5-24-13/3 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-24-13 Otsuse kuupäev

21. juuni 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Julia Laffranque ja Juhan Sarv Kohtuasi Meelis Kaldalu kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

18. juuni 2024. a otsuse nr 13 peale Menetlusosalised Meelis Kaldalu Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Meelis Kaldalu kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Meelis Kaldalu esitas 12. juunil 2024 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse. Ta märkis, et kaebus on muu hulgas esitatud MTÜ Ausad Valimised nimel. Kaebus sisaldas kolme eraldiseisvat nõuet.

Esiteks vaidlustas ta toimingu, millega valimisteenistus keeldus tema kandideerimisdokumentide vastuvõtmisest. Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud tegema selle kohta otsuse. Kaebaja on korduvalt palunud hinnata tema võimalust kandideerida kautsjonit maksmata. Kaebaja on jäetud ilma põhiseaduslikust õigusest valimistel kandideerida.

Teiseks vaidlustas kaebaja toimingu, millega tehti kindlaks valimistulemused. Kaebaja tõi esile, et elektroonilise hääletamise võimalust kasutas vähem valijaid ning riigi valimisteenistus ei ole avaldanud statistikat, kui palju elektroonilistest valimistest osavõtt vähenes. Selle põhjused tuleb välja selgitada. Samuti pole selge, kuidas on võimalik, lähtuvalt ametlikust statistikast, et valimistest osavõtjate arv Riigikogu valimistel kasvas, kuigi demograafiline üldpilt seda ei kinnita. Ka selle põhjuseid tuleks kohtulikult selgitada.

Kolmandaks väitis kaebaja, et elektroonilised valimised ei ole kehtivad. Valimiste korraldaja ja tegeliku lähtekoodi omaniku vahel on huvide konflikt, miksimisvõrk ei ole Eesti kontrolli all ja elektroonilisi valimisi ei saa jälgida. Põhiseadusega vastuolus on see, et elektrooniliselt antud hääled tühistati tavahääletusega. Tagatud ei ole valimiste ühetaolisus ja salajasus ning elektroonilistel valimistel on suur turvarisk. Tekib võimalus võltsida valimistulemusi ja võltsitud topelt hääled kustutatakse. Tõendeid, sh valimiste kõvakettaid ei tohi hävitada. Kaebaja näeb lahendust nii Eesti

5-24-13

2(3) rahva kontrollkogu kokku kutsumises kui koostöös Riigikohtuga. Seni ei tuleks valimistulemusi kinnitada.

2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 18. juuni 2024. a otsusega nr 13 kaebuse läbi vaatamata.

M. Kaldalu ei ole esitanud esindusõigust tõendavat volikirja ega ole äriregistri andmetel MTÜ Ausad Valimised esindusõiguslik isik. Valimiskomisjon käsitleb kaebust M. Kaldalu kaebusena. Kaebus jääb kõigi nõuete osas läbi vaatamata.

Kaebaja vaidlustas riigi valimisteenistuse poolt kandideerimisdokumentide tagastamist (toiming) ning tal on kaebeõigus. Riigi valimisteenistus tagastas kaebaja kandideerimisdokumendid

27. mail 2024. Kaebaja pöördus Vabariigi Valimiskomisjoni poole kaebusega tema registreerimisdokumentide tagastamise kohta 12. juunil 2024, seega 16 päeva pärast vaidlustatud toimingu tegemise päeva ja 3 päeva pärast Euroopa Parlamendi valimiste päeva. Kaebus ei vasta Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 70 lõike 1 nõuetele.

Kaebaja vaidlustas toimingu, millega valimistulemused loeti kehtivaks. Kui kaebaja peab silmas valimistulemuste väljakuulutamist, siis sellist otsust ei ole Vabariigi Valimiskomisjon veel vastu võtnud. Võimalik on, et kaebaja pidas silmas hääletamistulemuste või valimistulemuste kindlakstegemist. Sellisel juhul ei ole kaebaja ära näidanud, kuidas on nende toimingutega tema subjektiivseid õigusi rikutud (EPVS § 68). Kaebaja viidatud statistika puudumine ei oma valimistulemuste osas tähendust.

Kaebaja ei too välja ühtegi elektroonilise hääletamise rikkumise fakti. EPVS § 59¹ lõige 3 punkti 1 kohaselt tühistab riigi valimisteenistus enne elektrooniliste häälte lugemist need elektroonilised hääled, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud. Õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse hindamine ei kuulu valimiskomisjoni pädevusse. Esitatud kahtlustused on hüpoteetilist laadi. Kaebaja ei vaidlusta ühtegi konkreetset toimingut ega otsust. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (RKPJKo 3-4-1-31-14, p 16 ja 3-4-1-17-15, p 7). Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud.

KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS

3. M. Kaldalu esitas Riigikohtule kaebuse, milles ta palub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 13 tühistada.

Kaebaja esitas kolm valimiskaebust. Nende arutamisel rikuti tema õigust võtta sõna. Samuti rikkus Vabariigi Valimiskomisjon koosoleku läbiviimise korda. Kaebajale anti kaebuste tutvustamiseks vähem kui 10 minutit ja ta katkestati enne kui ta sai seda teha. Valimiskomisjoni koosolekul käituti kaebajaga ebaviisakalt.

Vabariigi Valimiskomisjoni esimees oleks pidanud ennast taandama. Ta esindab nii valimiskomisjoni kui ka Eestit Veneetsia komisjonis, kes toimetab järelevalvet valimiste üle. Kaebaja kaebuste üle ei hääletatud. See on vastuolus kaebaja kui valimiste vaatleja õigustega.

VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

4. Vabariigi Valimiskomisjon jääb enda otsuses väljendatud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Valimiskomisjon lisas, et kaebaja esitas kolm nõuet ja pealkirjastas need kolme

5-24-13

3(3) erineva kaebusena, kuid allkirjastas need ühe failina. Neid nõudeid sai käsitada ühe valimiskaebusena. Kaebajale anti koosolekul võimalus oma kaebust tutvustada 10 minutit, mida ta ka kasutas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtule esitatud kaebuses palub kaebaja tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse, millega tema kaebus jäeti läbi vaatamata. Kolleegium mõistab kaebust selliselt, et kaebaja arvates rikuti valimiskomisjoni koosoleku läbiviimise korda, kaebajale ei tagatud nõuetekohast ärakuulamist, temaga käituti ebaviisakalt ning komisjoni esimees oleks pidanud ennast menetlusest taandama.

6. Kolleegiumi hinnangul ei anna need väited alust kaebust rahuldada. Riigikohus on leidnud, et analoogia korras saab valimiskomisjonide tegevuse suhtes kohaldada haldusmenetluse seadust (RKPJKo 5-19-31/2, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sama kehtib ka valimiskomisjoni otsuse suhtes (RKPJKo 5-23-27/2, p 25).

7. Vabariigi Valimiskomisjoni töökorraldust reguleerib Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 12, mille lõike 1 kohaselt on valimiskomisjoni töövorm koosolek. RKVS ega RKVS § 12 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valimiskomisjoni töökord ei sätesta, kui palju aega tuleb valimiskomisjoni koosolekul sõnavõtuks anda. Selle üle otsustamine on koosoleku juhataja kaalutlusotsus (töökorra punkt 3.1.4). Vastuses kaebusele kinnitas Vabariigi Valimiskomisjoni esimees, et kaebajale anti koosolekul sõnavõtuks 10 minutit ning kaebaja kasutas seda. Valimiskomisjon lahendas kaebuse otsusega (EPVS § 70 lg 2) ning selles on muu hulgas kajastatud kaebaja põhiseisukohad. Komisjon on kaebaja seisukohti hinnanud. Kaebaja on saanud otsuse vaidlustada Riigikohtus (EPVS § 701). Kaebaja õigusi ei riku ka see, et valimiskomisjon lahendas kaebaja kolm nõuet ühe otsusega. Vaidlustatud otsuses on kõigile nõuetele vastatud. Kolleegiumil puudub mõistlik alus arvata, et valimiskomisjon võttis vaidlusaluse otsuse vastu kehtivat menetluskorda eirates.

8. Asjaolu, et valimiskomisjoni esimees esindab Eestit asendusliikmena ühtlasi Veneetsia komisjonis, ei anna alust kahelda tema erapooletuses või arvata, et ta oleks isiklikult huvitatud asja lahendist. Samuti ei näe kolleegium muid põhjuseid, mis oleks pidanud tooma HMS § 10 lõike 1 kohaselt kaasa valimiskomisjoni esimehe taandamise (vt ka RKPJKo 5-23-27/2, p-d 27 ja 28).

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktist 2, jätab kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni 18. juuni 2024. a otsuse nr 13 muutmata ja M. Kaldalu kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)