1-23-3386/140 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2024, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-23-3386

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mario Truu, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

A.B. i süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 29. detsembri 2023

otsus

Apellatsiooni esitaja

eriasjade prokurör Antti Aitsen

Süüdistatav

A.B.

,

isikukood:

xxxxxxxxx,

elukoht:

XXX;

kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Deniss Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 29. detsembri 2023 otsus jätta muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Narva

Esimesele Advokaadibüroole 527 (viissada kakskümmend seitse) eurot 4 senti,

sealhulgas käibemaks 95 (üheksakümmend viis) eurot 4 senti, süüdistatavale A.B.

ile määratud korras õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses.

3. Punktis 2 märgitud kaitsjatasu jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. A.B. it süüdistati KarS § 184 lg 2 järgi selles, et ta käitles 9. novembril 2021 ebaseaduslikult

isikute grupis suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks

mõeldud koguses, narkootilist ainet MDMA-d. A.B. i käideldud kokaiini kogusest piisanuks

narkojoobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 833-le inimesele ja MDMA kogusest piisanuks

narkojoobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 41 300-45 000-le inimesele. Eelpool kirjeldatud

narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemiste asjaolud olid süüdistatav A.B. ile teada ning tema

eesmärgiks oli nende realiseerimine. Ta tegutses kavatsetult.

2. Viru Maakohtu 29. detsembri 2023 otsusega mõisteti A.B. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1

järgi õigeks kuriteo tuvastamatuse tõttu.

Samuti mõisteti Eesti Vabariigilt A.B. i kasuks välja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitis

3080,40 eurot.

3. Maakohus leidis, et süüdistatav A.B. ile esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises ei ole

tõendatud, kuna usaldusväärselt ei leidnud tõendamist see, et süüdistatav täitis enda tegevusega

inkrimineeritava kuriteo subjektiivse koosseisu.

4. Süüdistusaktis ära toodud A.B. i tegevuse faktiliste asjaolude tõendatus.

4.1. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis usaldusväärselt tõendamist see, et vastavalt Y.K. lt

saadud juhistele sõitis A.B. 9. novembril 2021 bussiga Kohtla-Järve linnast Narva linna, kus

bussijaamas kohtus Y.K. ga. Y.K. andis 9. novembri 2021 hommikul enne kella 11.50 Narva

Bussijaamas sõiduki Audi Q5 koos MDMA-ga üle A.B. ile, et too toimetaks sõiduki

Venemaale. 9. novembril 2021 kella 11.50 paiku väljus sõiduauto Audi Q5 kõrvalistuja kohalt

Y.K. ning kella 11.53 paiku lahkus Y.K. sõiduauto juurest. Seejärel istus A.B. sõiduauto Audi

Q5 juhikohale ning vedas sõiduautoga Audi Q5 suures koguses narkootilist ainet MDMA-d

Narva linnas Malmi tänavalt Narva piiripunkti, kus sõiduauto Audi Q5 suunati tollikontrolli.

Tollikontrolli käigus leiti sõiduauto Audi Q5 parempoolse esiistme juures asuva põrandaluugi

all olevast spetsiaalselt narkootiliste ainete veoks mõeldud sisseehitatud peidikust ligikaudu 25

100 sinist tabletti kogukaaluga 10, 72 kg, mis kokku sisaldavad 3155 grammi narkootilist ainet

metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ning ligikaudu 3155 grammi narkootilist ainet

metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ning ligikaudu 19 900 roosat tabletti kogukaaluga

8,585 kg, mis kokku sisaldavad 2527 grammi narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini

(MDMA).

4.2. Eeltoodud faktiliste asjaolude esinemist tõendavad süüdistatava A.B. i poolt kohtueelsel

uurimisel antud ütlused, mille kohus võttis tõendina vastu ning mis on järjepidevad, eluliselt

usutavad ning haakuvad ka teiste alltoodud kohtu hinnangul usaldusväärsete tõenditega. Nii on

süüdistatav A.B. enda esimesel ülekuulamisel vahetult peale kinnipidamist kahtlustatavana

antud detailsetes ütlustes välja toonud, et ta ei ole toime pannud kuritegu, kuna ta ei teadnud

narkootiliste ainete kohta. 2021. a suve keskel talle helistati Moskvast. Selleks oli mingi

meesterahvas, kes ütles, et tema nimi on Dmitri ja ta helistab Ediku kaudu, kuna A.B. otsis

tööd. Helistaja pakkus tööd veokijuhina ja võimalust töötada rekkadega ning sõita välismaale.

Kahtlustatav ei tahtnud rekkadega sõita välismaale ja keeldus. Siis ta helistas Eduardile ja

selgitas, et rekkadega ehk veokitega ta ei taha töötada. Edik andis talle Irina telefoninumbri ja

ütles, et Irina on mänedžer organisatsioonis, kus osteti või tahavad osta mikrobussi, nendele on

vaja autojuhti ja Edik andis talle Irina telefoninumbri. Irina telefoninumbrit ta ei mäleta. Ta ise

helistas Irinale ja Irina ütles, et neil on võimalik võtta ta tööle kaubikujuhina, kuid praegu on

teine töö – nendel on ostetud välismaalt sõiduauto, mis asub Tallinnas ja on vaja toimetada

sõiduauto Venemaale „tüüningu“ tegemiseks. Selle eest Irina lubas talle maksta 200-250 eurot.

Süüdistatav andis nõusoleku, peale seda Irina ütles, et on vaja teha tema nimele volikiri. Irina

tuli talle järele Jõhvi ja viis ta oma autoga Tallinna. Nad tulid Tallinna lähistele, Vana-Narva

maanteele ja seal oli ühes talus päris uus Audi Q5. Talu oli väike, puidust, seal olid garaažid ja

sissesõit tõkkepuu alt. Ta tuli autoga Jõhvi keskväljakule, seal lähedal on ka notaribüroo. Irina

ise elab kas Jõhvis või Kohtla-Järvel, kus täpselt – seda ta ei tea. Järgmisel päeval tuli Irina

koos Sergeiga autoga Kohtla-Järvele, Lehola tänavale talle järele ja nad sõitsid notari juurde.

Notari juurde läksid tema, Sergei ja Irina. Sergei vormistas tema nimele volikirja. See oli

esimene ja viimane kord, kui ta nägi Sergeid, kes oli Audi Q5 omanik. Kas samal päeval, kui

nad olid notari juures, või järgmisel päeval, sõitis ta selle autoga esimest korda Venemaale. Kui

A.B. hakkas sõitma, siis helistas ta Irinale ja ütles, et ta juba lubas anda talle raha. Irina ütles,

et ta unustas ja ta peab Irinat ootama. Ta ootas Irinat Sillamäel Olerexi tankla platsil ja Irina tuli

valget värvi autoga koos mingi meesterahvaga. Irina andis talle 200 eurot. Peale seda ta sõitis

Narva linna ja seal tankis veidi sõiduautot Audi Q5 Narva sissesõidul 1. tanklas, mis asub

paremalt pool. Peale seda ületas ta piiri. Piiriületusel vahetab A.B. alati oma telefonis SIM-

kaarti. Kui sõidab Venemaale, siis paneb Vene SIM-kaarti telefoni. Kui sõidab tagasi Eestisse,

siis hakkab kasutama Eesti SIM-kaarti. Venemaa sissesõidul pani ta telefoni Vene SIM-kaardi

Bilain 8-906-244-68-34. Enne andis A.B. Irinale oma Vene telefoninumbri. Kui A.B. lülitas

sisse Vene numbri ja ületas piiri, siis tema Vene numbrile helistas meesterahvas ja ütles, et ta

peab sõitma Peterburi Novatorskaja tänavale ja temaga kohtuma ning võtma auto, aga mehe

toimetama hotelli. Talle anti raha, mille eest ta pidi korteri eest maksma. A.B. oli Venemaal

umbes 3 nädalat ja nendest 1,5 nädalat elas selles korteris ja peale seda kolis oma õe juurde,

kuna raha oli otsas. Ta ootas Audi Q5 selleks, et sõita Eestisse tagasi. Alguses öeldi, et oodata

tuleb nädal, peale seda öeldi, et on vaja turbiin ära vahetada ja kokku ta ootas 3 nädalat. Iga

kord helistas talle mingi meesterahvas ja selgitas, et vajalik on autot oodata, telefoninumbrit ta

ei mäleta. Peale seda helistas A.B. ühel korral ise ja talle öeldi, et Audi Q5 on valmis ja ta saab

võtta auto Leninski prospektilt. Ta sõitis metrooga sinna ja talle andis auto üle kas Jevgeni

nimega meesterahvas või mingi teine meesterahvas, täpselt ta ei mäleta. Meesterahvas andis

talle veidi raha tankimiseks ja ta sõitis tagasi Eestisse. Eestis käskis Edik telefoni teel viia Audi

Q5 Tallinna lähistele. Siis sõitis A.B. Audi Q5-ga tallu, mis asub Vana-Narva maanteel

Harjumaal. Selle talu osas ta andis varem ütlusi, et eelnevalt viis teda sinna Irina, kui ta esimest

korda nägi autot Audi Q5. Talunik viis ise ta Tallinna bussijaama. 5. septembril kandis raha

sõidu eest üle Edik. Sõidukiga Audi Q5 sõitis ta Venemaale 4 korda ja viiendat korda eile,

piiriületusel peeti ta kinni. Esimese korra kohta andis ta ütlusi tuuningu osas. Teisel korral

mäletab, et talle helistas Jevgeni Eesti telefoninumbrilt ja kui ta jõudis Venemaale, siis paluti

tal tagasi sõita, mida ta ka tegi.

Kolmandal korral kui A.B. läks Eestist Venemaale, mäletab ta, et Alina või Alissa, kelle kohta

ta andis ütlusi, kes kohtus temaga Venemaal esimest korda, tõi auto Audi Q5 tema juurde

Lehola tänavale Kohtla-Järvel. Süüdistatav sõitis koos Alina või Alissaga Narva. Ta pidi piiri

ületama autoga ja naisterahvas ise ületas piiri jalgsi. Alina või Alissa ei tahtnud ületada piiri

koos temaga, autoga. Peale seda sõitis ta Peterburi ja suundus Leninski prospektile Jevgeni

elukoha juurde, kellel on seal korter. Kui ta ärkas, siis oli ta korteris üksinda, korter oli

lukustatud ja sõiduautot Audi Q5 ei olnud maja juures. Ta hakkas Jevgenile helistama ja Jevgeni

ütles, et ta sõitis autoga Audi Q5 ära. Jevgeni tuli tagasi, andis talle sularaha: kaks 500 eurost

kupüüri ja veel 700 eurot. Jevgeni korraldusel andis ta 500 eurose kupüüri üle Kingissepas

parklas poe kõrval mingile noorele meesterahvale, teise 500 eurose kupüüri ta andis üle Narvas

mingile noorele naisterahvale. Peale piiri ületamist ta ootas naisterahvast Peetri platsil.

Naisterahvas tuli tema juurde musta värvi maasturiga ja 700 eurost võttis A.B. endale töö eest

100 eurot. Seda talle Jevgeni lubas ja Eestis ise Jevgeni võttis temalt 600 eurot. A.B. tuli autoga

Audi Q5 koju, peale seda talle helistas Jevgeni ja ütles, et Audi Q5-le järgi tuleb meesterahvas.

Meesterahvas koos naisega tulid Volvo või Iveco kaubikuga või väikese veokiga, meesterahvas

võttis Audi Q5 ja jättis talle selle kaubiku võtmed. Peale seda tuli Ahtmest mingi remondimees

ja võttis temalt kaubiku võtmed ja sõitis selle kaubikuga tema maja juurest ära.

Neljandal korral kui ta ületas sõidukiga Audi Q5 piiri, siis talle helistas Jevgeni ja ütles, et kella

kaheks päeval peab ta olema Pulkovi lennujaamas ja minema vastu ühele meesterahvale. Ta

ületas Eesti piiri kella 8 paiku ja sõitis lennujaama. Meesterahvas ei jõudnud lennukile, ta ootas

meesterahvast kella 10 õhtuni ja Jevgeni palus tal sõita Leninski prospektile. Temaga kohtus

seal mingi meesterahvas, nad sõitsid parklasse, mis asub Narodnoje Opoltšenija tänaval ja ta

jättis sinna Audi Q5 ning meesterahvas võttis temalt Audi Q5 võtmed ja oma autoga viis ta

Moskovski prospektile mingisse korterisse, kus ta ööbis. Varahommikul tuli mingi

meesterahvas ja ütles, et Audi Q5 on juba pargitud maja juurde ja nad peavad kiiresti sõitma

Pulkovo lennujaama, kuna ta peab lendama Saksamaale. Pärast Pulkovo lennujaama hakkas ta

Audi Q5 roolis sõitma Eesti poole ja ületas piiri. Peetri väljakul Narvas ootas teda Jevgeni, kes

viis ta Narva bussijaama ja andis talle raha 100 eurot.

Viimasel korral, üleeile 8. novembril 2021, helistas talle Jevgeni Eesti numbrile oma numbrilt,

mille lõpus on 655 ja palus järgmisel päeval sõita autoga Audi Q5 Venemaale, ütles, et

Peterburis on vajalik sõidukit remontida. Ta ütles, et Audi Q5 on Narvas ja palus sõita Narva

bussiga. Eile, 9. novembril 2021 kell 10.15 läks ta Jõhvi bussile ja sõitis Narva. Bussist ta

helistas Jevgenile ja Jevgeni ütles, et tuleb talle vastu. A.B. tuli bussiga Narva bussijaama ja

seal ootas Jevgeni Audi Q5-ga. Ta vaatas Audi Q5 üle, Audi oli puhas. Jevgeni andis talle üle

200 eurot rubladeks vahetamiseks. Jevgeniga ta sõitis valuutavahetuspunkti, mis asub Malmi

tänaval ja seal ta vahetas 200 eurot. Jevgeni ootas teda sõidukis. Kui ta tuli sõiduki juurde tagasi,

siis Jevgeni rääkis talle, et vaja on sõita Venemaale, kus ta pidi Audi Q5 tankima ja sõitma

Peterburi ja leidma endale ööbimiskoha. Piiriületusel saadeti sõiduk röntgenisse, seda nuusutas

koer ja siis algas läbivaatus. Auto Audi Q5 hakati lahti võtma, talle hiljem öeldi, et röntgen

näitas, et auto põranda all oli peidik. Ta ei teadnud midagi selle peidiku kohta. Narkootilise

ainega ta ei ole seotud absoluutselt. Ta ei ole sõitnud selle autoga teistes Euroopa Liidu riikides.

Ta ei mäleta täpselt kuupäeva, kuid 2021 septembris Edik helistas talle ja palus viia auto Audi

Q5 Kohtla-Järvelt Tallinna bussijaama juurde. Tema maja juurde aadressil XXX tõid selle auto

noormehed. Ta nägi, et noormees, kes Audi Q5 roolist väljus, andis talle võtmed ja ise istus kui

ta ei eksi, valget värvi KIA või Renault sõiduautosse, selles autos oli kaks meesterahvast ning

nende seas oli see ärimees, kelle kohta ta andis ütlusi, et ta lendas Pulkova lennujaamast

Saksamaale ja tõi Iveco või Volvo kaubiku tema maja juurde. Ediku korraldusel sõitis ta peale

seda Tallinna bussijaama juurde, mille lähedal teda ootas meesterahvas, kellele ta andis Ediku

korraldusel Audi Q5 võtmed. Meesterahvas ütles, et ta on autojuht ja elab Pärnus ja sõidab

raamatupidajaga Poola. Ta rääkis vene keeles puhtalt.

4.3. Järgmisel kahtlustatavana ülekuulamisel, mis toimus 19. novembril 2021, jäi A.B. selle

juurde, et kahtlustuses kirjeldatud kuritegu ta toime pannud ei ole. Eeltoodud ütlustes on A.B.

detailsemalt rääkinud kolmanda ja neljanda sõidu vahel Venemaale toimunud sõidust Audi Q5

juurde, mis asus poolel teel Pärnust Tallinna. Tallinnas Madara tänaval kõrvalistuja kohal olnud

meesterahvas ütles, et ta tegeleb äriga ja andis talle Audi võtmed ning ütles, et ta peab need üle

andma meesterahvale, kes on Audi juures. See kõrvalistuja oli seesama mees, keda ta eelnevalt

Pulkova lennujaama viis, millest ta rääkis esimesel ülekuulamisel. Seejärel nad jõudsid koos

Renault juhiga Audi juurde, mis oli pargitud mingisuguses tanklas, mis asub umbes 50-60 km

kaugusel Tallinnast Pärnu poole. Kui A.B. oli Audi juures, siis nägi ta, et autos istub see sama

Jevgeni, kellega ta on kogu aeg suhelnud. Jevgeni ütles, et tal oli mingi tegemine Pärnus ja

autojuht, kes oli Audiga sõitnud peeti kinni ja ta olevat mingeid reegleid rikkunud. Jevgeni ise

ei saanud Audiga sõita, kuna tal oli väidetavalt Venemaa juhiluba ja ta ei saa Eestis roolis olla.

Seejärel andis ta Jevgeni kätte selle auto teised võtmed, mille sai eelnevalt Madara tänaval. Siis

nad hakkasid koos Audiga liikuma Ida-Virumaa poole mööda Tallinna ringteed Peterburi tee

poole. Jevgeni ütles, et tuleb kiiresti sõita Kohtla-Järvele. Kuskil maanteel jooksis tee peale

jänes ja nad tegid avarii. Siis nad hakkasid sõitma Kohtla-Järvele ja läksid Puru rajooni, kuhu

jätsid auto remonti. Peale seda juhtumit oli auto seal 3-4 nädalat. Samuti süüdistatav täpsustas,

et teisel korral ta pidi Eestist Venemaale viima mingi ümbriku ja selle üle andma Kingissepas

mingile meesterahvale. Selle informatsiooni sai ta Ediku käest. Mäletab seda, et veel vaatas

ümbriku sisse ja nägi, et seal on mingid dokumendid ja mitte midagi keelatut. Neljast korrast

kahel korral pidi ta Venemaalt raha Eestisse tooma. Enda mäletamist mööda pidi ta teisel korral

tooma Venemaalt sularaha 1800 eurot. Ta sai iga sõidu eest kuskil 100-150 eurot ja lisaks anti

talle raha veel tankimiseks. Kõik rahaküsimused käisid läbi Ediku. Edikuga suhtes ta telefonitsi

raha asjus, aga raha andis üle Jevgeni. Süüdistatav jäi selle juurde, et ta ei teadnud, et autos

võivad olla narkootilised ained ja samuti ta ei teadnud, et autos võivad olla peidikud. A.B.

rääkis menetlejatele kõik ära, nii nagu oli ja nii palju kui ta mäletas. Iga kord kui ta autosse

istus, siis ta kontrollis auto salongi ja pagasiruumi üle, et midagi seal kahtlast ei oleks. Ta teab,

et ei tohi vedada salakaupa ja ta on väga kohusetundlik selles osas. Tema soov oli ausalt lisaraha

teenida ja selle jaoks pöördus ta Ediku poole. Ta tõesti ei teadnud, et autos võivad olla

narkootilised ained.

4.4. Kolmandal kahtlustatavana ülekuulamisel, mis toimus 22. novembril 2021, jäi A.B. selle

juurde, et kahtlustuses kirjeldatud kuritegu ta toime pannud ei ole ning soovib anda ütlusi

esitatud kahtlustuse osas. A.B. täpsustas enda ütlusi seoses kolmandal korral Venemaal

käiguga. Nii tuleneb tema ütlustest, et kolmandal korral kui ta Venemaalt tuli Audi Q5-ga, siis

Ediku korraldusel pidi ta samal päeval sõitma autoga Pärnu ja Audi sinna jätma. Ta sõitis läbi

Tallinna ja siis Edik ütles, et Pärnusse ei olegi vaja sõita, vaid ta peab minema Tallinnasse ja

auto bussijaama juures üle andma. Ta siis sõitis Tallinnasse, bussijaama juures oleva hosteli

juurde ja parkis sinna ära. Seal ootas inimest, kes pidi talle vastu tulema. Ediku jutu järgi see

inimene pidi tulema Pärnust. Siis tuligi tema juurde mingi meesterahvas, kellele ta andis raha

üle, mille tõi Venemaalt, summat ta enam ei mäleta ja autovõtmed. See meesterahvas ei

tutvustanud ennast, ta oli temast pikemat kasvu ja nägi välja kuskil 45-aastane. Ta andis

meesterahvale üle kõik asjad – Audi Q5 võtmed ja raha, ise läks bussijaama ning sõitis bussiga

Ida-Virumaale.

4.5. Viimane kahtlustatavana ülekuulamine toimus 6. detsembril 2022 ning nähtuvalt

ülekuulamise protokollist on A.B. jäänud selle juurde, et ta ei ole kahtlustuses kirjeldatud

kuritegusid toime pannud. Ta ei teadnud isegi, et seal autos on mingid peidikud, kuhu on sisse

peidetud narkootilised ained. Kui ta oleks teadnud, et seal on mingid narkootilised ained, siis ta

poleks kunagi sellise tööga nõustunud. Ta oli tavaline autojuht ning ei teadnud üldse midagi

mingitest narkootikumidest. Ta vedas vaid raha ja dokumente. Ta on alati enne autoga sõitmist

seda Audi Q5 üle kontrollinud. Ta vaatas pidevalt nii pagasiruumi, kõik istmed ja nende alused,

kuid ta ei leidnud kunagi midagi ebaseaduslikku sellest autost. Ta soovib täpsustada ka seda, et

ta on proovinud vaadata üle ka vaibaalused, kuid need vaibad olid auto põranda külge kinni

kleebitud ning tal ei õnnestunud vaipade alla vaadata. Lahti neid vaipu ta ei hakanud tirima,

sest auto on uus ning see auto ei kuulunud talle. A.B. lisas, et ta on kogu oma elu töötanud

rekkajuhina ning ta pole kunagi oma elus ebaseaduslikku kaupa üle riigipiiri vedanud, sest ta

teadis, et see tegu on ebaseaduslik. Ta soovib lisada ka seda, et kui ta viimasel korral riigipiiri

ületas, siis saadeti auto kohe tollikontrolli. Kuid kui tollikontrollis tehti röntgen, autot kontrolliti

narkokoertega ning sisseehitatud peidikutest hakati narkootilisi aineid välja võtma, siis ta sai

kohe aru, millega on tegu.

4.6. Maakohus kõrvutas A.B. i poolt kohtueesel uurimisel kokku neljal ülekuulamisel antud

ütluseid ning täheldas, et nende vahel ei esine diametraalseid vastuolusid.

4.7. Süüdistatava poolt eeltoodud ära tuntud isikutest kuulati kohtulikul uurimisel

tunnistajatena üle nii E.G. , kes oli nn eristaatuses olev tunnistaja kui ka I.G. , kelle ütlustest ei

tulene seda, et A.B. on andnud valeütlusi seoses sellega, kas ta oli teadlik sellest, et sõidukisse

Audi Q5 on ehitatud peidik ning et ta veab narkootilist ainet selles peidikus Eesti Vabariigist

Vene Föderatsiooni.

4.8. Kohtuliku uurimise tulemusena ei selgunud, et eeltoodud isikuline tõendiallikas, s.o E.G. ,

oleks andnud süüdistatav A.B. i osaluse osas narkootiliste ainete ebaseaduslikus grupiviisilises

käitlemises erinevas menetlusstaadiumis erinevasisulisi ütlusi. Kuna E.G. i ütlused haakuvad

selles osas ka muude kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega, siis ei ole alust kahelda tema

ütlustes.

4.9. Seda, et sõidukiga Audi Q5, millega sõitis A.B. korduvalt Venemaa Föderatsiooni, on

seotud A.H. tõendavad tunnistajate A.J. , O.G. ja K.A. ütlused. Kohtul ei ole alust kahelda

ühegi eeltoodud isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuses seoses Euroopasse toimunud

reisidega, kuna need haakuvad teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega.

4.10. A.B. i ütlustega seoses piiripunktis narkootilise aine leidmisega haakub Maksu- ja

Tolliameti läbivaatuse akt 9. november 2021 nr 21LA2228651-1 koos fototabeliga (I köide, tl

4-34), kust nähtub see, et läbivaatust teostati 9. november 2021 kell 11.55 kuni 9. november

2021 kell 20.30 Ida-Viru maakonnas, Narva linnas, Vestervalli tn 7. Juhiks oli A.B. , sünniaeg

XXX . Sõiduauto: Saksamaa, registreerimismärk XXX . Transpordivahend: Auto, Saksamaa,

registreerimismärk XXX , Audi Q5. Liikumise suund oli väljuv, lähteriigiks Eesti ning

sihtriigiks Venemaa Föderatsioon. Kontrollimisel tuvastatud kaubaks olid tabletid, mille pakke

oli 9 ning koguseks oli 19, 788 kg. Läbivaatuse kirjelduse kohaselt 9. novembril 2021 kell 11.55

saabus Eestist väljuval suunal Narva maantee piiripunkti sõiduautode liiklusriba kaudu

sõiduauto Audi Q5 Saksamaa registrimärgiga XXX , mille rollis oli A.B. (ik XXX , VF pass

nr 755452332). Juht ei soovinud piiriületusel midagi deklareerida. Peale passikontrolli läbimist

suunati sõiduauto tollikontrolli. Röntgeni pildianalüüsi käigus tekkis tolliametnikel kahtlus, et

sõiduki põranda esiosa võib sisaldada tolli eest varjatud (deklareerimata) kaupa. Sõiduk suunati

kontrollangaari.

4.11. Seda, et vahetult enne piiripunkti ületamist olid 9. november 2021 Audi Q5-s (reg nr XXX

) nii A.B. kui ka Y.K. tõendab asitõendi vaatlusprotokoll 14. detsember 2021 kriminaalasjas

nr 21930000284 koos DVD plaadiga videofailidega mille kohaselt on vaadeldud 6. detsember

2021 tehtud päringule nr 11.2-1/21/0308-30 ja Maksu- ja Tolliameti Sisekontrolli osakonna

edastatud Narva piiripunktis (Peterburi mnt 1, Narva) asuvate kaamerate salvestisi kuupäeva 9.

november 2021 kohta ajavahemikul kell 11.35-12.00.

4.12. Seda, et 9. novembril 2021 avastati A.B. i juhitud Audi Q5 peidikust suures koguses

narkootilist ainet, tõendab ekspertiisiakt nr 21E-AN1612 9. detsember 2021.

4.13. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et uuritud usaldusväärsete tõenditega on tõendamist

leidnud sündmused, mis on ära toodud süüdistusaktis.

5. Süüdistatavale A.B. ile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täidetus.

Usaldusväärselt tõendatud faktiliste asjaolude põhjal on põhjendatud asuda seisukohale, et

9. november 2021 käitles A.B. ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet. Ükski kohtule

esitatud tõend ei tõenda seda, et käesoleval juhul oli lubatud narkootilist ainet suures koguses

käidelda. Kui see oleks olnud lubatud, siis oleks ka puudunud vajadus selle peitmiseks

mootorsõidukisse Audi Q5, ehitatud peidikusse.

Käesoleval juhul vedas süüdistatav A.B. narkootilist ainet suures koguses.

Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg-le 3

loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks

kümnele inimesele. MDMA puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1, 4

grammist. A.B. i poolt MDMA kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt

vähemalt 41300-45000-le inimesele. Süüdistusakti kohaselt A.B. i poolt käideldud kokaiini

kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 833-le inimesele.

Süüdistuse faktilistest asjaoludest ei nähtu see, et A.B. oleks ebaseaduslikult käidelnud ka

viimati nimetatud narkootilist ainet ning eeltoodut on võimalik kohtu hinnangul selgitada

sellega, et süüdistatav A.H. le esitatud süüdistus on ekslikult kandunud üle ka A.B. ile esitatud

süüdistuse sisusse, kuna esitatud süüdistusi kõrvutades on võimalik järeldada seda, et need on

valdavas osas kattuvad.

Kokkuvõtvalt leidis kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist see, et

süüdistatav A.B. täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas talle

inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

6. Süüdistatavale A.B. ile inkrimineeritava kuriteo subjektiivse koosseisu täidetud.

6.1. Põhiliseks vaidlusküsimuseks kujunes maakohtu kohtuvaidluses see, kas süüdistatav A.B.

enda tegevusega täitis ka talle inkrimineeritava kuriteo subjektiivse koosseisu. KrMS § 268 lg

1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes süüdistusakti järgi ja lg

5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis

oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest.

6.2. Käesoleval juhul nähtub süüdistusakti faktilistest asjaoludest, et süüdistatav A.B. pani talle

inkrimineeritava kuriteo toime kavatsetult. Nii on süüdistusaktis välja toodud, et eelpool

kirjeldatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemiste asjaolud olid süüdistatav A.B. ile

teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine.

6.3. Süüdistuskõnes asus prokuratuur ilma eelnevalt süüdistust muutmata KrMS § 268 lg 2

alusel seisukohale, et A.B. pani talle inkrimineeritava kuriteo toime kaudse tahtlusega. KarS §

16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega erinevad faktilised asjaolud

oluliselt erinevate tahtlusliikide täidetusele hinnangut andes.

Väljaspool vaidlust on see, et ühestki kohtule esitatud tõendist ei tulene see, et A.B. il oli

kavatsus toime panna narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine grupis ja suures koguses. Kui

asuda seisukohale, et tegemist ei ole faktiliste asjaoludega tahtluse sisustamisel, mis oluliselt

erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest, on lõpptulemus andmaks

hinnangut subjektiivse koosseisu täidetusele sama. Kohtu hinnangul ei ole süüdistuse sisust

lähtudes ning kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates võimalik asuda seisukohale, et

usaldusväärselt on tõendatud see, et A.B. pidas võimalikuks, et ta käitleb ebaseaduslikult

suures koguses narkootilist ainet MDMA-d grupis koos Y.K. ja A.H. ga.

6.4. Kooskõlas KrMS § 7 lg 3 põhimõttega in dubio pro reo tuleb kõrvaldamata kahtlused

tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt RKKKo 3-1-1-10-11, p 26, 3-1-1-10-15, p 15).

Süüdistuse versioon ei ole kohtu hinnangul usutavam kui kaitse versioon, et A.B. ei pidanud

võimalikuks, et ta käitleb ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet vedades seda Eesti

Vabariigist Vene Föderatsiooni.

6.5. Tunnistaja A.L. ütlustega leidis tõendamist see, et A.B. i majanduslik olukord oli kehv,

kuna tema ütluste kohaselt sai ta abivajava teate politsei poolt, et on isik, kes vajab abi. Siis

võttis ta ühendust A.B. pojaga. Ta küsis, et kuidas neil olukord üldse on. Ta võttis ühendust

ametlikult. Ta sai teada, et ei ole isegi rahalisi vahendeid koera toitmiseks. Pärast tuli välja,

A.B. vastas, et neil on kõik korras. Said enam-vähem hakkama ja tol hetkel keeldus

sotsiaalabist ja nõustamisest. Kohtu hinnangul kinnitavad eeltoodud ütlused eeltoodud

isikuliste tõendiallikate, s.o E.G. i, I.G. ja ka A.B. i ütlusi selles osas, et süüdistataval esines

vajadus lisasissetulekuks.

6.6. Kehtivate karistusregistri andmete kohaselt (V köide, tl 106) puudub A.B. il kehtiv karistus.

Seega kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja A.L. ütlused seda, et süüdistatav ei olnud valmis

tegema mida iganes saamaks lisasissetulekut ning ta ei pidanud võimalikuks seda, et on

kaasatud kuritegelikku detailideni läbi mõeldud kuriteoskeemi, kus tema kui Vene

Föderatsiooni kodaniku rolliks on toimetada Hollandist toodav narkootiline aine Audi Q5-s

olevas peidikus Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni. Eeltoodu annab aluse asuda seisukohale,

et süüdistatav A.B. oli äärmiselt huvitatud lisasissetulekust ning tõenäoliselt seega liigseid

küsimusi seoses tööülesannete täitmisega ei esitanud.

6.7. Seda, et A.B. i sissetulekud lähiaastatel ei ole olnud märkimisväärselt suured tõendab ka

maksukohustlaste registrist väljavõte, kust nähtub, et päring on tehtud perioodi 2021-2022

kohta. A.B. i 2018 tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu

mahaarvamist oli 3611 eurot, 2019 3846 eurot, 2020 6113 eurot, 2021 4140 eurot, 2022 4892

eurot.

6.8. Süüdistatav A.B. on välja toonud enda 19. november 2021 kohtueelsel uurimisel antud

ütlustes, et tema pension on 380 eurot ja ta proovib kulutada ühes nädalas söögi peale ligikaudu

50 eurot. Ta proovib tõesti väga kokkuhoidlikult elada. Kohtu hinnangul kui A.B. oleks

osalenud täideviijana grupiviisilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises, siis oleks

ka põhjendatud jaatada seda, et tema teopanusega kaasnenud tulu oleks olnud märkimisväärselt

suurem sellest, mis kohtulikult uurimisel tuvastamist leidis.

Arvestades süüdistatava vanust, ei ole eluliselt usutav see, et ta oli sellise tasu eest, olles kogu

elu seaduskuulekalt elanud, valmis riskima sellega, et vanaduspõlvest väga pika perioodi tuleb

tal viibida kinnipidamisasutuses. Seega jaatamaks seda, et A.B. tahtlikult käitles

ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet grupiviisiliselt peaks olema tõendatud see, et

ta teenis vedude eest tuhandeid eurosid, arvestades sellise tegevusega kaasneda võivaid

negatiivseid tagajärgi, mis on mõistlikule keskmisele isikule teada.

6.9. Maakohus ei kahelnud A.B. i ütlustes, mille kohaselt oli ta enda jaoks tõmmanud n.ö

punase joone, kust ta üle ei astu. Nimetatu selgitab tema käitumist, miks ta otsustas

mootorsõiduki enne riigipiiri ületamist üle vaadata, et seal ei oleks midagi keelatut. Kohtu

hinnangul ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud see, et Audi Q5 salongis oleks visuaalselt

olnud nähtav see, et toimunud on mingi tavapärasest erinev kattematerjali kleepimine

autosalongi põhjale, mis oleks võinud A.B. i mõtted viia sinna suunda, et mootorsõidukisse

võib olla ehitatud peidik. Kuna tööülesanded varieerusid, siis ka see annab aluse asuda

seisukohale, et A.B. ei kahelnud selles, et tema täidab üksnes autojuhi ülesandeid, sõites

soovitud kohta ning andes üle kas raha või dokumente.

6.10. Eesti keele sõnaraamatu kohaselt tähendab tuunima – sõidukit vm asja ilusamaks,

võimsamaks vms tegema. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik mootorsõiduki tuunimist

võrdsustada sellesse peidiku ehitamisega. Ka uusi mootorsõidukeid tuunitakse nende

isikupärasemaks muutmiseks ning alati ei ole ka võimalik täpselt prognoosida seda, millise

ajamahuga on planeeritav tööülesanne. Seega eeltoodust ei ole kohtu hinnangul põhjendatud

järeldada seda, et A.B. il kui elukogenud isikul oleks pidanud mõtted liikuma selles suunas, et

ta toimetas selle mootorsõiduki Vene Föderatsiooni selleks, et sinna ehitataks peidikud. Nii

näitab kohtupraktika seda, et mootorsõidukitesse on peidikuid ehitatud erinevates riikides.

Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et puuduvad igasugused andmed, et A.B. il oleks varasemalt

olnud mingigi kokkupuude salakaubaveoga, mis annaks aluse arvata, et tema mõtted enne

riigipiiri ületamist oleksid pidanud liikuma sinna suunda, et järsku tema juhitud

mootorsõidukisse on ehitatud peidikud, mis on ka täidetud narkootilise ainega. Samas ei ole

tõendatud see, et ta oleks olnud täpselt detailides teadlik sellest, kes, millal ja milliseid riike

selle mootorsõidukiga läbib omamaks tervikpilti sellest, milline oli täpselt tema roll hästi

planeeritud ja detailideni läbi mõeldud kuritegelikus skeemis. Seega ei anna ka mitmete

isikutega kokku puutumine Vene Föderatsioonis alust asuda seisukohale, et A.B. pidi aru

saama, et ta on kaasatud ebaseaduslikku tegevusse.

6.11. Tõendatud on see, et A.B. oli teadlik sellest, et isik, kelle poole ta töö saamiseks pöördus,

s.o E.G. on varem kriminaalkorras karistatud. Tõendusteave puudub selle kohta, kas A.B. oli

teadlik sellest, millise õigushüve kahjustamisega seoses on seda isikut karistatud, kelle poole ta

pöördus. Ka kohtuliku uurimise tulemusena ei selgunud, millega seoses on E.G. it varasemalt

kriminaalkorras karistatud. Kohtuistungil süüdistatavat A.B. it nähes ja kuuldes jäi kohtul

mulje, et tegemist on kõrgemas eas isikuga, kes ei pruugi kohe kõike õigesti mõista.

A.B. seoses elukohast lahkumise keeluga: „Juba on möödas /…/. Olgu, kurat sellega. Küll ma

ikka sattusin, kurat. Milleks ma end teiega sidusin, poisid, kurat. Kurat küll!“

6.12. Riigikohus on sedastanud, et isiku teotahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise

hetke seisuga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-34-

12, p 12.2). Ehkki isiku teojärgne käitumine võib teatud juhtudel tõepoolest anda teavet ka

süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri

2015 otsus asjas nr 3-1-1-79-15, p 8), on see eeskätt siiski abipakkuv kriteerium, mis aitab

tahtlust siduda isiku suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2006 otsus asjas nr 3-1-1-142-05, p 20). Kohtu

hinnangul kinnitavad jälitustoimingu protokollis kajastatud süüdistatava A.B. i vestlused E.G.

iga seda, et tal puudus tahtlus narkootiliste ainete ebaseaduslikuks käitlemiseks ning ta oli enda

teopanuse osas teo toimepanemisel kindel selles, et selleks on üksnes autojuhi tööülesannete

täitmine, millega kaasnes ka isikute sõidutamine ning sularaha ja dokumentide toimetamine.

Eeltoodud vestlustest nähtub see, et A.B. on tundnud muret seoses sellega, et ega teda kinni ei

panda. Nimetatu ei tähenda aga kohtu hinnangul seda, et tal esines teotahtlus panna toime talle

inkrimineeritav kuritegu. Eeltoodut on võimalik selgitada sellega, et tema poeg L. ütles talle,

et ta jäi vahele ja tal tuleb nüüd vastutada.

6.13. Seda, et A.B. jäi vahele piiripunktis väga suure koguse narkootilise ainega oli ka talle

endale teada. Tavalise inimese seisukohast, kes ei hakka analüüsima, kas lisaks objektiivsele

kuriteokoosseisule on täidetud ka subjektiivne kuriteokoosseis, võibki tunduda, et kui juba

vahele jäid suure koguse narkootilise ainega, siis tuleb ka vastutada. Kuna A.B. it ei ole

varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis on põhjendatud ka eeldada seda, et jälitustoimingu

protokollis olevates kõnedes ei ole ta enda mõtete sisu moonutanud, sest ta ei osanud arvestada

sellega, et teda või tema vestluspartnerit võidakse pealt kuulata seoses jälitustoimingu

teostamisega. Seda kinnitab ka see, et tõendatud on see, et sõitudel Audi Q5-ga ei kasutanud ta

suhtlemisel suhtlusprogramme, mis omakorda annab aluse asuda seisukohale, et tal puudus ka

kaudne tahtlus narkootilise aine ebaseaduslikuks grupiviisiliseks käitlemiseks suures koguses.

Nimetatut kinnitab ka see, et kohtuliku uurimise tulemusena ei selgunud see, et keegi oleks

palunud tal kasutada mõnda varjunime, mis oleks pidanud andma talle selge signaali, et ta on

kaasatud ebaseaduslikku tegevusse.

6.14. Kuriteo toimepanemises süüdimõistmiseks peab olema usaldusväärselt tõendatud see, et

piiripunktis suure koguse narkootilise ainega vahelejäänul oli vähemalt kaudne tahtlus kuriteo

toimepanemiseks. Eeltoodu aga maakohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist ei leidnud.

Seda, et A.B. il olid n.ö silmaklapid ees ning ta ei saanud aru tegelikult toimunust ning ei

omanud tervikpilti kuriteoskeemist, sh E.G. i rollist selles, tõendab 14. juuni 2022 toimunud

telefonikõne tema ja E.G. i vahel.

6.15. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest tuleneks see, et A.B. oleks aimanud, et

isikud, kellega ta kokku puutus, tegelevad narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega suures

koguses.

6.16. Nõustumisväärne on see, et A.B. i sõitude analüüsimisel Audi Q5-ga võis tõusetuda

mitmeid küsimusi mõistlikkuse aspektist neid hinnates. Samas tavapärane praktika on see, et

n.ö lihttöö tegijad ei vii üldjuhul läbi enda juurdlust välja selgitamaks seda, miks tööandja on

just mingi tegevuse sellisena planeerinud. Tehakse ära tavaliselt enda töölõik liigseid küsimusi

esitamata ning juurdlemata tegevuse mõistlikkuses, sest tülikast töötajast ei ole huvitatud ükski

tööandja. Selline käitumine on käesoleval juhul põhjendatav ka sellega, et teatud vanuses ning

riigi keelt oskamata ei olda atraktiivne tööandja silmis.

Nii ei leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist see, et ta oleks enda korduvatel ülekuulamistel

kuidagi üritanud varjata tõtt või näidata ennast ja enda tegemisi paremas valguses vältimaks

kriminaalvastutust. Nii on ta juba esimesel ülekuulamisel rääkinud kõikidest sõitudest Audi Q5-

ga Vene Föderatsiooni.

6.17. A.B. i sõite Venemaa Föderatsiooni mootorsõidukiga Audi Q5 reg/nr XXX analüüsides

nähtub see, et süüdistatav pole moonutanud tõde.

Tegemist ei ole niivõrd suurte rahasummadega, et süüdistataval A.B. il oleksid pidanud tekkima

kahtlused selles, et ta võib olla kaasatud narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemisse.

6.18. Eluliselt usutav on see, et mootorsõiduki juhi pilk peatub ka odomeetril. Seega on

põhjendatud jaatada seda, et A.B. võis teada seda, et mootorsõiduk Audi Q5 läbib väga pikki

vahemaid siis kui tema seda ei kasuta. Samas kohtu hinnangul ei anna ka eeltoodud asjaolu

alust asuda seisukohale, et sellest pidi süüdistatav pidama võimalikuks, et osaleb narkootilise

aine ebaseaduslikus käitlemises. Nii oli talle teada, et selle mootorsõidukiga käiakse teistes

Euroopa riikides.

6.19. Kohtulikul uurimisel nähes süüdistatava A.B. i emotsionaalset käitumist, mis nähtub ka

eeltoodud jälitustoimingu protokollist, kus on kajastatud tema telefonikõnede sisu E.G. iga, siis

kuritegeliku plaani, s.o Euroopast narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikuks

toimetamiseks Vene Föderatsiooni, realiseerimiseks oli tulemuslikum see, kui võimalikult

vähesed isikud omaksid teavet sellest, mis tegelikult toimumas oli. Kui A.B. oleks tõesti

möönnud seda, et tema poolt juhitud mootorsõidukis Audi Q5 on ka narkootilised ained suures

koguses, siis oleks ka vahelejäämise risk sellise ebaseadusliku tegevusega piiripunktis olnud

suurem. Seda seetõttu, et esineks oht, et süüdistatav enda ebaloomuliku käitumisega tekitab

kogenud Maksu- ja Tolliameti töötajates kahtlusi. Selles, et süüdistatav A.B. ei pruugi enda

emotsioonide kontrollimisega meisterlikult hakkama saada veendus kohus korduvalt selle

kriminaalasja kohtulikul uurimisel. Autojuhte hoiti teadmatuses sellest, mis on nende sõitude

tegelik eesmärk,

6.20. Nõustumisväärne on see, et avastatud narkootilise aine koguse rahalist väärtust silmas

pidades tehti valik isiku kasuks, keda E.G. tundis väga pikaajaliselt ning lisaks oli ka viimase

poeg tema lapsepõlvesõber. Seega oli minimeeritud risk, et veokijuhiks palgatu kaob

keskmisest kallihinnalisema mootorsõidukiga Vene Föderatsiooni avarustesse ühes suure

koguse ja kallihinnalise narkootilise ainega.

Põhjendatud on jaatada ka seda, et süüdistatav A.B. i valituks osutumisel mängis suurt rolli ka

tema Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, mis võimaldas viisavabalt ületada Eesti Vabariigi

ja Venemaa Föderatsiooni riigipiiri nagu ka tema pikaajaline juhistaaž, mille puhul oli

tõenäolisem see, et ta saab enda tööülesande täitmisega soovitud viisil hakkama. Ka ei jäänud

kohtul kahtlust selles, et Peterburi linnas orienteerumisega süüdistataval raskusi ei esinenud.

Maakohtu hinnangul puudus igasugune vajadus pühendada A.B. it kui varasemalt

kriminaalkorras karistamata isikut kuritegelikku skeemi ning pigem oli eesmärgiks see, et

süüdistataval ei tekiks mingitki aimdust sellest, mis tegelikult toimumas oli vähendamaks

ebaseadusliku tegevusega vahelejäämise riski, kaotamaks hõlptulu teenimise võimalust või

jagamaks kriminaaltulu vastavalt kellegi teopanusele.

6.21. Kuritegeliku eesmärgi edukaks realiseerimiseks tehti kõik selleks, et süüdistatav A.B. il

ei oleks toimunust ja kuritegelikust skeemist tervikpilti, sest tema oli isikuks, kes võis suure

tõenäosusega ka jääda narkootilise aine suure koguse ebaseadusliku käitlemisega vahele. Seega

oli igati kasulik see, et ta teaks tegelikult toimuva kohta võimalikult vähe.

6.22. A.B. tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, sest kohtulikul arutamisel ei

tuvastatud usaldusväärselt seda, et ta oleks täitnud enda tegevusega talle inkrimineeritava

kuriteo subjektiivse koosseisu.

7. Maakohus tuvastas, et A.B. viibis vahi all alates 9. november 2021 kuni 29. detsember 2021,

s.o 51 päeva. KrMS § 314 p 6 ja SKHS § 4 ja § 5 lg 1 p 1 kohaselt kuulub A.B. ilt tema alusetult

vahi all viibimisega tekitatud kahju hüvitamisele 51 päeva ulatuses summas 3080, 40 eurot.

Apellatsioon ja vastus apellatsioonile

8. Viru Maakohtu 29. detsembri 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Antti

Aitsen, kes taotleb tühistada maakohtu otsus osaliselt, s.o A.B. i õigeksmõistmises süüdistuses

KarS 184 lg 2 p 1 järgi kuriteo tuvastamatuse tõttu, menetluskulude riigi kanda jätmise osas (va

tõlgi tasu) ning süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitises.

8.1. Prokuratuuri hinnangul oli isiku õigeksmõistmine käesoleval juhul olnud ebaseaduslik,

ekslik ning põhjendamatu.

8.2. I astme kohus on A.B. i suhtes otsuse tegemisel tõendite hindamisel rikkunud oluliselt

kriminaalmenetlusõigust, hinnanud tõendeid ebaõigesti ja selle tulemusena kohaldanud

materiaalõigust ebaõigesti, mõistes süüdistava õigeks. Kohus on küll kogutud tõendusteabest

õigesti tuvastanud enamiku faktilisi asjaolusid, kuid ekslik on maakohtu järeldus, et A.B. ile

inkrimineeritava kuriteo subjektiivne koosseis ei ole täidetud. Apellandi hinnangul ei ole kohtu

järeldus kõiges arusaadav ja ei vasta tõendikogumis tuvastatule.

8.3. Põhiliseks vaidlusküsimuseks kujunes kohtuvaidlustes see, kas süüdistatav A.B. enda

tegevusega täitis talle inkrimineeritava kuriteo subjektiivse koosseisu. Prokurör esitas

kohtuvaidlustes põhjaliku analüüsi kohtus uuritud tõenditest, nende seostest kogumis ning

millisel moel nad tõendavad A.B. i süüd kuriteo toimepanemises. Apellant ei asunud kordama

apellatsioonis juba maakohtu kohtuvaidlustes öeldut, mis on kajastatud 29. detsembri 2023

kohtuistungi protokollis ja kohtuistungi salvestisel.

8.4. Apellandi keskne etteheide seisneb selles, et kohus ei ole analüüsinud tõendeid kogumis ja

koostoimes teiste tõenditega, vaid valikuliselt ja ühekülgselt.

8.5. Kohtuasja arutamisel tõendite uurimise käigus esile kerkinud asjaolud, mis jäid kohtu poolt

kohtuotsuses tõendite hindamisel tähelepanuta või piisava tähelepanuta.

8.6. Tunnistaja I.G. ütlused selle kohta, kas A.B. teadis millise taustaga inimestega ta suhtleb

seoses sõiduki Audi Q5 kasutamisega. Apellandi arvamuse kohaselt tõendavad I.G. ütlused

seda, et A.B. oli enne sõitude algust teadlik sellest, et Venemaa sõite korraldavad isikud on

kahtlased.

8.7. Kohus hinnates A.B. i ütlusi, kaldub põhjendamatult pidama neid asjaolude tuvastamisel

usaldusväärsemateks, kui teiste isikute ütlusi. Apellandil ei ole alust kahelda tunnistajate M.L.

ja I.G. ütluste usaldusväärsuses selle kohta, et A.B. ei osanud piisavalt hästi 11.-13. augustil

2021 sõidukiga Audi Q5 ümber käia ning vajas selleks teiste isikute abi.

8.8. Edasiselt analüüsis apellant seda, millisel moel kohus hindas tõendeid (kohtuotsuse p.-d 78

– 104) tuvastamaks, kas A.B. ile inkrimineeritava kuriteo subjektiivne koosseis on täidetud või

mitte ning esitab omapoolsed vastuväited kohtu järeldustele ning annab hinnangu tõenditele.

8.9. Kohtuotsuse p-s 81 andis kohus hinnangu A.B. i ütlustele ning leidis, et kui A.B. oleks

osalenud täideviijana grupiviisilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises, siis oleks

ka põhjendatud jaatada seda, et tema teopanusega kaasnenud tulu oleks olnud märkimisväärselt

suurem sellest, mis kohtulikult uurimisel tuvastamist leidis.

8.10. Ilmselge on see, et isik, kes teenib tuhat või tuhandeid eurosid kuus ei hakka riskima

vangiminekuga 100-500 euro pärast. Samas isikud, kes aastaid elavad toimetuleku piiri peal

(nagu ka A.B. ), on sageli nõus praktiliselt iga summa eest toime panema kuritegusid. Tavaliselt

on sedavõrd suurte koguste narkootiliste ainete transportimisel aine sõidukisse peidetud väga

hästi, et välistada juhusliku kontrolli käigus aine avastamist. Seega on täiesti tavaline väita

kohtualuse poolt seda, mida isik teab, et silmaga ei ole võimalik tuvastada.

8.11. A.B. i poolt sõidu eesmärkidest teadasaamise asjaoludest. Nimelt A.B. andis kohtueelse

menetluse käigus korduvalt ütlusi, et oma sõidu eesmärgi sai ta teada alles peale seda, kui oli

sõidukiga Eestist Venemaale jõudnud. Apellant nõustub osaliselt kohtu järeldusega, et A.B. i

ütlustest tulenevalt täiesti ilmaasjata ta ei sõitnud kordagi Vene Föderatsiooni. Nimelt oli igal

korral (v.a 19. september 2021) A.B. i sõidu eesmärk toimetada Audi Q5 peale Kesk-Euroopast

Eestisse saabumist Venemaale ja anda see tundmatute isikute kätte.

8.12. Apellandi arvates oleks Sankt-Peterburis käigu asjaolud pidanud korduvalt A.B. is

tekitama arusaama, et tema Eestist Venemaale sõitude peamine eesmärk ei ole mitte väiksemate

rahasummade vedamine ja isikutele üle andmine, kellegi lennujaamas 8+ tundi ootamine

8.13. Apellandi arvates pole kohus arvestanud ka asjaolu, et kui Audi Q5-ga veeti Eestist Kesk-

Euroopa riikidesse raamatupidajaid, juriste dokumente, siis miks peale sõiduki „tuunimist“

Venemaal ei vedanud A.B. nt Ivangorodist Sankt-Peterburi või sealt tagasi Ivangorodi nö

firmaga seotud isikuid. Miks liikus sõiduki tühjalt ainult koos A.B. iga peale Kesk-Euroopast

saabumist Venemaale ja tagasi Eestisse.

8.14. Apellant leiab, et kohus hindas tõendeid üksikult, mitte aga kogumis. Samuti ei saa

nõustuda kohtu järeldusega, et A.B. i emotsionaalne käitumine kohtus saaks olla tõendiks selle

kohta, et A.B. ei suudaks kontrollida oma käitumist. Kriminaalasjade arutamisel üldmenetluses

ei ole haruldane, et oma süüd eitav isik võib käituda viimase hetkeni emotsionaalselt, kasutada

kõrgendatud hääletooni, iga teda süüstava tõendi peale avaldada kohtusaalis ilmekalt pahameelt

ning menetlus on lõppenud süüdimõistva kohtuotsusega.

8.15. Rahvusvahelisel tasemel narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlevates kuritegelikes

gruppides on tavapärane, et aine edasitoimetamisel erinevad lülid teavad üksteisest ja kuriteo

toimepanemise asjaoludest võimalikult vähe. Antud kohtuasjas ei tähenda seda, et A.B. oleks

olnud nö täielikus pimeduses toimuva kohta. A.B. on täiskasvanud, pika elukogemusega

autojuht. Ilmselgelt oskas ta analüüsida temaga ja tema ümber toimuvat, sündmuste

loogikat/ebaloogikat ja eesmärgipärasust ning pidi vähemalt möönma, et ta tegeleb

ebaseadusliku tegevusega.

8.16. Kuriteo toimepanemises süüdimõistmiseks peab olema usaldusväärselt tõendatud see, et

piiripunktis suure koguse narkootilise ainega vahelejäänul oli vähemalt kaudne tahtlus kuriteo

toimepanemiseks. Apellant leiab, et kohtus uuritud tõendite kogumi pinnalt on see leidnud

tõendamist. Objektiivsete asjaolude kogumist saab teha järelduse, et A.B. pani kuriteo toime

kaudse tahtlusega, s.o ta möönas, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, et 9. november

2021 ta paneb toime kuritegu ning veab talle üle antud sõidukiga keelatud kaupa ning pidi selle

toimetama Eestist Venemaale.

9. A.B. ile mõistetava karistuse osas jäi prokurör oma seisukohtade juurde, mis olid välja öeldud

I astme kohtuvaidlustes.

10. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine A.B. ilt. Kuna prokurör taotleb apellatsiooni

korras A.B. i süüdimõistmist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning uue süüdimõistva kohtuotsuse

tegemist, siis kuuluvad A.B. ilt väljamõistmisele ka kriminaalmenetluse kulud.

11. Prokurör taotleb apellatsiooni korras A.B. i süüdimõistmist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Sellest

tulenevalt leiab prokurör, et A.B. ile ei ole süüteomenetlusega kahju tekitatud ning Viru

Maakohtu 29.12.2023 kohtuotsus Eesti Vabariigilt A.B. i kasuks välja süüteomenetlusega

tekitatud kahju hüvitise summas 3080 eurot 40 senti välja mõistmises osas kuulub

tühistamisele.

12. Tartu Ringkonnakohtu 19. märtsi 2024 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele apellatsiooni kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks

hilisemalt 10. aprill 2024, mida pikendati kuni 20. aprill 2024.

13. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha süüdistatav A.B. i kaitsja vandeadvokaat

D. Matvejev, kes leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Kaitsja arvab, et apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu kohtuotsuse tühistamiseks ega

muutmiseks.

13.1. Tutvudes apellatsiooniga, leiab kaitsja, et prokuröri väide, et kohus jättis mõned asjaolud

kohtuotsuses tõendite hindamisel piisava tähelepanuta, on seotud sellega, et prokurör ei ole

rahul kohtu poolt tõendite kogumis hindamise käiguga. Prokurör võib tõendeid interpreteerida

oma äranägemisel, kuid kohus ei saa öelda, et „väidetavalt“ midagi juhtus või süüdistatav

midagi teadis – sündmuste käik on vaja selgelt tuvastada. Kui õhku jäävad mingid kahtlused,

tuleb need KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõtte alusel tõlgendada süüdistatava

kasuks.

13.2. Apellatsioonis ei esitanud prokurör ühtegi uut tõlgendust, mida võimaldaks maakohtu

poolt tuvastatud asjaolud hinnata teisi.

13.3. Prokurör analüüsib tunnistaja I.G. ütlusi selle kohta, kas A.B. teadis millise taustaga

inimestega ta suhtleb seoses sõiduki Audi Q5 kasutamisega. Isegi, kui A.B. i poeg hoiatas

süüdistatavat, siis I.G. ütlused ei kinnita, et A.B. oli teadlik, et tema tegeleb narkootilise aine

toimetamisega sõidukiga Audi Q5.

13.4. Prokurör analüüsib tunnistaja I.G. vastust tema küsimusele - „Milline on teie seisukoht,

kas A.B. sai ka aru, et tegemist ei pruugi olla puhta asjaga?“. Siin tuleb märkida, et I.G. esitas

nimelt oma seisukoha, aga seaduse kohaselt tunnistaja peab ütlusi andma faktiliste asjaolude

kohta. Kui I.G. arvab, et tegemist ei olnud puhta asjaga, see ei tähenda, et A.B. i mingi tegevus

peab olema kahtlane. Tuleb ka arvestada, et tööd oli A.B. ile pakutud E.G. i vahendusel, aga

A.B. usaldas E.G. it, kuna E.G. oli süüdistatava poja sõber.

13.5. Prokurör tõstatas küsimuse, miks isikud kasutasid A.B. it autojuhi rollis, aga ei kasutanud

ümbrikke Eestist Venemaale saatmiseks nt posti, Cargobusi laadset teenust, sest raha summasid

saab saata ka pankade abil, milleks on vaja sõidukit saata selleks Venemaale. Kaitsjale jääb

arusaamatuks, miks prokurör ei küsinud sellest kohtuliku uurimise käigus ja ainult

apellatsioonis. Kaitsja pöörab tähelepanu, et vaatamata sellele, et Eesti ja Venemaa vahel oli

2021 aastal vägagi aktiivne reisibussi liiklus, Cargobusi laadset teenust Eesti-Vene piiri kaudu

ei olnud.

13.6. A.B. ile anti lihtsad ülesanded, mis ei olnud prokuröri arvamusel majanduslikult

loogilised, aga see ei tähenda, et A.B. il pidi tekkima kahtlus, et tema veab Audi Q5-ga

narkootilisi aineid. A.B. ei pidanud hindama talle antud ülesannete majanduslikku loogikat,

kuna tema täitis just seda, mida talle oli öeldud.

13.7. Kokkuvõttes teeb prokurör järelduse, et keskmine inimene, kes oleks 2021 aastal olnud

nende Audi Q5-ga seotud sündmuste keskel, mõistaks ilmselt, et tema ülesandeks on antud

sõidukiga vedada midagi ebaseaduslikku ning sõidukiga seotud isikud ei ole tavalised legaalset

äri ajavad inimesed.

13.8. Seonduvalt prokuröri kokkuvõtva järeldusega soovib kaitsja märkida, et “millegi

ebaseadusliku” vedamise eest ei saa karistada KarS § 184 järgi, kuna selleks on vaja tuvastada,

et A.B. oli teadlik, et selline “midagi ebaseaduslikku” on narkootiline aine, kui ta oli üldse

teadlik, et midagi on autosse peidetud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

14. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, apellatsiooni ja

vastust apellatsioonile, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

29. detsembri 2023 otsus A.B. i õigeksmõistmises muutmata.

15. Apellatsioonis taotletakse ringkonnakohtult maakohtu järelduste ümberhindamist ja A.B. i

osas süüdimõistva otsuse tegemist. Sisuliselt on apellatsioonikohtu laual hindamiseks samad

tõendid, mida uuris juba maakohus.

16. Kolleegium uuris maakohtu lahendi tõendite analüüsi ja esitatud järeldusi ning leiab, et

menetlusnormide rikkumist otsuse koostamisele ette heita ei saa. Prokuröri apellatsioonis

esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellandi etteheide, et kohus

ei ole analüüsinud tõendeid kogumis ja koostoimes teiste tõenditega, vaid valikuliselt ja

ühekülgselt ning eelistanud A.B. i ütlusi teistele tõenditele, ei ole siiski asjakohane. Samuti ei

saa nõustuda prokuröri seisukohaga, et maakohus jättis osa asjaolusid tähelepanuta. Maakohtu

siseveendumuse kujunemine on jälgitav, sest kohus on detailselt välja toonud esitatud tõendites

sisalduva teabe, samuti süüdistatava poolt - neljal erineval kahtlustatavana ülekuulamisel antud

ütlused, mis kajastavad Venemaale sõite.

17. Süüdistuse osas leidis maakohtus tõendamist, et 9. novembril 2021 sõitis A.B. bussiga

Kohtla-Järve linnast Narva linna, kus ta kohtus bussijaamas Y.K. ga. Y.K. andis 9. novembri

2021 hommikul enne kella 11.50 Narva bussijaamas sõiduki Audi Q5 koos MDMA-ga üle A.B.

ile, et too toimetaks sõiduki Venemaa Föderatsiooni. Seejärel istus A.B. Audi Q5 juhikohale

ning vedas sellega suures koguses narkootilist ainet MDMA-d Narva linnas Malmi tänavalt

Narva piiripunkti, kus Audi Q5 suunati tollikontrolli. Tollikontrolli käigus leiti Audi Q5

parempoolse esiistme juures asuva põrandaluugi all olevast spetsiaalselt narkootiliste ainete

veoks mõeldud sisseehitatud peidikust ligikaudu 25 100 sinist tabletti kogukaaluga 10,72 kg,

mis kokku sisaldavad 3155 grammi narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA)

ning ligikaudu 19 900 roosat tabletti kogukaaluga 8,585 kg, mis kokku sisaldavad 2527 grammi

narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA).

18. Analüüsides esitatud tõendeid, leidis maakohus, et tõendatud faktiliste asjaolude põhjal on

alust järelduseks, et 9. novembril 2021 käitles A.B. ebaseaduslikult suures koguses narkootilist

ainet, täites sellega kuriteo objektiivse koosseisu.

19. A.B. i süüdistuse arutamisel oli maakohtus ja on ka apellatsiooniastmes keskne küsimus,

kas süüdistatav oli teadlik, et veab talle üle antud sõidukis narkootilist ainet. Maakohus asus

seisukohale, et pole usaldusväärselt tõendatud, et A.B. täitis oma tegevusega talle

inkrimineeritava narkokuriteo koosseisu. Süüdistust kohtusse saates oli prokuratuur seisukohal,

et narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise asjaolud olid A.B. ile teada ja tema eesmärgiks

oli nende realiseerimine. Seega oli tema käitumises süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste

suhtes kavatsetus. Pärast kohtulikku uurimist maakohtus asus prokurör süüdistuskõnes KrMS

§ 268 lg 2 alusel süüdistust muutmata seisukohale, et kavatsetust ei saa süüdistatavale omistada,

küll aga on A.B. i süü tuvastatav kaudse tahtluse vormis.

20. Kolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistusest lähtudes ning kohtule esitatud tõendeid

kogumis hinnates ei ole võimalik asuda seisukohale, et A.B. pidas võimalikuks, et ta käitleb

ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet grupis koos Y.K. ja A.H. ga.

21. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning

süü tasandi kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse

puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile. Tulenevalt KarS § 12 lg-st 3

peab isiku käitumise subsumeerimisel karistusseadustiku eriosa normi alla obligatoorselt

tuvastama tema teo subjektiivse tunnusena tahtluse või ettevaatamatuse (RKKKo nr 3-1-1-58-

15, p 9.4).

22. Kohus kujundab oma seisukoha isiku süüdiolekus lisaks esitatud tõenditele ka

siseveendumust järgides (KrMS § 61 lg 2). Prokurör on püüdnud veenda nii maakohut kui

ringkonnakohut A.B. i narkokuriteos süüdiolekus, kuid kolleegium nõustub kaitsja ja maakohtu

seisukohaga, et süüdistatav ei pidanud võimalikuks, et ta käitleb ebaseaduslikult suures koguses

narkootilist ainet, tehes sõidukiga sõite Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni ja tagasi.

Maakohus järeldas õigesti, et A.B. tuleb narkokuriteo süüdistuses õigeks mõista, sest uuritud

tõendid ei võimalda usaldusväärselt tuvastada, et ta oma tegevusega täitis subjektiivse

koosseisu.

23. Maakohtus leidis tõendamist, et A.B. il oli vajadus lisasissetulekuks. Süüdistatav ise on

alates esimestest ülekuulamistest kinnitanud, et ta ei ole toime pannud kuritegu, sest ta ei

teadnud, et tema poolt juhitud sõidukis veeti narkootilisi aineid. Ta on selgitanud, et tal oli vaja

„kopikat teenida.“ Kuna talle maksti sõitude eest, siis ta tegi seda, mida kästi. Kui vaja, viis

dokumente ja sõidutas ka inimesi. Mingeid küsimusi tal seoses sõitudega ei olnud. Kui tal oleks

kahtlusi tekkinud, siis oleks ta sellisest sõidukist kaugele hoidnud. Maakohus on välja toonud

maksukohustuslaste registri väljavõtte, mille kohaselt viimaste aastate A.B. i sissetulekud ei

olnud suured ja 2021. aasta majanduslik olukord oli kehv.

24. Apellatsioonis rõhutatakse seda, et süüdistatav pidi ikka kindlasti aru saama, et ta tegeleb

narkootilise aine veoga. Maakohus on seda küsimust ja süüdistatava võimalikku seotust

narkokaubandusega põhjalikult analüüsinud. Kõik sellekohased tõendid ja jälitusprotokollid on

maakohtu otsuse mahukas põhiosas käsitlust leidnud.

25. Õige on maakohtu järeldus, et olemasoleva tõendusteabe juures ei saa A.B. ile narkootilise

aine käitlemist süüks arvata. Asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et A.B. oli valmis tegema

lisasissetuleku jaoks ükskõik millist tegevust, sealhulgas kuritegu toime panema. Kolleegium

nõustub seisukohaga, et juhul kui A.B. oleks osalenud narkootiliste ainete ebaseadusliku

käitlejate grupis täideviijana, siis oleks tema tulu olnud kindlasti suurem sellest, mis maakohtu

uurimisel tuvastamist leidis.

26. Viimasel ülekuulamisel 6. detsembril 2022 rõhutas süüdistatav, et enne igat sõitu kontrollis

ta sõiduki Audi Q5 pagasiruumi ja istmealused üle ning ei leidnud midagi ebaseaduslikku. Auto

salongi põrandavaipu ta üles ei kiskunud, sest auto oli uus. Vaidlust ei saa olla ka selles, et A.B.

i juhitud sõidukiga sõite koordineeriti E.G. i poolt ja talle anti juhiseid kuhu sõita, keda peale

võtta jne. See aga ei tähenda veel, et A.B. oli teadlik, et tema juhitud sõidukiga veetakse

narkootilisi aineid.

27. Prokurör rõhutab seda, et A.B. , teostades korduvalt talle ettemääratud sõite sõidukiga

Venemaa Föderatsiooni, pidi aru saama, et aetakse mingit ebaseaduslikku asja. Nii leiab

prokurör, et just nimelt Venemaa Föderatsioonis talle tundmatute isikutega kokku puutumine,

neile sõiduki üle andmine ja tagasi saamine oleks ilmselgelt pidanud tekitama A.B. is kahtlusi

tema n-ö tööülesannete tegelikus eesmärgis.

28. A.B. ei otsinud sõidukijuhina teadlikult võimalikke anomaaliaid. Mõnedki talle antud

ülesanded võivad kellelegi tunduda ebaharilikud või eristuvad tavakäitumisest, aga see ei

tähenda veel seda, et süüdistatava tegevuses saab näha süüteokoosseisule vastavat käitumist.

Väheveenvaks jääb ka prokuröri väide, et kellegi lennujaamas ootamine üle 8 tunni oleks

pidanud panema A.B. i mõtlema. Siinkohal tekib küsimus, millest lähtuvalt oleks A.B. pidanud

ennast seostama kuritegevusega olukorras, kus ta oli juba pensionär, läbinud pikaaegse

töömehetee ning olles varasemalt kriminaalkorras karistamata.

29. Tähelepanu väärib asjaolu, et pärast 9. novembri 2021 kinnipidamist ja sõidukist

narkootilise aine avastamist, lasti süüdistatav mõne aja pärast vabadusse ja tema suhtes teostati

jälitustoiminguid. Ilmselgelt arvasid menetlejad, et A.B. räägib ennast millegagi „sisse“ või

annab tema tegevus alust järelduseks seotusest narkokuriteoga. Loodetud resultaati aga ei

järgnenud. Jälitus ja telefonikõnede pealtkuulamine mingit täiendavat infot A.B. i teadmise ja

seotuse osas narkootilise aine käitlemisega juurde ei andnud ning tema aktiivset osalust ei

kinnitanud.

30. Pärast seda kui A.B. i juhitud sõidukist oli avastatud narkootilist ainet, oli ta ilmselgelt

hirmul oma edasise saatuse pärast ja väljendas seda sõnaliselt emotsionaalselt ka

telefonikõnedes. Siinjuures tuleb arvestada süüdistatava vanust ja asjaolu, et isik oli varem

kriminaalkorras karistamata ja polnud kokku puutunud kriminaalse elulaadi ning

kriminaalmenetlusega.

31. Maakohus on otsuses põhjalikult välja toonud jälitustoimingute protokollides fikseeritud

teabe, mille kohaselt A.B. väljendab pärast peidiku ilmsikstulekut telefonivestlustes

hämmeldust, viha ja meelehärmi, et milleks ta sidus ennast selle autoga ja üldse sõidus käis.

14. juunil 2022 kell 18.55 toimus telefonikõne E.G. i ja A.B. i vahel, milles A.B. kasutas muu

hulgas väljendit „miks te mind tanki panite?“ (KoTo 3 kd, tl 109). Uuritud tõenditest järeldub,

et A.B. i kui pensionäri kergeusklikkust kasutati kurjategijate poolt ära. Rõhutada on vaja, et

narkootiliste

ainete

vedajad

kasutavad

tavaliselt

konspiratiivseks

sidepidamiseks

suhtlusvõrgustikke, kus nende avastamine ja tegevus ning risk vahele jääda oleks viidud

miinimumini. Sõite teostades ja suhtluses teiste isikutega A.B. mingit konspiratiivset sõnavara

ja tegevust ei kasutanud. Väheoluline pole ka asjaolu, et esimestest ülekuulamistest alates pole

süüdistatav varjanud või eitanud sõidukiga sõite Venemaa Föderatsiooni. Seega ei nähtu

süüdistatava selgitustest, et ta püüaks oma nahka päästa. Samas on mõistetav tema inimlik mure

oma edasise saatuse pärast seoses läbiviidava kriminaalmenetlusega.

32. Süüdistatava selgitused, et ta sõitis Venemaa Föderatsiooni rahasummade ja dokumentide

üleandmiseks ning sõiduki „tuunimiseks“ ei ole mingi olulise teabega ümber lükatud. A.B. on

korduvalt andnud ütlusi, et tema ei tundnud täpsemat huvi sõitude eesmärgi osas. Täiesti

ilmaasjata ei sõitnud ta kunagi Venemaa Föderatsiooni ja süüdistataval polnud põhjust kahelda,

et ta täidab välisriiki sõites sõidukijuhi rolli. Süüdistus pole tõendatud ka selles osas, et A.B.

oli teadlik sõidukis peidiku olemasolust. Asja materjalid ei kinnita, et süüdistatav oleks elus

varasemalt kokku puutunud salakauba või narkootiliste ainete veoga.

33. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada veel järgmist. A.B. sõitis sõidukiga korduvalt

Venemaa Föderatsiooni. Juhul, kui ta oleks olnud teadlik, et veab sõidukis narkootilisi aineid,

ei ole eluliselt usutav, et omamata elus varasemat kriminaalset kogemust, suudab pensionärist

süüdistatav

piiriületuste

käigus

esitleda

kogenud

ametnikele

korduvalt

sellist

näitlejameisterlikkust ja külmaverelist käitumist, mis kuidagi tema sõidu eesmärki ja saadetist

ei reeda. Tegemist ei olnud ühekordse piiriületusega, mis võiks asjaolude kokkulangemisel

õnnestuda, s.o mitte vahele jääda.

34. Prokuröri versioon narkootilise aine käitlejate tegevusest on järgmine. Sõitude tegelikuks

eesmärgiks oli see, et varasemalt Euroopa riikidest Eestisse saabunud sõiduk toimetati A.B. i

poolt Eestist Peterburi, anti mitmeteks tundideks üle talle tundmatutele isikutele, et need saaks

ilma tema juuresolekuta sõidukiga teha toiminguid ning seejärel sõitis A.B. sõidukiga tagasi

Venemaa Föderatsioonist Eestisse. Uus juht sõitis autoga uuesti tagasi Euroopa riikidesse ja nii

mitmel korral. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et erinevate isikutega kokkupuude

Venemaal ei anna samuti veel alust järeldada, et süüdistatav pidi aru saama, et ta on kaasatud

narkokuritegevusse. A.B. il oli kindel teadmine selles, et tema täidab autojuhi tööülesandeid,

millega kaasneb isikute sõidutamine ning dokumentide ja sularaha kohaletoimetamine.

Väheoluline pole ka maakohtu märgitu selles, et istungil A.B. it vahetult nähes ja kuuldes

kujunes kohtul veendumus, et kõrge ea tõttu ei pruugi ta kõike õigesti mõista.

35. Prokuröri arvates ei ole eluliselt usutav, et A.B. ei saanud toimuvast aru ning antud asjaolud

ei tekitanud temas kahtlusi, et tema abil liigutatakse sõidukit korduvalt kuritegude

toimepanemiseks Eestist Venemaa Föderatsiooni ja tagasi. Kolleegium nõustub maakohtuga,

et sellekohast A.B. il esinevat teadmist kinnitavaid tõendeid aga esitatud pole. Kuritegevuse ja

kitsamalt narkootiliste ainete veoga varasemalt kokkupuudet omamata ei olnud A.B. il

teadmist, et sõiduk, millega ta teeb üle piiri sõite on narkootilise aine vedamiseks spetsiaalselt

kohandatud. Kui isegi oletada, et A.B. il võis olla mingi aimdus, et sõidukiga seonduvalt pole

kõik seaduslik, ei saa kogutud tõendite puhul teda siiski süüdi tunnistada narkootilise aine

käitlemises.

36. Riigikohus on viimase aja kohtupraktikas rõhutanud, et kuigi isiku süüküsimus tuleb kohtul

lahendada enda siseveendumuse alusel, peab see rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja

vahetult uuritud tõenditel (KrMS § 15). Kohus ei saa tõendite puudust täita oletuste ja oma

siseveendumusega (RKKKo nr 1-22-312, p 18). Praegusel juhul on riiklik süüdistaja rajanud

oma nägemuse A.B. i rollist kuriteos just oletustele, mitte asjas tuvastatud faktilistele

asjaoludele tuginedes. Kui ringkonnakohus peaks praegu oletustega täitma süüdistatava

süüdistust rikuks kohus sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust. KrMS § 7 lg 3 kohaselt

kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema

kasuks.

37. Arvestades eeltoodut jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 29. detsembri 2023 otsuse A.B.

i õigeksmõistmises muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

38. Kaitsja D. Matvejev on apellatsioonimenetluses esitanud taotlus riigi õigusabi tasu suuruse

ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu kohtuotsuse täistekstiga tutvumisele kokku 8 tundi

(kohtuotsus on koostatud 51 lehel); apellatsioonvastuse koostamiseks 3 tundi. Kokku 11 tundi.

Tasu küsib kaitsja 660 minuti eest, 964,48 eurot, sh käibemaks 173,92 eurot. Kaitsja taotleb

töömahu suurendamist 83% võrra, kuna maakohtu otsus on mahukas ja pärast apellatsiooniga

tutvumist tuli kontrollida protokollitud tunnistajate ütlusi.

Kuigi advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (edaspidi kord) § 2

lg 1 kohaselt võib kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi

põhjendatud taotluse alusel suurendada 2. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu

piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas, ei pea

ringkonnakohus seda põhjendatuks. Kaitsja peab esitama tasu suurendamise taotluse kohta

põhjenduse. Selleks ei piisa üldjuhul üksnes tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise

käigus tehtud toimingute märkimisest koos ajakuluga. Advokaadil tuleb selgitada, millistel

põhjustel kujunes õigusabitoimingute tegemine eriliselt töömahukaks ja miks soovib ta tasu

suurendamist just taotletavas ulatuses. Isegi kui selliste põhjenduste lisamine riigi õigusabi

infosüsteemis tasutaotluse blanketile on raskendatud, saab need esitada näiteks menetlejale

saadetavas kaaskirjas (RKKKm asjas nr 1-17-11182, p 16). Kuigi kaitsja põhjendab seda

otsuse mahukuse ning protokollide lugemise vajadusega, ei leia ringkonnakohus, et tegemist

oleks erakordse olukorraga võrreldes tavapärasega ning sel juhul oleks tasu suurendamine

põhjendatud. Tegemist on ühe süüdistatava üldmenetlusega, milles kaitsja on osalenud ka

varasemalt.

Korra § 6 lg 3 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja

kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja

arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432

euro ühes kohtuastmes. Sellest tulenevalt, et kohus ei pidanud võimalikuks suurendada tasu, on

alust lugeda tasutaotlus põhjendatuks maksimaalses summas 527,04 eurot, sh käibemaks 95,04

eurot.

39. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu

otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud riigi kanda, sest

apellatsiooni esitas prokuratuur.

Tiit Lõhmus

Mario Truu

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)