2-24-107583/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-107583

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 25. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-24-107583

Tsiviilasi

Transporter OÜ hagiavaldus Pikter Grupp OÜ vastu

võlgnevuse nõudes

Hagihind

2 693.45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Transporter OÜ (registrikood 12238669, asukoht:

Parkali 35-1, 72717 Paide), seaduslik esindaja: A. V. (e-post:

xxxx);

Kostja: Pikter Grupp OÜ (registrikood 12797423, asukoht:

Nurme, 46008 Järvajõe küla, e-post: pikter@mail.ee), seaduslik

esindaja: R. R., lepinguline esindaja: Maarika Kutser (e-post:

maarika.kutser@gmail.com).

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungitel osalenud isikud

10. juuni 2024

Hageja seaduslik esindaja A. V.;

Kostja esindajad R. R. ja Maarika Kutser.

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi, kuid viivise osas mitte hageja poolt nõutud määras ja ulatuses.

2. Välja mõista kostjalt Pikter Grupp OÜ-lt hageja Transporter OÜ kasuks 2 101 (kaks

tuhat ükssada üks) euro ja 31 senti (sh põhinõue 1 982 eurot ja viivised 119.31 eurot).

3. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskulud (so riigilõiv) osaliselt summas 350 (kolmsada viiskümmend) eurot.

4. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

1 (7)

2-24-107583

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transporter OÜ esitas 21.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2 709.20 euro saamiseks. Kohus tegi 22.02.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik

esitas 26.02.2024 nõudele vastuväite, mille kohaselt võlgnik ei ole andnud nõusolekut sellises

summas auto remontimiseks. Kui avaldaja oleks varem teada andnud, et sellises summas on vaja

töid teostada, ei oleks võlgnik sellega nõustunud, kuna auto väärtus on oluliselt väiksem.

2. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 12.03.2024 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Viru Maakohtu 12.03.2024 kohtumäärusega määrati avaldajale tähtaeg nõude esitamiseks ja

põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, hagihinna nimetamiseks ja riigilõivu tasumiseks.

4. 26. märtsil 2024 esitas Transporter OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse Pikter Grupp OÜ vastu

põhivõlgnevuse 1982 eurot ja viivise 711.45 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt 22.09.2023 esitas

hageja kostjale arve nr. 20508 teostatud autoremondi teenuse ja materjalikulu osas, arve tasumise

tähtaeg oli 27.09.2023. 25.09.2023 tellis kostja hagejalt täiendava teenusena kliima täitmise, mille

eest hageja esitas arve 20518, arve tasumise tähtaeg oli 30.09.2023. Kostja ei ole arveid tänaseni

tasunud.

5. Kostja tellis hagejalt sõiduki, mis tellimuse esitamise hetkel ei olnud liikluses osalemiskõlbulik,

remonttööd eesmärgiga saada auto käima ja tehniliselt korda, et läbida tehnoülevaatus.

20.07.2023.a. esitas hageja kosjale remontööde kalkulatsiooni ja selgitas, et seoses rohkete vigadega

on remondikulud prognoositust kõrgemad. Hageja aktsepteeris kalkulatsiooni telefonitsi ja andis

heakskiidu ka järgnevateks remonttöödeks ning nõudis sõiduki juures ilmnenud täiendavate

puuduste kõrvaldamist, olenemata remonttööde maksumusest. Lisaks tellis kostja peale

remonttööde arve saamist hagejalt ka täiendava teenuse kliimaseadme täitmise, mille eest soovis

samuti tasuda arve alusel. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastuväide maksekäsu kiirmenetluses

hageja hinnangul esitatud pahauskselt ja põhjendamatult.

6. Kostjale esitatud arve kohaselt oli arve 20508 tasumise tähtaeg 27.09.2023.a. Arvel on märgitud

viivis 0,25% päevas, mille vaidlustamist enne arve maksmise tähtaega hageja poolt ei ole toimunud

ja VÕS § 113 kohaselt on maksega viivitamise korral hagejal õigus nõuda viivitusintressi ka

seadusest tulenevalt, mis kaitseb majandustegevuses osalevate isikute huve ka lepingute

olemasolust sõltumata. Võlaõigusseaduse § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei

tasunud kostja arvet vabatahtlikult, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole, esitades

nõude maksekäsu menetlusse 21.02.2024.

7. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist, sama seaduse § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

2 (7)

2-24-107583

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvestades kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud

määras. Kuna kostja on viivitanud lepingust tuleneva kohustuse täitmisega leiab hageja, et tal on

põhjendatult õigus nõuda viivitusintressi kuni nõude täitmiseni. Viivise arvestus: Arve nr 20508

22.09.2023 alusel tasumata summa 1 922 eurot, tasumise tähtaeg 27.09.2023.a. viivis 0.25%

igapäevaselt kuni 25.03.2024 on 180 päeva, kokku summas 684.90 eurot. Arve 20518 25.09.2023.a.

alusel tasumata summa 60 eurot, tasumise tähtaeg 30.09.2023, viivis 0.25% igapäevaselt kuni

25.03.2024 on 177 päeva, kokku summas 26.55 eurot.

8. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata arvete summa 1 982 eurot, arvete

tasumisega viivitamise eest viivised summas 711.45 eurot ja hageja poolt makstud riigilõiv summas

385 eurot.

KOSTJA VASTUS

9. Kostja oma 11.04.2024 vastuses tunnistab hagiavaldust osaliselt, summas 892.02 eurot. Kostja

viis oma sõiduki hageja juurde remonti juba 2023.a. kevadel, kuna sõidukil tekkis rike ning sellega

ei olnud võimalik edasi liikuda. Hageja remonditöökoda oli lähim. Kostja soov oli saada sõiduk

töökorda ilma põhjendamatuid lisakulutusi tegemata. Hageja töötaja võttis sõiduki vastu ja lubas

ühendust võtta. Ühtegi dokumenti selleks ei vormistatud. Kuna kahe kuu jooksul hageja ühendust ei

võtnud, pöördus kostja ise telefoni teel hageja poole, kust talle vastati, et kuna on väga kiire olnud,

siis pole aega kostja sõidukiga tegelda. Kostja helistas korduvalt ning iga kord jäi kostjale mulje, et

teda peetakse tüütuks segajaks.

10. Hageja ei esitanud kostjale vajalike remonttööde osas ühtegi kalkulatsiooni ega hinnapakkumist.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et 20.07.2023 esitas kostjale remonttööde kalkulatsiooni ja

selgitas, et seoses rohkete vigadega on remondikulud prognoositust kõrgemad. Kokku on arvestatud

töid summas 1 238 eurot, ometi on arvetel märgitud ja hagiavalduses nõutud summa 1 982 eurot.

Kostja peab vajalikuks märkida, et nimetatud kalkulatsioon ei olnud saadetud kostja e-posti

aadressile ning kostja ei ole nende tööde teostamiseks aktsepti andnud.

11. Hageja viitab hagiavalduses VÕS §-le 100, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas ka täitmisega viivitamine.

Missuguse konkreetse kohustuse kostja täitmata jättis, st. missugune leping poolte vahel sõlmitud

oli, see hagiavaldusest ei nähtu. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku

(lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9

lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid vastastikuseid

tahteavaldusi vahetanud lepingu sõlmimiseks ja saavutanud olulistes tingimustes kokkuleppe.

Käesoleval juhul on olulised tingimused nii teostatavad tööd kui makstav tasu. Ainuüksi asjaolu, et

hageja koostas ja andis kostjale üle arve, ei saa samastada pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega ja selle põhjal ei saa väita, et pooled oleksid saavutanud mingisuguse

kokkuleppe.

12. Kostja on seisukohal, et arvel nr 20508 märgitud töödest olid vajalikud järgmised: Pidurikelk

(kasutatud); Piduriketas E.; Piduriklotsid E.; Piduriklotsid T.; Pidurisadula rem. kompl.T.;

3 (7)

2-24-107583

Pidurisadula rem. kompl. E.; Tulepirn; Hammasrihma kompl.+veepump; Tihend kõrgsurvepump;

Kõrgsurvepump (kasutatud); TÜV+teenus; Õlifilter; Õhufilter; Kütuselisand Karla; Mobil 5w30

FE; Stab. Varras; Tihend pumpsummuti keskosa; Summutitoru; Turbo paigalduskompl.;

Väljalaskekollektori tihendväntvõlli simmer. Kokku summas 693.35 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 138.67 eurot. Kokku 832.02 eurot. Arvet nr 20518 – kliima täitmine

kogusummas 60 eurot kostja tunnistab, kuna palus seda tööd hagejal teha. Seega tunnistab kostja

teostatud töid summas 892.02 eurot.

13. Hageja nõuab hagiavalduses viiviseid summas 711.45 eurot, mis on arvestatud 0.25% päevas.

Kostja viiviseid ei tunnista ja selgitab, et kuna hageja keeldub talle autot kätte andmast, ei saanud ta

tasuda ka seda summat, millega ta nõus on ning arve tasumisega viivitamine ei ole tingitud üksnes

kostjast. Viivistega seoses märgib kostja veel, et VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse

viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud lepingut,

mille järgi oleks kokku lepitud viivisemääraks 0.25% päevas.

HAGEJA VASTUS

14. Hageja kirjeldab oma 02.05.2024 vastuses kostjale, et kostja tellis hagejalt sõiduki, mis

tellimuse esitamise hetkel ei olnud liikluses osalemiskõlbulik, remonttööd eesmärgiga saada auto

käima, sest autoga ei olnud võimalik liigelda ja tehniliselt korda, et läbida tehnoülevaatus, mis

remonti vajaval sõidukil puudus juba mitmeid kuid. Kuna sõiduk toodi remonditöökotta tööd ette

registreerimata siis andis hageja kostjale koheselt info, et seoses hetkel töös olevate lepingutega ei

saa ta garanteerida töö kiiret valmimist, töö võetakse ette vabade aegade tekkimisel ja vajaminevate

tööde mahtu ja hinda ei ole võimalik täpselt ette prognoosida. Kostja oli antud tingimustega nõus,

seega sõlmiti poolte vahel suuline töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõistes, millega hageja kohustus

remontima sõiduki, et see käivituks ja oleks tehniliselt korras sõiduki tehnilise ülevaatuse

läbimiseks ning kostja kohustus selle eest tasu maksma.

15. Tellimuse esitamist on kostja oma vastuväites tunnistanud, aga maksekäsu kiirmenetlusele

vaidles kostja vastu, kuna hageja ei ole esitanud remonttööde kalkulatsiooni. Hagiavalduses

tõendas hageja kalkulatsiooni esitamist, kuid kostja väitel ei ole kalkulatsioon esitatud kostja e-posti

aadressile pikter@mail.ee ja seetõttu ei ole kostja ka tööde teostamiseks aktsepti andnud. Kostja on

hagejaga suheldes eelistanud telefonisuhtlust ja soovinud 20.07.2023.a. edastanud sõnumiga saada

kalkulatsiooni e-posti aadressile xxxx, ning alles 22.09.2023.a. saadetud sõnumis näidanud e-posti

aadressi pikter@mail.ee, kuhu soovib saada arvet. Hagejal ei ole alust kahelda lepingu sõlminud

isiku volituste puudumist, seda enam, et kostja on nüüdseks hagiavaldust osaliselt tunnistanud.

16. Peale kalkulatsiooni esitamist 20.07.2023 oli kostjal võimalus täiendavatest töödest loobuda ja

paluda arvet juba 20.07.2023 ning leida sobivam teenusepakkuja sõiduki juures ilmnenud

täiendavate käivitumisega seonduvate puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja aktsepteeris

kalkulatsiooni telefonitsi, nõudis täiendavalt ilmmenud puuduste kõrvaldamist, olenemata

remonttööde maksumusest. Sõidukil oli tehase tarkvara muudetud ja vigade parandamiseks tuli

läbida nii diagnostika kui paigaldada uuesti originaaltarkvara ning sellega suurenes ka lõplik tööde

maksumus. Vastuväites on kostja poolt hinnatud vajalikeks töödeks vaid vahekalkulatsioonil

näidatud read, millega hageja nõustuda ei saa, hageja hinnangul on kõik arvel näidatud tööd kostja

4 (7)

2-24-107583

poolt tellitud ja hageja poolt teostatud vastavalt kostja tellimusele ja tal on õigus tehtud töö eest tasu

saada.

17. Kostja on saanud arve 22.09.2023, kus on märge viivise määra osas kuid mõistliku aja jooksul

pretensioone esitanud ei ole, mistõttu leiab hageja, et kostja kiitis arve vaikimisi heaks. Kostja

väide, et hageja keeldub sõidukit kätte andmast ei vasta tegelikkusele, hageja on korduvalt

rõhutanud, et arve tasumise järel saab sõiduki kohe kätte. Kostja on pakkunud hagejale sõidukit

müüa 1 200 euro eest, hageja oli nõus ostutehingut kaaluma ja tegema müügihinna ulatuses arvega

tasaarvelduse kuid kostja seda pakkumist vastu ei võtnud. Kuna kumbki arve tähtaegselt tasutud

pole jääb hageja oma hagiavalduses esitatud nõudmise juurde.

10.06.2024 KOHTUISTUNG

18. 10.06.2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Nimekiri, mida kostja tunnistab, on

sisuliselt varuosad. Mitte ühtegi tööd, peale kliimatäitmise töö ei ole. Mõistlik on, kui varuosasid

kulub, siis tekib ka mingi töö, seega ka töö eest sooviks tasu. Pakutud vahepeal autot kätte saada,

kui summa oli pool sellest, kui ülevaatus oli saavutatud, kuid auto sõita ikka ei tahtnud. Pikalt

kasutas hageja teiste koostööpartnerit abi ja see võttis aega. Lõpuks sai auto tööle, see oli ka kliendi

konkreetne nõudmine, et see peab hakkama sedasi tööle, et saab sellega sõita. Pärast seda selle järgi

ei tuldud. Ülevaatus sai autole tehtud juuni 2023. Kostja on kohal käinud, auto üle vaadanud,

käivitanud ei ole. Auto remonti tuues sõlmiti suuline kokkulepe. Esialgse ülevaatuse tulemusena

tehti umbkaudne kalkulatsioon, milles lepiti kokku. Kõik öeldud numbrid on suurusjärgud, mida

hageja arvab, et võib kordategemiseks minna, asju juurde tulles võib mõni olla välistamatu, mida ei

saa jätta vahetamata. Kokkulepped sõlmiti sellega, kes auto tõi, ei tea kes oli, aga ütles et esindab

kostjat ja arve tuleb saata Pikter Grupile.

19. Kostja jääb oma vastuse juurde, võttes hagi õigeks osas 892 eurot, sest esialgu, nagu ka hageja

kirjutas, oli 700-800 eurot algne kokkulepe, ülejäänud osas on hageja paljasõnalised väited mingite

suuliste kokkulepete osas. See, et kostja tõi auto remonti eesmärgiga, et ülevaatuse läbiks, ei vasta

tõele. Kostjal jäi renditud sõiduk teepeal seisma ja kostja viis auto lähimasse töökohta sooviga, et

saaks auto käima ja edasi sõita. Igasugused ülevaatuste teostamine, kuna see sõiduk ei kuulunud

kostjale, ei olnud kostja eesmärk. Ei oska vastata kuidas ilma diagnostikata oleks võinud hageja

kalkulatsiooni koostada. Hageja koostatud arvet näeb kostja seaduslik esindaja istungipäeval

esimest korda. Harles Nurme on kostja üks osanik, kel oli õigus kirju vastu võtta ja koostada kostja

nimel. Kohtu teatiste tulemisel ütles kostja seaduslik esindaja, et ta tegeleks asjaga, kuna seaduslik

esindaja ei olnud sellega seotud. Ei tea, miks osanik ei esitanud vastuväiteid mittenõustumise kohta,

tegu on seadusliku esindaja seljataga tehtud tehingutega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

20. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära

poolte seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid

leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid viivise osas mitte hageja poolt nõutud

määras ja ulatuses.

21. Kostja on tellinud hagejalt sõiduauto remonttööd. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled

5 (7)

2-24-107583

sõlmisid suulise töövõtulepingu, millega hageja kohustus sõiduki remontima selliselt, et see

käivituks ja et see oleks piisavalt korras sõiduki tehnilise ülevaatuse läbimiseks, kostja kohustus

nimetatud tööde eest maksma tasu. Hageja poolt tehtud remonttööde alusel on hageja esitanud

kostjale 22.09.2023 ja 25.09.2023 arved nr 20508 ja 20518.

22. Kostja on oma 11.04.2024 vastuses hagiavalduse osaliselt omaks võtnud, summas 832.02 eurot.

Kostja vaidleb ülejäänud osas hagiavaldusele vastu põhjendusel, et: 1) hageja ei ole esitanud

remonttööde kalkulatsiooni; 2) sellest tulenevalt ei ole kostja andnud aktsepti kõikide arvetel välja

toodud remonttööde läbiviimiseks.

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt

seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui

seadusest ei tulene teisiti.

24. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tsiviilõigused ja -kohustused tekivad

tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob

tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt

tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje

kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 tulenevalt tahteavalduse võib teha mis tahes

viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti ja sama paragrahvi lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus,

mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe.

25. Kohtuistungil kostja seaduslik esindaja on kinnitanud, et sõiduki remontimise teemal on

hagejaga kontakti pidanud kostja osanik, kes on kostja seadusliku esindaja vend ja ühtlasi pädev

kostja nimel esinema. Seega on kostja tellinud hagejalt sõiduki remonditeenuse. Poolte vahel

puudub vaidlus, et hageja on sõiduki remonditööd teostanud. Kuigi kostja on menetluses asunud

seisukohale, et hageja on nõudnud esialgses hinnapakkumises välja toodud remondimaksumusest

suurema arve tasumist, on ta vaatamata sellele pärast esialgse arve saamist tellinud hagejalt

täiendava tööna sõiduki konditsioneeri täitmist (dtl lk 26). Kohus asub seisukohale, et kostja on

seega väljendanud hagejale oma nõusolekut remonditööde läbiviimiseks – saades 20.07.2024 teada

remonditööde kalkulatsiooni, ei ole ta hagejale teatanud esitatud pakkumisega mittenõustumist.

Kuigi kostja on menetluses väitnud, et ta ei ole oma aktsepti andnud, on tõendamata, et ta oleks ühel

või teisel moel pakkumisest keeldunud. Kostja on nõustunud tasuma üksnes varuosade eest.

Kohtuistungil antud selgituste kohaselt on kostja aga väljendanud, et viis teel seisma jäänud sõiduki

lähimasse ehk hageja töökotta selle „käima saamiseks ja edasi sõitmiseks“ ehk parandamiseks.

Seega leiab kohus, et kostja ei ole hagejalt ainult varuosasid tellinud ja kostjal tuleb seega tasuda ka

diagnostika ja varuosade paigaldamisele kaasneva töö eest.

26. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

6 (7)

2-24-107583

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3

500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhinõude

hagiavalduses toodud ulatuses (so 1 982 eurot) ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt

põhistamata.

27. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei ole

kirjalikku lepingut sõlminud ega viivise määras kokku leppinud, mistõttu vähendab kohus

viivisenõuet seadusjärgse viivisemäärani. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval VÕS §

637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on esitanud arve

22.09.2023 tasumise tähtajaga 27.09.2023 ja 25.09.2023 tasumise tähtajaga 30.09.2023. Kohus

leiab, et hageja on määranud antud juhul arvete tasumiseks mõistliku aja. Seega mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates arve nr

20508 tasumiseks määratud päevale järgnevast päevast, s.o alates 28.09.2023 kuni hagiavalduse

esitamiseni (25.03.2024) summas 115.83 eurot (https://viivisekalkulaator.ee/debt) ja arve nr 20518

tasumiseks määratud päevale järgnevast päevast, s.o alates 01.10.2023 kuni hagiavalduse

esitamiseni summas 3.48 eurot, viivised kokku summas 119.31 eurot.

MENETLUSKULUD

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

29. TsMS § 174 lg 1 II lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on nimetanud hagi hinnaks 2 693.45

eurot ja maksnud selle pealt riigilõivu kokku summas 385 eurot. Kohtu poolt välja mõistetud

viivistega moodustub hagi hinnaks aga 2 101.31 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja Lisa 1

kohaselt tuleb hagihinnalt kuni 2 500 tasuda riigilõivu 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõivu osaliselt, so 350 euro ulatuses.

30. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §

442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

7 (7)

2-24-107583

Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2024 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 25. juuni 2024 otsus 1298 euro ja sellelt summalt arvestatava viivise

väljamõistmist ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista Pikter Grupp OÜ-lt välja

Transporter OÜ kasuks põhivõlg 1298 eurot ja viivis 78,09 eurot.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus võrdsetes osades poolte kanda.

4. Lugeda Transporter OÜ põhjendatud menetluskulu suuruseks riigilõiv 385 eurot.

5. Lugeda Pikter Grupp OÜ põhjendatud menetluskulu suuruseks 610 eurot (sh riigilõiv 280 eurot).

6. Tasaarvestuse tulemusena välja mõista Transporter OÜ-lt menetluskuluna Pikter Grupp OÜ

kasuks 112,50 eurot ja viivis tasumata menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

7. Pikter Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

25.06.2024 kohtuotsus 2-24-107583 jõustus osaliselt 30.11.2024 Tartu Ringkonnakohtu

kohtuotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne

referent

8 (7)