2-23-148236/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-148236

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi M. S. Coaching OÜ ja

M. S. vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223,

asukoht Lelle tn 24-65, 11318 Tallinn), lepinguline esindaja

advokaat Päivi Margna (e-post paivi.margna@lmp.ee)

Kostja I: M. S. Coaching OÜ (registrikood 14127833,

asukoht Nõmme tn 19-6, Kilingi-Nõmme linn, 86304

Pärnumaa, e-post XXX), seaduslik esindaja M. S.

Kostja II: M. S. (endine R., isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjatelt M. S. Coaching OÜ ja M. S.

solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

võlgnevus 4444,33 eurot, millest põhinõue 2861,82

eurot, intress 609,91 eurot ja viivis 972,60 eurot.

3. Välja mõista kostjatelt M. S. Coaching OÜ ja M. S.

solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

viivis tasumata põhinõudelt (2861,82 eurot) 0,2%

päevas alates 12.04.2024 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1555,67 eurot.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

5. Välja mõista kostjatelt M. S. Coaching OÜ ja M. S.

solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

põhjendatud menetluskulud summas 1064,77 eurot

(riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot ja põhjendatud õigusabikulud 449,77 eurot).

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjatel M. S. Coaching OÜ ja M. S. tasuda solidaarselt

hageja

Krediidikaitse

Grupp

OÜ

kasuks

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud

mõjuvast

põhjusest.

Kaja

võib

esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajale

tuleb

lisada

kõik

asja

ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr

EE062200221059223099

Swedbank

AS-is

või

nr

EE221700017003510302

Luminor

Bank

AS.

Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt ja

arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles

kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti.

Maksedokument

kautsjoni

tasumise

kohta

või

maksedokumendil

olevad

kõik

andmed

selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses

esineva

sellise

puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus

lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava

ja põhjendava osa.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 595 eurot. Hageja õigusabikulud on 438,66 eurot, sh

maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv

menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus selgitab, et TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud

menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus maksekäsu kiirmenetluse

kuluks 20 eurot ja ülejäänud ulatuses jätab hageja lepingulise esindaja kulud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisele kostjatelt välja mõistmata.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on ülejäänud õigusabikulu

summas 368,66 eurot põhjendatud. Kuivõrd hageja kinnitab kohtule, et ta ei saa menetluskuludelt

tasutud käibemaksu tagasi arvestada, siis kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele koos

käibemaksuga ja kostjatelt tuleb õigusabikulude hüvitisena hageja kasuks välja mõista

449,77 eurot.

Lisaks õigusabikuludele taotleb hageja kostjatelt ka riigilõivu, s.o 595 euro hüvitamist. Kuna

riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale

hüvitada.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1064,77 eurot

(20 + 449,77 + 595), mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus

leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja

olemust, ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjatelt välja mõista ka viivis välja mõistetud

menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177

lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik