1-24-2827/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2024 Kriminaalasja number 1-24-2827 Kohtukoosseis kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 29. mail 2024 kokkuleppemenetluses tehtud otsus Kriminaalasi Kaupo Kase süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi Apellant süüdistatav Kaupo Kask (ik 38209140267) RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Kaupo Kase apellatsioon läbi vaatamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohus tegi 29. mail 2023 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Kaupo Kase süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks ühe aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka K. Kase 2 eelvangistuses viibitud päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 5. detsembri 2022 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistuse võrra ja mõistis Kaupo Kasele liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 26 päeva vangistust.

KarS § 74 lg-te 1, 3 ja 5 alusel määras kohus, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui K. Kask ei pane 2 aasta 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, peab kinni alkoholi tarvitamise keelust, läbib kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammi ning allub 4 kuu jooksul elektroonilisele valvele. Ühtlasi mõistis kohus K. Kaselt riigi kasuks välja menetluskulud 1544,80 eurot, määrates, et need on võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

2. Kaupo Kask esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab talle mõistetud karistust, taotledes elektroonilise valve asemel karistamist rahalise karistusega. Samuti palub ta jätta menetluskulud pooles ulatuses talt välja mõistmata.

K. Kask leiab, et talle mõistetud karistus on ebaõiglane. Ta on juba niigi kaotanud juhtimisõiguse, mis on tema jaoks ülioluline. Jalavõru tekitaks talle, kes on liikuva eluviisiga inimene, vaimseid ja füüsilisi terviseprobleeme. Ta on töötu ning elektrooniline valve takistaks tal tööd leida, kuid tema jaoks on iga tööamps väga oluline. Ta ei saa tasuda rahalisi kohustusi ja tekivad probleemid kohtutäituritega.

K. Kask kinnitab, et on oma vigadest õppinud ja tehtu enam ei kordu. Veel märgib K. Kask, et politseinikud on ta kahel korral läbi peksnud ja ta esitab kaebuse nende politseiametnike kriminaalkorras vastutusele võtmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus tõdeb, et esitatud apellatsioon ei vasta nõuetele, kuna see ei ole allkirjastatud. Kohus ei näe aga põhjust apellatsiooni käiguta jätmiseks ja puuduse kõrvaldamiseks tähtaja määramiseks, sest on selge, et esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

4.

K. Kasel ei ole õigust apellatsioonis toodud alustel maakohtu otsust vaidlustada. Pärnu Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 245 on nii karistuse liik ja määr kui ka menetluskulud kokkuleppe osa. See tähendab, et kokkuleppe sõlmimisega on

K. Kask nõustunud nii kokkuleppes märgitud karistusega kui ka menetluskulude tasumisega vastavalt kokkuleppes märgitule. Kokkuleppemenetluse puhul on maakohus seotud kokkuleppes märgituga – kohtu võimalused on kokkuleppele vastava otsuse tegemine või toimiku tagastamine prokuratuurile –, mistõttu saab apellatsioonimenetluses maakohtu otsust vaidlustada vaid kindlatel alustel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses mõistetud karistust vaidlustada ainult juhul, kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Samuti on kokkuleppemenetluses tehtud otsust võimalik vaidlustada juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et rikutud on kokkuleppemenetluse sätteid või esineb mõni KrMS § 339 lg-s 1 nimetatud oluline menetlusõiguse rikkumine. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid väiteid, mis näitaks, et kokkuleppemenetluses oleks kuidagi rikutud kriminaalmenetlusõigust. Ka ei väida K. Kask apellatsioonis, et sellist karistust, nagu talle mõisteti, ei saaks tema kuriteo eest üldse mõista. Apellant leiab üksnes, et mõistetud karistus on ebaõiglane ja talle on liiga tehtud. Sellisel alusel ta karistust, mille ta ise on kokku leppinud, vaidlustada ei saa. Kuna ka see, kui suur on süüdlaselt menetluskulude katteks välja mõistetav summa, pannakse paika kokkuleppega, saab ka ses osas maakohtu otsust vaidlustada vaid juhul, kui kaebuses tuginetakse sellele, et menetluskulude väljamõistmine tugineb menetlusõiguse rikkumisele.

K. Kase apellatsioonis selliseid argumente esitatud pole.

5. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioon läbi vaatamata. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et isegi, kui oleks alust apellatsioon läbi vaadata, oleks välistatud sellise otsuse tegemine, nagu apellatsioonis taotletud. Kui maakohus on teinud otsuse kokkuleppemenetluses, tähendaks otsuse tühistamine vastavalt KrMS §-le 3411 kriminaaltoimiku saatmist tagasi prokuratuurile. Ühtlasi tuleb märkida, et elektroonilist valvet rahalise karistuse vastu vahetada, nagu on taotletud apellatsioonis, ei saa. Elektrooniline valve ei ole karistus, vaid kõigest üks K. Kasele liitkaristuseks mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise tingimus. Kuna

K. Kaske karistati vangistusega katseajal toime pandud tahtliku kuriteo eest, saabki KarS § 74 lg 5 kohaselt jätta vangistuse tingimisi täitmisele pööramata ainult koos elektroonilise valve kohaldamisega

6. Mis puutub apellatsioonis märgitusse, et K. Kask soovib esitada tema suhtes vägivalda kasutanud politseinike vastu kuriteokaebuse, siis selleks on K. Kasel kahtlemata õigus, kuid ringkonnakohus ei näe, et see väide annaks kuidagi alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuriteokaebuse saab vastavalt KrMS §-le 195 esitada uurimisasutusele (st politseile) või prokuratuurile.

7. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 326 lg 2 p-le 3, jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata.

Allkirjastatud digitaalselt