3-23-22/90 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-22

Määruse kuupäev

19. juuni 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes (kainenema toimetamine

06.07.2018)

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Veiko Parts

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks.

2. Lõpetada menetlus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte-

toimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale (esindaja

vahendusel).

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 10).

Asjaolud

1. Kaebaja X esitas 04.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (edaspidi algne kaebus) ja

menetluse käigus korduvaid täiendavaid avaldusi. Kohus määras kaebajale riigi õigusabi ning

kaebaja esitas 17.10.2023 esindaja vahendusel kaebuse tervikteksti (edaspidi lõplik kaebus,

dtl 321-323). Tallinna Halduskohus andis kaebuse 23.11.2023.a määrusega kohtualluvusel üle

Tartu Halduskohtule.

2. Kaebus jõudis Tartu Halduskohtusse 13.12.2023. Lõpliku kaebuse põhjal esitas kaebaja

mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist õiglases suuruses

kohtu äranägemisel. Kaebuse aluseks on see, et politsei toimetas 06.07.2018 kell 11.15

kaebaja kainenema. Arestikambris viibides muutus kaebaja närviliseks ning lõi käe ja jalaga

vastu seina. Kaebaja murdis käeluu ja põrutas jalga. Kaebaja vabastati kainenemiselt

06.07.2018 kell 21.55.

Kaebaja peab temalt vabaduse võtmist õigusvastaseks, kuna kaebaja oli kerges joobes, see ei

kujutanud endast ohtu, kaebaja viibis kodu lähedal, teda oleks saanud viia koju, kutsuda tema

juurde lähedased vms. Alandatud on kaebaja väärikust, kuna kainenema toimetamine mõjub

stigmatiseerivalt. Kaebajal on raske psüühikahäire ning kainenema paigutamine oli talle

eriliselt traumeeriv.

Alternatiivselt taotles kaebaja kainenema toimetamise õigusvastasuse tuvastamist.

3. Kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja sai kahjust ja selle põhjustanud isikust

teada 06.07.2018. Kaebaja ei saanud esitada kaebust kolme aasta jooksul arvates sellest

kuupäevast oma tervisliku seisundi tõttu. Lisaks seati Tartu Maakohtu 17.08.2018.a

määrusega kohtuasjas 2-17-11108 kaebaja üle eestkoste, mis kehtis kuni 17.02.2022.

Kohtu seisukoht

4. Kohus mõistab olukorda nii, et Tartu Halduskohtule üle antud kohtuasi hõlmab kaebuse

nõuet ja alust, mis sisalduvad lõplikus kaebuses. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju

hüvitamise nõude Politsei- ja Piirivalveameti vastu alusel, et Politsei- ja Piirivalveamet

toimetas kaebaja 06.07.2018 kainenema. Alternatiivselt on kaebaja esitanud tuvastamisnõude.

5. Kohus tegi kohtute infosüsteemi andmete põhjal kindlaks järgmist.

5.1. Tartu Maakohus on kohtuasjas 2-17-11108 teinud järgmised määrused:

- 17.08.2018 määras kohus kaebaja eestkostjaks Võru Linnavalitsuse. Eestkostja ülesannete

hulka kuulus juriidiliste toimingute ja tehingute tegemine eestkostetava nimel, s.h tagada

kaebaja õiguste kaitse kohtute menetluses olevates asjades, kus kaebaja osaleb

menetlusosalisena;

- 18.11.2020 vabastas kohus Võru Linnavalitsuse eestkostja ülesannetest. Eestkostjaks

määrati Y tähtajaga kuni 17.08.2021;

- 16.08.2021 määrati Y esialgse õiguskaitse korras kaebaja ajutiseks eestkostjaks alates

17.08.2021 kuni eestkoste vajaduse kindlaks tegemiseni, so kuni isikule eestkostja

määramiseni või eestkoste lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.02.2022;

- 17.02.2022 lõpetas kohus kaebaja üle seatud eestkoste. Määrus kehtis ja kuulus täitmisele

alates Y teatavaks tegemisest, s.o alates 21.02.2022.

5.2. Kaebaja on enne kaebuse esitamist käesolevas kohtuasjas esitanud halduskohtule

järgmised sama sisuga kaebused.

5.2.1. Kohtuasi 3-21-1920. Kaebaja esitas 22.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis

valdavas osas kattub käesolevas kohtuasjas esitatud algse kaebusega (ainsad muudatused on

kuupäev ja riigilõivu summa, viimane muudatus on tehtud riigilõivuseaduse 01.01.2022

jõustunud muudatuste tõttu). Y palus kaebust menetlusse mitte võtta. Kaebaja teatas

31.08.2021, et palub lõpetada tema avaldus kohtumenetluses eestkoste soovil. Kohus

tagastas kaebuse 03.09.2021.a määrusega, kuna Y eestkostjana ei ole kaebust heaks kiitnud.

5.2.2. Kohtuasi 3-21-2577. Kaebaja esitas 10.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis

valdavas osas kattub käesolevas kohtuasjas esitatud algse kaebusega (ainsad muudatused on

kuupäev ja riigilõivu summa, viimane tuleneb riigilõivuseaduse 01.01.2022 jõustunud

muudatustest). Y palus kaebust menetlusse mitte võtta. Kohus tagastas kaebuse, kuna

kaebaja seaduslik esindaja ei kiitnud kaebust heaks.

5.2.3. Kohtuasi 3-22-451. Kaebaja esitas 18.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse,

millest ta 21.02.2022 loobus. Kohus lõpetas menetluse. Kaebus kujutas endast e-kirja, milles

on öeldud: annan kohtusse uuesti käigu asjas riigi vastu, samadel alustel mis varasemalt.

Eestkoste on likvideeritud ja mul on õigus esitada ise nõue riigi vastu.

5.2.4. Kohtuasi 3-22-658. Kaebaja esitas 18.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis

täielikult kattub käesolevas kohtuasjas esitatud algse kaebusega. Kohus andis 22.03.2022.a

määrusega kaebajale riigi õigusabi. Kaebaja esindajaks oli vandeadvokaadi abi Merili

Laansoo. Esindaja leidis, et kaebaja nõuded on perspektiivitud või väga väheste

eduvõimalustega. Esindaja selgitas kliendile õiguslikku olukorda ning klient otsustas jätta

kaebuse puudused kõrvaldamata. Esindaja palus kaebuse tagastada. Kohus tagastas kaebuse

21.04.2022.a määrusega, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi.

5.2.5. Kohtuasi 3-22-1475. Kaebaja esitas 08.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis

täielikult kattub käesolevas kohtuasjas esitatud algse kaebusega. Kohus selgitas

09.08.2022.a määruses kaebajale, et ta on kaebuses viidanud sellele, et politsei viis kaebaja

koju viimise asemel arestikambrisse, kus kaebaja murdis käeluu ja vigastas jalga. Kui

kaebajal on pretensioone Politsei-ja Piirivalveameti vastu ning kaebaja leiab, et talle on

tekitatud kahju, siis tuleb tal vormistada selles osas korrektne kaebus, näidates ära, millise

õigusvastase tegevusega ja millist kahju on kaebajale põhjustatud ning millises summas

kaebaja Politsei-ja Piirivalveametilt hüvitist nõuab. Ühtlasi tuleb kaebajal kõiki oma väited

ka tõendada. Kohus tagastas kaebuse 24.08.2022.a määrusega, kuna kaebaja ei kõrvaldanud

kaebuse puudusi.

5.2.6. Kohtuasi 3-22-2370. Kaebaja esitas 05.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis

täielikult kattub käesolevas kohtuasjas esitatud algse kaebusega. Kohus tagastas kaebuse

29.11.2022.a määrusega, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi.

5.3. Kaebaja esitas 04.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti kohtuasjana 3-

20-1655. Kaebaja taotles, et kohus mõistaks Võru linnalt välja hüvitise (igakuise toetuse 1050

eurot) alusel, et kaebaja on haiguse tõttu kaotanud töövõime ja sissetuleku. 23.09.2020

esitatud määruskaebuses vastas kaebaja kohtu seisukohale, et halduskohtus saab taotleda

avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja tõi välja, et suvel 2019 tekkis

kaebajal konflikt patrullpolitseinikuga, kaebaja suhtes kasutati jõudu, ta sai vigastusi ning

kaotas töö ja sissetuleku. Samuti, et kaebaja suhtes kohaldati kriminaalasjas 1-20-1867

sundravi, mille tõttu kaebaja ei saanud asuda kokkulepitud töökohale Šveitsis. Kaebaja viitas

ka Võru linna tegevusele kaebaja eestkostjana, mis on kaebajale põhjustanud kahju. Kaebaja

esitas põhjendusi ja tsiteeris õiguskirjandust viisil, mida juriidilise hariduseta isiku puhul saab

pidada kohaseks ja mõtestatuks. 12.01.2021 esitatud täiendavas avalduses põhjendas kaebaja,

et 2014 suvel kohaldati talle tahte vastast ravi, ta on aastate jooksul 5-6 korral viibinud ravil

psühhiaatriakliinikus, arstid on piiranud kaebaja võimalusi töötada (kaebaja ei saa

tervisetõendit juhiloa tarbeks või töötamiseks merel), kaebajal on seetõttu tekkinud

depressioon ja alkoholism. Kaebaja kordas ja põhjendas täiendavalt oma etteheiteid Võru

linna tegevusele eestkostjana (ei kaitsnud piisavalt kaebaja huve tsiviilasjas, sõlmis kaebajale

kahjulikke kompromisse). 12.01.2021 teatas kaebaja eestkostja Y, et palub kaebust mitte

menetlusse võtta. Kohus tagastas kaebuse 12.01.2021.a määrusega, kuna kaebajal puudub

halduskohtumenetluses teovõime ja seaduslik esindaja ei kiitnud kaebust heaks.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. See säte ütleb, et kohus

lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei

kuulu ennistamisele.

6.1. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 alusel tuleb kaebus kahju hüvitamise nõudes esitada

kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust

teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju

tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. HKMS § 46 lg 5 alusel saab kaebuse

haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul

haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates.

Kaebaja kinnitusel sai ta toimingust, kahjust ja selle põhjustanud isikust teada 06.07.2018.

Kohus nõustub sellega, et kui kaebaja hinnangul põhjustasid 06.07.2018.a sündmused talle

kahju, siis pidi kaebaja kahju tekkimisest ja selle põhjustanud isikust aru saama kohe, kui

kaebaja kainenemiselt vabastati.

Kaebus tuli nii hüvitamis- kui ka tuvastamisnõudes esitada hiljemalt 06.07.2021. Kaebaja

esitas käesolevas kohtuasjas kaebuse 04.01.2023. Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.

6.2. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

Esiteks leiab kohus, et kaebaja tervislik seisund või kaebaja teovõime piiramine 17.08.2018-

21.02.2022 ei takistanud kaebajal esitada kaebust tähtaegselt. Seda tõendavad kaebaja

avaldused määruse punktis 5.3 nimetatud kohtuasjas. Kaebaja esitas selles kohtuasjas oma

käega kirjutatud avaldused, milles ta põhjalikult, loogiliselt ja mõtestatult kirjeldas oma

etteheiteid erinevatele isikutele avalik-õiguslikes vaidlustes. See näitab, et soovi korral oleks

kaebaja saanud tähtaegselt koostada ja kohtule esitada ka nõuded seoses tema kainenema

toimetamisega 06.07.2018.

Teiseks sätestavad HKMS § 71 lg 1 ja 2, et kohus ennistab seaduses sätestatud

menetlustähtaja, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja

ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast

kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva

möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.

Kaebaja tugines 06.07.2018.a juhtumile esmakordselt määruse punktis 5.2.1 nimetatud

kaebuses, mille kaebaja esitas ligikaudu 1,5 kuud pärast kaebetähtaja möödumist. Sel ajal olid

kaebaja võimalused saavutada kaebetähtaja ennistamine oluliselt paremad kui praeguses

kohtuasjas. Kaebus jäi menetlusse võtmata, kuna kaebaja eestkostja Y ei kiitnud kaebuse

esitamist heaks. Kuid kaebaja ja tema seadusjärgne esindaja ei ole erinevad menetlusosalised,

vaid Y tegutses kaebaja esindajana ja tema nimel. Sisuliselt loobus kaebaja nimel tegutsenud

isik kaebuse puuduste kõrvaldamisest. See näitab, et kaebajal oli (esindaja vahendusel)

võimalik esitada kaebus punktis 5.2.1 nimetatud kaebuse esitamise ajal. See, et eestkostja

seda vajalikuks ei pidanud, võib kaebajale anda aluse esitada nõue Y vastu, see kuulub

lahendamisele maakohtus.

Isegi kui möönda, et kaebajal oli tema teovõime piiramise perioodil kaebuse esitamine

takistatud, lõppes see takistus 21.02.2022. Kaebus ja kaebetähtaja ennistamise taotlus oleks

tulnud esitada 14 päeva jooksul sellest arvates, hiljemalt 07.03.2022. Kaebaja on pärast

eestkoste lõpetamist esitanud halduskohtule neli kaebust, milles kaebaja tugineb kaebuse

alusena 06.07.2018.a juhtumile (määruse punkt 5.2.3-5.2.6). Neist esimese esitas kaebaja

kohe pärast seda, kui kohus tegi määruse eestkoste lõpetamise kohta, ning loobus seejärel

kaebusest. Määruse punktis 5.2.5 kirjeldatud kohtuasjas selgitas kohus kaebajale konkreetselt

võimalust esitada kahju hüvitamise nõue Politsei- ja Piirivalveameti vastu seoses

06.07.2018.a juhtumiga, kaebaja seda ei teinud. Kohus leiab, et kui kaebaja on sedavõrd

mitmel korral esitanud sama sisuga kaebuse, mida kohus ei saanud menetleda kaebaja enda

tegevuse või tegevusetuse tõttu, siis ei ole kaebetähtaja ennistamine enam võimalik.

6.3. Määruse punktis 6.1 ja 6.2 toodu tähendab, et HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2

kohaldamise eeldused on täidetud. Kohus lõpetab menetluse.

7. HKMS § 152 lg 1 p 1 sätestab, et kohus lõpetab menetluse, kui kaebaja on halduskohtule

varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud

kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

Kohtu hinnangul on täidetud ka selle sätte kohaldamise eeldused. Kaebaja esitatud kaebusest

kohtuasjas 3-22-451 (määruse punkt 5.2.3) on üheselt mõistetav, et kaebaja soovis esitada

uuesti kaebuse, mille ta varem esitas määruse punktis 5.2.1 ja 5.2.2 nimetatud kohtuasjades.

Kohus tegi kohtuasjas 3-22-451 määruse menetluse lõpetamise kohta ja see on jõustunud.

8. Käesolevas määruses esitatud põhjendused menetluse lõpetamiseks kehtivad ka siis, kui

kohus tõlgendas Tallinna Halduskohtus toimunud menetlust valesti ja Tartu Halduskohtule

üle antud kaebus sisaldas ka muid algses kaebuses esitatud nõudeid. Kohtu põhjendused

kehtivad kõigi algses kaebuses esitatud nõuete ja nende aluste suhtes.

9. Menetluse lõpetamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks.

10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks