2-23-4261/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4261

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

A V hagi NJORD Advokaadibüroo OÜ vastu

võla nõudes

31 041,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A V (isikukood xxx)

Hageja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Arsi Pavelts, e-post: arsi.pavelts@nove.ee

Kostja: NJORD Advokaadibüroo OÜ (registrikood

11176771)

Kostja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Madis Saar, e-post: menetlus@mklaw.ee

Asja läbivaatamine

Istung 28.05.2024

RESOLUTSION

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Rahuldada kostja menetluskulude kindlaks määramise avaldus. Mõista hagejalt

kostja kasuks välja menetluskuludena 5 546,67 eurot.

4. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 546,67 eurot) viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja esitas kohtule järgmised nõuded:

Mõista NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt (registrikood 11176771) A V (isikukood xxx) kasuks

välja põhivõlgnevus 20 037,86 eurot.

Mõista NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt (registrikood 11176771) A V (isikukood xxx) kasuks

välja kahjuhüvitis summas 4644 eurot.

Mõista NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt (registrikood 11176771) A V (isikukood xxx) kasuks

välja hagi esitamise seisuga viivis põhivõlgnevuselt summas 3768,36 eurot ning alates hagi

esitamisele järgnevast päevast protsendina põhinõudest ja kahju hüvitamise nõudest

seadusjärgses määras.

2. Hageja tugines järgnevale.

3. A V (hageja) oli Advokaadibüroo NJORD (kostja) osanik ja partner ajavahemikul

01.01.2017.a kuni 17.07.2020.a. Alates juunist 2019. a oli hagejal kostjaga kokkulepe, et

hageja osutab 150 töötunni mahus kuus teenust ühele konkreetsele kliendile ja saab kogu selle

kliendi poolt büroole (kostjale) tasutud teenustasu endale. Täiendavalt, kostja kasumiosa

(dividendid) eest pidi hageja täitma kõik muud tema kui partneri kohustused muude klientide

teenindamisel nii osaniku, osakonna juhi kui ka erinevate kliendiprojektide juhina.

4. 2020.a. alguses soovis kostja seda kokkulepet muuta. Hageja oli nõus muutma kokkulepet

selliselt, et hageja saab võrreldes teiste kostja partneritega vaid 50% oma kasumiosast

partnerina osutatud panuse eest. Seega olid pooled jõudnud selgele ja ülemõttelisele

kokkuleppele, et hagejal on õigus 50 %-le tema osalusele vastavast 2020. a büroo kasumist.

5. 2020. aasta esimeses pooles otsustas hageja büroost lahkuda. 2020.a esimeses pooles alustati

läbirääkimisi hageja lahkumise tingimuste üle. Läbirääkimiste tulemusena jõuti kokkuleppele,

et hageja lahkub büroost (kostjast) selliselt, et hageja võõrandab talle kuulunud kostja osaluse

omaosalusena kostjale.

6. Enne hageja poolt 17.07.2020 enda osaluse kostjale üleandmist soovis kostja vormistada

hagejaga osa ostu-müügilepingu, lisades hagejale lisatingimusi kostjapoolse juba teenitud

kasumiosa saamiseks varasemate aastate ning 2020.a. eest. Teisisõnu, kostja soovis asuda

varasemaid kokkuleppeid muutma. Hageja ei nõustunud kostja lisatingimustega ning tegi

kostja poolt saadetud ostumüügilepingusse muudatusi, et viia see kooskõlla varasema

pooltevahelise kokkuleppega kasumiosa saamise kohta. Erinevaid versioone pooltevahelisest

kokkuleppest vahetati e-maili teel, kuni poolte vahel saavutati kokkulepe. Kokkuleppe

saavutamist kinnitas hagejale kostja juhatuse liige ja osanik xxx.

7. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja andma kostjale üle kostja osa omandiõiguse. Kostja pidi

vastutasuks selle eest täitma kaks kohustust. Esiteks kinnitasid pooled, et kostja maksab

hagejale tema osaluse proportsioonile vastavad dividendid, mis on 2017-2019. aasta eest veel

välja maksmata. Sellistele dividendidele (kasumiosale) oli hagejal kostja osanikuna õigus

tulenevalt ÄS §-st 157 ning Advokaadibüroo NJORD põhikirjast. Teiseks leppisid hageja ja

kostja kokku, et kostja tasub hagejale 50 % tema osaluse proportsioonile vastavast büroo

(kostja) 2020. aasta I poolaasta kasumist. Kuigi 2020. aasta kasumit puudutava osa täpne

rahaline suurus pidi selguma hiljemalt 2021. aasta suvel, kui kinnitatakse 2020. aasta

majandusaasta aruanne, oli hageja, kostja ja büroo partnerite vahel olemas selge kokkulepe, et

just sellise valemi alusel tasub kostja tulevikus hagejale tema panuse ja hagejalt saadava kostja

omaosa eest.

8. Selline tasu kokkulepe lepiti kokku suuliselt, samuti on kokkulepe talletatud pooltevahelises

e-kirjavahetuses. Läbirääkimistel kostjat esindanud Advokaadibüroo NJORD juhatuse liige ja

osanik xxx kinnitas hagejale, et tingimustes on saavutatud kokkulepe ning pooled on jõudnud

ühisele arusaamisele hageja lahkumise tingimustes.

9. Hageja täitis enda kohustuse ja andis osaluse 17.07.2020 kostjale üle. Advokaadibüroo

NJORD on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, osa omandi üleandmiseks tegi

hageja seega vastava väärtpaberiülekande. Kostja ei täitnud hageja ees omapoolseid rahalisi

kohustusi. Kostja jättis hagejale esialgu maksmata tema osalusega võrdelise osa jaotamisele

kuulunud 2017– 2019. aasta kasumist ega ole siiani täitnud kokkulepet tasuda 50 % hageja

osaluse proportsioonile vastavast 2020.a I poolaasta kasumi osast.

10. Hageja esitas kohtuvälise nõudekirja võlgnetavate kohustuste täitmiseks, mille tulemusena

täitis kostja osaliselt hageja nõude tasuda 2017-2019. aasta eest veel välja maksmata

dividendid. Kostja tegi selleks 22.07.2022 pangaülekande, mille selgitusse on märgitud

järgmine tekst: „Dividend 2017-2019 bruto 11649,45 - TM 815,46 - tagastamata raamatud

872,90“. Seega on kostja tunnustanud hageja dividendinõuet. Samas on kostja tasunud hagejale

vähem, tehes välja maksmisele kuuluvast summas alusetult mahaarvamise 815,46 eurot ehk

tulumaksu võrra. Hageja nõue oli esitatud netonõudena, millest ei kuulunud tulumaks maha

arvestamisele.

11. Kostja kohustus tasuda osa võõrandamise eest poolte vahel kokku lepitud valemi alusel (50 %

hageja osalusele proportsioonile vastavast 2020 I poolaasta kasumist) on aga endiselt täies

ulatuses

täitmata.

Kostja

2020.

aasta

kasum

oli

28.06.2021

esitatud

2020.a

majandusaastaaruande kohaselt 384 448 eurot. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele on

kostjal kohustus maksta hagejale 2020. aasta kasumist 19 222,4 eurot. Kostja ei ole reageerinud

ühelegi hageja katsele sel teemal suhelda ja lahendada olukord kohtuväliselt, samuti ei ole

kostja vastanud hageja lepingulise esindaja 22.06.2022 ja 21.10.2022 nõudekirjale. Sellises

olukorras puudub hagejal muu võimalus oma õiguste kaitseks kui esitada hagiavaldus

kohtusse.

12. Käesolevaga esitab hageja kostja vastu kaks nõuet. Esiteks 2017-2019. aasta dividendide

maksmata osa, s.o 815,46 euro tasumise nõude (netosumma). Teiseks tasu maksmise nõude

summas 19 222,40 eurot seoses hageja poolt kostja osaluse võõrandamisega omaosalusena

kostjale. Täiendavalt nõuab hageja kostjalt hageja poolt kantud kohtuväliste õigusabikulude

hüvitamist 4 644 eurot. Hageja väidete kohaselt tekkisid nimetatud kulud seoses hageja poolt

22.06.2022 ja 21.10.2022 kostja vastu esitatud nõuetega.

Kostja vastuväited hagile

13. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

14. Hageja väidab, et ta oli kostja osanik (partner) ajavahemikus 01.01.2017 kuni 17.07.2020.

Tegelikult omandas hageja kostja osaluse 16.08.2018. Seega oli hageja kostja osanik

ajavahemikus 16.08.2018 kuni 17.07.2020.

15. Hagiavalduse kohaselt heidab hageja perioodi 2017 – 2019 eest hagejale tasumisele kuulunud

dividendide väljamaksmisega seoses kostjale ette seda, et kostja pidas hagejale 22.07.2022

tehtud dividendi väljamaksest (11 649,45 eurot bruto) justkui alusetult kinni tulumaksu

summas 815,46 eurot. Kostja selgitab, et kostja täitis hagejale tehtud dividendi väljamaksest

tulumaksu kinnipidades oma tulumaksuseadusest tulenevat kohustust. Hageja ei saa kostjalt

nõuda kostja poolt tulumaksuseaduse alusel kinni peetud ja riigile tasutud tulumaksu

väljamaksmist. Vastavalt TuMS § 1 lg 2 ja § 50 lg 1 maksab dividendidena jaotatud kasumilt

tulumaksu üldjuhul dividende maksev äriühing. Erandina jaguneb regulaarselt makstavate

dividendide puhul maksukohustus dividende maksva äriühingu ja dividende saava füüsilise

isiku vahel selliselt, et: dividende maksev äriühing maksab dividendina jaotavalt kasumilt, mis

on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud kasumist väiksem või sellega võrdne,

tulumaksu TuMS § 4 lg 5 sätestatud määras, so 14% (TuMS § 501); dividende saav füüsiline

isik maksab dividendina jaotatavalt kasumilt, mis on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest

jaotatud kasumist väiksem või sellega võrdne, tulumaksu TuMS § 4 lg 4 sätestatud määras, so

7% (TuMS § 18 lg 13), kusjuures TuMS § 41 p 72 ja § 43 lg 1 p 11 tulenevalt on dividende

maksev äriühing kohustatud selle tulumaksu füüsilisele isikule tehtavast dividendi

väljamaksest kinni pidama. Eeltoodust tulenevalt maksab regulaarselt dividende väljamakseid

tegev äriühing füüsilisele isikule makstavalt dividendilt ise tulumaksu 14% ning peab

täiendavalt kinni tulumaksu 7%. Kostja maksab oma osanikele regulaarselt dividende. Kostja

poolt 22.07.2022 hagejale tehtud dividendi väljamakse näol oli tegemist regulaarse

dividendiga TuMS § 501 tähenduses. Seetõttu oli kostja TuMS § 18 lg 13, § 41 p 72 ja § 43 lg

1 p 11 tulenevalt kohustatud sellelt dividendi väljamakselt (11 649,45 eurot bruto) kinni

pidama tulumaksu 7%, so 815,46 eurot (11 649,45 * 7% = 815,46). Kostja täitis oma vastava

kohustuse. Dividendi väljamakselt tulumaksu kinnipidamist ei saa käsitleda dividendi

maksmise kohustuse rikkumisena. Hageja ei saa kostjalt nõuda kostja poolt tulumaksuseaduse

alusel kinni peetud ning riigile makstud tulumaksu väljamaksmist.

16. Hageja väidab, et alates 2019 juunist oli tal kostjaga kokkulepe, mille kohaselt osutab hageja

150 töötunni mahus teenust ühele konkreetsele kliendile ja saab kogu selle kliendi poolt

kostjale makstud teenustasu endale. Kostja selgitab, et tegelikult sellist formaalset kokkulepet

hageja ja kostja vahel ei olnud. Küll aga on tõsi, et alates 2019 septembrist tegutses hageja

faktiliselt ühe kostja kliendi juures õigusnõunikuna, klient maksis selle teenuse eest fikseeritud

tasu ning seda tasu kasutati kogu ulatuses hagejale palga ja palgalt arvestatud maksude

tasumiseks. Selle tulemusena oli hageja palk teiste kostja osanike palgast ligikaudu kolm korda

suurem.

17. Hageja väidab, et 2020 alguses soovis kostja varasemaid kokkuleppeid muuta ning

läbirääkimiste tulemusena sõlmiti kokkuleppe, mille kohaselt oli hagejal õigus saada

dividendidena 50% tema osaluse suurusele vastavast kostja 2020 kasumist. Tegelikult hageja

ja kostja vahel sellist kokkulepet ei sõlmitud, st kostja ei võtnud hageja ees kohustust teha

hagejale väljamakseid kostja 2020 kasumi arvel.

18. Hageja väidab, et tema kostja osanike ringist lahkumise tingimuste üle peeti 2020 esimeses

pooles läbirääkimisi ja nende läbirääkimiste tulemusena saavutati kokkulepe, mille kohaselt

kohustus kostja hagejale välja maksma 2017 – 2019 eest veel välja maksmata dividendid ning

täiendavalt ka 50% hageja osaluse proportsioonile vastavast kostja 2020 I poolaasta kasumist.

Iseenesest on õige, et läbirääkimised toimusid, kuid läbirääkimiste tulemusena ei saavutatud

hageja poolt kirjeldatud kokkulepet. xxx ei ole hagejale hageja poolt kirjeldatud kokkuleppe

saavutamist kinnitanud. Kostja ei võtnud hageja ees tehingulist kohustust maksta hagejale välja

50% hagejale kuulunud kostja osaluse suurusele vastavas kostja 2020 I poolaasta kasumist.

19. Hageja poolt kohtule esitatud 17.07.2020 väärtpaberitehingu kinnitusest nähtub, et hageja

andis talle kuulunud kostja osa kostjale üle makse vastu väärtpaberiülekandega.

Väärtpaberitehingu kinnituse kohaselt müüs hageja kostjale 500 kostja osa hinnaga 1 eurot ühe

osa kohta. Seega oli hageja poolt kostjale üle antud kostja osade kokkulepitud müügihind 500

eurot. Seetõttu on ebaõige hageja väide, mille kohaselt müüs hageja talle kuulunud kostja osad

kostjale 500 eurost suurema müügihinnaga.

20. Hagejal ei ole kostja endise osanikuna kostja 2020 I poolaasta arvel dividendide nõudmise

õigust ka seaduse alusel. Õiguskirjanduses on selgitatud, et dividendi nõudeõiguse tekkimise

aluseks on osanike otsus maksta dividendi ning dividendiõiguslikud on osanike nimekirja

kantud osanikud. Hageja ei olnud kostja 2020 kasumi jaotamise ajal enam kostja osanik. Lisaks

puudub kostja osanike otsus, mille alusel oleks hagejal tekkinud õigus nõuda dividendide

väljamaksmist kostja 2020 kasumi arvel.

21. Hageja nõuab kostjalt hageja poolt kantud kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist 4 644 eurot.

Hageja väidete kohaselt tekkisid nimetatud kulud seoses hageja poolt 22.06.2022 ja 21.10.2022

kostja vastu esitatud nõuetega. Kostja leiab, et hageja kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise

nõue on nõuetekohaselt tõendamata ja sisuliselt põhjendamata. Hagejal saab kostja vastu

kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõue olla üksnes juhul, kui kostja on rikkunud oma

kohustusi ning hageja pidi õigusabi kasutama kostja rikkumise tõttu. Kostja on eespool

selgitanud, et kostjal ei ole hageja ees täitmata kohustusi. Seega on hageja kohtuväliste

õigusabikulude hüvitamise nõude rahuldamine juba ainuüksi sel põhjusel välistatud.

22. Hageja ei ole tõendanud ka kohtuväliste õigusabikulude vajalikkust. Teisisõnu ei ole hageja

tõendanud seda, et ilma kohtuvälist õigusabi kasutamata ei olnud hagejal võimalik oma õigusi

tõhusalt kaitsta. Hageja on alates 16.06.2009 Eesti Advokatuuri liige ning tegutseb alates

19.09.2017 vandeadvokaadina. Seega on hagejal endal olemas oma õiguste tõhusaks

kaitsmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seda arvestades puudus hagejal sisuline vajadus

kohtuvälise õigusabi kasutamiseks. Hageja oleks oma väidetavate õiguste kaitsmiseks

vajalikud toimingud saanud ka ise teha. Hageja ei ole ka nõuetekohaselt tõendanud ka

kohtuväliste õigusabikulude tekkimist ja suurust. Kostja on eelnevale tuginedes seisukohal, et

hagejal ei ole kostja vastu kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõuet. Hageja poolt kostja

vastu esitatud hagi tuleb selle nõude osas rahuldamata jätta.

Kohtuotsuse põhjendav osa

Vaidlustamata asjaolud

23. Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle, mille kostja on omaks võtnud.

− Hageja oli kostja osanik (partner) kuni 17.07.2020.

− Hageja andis endale kuulunud kostja osaluse omandiõiguse kostjale väärtpaberikorraldusega

üle 17.07.2020.

Perioodi eest 2017-2019 tasumata dividendide maksmise nõue

24. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hagejale perioodi 2017-2019 eest tasutud

dividendidelt maha arvestada tulumaks.

25. ÄS § 157 lg 2 kohaselt makstakse osanikule osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa

nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Advokaadibüroo NJORD (kostja)

põhikirja (kd I, tlk 11-12) p 7.2 kohaselt makstakse osanikule osa kasumist (dividend)

võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui osanikud ei otsusta ühehäälselt teisiti. Seega tuleneb

nii seadusest kui kostja põhikirjast, et hagejal on õigus osale kasumist võrdeliselt tema osaluse

suurusega. Kostja majandusaasta aruannete kohaselt teenis kostja 2017.-2019.a kasumit kokku

75 545 + 354 954 + 118 247 = 548 746 eurot (majandusaasta aruanded, kd I, tlk 37-71). Sel

ajal, kui hageja oli kostja osanik, oli büroos kokku viis osanikku. Lisaks hagejale olid

osanikeks xxx, xxx, xxx ja xxx (äriregistri ajalooliste andmete väljatrükk, kd I, tlk 32-36).

Kuna hageja osaluse suurus kostjas oli 20%, on hagejal õigus 20%-le 2017-2019.

majandusaastate kasumist. Seega on hagejal õigus kasumiosale summas 548 746 x 0,2 = 109

749,2 eurot.

26. Hageja on tõendanud, et kostja on teinud hagejale aastatel 2018-2020 dividendina

väljamakseid kokku summas 98 099,75 eurot (maksekorraldused ja EMTA kinnituskiri, kd I

tlk 72-74). Kostja tasus 22.07.2022 ülekandega hagejale täiendavalt 9961,09 eurot, lisades

ülekande selgitusse järgmise teksti: „Dividend 2017-2019 bruto 11649,45 - TM 815,46 -

tagastamata raamatud 872,90“ (kd I, tlk 27). Hageja ei vaidle vastu asjaolule, et dividendidena

kuulus tasumisele 11 649,45 eurot ega ka hagejale tasumisele kuuluvatelt dividendidelt hageja

kasutusse jäänud raamatute maksumuse mahaarvamisele 872,90 euro ulatuses. Samas ei ole

hageja nõus tema esitatud nõude käsitlemisega brutonõudena ning sellest tulumaksu (815,46

eurot) mahaarvamisega ja ta nõuab selle tasumist.

27. Kohus märgib, et vastavalt TuMS § 1 lg 2 ja § 50 lg 1 maksab dividendidena jaotatud kasumilt

tulumaksu üldjuhul dividende maksev äriühing. Erandina jaguneb regulaarselt makstavate

dividendide puhul maksukohustus dividende maksva äriühingu ja dividende saava füüsilise

isiku vahel selliselt, et dividende maksev äriühing maksab dividendina jaotavalt kasumilt, mis

on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud kasumist väiksem või sellega võrdne,

tulumaksu TuMS § 4 lg 5 sätestatud määras, so 14% (TuMS § 501) või dividende saav füüsiline

isik maksab dividendina jaotatavalt kasumilt, mis on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest

jaotatud kasumist väiksem või sellega võrdne, tulumaksu TuMS § 4 lg 4 sätestatud määras, so

7% (TuMS § 18 lg 13), kusjuures TuMS § 41 p 72 ja § 43 lg 1 p 11 tulenevalt on dividende

maksev äriühing kohustatud selle tulumaksu füüsilisele isikule tehtavast dividendi

väljamaksest kinni pidama. Seega maksab regulaarselt dividende väljamakseid tegev äriühing

füüsilisele isikule makstavalt dividendilt ise tulumaksu 14% ning peab täiendavalt kinni

tulumaksu 7%.

28. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on maksnud oma osanikele regulaarselt dividende. Kostja

poolt 22.07.2022 hagejale tehtud dividendi väljamakse näol oli tegemist regulaarse

dividendiga TuMS § 501 tähenduses. Seetõttu oli kostja TuMS § 18 lg 13, § 41 p 72 ja § 43 lg

1 p 11 tulenevalt kohustatud sellelt dividendi väljamakselt (11 649,45 eurot bruto) kinni

pidama tulumaksu 7%, so 815,46 eurot (11 649,45 * 7% = 815,46). Kostja ei ole tõendanud,

et dividendide tasumine tulumaksu arvestamata (st selle kostja kanda jätmine) oleks olnud

poolte vaheline praktika või et pooled oleksid saavutanud vastava kokkuleppe. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et dividendi väljamakselt tulumaksu kinnipidamist ei saa käsitleda

dividendi maksmise kohustuse rikkumisena. Kohus jätab 815,46 euro välja mõistmise nõude

rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata ülal viidatud põhinõude, jätab kohus

rahuldamata ka vastava summaga seonduva viivisenõude.

2020.a I poolaasta dividendidele vastava tasu nõue

29. Pooled ei vaidle selle üle, et 17.07.2020.a võõrandas hageja oma osaluse kostjale. Pooled

vaidlevad selle üle, kas hagejale on tasutud poolte vahel kokku lepitud osaluse võõrandamise

tasu (või alternatiivselt 2020.a dividendid vastavalt osaluse suurusele). Hageja alternatiivsed

nõudealused erinevad muu hulgas selle poolest, et kui osaluse võõrandamise ja sellega

seonduva tasu läbirääkimisi said pidada kostja kui äriühing ja hageja, siis dividendide

väljamaksmist dividendidena said otsustada vaid osanikud.

30. Hageja väidab, esimese alternatiivina, et ta saavutas kostjaga osaluse võõrandamise eelselt

kokkuleppe, mille kohaselt oli tema osaluse kostjale võõrandamise eeltingimuseks, et kostja

tasub hagejale lisaks seni välja maksmata 2017–2019 aasta dividendidele ka 50 % hageja

proportsioonile vastavast 2020.a I poolaasta dividendidest (kasumist). Kostja eitab sellise

kokkuleppe olemasolu.

31. Esmalt märgib kohus, et hageja esitas kohtule tõendina 17.07.2020.a kostja osaluse

võõrandamise väärtpaberitehingu kinnituse, millest nähtub, et hageja andis talle kuulunud

kostja osa kostjale üle makse vastu väärtpaberiülekandega (kd I, tlk 9). Väärtpaberitehingu

kinnituse kohaselt müüs hageja kostjale 500 kostja osa hinnaga 1 eurot ühe osa kohta. Kohtu

hinnangul ei ole eluliselt usutav, et pooled leppisid tegelikkuses kokku kõrgemas

müügihinnas, kuid nad seda väärtpaberikorralduses ei märkinud. Sealjuures pidi 2020.a I

poolaasta

kasum

olema

tehingu

tegemise

ajaks

teada.

Kasum

on

võimalik

raamatupidamislikult välja arvutada iga ajahetke seisuga ja selleks ei pea ootama

majandusaasta lõppu.

32. Hageja väidab, et osa nominaalväärtusest suurema hinna kokkulepe saavutati poolte vahelise

eraldiseisva kokkuleppega. Poolte läbirääkimiste ja kokkuleppe sõlmimise/mittesõlmimise

osas andsid mõlemad pooled kohtus vande all ütlusi. Pooled ei vaielnud selle üle, et nad pidasid

enne osaluse võõrandamist läbirääkimisi ja läbirääkimistel arutati ka võimalust tasuda hagejale

osana müügihinnast 50% 2020.a I poolaasta kasumist. Samas andsid pooled kokkuleppe

saavutamise osas erinevaid ütlusi. Kostja kinnitas vande all antud ütlustes, et pooled ei

saavutanud kokkulepet, millega mõlemad oleksid nõus olnud, hageja väitis vastupidist. Kohus

leiab, et hageja väited kokkuleppe sõlmimise osas on tõendamata ja ei riimu teiste asjas

kogutud tõenditega. Hageja ei osanud ütlustes selgitada, millal täpselt ja millise sisuga

kokkulepe saavutati (millised tingimused kokkuleppes sisaldusid). Seega ei saa kohus hageja

ütluste alusel kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja sisu üheselt tuvastada. Ühtlasi on kostja

esitanud kohtule tõendina hageja 15.10.2021 e-kirja kostja juhatuse liikmele xxx (kd I, tlk 94),

millest nähtub selgelt, et kokkulepet 2020.a suvel ei sõlmitudki. Selles kirjas on hageja

kirjutanud: „sina ise vastasid, et sa usud, et selliste tingimustega saame kokkuleppele. Samuti

tead, et ma oleks võinud, aga heauskselt ei hoidnud osa üle kandmist kuidagi kinni ning

uskusin, et saame kokkuleppele. 17.07.2020 kandsin osa üle ning siis läbirääkimised lepingu

osas lõppesid ning rohkem te sellest huvitatud ei olnud. Samas 2019 dividendide osas täitsite

kohustust, aga 2020 dividendide osas on siis eelnevad kokkulepped aknast välja visatud. Ehk

teeks kohtumise, et leida kompromiss, mis on mõlema poole huvides? Ka ei on vastus.“ Selles

e-kirjas (koostatud enam kui 2 kuud peale väidetava kokkuleppe sõlmimist) on hageja

korduvalt rõhutanud, et kokkulepet ei saavutatud ning ta sooviks läbirääkimisi kokkuleppe

saavutamiseks jätkata. Asjaolu, et kokkulepe jäi saavutamata, tõendab ka hageja enda tõendina

esitatud xxx 08.10.2021 e-kiri (kd I, tlk 144), milles xxx kirjutab: „Me ei ole kunagi jõudnud

kokkuleppeni, et maksame Sulle tagantjärele mingeid dividende. Jah, me arutasime seda ja

Sinu soov oli saada tagant järele 50% poole aasta dividendidest. Kõikide teiste partnerite

tingimus oli, et sellisel juhul pead Sina võtma vastutuse kogu XXX- töö eest ja vabastama

sellest võimalikust vastutusest advokaadibüroo. Sina sellega nõus ei olnud.“.

33. Täiendavalt - hageja kinnitas nii hagis kui ka vande all antud ütlustes, et sõlmis vastava

kokkuleppe kostja juhatuse liikme ja osaniku xxx, kes andis lahkumiskokkuleppe tingimustele

lõpliku aktsepti. Kohus osundab, et kostja juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus. Nimelt,

alates 24.09.2009 võivad kostjat esindada ainult kaks juhatuse liiget koos (vt kostja põhikiri,

kd I, tlk 11, 12 ja äriregistri väljatrükk, kd I, tlk 32-26). Seega ei olnud xxx ainuisikuliselt

võimalik hagejaga kostja jaoks siduvaid kokkuleppeid sõlmida. Hageja ei ole väitnud ega

tõendanud, et lisaks xxx oleks temaga kokkuleppe sõlmimist kinnitanud (sellele aktsepti

andnud) ka teine juhatuse liige. Ainuüksi asjaolu, et kirjavahetuse adressaatide hulgas võis olla

ka xxx või teised juhatuse liikmed ei anna alust väita, et kirja adressaadiks olekuga andsid nad

kuidagi võimalikule kokkuleppele ka omapoolse aktsepti. Ainuüksi asjaolu, et nad

läbirääkimistel osalesid (aktiivselt või passiivselt, olles e-kirjade adressaadid) ei võimalda

järeldada, et nad ka kokkuleppe heaks kiitsid või oleksid volitanud xxx kostja nimel sellist

kokkulepet sõlmima.

34. Kohus leiab ülal märgitut kokku võttes, et hageja väited kokkuleppe sõlmimise osas, mille

kohaselt kostja nõustus talle osaluse võõrandamisel tasuma 50 % hageja osaluse suurusele

vastavatest 2020.a I poolaasta dividendidest (kasumist), on tõendamata.

35. Kohtu hinnangul ei saa advokaadibüroost lahkuvale partnerile dividendide tasumise osas

tugineda ka ainult võimalikule varasemale praktikale (mh viited sellele, et xxx tasuti tema

osaluse eest lisaks osa nominaalväärtusele ka osa kasumist). Iga osaluse omandamist ja sellega

seonduvaid kokkuleppeid tuleb kohtu hinnangul vaadelda eraldi ja lähtuda sellest, milles

konkreetsed tehingupooled kokku leppisid.

36. Alternatiivselt tugineb hageja väitele, et tal oli ka poolte varasemast kokkuleppest tulenevalt

õigus saada dividende, sh 2020.a I poolaasta eest, mil ta oli kostja osanik. Nimelt, hageja

väidab, et tema ja kostja olid 2020.a. alguses jõudnud kokkuleppele, et hagejale makstakse

dividende ja vastutulekuna kostjale on hageja nõus vähendama talle välja maksmisele kuuluvat

kasumiosa (dividende) 2020.a. aasta eest teenitavast kasumist 50% võrra ning seda kokkulepet

ei muudetud hagejaga 2020. aasta algusest kuni juulikuuni peetud läbirääkimisteni tema

büroost lahkumise ja selle tingimuste üle ega hiljem.

37. Pooled andsid 2020.a alguses kokkuleppe saavutamise osas erinevaid ütlusi. Kostja kinnitas

vande all antud ütlustes, et pooled ei saavutanud vastavat kokkulepet. Hageja väitis vastupidist.

Kohus leiab, et hageja väide, mille kohaselt kostja nõustus talle tasuma 50 % hageja osaluse

suurusele vastavatest 2020.a I poolaasta dividendidest (kasumist), on tõendamata. Poolte

ütlused on omavahel vastuolus ja kohtuasjas ei ole esitatud ka täiendavaid tõendeid, mis hageja

väiteid tõendaksid.

38. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kui osaniku õigust saada (täiendava kokkuleppeta)

dividende. Kohus osundab ÄS § 157 lg-le 4, mille kohaselt osanikul on õigus nõuda osanike

otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Seega on dividendi nõudeõiguse tekkimise

aluseks osanike otsus maksta dividendi. Kohtule ei ole esitatud osanike otsust, millega oleks

määratud dividendide tasumine hagejale, ega esitatud muid tõendeid, mis sellise otsuse

olemasolu tõendaksid. Kostja eitab, et selline otsus oleks vastu võetud. Täiendavalt märgib

kohus, et dividendiõiguslikud on osanike nimekirja kantud osanikud. ÄS § 157 lg 1 kohaselt

võib osanikele teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata

kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta

aruande alusel. Majandusaasta aruanne kinnitatakse peale majandusaasta lõppu. Hageja

võõrandas enda osaluse 17.07.2020.a. Vastava aasta (2020.a) majandusaasta aruanne kinnitati

peale vastava majandusaasta lõppu, st 2021.a. Hageja ei olnud kostja 2020.a kasumi jaotamise

ajal enam kostja osanik. Seega puudub tal õigus vastava erikokkuleppe olemasoluta dividende

nõuda. Kohus leiab, et hagi ei ole selles nõudes võimalik rahuldada ka alternatiivsel alusel.

39. Kohus jätab vastava nõude rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata ülal viidatud

põhinõude, jätab kohus rahuldamata ka vastava summaga seonduva viivisenõude.

Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõue

40. Hageja on esitanud kohtule ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude. Hageja tugineb

asjaolule, et kostja rikkus enda kohustusi hageja ees ega olnud nõus neid vabatahtlikult täitma.

Seetõttu pöördus hageja enda õiguste kaitseks advokaadi poole, mille tulemusena on ta

kandnud kulusid seoses õigusabiteenuse kasutamisega. Õigusabikulud on hageja väiteil

tekkinud seoses hageja lepingulise esindaja järgmiste toimingutega: materjalide analüüs,

nõupidamised kliendiga, kahe nõudekirja koostamine. Tõenditena on hageja esitanud kaks

advokaadi koostatud

nõudekirja (22.06.2022 ja 21.10.2022) ning võlatunnistuse

advokaadikulude osas.

41. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, milles ta leiab, et kuna hageja on ise vandeadvokaat,

puudus tal mistahes vajadus kasutada nõudekirjade koostamiseks kvalifitseeritud õigusabi. Igal

isikul, sh vandeadvokaadil, on õigus kasutada endaga seotud õigusvaidluses professionaalse

esindaja teenust. Samas peavad vastava nõude esitamiseks olema täidetud kõik nõude

eeldused.

42. Nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 3 ja § 128 lg 3 alusel. VÕS § 115

lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega peab kohus esmalt tuvastama,

kas kostja rikkus mingit kohustust. Täienevalt peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine

oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta

(vt ka RKTKo 3-2-1-9-13, p 11).

43. Hageja advokaadi 22.06.2022 ja 21.10.2022 nõudekirjades (kd I, tlk 15, 16 ja 30, 31) nõuti

dividendide tasumist 2017-2019.a ja 2020.a I poolaasta eest ning viiviste tasumist. Peale

22.06.2022 kirja saamist, täpsemalt 22.07.2022 tegi kostja hagejale ülekande, millega tasus

osaliselt hageja nõutud 2017-2019.a dividendid (arvates maha büroost kaasa võetud raamatute

maksumuse aj tulumaksu). Kohtu hinnangul puudub pooltel sisuline vaidlus, et selle summa

pidi hageja kostjale tasuma ja ta tasus selle 1 kuu peale vastava nõudekirja saamist. Samas on

tõendamata, millal see tasuda tuli ja kas kostja oli sellega viivituses, st kas esines rikkumine.

Samuti ei ole kohtule esitatud mistahes tõendeid, millest nähtuks, et hageja oleks pöördunud

sama nõudega üldse kunagi ise kostja poole. Kohus leiab, et õigusabi kasutamine kirja

koostamiseks ei olnud selles olukorras mõistlikult vajalik.

44. 2017.-2019.a dividendide nõude ülejäänud osa (815 eurot) ning dividendinõude 2020.a I

poolaasta eest jättis kohus rahuldamata, leides, et kohustust ei ole tekkinud. Seega ei ole kostja

kohtu hinnangul nende summade tasumise kohustust rikkunud ja VÕS § 115 lg-s 1 sätestatud

eeldus nõude esitamiseks on täitmata. Selles olukorras ei analüüsi kohus kahju suurust ja

tõendatust.

45. Kohus jätab hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, st tegi otsuse hageja kahjuks,

mistõttu kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

47. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

48. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja kulud kokku

5 546,67 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et kostja

lepingulise esindaja tunnitasu suurus (160 eurot, ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning

vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud menetluskulude nimekirjas

märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude

nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud.

Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid

(sh menetlusdokumentide sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis kostja

õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks 34 h 43 min ja põhjendatud kuluks maakohtus seega

5 546,67 eurot.

49. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

50. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik