3-23-2769/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2769

Haldusasi

OÜ Viimsi Properties kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 03.11.2023 käskkirja nr T-11- 4/23/71 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Viimsi Properties, esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Timo Päit, Eva Vanamb

Kolmas isik- Elektrilevi OÜ, esindaja Katri-Helena Siirak

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistung 25.04.2024 ja kirjalik menetlus

1. Rahuldada kaebus ja tühistada

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 03.11.2023 käskkirja nr T-

11- 4/23/71

2. Mõista Tallinna linnalt OÜ Viimsi Properties kasuks

välja menetluskulu 2 451,20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

22.07.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) seadis 03.11.2023 käskkirjaga nr T-11-4/23/71

Peterburi tee 38/13 kinnisasjale (katastritunnus 78403:315:2000), pindala 3191 m2, sihtotstarve

transpordimaa 100%) Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857 (edaspidi sundvalduse teostaja)

kasuks sundvalduse (p 1.1.); sundvalduse alaks on Peterburi tee 38/13 kinnisasja 35 m2 suurune

osa, mis on tähistatud käskkirja lisaks oleval skeemil sinise viirutusega (1.2.); sundvaldus on

tähtajatu (1.3.); sundvalduse tasu võrdub tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse

talumiskohustuse eest makstava tasu suurusega ja on otsuse tegemise ajal asjaõigusseaduse

rakendamise seaduse §-st 155 tulenevalt 0 eurot (1.4.); sundvalduse teostajal on õigus paigaldada

sundvalduse alale maakaabelliin, seda kasutada, hooldada, remontida, asendada ja muul viisil

kasutusse anda ning ekspluateerida elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil (1.5.); sundvalduse

teostaja taastab pärast punktis 1.5. nimetatud tööde lõpetamist oma kulul kinnistu endise seisundi

(1.6.); sundvalduse teostaja teavitab kinnisasja omanikke tehnovõrgu plaanilistest ehitus-, hooldus-

ja remonttöödest ette vähemalt kümme päeva enne tööde alustamist (1.7.); kinnisasja igakordsed

omanikud on kohustatud taluma sundvalduse alal maakaabelliini ning järgima õigusaktidest

tulenevaid kasutuspiiranguid (1.8.).

Sundvalduse seadmisel lähtuti õigusaktidest, elektripaigaldise kaitsevööndi nõuded on sätestatud

ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“. Nimetatud määruse § 10 lg 3 sätestab, et maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit

kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad

mõttelised vertikaaltasandid. Seega ei olnud käskkirja järgi võimalik kaitsevööndi ala vähendada.

Elektripaigaldist ümbritsev kaitsevöönd on vajalik elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 04.12.2023 OÜ Viimsi Properties kaebus Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 03.11.2023 käskkirja nr T-11- 4/23/71 tühistamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. Vastustaja on ilma põhjendusteta haldusaktis nõustunud kolmanda isiku väitega, et

elektrikaabel ei saa asuda hoone seinale lähemal kui 1,1 meetrit. Samal ajal on kindlaks määranud

sundvalduse seadmise maakaabelliinile, mis on kavandatud hoonest 1,6 m kaugusele. Haldusaktist

ei selgu, mida vastustaja peab silmas maakaabli majandamise all. Vaidlust ei ole selles, et

maakaableid on võimalik paigaldada ning on paigaldatud hoone välisseinale lähemale kui 1,1

meetrit. Kolmanda isiku taotletud sundvaldusega koormatava ala plaanil on näha, et maakaabel on

nii selle algus- kui ka lõpp-punktis kavandatud hoone sisse ehk sisuliselt hoone välisseina kõrvale.

Eesti Vabariigi põhiseaduses (PS) sätestatud omandipõhiõigusest (PS § 32) ja kinnisasja avalikes

huvides omandamise seadusest (KAHOS) eesmärgist tulenevalt peab sundvaldusega koormatav ala

olema vähim, mis on vajalik avaliku eesmärgi saavutamiseks. Vastav avalik eesmärk on saavutatav

ka ilma kaebaja omandiõigust rikkumata ning ilma sundvalduse seadmiseta või alternatiivselt

sundvalduse seadmisega nii, et see koormaks kaebaja kinnistut oluliselt väiksemas mahus.

4. Sundvalduse seadmisega kitsendatakse kaebaja kui Peterburi tee 38/13 kinnistu omaniku

omandiõigust. Vahetult seatud sundvalduse ala kõrval (sisuliselt sundvalduse alal) asub kaebaja

kinnistul asuva kanalisatsioonitorustiku kanalisatsioonikaev. Torustik jääb vahetult seatud

servituudiala kõrvale. Kaebajale kuulub ka Peterburi tee 38/14 asuv kinnistu, kuhu sama

kanalisatsioonitorustik välja jõuab. Kaebaja on püüdnud tema kinnistul asuvat

kanalisatsioonitorustikku Tallinna linnas tegutsevale vee-ettevõtjale üle anda, kuid AS Tallinna

Vesi ei ole seda vastu võtnud. Torustik on vana ja amortiseerunud ja vajab lähiajal terviklikku

uuendamist, et tagada selle torustiku kaudu kanalisatsiooniteenust kasutavate isikute õigused ja

huvid. Sundvalduse seadmine vahetult kanalisatsioonitorustiku kõrvale suurendab oluliselt kaebaja

kulusid kanalisatsioonitorustiku uuendamisega seoses. Seega on kaebajal vajalik tagada, et

kanalisatsioonitorustik oleks toimiv ja kahjustusteta. Olukorras, kus sundvalduse alal või selle

vahetus läheduses paiknevad kaebajale kuuluvad tehnovõrgud (kanalisatsioonitorustik), on

kaebajal tehnovõrkude hooldamine ja vajadusel keerulisemad ja kulukamad.

5. Arusaamatu on, miks koormati kaebaja kinnistut suuremal määral kui Peterburi tee 38/2

kinnistut. Elektrilevi OÜ-l puudub mõistlik põhjendus, miks ei oleks võimalik maakaablit

paigaldada piki Peterburi tee 38/2 kinnistupiiri nii, et see kulgeks kas mööda kinnistute piiri või

alternatiivselt Peterburi tee 38/2 hoonest 1 meetri kaugusel. Sellisel juhul oleks ala, mille suhtes

kaebaja kinnistule tuleks määrata sundvaldus, oluliselt väiksem ja seega oleks kaebaja

omandipõhiõiguse riive väiksem.

2(12)

6. Vastustaja korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud ja arvestanud, et maakaablit on

võimalik paigaldada ning elektrivarustus Peterburi tee 38/1 hoonele tagada ka nii, et maakaabel

ega sundvalduse ala kaebaja kinnistule ei ulatu. Selleks tuleks maakaabel kavandada Peterburi tee

38/2 hoonest ida- ja põhjaserva pidi Peterburi tee 38-1 kinnistuni. Kaebaja möönab, et sellisel

juhul oleks vajaliku kaabli pikkus suurem, kuid vajadus maakaablit pikemalt kavandada ei õigusta

vastavate kaalutlusteta kaebaja omandipõhiõiguse kitsendamist. Samuti on Elektrilevi OÜ-l

võimalik maakaabli vedamisega seotud kulud kajastada Peterburi tee 38/1 kinnistu omanikule

ettenähtud liitumistasus. Kuna Peterburi tee 38/1 ja Peterburi tee 38/2 kinnistutel asuvad hooned

paiknevad kõrvuti, siis on võimalik elektrikaabel kavandada ka hoonete siseselt, mille tulemusena

oleks perspektiivse kaabli pikkus oluliselt lühem.

7. Vastustaja ei ole vastavaid kaalutlusi vaidlustatud käskkirjas välja toonud, kuigi kaebaja on

vastustajale enne sundvalduse seadmist vastuväited sundvalduse seadmisele esitanud. Vastustajal

on kohustus sundvaldust seades kaaluda, kas taotletavat avalikku eesmärki on võimalik saavutada

ka ilma isiku omandipõhiõigust rikkumata.

8. Kaebaja ei nõustu käskkirja punktis 6.1.2 tooduga, et maakaabelliini suhtes sundvalduse

seadmisel tuleks lähtuda maakaabelliini kaitsevööndi ulatusest. Maakaabelliini kaitsevööndi ulatus

on õigusaktide kohaselt 1 meeter kaabli asukoha mõttelisest vertikaaltasandist. Samuti on 1 meetri

laiune ala elektripaigaldisest vajalik elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Kaebaja ei

nõustu aga väitega nagu peaks sundvalduse ala kattuma kaitsevööndi ulatusega. Sellist kitsendust

KAHOS-est ei tulene. Maakaabli paiknemiseks vajalik ala ei ole 2 meetri laiune, vaid maakaabel

saab paikneda ka kuni 50 sentimeetri laiusel alal. Maakaabel ei vaja tehniliselt toimimiseks

laiemat ala kui 50 sentimeetrit. Võimalike maakaabliga seotud hooldustööde jaoks rakendub

seaduses sätestatud ehitise kaitsevööndi ulatus. Kaebaja omandipõhiõigus on juba ehitise

kaitsevööndi ulatuse tõttu piiratud. Seetõttu puudub objektiivne vajadus määrata sundvalduse ala

laiuseks kokku 2 meetrit, kui see ei ole vajalik maakaabelliini toimimiseks. Kolmas isik ei ole välja

toonud, kui lai on tema poolt paigaldatav maakaabli trass, mistõttu ei ole võimalik kontrollida ka

seda, kui lai sundvalduse ala seadmine on põhjendatud.

9. Sundvalduse seadmise eelduseks peab olema tegelik vajadus ning kinnisasja põhjendamatu

koormamine ei ole lubatav (Riigikohtu 10.01.2023 lahend nr 3-20-1280, p 11.1). Vastustaja ei ole

esitanud põhjendusi, miks on vajalik sundvaldusega koormata laiema ala, kui see on vajalik

maakaabelliini toimimiseks. Samuti ei ole vastustaja kaalunud maakaabelliini asukoha muutmist

nii, et maakaabelliini sundvaldusega hõlmatud ala ei hõlmaks kaebaja kinnistut või hõlmaks

kaebaja kinnistut oluliselt väiksemas ulatuses.

10. Maakaabelliini ei ole võimalik rajada ilma projekteerimistingimusteta tulenevalt EhS § 83 lg 1

p-st 2. Rajatakse uus elektripaigaldis, mis läbib mitut kinnisasja. Kinnistuid hõlmav

detailplaneering ei käsitle Peterburi tee 38/1 kinnistu elektriga varustamist selliselt, nagu

soovitakse kavandada (Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsus nr 3-21-409). Vastustaja ei ole

väljastanud kõnealuse elektripaigaldise rajamiseks projekteerimistingimusi, mistõttu ei ole

õiguspärane vastustaja käskkiri seada kaebaja kinnistule sundvaldus.

11. Kaebaja ei ole Elektrilevi OÜ-ga saavutanud sundvalduse seadmises kokkulepet. Kuna

kaebaja toonane esindaja on rahvuselt rootslane ning tal puuduvad valdkonnapõhised

eelteadmised, siis ei saanud kaebaja esindaja aru maakaabelliini lõplikust kavandatud asukohast.

Seega ei ole tegemist sundvalduse seadmisega kinnisasja omaniku nõusolekul või kokkuleppel.

12. Kolmanda isiku 13.05.24 menetlusdokumendi lisas nr 3 esitatud joonisel on projekteeritav trass

kavandatud Peterburi tee 38/1 kinnistul kulgema vahetult Peterburi tee 38/1 kinnistul asuva hoone

äärde. Kaebaja ei mõista, millest lähtuvalt on kolmas isik trassi asukoha selliselt joonisele

kandnud, kuna selline trassi asukoht oleks ilmselgelt ebamõistlik. Trass tooks kaasa kunstlikult

pikema trassi rajamise vajaduse võrreldes tegeliku vajadusega. Puudub põhjus, miks alternatiivse

3(12)

trassi asukoht ei võiks kattuda täielikult praegusel hetkel projekteeritava trassi asukohaga. Kui ühel

sundvalduse järgse lahenduse järgi on projekteeritav trass kavandatud Peterburi tee 38/1 kinnistul

alajaama jõudma võimalikult otsemat teed pidi, siis alternatiivi 1 järgi on projekteeritav trassi

asukoht pealtnäha pikem. Arvestades kahe lahenduse äärmiselt väikest majanduslikku hinnavahet,

ei ole võimalik välistada, et kolmas isik on teadlikult püüdnud luua mulje, et alternatiiv 1 järgne

trass oleks majanduslikult kallim kui tegelikkuses.

13. Paepinnasel on kaeviku teostamine varem läbikaevamata pinnasesse ehk uude asukohta

oluliselt aja- ja ressursimahukam ning seetõttu kallim. Alternatiivi 2 kohaselt asuks aga kolmanda

isiku poolt väidetavast 72,21m pikkusest trassist koguni 56,69 meetrit olemasolevas maakaabli

kaevikus, mistõttu ei ole vajalik selles ulatuses sellise ressursikuluga kaevikuid teha. Olemasolevas

kaevikus on pinnas juba läbikaevatud ja seetõttu palju kiiremini ligipääsetav. Kolmanda isiku

poolt esitatud alternatiivi 2 maksumus ei ole võrreldav sundvalduse aluseks oleva trassi rajamise

kuludega ega ka alternatiivi 1 rajamise kuludega, sest kalkulatsioon ei võta arvesse olemasoleva

kaeviku kasutusvõimalust. Maakaabli trassi asukoha määramisel tuleb arvestada asjaolu, et trassi

asukoht langeks 89% ulatuses kokku juba olemasoleva kaeviku asukohaga. Samas ulatuses langeks

uue trassi paigaldamise puhul juba olemasoleva trassiga kokku ka kitsendusi põhjustav

kaitsevöönd. Seega oleks ainsaks uueks kitsendusi põhjustavaks osaks alternatiivi 2 puhul 15,52

meetri pikkune maakaabel osas, kus see ei lange kokku olemasoleva kaeviku ja olemasoleva

kaitsevööndiga. Seega tuleb alternatiivi 2 kaalumise puhul arvestada mitte üksnes majandusliku

mõõtmega, vaid ka isikutele maakaablist ja selle kaitsevööndist tekkivate negatiivsete mõjudega.

14. Alternatiivi 2 korral oleks kaitsevööndi ulatus ja seeläbi uue liituja elektriliitumisega kaasnev

negatiivne mõju kõigile kinnistutele ligi neli korda väiksem ning mõju kaebaja kinnistule ja seeläbi

kaebaja omandiõigusele puuduks üldse. Alternatiivi 2 kasuks räägib ka asjaolu, et kui

projekteeritud trassi ning alternatiivi 1 korral tuleks paigaldamistöid teostada kitsastes tingimustes,

siis alternatiivi 2 puhul on tööde teostamiseks vajalik vaba ruum oluliselt laiem ning seeläbi on

tööde teostamine ka lihtsam.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

15. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud käskkirjaga ei vähendata Peterburi tee

38/13 kinnistu kasutamise võimalusi ning see ei riiva ebaproportsionaalselt kaebaja subjektiivseid

õigusi. Sundvalduse ala paikneb kinnistu piiril ning ei häiri kinnistu sihipärast kasutamist. Ei esine

ühtegi argumenti, kuidas kaebaja õiguste rikkumine või ohtu sattumine oleks võimalik. Sundvaldus

on seatud kõiki isikuid kõige vähem koormavamale lahendusele tuginedes. Sundvalduse seadmise

otsusega on seatud kolmandale isikule kohustus taastada tööde lõpetamisel kinnistu endine seisund

ning kolmandal isikul on kohustus teavitada kaebajat kümme päeva töödest ette.

16. Sundvalduse seadmise menetlus on teatava piiratusega. Kui hinnata sundvalduse kohast

madalpinge kaabli asukohta, on tegu kõige lühema ühendusteega, mis koormab isikuid kõige

vähesemal määral. See on tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekam lahendus. Peterburi tee

38/1 kinnistu elektriliitumise lähteülesande asendiskeemil kujutatult oleks madalpinge kaabel

läbinud Peterburi tee 38/13 kinnistut risti. Selliselt oleks küll lahendatud kaebaja esitatud etteheide,

mille kohaselt on planeeritud kaabelliin olemasoleva kanalisatsioonitorustikule lähedale, kuid oleks

tähendanud kaebaja kinnistu oluliselt suuremat koormamist.

17. Kaabelliini asukoha valikul on arvestatud olemasolevate tehnovõrkudega ehk

kanalisatsioonitorustikuga (EhS § 70 lg 6). Arvestades sundvalduse kohast lahendust, on tegu

kõige optimaalsema ja kaebajat vähem koormavama lahendusega. Seejuures ei ole eluliselt usutav

ega ka tõendatud, et kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine oleks kaabelliini asukoha tõttu

keerulisem. Tegu on otsitud põhjendusega ning hüpoteetilise argumentiga. Sundvalduse ala ega

kaabelliin ei mõjuta ühelgi määral kanalisatsioonitorustiku kasutust.

4(12)

18. Võrguettevõtja on elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja kohaselt pädev hindama kaabelliini

majandamiseks vajamineva ala suurust. Kaabelliini majandamine, paigaldamine või vajadusel

hooldamine, nõuab kaevetöid, mida ei saa tehniliselt teostada hoonele liiga lähedal. Arvestada tuleb

Peterburi tee 38/2 hoone endaga. Isegi kui tehniliselt oleks võimalik kaabelliini nihutada rohkem

Peterburi tee 38/2 hoone poole, jääb arusaamatuks, millist eesmärki see kaebaja jaoks täidaks,

kuivõrd sundvalduse ala vähenemine poleks eluliselt tuntav, vaid raskendaks tööde teostamist.

19. Kaitsevööndi eesmärk on eelkõige kaitsta ehitist ning selle piires on kinnisasja kasutamine ja

sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks (EhS § 70 lg 1). Sundvalduse

alasse on arvestatud kaitsevööndi laius eelkõige, et tagada võimalik ligipääs kaabelliinile.

Kaabelliin peab sundvalduse alasse ära mahtuma koos kaitsevööndiga. Kuigi sisuliselt võivad alad

kattuda, ei kata kaitsevöönd olemuselt samasuguseid toiminguid, mida katab sundvalduse ala.

Selliselt on tegu kõige selgema lahendusega ning välistatakse hilisemad ebaselgused ning

õigussuhe on vastavalt reguleeritud. Sundvalduse ala ega kaitsevöönd ei tähenda, et kaebaja ei saa

oma kinnistut selles osas kasutada. Kaitsevööndi alaski on isikul võimalik piirangutest kõrvale

kalduda ehitise omaniku nõusolekul. Kaitsevööndis tegutsemisel lähtutakse põhimõttest, et ehitise

ohutust ei tohi vähendada. Seega ei vähene sundvalduse alal autode parkimise võimalus, mida

kehtiv detailplaneering ette näeb.

20. Detailplaneeringutes määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad (PlanS § 126

lg 1 p 4). On tavapärane, et ehitusprojekti koostamisel tehnovõrkude ja –rajatiste täpset asukohta

täpsustatakse koostöös osapooltega (tehnovõrgu valdaja, liituja ja maaomanikud) ning seda ei

käsitleta EhS § 27 lg 4 p 5 kohaselt, kui ei minda vastuollu detailplaneeringus kavandatud

tehnovõrgu lahendamise põhimõtetega. Detailplaneering käsitleb vaid olemasolevaid. Peterburi tee

38/1 liitumine toimub kaabelliini pikendamisega jaotuskilbist JK51957 kuni planeeritud

jaotuskilbini JK65427 (skeemil kujutatud sinisena) maakaabelliine. Kehtiva detailplaneeringu

kohaselt on Peterburi tee 38/1 ja Peterburi tee 38/2 ühendatud kaabelliiniga läbi Peterburi tee 38/7

ja Peterburi tee 38/13 kinnistu. Nii on Pluvo Eesti OÜ poolt koostatud tööprojekt Peterburi tee 38/1

kinnistu elektriliitumiseks kooskõlas kehtiva detailplaneeringu põhimõttega. Vaidlusalune lahendus

koormab vähemal määral kaebaja kinnistut kui detailplaneeringus kajastatud olemasolev lahendus.

Detailplaneeringu lahendusega võrreldes on koormatavad alad kaebaja kinnistul vähenenud.

21. EhS § 83 lg 1 sätestab juhud, millal on projekteerimistingimused elektripaigaldiste puhul

nõutavad. ELTS § 3 eristab termineid elektripaigaldis ja liin. Samuti eristab kahte terminit EhS §

83 lg 2. EhS lisa 1 käsitleb minimaalselt maakaabelliini alates 35 kV, kuid vaidlusaluse

sundvalduse seadmise aluseks on kavandatud 0,4 kV kaabelliin. Lisaks näeb liini põhimõttelise

lahenduse ette kehtiv detailplaneering. Puudub vajadus liini kavandamiseks

projekteerimistingimuste menetlust läbi viia.

22. Sundvalduse seadmise otsus kui haldusakt on õiguspärane, vastab kõigile HMS-st ja KAHOS-

st tulenevatele nõuetele nii formaalselt kui ka materiaalõiguselt. Menetlusosalistele on antud

võimalus arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, mida isikud on ka teinud. Võimaldatud on leida

omavaheline kokkulepe, selleni on materjalidest nähtuvalt ka jõudutud, kuid arusaamatul põhjusel

on kaebaja asunud sundvalduse seadmisele hilisemalt vastuväiteid esitama. Asjaolusid hinnates on

sundvaldusega koormatud kaebaja kinnistu kõige väiksemal määral kui tehniliselt see võimalik on,

et tagada majanduslikult ja tehniliselt kõige optimaalsem lahendus.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

23. AÕS § 1581 eesmärk on sõnaselgelt reguleerida talumiskohustust olukorraks, kus kinnistule

rajatakse tehnovõrk või -rajatis, et tagada tarbimiskoha elektrivarustus ning selleks seatakse

sundvaldus KAHOS-s sätestatud korras. Seda, et tarbija elektriga varustamine on AÕS § 158¹ lg 1

tähenduses avalik teenus, on kinnitanud ka Riigikohus.

5(12)

24. Elektrilevi OÜ osutab võrguteenust 17.06.2004 väljastatud tegevusloa nr 3-3/99 alusel. Seega

laienevad Elektrilevi OÜ-le kui jaotusvõrguettevõtjale ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustused, sh

kohustus ühendada asjakohase taotluse ausel liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas

asuv nõuetekohane elektripaigaldis. Sundvalduse seadmist taoleti Peterburi tee 38/1 kinnistu

liitumise jaoks Elektrilevi OÜ elektrivõrguga ehk tarbija elektriga varustamiseks tulenevalt

Elektrilevi OÜ ja liituda sooviva isiku vahel sõlmitud liitumislepingust. Liitumislepingus

nimetatud tarbimiskoht asub Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas ning Elektrilevi OÜ täidab oma

seadusest ja liitumislepingust tulenevat kohustust.

25. Sundvalduse korralduses toodud sõnastusest: „maakaabelliin on 50 cm kaugusel Peterburi tee

38/13 kinnistu piirist, mis on 1,1 m kaugusel maja seinast“ võis kaebaja järeldada, et maakaabelliin

jääb paiknema 1,6 meetri kaugusele Peterburi tee 38/2 hoone seinast. Maakaabel asetseb u 1,13

meetri kaugusel Peterburi tee 38/2 hoonest ning Peterburi tee 38/13 ning Peterburi tee 38/2

vaheline kinnistu piir asetseb ca 0,6 meetri kaugusel Peterburi tee 38/2 hoonest. Maakaabli kaugus

kinnistu piirist on ca 0,53 meetrit.

26. Kaebaja ei ole tõendanud, et maakaabli rajamise tagajärjel lakkaks kanalisatsioonitorustik

toimimast või saaks mingil viisil kahjustada. Maakaablid projekteeritakse ja paigaldatakse

kooskõlas Elektrilevi OÜ võrgustandardiga, mis on olnud pikaaegselt kaablite projekteerimis- ja

paigaldustööde aluseks. Võrgustandardi nõuded on end tõestanud pikaajalise praktika näol ja

puudub alus arvata, et maakaabli paigaldamise tõttu saaks kanalisatsioonitorustiku kahjustada või

lakkaks toimimast.

27. Kaebaja väited majandusliku kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Samuti

ei ole kaebaja esitanud tõendeid kanalisatsioonitorustiku seisukorra kohta ning selle kohta, et ta on

soovinud oma kinnistul asuvat kanalisatsioonitorustikku AS-le Tallinna Vesi üle anda ning viimane

on keeldunud selle vastuvõtmisest.

28. Äriregistri kohaselt on Kaebaja põhitegevusalaks enda või renditud kinnisvara üürileandmine

ja käitus. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja osutab avalikku teenust vee-ettevõtjana.

29. Projekteeritud lahenduse puhul ei ole tehnorajatisest tulenev kitsendus kaebajale oluliselt

suurem, kui avalik huvi. Samuti tähendaks maakaabli rajamine piki kinnistu piiri seda, et teise

kinnisasja (Peterburi tee 38/2) omanik satub samaväärsesse olukorda ehk ka teist kinnistut tuleks

koormata sundvaldusega (või isikliku kasutusõiguse kokkuleppega). Sellise alternatiivi puhul

tuleks maakaabli rajamisega koormata seega rohkem kinnistuid, kui projekteeritud lahenduse

puhul, mis ei ole aga kooskõlas AÕS § 158¹ lg-s 2 sätestatud põhimõttega.

30. Kaebaja pakutud lahendus ei ole kooskõlas AÕS § 158¹ lg 1 toodud põhimõttega, mille

kohaselt peab tehnovõrk või - rajatis olema majanduslikult ja tehniliselt kõige otstarbekam. Seega

on tehnovõrgu rajamisel lähtekohaks eelkõige seadusest tulenev majanduslik ja tehniline

otstarbekus ning asjakohasel juhul arvestatakse seejuures ka maaomanike huve. Kui projekteeritud

trassi pikkus on antud juhul ca 59 meetrit, siis kaebaja viidatud alternatiivse lahenduse korral

kujuneks maakaabli trassi pikkuseks vähemalt 69 meetrit. Seega ei ole pakutud lahendus tehniliselt

ega majanduslikult otstarbekam vaid tooks vastupidiselt kaasa projekti kallinemise.

31. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lg-st 5 tulenevalt määrab uue võrguühenduse

loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimisja tootmistingimuste muutmise korral võrgu

konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid võrguettevõtja. Seega ei ole kaebaja pädev hindama

tehnovõrgu rajamisega seotud tehnilisi tingimusi. Elektrilevi OÜ ei projekteeri ega raja

hoonesiseseid kommunikatsioone sellisel viisil.

32. Kaebaja toonud välja vaid ühe alternatiivse lahenduse, milleks on maakaabli paiknemine 1

meetri kaugusel kinnistu piirist. Seega vastustaja ei pidanudki kaaluma alternatiivseid lahendusi,

mis on kaebaja poolt välja toodud alles kohtule esitatud kaebuses.

6(12)

33. Sundvalduse alaks ei olegi määratud 2 meetrit, vaid ühelt poolt kaablitelge 1 meeter ning teiselt

poolt kaablitelge 0,5 meetrit. Arvestades, et kaablite kogulaius on ca 0,3 meetrit ning kaebaja

kinnistu piires asuv trassi lõik on ca 20 meetrit, moodustubki sundvalduse alaks 35 m². Kaebaja ei

ole pädev hindama maakaabli paiknemiseks vajalikku ulatust või seda, kui suurt ala on vaja

maakaabli eesmärgipäraseks kasutamiseks. Eesmärgipärase kasutamise tagamine hõlmab endas ka

vajalikke remondi- või hooldustöid selliste vajaduste ilmnemisel.

34. Ekslik on kaebaja seisukoht, et maakaabelliini rajamist kaebaja kinnistule on taotlenud

Elektrilevi OÜ. Maakaabelliin on kaebaja kinnistule projekteeritud seoses liitumislepingu ning

Elektrilevi OÜ seadusest tuleneva kohustuse täitmisega ning selliste kohustuste täitmise eelduseks

ei ole alati asjassepuutuvate kinnistute koormamine sundvalduse seadmise teel. Samuti on ekslik

kaebaja seisukoht, et maakaabelliini suhtes kohaldub ehitise kaitsevöönd, mistõttu on sundvalduse

seadmine põhjendamatu. Ainuüksi asjaolu, et määrus näeb maakaabelliinile ette kaitsevööndi

ulatuse, ei anna Elektrilevi OÜ-le alust asuda maakaabelliini ka rajama. Selleks on vajalik

asjassepuutuvale kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmine Elektrilevi OÜ kasuks, mida on

võimalik sõlmida ka notariaalse isikliku kasutusõiguse kokkuleppe sõlmimise teel.

35. Kuigi Riigikohtu lahendis (3-20-1280 p 11.1) oli vaidluse sisuks sundvalduse seadmine eratee

avalikuks kasutamiseks, nõustub kolmas isik viidatud Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt peab

sundvalduse seadmise eelduseks olema tegelik vajadus ning kinnisasja põhjendamatu koormamine

ei ole lubatav. Käesoleval juhul on sundvalduse seadmise vajadus olemas ning kaebaja kinnisasja

ei ole põhjendamatult koormatud. Seejuures ei ole sundvaldusega koormatud ala laiem, kui see on

vajalik maakaabelliini toimimiseks. Kaebaja kinnistule projekteeritud maakaabelliini ohutuse ja

kaitse (sh ka vajalikke hooldus- ja remontööde teostamine) tagamiseks ettenähtud elektripaigaldise

kaitsevöönd ja sundvalduse korraldusega kehtestatud ala ei ületa seda.

36. Kolmas isik on 19.04.2023 esitanud projekteerimistingimuste taotluse nr 2311002/03707.

Taotluse osas vastas pädev asutus, et alal kehtib detailplaneering, lahendus vastab detailplaneeringu

põhimõtetele ning majandus- ja taritusministri määruse „ Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg-le 3.

37. Kaebaja on eksinud alternatiiv 1 joonise koostamisel, sest maakaablit ei ole võimalik rajada

täielikult hoone seina äärde. Peterburi tee 38/1 kinnistul asuva hoone all asub läbikäik. Trassi

ülemine horisontaalne osa kattub projekteeritud lahendusega – st antud osa ei kulge mööda

Peterburi tee 38/1 kinnistul asuva hoone serva. Tulenevalt korrigeerimisest kujuneks projekti

maksumuseks 27 543,40 eurot ning trassi pikkuseks 60,75 meetrit.

38. Trassi on kujutatud selliselt, et ülemine horisontaalne osa kulgeb Peterburi tee 38/13 ja

Peterburi tee 38/1 kinnistu vahelisest piirist all pool ning alumine horisontaalne osa läheb

diagonaalis hoone nurgani. Eeltoodu ei ole täies osas vastavuses projekteerija poolt projekteeritud

trassiga, mistõttu on kolmas isik korrigeeris ka projekteeritud trassi joonist koos kalkulatsiooniga.

Selle kohaselt on trassi kogupikkuseks 60,50 meetrit (60,91 meetri asemel) ning maksumuseks 27

486,18 eurot (27 623,12 euro asemel).

39. Maakaablit ei ole võimalik rajada täielikult hoone seina äärde. Tulenevalt asjaolust, et elekter

on kõrgendatud ohu allikas, tuleb maakaablit rajada selliselt, et oleks välditav võimaliku kahju

tekkimine hoonele ning oleks tagatud vajalike tööde (hooldus ja remont) teostamise võimalikkus.

Vastavalt võrgustandardile peab hoone seina ja rajatava maakaabli vahemik olema vähemalt 1

meeter. Seetõttu ei ole alternatiiv 1.1 järgi võimalik maakaablit Peterburi tee 38/1 kinnistu liitumise

tarbeks ka rajada. Arvestades eelnevat ei ole võimalik, et kaebaja kinnistule saaks tekkida

kitsenduse mõju üksnes kaitsevööndi, mitte maakaabli talumisest.

40. Kaitsevööndite kattuvuse nõue tuleneb EhS § 70 lg-st 5. Elektrilevi OÜ lähtub oma praktikas

EhS-s sätestatud nõuetest ning on sellest lähtunud ka alternatiiv 2 puhul.

7(12)

41. Projekti eelarve koostamisel on lähtutud riigihanke tulemusena töövõtjaga sõlmitud töövõtu

raamlepingu ühikhindadest. Raamlepingu ühikhind kaeviku rajamisel ei ole sõltuvuses sellest, kas

kaeviku rajamise asukohas on juba teine olemasolev maakaabel või mitte, vaid ühikhind hõlmab

kaeviku rajamist ning seda sõltuvalt sellest, kas kaevamine toimub haljasalal või tehisalal. Seetõttu

ei nõustu kolmas isik kaebaja seisukohtadega seoses sellega, et alternatiiv 2 kohaselt oleks 56,69

meetri ulatuses maakaabel olemasolevas kaevikus ning seetõttu peaks alternatiiv 2 olema oluliselt

soodsam.

42. Kaebaja põhitegevusalaks on kinnisvara üürileandmine ja käitus. Seega ei ole kaebaja isik, kes

omaks vajalikke tehnilisi ja ehituslikke teadmisi või oskuseid. Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskirja § 19 lg 5 kohaselt on võrgu konkreetsete lahenduste väljaehitamine üksnes

Elektrilevi OÜ pädevuses ning väljaehitatava võrgu konfiguratsiooni ja tehniliste parameetrite

valiku üle otsustab samuti Elektrilevi OÜ. See tähendab Elektrilevi OÜ asjakohast kaalutlusõigust.

43. Kaebajale tekkiv riive ei ole suurem kui avalik huvi ehk taristu rajamine. Kaebaja ei ole

tõendanud, et sundvalduse seadmine kitsendab oluliselt kaebaja omandiõigust, samuti seda, et

maakaabli rajamise tagajärjel lakkaks kanalisatsioonitorustik toimimast või saaks muul viisil

kahjustada. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit väidetava majandusliku kahju tekkimise

kohta. Maakaabli nihutamine 0,13 meetri ulatuses ei too kaasa olulist muudatus trassi paiknemise

osas, mistõttu sisuliselt ühtib projekteeritud lahendus kaebaja soovitud ühe alternatiiviga.

KOHTU PÕHJENDUSED

44. Kaebus tuleb rahuldada, kuna vaidlusaluse maakabelliini ehitamiseks puudusid

projekteerimistingimused, mis pidid olema aluseks sundvalduse seadmisele. Peterburi tee 38/1,

Peterburi tee 38/2 ja Peterburi tee 38/13 kinnistute osas kehtib Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000

otsusega nr 234 kehtestatud Peterburi tee 38 kinnistu detailplaneering. Sundvalduse seadmiseks on

vaja teada sundvalduse ala täpset asukohta ja seda kehtiv detailplaneering ei määratle, seetõttu ei

piisa vahetult detailplaneeringule tuginemisest.

45. Kaebajale kuuluv Peterburi tee 38/13 kinnistu on transpordimaa sihtotstarbega. Kinnistut

läbivad erinevad tehnovõrgud ja kinnistu kaudu toimub juurdepääs teistele kvartalisisestele

kinnisutetele.

46. Elektrilevi OÜ osutab elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lõikes 1 nimetatud teenuseid ja tal on

sama seaduse § 66 lõikes 1 nimetatud võrgu arendmiskohustus. Tehnorajatis (maakaabelliin) on

seega vajalik avaliku teenuse osutamiseks ja ELTS-s sätestatud kohustuse täitmiseks.1

47. Vastavat AÕS § 1581 lõikele 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal

tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik

avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -

rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. /…/. Käesolevas lõikes sätestatud

talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras

sundvalduse seadmisega.

48. Elektrilevi OÜ taotles tehnorajatise talumiseks (elektrikaabli maapõue paigutamiseks)

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 5 lg 2, § 39 ja § 40 alusel

sundvalduse seadmist kaebaja omandis olevale Peterburi tee 38/13 kinnistule selleks, et tagada

elektriga liitumiseks Peterburi tee 38/1-1 ja 38/1-2 kinnistutele maakaabelliini rajamine. Taotluses

on märgitud, et kinnistu omanik Viimsi Properties OÜ on sundvalduse seadmisega nõus, ent Rootsi

kodanikust juhatuse liikme sellekohane nõusolek jäi tehnilistel põhjustel lisamata. Sundvalduse

seadmise menetluses selgus siiski, et Viimsi Properties OÜ sundvalduse seadmisega nõus ei olnud

1 Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus nr 3-14-52398 ja 03.06.2015 otsus nr 3-14-51574; Tartu

Ringkonnakohtu 18.01.2018 otsus nr 3-17-460, p 15

8(12)

ja ta esitas oma vastuväited. Õigusaktidest tulenevalt selline nõusolek iseenesest sundvalduse

seadmise eelduseks ei ole, juhul kui muud sundvalduse seadmise eeldused on täidetud ja

vastuväited kaalutud.

49. Kaebaja on toonud subjektiivsete õiguste rikkumisena esile selle, et maakaabli olemasolu teeks

tulevikus kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise keerulisemaks ja kallimaks. Sundvalduse ala

paikneb kaebaja kinnistu piiril ning ei ole põhjust eeldada, et see häirib kinnistu sihipärast

kasutamist. Tehnorajatiste kaitsevöönd kaebaja kinnistul sisuliselt ei suurene ja kinnistu kasutamise

võimalused (sh parkimine) sellest ei muutu. Kaebajal on küll kaebeõigus, kuid kohtu hinnangul on

tema õiguste riive vähene. See omab tähtsust õiguste kaalumisel ja alternatiivide valikul.

50. Kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav teise isiku omandis

oleva kinnistu omandamiseta või avaliku eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus

(KAHOS § 4 lg 2). Seega on sundvaldus kohane ja vähem koormav meede. KAHOS § 40 lg 1 järgi

seatakse AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud talumiskohustuse kehtestamiseks KAHOS-s sätestatud

eeldustel sundvaldus AÕS § 1581 lg-s 11 nimetatud isiku kasuks.

51. Kaebaja on leidnud, et kolmandal isikul ei ole trassiehtiuseks nõutavaid

projekteerimistingimusi ning trassi asukoht ei ole kaebaja jaoks soodne ning ei ole parim

võimalikest alternatiividest, samuti, et sundvalduse ala (35 m2) on määratud põhjendamatult suur.

52. Kui taotlus on esitatud avalikes huvides ja nii majanduslikult kui tehniliselt paremat alternatiivi

ei ole, on kaebajal tekkinud AÕS § 158¹ lg-s 1 sätestatud talumiskohustus. Elektrilevi OÜ-l on

õigus selles, et neil on ELTS § 65 lg 1 ja 66 lgst 1 tulenev kohustus elektriga liitumise tagamiseks.

KAHOS § 40 lg-test 2–5 saab järeldada, et kui sundvalduse seadmist taotletakse tehnovõrgu või -

rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks, on puudutatud kinnisasjade omanikega läbirääkimine ja

neile projekti tutvustamine eeskätt võrguettevõtja ülesanne. Elektrilevi OÜ põhjendas sundvalduse

seadmise taotluses ja selle lisades, et elektriga varustamiseks valitud trass on tehniliselt ja

majanduslikult otstarbekaim. Kuna aga sundvaldus seatakse kohaliku omavalitsuse haldsaktiga,

peab Elektrilevi OÜ põhjendama taotluses, et paremat alternatiivi trassi asukohale ei ole ning

kohalik omavalitsus peab sellega nõustuma. Kohalik omavalitsus peab suutma seda vaidluse

tekkides ka omapoolselt põhjendama ja tõendama.

53. ELTS § 3 p 9 kohaselt on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks, edastamiseks,

muundamiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete,

juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum, ELTS § 3 p 14 kohaselt on liin aga võrgu

kindlaid punkte ühendav võrguosa. Seega on mõiste „elektripaigaldis“ mahult lai, hõlmates enda

alla ka „liini“. EhS § 83 lg 1 p 2 kohaselt on mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise

rajamiseks vajalikud projekteerimistingimused.

Kuna siin kasutab seadus mõistet

„elektripaigaldis“, tähendab see, et igasuguse elektrienergia tootmiseks, edastamiseks,

muundamiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete,

juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogumi, sh liini, rajamiseks on vaja

projekteerimistingimusi, juhul kui need läbivad mitut kinnistut. Projekteerimistingimusi aga siin

välja antud ei ole. Sel põhjusel tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada. Kolmas isik osundas, et EhS

lisa 12 käsitleb minimaalselt maakaabelliini alates 35 kV, kuid vaidlusaluse sundvalduse seadmise

aluseks on kavandatud 0,4 kV kaabelliin. Samas läbib kavandatav maakaabelliin igal juhul mitut

kinnistut ja see tekitabki antud juhul vajaduse projekteerimistingimuste järele (EhS § 83 lg 1 p 2).

54. Kinnistuid hõlmav detailplaneering ei käsitle Peterburi tee 38/1 kinnistu elektriga varustamist

sellise täpsusega, nagu see on määratletud sundvalduse seadmise käskkirjas, vaid seal on

määratletud Peterburi tee 38/1 kinnistu elektriga varustamise põhimõtteline lahendus.3 Vastustaja

on selgitanud, et Peterburi tee 38/1 liitumine toimub kaabelliini pikendamisega jaotuskilbist

2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/3201/5001/Lisa_1.pdf

3 Vastustaja vastluse lisa 3 Peterburi tee 38 tehnovõrkude koondplaan.

9(12)

JK51957 kuni planeeritud jaotuskilbini JK65427 (DP tehnovõrkude joonisel (joonis vastustaja lisa

3). Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on Peterburi tee 38/1 ja Peterburi tee 38/2 ühendatud

kaabelliiniga läbi Peterburi tee 38/7 ja Peterburi tee 38/13 kinnistu, kuid vaidlusalust trassi sinna

samasse asukohta antud ei ole. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks detailplaneeringus määratud

tehnovõrkude asukoha täpsustamist rajatise projekteerimise või ehitamise staadiumis (PlanS v.r § 9

lg 2 p 7 kohta vt Riigikohtu 02.12.2009 otsus nr 3-17-1909, p 19; PlanS ja KAHOS seoste kohta

vrd ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2019 otsus nr 3-19- 63, p-d 19–20), seega uue

detailplaneeringu kehtestamine ei olnud vajalik.

55. Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsuses haldusasjas nr 3-21-409, p-s 18, on leitud, et kui

detailplaneering ei määratle kinnistute elektrivarustuse tagamiseks vajaliku maakaabli täpset

asukohta, vaid selle põhimõttelise lahenduse ning kavandatav elektripaigaldis läbib mitut

kinnisasja, tuleb EhS § 83 lg 1 p-st 2 tulenevalt anda elektripaigaldise rajamiseks

projekteerimistingimused. Seega ei saa kolmas isik asuda vaidlusalust maakaabelliini rajama ilma

vastavate projekteerimistingimusteta.

56. Sundvalduse andmise käskkiri loob küll eeldused kolmandale isikul maakasutuseks, kuid ei

asenda projekteerimistingimusi, mis tuleb täiendavalt taotleda. KAHOS § 5 lg 1 kohaselt on

kinnisasja sundvõõrandamise või kinnisasjale sundvalduse seadmise aluseks detailplaneeringu

koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering (p 1); detailplaneeringu koostamise

kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused (p 2) ja kehtestatud riigi või kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu korral vastav eriplaneering (p 3). Sellest järeldab kohus, et

projekteerimistingimused tuli antud juhul taotleda enne sundvalduse seadmist ja sama järelduse

saab teha tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2024 otsusele haldusasjas nr 3-22-1878, p-le

12, kus kohus viitab, et sundvõõrandamise eesmärk oli projekteerimistingimuste alusel koostatud

ehitusprojekti elluviimine. Sundvalduse seadmise ja projekteerimistingimuste menetlus saaksid

toimuda ka paralleelselt, ent enne sundvalduse haldusaktiga seadmist peaksid

projekteerimsitungimused olema juba kehtestatud.4

57. Seega tuleb käskkiri eeltoodud põhjustel tühistada. Kohus märgib siiski lühidalt ka kaebuse

muude argumentide kohta.

58. Vastustaja ja kolmas isik on kohtule põhjendanud, et vaidlusalune lahendus on parem kui

kaebaja pakutud alternatiiv 1 (rajatav maakaabel täielikult Peterburi tee 38/2 kinnistul) ja

alternatiiv 2 (rajatav maakaabel mööda Peterburi 38/2 hoone ida- ja põhjakülge (idaservas

paikneks maakaabel olemasoleva keskpinge maakaabli kaevikus). Kohus iseenesest nõustub

sellega.

59. Elektrilevi OÜ põhjendas sundvalduse seadmise taotluses ja selle lisades, et elektriga

varustamiseks valitud trass on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekaim. Samas on nii taotluses kui

sundvalduse käskkirjas selle kohta antud väga napid põhjendused ja peamised argumendid

alternatiivsete trasside sobimatuse kohta toodi välja alles kohtumenetluses. Asjaolu, et Elektrilevi

OÜ-l on kohustus trassid välja ehitada ja elektriga varustamise avalikku teenust osutada, ei võta

kohalikult omavalitsuselt vastutust selle eest, et sundvalduse ala valitakse parim ja vähem

koormavaim võimalikest. Sundvalduse seadmise haldusakt on tavapärane kaalutlusotsus koos selle

üle toimuva tavapärase kohtuliku kontrolliga.

60. Kolmanda isiku 13.05.2024 esitatud kalkulatsioonid sisaldavad kolmanda isiku kinnitusel

ärisaladusena kolmanda isiku töövõtja ühikhindu (ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse

kaitse seaduse § 5 lg 2) ning sellise info avalikuks tulek võib tekitada kolmandale isikule ja tema

koostööpartneritele tegelikku ja olulist kahju. Kolmas isik peab põhjendatuks kaitsta oma

koostööpartneriga sõlmitud kokkulepete tingimusi ühikhindade konfidentsiaalsuse osas ning peab

võimalikuks jagada nende sisu üksnes põhjendatud juhtudel ja ulatuses. Kolmas isik märkis, et on

4 Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-22-1878, p 9.

10(12)

valmis vajadusel esitama vaid kohtule näitamiseks kalkulatsioonid detailsemate andmetega,

paludes jätta need tõendeid teistele menetlusosalistele avalikustamata. Menetlusökonoomia

põhimõttest lähtudes ei pidanud kohus alusandmete avaldamist antud juhul aga vajalikuks:

alternatiiv 2 oli rahaliselt selgelt kallim ja ka tehniliselt keerukam, rahalises mõttes oli aga

vaidlusaluse lahenduse ja alternatiivi 1 vahe sedavõrd väike, et neid tuleb rahalise kulu mõttes

käsitleda võrdsetena ning küsimus taandub tehniliselt optimaalsemale lahendusele. Seejuures tasub

siiski märkida, et rahaliselt oli vaidlusalune lahendus odavaim.

61. Alternatiivi 2 lahenduse maksumus oleks kolmanda isiku kalkulatsiooni järgi hinnanguliselt 31

093,39 eurot ning trassi kogupikkus oleks minimaalselt 72,21 meetrit. Kuigi alternatiivi 2 puhul

oleks koormatuid kinnistuid kaks – Peterburi tee 38/2 ja Peterburi tee 38/1 – on tulenevalt

lahenduse maksumusest tegemist majanduslikult selgelt ebaotstarbekama lahendusega. Kolmas

isik osundas ka, et kalkulatsioonides on asfaltkatte taastamist arvestatud üksnes trassi meetrite

ulatuses ja maakaablite paiknemise laiuses (tegemist on ringtoitega ja kaablid paigaldatakse

paralleelselt), samas kui tegelik asfaltkatte taastamise maht kujuneb välja ehitustööde teostamise

käigus, kuid alternatiivi 2 puhul on taastamise tööd oluliselt kallimad (arvestades, et tegemist on

pikema trassiga). Kuivõrd rajatav maakaabel hakkab kulgema igal juhul üle eraomandis olevate

kinnistute, sõltub kulukatte taastamiseks muuhulgas ka kinnistu omanike nõuetest.

62. EhS § 70 lg 1 kohaselt on ehitise kaitsevöönd ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille

ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja

kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Majandus- ja

taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” § 10 lõike 3 kohaselt on maakaabelliini

kaitsevöönd piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1

meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Seoses kaeviku rajamisega on kolmas isik

selgitanud, et kaevise laius peab olema ulatuses, mis võimaldab kaabli(te) ja kaablikaitsetoru(de)

takistuseta paigaldust, täitepinnasega täitmist, pinnase tihendamist, kaitse- ja hoiatuslindi

paigaldamist ning käsitsi kaevamisel ka töötaja ohutut liikumist kaevise põhjal. Seega võib

kaeviku laius kogu trassi ulatuses varieeruda. Maakaabli paigaldussügavus (kaugus täidetud ja

tasandatud kaevise ülapinnast kuni maakaabli ülapinnani) on üldjuhul 0,7 meetrit ning

paigaldussügavus raudtee ja sõidutee all, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all ning

künnimaal on 1 meeter. Kohtu jaoks on need selgitused loogilised ja seetõttu veenvad. Loogilised

on kolmanda isiku selgitused, miks ei saa elektrikaablit kavandada ei vahetult hoone kõrvale ega

ka hoonete siseselt. Kolmandat isikut ei saa sundida teostam tehniliselt võimatut või ohtlikku

maakaabelliini paigaldust. EhS § 70 lg 6 kohaselt eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise

kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.

63. Seoses alternatiiviga, mille puhul algaks tehniline lahendus Peterburi tee 38/1 kinnistul asuvast

alajaamast (nimetusega 103:(Lasnamäe)), selgitas kolmas isik, et kuna alajaamas asuvad trafod ja

jaotusseadmed ei kuulu mitte Elektrilevile, vaid teisele kliendile, ei ole võimalik kolmandal isikul

nimetatud alajaamast Peterburi tee 38/1 hoone liitumise tarbeks toidet võtta. Seega see alternatiiv

langeb ära või on seotud lisakuludega.

64. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti

kaebaja kasuks. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite

järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema

enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik oli vastustaja poolel.

65. Kaebaja esitas taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 2 451,20

(1488,70 ja 1174,25) eurot ilma käibemaksuta. Asja juurde on esitatud ka 31.12.2023 arve nr 231-

2339 ning 27.05.2024 arve nr 241-2414, arvetele on lisatud kulude spetsifikatsioon. Kohus mõistab

välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg-st 6

11(12)

tulenevalt ei ole kohtul väljamõistetavate esindajakulude suuruse määratlemisel asjakohane ega

vajalik üksikasjalikult hinnata, milline ajahulk võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise

menetlusdokumendi koostamiseks. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb

üksikute menetlusdokumentide analüüsimise asemel võtta eelkõige arvesse hoopis läbitöötamist

vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid

(sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks

põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab,

et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning

kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt

ülepaisutatud (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32). Arvestades kohtuvaidluse

mahtu, peab kohus kaebaja menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuks. Kohus mõistab vastustajalt

kaebaja kasuks välja 2 451,20 eurot (ilma käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)