36,31 ja tütre

osalise töövõime hüvitis 328 eurot. Kokku on kaebaja perekonna sissetulekuks seega 771,36

eurot. Sarnased on kaebaja ja tema tütre sissetulekud olnud pikema aja jooksul.

24. SHS § 132 lg-te 3 ja 4 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada

dokumendid, mis tõendavad perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud

netosissetulekuid, makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole

võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma

allkirjaga. Seaduses ei ole sõnaselgelt nõutud kulutuste näitamist kuid kuna

toimetulekutoetuse vajaduse määramiseks peab vastustaja andma hinnangu kaebaja

toimetulekuvajadusele, on vastustajal õigus arvesse võtta ka andmeid kaebaja

kulutuste kohta. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 alusel peab isik

hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele

menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. SÜS § 21 lg 1

p 1 järgi on isik hüvitise taotlemisel kohustatud esitama hüvitise andjale kõik

teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on

vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu

väljaselgitamiseks, sh seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta.

25. Vaidlust ei ole, et kaebaja on veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse juurde

lisanud eluasemekulude arved, puude tuvastamise ja töövõimetoetuse määramise

otsused ja andmebaaside väljavõtted lapsetoetuse ja tasemeõppes osalemise toetuse

kohta. Samas ei ole need dokumendid olnud kaebaja majandusliku toimetuleku

vajaduse määramiseks piisavad, sest vaatamata vastustaja korduvatele palvetele on

kaebaja jätnud esitamata oma poja pangakonto väljavõtte, millel toimuvad kaebaja

perekonna igapäevased pangatoimingud (laekuvad peretoetused, töövõimetoetus,

stipendium, makstakse arveid jne). Ma ei nõustu kaebajaga, et poja pangakonto

9(13)

3-24-468

väljavõtet ei pea kaebaja esitama, sest kaebaja poeg ei ole leibkonna liige. Olukorras,

kus kaebaja tarvitab igapäevaste kulutuste tegemiseks poja arvelduskontot (sest

kaebaja selgituste kohaselt on tema arvelduskonto juba aastaid arestitud), on sellise

konto väljavõtte nõudmine kaebajalt asjakohane. Sellise väljavõtte esitamata jätmise

korral on vastustajal õigus toimetulekutoetuse maksmisest keelduda, sest vastustajal ei

ole võimalik piisava täpsusega hinnata kaebaja perekonna majanduslikku toimetulekut.

Seda iseäranis olukorras, kus kaebaja on esitanud toimetulekutoetuse taotlusi pikema

aja vältel ning vastustajal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja tegeliku

majandusliku olukorra vastavuses kaebaja poolt esitatud andmetele.

25.1. Kaebaja on seejuures põhjendanud pangakonto väljavõtete esitamata jätmist ka

sellega, et poeg ei ole nõus oma arvelduskonto väljavõtte esitamisega. Selline kaebaja

väide ei ole tõendatud ning ei ole ka eluliselt usutav, et poeg, kellega kaebaja tundub

olevat lähedastes suhetes (mis järeldub kasvõi sellest, et kaebaja kasutab poja

arvelduskontot), ei ole valmis oma arvelduskonto väljavõtte esitamisega isegi juhul,

kui sellest sõltub enda sõnul majanduslikku puudust kannatava õe ja ema

toimetulekutoetuse maksmine.

25.2. Jätan siinkohal eraldi hindamata selle, kas kaebaja kaitseväes teenivat poega

peaks käsitlema kaebaja leibkonna liikmena, kuna eeltoodust tulenevalt tuleks kaebajal

esitada mistahes isiku arvelduskonto väljavõte, mille kaudu kaebaja igapäevaelus

vajalikke makseid teeb ja kulusid kannab. Küll aga märgin, et kui kaebaja poeg on

kaebaja sõnul eraldi leibkonna liige ja seega majanduslikult iseseisev, on vastustajal

õigus mitte arvestada kaebaja sissetulekut vähendava kuluna täisealisele pojale

väidetavalt makstud elatist. Vastustaja viitab põhjendatult, et kui kaebaja satub

täisealisele lapsele väidetava elatise maksmise tõttu olukorda, kus ta pole võimeline

enda ja oma teise lapse toimetulekut tagama, võib tal olla alust elatise maksmisest

keelduda. Asjas ei ole esitatud ka ühtegi tõendit, mis viitaks, et kaebaja pojal, kes on

kaebaja sõnul otsustanud, et ei soovi enam emaga ühte leibkonda kuuluda, oleks

põhjendatud vajadus elatise saamiseks emalt, kes väidetavalt on ise

toimetulekuraskustes. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et on pojale elatise maksmiseks

nt müünud esemeid oma garderoobist, mis tal varasemast olemas on – neid vahendeid

oleks kaebajal olnud võimalik kasutada enda ja tütre vajaduste tarbeks, selle asemel, et

maksta täisealisele pojale elatist, kelle puhul elatise saamise vajadus ei ole tõendatud.

26. Ehkki toetuse taotluse rahuldamata jätmisele on aluseks ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei ole

esitanud toimetulekutoetuse saamiseks kõiki olulisi andmeid ning teinud vastustajaga

koostööd määral, mis võimaldaks vastustajal hinnata kaebaja majanduslikku olukorda ja

kõrvaldada tekkinud kahtlused kaebaja poolt esitatud andmete paikapidavuse osas, on

vastustaja otsuses toonud välja ka muid asjaolusid, mille osas kaebaja on esitanud oma

vastuväited, mida käsitlen allpool.

27. Kaebaja ei ole nõus vastustaja otsuses toodud seisukohaga, et kaebajal tuleks loobuda

senisest elukohast ning leida soodsam elamispind ning, et kaebaja ei ole astunud selles suunas

piisavaid samme.

27.1. Kaebaja üürib pikaajaliselt 121,70 m2 suurust korterit asukohaga WWW,

Tallinn, mille üürihind on 800 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed.

Eluasemekulud jaanuaris 2024 olid kokku 1667,33 eurot (üür 800 eurot kuus ja

eluasemega seotud muud kulud 802,7 eurot). Seega on ilmne, et eluasemega seotud

kulud moodustavad märkimisväärse osa kaebaja igakuistest kuludest.

27.2. Leian, et vastustaja on põhjendatud leidnud, et sellises olukorras peaks kaebaja

aktiivsemalt otsima võimalust üürida soodsam elamispind, et vähendada igakuist

10(13)

3-24-468

väljaminekut eluasemele. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks ilmtingimata

vajadust elada Tallinna vanalinna piirkonnas, mis on teadaolevalt piirkond, kus

keskmine üürihind on kõrgem, kui mitmes kesklinnast kaugemal asuvates

piirkondades (nt Mustamäe, Õismäe, Kristiine). Ka on tõenäoline, et vanalinnas asuva

korteri igakuised kommunaalkulud nt küttekulud on suuremad, kui korteris, mis asub

uuemas või renoveeritud majas. Kaebaja väide, et ta ei ole pikema aja vältel leidnud

üüriturult soodsama hinnaga korterit, ei ole seega usutav.

27.3. Vastustaja on menetluse vältel korduvalt kinnitanud, et on valmis kaebajat

kolimise korral aitama, tasudes ühekordse kuluna kuni 900 eurot, mis võiks katta nt

üürimise korral nõutava maakleritasu ja/või garantiina nõutava üüri ettemakse. Samuti

on vastustaja pakkunud kaebajale üürinõustamist ja abi soodsama elamispinna

leidmisel. Nõustamiste kohta koostatud kokkuvõtetest (dtl 403 ja 405) nähtub aga, et

kaebaja on pigem jäänud selle juurde, et ei soovi oma praegusest elukohast lahkuda.

27.4. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 "Eluruumi sotsiaalselt

põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused" punkti 2 kohaselt on eluruumi

sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja

lisaks 15 m2 perekonna kohta ehk kaheliikmelise perekonna puhul on eluruumi

sotsiaalselt põhjendatud norm 51 m2. Nimetatule tuginedes tuleb nõustuda vastustaja

poolt viidatuga, et kaebaja poolt kasutatav eluruum on rohkem kui poole suurem

kehtestatud normist ning mille kulud on suuremad, kui toimetulekutoetuse vahenditest

oleks võimalik kompenseerida. Väiksema korteri puhul oleksid väiksemad nii kulud

kui ka sellest tulenevalt toetuse vajadus. Õige ei ole kaebaja viide, et kuna nii temal

kui tema tütrel on tuvastatud töövõime langus, tuleks viidatud määruse kohaselt

arvestada eluruumi normpinnaks kuni 51 m2 elaniku kohta, sest määruse punktist 21

tulenevalt kehtib suurem normpind üksi elavale osalise või puuduva töövõimega

isikule.

27.5. Eluaseme vahetamise takistusena märgib kaebaja ka seda, et on pikaajaliselt

töötu ning ükski üürileandja ei tee lepingut pikaajalise töötuga. Ka selle kaebaja

väitega ei saa nõustuda, kuna üürileandjale ei oleks kaebaja töökohaandmed

kättesaadavad ning üürilepingu sõlmimisel on üürileandjale lepingu täitmise tagatiseks

tavapäraselt makstav tagatisraha, mille tasumist on vastustaja lubanud toetada. Märgin

täiendavalt, et juhul kui kaebaja on pikaajaliselt töötu ja majanduslikult raskes

olukorras, ei ole aru saada, kuidas tal on võimalik olnud seni sedavõrd suuri

eluasemekulusid katta. Kaebaja väidab küll, et tal on viimasel ajal tekkinud

üürivõlgnevus, kuid ka selle väite osas puudub selgus, kuivõrd kaebaja poolt esitatud

üürilepingu (dlt 335-337) kohaselt on üürnikuks DDD OÜ, mis kaebaja väidete

kohaselt enam temaga seotud ei ole. Kommunaalmaksete võlgnevust kaebaja poolt

esitatud arvete kohaselt ei ole.

28. Nõustun vastustajaga ka selles, et pikaajalise toimetulekutoetuse taotlejana ei ole kaebaja

astunud piisavaid samme tasustatud tööle asumiseks, et tagada oma perele vahendid

toimetulekuks. Kaebaja on asunud õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduserialale

täiskoormusega ning uue kvalifikatsiooni omandamise püüet ei saa kaebajale ette heita. Samas

on küsimus, kas olukorras kus kaebajal on olemas varasemalt raamatupidaja ja ärijuhtimise

haridus, on kaebajal ilmtingimata vajalik asuda õppima täiskoormusega, mis tõenäoliselt

raskendab võimalust kooli kõrvalt ka tööle asuda. Vastustaja viitab õigesti, et kaebaja on küll

esitanud andmed enda kandideerimiste kohta, kuid samas nähtub neist, et kaebaja ei ole,

vaatamata sellele, et tal ei ole pikema aja vältel õnnestunud erialasele tööle saada, esitanud

andmed selle kohta, et ta on püüdnud leida tööd nn lihtsamat kvalifikatsiooni nõudvatel

ametikohtadele, seda kasvõi osalise koormusega.

11(13)

3-24-468

28.1. Kaebaja elukohta on registreeritud ka mitmed äriühingud, mille kohta on kaebaja

varasema taotluse menetlemisel selgitanud, et juhatuse liikme tasusid, autoritasusid ja töötasu

kaebaja ei saa, kuid avalikest andmetest nähtuvalt on kaebaja aktiivselt tegev sotsiaalmeedias

sh reklaamides kaubamärgi QQQ tooteid ja avaldades toitumisalaseid artikleid ning

raamatuid, mistõttu on mõistetav vastustaja kahtlus, kas kaebaja poolt esitatud info, et tegu on

vabatahtliku tööga, vastab tõele. Näiteks ei ole aru saada, miks kaebaja tegutseb tasuta

äriühingu QQQ OÜ (oktoobrist 2023 uus ärinimi HHH OÜ), millega kaebaja sõnul tal seost

enam ei ole, huvides ning ei nõua aktiivse reklaamtegevuse eest töötasu. Märgin siinkohal, et

vastustaja on kaebaja kodukülastuse käigus tuvastanud (dtl 361), et vähemalt varasemalt asus

kaebaja elukohas viimati mainitud äriühingu äritegevusega seotud esemeid.

28.2. Vastustaja on toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses ja kohtule esitatud

vastuses täiendavalt käsitlenud kaebaja elukohta registreeritud juriidiliste isikutega seotud

aspekte, millest võib järeldada, et kaebaja väited selle kohta, et ta on end taandanud

äriühingutest, ei pruugi olla tõesed. Nõustun vastustaja sellekohaste kaalutlustega ja ei pea

vajalikuks neid siinkohal üle korrata.

28.3. Täiendavalt viitan, et kaebaja on saanud Eesti Töötukassalt toetust seoses õppima

asumisega. SHS § 133 lg 3 p 1 sätestab, et lisaks lõigetes 2 ja 21 nimetatule võib

kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või

perekonna sissetulekute hulka mitte arvata õppimist ja töötamist soodustavaid

stipendiume ning toetusi. Antud juhul on vastustaja põhjendatult arvestanud

stipendiumi kaebaja sissetulekuks, sest kaebajal on võimalik kasutada kõnealust

toetust enda perekonna majandusliku toimetuleku parandamiseks. Tegelikkuses ei ole

õnnestunud ka kontrollida, kuhu kõnealune toetus kulub, sh et seda on kasutatud

üksnes õppimisega seonduvalt.

28.4. Kokkuvõtvalt leian, et vastustaja on põhjendatult seadnud kahtluse alla kaebaja poolt

esitatud andmed selle kohta, et kaebajal ei ole vaatamata pingutustele olnud võimalik leida

pikaajaliselt tööd ja et ta ei saa tulu seoses oma aktiivse tegevusega.

29. SHS § 134 lg 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse

määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja

ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul (muul viisil) püüdnud enda ja oma

perekonna materiaalset olukorda parandada (p 8). SHS-is ei ole otsest alust keelduda

toimetulekutoetuse määramisest sel alusel, et isik on pikaajaline toetuse saaja. Siiski ei

ole seaduse eesmärk jääda abivajajaid lõputult toetama (toimetulekutoetuse maksmine

on ajutine abinõu (SHS § 131 lg 1)) ilma, et toetuse saaja panustaks ise perekonna

toimetulekusse tasustatava tööga. Seaduses ei ole sätestatud, kui pikk ajavahemik on

„ajutine“ ehk kui kaua võib isikule toimetulekutoetust maksta. Arvestades, et kaebaja

on juba toimetulekutoetust saanud mitme varasema aasta vältel, on vastustajal alus

pidada kaebajat pikaajaliseks toetuse saajaks ning põhjendada toimetulekutoetuse

määramata jätmist mh sellega, et kaebaja ei ole astunud piisavaid samme oma

majanduslikus seisukorra parandamiseks.

30. Täiendava sotsiaaltoetuse avalduse on vastustaja jätnud rahuldamata kokkuvõtvalt

sarnasel põhjusel kui eelpoolkirjeldatud toimetulekutoetuse rahuldamata jätmise puhul.

Sissetulekust sõltuva universaaltoetuse puhul on tegemist vajaduspõhise toetusega,

mille eesmärk on isiku toimetulekuraskuste leevendamine ning ka selle puhul on

vajalik taotleja ja tema perekonna abivajaduse terviklik hindamine. Kaebaja ei ole

võimaldanud vastustajal sellist hindamist läbi viia, mistõttu on vastustaja põhjendatult

keeldunud toetuse maksmisest. Samuti tuleb nõustuda vastustajaga selles, et taotluses

näidatud tütre suusatamise kulud (mille sisu ei ole kontrollitav) ning kaebaja

12(13)

3-24-468

spordiklubis käimisega seotud kulud ei ole käsitletavad selliste esmavajadustega

seotud kuludena, mille hüvitamine vastustaja eelarvest peaks olema põhjendatud.

Esmavajaduseks saab pidada näiteks vajadust toidu järele ning toiduabina on kaebaja

saanud I kvartalis kasutada Rimi toidukaarti summas 3 (pereliikmete arv)x30 eurot (sh

ka väidetavalt eraldi elava poja eest).

31. Kokkuvõttes leian seega, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ja nende

tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on põhjendanud, miks jäeti toimetulekutoetus ja

täiendav sotsiaaltoetus määramata. Seetõttu jääb kaebus tühistamisnõuetes rahuldamata.

Samal põhjusel puudub ka alus kohustada vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama.

Kaebaja taotlus, et kohus kontrolliks kehtiva toimetulekupiiri põhiseaduspärasust, ei ole

käesolevas asjas vajalik käsitleda, sest kaebus jääb rahuldamata seetõttu, et kaebaja ei ole

tõendanud vajadust toimetulekutoetuse saamiseks.

Menetluskulud

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks

menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Hallikma

13(13)