2-22-16512/26 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.06.2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-22-16512

Tsiviilasi

H.P hagi V.T vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2030,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja H.P (isikukood XXX ), seaduslik esindaja Z.X

Kostja V.T (isikukood XXX ), lepinguline esindaja

vandeadvokaat XX

Asja läbivaatamine

24.11.2023 kohtuistung, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.P hagi V.T vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Mõista V.T-lt H.P kasuks alates 01.01.2022 kuni 01.11.2022 välja elatis 721,32

eurot.

3. Mõista V.T-lt H.P kasuks alates 02.11.2022 kuni H.P täisealiseks saamiseni

16.04.2037 välja igakuine elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis

hagi esitamise hetkel oli 225,64 eurot kuus (s.o 209,20 eurot (baassumma) + 46,44

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (30

eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).

Perioodil 02.11.2022 – 31.01.2023 oli igakuine elatis 225,64 eurot.

Perioodil 01.02.2023 – 31.03.2023 oli igakuine elatis 215,64 eurot.

Perioodil 01.04.2023 – 31.03.2024 oli igakuine elatis 260,33 eurot.

Alates 01.04.2024 on igakuine elatis 287,72 eurot.

4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada võimalikke summasid, mida kostja on

hagejale tasunud elatisena alates 02.11.2022.

5. Kohustada V.T-d tasuma resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud elatise H.P või

Z.X arvelduskontole selgitusega „H.P elatisraha“. Elatis makstakse iga kuu eest

ette. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb V.T-l kanda 15. kuupäevaks H.P või

Z.X arvelduskontole.

6. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Väljamõistetavad kulud asjas

puuduvad.

1(8)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem i viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil.

Hagiavaldus

1. H.P (hageja, laps) esitas 02.11.2022 Pärnu Maakohtule hagi V.T (kostja, lapse isa) vastu

elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 01.01.2022 kuni 01.11.2022 miinimummäärast

saamata osas ning alates 02.11.2022 miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja Z.X (lapse ema) ja kostja ühine laps, kes sündis 16.04.2019.

Kostja ei maksa hagejale elatist miinimummääras. Laps elab oma emaga. Kostja on lapsega

keskmiselt 4 päeva kuus, s.o kokkuleppe alusel 48 ööpäeva aastas, kuid kostja pole sellest

kinni pidanud ja maksab elatist 150 eurot. Kui laps peab graafikujärgselt isa juures viibima,

siis ta ei ole iga kord seal nii palju.

Hageja seaduslik esindaja märgib hagi esitamise seisuga oma igakuiseks sissetulekuks töötasu

650 eurot kuus, lapsetoetuse 60 eurot ja elatise 150 eurot. Kinnisvara hageja seaduslikul

esindajal puudub. Lapse vajadustena ühes kuus on kulud: 100 eurot eluasemele, 100 eurot

toidule, 150 eurot transpordile, 20 eurot tervishoiule, 10 eurot hügieenitarvetele, 70 eurot

lasteaiale, 50 eurot riietele ja jalanõudele, s.o kokku 500 eurot. Hageja esitas menetluse käigus

täiendavad selgitused keskmisele kulule kuus 2022. a kohta: eluasemele - 1/3 kulust, sh

kommunaalteenused u 19 eurot, elekter (sh õhksoojuspump) u 35 eurot, remondifond 16

eurot, majapidamistarbed, voodilinad jm (kokku u 100 eurot); toidule – 1/3 pere toidurahast

keskmiselt (u 100 eurot); transpordile – lasteaiaga seotud autokütus u 114 eurot kuus

marsruudil Keava-Kaiu (16 km) edasi-tagasi 2x päevas (64 km) u 15 korda, arsti juures

käimisega seotud sõidud Rapla, Kohila (silmaarst) või Tallinna (hambaarst, kes teeb narkoosi)

jm sõidud (kokku 150 eurot); hariduskulu – lasteaiamaks (70 eurot); riietele ja jalanõudele –

kombekas u 130, kindad u 30, müts u 20, saapad u 45, tossud u 40, sandaalid u 30, jope u 60,

traksipüksid u 80 eurot, vihmakomplekt u 95 eurot + muud tavariided (kokku 50 eurot).

Lisaks märgitud tervishoiu ja hügieenikuludele (sh riiete pesu) u 10 eurot täiendavalt veel

hageja vajalikud keskmised kulud kuus: mööblikulu, mida on raske arvestada – 1/3 u 50

eurot; tantsutrenn 19 eurot, väljasõidud u 21 eurot; mänguasjad, arvestatuna mitme aasta peale

jalgratas, kelk, spordi ja matkavahendid 30 eurot; sünnipäevad jm ajaveetmine sõpradega (sh

hageja) 17 eurot. Kokku kulud kuus 617 eurot.

Lapse elatise tasumiseks ei ole sõlmitud isaga kokkulepet. Peale vanemate lahkuminekut ei

maksnud isa elatist ega tundnud lapse vastu huvi. Väide, et lapse ema pole rohkem kui 150

eurot küsinud, ei pea paika. Tagasiulatuv elatisenõue ei saa tulla üllatusena, kuna see on

seaduses kirjas. Isa keeldus maksmast lapse igakuise tantsutrenni eest 19 eurot. Laps veetis

kuni 2022. a septembrikuuni isaga u 4 päeva kuus kokkuleppe alusel, millest isa ei pidanud

alati kinni. Perelepituses koostatud graafiku alusel oleks laps isaga 6 ööpäeva kuus, mitte 7

ööpäeva. Ema ei pea kompenseerima isa kütusekulu lapse lasteaeda viimiseks. Kostja ei ole

2(8)

nõus lapsega hoolduslehel jääma. Kostja majanduslikud valed otsused ei puutu lapse elatisse.

Hageja ei vaidle vastu, et kostja on alates 01.01.2022 maksnud 150 eurot kuus elatist.

Hageja seaduslik esindaja selgitab oma varalise seisundiga seonduvalt järgmist. Hageja emal

sündis samuti menetluse kestel uus laps. Erinevalt kostja uuest lapsest hageja perekond

lasterikka pere toetust ei saa. Hageja kulutusi aitavad lisaks emale kanda tema elukaaslane ja

ema vanemad, kuna hageja ema üksi toime ei tuleks. Kostja on kulutanud advokaadile 1500

eurot, mille oleks saanud hageja ülalpidamiseks kulutada. Hageja seaduslikul esindajal vara

puudub. Tema igakuine sissetulek on lapsehoolduspuhkuse eest u 620 eurot, hageja elatis 150

eurot, lastetoetus 80 eurot, uue lapse sünni järel kahe lapse eest 160 eurot. Hageja ja lapse

ema elavad elukaaslase korteris, mille eest tuleb tasuda nt 2023. a novembris laenumakse 178

eurot, kommunaalid 80 eurot, elekter ja võrgutasu 170 eurot, s.o 428 eurot. Varsti tuleb osta

küttepuid juurde. Hageja ema sõidutab lapsi elukaaslase autoga, mille liisingumakse on 299

eurot kuus, millele lisandub kütus vähemalt 150 eurot kuus ja hooldus ja remont. Auto ja

koduga seotud kulud kannab pigem elukaaslane, söögi ja muud kodutarbed u 300-400 euro

eest ostab enamasti hageja ema. Lapse heaolule tehtavad kulutused jagame samuti enamasti

omavahel, nt osa H.P jõulukingi eelarvest tasusid ema vanemad (80 eurot), elukaaslane ostis

novembrikuu lõpus lapsele uue parka 74 eurot ja uue seljakoti 20 eurot jne. Lapse lasteaiaarve

80-90 eurot kuus hetkel, pluss trenn 12 eurot. Lapsega seonduvad ka muud kulutused (kinos

jne kohtades käik, sõprade sünnipäevad jne). Seega on eelnev kulu kokku u 1500 eurot, kuid

sellele lisanduvad riideid, ravimeid jm.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei vaidle vastu ülalpidamiskohustuse täitmisele, ta on seda täitnud ja täidab ka

edaspidi, kuid tal ei ole võimalik tasuda elatist suuremas ulatuses kui 150 eurot kuus.

Vastuse kohaselt on lapse ema ja isa vahel olnud kokkulepe, et isa tasub lapse elatisena 150

eurot kuus. Isa on kokkulepet täitnud ja ema pole kunagi suuremat summat nõudnud.

Tagasiulatuva elatise nõue on üllatuslik ja kostja sellega ei nõustu. Lapse isa muutis 2022. a

septembris töökohta ja viibib lapsega koos rohkem aega. Isa transpordib last ka lasteaeda.

Seetõttu on põhjendatud elatisesumma vähendamine proportsionaalselt lapsega veedetud

ajaga ning kütusekulu osas. Lisaks peab kostja ülal oma abikaasat, kuna perre sündis

26.06.2023 uus laps Kevin.

Kostja igakuine sissetulek OÜ-s Kohila Vineer on u 1000 eurot (netotasu) kuus. Samas on

kostja vastu esitatud 60 000 euro ulatuses nõudeid kohtutäituritele ja kostjale jääb pärast

kinnipidamisi kätte 869 eurot kuus. Osa nõuetest tekkis kooselu ajal hageja emaga, kui isa

võttis ema ja lapse huvide täitmiseks kohustusi. Kostjale kuulub ühetoaline korter, mis on

arestitud ja sundmüügis.

Maakohtu 12.09.2023 määrusega kinnitas kohus vanemate kokkuleppel lapsega

suhtlemiskorra selliselt, et laps viibib vaheldumisi isaga 3 päeva ja emaga 13 päeva.

Suhtluskorra kindlaksmääramise ajal lepiti kokku, et suvel viibib laps 5 nädala jooksul (s.o

lasteaia kollektiivpuhkuse ajal) vähemalt 2 nädalat isaga. Kostja väitel viibis ta lapsega koos

2022. a 53 ööpäeva ehk u 4,4 ööpäeva kuus. Perioodil 01.01-22.11.2023 ja eelduslikult kuni

31.12.2023 oli laps isa ülalpidamisel 65 ööpäeva ehk 5,4 ööpäeva kuus. 2024. a on laps isa

ülalpidamisel eelduslikult vähemalt 80 ööpäeva, s.o 6,6 ööpäeva kuus, kuna suvel viibib laps

2 nädalat ühe ja 2 nädalat teise vanema juures.

3(8)

Oma varalise seisundiga seonduvalt esitas kostja tõendid (sh kostja pangakontoväljavõtted,

andmed kostja sissetuleku ja kostja abikaasa teostatud maksete kohta: kostja Kaiu korteri,

Kohila korter, elekter, sidevahendid, telefonikaas, elatis, kostja lepinguline esindaja, uus laps,

juuksur, kütus, autokindlustus, autohooldus ja -remont, auto varuosad, peeglikate, juhiload,

pass ja ID-kaart, hagejale jõulu- ja sünnipäevakingid, kostja ja hageja riided, hambaravi,

prillid, Tallinn Truck Show piletid, Vembu-Tembumaa pilet, loomaaia pilet ja söömine,

postikulu, riigilõiv teine tsiviilasi ja abiellumine, perepalat sünnitamisel, pulmareis,

majapidamiskulu (Selveri arve), vabaajajalanõud (Prisma arve) jne) ja märkis muuhulgas

järgmist. Kostja kannab iga kuu oma palga abikaasa kontole, kuna tema tegeleb arvete

maksmisega. Abikaasa oskab rahaga arveldada, kostja ei oska. Pealegi elab kostja abikaasa

juures, mistõttu on kõik arved tema nimel. Korteri kommunaalide ja elektriarved jagatakse

abikaasaga pooleks. Peale kostjale kuuluva korteri müüki, sai kostja Elisa ja Telia

võlgnevustest lahti ning aitab tasuda pool abikaasa Elisast (teleteenused ja koduinternet).

Kostjal on järelmaksuga telefon, mille võttis abikaasa. Tele2 kuumakse on 11 eurot, kõikudes

parkimisetasu arvelt. Toiduraha hõlmab ka vajadusel hooldus- ja majapidamiskulusid. 2022. a

ostis kostja vanade asemel uusi riideid ja jalanõusid. Vaba raha kulub auto parandamiseks,

hooldamiseks ja ülalpidamiseks, kuna sellest sõltub võimalus lapsele järele minna ja temaga

aega veeta. Abikaasa on kostjale rohkem toeks olnud, kui kostja temale. Samuti kandis

abikaasa enamuse 2022. a pulmakuludest, mida kostja võimalusel talle kompenseerib. Osad

juuksuriarved on koos abikaasa ja tema lastega. Advokaadikulud on kostja tasunud igakuiselt

osade kaupa. Prillid oli vaja osta, et silmad tööl ei väsiks. Alates 2023. a juulist on kuluks uue

lapse hoiusekulu 15 eurot kuus. 2023. a läks kostja õhtukooli, millega tekkisid koolikulud

(toit ja sõit). Kostja palub mitte määrata elatisemaksmiseks kindlat kuupäeva, kuna pole teada,

millal raha on.

Arvestades eelnevat palub kostja elatise väljamõistmisel arvestada, et laps on edaspidi kostja

ülalpidamisel aastas vähemalt 80 ööpäeva, s.o u 7 ööpäeva kuus. Samuti seda, et kostjal

sündis uus laps ning kostja peab tema sünni järgselt ülal oma abikaasat. Kostja sissetulek on

jäänud menetluse algusega võrreldes samaks ja tema vastu on täitemenetluses nõudeid üle 50

000 euro. Kostja on alates 01.01.2022 tasunud hagejale igakuiselt 150 eurot elatist, v.a 2022.

a novembris, mil kostja tasus 180 eurot elatist.

OTSUSE PÕHJENDUSED

3. Maakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi

kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega

seisukohtadega ning võib lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses kohustada

menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja

varalise seisundi kohta.

4(8)

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma

alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos,

rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale

lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust

üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.

7. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4

ning tõendite alusel tuvastatuks:



Hageja on Z.X ja kostja ühine alaealine laps, kes on hetkel 5-aastane (sündinud

16.04.2019; vt sünnitõend dtl 2).



Kostja tasub alates 01.01.2022 hagejale vabatahtlikult elatist 150 eurot kuus, 2022. a

novembris tasus 180 eurot (maksekorralduse selgitus: Elatisraha H.P-le +

kokkulepitud pool jope rahast, dtl 136) ning veedab hagejaga igakuiselt aega. Koos

viibitud aeg on kuude lõikes erinenud.



Tsiviilasjas nr 2-23-2188 on Pärnu Maakohtu 12. septembri 2023 määrusega

kinnitatud kostja ja hageja suhtluskord (dtl 74-78). Suhtluskorra järgi laps viibib

vaheldumisi isa juures 3 päeva ja ema juures 13 päeva; jõulude ajal lepitakse kokku,

millal laps on 23-25. detsember kummagi vanema juures, kui kokkuleppele ei saada,

siis laps viibib paaritul aastal emaga 23-24. detsember ja isaga 25. detsember ning

paarisaastal vastupidi; laps viibib aastavahetusel isa ja ema juures vaheldumisi –

paaritul aastal isaga ja paarisaastal emaga.



Kostjal sündis 26. juunil 2023 uus laps (vt sünnitõend dtl 72).



Hageja seaduslikul esindajal sündis samuti menetluse ajal uus laps.

8. Hageja on kogu menetluse läbivalt tuginenud sellele, et kostja makstav igakuine elatis 150

eurot ei ole piisav hageja ülalpidamiseks. Hageja arvates ei ole põhjendatud miinimummääras

elatise vähendamine. Elatisenõue on esitatud tagasiulatuvana perioodi 01.01.2022 –

01.11.2022 eest summas, milleks on miinimummäära ja igakuiselt tasutud 150 euro vahe,

ning alates hagi esitamisest 02.11.2022 muutuva suurusena miinimummääras.

Kostja leiab, et ta ei ole võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks rohkem kui 150 eurot kuus

põhjusel, et tal on sündinud uus laps, ta peab uue lapse sünni tõttu ka abikaasat ülal, ta veedab

lapsega koos vähemalt u 7 ööpäeva kuus, tema vastu on üle 50 000 euro ulatuses nõudeid

täitemenetluses täitmisel.

9. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on oma isalt õigustatud saama alates

01.01.2022 elatist seaduses sätestatud miinimummääras või on mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks alla selle.

10. Kohus selgitab, et 01.01.2022 jõustunud PKS-i muudatustega kehtestati alaealisele lapsele

elatise arvutamise uus kord. Alates 01.01.2022 ei ole kehtivas õiguses enam ühtset

miinimumelatise suurust kõikidele lastele ning PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn

miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev sõltudes mh sellest, kas tema ülalpidamiseks

saab kasutada lapsetoetust ja lasterikka pere toetust (PKS § 101 lg 5), kui palju laps veedab

aega vanemaga (PKS § 101 lg 6), milline on elatist saavate laste arv samas peres (PKS § 101

lg 7).

5(8)

PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab PKS §

102 lg 2 kolmanda lause kohaselt esinema mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS §

102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine

laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga

üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest

väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.1; RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 15.3 ja seal viidatud lahendid). Seejuures võib mõjuvaks põhjuseks

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks olla ka vanema halb varaline seisund,

kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt RKTKo

09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2 ja seal viidatud lahendid).

Enne hagi esitamist nõutava elatise alusnorm on PKS § 108, mis võimaldab nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule

esitamist.

11. Vaidlus puudub selles, et hageja ema perre sündis menetluse kestel teine laps, mis ei anna

alust lasterikka pere toetuse saamiseks, kuid hageja puhul saab elatise arvutamisel arvesse

võtta lastetoetust (PKS § 101 lg 5).

Kohus leiab, et praegusel juhul puudub alus arvestada elatise arvutamisel PKS § 101 lg-s 6

sätestatud võimalusega vähendada elatist kohustatud vanemaga koosviibitud aja arvelt, kuna

Pärnu Maakohtu 12.09.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-2188 kinnitatud hageja ja kostja

suhtluskord selleks alust ei anna. Suhtluskorra järgi on laps vaheldumisi isa ja ema juures –

isa juures 3 päeva ja ema juures 13 päeva – ning viibib vaheldumisi kummagi vanema juures

mõned päevad jõulude ja aastavahetuse ajal. Kuigi kostja on väitnud, et laps hakkab alates

2024. a suvest eelduslikult viibima igal suvekuul vähemalt kaks nädalat kostjaga, siis sellist

kokkulepet vanematel ilmselt ei olnud. Vähemalt ei ole sellise kokkuleppe olemasolu

tõendatud. Hageja ema ja kostja on mõlemad kinnitanud seda, et kokkulepitud suhtluskorra

ajal oli juttu sellest, et hageja veedab kostjaga kaks nädalat suveperioodil (kõiki kolme

suvekuu peale), kui lasteaias on kollektiivpuhkus (dtl 80, 504).

Samuti ei ole hageja puhul põhjust vähendada elatist mastaabisäästu tõttu PKS § 101 lg 7

alusel.

Eelnev tähendab, et hageja saab nõuda elatist PKS § 101 alusel perioodi 01.01.2022 -

31.03.2022 eest 213,44 eurot kuus, perioodi 01.04.2022 - 31.01.2023 eest 225,64 eurot kuus,

perioodi 01.02.2023 - 31.03.2023 eest 215,64 eurot kuus, perioodi 01.04.2023 - 31.03.2024

eest 260,33 eurot kuus ning 01.04.2024 alates 287,72 eurot kuus. Kuna kostja on tasunud

hageja ülalpidamiseks 150 eurot iga kuu (2022. a novembris 180 eurot), saab hageja nõuda

PKS § 108 alusel perioodi 01.01.2022 - 01.11.2022 eest elatist 721,32 eurot ((213,44x3)-

(150x3)) + ((225,64x7)-(150x7)) + (225,64/30)-(180/30)).

12. Kuna kostja vaidleb vastu hageja nõudele saada ülalpidamist PKS § 101 järgi minimaalses

võimalikus määras, siis saab kostja nõuda elatise vähendamist PKS § 102 lg 2 kohaselt

mõjuva põhjuse olemasolul.

13. Kohus leiab, hinnates ja analüüsides kostja varalist seisu ja võimekust elatist tasuda, et

kostjal sellist erandlikku mõjuvat põhjust niigi miinimummääras elatist veelgi vähendada ei

esine. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

6(8)

Kostja on esitanud tõendid enda sissetulekute ja kulutuste kohta alates 01.01.2022 (dtl 94-

431). Samuti selgitused varalise seisu kohta (dtl 433-434) ning kokkuvõtvad aruanded kostja

sissetulekute ja kulude kohta kuude kaupa (dtl 436-483). Esitatust nähtub, et kostja sissetulek

oli 2022. a jaanuaris 932,54 eurot, veebruaris 1010,24 eurot, märtsis 832,96 eurot, aprillis

912,82 eurot, mais 844,14 eurot, juunis 1265,76 eurot, juulis 1278,70 eurot, augustis 3080,40

eurot, septembris 1043,60 eurot, oktoobris 766,76 eurot, novembris 898,31 eurot ja

detsembris 901,32 eurot ning 2023. a jaanuaris 717 eurot, veebruaris 996,15 eurot, märtsis

980,62 eurot, aprillis 999,05 eurot, mais 1005,16 eurot, juunis 998,84 eurot, juulis 1396,42

eurot, augustis 1197,34 eurot, septembris 1451,98 eurot, oktoobris 1025,31 eurot, novembris

1142,13 eurot ja detsembris 1004,76 eurot. Samas suurusjärgus kui sissetulek on kostja

igakuine väljaminek, mis hõlmab kulutusi hagejale elatiseks, kohtutäiturile täitemenetluses,

autole, eluasemele (sh Kaiu korter), toidule, sidevahenditele, hügieenitarvetele, riietele, enda

koolile, hagejale ja uuele lapsele, hambaarstile, prillidele, pulmadeks, advokaaditasudeks jne.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel,

piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p

14). Vanema osa lapsele elatise andmise arvestamisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema

võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa seetõttu, et tal sissetulek puudub või

see on liiga väike (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14).

Kostja on töövõimeline isik, kelle tervislik seisund, võimed ja oskused võimaldavad tal kohtu

arvates teenida tulu oma lapse ülalpidamiseks. Kohtu hinnangul on olukorras, kus kostja lapse

isana leiab, et ta saab oma poja ülalpidamiseks tasuda üksnes 150 eurot kuus, kuid külastada

peaaegu igal kuul nt juuksuri u 26-32 eurot eest (vt dtl 122, 125, 146, 156, 170, 190, 208, 222,

275, 296, 335, 362, 392, 420, 426), tasuda 1,5 a jooksul advokaadile u 1500 eurot (sh nt 2023.

a juulis on elatist tasutud 150 eurot, advokaadile tasutud 200 eurot) ning kulutada autode

ülalpidamiseks märkimisväärseid summasid, on kostja enda eluvalikud tinginud suures osas

tema igakuise kulu suuruse. Samuti on kostja enda tegevus toonud kaasa tema suhtes

algatatud täitemenetlused. Asjaolu, et kostjal sündis 26. juunil 2023 teine laps ja kostja peab

seetõttu last ja abikaasat ülal pidama, pole samuti praegusel juhul põhjus hagejale makstavat

miinimummääras elatist vähendada alates 26. juunist 2023. Vaidlus puudub, et ka hageja emal

sündis teine laps, mistõttu ei saa hageja emalt nagu kostja abikaasaltki ilmselt koheselt

eeldada tööl käimist ja sissetulekute teenimist. Samas toetatakse laste sündi riigi poolt

erinevate toetustega, mis peaksid vastsündinuga kodusviibitud aega rahaliselt toetama.

Seejuures saab kostja lapse ülalpidamiseks kasutada eeldatavasti ka lasterikka pere toetust.

14. Eelneva põhjal pole põhjendatud vähendada hagejale makstavat elatist. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 01.01.2022 - 01.11.2022 eest elatist 721,32 eurot

ning alates hagi esitamisest 02.11.2022 elatis muutuvas suuruses, mis käesoleval hetkel on

287,72 eurot. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud summadega.

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude

jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

7(8)

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

8(8)