3-23-2580/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juunil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-2580

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 9. novembri 2023. a

avaliku koosoleku registreerimisest keeldumise otsuse

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KK

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22. juulil 2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada

ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile (PPA) 6. novembril 2023 teate, et

soovib korraldada 11. novembril 2023 kell 12.00–12.30 Tallinnas Vabaduse väljakul

avaliku koosoleku. Koosoleku eesmärk oli nõuda Iisraeliga diplomaatiliste sidemete

3-23-2580

2(7)

katkestamist, Eesti välisjulgeoleku ümberkorraldamist jätkusuutlikul viisil, mis ei põhineks

laste ja naiste terroriseerimisel Lähis-Idas, rassistlike massimõrvarite ja sõjakurjategijate

järgimisel ning genotsiidil. Osavõtjate eeldatavaks arvuks oli märgitud 1–10 inimest ja

koosoleku kavandatavaks kestuseks 12.00–12.30.

2. 9. novembri 2023. a otsusega nr 2.1-2/3817-2 keeldus PPA korrakaitseseaduse (KorS) §

62 p 3 alusel avaliku koosoleku registreerimisest.

2.1.

Otsuse järgi väitis kaebaja 7. novembril 2023 toimunud telefonivestluses, et

Hamasis tegutsevad vabadusvõitlejad, kes ei ole pannud toime kuritegusid, sh tapnud

lapsi ja naisi. Kaebaja leidis, et avalikul koosolekul on lubatud Hamasi sõnumeid

edastavad plakatid, näiteks „Palestiina olgu vaba jõest mereni“. See sõnum on

tõlgendatav inimsusevastase kuriteo sümboli avaliku eksponeerimisena, kuna sellega

nõutakse Iisraeli riigi eksistentsi lõpetamist. Ka on tegemist antisemiitliku loosungiga,

mille kasutamine õigustab inimsusevastaste tegude toimepanekut ning õhutab juudi

rahvuse vastu suunatud vihkamist ja vägivalda.

2.2.

Kõnealused sõnumid võivad tänases kontekstis inimesi solvata ja tekitada

verbaalseid konflikte. Need võivad eskaleeruda füüsiliseks konfliktiks. Füüsiliste

konfliktidega aga kaasneb vahetu kõrgendatud oht ehk oht inimeste kehalisele

puutumatusele ja tervisele. Kaebaja ei ole kaasanud koosoleku läbiviimisele

korrapidajaid. Kaebaja ei ole läbi mõelnud, kuidas tagada avaliku koosoleku rahumeelne

toimumine ja võimalike õiguserikkumiste ärahoidmine.

2.3.

PPA märkis, et kui kaebaja soovib tulevikus koosolekut korraldada, tuleks tal

ühendust võtta Põhja prefektuuri operatiivbüroo julgestustalituse ametnikega.

Ametnikud annavad nõu, kuidas koosolekut korraldada.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus PPA otsuse tühistada. Kaebaja sõnul

seletas ta menetlejale, et temale teadaolevalt on suurem osa Iisraeli valitsuse esialgsetest

väidetest, nagu “40 dekapiteeritud imikut” tagantjärgi osutunud pahatahtlikuks laimuks

ning valeuudisteks. Samal ajal tunnistab Iisraeli valitsus ise tsiviiltaristu hävitamist ja

massihävitusrelvade kasutamist tsiviilelanikkonna vastu. Selliseid tunnistusi on kaebaja

oma silmaga korduvalt näinud. Ka on ta näinud suurt kogust foto- ja videomaterjali lastest,

kes on pommitamise käigus kannatada saanud ja hukkunud. Ka ÜRO ametliku statistika

järgi on Iisrael tapnud üle kümne tuhande tsiviilisiku, kellest pooled on lapsed.

4. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

4.1.

Vastustaja palus kaebajal tulla 8. novembril 2023 kohtumisele, et täpsustada

kavandatud koosoleku eesmärki. Kaebaja keeldus. Seetõttu vesteldi temaga 7.

novembril 2023 telefoni teel.

4.2.

Vestluse käigus selgus, et kaebaja ei ole kaasanud korrapidajaid ega läbi

mõelnud, kuidas ta tagab koosoleku rahumeelse ja turvalise pidamise. See on üks

koosoleku korraldaja olulisemaid kohustusi. Näiteks ei osanud kaebaja öelda, mida ta

teeb, kui osalejaid tuleb oodatust rohkem või kui mõni koosolekul osaleja kasutab

vihkamist ja vägivalda õhutavaid plakateid. Kaebajale selgitati KorS-is sätestatud

koosoleku korraldaja kohustusi. Kaebaja lubas nendega arvestada, kuid leidis, et Hamasi

sõnumeid edastavad plakatid, näiteks „Palestiina riik Jordani jõest mereni“ on

lubatavad.

3-23-2580

3(7)

4.3.

Hamas on terroristlik organisatsioon, mille eesmärk on Iisraeli riik hävitada ja

saada selle territoorium tagasi palestiinlaste kätte. Seda sõnumit kannab ja seda eesmärki

toetab ka loosung „jõest mereni“. Terroristlikku organisatsiooni toetavate sõnumite

edastamine õhutab juudi rahvuse vastu suunatud vihkamist ja vägivalda. Kuna tegemist

oleks olnud keelatud koosolekuga KorS § 62 p 3 mõttes, ei saanud vastustaja koosolekut

registreerida.

4.4.

Vastustaja rõhutab, et koosolekut ei keelatud ära. Vastustaja keeldus üksnes

koosoleku registreerimisest. See tähendab, et vastustaja ei avalda koosoleku toimumise

infot oma veebilehel. Ei ole mõeldav, et vastustaja levitaks oma veebilehe kaudu teavet

koosoleku kohta, mis õhutab vihkamist ja vägivalda.

4.5.

Kohtunõudele vastuseks selgitas PPA, et võib koosoleku keelata, kui selle

korraldaja ei nõustu talle KorS § 69 alusel pandud piiranguga või ei järgi seda, samuti

kui on alust arvata, et koosoleku pidamine tekitab kõrgendatud vahetu ohu, mida ei ole

võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades. Vastustaja keeldus koosoleku

registreerimisest, kuid ei keelanud seda ära, kuna jäi võimalus, et kaebaja muudab pärast

vestlust koosoleku tingimusi ja viib need seadusega kooskõlla. Näiteks võis kaebaja

loobuda vaenu õhutavate sõnumite kasutamisest. Kui kaebaja oleks siiski koosoleku

kokku kutsunud ja sellel oleks olnud KorS §-s 62 sätestatud keelatud koosoleku

tunnused, oleks vastustajal olnud õigus anda KorS § 73 alusel korraldus koosolek

lõpetada.

4.6.

Terroristliku organisatsiooni Hamas eesmärgiks on organisatsiooni harta järgi

vabastada Palestiina ja astuda vastu sionistlikule projektile. Harta p-s 2 on kirjutatud, et

Palestiina, mis ulatub Jordani jõest idas Vahemereni läänes, on lahutamatu territoriaalne

üksus. Sionistliku üksuse rajamine ei tühista Palestiina rahva õigust kogu nende maale

ega juuruta seal õigusi anastavale üksusele. Hamas lükkab harta p-s 20 tagasi kõik

alternatiivid Palestiina täielikule vabastamisele jõest mereni. Harta p-s 17 deklareerib

Hamas, et sionistlik liikumine on kõige ohtlikum okupeerimise vorm, mis on kadunud

suurest osast maailmast ja peab kaduma ka Palestiinast.

4.7.

Väljendi „jõest mereni“ näol on tegu pikema ajalooga sõnumiga, kuid Hamasi ja

Iisraeli konflikti kontekstis on see saanud selgelt Iisraeli riigi ja rahva suhtes vaenu

õhutava tähenduse. 7. oktoobril 2023 toimunud rünnak on tekitanud ühiskonnas pingeid.

Ka teised riigid, kellel on Eestiga sarnane kultuuriruum, peavad väljendit

antisemiitlikuks ning näevad selle kasutamises ohtu ühiskonnale. Näiteks on keelatud

meeleavaldusi ja kaalutud väljendi „jõest mereni“ kasutamise kriminaliseerimist.

Vastustaja seisukohta, et väljendi „jõest mereni“ näol on tegemist antisemiitliku

loosungiga, millega nõutakse Iisraeli riigi eksistentsi lõpetamist, toetab ka kohtuasja

juurde võetud eksperdihinnang.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Koosoleku korraldajal on kohustus anda prefektuurile koosoleku pidamisest teada KorS

§ 67 lg-s 1 nimetatud juhtudel. Esmalt juhul, kui koosoleku pidamine nõuab liikluse

ümberkorraldamist. Teiseks juhul, kui koosolekut on kavas pidada väljaspool kogunemiseks ette

nähtud ehitist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu

3-23-2580

4(7)

suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli- või valgustusseadmeid või kui see võib

muul moel häirida või takistada hoone või rajatise tavapärast kasutamist.

Vaidlust pole selle üle, et praegusel juhul ei kavandanud kaebaja sellist koosolekut. PPA-le

esitatud teates (digitoimiku leht (dtl) 6) ei märkinud kaebaja, et plaaniks kasutada heli- või

valgusseadmeid või püstitada mingeid konstruktsioone. Samuti pole kaebaja märkinud, et

koosoleku pidamiseks oleks tarvis liiklust ümber korraldada.

6. Kui koosoleku korraldaja soovib esitada koosolekuteate sellise koosoleku kohta, mis ei

vasta eelkirjeldatud tunnustele, on tal selleks siiski õigus. Sellisel juhul kohaldatakse teate

menetlusele samu sätteid, kui teatekohustusliku koosoleku puhul (KorS § 68 lg 7).

7. KorS § 68 lg 6 järgi registreerib ja säilitab prefektuur koosolekuteate. Koosolekuteates

märgitud teave on avalik ja avaldatakse enne koosoleku algust politsei veebilehel.

8. Praegusel juhul keeldus PPA koosolekuteate registreerimisest, leides, et tegu on keelatud

koosolekuga KorS § 62 p 3 tähenduses. See säte keelab korraldada või pidada koosolekut, mis

õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist mh rahvuse alusel. PPA nägi probleemi

eeskätt selles, et kaebaja pidas lubatavaks kasutada koosolekul Hamasi sõnumeid edastavaid

plakateid, näiteks „Palestiina olgu vaba jõest mereni“. PPA leidis, et tegu on antisemiitliku

loosungiga, mille kasutamine õhutab juudi rahva vastu suunatud vihkamist ja vägivalda. See

võib kaasa tuua verbaalsed või füüsilised konfliktid. Kaebaja polnud PPA hinnangul läbi

mõelnud, kuidas tagada koosoleku rahumeelne läbiviimine ja võimalike õigusrikkumiste

ärahoidmine.

9. PPA ei tuginenud KorS §-le 72, mis annab aluse koosolek keelata. PPA selgitas kohtule,

et pidas võimalikuks, et kaebaja muudab pärast PPA-ga telefoni teel peetud vestlust koosoleku

tingimusi ja viib need seadusega kooskõlla, näiteks loobudes vaenu õhutavate sõnumite

demonstreerimisest. PPA otsuses väljendatud seisukohal, et tegu on keelatud koosolekuga, on

siiski koosoleku otsese keelamisega sarnane tähendus. KorS § 73 lg 1 järgi annab politsei

koosoleku korraldajale korralduse lõpetada koosolek, kui selle pidamine on keelatud KorS § 62

alusel. KorS eelnõu 49 SE (XI koosseis) seletuskirjas on selgitatud, et keelatud koosoleku

pidamise õiguslikuks tagajärjeks on kogunemise lõpetamine, vajaduse korral koos

laialisaatmisega sunnivahendeid kasutades (lk 92). Pärast PPA seisukoha teadasaamist

koosolekut kokku kutsudes riskiks kaebaja sellega, et PPA saadab koosoleku laiali.

Seega ei piirdunud kaebaja koosoleku- ja sõnavabaduse riive üksnes sellega, et PPA ei

registreerinud tema kavandatud koosolekut ega avaldanud selle kohta infot oma veebilehel. PPA

otsusest tulenes, et koosoleku korraldamine kaebaja kavandatud viisil ja kavandatud sõnumeid

eksponeerides ei ole lubatud.

10. Kohus märgib, et kuigi kavandatud koosoleku toimumise aeg on möödas, tuleb

tunnustada kaebaja kaebeõigust nõuda PPA otsuse tühistamist (vt HKMS § 44 lg 1). Kuni PPA

pole oma seisukohta muutnud, on kaebaja võimalus kutsuda kokku koosolek, millel

demonstreerida soovitud sõnumeid, sh sõnumit „jõest mereni“ või selle analooge, piiratud.

Seega piirab kõnealune otsus jätkuvalt kaebaja põhiseadusega (PS) tagatud koosolekuvabadust

(PS § 47) ja sõnavabadust (PS § 45).

11. KorS § 64 lg 3 p 1 järgi on koosoleku korraldajal kohustus tagada koosoleku rahumeelne

pidamine ja koosolekul osalejate ohutus. PPA hinnangul tekitanuks sõnumi „jõest mereni“

eksponeerimine konfliktiohtliku olukorra. See, et kaebaja polnud PPA hinnangul läbi mõelnud,

3-23-2580

5(7)

kuidas rahu tagada, ega määranud korrapidajaid, oli lisaaluseks lugeda koosolek keelatuks. PPA

on pakkunud kaebajale võimalust saada koosoleku rahumeelseks korraldamiseks nõu PPA

julgestustalituse ametnikelt, nii konkreetse koosoleku puhul kui tulevikus. PPA vastuse järgi ei

soovinud kaebaja PPA väljapakutud ajal 8. novembril 2023 ametnikega kohtuma tulla.

12. PS § 45 ja 47 puhul on tegemist kaalukate põhiõigustega. Mõlemat põhiõigust võib siiski

samades sätetes nimetatud alustel piirata, mh koosolekust osavõtjate ohutuse, teiste inimeste

õiguste ja vabaduste ning avaliku korra kaitseks.

13. Kaebuse lahendamiseks tuleb esmalt selgitada, kas põhjendatud on PPA hinnang, et

sõnumid, mida kaebaja soovis koosolekul eksponeerida, õhutavad juudi rahva vastast viha ja

vägivalda. PPA on eraldi esile toonud sõnumi, mille sisuks on nõue, et Palestiina oleks vaba

„jõest mereni“.

14. Kohus võttis asja juurde väärteoasjas number a-aa-aaaa (bbbbbbbbbbb) Tartu Ülikooli

semiootiku dr AR koostatud eksperdihinnangu (dtl 30).

14.1. Kohus küsis väärteoasjas dr R, kas väljend „Palestiina olgu vaba jõest mereni“

on üheselt mõistetavalt inimsusevastase kuriteo, genotsiidi või sõjakuriteo

toimepanemisega seotud sümbol. Dr R vastas jaatavalt. Ta selgitas, et see väljend on

kajastatud Hamasi hartas, mille järgi Palestiina, mis ulatub Jordani jõest idas

Vahemereni läänes, on terviklik territoorium ning palestiinlaste maa ja kodu. Harta järgi

on palestiinlastel õigus kogu oma maale ja seda usurpeerival „sionistlikul üksusel“ pole

sellele territooriumil mingeid õigusi. Harta järgi lükkab Hamas tagasi kõik alternatiivid

Palestiina täielikule ja lõplikule vabastamisele, jõest kuni mereni.

14.2. Dr R hinnangul on Hamasi ideoloogia järgi juudid, judaism ja Iisraeli riik kokku

üks „sionistlik projekt“, mille vastu on vaja võidelda. Kuna Iisraeli riik on rahvuspõhine

üksus, on väljend „jõest mereni“ ühemõtteline üleskutse tarvitada juutide vastu

vägivalda.

14.3. Kohus küsis dr R, kas väljendi „jõest mereni“ kasutamist Palestiina toetuseks

peetaval meeleavaldusel saab üheselt mõista inimsusevastase kuriteo, genotsiidi või

sõjakuriteo toimepanemise toetamise või õigustamisena. Dr R leidis, et kui Eestis

toetatakse meeleavaldusel Hamasi liikumist selle enda kasutatud ja lahtimõtestatud

loosungi „jõest mereni“ all, on ühemõtteliselt selge, et meeleavaldusel toetatakse

inimsusevastaseid ja genotsiidi definitsioonile vastavaid kuritegusid.

14.4. Kohus küsis ka, mida tähendab sõnum „jõest mereni“ Eesti kultuuri- ja

keeleruumis

eriteadmisteta ja maailma poliitilistest sündmustest keskmiselt

informeeritud inimese jaoks. Dr R leidis, et sellele küsimusele vastamiseks oleks vaja

sotsioloogilist uuringut. Siiski märkis ta, et tema hinnang toetub materjalidele, mis on

Eestis kõigile kättesaadavad.

15. Kaebuses leiab kaebaja, et tema esitatud koosolekuteade ei sisaldanud mitte midagi

Hamasi kohta. Politsei päringule vastas ta, et tal ei ole piisavalt infot, et võtta seisukoht Hamasi

väidetavate kuritegude kohta. Koosolekuteate järgi soovis kaebaja nõuda koosolekul Iisraeliga

diplomaatiliste sidemete katkestamist ning Eesti välisjulgeoleku ümberkorraldamist viisil, mis

ei põhineks naiste ja laste terroriseerimisel Lähis-Idas, rassistlike massimõrvarite ja

sõjakurjategijate sabas sörkimisel ning genotsiidil.

3-23-2580

6(7)

16. Koosolekuteade viitab kaebaja väga kriitilisele meelestatusele Iisraeli riigi suhtes.

Kriitika, sealhulgas terav kriitika mõne riigi poliitika või tegude suhtes, on iseenesest lubatav

sõnum. Koosolekul pole aga lubatud levitada sõnumit, mis õhutab vihkamist ja vägivalda

rahvuse alusel, sh juhul, kui kriitika mingi riigi otsuste ja tegude suhtes kasvab üle üldistavaks

vihaks või üleskutseks tegudele selle riigi rahva vastu.

17. Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, milline on tema meelest loosungi „jõest mereni“

tähendus, hoolimata sellest, et kohus 29. mai 2024. a määruses seda kaebajalt küsis. Kohtuasjas

esitatud selgituste ja kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et isegi kui see väljend on varem

olnud kasutusel muus kontekstis, oli see koosoleku korraldamise ajaks saanud juudi rahva

vaenuliku tähenduse läbi Hamasi harta ja tegevuse. Arvestada tuleb sellega, et vaid kuu aega

enne kõnealuse koosolekuteate esitamist, 7. oktoobril 2023, ründas Hamas Iisraeli.

Raketirünnakuga paralleelselt murdis umbes 2500 Palestiina võitlejat Gaza ja Iisraeli vahelise

barjääri ja mõrvas tsiviilisikuid naabruses asuvates Iisraeli kogukondades. Vähemalt 1400

iisraellast tapeti, sealhulgas 260 inimest Re’imi muusikafestivalil. Gaza sektorisse viidi

relvastamata tsiviilpantvangid ja vangistatud Iisraeli sõdurid, sealhulgas naised ja lapsed.1

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et PPA hinnang, et sõnum „jõest mereni“ ja selle analoogid

kutsuvad üles vihkamisele või isegi vägivallale juudi rahvuse vastu, on põhjendatud.

18. On võimalik, et kaebaja ise, koosolekul osalejad või võimalikud möödakäijad ei tea

kõnealuse sõnumi juutide ja Iisraeli riigi hävitamisele suunatud tähendust. See pole siiski

praegusel juhul määrav. Sõnumi tähendus on kergesti välja selgitatav. Samuti tuleb arvestada

sellega, et sõnumi avalikul eksponeerimisel võib olla laiem mõju kui selle tõenäoliselt lühikese

aja vältel ja väikese inimgrupi poolt Tallinnas Vabaduse väljakul möödakäijatele edastamine.

Koosolekust on võimalik luua visuaalset materjali, mille abil sõnum võib näiteks sotsiaalmeedia

vahendusel jõuda märksa kaugemale.

19. PPA leidis, et kõnealuse ja muude konfliktsete sõnumite demonstreerimine võib kaasa

tuua konfliktid. Kuna kaebaja sõnumid olid teravad ja nende demonstreerimine oli kavandatud

ajal, mil konflikt Iisraeli ja Hamasi vahel väga aktuaalne ja vägivaldne, oli PPA mure

põhjendatud. Vägivaldse konflikti tekkimise võimalus ei pruukinud olla suur, kuid

sellegipoolest pidanuks kaebaja koosoleku korraldajana läbi mõtlema, kuidas sellises olukorras

käituda. Muuhulgas on koosoleku korraldajal kohustus määrata piisav arv korrapidajaid (vt

KorS § 65 lg 1). Kuna kaebaja keeldus koostööst PPA-ga avaliku korra tagamisel ega pakkunud

ka omalt poolt välja meetmeid, kuidas tagada koosoleku rahumeelne läbiviimine, leidis PPA

põhjendatult, et kaebaja on oma kohustused selles osas täitmata jätnud. PPA on seejuures olnud

avatud koostööle kaebajaga, kuid kaebaja pole selle vastu huvi üles näidanud.

20. Kaebajal säilis võimalus kutsuda kokku koosolek ja demonstreerida seal nii Iisraeli riigi

tegevust kritiseerivaid kui ka palestiinlasi toetavaid sõnumeid. Kaebajal tuli aga loobuda

Hamasi tegevust toetavate ja juudi rahva vastu viha õhutavate sõnumite, sh sõnumi „jõest

mereni“ demonstreerimisest. Samuti lasus kaebajal kohustus võtta meetmeid, et tagada avalik

kord võimaliku konflikti puhkemise korral. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et PPA seatud

piirang kaebaja sõna- ja kogunemisvabadusele ei olnud ülemäärane. PPA otsus oli seega

õiguspärane. Kaebus jääb rahuldamata.

1 https://et.wikipedia.org/wiki/2023._aasta_%E1%B8%A8am%C4%81si-Iisraeli_s%C3%B5da.

3-23-2580

7(7)

21. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

pole menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud. Menetluskulud jäävad seega

menetlusosaliste endi kanda.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/