3-23-1215/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1215

Haldusasi

Värav ja Rätsep OÜ kaebus AS Ühisteenused 17.04.2023

viivistasu otsuse nr 0053072386 tühistamiseks AS-i

Ühisteenused kohustamiseks tagastada tasutud viivistasu

summas 31 eurot

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – Värav ja Rätsep OÜ, volitatud esindaja TT

Vastustaja – AS Ühisteenused, volitatud esindaja TP

Asja läbivaatamine

21.05.2024 istungil, Tallinnas

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.07.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused koostas 17.04.2023 viivistasu otsuse nr 0053072386 sõidukile põhjusel, et

sõiduki 862MKS parkimistasu oli viivistasu otsuse väljastamise hetkel Tallinna avalikul

tasulisel parkimisalal Tallinna linnale maksmata (dtl 41-42).

2. Värav ja Rätsep OÜ esitas viivistasu otsusele nr 0053072386 vaide. Tallinna Transpordiamet

jättis vaide oma 08.05.2023 käskkirjaga nr 234163 rahuldamata (dtl 44-46).

3. 04.06.2023 saabus Tallinna Halduskohtule Värav ja Rätsep OÜ kaebus AS Ühisteenused

17.04.2023 viivistasu otsuse nr 0053072386 tühistamiseks. Ühtlasi palub kaebaja tagastada

tasutud viivistasu summas 31 eurot.

4. Kohus võttis kaebuse oma 06.06.2024 määrusega menetlusse. Asjas toimus kohtuistung

21.05.2024.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Värav ja Rätsep OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Kaebaja selgitab, et 17.04.2023 peatus Niguliste 2 maja ees kell 17.23. sõiduk FORD

(registreerimismärgiga 862MKS.

Sõiduk seisis töötava mootoriga, tuled põlesid (Lisa Fotod dtl 11-12). Sõiduk seisis piki tänavat

taksode peatumiseks ettenähtud kohas, sest parkimiskohad olid hõivatud.

5.2. Juht viibis seal YYYY korteriühistu (aaaaaaaa) juhatuse esinaise NŠ kutsel. Mõlemad

isikud seisid sõiduki kõrval, paremal küljel, avatud kaubaukse juures. Fotosid menetleja sellest

küljest teinud ei ole, seega ta selles ei veendunud üheselt, et kas ei toimu kauba laadimist.

NŠ on oma tunnistuse andnud vaidemenetluse käigus Tallinna Transpordiametile Ja

kohtumenetlus käigus.

Sõiduki juht esitas järgmise selgituse vaidemenetluses: “Peatusin maja ees ja andsin sõiduki

küljeuksest üle kaupa, mis vajas kontrollimist. Kogu toiming võis kesta umbes 5 minutit,

sõiduki juurest ma ei lahkunud, sõidukil põlesid tuled, sõiduki küljeuks oli kogu selle aja avatud,

seisin sõiduki kõrval“.

5.3. Sõiduk lahkus kell 17.28. Ära sõitvast sõidukist on samuti mingil arusaamatul põhjusel foto

tehtud. Seega parkimiskontrolör AV juhti nägi.

Seisval sõidukil, millelt laaditakse kaupa ei ole kohustust asetada sõiduki aknale parkimiskella

kui sõiduki juurest ei lahkuta.

5.4. Vastuseks vastustaja seisukohtadele toob kaebaja välja, et kui fotod oleks tehtud loogilises

jadas: kõigepealt et buss seisab tasulises parkimisalas - eest külgedelt ja tagant, kirjutatakse

välja viivistasu otsus, pannakse see tuuleklaasile ning asi korras.

Antud juhtumil on esimene foto eestvaates – bussil tuled põlevad, mootor töötab, siis jälle eest

viivistasu otsus tuuleklaasil ning siis foto juba ringi keeranud bussist, mis on isegi ringi

keeranud ja sõidab minema. Milleks see foto ja mida see peaks tõendama. Samas seisu ajal pole

ei külje pealt, kus on kaubauks ega tagant fotosid.

Pole täielikku, ühest tõendust et isikuid bussi juures ei olnud ning kauba mahalaadimist ei

toimunud.

Milleks see ära sõitva bussi foto, mis on ka Niguliste tänaval ringi keeranud. Enne seisis ninaga

Kirjanike maja poole ja siis sõidab tänavat pidi Rüütli tänava suunas. Ju ka vastustaja töötaja

nägi et fotodega on miskit viltu, klõpsis kvantiteediks juurde.

3(5)

Kaebaja rõhutab, et on olemas tunnistaja, kes omaenda juhitava korteriühistu tarvis Värav ja

Rätsep OÜ bussi sinna telliski, kes seisis ise külgmise kaubaukse juures ning võttis tellitut vastu.

Kontrolör kiirustas järeldustega, klõpsis esialgse foto eestvaates ning kui viivistasu otsus oli

juba valmis, vast siis alles märkas, et töötava mootoriga/põlevate tuledega kaubabuss ei

„pargigi“, vaid toimumas on miskit muud, mida aga enam ei saa arvesse võtta, kuna „efektiivne

menetlus“ oli juba läbi viidud. Klõpsiks lisafotosid ära sõitvast sõidukist, et „toimik“

paksem/usutavam oleks, sest kes 31 eurost trahvi ikka vaidlustama hakkab.

5.5. Kohtuistungil selgitas kaebaja kokkuvõtvalt veel, et hetkel on sõiduk juba utiliseeritud,

Samuti selgitas ta, et tunnistaja kutsus ta teostama töid värava kontrollimiseks ja selleks

sõidetakse tavaliselt hoovi. Kuna selle värava asukoht on selline, et sõidukit on raske hoovis

ümber pöörata ja ühistu parkimiskohad sissepääsu juures olid hõivatud, paigutas ta sõiduki üle

tänava asuvasse taksode parkimiskohta nii, et juhipoolne pagasiruumi küljeuks jäi kogu aja

avatuks ja ta tuli pärast värava esialgset kontrollimist juhtpuldi patareide vahetuseks ja

hoiatustule pirni võtmiseks, mille paigaldamise järel väravale, läks tagasi autosse ja sõitis ära.

5.6. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud vastavalt menetluskulude

nimekirjale (150 eurot õigusabikulud ja 20 eurot riigilõiv ja 26.69 bensiinikulu seoses

kohtuistungile sõiduga) kokku summas 170 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 35-36 ja 74-75).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6. AS Ühisteenused vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

6.1. Kaebaja on asunud seisukohale, et kuivõrd kaebaja peatus, mitte ei parkinud, siis kaebajal

puudus parkimistasu maksmise kohustus. Viivistasu otsuse juures olevatelt fotodelt on aga

tuvastatav, et sõiduki vahetusläheduses kedagi ei viibi ehk tegemist on parkimisega, mitte

peatumisega.

Liiklusseaduse norme, mis puudutavad peatumise ja parkimise vahe, on kohtud analüüsitud

korduvalt. Tallinna Ringkonnakohus on 14.03.2006 tehtud otsuses nr 3-04-228 märkinud:

„/.../parkimisest eristub sõiduki peatumine selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda

muid toiminguid peale sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ning selline eesmärk

on vahetult kontrollitav/.../". Haldusasjas 3-13-823 p 16 on kohus viidanud eeltoodud otsusele

ja märkinud, et liiklusseadus lähtub küll parkimise ja peatumise mõistete sisustamisel

sõidukijuhi eesmärgist, kuid nagu ülal viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nähtub, peab

selline eesmärk olema kontrollitav, vastasel juhul oleks sõidukiomanikel, kes on jätnud

parkimiskellaga parkimise alustamise aja märkimata, võimalik parkimistasu maksmisest mööda

hiilida väitega, et nad mitte ei parkinud, vaid peatusid. Sellisel juhul ei saaks parkimiskontrolör

parkimismaksu menetlust efektiivselt läbi viia. Käesoleva kaebuse asjaoludel sai

parkimiskontrolör teha vaid järelduse, et sõiduk on pargitud.

6.2. Samuti on hinnatud parkimise ja peatumise vahe Riigikohtu poolt, kus kohus on lahendis

nr 3-1-1-30-14 p 7 leidnud, et sõiduki seismajätmisest sõitja pealeminekuks saab kõneleda

eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub vahetult

pärast sõiduki seiskumist. Lahendis nr 2-21-120845 kohus nõustub hageja tõlgendusega, et

analoogia korras peatumine eesmärgiga kaupa laadida on võimalik vaid siis, kui kauba

laadimine toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist ning kauba laadijad on ka sõiduki kõrval

nähtavad ja toimub reaalne kauba laadimine. Viimati nimetatud tõlgendus on kooskõlas

liiklusseaduse § 2 p-ga 49, mille järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine

kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale ja mahaminekuks või veose laadimiseks. Töötav

mootor ei ole alus viitamaks, et tegemist on tingimata peatumisega, kui kauba peale- või

mahalaadimist vahetult kontrollida ei ole võimalik.

4(5)

6.3. LS § 187 lõike 4 kohaselt mootorsõiduki ja selle haagise juht peab parkimistasu maksma

enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja

kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15

minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole

kehtestanud pikemat tähtaega. Kaebajal oli võimalus tasuta aja kasutamiseks (15 minutit)

kasutada parkimiskella. Viivistasu otsuse juures olevatelt fotodelt on tuvastatav, et parkimiskell

sõiduki armatuuril nähtaval kohal puudus, mistõttu tekkis maksekohustus vahetult pärast

sõiduki parkimist.

6.4. Lähtudes ülaltoodust on viivistasu otsus nr 0053072386 väljastatud õiguspäraselt ning vaie

on põhjendatult jäetud rahuldamata, kuivõrd sõiduki parkimistasu vastavalt LS § 187 lõikele 1

on sõiduki kontrollimise hetkel tasumata.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata põhjendab oma seisukohti järgmiselt:

8. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ja on tõendamist leidnud, et sõiduk FORD numbrimärgiga

862MKS oli 17.04.2023 viivistasu otsuse nr 0053072386 koostamise ajal kell 17:28:07 seisis

Niguliste tn 2 vastas. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja ei tasunud parkimise eest ning

kaebajale määrati viivistasu otsus põhjusel, et sõiduki parkimisel oli parkimistasu maksmata.

(vt tl 41-42).

Asjas puudub ka vaidlus selles, et sõiduki parkimiskoht Niguliste tn 2 asub Tallinna avalikul

tasulisel parkimisalal vanalinna tsoonis ning vanalinna tsoonis on maksumäär iga alustatud

parkimisminuti kohta 0,10 eurot (vt Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 30

„Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 6 lg 1 ja lg 3 p 3 ja § 9

lg 2 p 3.)

Pooled ei vaidle sisuliselt ka selle üle, et kehtiva õigusliku regulatsiooni järgi oli AS-l

Ühisteenused õigus viivistasu otsus koostada juhul kui tegemist oli parkimisega (mitte

peatamisega) ja kehtiva õiguse kohaselt on viivistasu otsus sel juhul õiguspärane.

9. Kohus loeb tõendatuks ka asjaolu, et sõiduk seisis töötava mootoriga ja selle tuled põlesid,

mis nähtub tõenditena lisatud fotodelt. (Lisa Fotod dtl 11-12). Sõiduk seisis piki tänavat taksode

peatumiseks ettenähtud kohas, sest parkimiskohad olid hõivatud.

Kohus peab usutavaks tuginedes kaebaja avaldatud asjaoludele ja tunnistaja ütlustele, et

peatumine oli lühiajaline.

Sõiduki juht on selgitanud vaidemenetluses, et kogu võis kesta umbes 5 minutit, sõidukil põlesid

tuled ja sõiduki küljeuks oli kogu selle aja avatud ning ta seisis kogu aja sõiduki kõrval.

Kohtuistungil selgitasid tunnistaja ja kaebaja, et sõiduk saabus Niguliste 2 eesmärgil kontrollida

Niguliste 2 värava tööd. Selle kontrollimise teostamiseks oli sõiduki juht sunnitud teisel pool

tänava ääres asuvate parkimiskohtade hõivatuse tõttu peatuma tänava vastasküljel taksode

parkimiskohal. Kaebaja selgitas, et ta väljus autost, jättes selle käima ja läks üle tänava väravat

kontrollima. Selle töö kontrollimise käigus ilmnes, et on vajalik ja võimalik teha kiiresti katkise

ohutule asendamine ja juhipuldis patareide asendamine, milleks läks juht autosse kasutades

selleks auto juhipoolsel küljel asuvat ust (asus teisel pool kõnniteed). Autos asendas ta kaasa

võetud juhtpuldis patareid ja võttis kaasa uue ohutule pirni ning asendas selle värava juures.

Seejärel tuli autojuht tagasi auto juurde ja sõitis ära. Alles veidi eemal olles avastas ta, et

kõrvalistujapoolse kojamehe alla on pandud mingi paber.

10. Kohus märgib, et nähtuvalt kohtule esitatud tõenditest on tõene kaebaja väide, et

parkimiskontrolör ei ole teinud ühtegi fotot auto juhipoolsest küljest ning trahvikviitung on

5(5)

asetatud kõrvalistujapoolse kojamehe alla. Samuti nähtub esitatud fotodest, et väga suure

tõenäosusega on tõene kaebaja väide, et auto mootor peatumise ajal töötas, sest fotolt nähtub

selgesti, et autol põlevad esituled.

11. Samas ei saa kohus nõustuda kaebaja seisukohaga, et parkimiskontrolör on asjaolude välja

selgitamata jätmise tõttu valesti tuvastanud parkimise fakti. Vastustaja juhib õigesti tähelepanu

asjaolule, et peatumise ja parkimise eristamisel on liiklusseaduse ja kohtupraktika kohaselt

otsustavaks asjaoluks sõiduki seisma jätmise eesmärk ja selle täitmise kontrollitavus – juhul,

kui selleks on ainult isikute maha- või pealeminek või kauba laadimine, on seaduse mõttes

tegemist peatumisega.

Kohtupraktikas on vastustaja viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2006 otsusele

haldusasjas nr 3-04-228, milles on selgitatud , et „/.../parkimisest eristub sõiduki peatumine

selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid toiminguid peale sõitjate peale- või

mahamineku või veose laadimise ning selline eesmärk on vahetult kontrollitav/.../". Nähtuvalt

ringkonnakohtu poolt toodust ei oma sõiduki mootori töötamine parkimise ja peatumise

eristamises mingit tähtsust.

Kohus leiab, et tunnistaja ja kaebaja selgituste kohaselt ei olnud käesoleval juhul sõiduki

peatumise eesmärgiks tegelikkuses ei isikute peale- või mahaminek peatunud sõidukist ega

kauba laadimine. Selleks oli sissesõiduvärava tehnilise korrasoleku kontrollimine ehk teenuse

osutamine. Nähtuvalt toimunu kirjeldusest ja kaebaja ja tunnistaja poolt kohtuistungil

avaldatust, teostas kaebaja sõiduki juht pärast sõiduki seisma ja selle mootori käima jätmist

värava kontrolli ja selle käigus avastatud puuduste kõrvaldamise. Seega ei olnud käesoleval

juhul tegemist ei sõitjate peale- ega mahaminekuga või kauba laadimisega. Seetõttu ei oma

olukorra hindamisel tähendust ka asjaolu, kas seda tehti töötava mootoriga ja avatud

küljeuksega.

Kohus leiab, et tegemist oli liiklusseaduse § 2 p 49 mõistes parkimisega. Kohus leiab, et sisulist

vaidlust ei ole käesoleval juhul asjaolu üle, et tegemist oli lühiajalise parkimisega, kuid selle

pikkust on võimatu täpselt kindlaks teha. Vaidlust ei ole küsimuses, et sõiduki juht ei olnud

paigutanud autos parkimiskontrolörile nähtavale kohale 15 minutiks tasuta parkimisõigust

andvat parkimiskella või muud infokandjat, mis oles näidanud parkimise algust ja andnud

õiguse 15 minutilisele tasuta parkimisele.

12. Kaebaja enda kohtus antud selgituste kohaselt on selline lühiajaline parkimine tõkkepuude

ja väravate kontrollimiseks nende ettevõtte jaoks tavaline ja varem ei ole sellega eriti probleeme

olnud. Kohus märgib, et varasemalt probleemide puudumine ei tähenda, et vastustajal puuduks

õigus teha parkimiskorra rikkumise korral viivistasu otsust või et kaebajal oleks tekkinud sellele

õiguspärane ootus. Õigusrikkumise avastamata jätmine varasemalt ei loo eeldusi

sanktsioonidest pääsemiseks uue õigusrikkumise puhul selle avastamisel.

13. Kohus nõustub lisaks eelpool märgitule ka vastustajate seisukohtadega, mis on esitatud

vastuseks käesolevale kaebusele ning vaideotsuses (dtl 43-46) märgituga ega pea vastavaid

väited lähtudes HKMS § 165 lg 2 vajalikuks täiendavalt üle korrata.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

14. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik