2-24-7042/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-7042

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse

03.05.2024 otsusele täiteasjas nr 022/2024/1656

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus

Puudutatud

isik II

(sissenõudja)

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.05.2024 määrus ja saata asi tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 04.05.2024 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin

Vilippuse (kohtutäitur) 03.05.2024 otsusele täiteasjas nr 022/2024/1656, paludes tühistada

kohtutäituri otsus ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust sisuliselt läbi vaatama,

2-24-7042

kohustades arvestama lahendis tuvastatud asjaoludega, sh sellega, et avaldaja kaebus oli

esitatud tähtaegselt.

2. Avalduse kohaselt ei nõustu avaldaja, et kaebus on kohtutäiturile esitatud hilinenult.

Avaldaja on vaidlustanud täitetoiminguid, milleks on kinnisasja vabatahtlik väljaandmine

tähtajaga 06.05.2024 ja sundvabastamine tähtajaga 08.05.2024, kuna Y (sissenõudja) ei ole

sundtäitmise esemeks oleva kinnisasja ainuomanik. Kohtutäitur koostas 16.04.2024 kinnisasja

väljaandmise teate, mis edastati avaldajale 17.04.2024 e-kirjaga ja mille avaldaja sai kätte

20.04.2024. Seega on 29.04.2024 kaebus esitatud tähtaegselt. Avaldaja hinnangul ei saa

kohtutäituri e-kirja, mis on tehtud kohtutäituri abi poolt ja allkirjastatud kohtutäituri poolt, jättes

kaebuse sisuliselt lahendamata, pidada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-te 4 ja 5

kohaseks otsuseks.

Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Y (sissenõudja) avalduse alusel täitemenetluse. Nõude

sisuks on kinnisasja ja sellel asuvate ehitiste sundvabastamine. Kohtutäitur koostas 16.04.2024

kinnisasja väljaandmise teate, mis edastati avaldajale 17.04.2024 e-kirjaga ja mille avaldaja sai

kätte 20.04.2024. Avaldaja esitas 29.04.2024 kaebuse kohtutäituri tegevusele ja taotluse

peatada täitemenetlus. Avaldaja vaidlustas täitetoiminguid, milleks on kinnisasja vabatahtlik

väljaandmine tähtajaga 06.05.2024 ja sundvabastamine tähtajaga 08.05.2024, kuna sissenõudja

ei ole sundtäitmise esemeks oleva kinnisasja ainuomanik. Kohtutäitur jättis 03.05.2024 e-

kirjaga avaldaja kaebuse läbi vaatamata, asudes seisukohale, et kaebus ei olnud esitatud

tähtaegselt. Esiteks leiab avaldaja, et tema kaebus oli esitatud tähtaegselt, ning teiseks ei saa

kohtutäituri e-kirja, mis on tehtud kohtutäituri abi poolt ja allkirjastatud kohtutäituri poolt, jättes

kaebuse sisuliselt lahendamata, pidada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-te 4 ja 5

kohaseks otsuseks.

Maakohtu määrus

3. Maakohus jättis 08.05.2024 määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmata, esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

4. Kuna kaebuse esitatud väidete alusel ei ole kaebuse rahuldamine võimalik, keeldus

maakohus kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2

p 1 alusel.

5. Kohtutäiturile 29.04.2024 esitatud kaebuses ei ole avaldaja esitanud põhjendusi, mis

vaidlustaksid kohtutäituri tegevuse täitetoimingute tegemisel, sh kinnisasja väljaandmise teate

edastamisel. Avaldaja esitatud väited on eelkõige suunatud omandivaidluse lahendamisele ja

lähtuvad seisukohast, et kohtutäitur ei oleks tohtinud täitemenetlust kinnisasja väljaandmiseks

algatada. Täitemenetluse formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saa kohtutäitur asuda

lahendama isikute vahelisi omandivaidlusi ega kohaldama või tõlgendama materiaalõigust –

vastav pädevus on antud kohtule.

6. Olukorras, kus võlgniku arvates on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti

alustatud, on kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine TMS

§ 217 lg 1 alusel. Avaldaja on 13.03.2024 esitanud tsiviilasjas 2-24-4138 sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi täitemenetluses 022/2024/1656. Seega hiljemalt 13.03.2024 pidi

avaldaja olema teadlik täitemenetluse algatamisest ja avaldajal oli võimalik täitemenetluse

algatamist vaidlustada kuni 25.03.2024. Vastava kaebuse esitamata jätmisel kaotas kaebuse

esitaja TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud

esitada kaebuses. Kuna avaldaja ei esitanud õigel ajal kohtutäiturile kaebust täitemenetluse

2-24-7042

algatamise osas ega põhjendanud menetluses, miks ta seda teha ei saanud, on ta TMS § 217 lg 6

järgi kaotanud õiguse tugineda kohtutäituri võimalikele eksimustele täitemenetluse alustamisel.

Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja esitanud asjaolusid, millest võiks järelduda ka täituri

eksimus täitemenetluse peatamata jätmisel.

7. Avaldaja etteheited täitemenetluse algatamisel ei puuduta formaalseid puudusi, vaid

täitmisele võetud nõude täidetavust TMS § 221 lg 1 tähenduses. Avaldaja väited võivad

eelkõige seonduda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, mitte konkreetsete

täitemenetluse toimingute reeglite rikkumisega seoses vabatahtliku täitmise tähtaja ja

sundvabastamine tähtaja määramisega (kinnisasja väljaandmise teate edastamisega).

8. Maakohtu hinnangul ei ole kohtutäituril võimalik ühelgi õiguslikul alusel rahuldada avaldaja

esitatud taotlust selgitada sissenõudjale tema õigusi ja kohustusi.

Määruskaebus

9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta

kohtutäituri kanda.

10. Maakohtul puudus alus jätta kaebus menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.

Maakohus ei saa teha otsust kohtutäituri eest, kui kohtutäitur on jätnud kaebuse läbi vaatamata.

Kaebus kohtutäiturile oli esitatud tähtaegselt. Tõele ei vasta maakohtu väide, et kaebuses ei ole

põhjendatud, millisel alusel võib avaldaja kohtutäiturilt nõuda sissenõudjale suunatud selgitust.

Hagita menetluses tulnuks maakohtul need asjaolud tuvastada TMS § 8 lg 1 ja

kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 1 alusel.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi

rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

13. Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt

ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

14. Avaldaja esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis

tema kaebuse läbi vaatamata, kuna leidis, et see on esitatud hilinenult. Maakohus keeldus

kaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et avaldaja esile toodud asjaoludel ei saaks kaebust

rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Maakohus asus seega sisuliselt hindama avaldaja

kaebuse õiguslikku perspektiivi olukorras, kus kohtutäitur ei olnud avaldaja kaebust läbi

vaadanud. Seda, kas avaldaja kaebus kohtutäiturile oli esitatud tähtaegselt või mitte, ei ole

maakohus vaidlustatud määruses hinnanud.

2-24-7042

15. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult keeldunud avaldaja kaebuse

menetlusse võtmisest. Kohtu ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku

hinnangu andmine (kvalifitseerimine), kusjuures kohus ei ole seejuures seotud poolte antava

õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 477 lg 1). Kaebuse esitamise tähtaeg sõltub sellest,

millise kohtutäituri otsuse või tegevuse peale on kaebus esitatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb

maakohtul asja uuel läbivaatamisel otsustada, kas avaldaja kaebus oli esitatud hilinenult ja

kohtutäitur jättis põhjendatult avaldaja kaebuse läbi vaatamata või tuleb kohustada kohtutäiturit

tegema sisuline otsus. Kaebaja on kaebuses palunud muu hulgas „tühistada kinnisasja

asukohaga Sillaotsa, Pajupea küla valduse vabatahtlik väljaandmise alusetu ja ebaseaduslik

nõue ja ka sundvabastamise osas planeeritud täitetoiming nimetatud kinnistuga, seega on

kaebus esitatud nende tegevuste suhtes“. Seega ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus

maakohtule esitatakse kaebus kohtutäituri tegevuse peale, mille kohtutäitur on jätnud läbi

vaatamata hilinemise tõttu, tuleks esmajärjekorras hinnata, kas kaebuse läbivaatamata jätmine

sel põhjusel oli õiguspärane, lähtudes kaebaja taotlustest. Vastasel juhul tekib olukord, kus

sisuline hinnang kaebaja kaebusele kohtutäituri tegevuse peale antakse esmakordselt

kohtumenetluses, mis ei ole kooskõlas TMS § 217 lg-ga 1. Küll aga saab kohus anda hinnangu

sellele, kas kaebus oli kohtutäiturile esitatud hilinemisega, s.o kas kaebuse läbi vaatamata

jätmine oli põhjendatud.

16. Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi

kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ja 06.05.2024 esitatud esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamiseks.

17. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

18. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule,

ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)