2-23-140686/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-140686

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2024, Tallinn

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagiavaldus T B

vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

3559,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja E K

Kostja: T B (isikukood xxx), e-post xxx

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OK Incure OÜ hagi T B vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus

hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

2-23-140686

2/5

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. xxx ja kostja sõlmisid 16.08.2016 laenulimiidilepingu, mille alusel võimaldati kostjal

kasutada krediiti kuni 2000 eurot. Lepingu kehtivuse ajal (2020. aastal) sõlmisid pooled

lepingu lisa, millega suurendati limiiti 5000 euroni. Kostja on kasutanud laenuandja poolt

võimaldatud laenulimiiti perioodil 17.08.2016 kuni 16.01.2023 kokku summas 17 860 eurot

ning on teinud tagasimakseid kogusummas 18 653,23 eurot, sellest 15 169,39 eurot on

arvestatud põhiosa, 172,86 eurot kulude ja 3310,98 eurot intressi katteks.

2. Kostja rikkus laenulimiidilepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles esialgne

võlausaldaja lepingu 12.06.2023 avaldusega üles ja loovutas nõude hagejale. Nõude

loovutamisest on kostjat teavitatud 03.07.2023. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas

2690,61 eurot, intressi 412,53 eurot, sissenõudmiskulusid 35 eurot ning hagiavalduse

esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 421,28 eurot.

3. Kohus võttis hagi 05.12.2023 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse

esitamiseks. Kohus toimetas hagi kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel kätte.

4. Kostja esitas 26.12.2023 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kostja taotles riigi õigusabi korras

isiku esindamist tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi

koostamiseks. Täiendavalt märkis kostja, et hagi ei kuulu rahuldamisele, kuna krediidiandja

rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tekitas kostjale kahju, samuti on väär

võlaarvestus, mis ei järgi seaduses sätestatut.

5. Maakohus jättis kostja taotluse 06.05.2024 määrusega rahuldamata ning asus seisukohale, et

kostja ei vaja käesolevas menetluses professionaalset esindajat oma õiguste kaitsmiseks.

6. Kohus andis hagejale 06.05.2024 määrusega tähtaja esitada kohtule selgitus ja tõendid

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

7. Hageja 29.05.2024 vastuse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja veendus, et kostjal

puudusid maksehäired. Kui kohus peaks leidma, et krediidiandja ei ole täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse kohaselt

on kostja tasunud kogu põhivõla.

8. Kohtu määratud tähtajaks hageja ega kostja lõplikke kirjalike seisukohti ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada

põhivõla katteks ning kostjal ei ole otsuse tegemise seisuga hageja ees laenulimiidilepingust

tulenevat võlgnevust.

2-23-140686

3/5

10. xxx ja kostja sõlmisid 16.08.2016 laenulimiidilepingu, mille alusel võimaldati kostjal

kasutada 2000 eurot krediiti, lepingu lisaga suurendati seda summat 5000 euroni (dtl 30-43, 44-56).

Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja

sai krediiti väljaspool majandustegevust.

11. Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 17 860 eurot (dtl 57-60). Laenulepingu

üldtingimuste p 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele

miinimumsummas. Miinimumsumma moodustab 8% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetav

summa (laen + teenustasu) või 15 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

12. Eesti Panga poolt 27.06.2016 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2016 seisuga

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse

määr 19,49% (kohaldus alates 01.07.2016 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 19,49% = 58,47%. Kostjale

antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt

55,01% aastas (kehtis 600 euro suuruse limiidi kasutusele võtmise korral, dtl 41). Sarnase

tulemuse (55,88%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse

määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud

krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Laenulimiidi suurendamisel oli

krediidi kulukuse määr 61,79% aastas (dtl 55 ning sama tulemuse annab minuraha.ee

kalkulaator). See ei ületanud lepingu lisa sõlmimise ajal (2020. aastal) kehtinud maksimaalset

lubatud krediidi kulukuse määra.

13. Kostja on hageja enda kinnitusel teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas

18 653,23 eurot (hagiavalduse p 7 ja dtl 57-60). Hageja nõuab põhivõla (2690,61 eurot), intressi

(412,53 eurot), sissenõudmis-kulude (35 eurot) ja hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise (421,28 eurot) tasumist.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 15.

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13).

16. Kohus selgitas 06.05.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada.

17. Hageja 29.05.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav

17.1. Hageja selgituse kohaselt

lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis

maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid.

2-23-140686

4/5

17.2. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu

maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2

kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

17.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi

võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud,

tema

varasem

maksekohustuste

täitmine,

samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-

dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne

laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust.

17.4. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete

puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete

puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul

tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu

kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha

objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

17.5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse

määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS

§ 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

19. Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 17 860 eurot ja teinud tagasimakseid

summas 18 653,23 eurot (dtl 57-64). Seega on kostja teinud esialgsele krediidiandjale

2-23-140686

5/5

tagasimakseid põhivõlga ületavas summas. Lepingu kehtivuse ajal oli VÕS § 94 järgne

intressimäär null, seega ei ole hagejal kostja vastu ka intressinõuet. Muid tasusid kostja hagejale

VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne. Kuna põhinõuded jäävad rahuldamata, pole alust

rahuldada ka hageja viivisenõuet.

20. Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud xxx-ga

sõlmitud laenulimiidilepingust ja selle lisast tulenevad kohustused.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

21. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

22. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik