2-23-6035/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-23-6035

Tsiviilasi

OÜ RASKEVEOD.EE hagi R.L Raskeveod OÜ

vastu ärinimes sõna "raskeveod" kasutamise

keelamiseks ning põhikirja ja ärinime muutmiseks

ning

domeeninime

üleandmise

tahteavalduste

andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. septembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.L Raskeveod OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastustaja)

OÜ

RASKEVEOD.EE

(registrikood 14571960), esindaja vandeadvokaat Epp

Lumiste

Kostja (apellant) R.L Raskeveod OÜ (registrikood

16618363), esindaja vandeadvokaat Raiko Paas

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 5. septembri 2023. a otsuse resolutsioon muutmata,

täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.

2. R.L Raskeveod OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud R.L Raskeveod OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks OÜ RASKEVEOD.EE menetluskulude suurus ning mõista

R.L Raskeveod OÜ-lt OÜ RASKEVEOD.EE kasuks välja menetluskulu

983 eurot 17 senti.

5. Määrata,

et

R.L

Raskeveod

OÜ-l

tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud

määras

alates

ringkonnakohtu

otsuse

jõustumisest

kuni

menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ RASKEVEOD.EE (hageja) esitas 21. aprillil 2023 Viru Maakohtule R.L

Raskeveod OÜ (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus keelata kostjal oma ärinimes sõna

"raskeveod" kasutamise ning kohustada kostjat muutma oma põhikirja ja esitama ärinime

muutmise avalduse äriregistri pidajale 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Samuti palus

hageja kohustada kostjat tegema tippdomeeni .com haldajale allkirjastatud tahteavalduse

domeeninime www.raskeveod.com hagejale tasuta üleandmiseks hiljemalt 14 päeva jooksul

lahendi jõustumisest. Hageja palus viimatinimetatud kohustuse täitmata jätmise korral

asendada kostja tahteavaldus domeenist www.raskeveod.com hageja kasuks loobumiseks

kohtumäärusega ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse

kohaselt

registreeriti

21. septembril

2018

hageja

ärinimeks

OÜ RASKEVEOD.EE. Hageja kasutab ärinime oma majandustegevuses. Hageja tegeleb

maanteedel kaubaveo teenuse osutamisega. Hageja on saavutanud oma ärinime kaudu

tuntuse. Hageja iga sõiduk eksponeerib hageja ärinime või domeeninime. Kostja asutati

22. novembril 2022. Kostja põhitegevusala on kaupade vedu maanteel. Kostja tegutseb

seega samas valdkonnas, milles hageja. Kostja sõidukite peal on ka nimetus "raskeveod".

Hageja ja kostja ärinimed on eksitavalt sarnased. Hageja ja kostja ärinimed loovad eksliku

mulje, nagu hageja ja kostja oleksid seotud. See, et kostja ärinimi on registrisse kantud, ei

tähenda, et kostja ärinimi ei saaks olla hageja ärinimega eksitavalt sarnane. Sõna "raskeveod"

ei ole tegevusala ega tegevusvaldkonda kirjeldav täiend ega viide. Tegevusala määratakse

EMTAK-i koodide alusel. Poolte tegevusalaks märgitud EMTAK-i kood on "kaubavedu

maanteel". Sõna "raskeveod" ei ole tegevusalana määratletud. Teised äriühingud ei kasuta

oma ärinimes sõna "raskeveod". Teised äriühingud kasutavad pigem laiendit "transport".

Sõnad "raskeveos" ja "raskeveod" ei ole samad. Esimene on kasutusel liiklusseaduses, kuid

teine ei ole Eesti õigekeelsussõnaraamatu andmetel eesti keeles sõna. Sõna "raskeveod" on

kasutusel üksnes hageja ärinimes. Sõna "raskeveos" mitmus ei ole "raskeveod", vaid

"raskeveosed". Kostja rikub enda ärinimega hageja ainuõigust oma ärinimele. Hageja palus

kostjal rikkumine lõpetada, kuid kostja keeldus. Kostjal tuleb seega keeleta ärinime R.L

Raskeveod OÜ kasutamine. Kuna ärinime ei saa muuta põhikirja muutmata, tuleb kostjat

kohustada muutma põhikirja ja esitama registrile ärinime muutmise avaldus.

Hageja kasutab äritegevuses domeeninime www.raskeveod.ee. Kostja kasutab domeeninime

www.raskeveod.com.

Kostja

domeeninimi

on

äravahetamiseni

sarnane

hageja

domeeninimega, kuna nende sõnaline osa on sama. Hageja ja kostja domeeninimede ainus

erinevus on selle laiend. Domeeninime laiend ei ole nende eristatavuse alus. Kostja

domeeninimi rikub seega hageja õigusi. Kostja osutab ebaausat konkurentsi. See on

keelatud.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ja kostja ärinimed ei ole eksitavalt sarnased. Hageja ja kostja ärinimede eristatavust

kontrolliti kostja ärinime äriregistrisse kandmisel. Kuna kostja ärinimi kanti registrisse, on

see eristusvõimeline.

Raskeveos on üks kaubaveo liikidest. Teenust kirjeldava sõna ärinimes kasutamine ei riku

ärinime eristatavuse nõuet. Ärinime eristatavuse kriteeriumi rikkumine ei ole sellise

lisatähise kasutamine, mis viitab äriühingu tegevusalale või valdkonnale ja mis sisaldub

teiste äriregistrisse kantud äriühingute nimedes.

Ärinimes sõna "raskeveos" kasutamise keelamine piirab ebaproportsionaalselt põhiseaduse

(PS) §-des 31 ja 29 sätestatud ettevõtlus- ja tegutsemisvabadust. Kostja ei saaks sel juhul

viidata oma ärinimes põhitegevusalale.

Kuivõrd kostjal ei ole keelatud oma ärinimes kasutada sõna "raskeveod", ei ole kostjal

keelatud kasutada sama sõna oma domeeninimes.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 5. septembri 2023. a otsusega hagi, keelas kostjal oma

ärinimes sõna "raskeveod" kasutamise, kohustas kostjat muutma põhikirja ja esitama ärinime

muutmise avalduse äriregistri pidajale 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning

kohustas kostjat tegema tippdomeeni .com haldajale allkirjastatud tahteavalduse

domeeninime www.raskeveod.com hagejale tasuta üleandmiseks hiljemalt 14 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus asendas kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisel kostja

tahteavalduse domeenist www.raskeveod.com hageja kasuks loobumiseks kohtuotsusega

ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 2058 eurot (käibemaksuta) koos viivisega.

Hageja esitas kostja vastu äriseadustiku (ÄS) § 15 lõikest 1 tuleneva nõude ärinime

ainuõiguse kaitseks. Hageja nõuet tuleb koos teiste nõuetega menetleda hagimenetluses.

Ainuõigus ärinimele on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus.

Ärinime ainuõiguse rikkumisel saab VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuda rikkumise lõpetamist.

Hageja kasutab ärinime OÜ RASKEVEOD.EE. Kostja kasutab ärinime R.L Raskeveod OÜ.

Kostja ärinimi ei ole hageja ärinimest eristatav, sest nende ärinimede sarnasus ja segiajamise

tõenäosus on suur. Seda kinnitab hagejale Forklift OÜ arve nr 218544 esitamine. Kostja

ärinimi koosneb hageja ärinime domineerivast osast, s.o sõnast "raskeveod". Hageja ja kostja

ärinimed erinevad sisuliselt tähtede "R.L" osas. See ei anna ärinimele ÄS § 11 lg 2 mõttes

eristatavust. Täiendit R.L vaadatakse tsiviilkäibes koos sellele järgneva osaga. Kostjal oli

tegevust alustades võimalik äriregistrist kontrollida, kas soovitud ärinimi võib rikkuda teiste

isikute õigusi. Kostjal oli võimalik valida ärinimeks muu nimi, mis ei oleks olnud hageja

ärinimes oleva sõnaga "raskeveod" äravahetamiseni sarnane. ÄS § 11 lg 2 näeb ette, et

äriühingu nimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.

ÄS § 15 lg 1 kohaselt on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele. Nendest sätetest tuleneb keeld

kasutada äriühingu ärinimega lubamatult sarnast ärinime. Selle kohustuse rikkumine on

VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 sätestatud õigushüve rikkumine. Rikkumine on kostja tegevusega

põhjuslikus seoses. Kostja kasutab ärinime lubamatult.

Kostja ärinime äriregistrisse kandmine ei tähenda, et hageja õigust ärinimele ei rikutud.

Registripidaja tegevus ei legitimeeri ärinime lubamatut kasutamist. Kohus ei ole ärinime

õiguskaitseks esitatud hagi lahendamisel seotud registriosakonna tehtud kandemäärusega

(RKTKo 2.02.2006, 3-2-1-157-05, p 11).

Nii hageja kui ka kostja tegevusalana on äriregistris märgitud "kaubavedu maanteel".

Raskeveod ei ole tegevusalana määratletud. Sõna "raskeveod" ei sisaldu kostja ärinimes

seega viitena kostja tegevusalale. Tegemist ei ole valdkonda kirjeldava tähisega. Teised

äriühingud peale kostja ei ole registreerinud hageja ärinimele sarnast ärinime, milles sisaldub

sõna "raskeveod".

Kostja ärinimi ei ole hageja ärinimest seega eristatav. Kostja rikkus ÄS § 15 lõikest 1

tulenevat hageja ainuõigust ärinimele. Hageja nõue keelata kostjal oma ärinimes sõna

"raskeveod" kasutamine on VÕS § 1055 lg 1 alusel põhjendatud.

Ärinimi sisaldub äriühingu põhikirjas (ÄS § 139 lg 1 p 1). Põhikirja muutmine on osanike

pädevuses (ÄS § 168 lg 1 p 1). Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel

äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele tuleb lisada osanike otsus põhikirja

muutmise kohta, osanike koosoleku protokoll või hääletusprotokoll ja põhikirja uus tekst

(ÄS § 175 lg 2). Kohus saab kohustada kostjat muutma põhikirja ja esitama äriregistri

pidajale

ärinime

muutmise

avalduse.

Tegemist

on

täitemenetluse

seadustiku

(TMS) § 183 lg 1 järgse täitedokumendiga (RKTKo 30.03.2006, 3-2-1-4-06, 40). Kuna

kostja rikkus ÄS § 15 lõiget 1, on hageja nõue kohustada kostjat muutma põhikirja ja esitama

äriregistri pidajale ärinime muutmise avaldus põhjendatud.

Hageja domeeninimi on www.raskeveod.ee. Kostja domeeninimi on www.raskeveod.com.

Kostja domeeninimes sisalduv sõna "raskeveod" on identne hageja domeeninime ja

ärinimega. Kostja kasutab äritegevuses sõna "raskeveod" veokitel ja Facebookis enda

reklaamimisel. See, kas kostja kasutab domeeninime www.raskeveod.com, ei ole oluline.

Kostja võib eksitada domeeninime kasutamisel kolmandaid isikuid. Domeeninimi

www.raskeveod.com võimaldab kostjal kasutada õigustamatult hageja ärinime. Hageja nõue

kohustada kostjat tegema tippdomeeni ".com" haldajale allkirjastatud tahteavaldus

domeeninime www.raskeveod.com hagejale tasuta üleandmiseks on põhjendatud.

Kohustuse täitmata jätmise korral tuleb asendada kostja tahteavaldus domeenist

www.raskeveod.com hageja kasuks loobumiseks kohtuotsusega (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg 5).

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uues

koosseisus läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Teenust kirjeldava sõna ärinimes kasutamine ei riku ärinime eristatavuse nõuet. Ärinime

eristatavuse kriteeriumi rikkumine ei ole sellise lisatähise kasutamine, mis viitab äriühingu

tegevusalale või valdkonnale ja mis sisaldub teiste äriregistrisse kantud äriühingute nimedes.

Raskeveos on üks kaubaveo liikidest. Raskeveod on üldlevinud sõna nii vedude

korraldamisel kui ka seaduse tekstis (liiklusseaduse § 2 p 63, majandus- ja

kommunikatsiooniministri 4. septembri 2015. a määruse nr 114 § 1). Maakohtu järeldus, et

kuna EMTAK-i registris ei ole tegevusala "raskeveod", ei ole tegemist tegevusvaldkonda

kirjeldava tähisega, ei ole õige. EMTAK-i kood on statistilise ja informeeriva tähendusega.

Ärinimes sõna "raskeveod" kasutamise keelamine piirab ebaproportsionaalselt Eesti

Vabariigi põhiseaduse §-des 31 ja 29 sätestatud ettevõtlus- ja tegutsemisvabadust. Kostja ei

saaks sel juhul viidata oma ärinimes põhitegevusalale. Kui sõna "raskeveod" ei saaks

ärinimes kasutada, ei saaks seda sõna kasutada ka mujal tegevuses. Üldlevinud ja seaduses

kasutatava sõna kasutamise õiguse hageja jaoks monopoliseerimine ei vasta seaduse mõttele.

Kuivõrd kostjal ei ole keelatud oma ärinimes kasutada sõna "raskeveod", ei ole kostjal

keelatud kasutada sama sõna oma domeeninimes.

Maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Maakohus ei vastanud kostja väitele,

et ärinimes üldkasutatava ja tegevusvaldkonda kirjeldava sõna kasutamiseks ainuõiguse

andmine ei ole seaduslik.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kostja ei tõendanud, et sõna "raskeveod" on

samastatav õigusaktides kasutatud sõnaga "raskeveos" või et tegemist on tavakasutuses

üldlevinud sõnaga. Maakohus ei saanud arvestada tõenditega, mida kostja ei esitanud.

Kostja ärinimi ei ole hageja ärinimest selgesti eristuv. Ärinimi, mis kasutab

tegevusvaldkonda kirjeldavat sõna, peab olema teistest ärinimedest eristuv. Kostja poolt

kasutatud laiendil R.L ei ole ärinimede eristamise funktsiooni. Poolte ärinimede sarnasus on

tekitanud poolte tehingupartnerites juba segadust.

Sõna "raskeveod" ei ole tegevusvaldkonda kirjeldav tähis. Tegevusalad määratletakse

EMTAK-i koodide kaupa. Mõlema poole tegevusalaks on märgitud EMTAK-i kood

"kaubavedu maanteel". Sõna "raskeveod" ei ole tegevusalana määratletud. Sõna "raskeveod"

kostja ärinimes ei viita seega kostja tegevusalale. ÄS § 4 lg 5 järgi on kostja tegevusala

kaubavedu maanteel. Kostjal on tegevusluba tegevusalal veosevedu.

Sõna raskeveod kostja ärinimes kasutamise keelamine ei riku kostja põhiseaduslikke õigusi.

See ei piira ebaproportsionaalselt kostja õigust tegeleda ettevõtlusega.

Hagejal on õigus nõuda kostja domeeninimes hageja ärinime kasutamise lõpetamist. Kui

jätta domeeninimede laiendid kõrvale, on poolte domeeninimed identsed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, täiendades

maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS

§ 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohus siiski täiendab alljärgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi

küsimustes, kas sõna "raskeveod" saab olla üldse ärinimede eristatavuse alus ning millisel

alusel saab kostjat kohustada domeeninime üleandmiseks. Ühtlasi vastab ringkonnakohus

ka apellatsioonkaebuse väidetele.

8. Hageja palub keelata kostjal oma ärinimes sõna "raskeveod" kasutamine. Kostja

leiab, et see ei ole põhjendatud, kuna tegemist on üldkasutatava ja tegevusvaldkonda

kirjeldava sõnaga, mille ärinimes kasutamist ei saa keelata.

8.1.

Ettevõtjal on ÄS § 15 lõikest 1 tulenevalt ainuõigus oma ärinimele. Tegemist on

VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstava õigusega. Kõnealuse õiguse rikkumise korral saab

ettevõtja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1046 lg 1 ja § 1055 lg 1 alusel nõuda kahju tekitava

käitumise lõpetamist ja sellest hoidumist.

8.2.

Ettevõtja ainuõigus oma ärinimele tähendab muuhulgas seda, et ettevõtjal on õigus

keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes

sisalduv sõna, juhul kui selle kasutamine välistaks ärinimede selgesti eristatavuse

ÄS § 11 lg 2 mõttes (RKTKo 2.02.2006, 3-2-1-157-05, p 13). Juriidilise isiku nimi peab teda

eristama teistest isikutest (TsÜS § 30). Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav

teistest Eestis äriregistrisse kantud ja seal broneeritud ärinimedest (ÄS § 11 lg 2).

Ringkonnakohus iseenesest nõustub kostjaga, et ärinime eristatavuse aluseks ei ole ärinimes

sisalduv üldsõnaline viide tegevusalale või tegevusvaldkonnale, milles äriühing tegutseb, ja

mis sisaldub ka teistes äriregistrisse kantud äriühingute nimedes (nt sõna "ehitus"). Kuivõrd

selline üldsõnaline viide ei ole ärinimede eristatavuse alus ega välista seetõttu ka ärinimede

eristatavust ÄS § 11 lg 2 mõttes, ei saa äriühing ÄS § 15 lõikest 1 tulenevalt keeleta teistel

äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv

eelnimetatud üldsõnaline viide.

8.3.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga siiski selles, et sõna "raskeveod" on üldsõnaline

viide tegevusalale või tegevusvaldkonnale, mis ei saa olla ärinimede eristatavuse alus. Sõna

"raskeveo-" on Eesti õigekeelsussõnaraamatu (ÕS 2018) kohaselt kasutatav üksnes

eesliitena (nt raskeveoauto). Sõna "raskeveod" ei sisaldu Eesti õigekeelsussõnaraamatus (dtl

103). Seaduse tekstis kasutatakse mõistena sõna "raskeveos" (vt liiklusseadus § 2 p 63 ning

majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a määrus nr 114 "Eriveo tingimused ning

eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste

hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad"). Mõiste raskeveos mitmuse vorm on

sõna "raskeveosed", mitte sõna "raskeveod". Sõnad "raskeveod" ja "raskeveos" ei ole seega

samad. Sõna "raskeveod" ei kasutata Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel

äriühingute tegevusaladele viitamiseks (dtl 100). Äriregistri andmetel kasutatakse sõna

"raskeveod" üksnes hageja ja kostja ärinimedes. Teised juriidilised isikud ei kasuta seda sõna

oma nimedes (dtl 101 – 102). Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõna

"raskeveod" on eesti keeles kasutusel üldise tegevusalale või tegevusvaldkonnale viitava

sõnana, kuigi maakohus viitas, et kostjal tuleb esitada tõendid iga esitatud faktilise väite

tõendamiseks (dtl 85). Kohus ei saa hagimenetluses ise tõendeid koguda (TsMS § 5 lg 2).

Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma poolte esitatust. Kohus ei saanud lugeda asjaolu, et

sõna "raskeveod" on üldsõnaline viide tegevusalale või tegevusvaldkonnale, TsMS § 231 lg

1 järgi ka üldtuntuks, kuna hageja esitatud tõenditest järeldub, et see ei ole nii.

Ringkonnakohus leiab asjas esitatud tõendite põhjal seega, et sõna "raskeveod" ei ole

üldsõnaline viide, mida tavapäraselt kasutatakse tegevusalale või tegevusvaldkonnale

viitamiseks ja mis sisaldub ka teistes äriregistrisse kantud juriidiliste isikute nimedes peale

kostja ärinime. Tegemist ei ole seega sellise sõnaga, mis ei saa olla poolte ärinimede

eristatavuse aluseks ÄS § 11 lg 2 mõttes.

8.4.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ja kostja ärinimed on eksitavalt

sarnased ega korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu vastavaid põhjendusi. Kostja poolt

hageja ärinimes sisalduva sõna "raskeveod" enda ärinimes kasutamine muudab hageja ja

kostja ärinimed ÄS § 11 lg 2 mõttes eksitavalt sarnaseks. Kostja rikub sellise tegevusega

hageja ainuõigust ärinimele (ÄS § 15 lg 1). Kostjal ärinimes sõna "raskeveod" kasutamise

keelamine on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1046 lg 1 ja § 1055 lg 1 järgi seega õiguspärane.

8.5.

Kostjal oma ärinimes sõna raskeveod kasutamise keelamine ei tähenda, et kostja ei

saa oma ärinimes kasutada sõnu, mis viitavad kostja põhitegevusalale. Ringkonnakohus

selgitas ülal, et ärinimes ei ole keelatud kasutada üldsõnalist viidet tegevusalale või

tegevusvaldkonnale, milles äriühing tegutseb, ja mis sisaldub ka teistes äriregistrisse kantud

äriühingute nimedes (vt käesoleva otsuse p 8.2). Kohus keelas kostjal oma ärinimes sõna

"raskeveod" kasutamise, kuna see sõna ei ole esitatud tõenditest nähtuvalt selline üldsõnaline

viide tegevusalale või tegevusvaldkonnale. Kostjale jääb õigus kasutada teisi eesti keeles

olemasolevaid üldisi kostja tegevusalale viitavaid sõnalisi tähiseid. Kostja väited tema

ettevõtlus- ja tegutsemisvabaduse ebaproportsionaalse piiramise kohta ei ole seega

põhjendatud.

9. Hageja palub kohustada kostjat tegema tippdomeeni ".com" haldajale allkirjastatud

tahteavalduse domeeninime www.raskeveod.com hagejale tasuta üleandmiseks. Kostja

leiab, et kostjal ei saa keelata kasutada oma domeeninimes sõna "raskeveod", kuivõrd selle

kasutamist ei saa keelata kostja ärinimes.

9.1.

Ringkonnakohus leiab, et äriühingu ÄS § 15 lõikes 1 sätestatud ainuõigus oma

ärinimele tähendab muu hulgas seda, et äriühingul on õigus keelata teistel äriühingutel

kasutada endi domeeninimedes äriühingu ärinimes sisalduvaid selliseid tähiseid, mis on

ärinime eristatavuse aluseks ÄS § 11 lg 2 mõttes. Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille

all ettevõtja tegutseb (ÄS § 7). Ärinime üheks funktsiooniks on anda ettevõtjale võimalus

tegutseda ärinime all nii, et tema ja tema tegevus oleksid käibes kolmandatele isikutele

selgelt eristatavad teistest ettevõtjatest ja nende tegevusest (vt koostoimes ÄS § 9 lg 1, § 10,

§ 11, § 12 lg 1, § 15 lg 1). See funktsioon ei ole piiratud n-ö reaalse maailmaga, vaid hõlmab

ka Internetti. Domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid sellel on lisaks tehnilisele

funktsioonile ka muud ülesanded. Domeeninimi viitab selle omajale ja mõjutab nt Interneti

kasutajaid külastama just seda veebilehekülge. Domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt

kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab

kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni (vt RKTKo 30.03.2006, 3-2-1-4-06,

p 49). Domeeninime omadustest tulenevalt loob domeeninimes ärinime kasutamine

kolmandatele isikutele seega mulje, justkui ettevõtja, kelle ärinimi domeeninimes kajastub,

ja veebileht, kuhu domeeninimi viib, oleksid seotud. Ärinimega identse või eksitavalt

sarnase domeeninime registreerimine ja kasutamine kitsendab seega ärinime omaja

võimalusi tegutseda Internetis enda ärinime all nii, et tema ja tema tegevus oleksid

kolmandatele isikutele selgelt eristatavad teistest ettevõtjatest ja nende tegevusest. Kuivõrd

ärinimega identse domeeninime registreerimise korral ei ole ärinime omajal enam võimalik

sama tippdomeeni alla enda ärinime registreerida ning seega Internetis enda nime all

tegutseda, piisab ärinime omaja õiguste kitsendamiseks enamasti ka ärinimega identse või

eksitavalt sarnase domeeninime registreerimisest (kaubamärgi ja domeeninime kohta on

Riigikohus leidnud sarnaselt, vt RKTKo 30.03.2006, 3-2-1-4-06, p 50). Ärinimega identse

või eksitavalt sarnase domeeninime registreerimine ja kasutamine rikub seega ÄS § 15

lõikest 1 tulenevat ainuõigust ärinimele.

9.2.

Hagejal on ÄS § 15 lg 1 järgi ainuõigus oma ärinimele OÜ RASKEVEOD.EE.

Kuivõrd täiend OÜ on iga osaühingu puhul kohustuslik (ÄS § 9 lg-d 2 ja 3), on hageja

ainuõigusega kaitstud hageja ärinime eristuv osa, s.o RASKEVEOD.EE (hageja ärinime

eristatavuse kohta vt käesoleva otsuse p 8.3). Kuivõrd täiendid www ja .com on seda tüüpi

domeeninime kohustuslikud osad, on kostja domeeninime (www.raskeveod.com) eristuv

osa samuti sõna "raskeveod". Hageja ärinime ja kostja domeeninime www.raskeveod.com

eristuvad osad koosnevad seega suures osas samast sõnalisest tähisest. Selline sarnasuse aste

võib luua kolmandates isikutes eksliku mulje, justkui oleks hageja see, kes kasutab

domeeninime www.raskeveod.com. Eksliku mulje tekkimise oht on käesolevas asjas eriti

tõenäoline, kuna hageja ja kostja tegutsevad samas tegevusvaldkonnas. Kostja poolt

domeeninime www.raskeveod.com registreerimine välistab lisaks hageja jaoks võimaluse

tähistada Internetis ennast ja oma tegevust oma ärinime kaudu nii, et see oleks kolmandatele

isikutele selgelt eristatav teistest juriidilistest isikutest ja nende tegevusest. Kostja poolt

hageja ärinimega eksitavalt sarnase domeeninime registreerimine ja kasutamine rikub seega

hageja ÄS § 15 lõikest 1 tulenevat ainuõigust tähistada oma ärinimega ennast ja enda

tegevust. See rikkumine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane (vt TlnRgKo

28.09.2012, 2-11-53200). Hageja võib VÕS § 1055 lg 1 alusel seega nõuda kostjalt kahju

tekitava käitumise lõpetamist ja sellest hoidumist, s.o domeeninime www.raskeveod.com

registreeringu lõpetamist.

9.3.

Tippdomeen ".com" on üldine tippdomeen (generic top-level domain, gTLD), mille

registreerimisega tegelevad ICANN’i (Internet Corporation for Assigned Names and

Numbers) poolt akrediteeritud registripidajad. Tippdomeeniga ".com" domeeninime

registreerija ja ICANN’i poolt akrediteeritud registripidajate vahelisi suhteid reguleeritakse

registreerimislepingu alusel (vt https://www.icann.org/resources/pages/registrars-0d-2012-

02-25-en). Registreerija on akrediteeritud registripidajaga sõlmitud registreerimislepingust

tulenevalt muuhulgas seotud UDRP-iga (Uniform Domain Name Dispute Resolution

Policy), mis näeb ette tingimused domeeninime registreerija ja kolmanda isiku vaheliste

domeeninime registreerimise ja kasutamisega seotud vaidluste puhuks. UDRP-i punkti 3

alapunktide a ja b järgi saab registripidaja domeeninime registreeringu tühistada, selle üle

anda või teha selles muudatusi domeeninime registreerija või tema esindaja nõusolekul või

pädeva

kohtu

otsuse

esitamisel,

mis

kohustab

vastava

toimingu

tegemiseks

(https://www.icann.org/resources/pages/policy-2012-02-25-en).

Kohus saab käesolevas tsiviilasjas panna siduvaid kohustusi kostjale, mitte tippdomeeni

".com" registripidajale. Kostja poolse hageja õigusi kahjustava käitumise, s.o hageja õigusi

rikkuva domeeninime registreeringu lõpetamiseks, saab seega kohustada kostjat tegema

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1055 lg 1 alusel tippdomeeni ".com" haldajale tahteavalduse

domeeninime www.raskeveod.com registreeringu tühistamiseks või hagejale üle andmiseks.

Ringkonnakohus leiab, et kostja kohustamine domeeninime www.raskeveod.com

registreerimise tühistamise tahteavalduse tegemiseks ei ole sobiv viis hageja suhtes kahju

tekitava käitumise lõpetamiseks. Kui kostja teeb registreeringu tühistamiseks tahteavalduse,

võivad kolmandad isikud registreerida hageja ärinimega eksitavalt sarnase domeeninime

enne, kui hageja saab selle ise registreerida. Kostja kohustamine domeeninime

www.raskeveod.com registreerimise tühistamise tahteavalduse tegemiseks ei pruugi seega

tuua kaasa hageja õiguste rikkumise lõppemist. Seetõttu on põhjendatud kohustada kostjat

tegema tippdomeeni ".com" haldajale domeeninime www.raskeveod.com hagejale

üleandmise tahteavaldus, kuna sel viisil kostja poolt hagejale kahju tekitava käitumise

lõpetamine lõpetab ka hagejale kahju tekkimise (analoogse asja kohta vt: RKTKo

30.03.2006, 3-2-1-4-06, p 52). Kuna kostja on kohustatud viimati nimetatud tahteavalduse

tegema, asendab kohtuotsus kostja vastavasisulise tahteavalduse (TsÜS § 68 lg 5).

10. Kuna ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsust hagi rahuldamise kohta, ei ole

TsMS § 162 lõikest 1 tulenevalt põhjendatud muuta ka maakohtu poolt määratud

menetluskulude jaotust.

11. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise

tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (kaebuse esitaja) kanda.

Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt esindajatasu 1124 eurot 82

senti (käibemaksuta). Hageja esindaja ajakulu oli kokku 6 tundi 37 minutit. Hageja esindaja

tunnitasu oli käibemaksuta 170 eurot.

Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks üksnes apellatsiooniastmes kantud

menetluskulude rahalise suuruse. Ringkonnakohus võtab hageja menetluskulude

kindlaksmääramisel seega aluseks need hageja esindaja tehtud menetlustoimingud, mille

hageja esindaja tegi apellatsioonkaebusele vastamiseks ja edasises apellatsioonimenetluses.

Ringkonnakohus ei võta arvesse enne apellatsioonkaebuse esitamist tekkinud vastaspoole

menetluskuludele vastuväidete koostamise ja esitamise ajakulu. Ringkonnakohus määrab

TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu, on hageja esindaja ajakulu

apellatsioonimenetluses tehtud toimingute osas vajalik ja põhjendatud 5 tunni 47 minuti

ulatuses. Hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 170 eurot käibemaksuta ei ületa

oluliselt sarnase õigusteenuse eest keskmiselt tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja

tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud.

Hageja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud seega 983 euro 17 sendi ulatuses.

Ringkonnakohus märgib hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)