2-22-15223/85 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

20.06.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-15223

Tsiviilasi

Y.Y avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja isale üleandmiseks laste viibimiskoha

määramise osas ning suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

H.U avaldus lastega suhtluskorra

kindlaksmääramiseks ning vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale

üleandmiseks laste viibimiskoha määramise osas

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 16.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa, määruskaebuse esitaja): Y.Y , lepinguline

esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar

Puudutatud isikud I–III (lapsed): Q.C isikukood, I.G ja

V.R , riigi õigusabi korras määratud ühine esindaja

vandeadvokaat Kristi Haas

Puudutatud isik IV (ema): H.U, lepingulised esindajad

Õnneli Matt-Tohter ja Annemarie Taal

Eestkosteasutus: Tallinna linn (Nõmme Linnaosa

Valitsuse kaudu), esindaja Marge Green

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y.Y 19.04.2024 ning H.U 14.03.2024 ja 17.05.2024 taotlused

täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.

2. Jätta rahuldamata Y.Y 17.05.2024 taotlused helifailide toimikusse lisamiseks ja

laste ärakuulamiseks.

3. Mitte menetleda Y.Y 31.05.2024 avaldust ja H.U 07.06.2024 seisukohta ning

tagastada need esitajale.

4. Harju Maakohtu 16.02.2024 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga jätta selle

põhjendusest välja viide nartsissistlikule isiksusehäirele (p 26 viimane lause).

5. Määruskaebus jätta rahuldamata.

6. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Y.Y (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja H.U (ema, kohtumenetluses puudutatud isik IV)

abielust on sündinud xx.xx.xxxx Q.C (vanem poeg, kohtumenetluses puudutatud isik I),

xx.xx.xxxx I.G (tütar, kohtumenetluses puudutatud isik II) ja xx.xx.xxxx V.R (noorem poeg,

kohtumenetluses puudutatud isik III; koos edaspidi: lapsed). Vanematel on laste suhtes ühine

hooldusõigus. Vanemate omavahelised suhted halvenesid 2020. aastal, nad elavad lahus ja

nende abielu lahutati kohtus.

2. Isa esitas 11.10.2022 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja isale üleandmiseks laste viibimiskoha määramise osas ning suhtluskorra

määramiseks.

2.1.

Vanemate esialgse kokkuleppe kohaselt toimus suhtlus 50/50 põhimõttel ühe nädala

kaupa, seda rakendati alates 21.08.2022. Tegelikkuses on ema oma suhtluskorra ajal vähe

laste eest isiklikult hoolitsenud ja on viinud lapsed tihti enda ema juurde. Vanemate

kokkulepet eirates keeldus ema 10.10.2022 lapsi tagastamast.

2.2.

Ema ei suuda laste eest hoolitseda 50/50 põhimõttel. Laste huvides on suhtluskord,

mille järgi kohtuvad nad emaga vaheldumisi üle nädala selliselt, et ühel nädalal kohtub ema

lastega reedest pühapäevani ning teisel nädalal esmaspäevast pühapäevani. Isal on lastega

lähedane suhe, tal on oskused ja kogemus laste eest hoolitsemisel. Ta on võtnud aktiivselt osa

alates laste sünnist nende igapäevasest hooldamisest ja kasvatamisest. Isa juures on lastel

stabiilne elukorraldus ja rutiin. Alates suvest on lapsed viibinud peamiselt isaga. Lapsed

veedavad meelsasti aega isaga koos. Isal on lähedal elavate vanematena tugivõrgustik, kes

saab vajadusel aidata laste eest hoolitseda. Lastel on vanavanematega hea kontakt. Isa elukoha

vahetus läheduses asub laste lasteaed, samuti elavad lähedal laste sõbrad ja lasteaiakaaslased.

Isal saab tagada laste huvidest lähtuva elukorralduse vaid vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamisega.

2.3.

Isal on kindel sissetulek ja laste huvidele vastav elukoht. Ema ei suuda tagada lastele

stabiilset elukorraldust, lapsed viibivad põhiliselt vanaema juures, kes elab kolmetunnise

sõidu kaugusel. Ema korter ei ole laste jaoks piisavalt suur. Ema käitumine laste suhtes on

ebastabiilne, ta on nende peale karjunud ja lapsi tõuganud. Ema sõnakasutus lastega ei ole

sobiv ja ta kasutab ebatsensuurseid väljendeid. Ema ei ole suuteline laste hooldusõigust ilma

isata nõuetekohaselt teostama ning laste eest üksinda hoolitsema. Ema tarbib ülemääraselt

alkoholi.

3. Ema esitas 17.10.2022 omapoolse avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ning hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas emale üleandmiseks ning

2 (12)

suhtluskorra määramiseks. Ühtlasi esitas ema esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus

kohtumenetluse ajaks määrata isa ja laste suhtluskorra.

3.1.

Vanemate kooselu ajal hoolitses laste eest põhiliselt ema. Pärast vanema poja sündi

viibis isa neli kuud Xxxxxxxxis ja ema kasvatas sel ajal last üksinda. Isa on elanud kogu

abielu jooksul emast ja lastest täiesti erineva graafiku alusel, vaid loetud kordadel mindi õhtul

samal ajal magama ja ärgati hommikul koos. Sellest tulenevalt olid lastega seotud kohustused

ema kanda. Lasteaiaga seotud küsimustega tegeles samuti ainult ema. Isa on elanud pideva

pinge ja depressiooni all, tal puudub sotsiaalne elu väljapool perekonda. Ema pereväliseid

sõprussuhteid ja suhtlemist on isa hukka mõistnud, neid piiranud ja kontrollinud.

3.2.

Isa elukorraldus arvestas vaid tema enda huvidega, lisaks börsil tegelemisega tegi ta

fanaatiliselt sporti. Ööde kaupa ta ei maganud, tarbis ärkvel püsimiseks energiajooke. Isa elas

juba enne pere loomist väga suurte ärevushäirete all. Ta tunnistas ka ise depressiooni, kuid

püsivat psühholoogilist abi ei otsinud. Isa ebaõnnestumised äris ja enesekindluse hootine

kadumine tõid perele kaasa suured konfliktid, ta elas end välja nii naise kui ka laste peale,

vigastas end tahtlikult ning ähvardas enesetapuga. Peresuhetes oli ta äkiline ja agressiivne.

Märtsis 2022 olid vanemal pojal pärast isaga koos viibimist käsivarrel ja rinnal verevalumid

ja marrastused. Isa selgitas, et vihastas laste peale, kui nad ei allunud, vihahoos võttis ta

vanemast pojast kinni ja surus teda korduvalt jõuga voodisse.

3.3.

Lastega toimetulek ema äraolekul on valmistanud isale alati probleeme, ta ei suuda

tagada laste järelevalvet, ei tule toime nende emotsioonidega ega suuda lapsi rahustada.

Üheaegselt kolme väikelapsega tegelemine ja uneprobleemid tekitavad pingeid, mille

kasvades ägestub isa äärmuslikult ning võib kontrolli kaotada ja lapsi vigastada. Oma

frustratsiooni elab ta välja laste peal: rebib neid käest, pigistab, sikutab, näpistab. Ägestudes

võib isa lastele füüsiliselt haiget teha, taolised intsidendid olid ka vanemate kooselu

lõppemise põhjus. Isa jättis 20.07.2022 lapsed öösel üksinda koju ja tuli otsima ema, kes oli

läinud pärast kontserti sõbranna juurde. Kui ema pakkus seejärel hommikul välja suhtes pausi

tegemise, siis isa ägestus, peksis segamini ühise kodu, lõhkus magamistoa peegliga liugukse

laste ees, märatses toole laiali visates, tahtis teleka visata puruks ja tegi füüsiliselt haiget teda

takistada püüdnud emale.

3.4.

Isa on psüühiliselt ebastabiilne, tal on äärmine kontrollivajadus ja kohati paranoiline

käitumine. Ta on korduvalt salvestanud enda ja ema vestluseid, samuti filminud. Ta jälgis

ema poolt lapsele antud telefoni kaudu ema tegevusi, jälitades sellega ema, näitas hiljem pilte

lapsele ja ütles, et ema käib teiste meestega ringi, ema on paha sest tahab pere lõhki ajada ja

isa olevat selle pärast väga kurb. Ema tundis, et ei suuda koos elades tagada laste ja enda

turvalisust ning isa ebastabiilne, ebaadekvaatne ja ohtlik käitumine ei ole lastele sobivaks

kasvukeskkonnaks.

3.5.

Kui lapsed viibivad isa juures, on emal lastega kontakti saamine takistatud. Isa piirab

laste suhtlust emaga, eirab ema kõnesid, võtab lapselt telefoni käest. Ükskikutel kordadel, mis

isa on lubanud lapsel emaga suhelda, on kõne pandud valjuhääldi peale ning isa on kõne

lindistanud. Lapsed on avaldanud, et isa lööb, pigistab ja näpistab neid. Isa ebastabiilne ning

vägivaldne käitumine seab ohtu laste turvalisuse ja tervise, ta ei suuda arvestada laste

huvidega ning võib toimida ettearvamatult, muuhulgas kahjustada laste elu ja tervist, nende

heaolu. Isa senine käitumismuster annab alust arvata, et ilma vajaliku ravi või teraapiata ei

suuda ta oma emotsioonidega adekvaatselt toime tulla ning ajal, mil lapsed on temaga,

puudub emal igasugune võimalus veenduda laste turvalisuses ning neile vajadusel appi rutata.

3.6.

Emal on laste jaoks sobiv elukoht, olemas on ka töö ning ta suudab tagada lastele

sobivad kasvutingimused. Ema on olnud pühendunud laste eest hoolitsemisele, just tema on

käinud lastega arstivisiitidel, mänguhommikutel, ujumistrennides, suunanud lapsed

3 (12)

huvitegevusele, korraldanud ise laste sünnipäevi jne. Emal on tugev tugivõrgustik, tema

lähisugulased on lastega väga lähedased, elavad lähestikku ning on valmis igal hetkel aitama.

4. Maakohus määras 25.10.2022 esialgse õiguskaitse määrusega, et kohtumenetluse ajal

viibivad lapsed vaheldumisi kummagi vanema juures nädala kaupa.

5. Eestkosteasutuse esindaja suhtles mõlema vanemaga ja käis 18.10.2023 ema juures

kodukülastusel. Ema elab kolmetoalises kõigi mugavustega, korralikult remonditud korteris.

Lastele on sisustatud nende arengut arvestades oma tuba. Kodukülastuse ajal olid lapsed algul

väga ülemeelikud ja kohati agressiivsed. Hiljem rahunesid ja hakkasid oma mänguasjadega

mängima. Noorem poeg oli pidevalt ema süles. Tütar toimetas omaette, samuti vanem poeg.

Hiljem, kui lapsed on kohanenud, rääkis vanem poeg, et isa teeb vennale haiget. Haiget teeb

ta siis, kui vend sõna ei kuula. Tütar tahab isa juures olla, sest seal on õues mänguväljak.

Lapsed ei osanud väga rääkida, mida nad isaga koos teevad, mõnikord käivad koos õues.

Eestkosteasutus leidis, et lapsed vajavad turvalist, rahulikku elu- ja kasvukeskkonda ning

stabiilsust eakohaseks arenguks, tasakaalukat ja toetavat vanemat, võimalust tegeleda

eakohaste tegevustega. Vanemate vahelised erimeelsused, ebastabiilsus ja teineteise

süüdistamine mõjub halvasti laste vaimsele tervisele, mille mõjud võivad avalduda

pikaajaliselt.

Eestkosteasutust tegi murelikuks isa käitumine, kes pidevalt olukordi lindistab ja saadab

lindistused kolmandatele isikutele. Kõik kirjalikud materjalid, mis isa on saatnud, sisaldavad

ema käitumise negatiivseid kirjeldusi. Lastega suheldes jäi mulje, et isa arutab lastega

täiskasvanute teemasid. Lapsed on vanuses, kus nad ei mõista täiskasvanute käitumist ja

vestlusi. Sellised vestlused teevad lapsed ärevaks, mis väljendub käitumises. Lapsed on

lojaalsed mõlemale vanemale ja nad armastavad neid. Isa selline käitumine selgitab ka laste

agressiivsust ühe vanema juurest teise juurde minekul. Eestkosteasutus tegi ettepaneku seada

sisse lastega suhtlemise graafik, mis tagab lastele stabiilsuse ja turvalisuse ning ei võõranda

lapsi vanematest. Arvestades laste vanust ja võttes arvesse isa käitumist võiks graafik olla:

-

lapsed on kolm nädalat järjest ema juures ja ühe nädala isa juures;

-

lisaks on isa lastega ühel nädalavahetusel kuus reede õhtust pühapäeva õhtuni;

-

lisaks kohtub isa lastega, kui lapsed on ema juures, kahel korral nädala sees, näiteks

teisipäeval ja neljapäeval peale lasteaeda 3 t ulatuses.

6. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja (laste esindaja) suhtles mõlema

vanemaga ja lastega. Ta märkis, et vanematel pole erimeelsusi, mis tingiksid viibimiskoha

küsimuses laste ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise. Ei esine ka muid asjaolusid, mis

tingiks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ja hooldusõiguse osalise üleandmist ühele

vanemale. Laste viibimise kummagi vanema juures saab kindlaks määrata suhtluskorras.

Lastel on side mõlema vanemaga, sh esindaja ei tajunud, et lastel oleks isaga tugevam side kui

emaga. Samuti ei avaldanud ükski laps, et ta sooviks suhelda vaid isa või emaga. Laste ära-

kuulamistel jäi mulje, et määratud suhtluskord on laste jaoks liiga väsitav. Vanem poeg soovis

olla kummagi vanemaga järjest ühe aasta. Tütar ütles, et praegune elukorraldus on liiga

väsitav. Mõlemad lapsed oskasid oma seisukohti eakohaselt põhjendada, mistõttu puudub

kahtlus, et tegemist oleks kummagi vanema mõjutuse tulemusel tekkinud seisukohaga.

Vanemad on üksteise suhtes negatiivselt meelestatud, isa suhtumine emasse on eriti halvustav.

Isa halvustav toon ema suhtes ei toeta laste suhteid emaga. Negatiivne suhtumine emasse

kahjustab laste vaimset heaolu, olles seega vastuolus laste huvidega. Laste vaimne heaolu on

paremini kaitstud, kui nad veedavad rohkem aega emaga, sest ema suhtumine isasse on

oluliselt toetavam. Samuti ei taju isa, millist infot lastega jagada. Laste huvide vastane on

erinevate olukordade ja vestluste salvestamine ning nende lastele näitamine. Vanema

ülesandeks on tagada lasteni vaid eakohase info jõudmine.

4 (12)

Laste esindaja pakkus välja kuidas lapsed võiks vanemate juures viibida:

-

lapsed viibivad järjest kaks nädalat emaga ning sellele vahetult järgneva ühe nädala

isaga. Lapsed vahetavad elukohta reedel, so vanem, kelle nädal hakkab, võtab lapsed

lasteaiast/koolist. Vanem, kelle nädal lõppeb, tagab laste viibimise eelmises lauses

nimetatud reedel lasteaeda/kooli;

-

Haridus- ja teadusministeeriumi määrusega kehtestatud õppeaasta koolivaheajad

viibivad lapsed:

o

paarisaastatel suusa- ja sügisvaheaja emaga ning kevadvaheaja isaga, paaritutel

aastatel vastupidi;

o

paarisaastatel jõuluvaheaja esimese nädala isaga ning teise nädala emaga,

paaritutel aastatel vastupidi;

-

isade- ja emadepäeva nädalavahetuse, so reedest pühapäeva õhtul kella 18, viibivad

lapsed vanemaga, kellega tähtpäev on seotud;

-

lapse haigestumisel jääb laps vanema juurde, kelle juures laps haigestus ning

suhtluskorrajärgset üleandmist ei toimu. Haigestumiseks loetakse arsti kinnitatud

terviseseisund, kus lapse transportimine ei ole mõistlik ega kooskõlas lapse huvidega

(näiteks palavik üle 37,4);

-

suhtluskorras ärajäänud kohtumisi ei asendata;

-

lahus elaval vanemal on õigus suhelda lapsega teise vanema juures viibimise ajal

telefoni teel. Iganädalaselt vestlevad lapsed lahus elava vanemaga kolmapäeviti

18.30-19.00. Lastega koos olev vanem tagab laste ja vanema vestluse toimumise.

7. Maakohus kuulas vanema poja ja tütre ära 15.12.2023. Vanem poeg leidis, et üks nädal

järjest ühe vanema juures on liiga lühike aeg, võiks olla pikemalt. Tema enesetunne paraneks,

kui ei peaks kogu aeg teise kohta minema. Ka tütar leidis, et võiks mõlema vanema juures

viibida pikemat aega järjest. Lapsed kinnitasid, et ühe vanema juures viibides on neil võimalik

soovi korral ka teise vanemaga rääkida.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus jättis 16.02.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata vanemate

avaldused ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja rahuldas suhtluskorra avaldused

osaliselt. Maakohus määras järgmise suhtluskorra:

-

lapsed viibivad järjest kaks nädalat emaga ning sellele vahetult järgneva ühe nädala

isaga. Lapsed vahetavad elukohta reedel, so vanem, kelle nädal hakkab, võtab lapsed

lasteaiast/koolist. Vanem, kelle nädal lõppeb, tagab laste viibimise eelmises lauses

nimetatud reedel lasteaeda/kooli. Suhtluskord kehtib alates 16.02.2024, s.o esimene

emaga veedetav periood selle suhtluskorra alusel on 16.02.2024 – 01.03.2024;

-

laste haigestumisel või muul põhjusel lasteaiast/koolist puudumisel toimub laste

üleandmine teisele vanemale teise vanema kodumaja ees kell 18;

-

lapsed kohtuvad ema suhtluskorra nädalatel teisipäeval isaga selliselt, et isa tuleb

neile lasteaeda järele ning viib lapsed samal päeval kella 20-ks ema elukohta. Kui

lapsed käivad koolis, siis toimub kohtumine selliselt, et lapsed lähevad pärast

koolipäeva lõppu isa juurde ja isa viib nad kella 20-ks ema elukohta;

-

lapsed viibivad jõulude ajal paaris aastal 23.–24. detsember emaga ja 25.–26.

detsember isaga ning paaritul aastal vastupidi;

-

Haridus- ja teadusministeeriumi määrusega kehtestatud õppeaasta koolivaheaegade

veetmises (välja arvatud suvevaheaeg ja jõulupühad) lepivad vanemad kirjalikult

kokku hiljemalt õppeaasta kümnendaks päevaks (hetkel põhikooli- ja gümnaasiumi-

seaduse kohaselt 10. september). Kokkuleppe puudumisel kehtib järgnev suhtluskord:

5 (12)

paarisaastatel viibivad lapsed suusavaheaja ja sügisvaheaja emaga ning kevadvaheaja

isaga; paaritutel aastatel viibivad lapsed suusa- ja sügisvaheaja isaga ning

kevadvaheaja emaga. Paaris aastatel viibivad lapsed 27. detsembrist kuni

jõuluvaheaja viimase nädala reedeni emaga, paaritutel aastatel isaga;

-

suvevaheaja veetmises lepivad vanemad kokku hiljemalt iga aasta 1. maiks.

Kokkuleppe puudumisel viibivad lapsed suvevaheajal võrdselt mõlema vanema

juures kahe nädala kaupa (ka siis, kui lapsed käivad veel lasteaias). Suvevaheaeg

algab käesoleva suhtluskorra tähenduses iga aasta juunikuu teise täisnädala reedest

(aastal 2024 algab 14.06.2024, aastal 2025 algab 13.06.2025 jne) ning esimesed kaks

nädalat (s.o näiteks 2024. aastal 14.06–28.06.2024) viibivad lapsed isaga.

Suvevaheajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Suvevaheaja lõppemisel algab

septembri esimesest reedest laste isa suhtluse nädal;

-

isadepäeva ja emadepäeva veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev

seotud, alates tähtpäevale eelnevast õhtust kell 18 kuni tähtpäeva õhtuni kell 18;

-

lapse haigestumisel jääb laps vanema juurde, kelle juures laps haigestus ning

suhtluskorrajärgset üleandmist ei toimu. Haigestumiseks loetakse arsti kinnitatud

terviseseisund, kus lapse transportimine ei ole mõistlik ega kooskõlas lapse huvidega

(nt palavik üle 37,4);

-

lapse/laste tervislike probleemide tekkimisel vastutab ravi eest see vanem, kelle

juures lapsed suhtluskorra kohaselt viibivad. Käesoleval juhul „vastutuse“ all

mõistetakse vanema poolt endast kõige võimaliku tegemist lapse/laste tervisliku

seisundi stabiliseerimiseks ja paranemiseks (sh ravimismeetodi valimine, arstile

viimine, vajalike ravimite ostmine jne). Ravist teavitatakse ka teist lapsevanemat;

-

suhtluskorras ärajäänud kohtumisi ei asendata;

-

eemalviibival vanemal on õigus kohtuda lapse sünnipäeval lapse õnnitlemiseks ja

kingituse üleandmiseks.

-

perekondlikud tähtpäevad (vanemate sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad jm)

veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Etteteatamise aeg

on kaks nädalat enne tähtpäeva. Vanema ja laste koosviibimise aeg tähtpäeval on kl

10–20;

-

lahus elaval vanemal on õigus suhelda lastega teise vanema juures viibimise ajal

telefoni või videokõne teel. Iganädalaselt vestlevad lapsed lahus elava vanemaga

kolmapäeviti kell 18–19 videokõne teel. Lastega koos olev vanem tagab laste ja

vanema vestluse toimumise. Lastega koos olev vanem, sh kolmandad isikud

(lähisugulased, vanema elukaaslane), ei tee takistusi lastele suhtlemiseks telefoni või

videokõne teel eemal oleva vanemaga. Helistamisel arvestavad vanemad laste

uneaega ja laste soove;

-

kui üks vanem ei saa välislähetuse või puhkuse või muu asjaolu tõttu vähemalt ühe

ööpäeva kestel laste eest ise hoolitseda, pakub vanem esmalt teisele vanemale

võimalust veeta see aeg lastega ning teise vanema soovil korraldab laste üleandmise

teisele vanemale enda eemalviibimise perioodiks;

-

vanemad ei tee takistusi teisel vanemal lastega reisimiseks. Vanemad reisivad lastega

oma suhtluskorra ajal, kui puudub teistsugune kokkulepe. Vanem teavitab e-kirja või

SMS-i teel teist vanemat reisist, välismaa reisi puhul teavitab reisi ajast ja sihtkohast

aadressi täpsusega hiljemalt seitse päeva enne reisi algust. Vanem peab andma

vastava nõusoleku, kas isiklikult teisele vanemale üle või edastab kirjaliku nõusoleku

e-kirja teel (skaneeritud nõusolek, foto allkirjastatud nõusolekust vms);

-

vanem, kelle juures lapsed viibivad, tagab lastele tervise, turvalisuse, heaolu ja

järelevalve;

6 (12)

-

vanemad teavitavad teineteist kõigest olulisest, mis puudutab lapsi, sh laste

tervislikust seisundist, mistahes probleemidest koolis jms. Info tuleb teisele vanemale

edastada sama päeva jooksul, kui info vanemale teatavaks sai;

-

vanemad ega vanemate lähikondlased ei halvusta teist vanemat laste ees ega kahjusta

laste ja teise vanema suhteid mingil muul viisil. Vanemad tagavad, et kolmandad

isikud ei kahjustaks vanema ja laste vahelisi suhteid;

-

suhtluskorras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad

pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve;

-

vanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need kokkulepped

peavad olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja kirjalikult taasesitatavad.

Ühtlasi märkis maakohus, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata ja selle rikkumise

korral võib täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Maakohus tühistas 25.10.2022 määrusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

Vanemate menetluskulud jäid nende endi kanda, lapse esindaja tasu ja kulud jäid riigi kanda.

8.1.

Maakohus kohaldas PKS § 123 lg 1 ning § 137 lg-d 1 ja 3, mille põhjal leidis, et

sisuline vajadus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks puudub. Esile ei ole toodud

selliseid erimeelsuseid laste hooldusõiguse osas või lahendamist vajavaid küsimusi, mis

tingiks ühise hooldusõiguse lõpetamise vajaduse. Mõlemad vanemad soovivad osaleda laste

elus, nende eest hoolitseda, sh tegeleda nende hariduse ja tervisega. Vanemad on ühel meelel

selles, kus peaksid lapsed olema sisse kirjutatud (isegi kui see ei ole laste tegelik elukoht),

samuti selles, millises koolis peaksid lapsed oma kooliteed alustama. Esitatud seisukohtadest

ja tõenditest ei nähtu ka vaidlused laste tervise või huvitegevuse osas. Ainus vaidlusküsimus

on lastega suhtlemise kord, kuid ühise hooldusõiguse lõpetamine suhtluskorda ei mõjuta.

8.2.

Maakohus sedastas, et vanematel on vaidlus lastega suhtlemise korra osas ja kohaldas

PKS § 143 lg 2¹ ls 2. Kohus nõustus laste esindaja seisukohaga, et laste huvides on suurem

osa ajast viibida emaga.

8.2.1.

Mõlemad vanemad on teinud teisele etteheiteid suutmatuse osas hoolitseda laste eest

selliselt, et laste huvid on vajalikul määral tagatud. Etteheited puudutavad laste suhtes nii

vaimse kui ka füüsilise vägivalla kasutamist (sh laste arvamusega manipuleerimist, laste

hirmutamist, laste peale karjumist, nende vigastamist jne). Samas on ema lisaks kriitikale isale

etteheidetavale tegevusele viidanud, et isa suudab pingevabades olukordades tagada laste

heaolu. Isa seisukohtadest ei nähtu, et ta tunnustaks ema tegevust vanemana mingilgi määral.

Eluliselt pole usutav, et ema käitub kogu aeg lapsi kahjustavalt ja laste heaolu tagas üksnes

isa, aga sellele vaatamata on isa otsustanud saada emaga kolm ühist last. Pidevalt ema

halvustav suhtumine viib lapsed rollikonflikti, sest lastel on vajadus olla solidaarne kummagi

vanemaga. Laps tajub vanema kritiseerimist enda kritiseerimisena ja pidevalt sellises

keskkonnas viibimine on lapse vaimset tervist suurel määral kahjustav.

8.2.2.

Isa väiteid ema pideva ülemäärase alkoholtarbimise kohta seab suuresti kahtluse alla

see, et isa viitab juba ammu toimunud intsidentidele, mil ema oli 18-aastane. Sisuliselt äsja

täiskasvanuks saanud isiku tegudest ei saa teha järeldusi tema elukommete kohta pikemas

perspektiivis. Isa menetlusdokumentidest ja asjas esitatud tõenditest nähtub isa soov näidata

ennast õilsa, hooliva ja ennastohverdava abikaasa ning lapsevanemana, aga samas ema pidev

halvustamine ja pisendamine. Taoline teguviis vähendab oluliselt isa väidete usaldusväärsust.

Kirjeldatud käitumine on omane nartsissistlikule isiksusehäirele, mille puhul on

iseloomulikud kõrgenenud enesehinnang, soov olla teiste poolt imetletud ja vähene

empaatiavõime, teiste suhtes ülbe ja üleolev suhtumine.

8.2.3.

Arusaamatu on ka isa tegevus pideval lindistamisel ja lindistuste kolmandatele

isikutele saatmisel. Täiskasvanud inimene peab suutma leppida, et elus esineb olukordi, kus

7 (12)

inimesed tahtmatult või meelega väidavad midagi, mis ei vasta tegelikkusele. Igasuguste

situatsioonide ja vestluste salvestamine ning hilisemalt lastele tõendina näitamine, ei ole

kooskõlas laste huvidega.

8.2.4.

Isa on eestkosteasutuse esindajale saatnud ema käitumist negatiivses toonis

sisaldavaid kirjeldusi. Ema halvustamine nähtub sellestki, et vanemate probleemide põhjusena

on kogu aeg välja toodud ema vajakajäämised, samas ei ole kordagi viidatud, et mõni

probleem võiks tulla isast. Näiteks on avalduses välja toodud, et abielusuhete pöördumatu

katkemiseni viis ema käitumine. Isa halvustas ema ka mitmete muude asjakohatute

hinnangutega.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

9. Isa esitas 05.03.2024 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

mille järgi lapsed veedavad emaga kaks nädalat ja isaga ühe nädala (resolutsiooni p 2.1). Isa

palub uue määrusega määrata kindlaks ema ja laste suhtlemise kord järgmiselt:

-

lapsed viibivad ema hoole all iga kalendriaasta paaris nädalal, vaheldumisi ühel

paaris nädalal reedest esmaspäevani ning teisel paaris nädalal reedest reedeni;

-

reedest esmaspäevani toimuval suhtluskorral võtab ema lapsed paaris nädalal reede

õhtul vahemikus kell 17–18 lasteaiast/isa elukohast ja viib lapsed esmaspäeva

hommikul lasteaeda kooli;

-

reedest reedeni toimuval suhtluskorral võtab ema lapsed reede õhtul vahemikus kell

17–18 lasteaiast/isa elukohast ja viib järgmise nädala esmaspäeva hommikul lapsed

lasteaeda/kooli.

Menetluskulud palus isa jätta poolte endi kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

isa ei ole ema suhtes ülemäära ega asjatult kriitiline. Isa ei saanud nõustuda tema

suhtes esitatud valesüüdistustega ja võitles neile vastu ning osutas sellega seoses ema

enda käitumisele. Isa on ema käitumises pettunud (valekaebused, valetamine jm),

kuid püüdis seda lastele mitte näidata ega ole lapsi ema suhtes negatiivselt

meelestanud. Maakohus jättis tähelepanuta, et ka ema on isa suhtes väga kriitiline;

-

maakohus ei pööranud tähelepanu ema valedele ja õigusvastasele tegevusele

(valekaebus) isa kahjustamisel. Ema esitas politseile teadvalt valekaebuse väitega, et

isa on lapsi väärkohelnud. Lapsed on pidanud andma võõrastele isikutele selgitusi isa

käitumise kohta. Lisaks mõjutas ema lapsi enne uurijaga kohtumist. Ema valetas

lastele, et isa on tema riided prügikasti visanud ja tekitas nooremale pojale

kehavigastusi jm. Selline tegevus on laste ja isa vahelise suhte teadlik kahjustamine

ning ainuüksi seetõttu tuleks ema ja laste suhtlust piirata;

-

maakohus hindas tõendeid valikuliselt ega pööranud tähelepanu 2017. a videole, kus

ema laamendas lapse juuresolekul. Samas arvestas maakohus 2014. a kirjaga, milles

kirjeldati ema alkoholiprobleemi. Samuti on kohus isale hinnangut andes arvestanud

kirjaga menetlusvälistelt isikutelt, kes ei tunne isa ja kellele ei ole teada, millised olid

peresuhted kooselu ajal. Hinnangute andmisel jättis maakohus arvestamata pere-

terapeudi 25.10.2023 arvamuse, kuigi terapeut on vanematega pikalt töötanud. Lisaks

ei arvestanud kohus ema ema kirjaga, millest nähtub, et suvel 2022 ei hoolitsenud

ema laste eest, sest oli vaja ühelt festivalilt teisele käia ja vallalise elu nautida;

-

asjakohatud on maakohtu etteheited lindistamise kohta. Vestluste salvestamine on

erandlik, et ümber lükata ema valesid kohtus, politseis ja lastekaitsetöötaja ees.

Lastele ei ole isa salvestisi ette mänginud ega kavatse seda ka teha;

-

maakohtu määratud suhtluskorra järgi on lapsed emaga pikema aja, mistõttu emal

õnnestub laste meelsust isa suhtes vaenulikuks muuta ja neid isast järk-järgult

8 (12)

võõrandada. Samas ei arvestanud maakohus ema valmidust ja võimekust ettenähtud

mahus laste eest hoolt kanda. Lapsed kannatavad ema vihapursete all ning ema jätab

neid kolmandate isikute hoole alla. Ema ei võimalda ka lastel suhelda

vanavanematega;

-

kui ema on valmis, siis on vanemate võrdsuse ja laste huvide tagamise seisukohalt

parim nn 50/50 suhtluskord. Lapsed on avaldanud, et tahavad ühe vanemaga koos

olla pikemalt, mistõttu peaks lapsed olema ühe vanemaga järjest kaks nädalat ja siis

kaks nädalat teise vanemaga;

-

maakohus pidanuks määrama, et määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Põhjendatud ei ole, et lapsed peavad täitma uut suhtluskorda juba kohtumenetluse

ajal.

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

vastamiseks. Nii ema, lapse esindaja kui ka eestkosteasutuse esindajad vaidlesid kaebusele

vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 21.03.2024.

ASJA EDASINE MENETLUS

11. Ringkonnakohus andis 18.04.2024 menetlusosalistele võimaluse kirjeldada, kuidas on

vanematel senini lastega suhtlemine toimunud.

11.1. Laste esindaja kohtus vanema poja ja tütrega 02.05.2024 ema elukohas. Ta vestles

lastega nii eraldi kui ka ühiselt.

Vanem poeg avaldas esialgu soovimatust oma perekonna teemal rääkida, kuid ühiselt

mängides laps avanes ja oli valmis vestlema. Vanem poeg oli jutukas, rõõmsameelses tujus ja

avatud. Talle meeldib praegune elukorraldus ja ta ei soovi muutust. Elu on rahulik ja tal ei ole

muresid. Natukene kardab kooliminekut. Lasteaiasõbrad lähevad teistesse koolidesse ja

tahakski jääda lasteaias käima. Vahel teeb ta lasteaias koos sõbraga rumalusi, aga ei mäleta, et

oleks hiljaaegu haiget saanud. Ta avaldas, et ei karda ema ega mäleta, et ema oleks talle

haiget teinud.

Tütar avaldas, et tal läheb hästi. Talle meeldib lasteaias käia. Ärakuulamise päeval ta lasteaias

ei käinud, sest pidi käima perearsti juures süsti saamas. Süsti ta ei kartnud ning ta ei oska

öelda keda või mida ta kardaks. Vahel ta saab haiget, kui teistega mängib, kuid ühtegi

konkreetset juhust meelde ei tule. Vahel teeb noorem vend haiget, kui teda kiusata. Tütre

sõnul ta soovib isa juurde minna ja praegune elukorraldus on sobiv. Praegune olukord ei

väsita.

Laste esindaja märkis, et lapsed saavad omavahel väga hästi läbi ja usaldavad teinetest. Vend

teadis rääkida õe lasteaiakaaslastest, mis näitab laste tugevat sidet. Laste omavaheline suhtlus

oli vaba ja naljatlev. Vanem poeg märkis, et ta talle meeldib lasteaias käia ja ei meeldi

politseis käia, ta ei lähe enam kunagi politseisse. Tal ei ole politseile midagi öelda. Tütar

nimetatud teemal rääkida ei soovinud ja leidis, et tema mõlemad vanemad on toredad.

11.2. Eestkosteasutuse esindaja vestles 14.05.2024 nii ema kui ka isaga. Ema väitel on lapsed

harjunud kehtiva suhtluskorraga, laste käitumine on rahulikum ja stabiilsem. Isa väitel ei ole

ta lapsi lasteaeda viinud, sest tahab ise nendega aega veeta. Nad on käinud koos

spordivõistlustel, loomaaias, vanavanematega kohtumas jms. Isa mõistab, et lapsed vajavad

nõustamist ja tuge, kuid lasteaias toimuvas saviteraapias osalemiseks ei andnud ta nõusolekut

põhjusel, et teraapiaseanssi sooviti filmida.

12. Isa esitas 19.04.2024 taotluse määruskaebuse tagamiseks. Ringkonnakohus jättis

07.05.2024 määrusega taotluse rahuldamata.

9 (12)

13. Pärast seisukohtade esitamise ja neile vastamise tähtaega esitas isa 31.05.2024 täiendava

arvamuse, millele ema vastas 07.06.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmata, kuid osaliselt tuleb

muuta määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ koostoimes §-ga 659). Määruskaebus jääb

rahuldamata. Menetlusosalised kannavad ise oma menetluskulud, v.a laste esindaja riigi

õigusabi kulud jäävad riigi kanda.

15. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetlusosaliste taotlused.

15.1. Isa esitas 19.04.2024 täiendavate tõendite taotluse (kriminaalmenetluse alustamise

teatis, ohvriabi teenusele suunamise nõusolekuleht, perekooli tunnistus). TsMS § 662 lg 3

alusel võtab ringkonnakohus esitatud dokumendid asja juurde.

15.2. Ema esitas määruskaebuse vastuses ja 17.05.2024 vastuses täiendavate tõendite

taotlused (kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis, 13.05.2024 kiri noorema poja

saviteraapia kohta, Sotsiaalkindlustusameti 14.05.2024 päring ja 16.05.2024 kiri perehüvitise

maksmise lõpetamise kohta). TsMS § 662 lg 3 alusel võtab kohus ka need dokumendid asja

juurde.

15.3. Isa esitas 17.05.2024 seisukohtades helifailid ning taotluse vanema poja ja tütre

ärakuulamiseks. Helisalvestiste kuulamiseks puudub TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi vajadus.

Vaidlust pole, et vanemad üksteist ei usalda ja nende omavahelised suhted on halvad. Samuti

jääb TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel rahuldamata laste ärakuulamise taotlus, sest maakohus kuulas

vanema poja ja tütre ära 15.12.2023 ning laste praeguste arvamuste kohta nähtub piisvalt

teavet eespool p-s 11.1 refereeritud laste esindaja seisukohtadest.

15.4. Isa esitas 31.05.2024 täiendava seisukoha, millele ema vastas 07.06.2024. Neid

dokumente ringkonnakohus ei menetle ja tagastab need (TsMS § 331 lg 1). Dokumendid

esitati peale seisukohtade esitamiseks ja neile vastamiseks määratud tähtaja möödumist.

Täiendavate seisukohtade menetlemine tooks kaasa asja lahendamise viibimise.

16. Edasi lahendab ringkonnakohus kaebuse sisuliselt, kontrollides vaidlustatud määrust osas,

mille isa vaidlustas, st vanemate ja laste suhtluskorra ajalist jaotust vanemate vahel.

16.1. Ekslik on isa arusaam, et vanematel on seadusest tulenevalt eelduslikult õigus nõuda, et

lapsed viibiks nende kummagi juures võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117)

ei tähenda, et neil on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei

tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Lastele ei

pea eelduslikult määrama vahelduvat elukohta põhjusel, et isa on valmis ja võimeline

vahelduvat elukohta pakkuma (vt RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 20). Nimetatud eeldus

pole kooskõlas PKS § 123 lg 1 põhimõtetega, et lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel

tuleb lähtuda esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute

õigustatud huvi. Vanem peab õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja

tegutsema heas usus (TsÜS § 138 lg 1, vt RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-32-11, p 15).

16.2. Asja materjalidest nähtuvalt on vanemate suhted halvad ja nad ei suuda teha koostööd

laste eest hoolitsemisel. Maakohus oli mõlema vanema suhtes kriitiline ja märkis, et vanemad

teevad üksteisele etteheiteid suutmatuse osas laste eest hoolitseda ning süüdistavad üksteist

laste suhtes nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla kasutamises. Maakohus järeldas, et 50/50

suhtluskord ei ole laste huvides, sest vanemad on üksteise suhtes vaenulikud ega suuda lapsi

puudutavates küsimustes kokku leppida.

16.3. Eestkosteasutuse esindaja ja laste esindaja vestlesid nii isa kui ka emaga. Alusetu on isa

etteheide, et esindajad on ema poolt mõjutatud. Mõlemad vanemad said esindajatele esitada

10 (12)

oma nägemuse parimal viisil laste eest hoolitsemise kohta. Lisaks vestlesid mõlemad

esindajad lastega ja arvamuse andmisel arvestasid laste seisukohtadega. Just lastega

vestlustest järeldas eestkosteasutuse esindaja, et isa on lastega täiskasvanute teemasid

arutanud, mis teeb lapsed ärevaks ja väljendub nende agressiivses käitumises ühe vanema

juurest teise juurde minekul. Laste esindaja märkis et isa juurest tulles kasutasid lapsed

ebakohaseid väljendeid, mida nad ei osanud selgitada. Ka laste esindaja järeldas, et isa on

rääkinud lastega teemadel, mis ei ole eakohased. Esindajate arvamustest järeldub, et isa ei ole

suhtluses lastega käitunud alati laste parimaid huve silmas pidades.

16.4. Samuti tõid nii laste esindaja kui ka eestkosteasutuse esindaja esile, et kõikides

kirjalikes avaldustes suhtub isa emasse halvustavalt. Ka maakohus juhtis isa tähelepanu

sellele, et erinevates menetlusdokumentides kasutab isa ema suhtes halvustavat tooni.

Maakohus märkis, et laste vaimsele tervisele ei mõju hästi, kui isa pidevalt ema halvustab.

Tuginedes laste esindaja ja eestkosteasutuse arvamustele ning isa esitatud

menetlusdokumentidele, järeldas maakohus õigesti, et isa huvi on näidata ennast laste silmis

paremas valguses ning ta ei mõista, et sellega kahjustab ta laste huve.

16.5. Ringkonnakohus märgib, et ka kohtumenetluse ajal ei ole isa käitunud lähtudes laste

parimatest huvidest. Nii nähtub Politsei- ja piirivalveameti teatisest kriminaalmenetluse nr

24231750473 alustamata jätmises, et isa pöördus 31.01.2024 politseisse süüdistades ema laste

väärkohtlemises. Politsei kriminaalasja ei alustanud, sest esitatud andmete põhjal ei olnud

ema laste suhtes kuritegu toime pannud. Isa esitas uue avalduse politseisse 25.03.2024 ning

selles asjas kuulati lapsed tunnistajatena üle. Laste esindaja täiendavast selgitusest nähtub, et

tütar ei soovinud politseis käimisest rääkida ning vanem poeg oli väga häiritud, et pidi

politseis ütlusi andma. Seega pani isa lapsed olukorda, kus nad tundsid ennast väga halvasti.

16.6. Kokkuvõtvalt ei anna isa väited alust vaidlustatud määrust tühistada ega muuta.

Maakohus tugines vanemate esitatud seisukohtadele, eestkosteasutuse arvamusele, laste

esindaja arvamusele ja enda siseveendumusele ning leidis põhjendatult, et laste huvides on

suurema osa ajast veeta emaga. Järelduste tegemisel ei rikkunud maakohus oluliselt

menetlusnorme ja kohtu põhjendused on jälgitavad. Isa viited mitme aasta eest toimunud

sündmustele ei anna alust arvata, et ema ei saa praegu laste eest hoolitsemisega hakkama. Isa

ei toonud ema viimase aja käitumises usutavalt esile midagi sellist, mis ohustab laste heaolu

või huve. Lisaks avaldasid lapsed, et neile sobib praegune elukorraldus ja nad ei soovi seda

muuta. Maakohus viitas ka, et ema on tunnustanud isa ja leidnud, et isa on suuteline laste

heaolu tagama. Seega ei suhtu ema isasse taunivalt ja asjatu on isa hirm, et ema võõrandab

lapsi isast.

16.7. Maakohtu põhjendustest tuleb välja jätta viide nartsissistlikule isiksusehäirele (p 26

viimane lause), sest maakohtu järeldus ei tugine eksperdi arvamusele. See ei mõjuta maakohtu

lõppjärelduse õigsust.

16.8. Maakohus kuulutas õigesti TsMS § 478 lg 4 ls 1 alusel vaidlustatud määruse viivitamata

täidetavaks, sest praegusel juhul ei esine mingeid erandlikke asjaolusid, mis tingiks määruse

täitmise edasilükkamise. Suhtluskord on määratud nädalate kaupa ja selle täitmiseks oli

kohane määrata konkreetne alguse kuupäev.

17. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Kulude jaotust isa kaebusega ei vaidlustanud.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka

määruskaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt

kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.

18. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

11 (12)

(allkirjastatud digitaalselt)

12 (12)