3-23-2267/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2267

Haldusasi

Asorten OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.09.2023

maksuotsuse nr 12.2-3/060472-12 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Asorten OÜ, juhatuse liige Toomas Laus, volitatud

esindaja Aleksandra Hlebnikov-Klink

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas

Aas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Asorten OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.07.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-2267

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 06.02.2023 korralduse1 nr 12.2-3/060472-1 alusel

Asorten OÜ käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ning töötasult või muudelt töötajatele tehtud

väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust maksustamis-

perioodidel august – detsember 2022. a.

2. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja

õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 19.07.2023 kontrolliaktis2 nr 12.2-3/060472-11, millele

Asorten OÜ esitas eriarvamuse3 18.08.2023.

3. MTA kohustas 12.09.2023 maksuotsusega4 nr 12.2-3/060472-12 (mille lahutamatuks

osaks on MTA 19.07.2023 kontrolliakt) Asorten OÜ-d tasuma maksusumma 33 443,79 eurot.

Kontrolli tulemusel MTA suurendas Asorten OÜ perioodi august – detsember 2022. a töötasu

väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu 10 366,13 euro võrra (TSD5 lisa 1 kood 1170; TSD kood

110), arvestatud sotsiaalmaksu 14 244,58 euro võrra (TSD lisa 1 kood 1100; TSD kood 115),

arvestatud kogumispensioni makse kohustust 658,56 euro võrra (TSD lisa 1 kood 1110; TSD

kood 117), kinnipeetud töötuskindlusmakse kohustust 715,39 euro võrra (TSD lisa 1 kood 1130;

TSD kood 116), arvestatud tööandja töötuskindlusmakse kohustust 357,65 euro võrra (TSD lisa

1 kood 1140; TSD kood 116) ning tasumisele kuuluvat tulumaksu puuduva või nõuetele

mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksetelt 7092,17 euro võrra (TSD kood 114 ja

TSD lisa 6 kood 6070), samuti vähendas MTA Asorten OÜ perioodi oktoober 2022. a

sisendkäibemaksu 314,80 euro võrra (KMD6 rida 5), mille tulemusena suurenes tasumisele

kuuluv käibemaks 314,80 euro võrra (KMD rida 12).

1) Asorten OÜ on deklareerinud kontrolliperioodi TSD-del töötasu väljamakseid 15 557,36

eurot. MTA tuvastas kontrolli käigus, et Asorten OÜ on teinud kontrollitaval perioodil

töötajatele täiendavaid töötasu väljamakseid 35 520 eurot selgitusega „palk+päevaraha“ ja

„avanss+päevaraha“ ning jätnud need TSD-del kajastamata. Asorten OÜ töötajad ei viibinud

kontrolliperioodil välislähetuses, millest tulenevalt puudus alus maksuvaba päevaraha

maksmiseks. Töötajad mõistsid neile tehtud päevaraha ülekandeid töötasuna või töö eest saadud

lisatasuna ning töölepingutes ei olnud töötasu suurust fikseeritud. Asorten OÜ on andnud ajas

muutuvat informatsiooni töötajatele „päevaraha“ nime all tehtud väljamaksete kohta ning väited

töötajate kulutuste hüvitamise ning varasema võlgnevuse kohta ei leidnud kinnitust.

2) MTA tuvastas, et Asorten OÜ poolt OÜ Ventvend pangakontole tehtud väljamaksed

summas 9637 eurot on tegelikkuses Asorten OÜ töötaja X. X. töötasu. Ventvend OÜ arvetel on

teenuse kirjelduseks „metalliisolatsiooni paigaldus“, „torustiku paigaldus“. Töösoorituse tegi

X. X. samal objektil, kus ta Asorten OÜ töötajana töötas. Ventvend OÜ ei ole tegutsev ettevõte

ning Asorten OÜ poolt Ventvend OÜ pangakontole kantud summa liikus X. X.i käsutusse.

Ventvend OÜ ja Asorten OÜ vahel sõlmitud lepingu tegelikust majanduslikust sisust lähtuvalt

oli tegemist Asorten OÜ töötajale tehtud täiendavate väljamaksetega. Näiliku tehinguga

saavutati maksueelis.

1 MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 155-157)

2 MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 129 (dtl 1697-1715)

3 MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 124 (dtl 1649-1656)

4 MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 130 (dtl 1731-1740)

5 Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD)

6 Käibedeklaratsioon (vorm KMD)

3-23-2267

3(9)

3) MTA tuvastas, et Asorten OÜ poolt Y. Y. tehtud väljamaksed summas 2465,33 eurot

märkega „üürileping“ on tegelikkuses Y. Y.i töötasu. Y. Y. on Asorten OÜ töötaja alates

01.05.2022. Asorten OÜ ja Y. Y.i vahel oli sõlmitud Xxxxxxxxx 17-80 korteri tasuta

kasutamise leping. Asorten OÜ kasutas Y. Y.ile kuuluvat Xxxxxxxxx 17-80 korterit

ettevõtlusega seotult 50% ulatuses, seega oli Asorten OÜ-l õigus Y. Y.ile hüvitada 50% korteri

kõrvalkuludest. Y. Y.ile märkega „üürileping nr 1“ tehtud väljamaksed sisaldasid ka

Xxxxxxxxx 17-80 korteri laenumakseid, kuigi need ei kuulunud Y. Y.ile hüvitamisele. Väide,

et Y. Y. on andnud Asorten OÜ-le laenu, ei leidnud kinnitust. Y. Y. talle esitatud korraldust ei

täitnud ning seega ei ole tõendatud tema käsutusse liikunud summade kasutamine ettevõtlusega

seotult, mistõttu tuleb neid summasid käsitleda töötasuna, v.a kodukontori aktsepteeritavad

kulud osaliselt.

4) Asorten OÜ deklareeris kontrolliperioodi KMD-del 20% määraga maksustatavat käivet

145 356,55 eurot, sisendkäibemaksu 13 071,72 eurot ning tasumisele kuuluvat käibemaksu

15 999,59 eurot. Peale 21.07.2023 tehtud parandusi kajastub KMD-del 20% määraga maksusta-

tavat käivet 145 356,55 eurot, sisendkäibemaksu 10 590,42 eurot ning tasumisele kuuluv

käibemaksu 18 480,89 eurot.

5) MTA tuvastas, et Asorten OÜ-le puudus õigus kajastada oktoober 2022. a KMD-l sisend-

käibemaksu summas 314,80 eurot, s.o Special Work OÜ-lt soetatud avatäidete sisend-

käibemaks. Soetatud aken ei saanud olla soetatud Xxxxxxxxx 17 aadressil asunud

kodukontoriga, kuna arvelt nähtuvalt on selle mõõtmed liiga suured.

6) Asorten OÜ kajastas kontrollitava perioodi TSD-de lisal 6 enne kontrolliakti väljastamist

ettevõtluse ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulusid 198 eurot ning nendelt tulumaksu

49,50 eurot. Peale 21.07.2023 tehtud parandusi kajastub TSD-de lisal 6 ettevõtluse ja

põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulusid 1713,62 eurot ning nendelt tasutud tulumaksu

428,41 eurot. TSD lisal 6 koodiga 6070 Asorten OÜ puuduva või nõuetele mittevastava

algdokumendi alusel tehtud väljamakseid ei deklareerinud.

7) MTA tuvastas, et Asorten OÜ on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas

28 368,66 euro, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

nõuetele vastavad algdokumendid. Seega kuulub neilt deklareerimisele ja tasumisele tulumaks

7092,17 eurot.

Perioodil august – detsember 2022. a võeti Asorten OÜ pangakontolt välja 21 087,67 eurot, mis

tasuti väidetava omaniku laenu tagasimakseks. Asorten OÜ 2017-2020. a majandusaasta

aruanded ei näita omanikelt saadud laenu ega tasumata investeeringute olemasolu. 2021. a

majandusaasta aruandes kajastatud kohustuste suurenemise kohta alusdokumendid puuduvad.

Juhatuse liikme Toomas Lausi poolt laenu andmiseks vajalike vahendite olemasolu ning laenu

üleandmine Asorten OÜ-le ei leidnud kinnitust.

Teenust summas 3800 eurot ei ole Rentity Technologies OÜ-lt soetatud. Nimetatud äriühingul

puudus 2022. a-l majandustegevus. Rentity Technologies OÜ oli seotud Asorten OÜ-ga, millest

tulenevalt sai kasutada äriühingut raha välja viimisel Asorten OÜ ettevõtlusest.

Asorten OÜ pangakaardiga on tehtud kulutusi summas 3480,99 eurot, mille kohta puuduvad

ostuarved ja mida ei ole sularahas kassasse tagasi makstud. Asorten OÜ pearaamat kinnitab

ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemist. Pearaamatus omaniku laenu kontol 21141 on

kirjendatud „valesti tehtud maksed“, millised kassakonto kohaselt on hüvitatud sularahas

kassasse, kuid ei ole Asorten OÜ-le tagasi makstud.

3-23-2267

4(9)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Asorten OÜ esitas 11.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 22.05.2024)7

MTA 12.09.2023 maksuotsuse tühistamiseks.

1) Asorten OÜ-l oli õigus kajastada sisendkäibemaksu arvestuses Special Work OÜ-lt

10.10.2022 soetatud avatäidete sisendkäibemaksu summas 314,80 eurot. Kaebaja selgitas

maksuhaldurile, et kõik kodukontorina kasutatava osaga seotud kulud on otseselt kontori kulud.

Akna paigaldus toimus ettevõtlusega seotud eesmärkidel. Maksuhalduri ülejäänud seisukoht on

vaid tema arvamus ja sellel puudub tõendusbaas.

2) Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga, et OÜ Ventvend pangakontole tehtud

väljamaksed summas 9637 eurot on tegelikkuses X. X.i töötasu. Asorten OÜ ja X. X.i vahel on

01.04.2021 sõlmitud tööleping, mille suhtes kehtivad töölepingu seaduses (TLS) sätestatud

tingimused. Asorten OÜ ja Ventvend OÜ vahel 23.09.2022 sõlmitud koostöölepingu suhtes

kehtivad võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud tingimused. Nimetatud lepinguid reguleerivate

seaduste mõisted on täiesti erinevad ning seetõttu ei ole maksuhalduril õigust kehtestada muid

norme, mis ei tulene nende seaduste tingimustest. Sõlmitud koostöölepingus ei ole märgitud

TLS tingimused.

3) Kaebaja ei nõustu maksuhalduri selgitusega, et Asorten OÜ poolt Y. Y.ile tehtud

väljamaksed summas 2465,33 eurot märkega „üürileping“ on tegelikkuses Y. Y.i töötasu.

Maksuhalduril ei ole õigust muuta laenulepingu alusel tehtud tehingut tema arvates vajalikuks

tehinguks, selline tegevus ei ole seaduslik. Maksuhaldur ei andnud põhjendatud selgitust,

millistel õiguslikel alustel on tal õigus väljastatud tõenditega kinnitatud laen muuta tuluks.

Asorten OÜ-l on õigus valida, kuidas ta selle laenu tagasi maksab: kas teeb maksed otse

laenuandjale arvelduskontole või katab laenu otse, tehes ülekandeid laenuandjale (Y. Y.ile),

kellelt vastav laen võeti.

4) Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga, et omanike poolt laenu andmine ja investeeringute

tegemine ei leidnud kinnitust. Kogu tehtud kulud oli seotud otseselt ettevõtlustega.

Maksuhaldurile saadeti kõik dokumendid, mis kinnitavad, mis asjaoludel aastatel 2017-2020

omanik ettevõttele arendamiseks raha andis. Eelkõige anti väljavõtteid ja lepinguid Hispaania

ja Norra ettevõtetega, kus omanik töötas. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte

ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest,

on määrav lepingupoolte ühine tahe. Pearaamat võimaldab üksikasjalikku ülevaadet igal kontol

toimunud liikumistest.

5) Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga, et tehinguid Rentity Technologies OÜ-ga ei ole

toimunud. Puuduvad seaduslikud alused, mis keelaksid neil isikutel koostööd või äripartnerlust

pidada. Vastustaja ei toonud välja ainsatki asjaolu ja õiguslikku alust, mis annavad õiguse

tõlgendada lepingutes sätestatud tingimusi kehtetuks.

5. Maksu- ja Tolliamet palub 22.11.2023 vastuses (täiendatud 05.06.2024)8 jätta kaebus

rahuldamata.

1) MTA ei nõustu kaebusega ning leiab, et maksuotsuses tehtud järeldused on õiged,

põhinevad tõenditel ja on piisavalt motiveeritud. Maksuotsus on õiguspärane. MTA jääb

maksuotsuses avaldatud seisukohtade juurde ning palub nendega asja lahendamisel arvestada.

7 dtl 3-13 ja 1847-1849

8 dtl 150-153 ja 1852-1853

3-23-2267

5(9)

2) Kaebaja leiab, et tal on õigus kajastada sisendkäibemaksu arvestuses Special Work OÜ-lt

soetatud akna sisendkäibemaksu summas 314,80 eurot. Akna paigaldus on kaebaja väitel

ettevõtlusega seotud. MTA ei nõustu kaebajaga. Ei ole eluliselt usutav, et Xxxxxxxxx 17 korter-

majale Lasnamäel (kus asus kodukontor) on võimalik paigaldada arvel näidatud aken, mis

kogutud tõendite kohaselt ületab mõõtmetelt tunduvalt selle kortermaja teiste aknaavade

mõõtmed.

3) MTA ei nõustu kaebaja seisukohaga seonduvalt OÜ Ventvend pangakontole välja-

maksetega. MTA on maksuotsuses selgitanud, et maksustamise seisukohast tuleb lähtuda

tehingu ja väljamakse tegelikust sisust. Sõlmides formaalselt kaks eraldi lepingut (TLS vs

VÕS), on loodud näilik olukord äriühingute vahelisest teenuse osutamisest eesmärgiga hoida

kõrvale tööjõumaksude tasumisest või vähendada maksude tasumist. Maksuhalduril on õigus

näilik tehing tuvastada ning tehing ümber kvalifitseerida selle tegelikust sisust lähtuvalt.

Praegusel juhul on tehingu tegelikuks teiseks pooleks äriühingu asemel füüsiline isik ja

töölepingulisest suhtest tuleneva väljamakse puhul tuleb väljamakse tegijal tasuda

tööjõumaksud. X. X. arusaam, et tegemist on töö eest saadud täiendava väljamaksega tõendab

samuti, et tegemist on töötasu väljamaksega. MTA hinnangul on tegemist X. X.ile tehtud

täiendavate väljamaksetega töötamise eest, mis kanti Ventvend OÜ pangakontole. Ühtlasi

asjaolu, et X. X. omab töölepingulist suhet Asorten OÜ-ga, ei välista kaebaja poolt Ventvend

OÜ pangakontole tehtud väljamaksete kvalifitseerimist X. X.i neto töötasuna. Kaebaja ei ole

esitanud ka tõendeid, mis kinnitaks kaebaja väidet, et Asorten OÜ-s oli kaebaja töösuhe

peatatud päevadel, mil X. X. tegi tööd Ventvend OÜ objektil.

4) Kaebaja ei nõustu, et Y. Y.ile tehtud väljamaksed märkega „üürileping“ on tegelikkuses Y.

Y.i töötasu. Kaebaja ei ole selle väite kinnitamiseks tõendeid esitanud.

5) Kaebaja leiab, et omanike poolt laenu andmine ja investeeringute tegemine on leidnud

kinnitust. MTA jääb maksuotsuses toodud seisukohtade juurde.

6) Kaebaja leiab, et tehingud Rentity Technologies OÜ on tegelikult toimunud ning

maksuhalduri vastupidine seisukoht on ebaõige. MTA kaebajaga ei nõustu ning on jätkuvalt

seisukohal, et tehinguid ei ole toimunud. Rentity Technologies OÜ-l puudus 2022. a-l

majandustegevus. Äriühingu ametlik koduleht on sisutühi ning Facebookis on viimane postitus

tehtud 30.06.2022. Selle kohaselt lükkub äriühingu tegevuse käivitumine edasi. MTA tuvastas,

et kaebajal oli isiklike sidemete kaudu võimalik kokku leppida raha ülekandmises Rentity

Technologies OÜ-le isegi olukorras, kus tegelikult teenust ei osutatud.

7) MTA on maksuotsuses põhjendanud oma seisukohta ja toonud välja eluliselt usutava

versiooni kaebaja maksukohustuse kujunemise asjaolude kohta. Sellega on tõendamiskoormus

liikunud üle kaebajale. MKS § 150 lg 1 kohaselt maksuotsuses määratud maksusumma

vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati

valesti. MTA hinnangul ei ole kaebaja seda teinud. Seega tuleb asuda seisukohale, et

maksuotsuse tühistamiseks alust ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et Asorten OÜ kaebus ei anna alust MTA 12.09.2023 maksuotsuse

tühistamiseks.

7. Kohus nõustub vaidlustatud maksuotsuse (mille lahutamatuks osaks on MTA 19.07.2023

kontrolliakt) põhjenduste ja järeldustega neid täismahus üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).

Olulisemana toob kohus esile alljärgneva.

3-23-2267

6(9)

8. Kaebaja on deklareerinud perioodi august kuni detsember 2022. a TSD-del töötasu

väljamakseid kokku summas 15 557,36 eurot. MTA tuvastas kontrolli käigus, et kaebaja on

tegelikkuses teinud kõnealusel perioodil töötasu väljamakseid summas 60 038,44 eurot (sh neto

töötasu 47 622,35 eurot). Vahe on 44 481,08 eurot, millelt on tasumisele määratud tööjõu-

maksud ja -maksed kokku summas 26 036,82 eurot9. Töötasult arvestatud maksukohustuse

õiguslikuks aluseks on tulumaksuseaduse (TuMS) § 40 lg-d 2, 4, 5 ja § 41 p 3, sotsiaalmaksu-

seaduse § 2 lg 2 ja lg 3 p 1, § 9 lg 1 p-d 1 ja 4, töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p-d 1, 2 ja 3

ning kogumispensionide seaduse § 7 lg-d 1 ja 3.

8.1. MTA tuvastas, et kaebaja pangakontolt on tehtud kontrollitaval perioodil töötajatele

väljamakseid märkega „palk“, „avanss“ ja „päevaraha“ kokku summas 35 520 eurot.

Kontrollimenetluses selgus, et kaebaja töötajad ei viibinud kõnealusel perioodil välislähetuses,

mis oleks andnud aluse maksuvabade päevarahade maksmiseks (TuMS § 13 lg 3 p 1). Samuti

ei esitanud kaebaja usaldusväärselt kontrollitavat teavet selle kohta, et tegemist oleks olnud

tööandja eest tasutud kulude hüvitamisega töötajatele või tööandja varasema võlgnevuse

hüvitamisega. Seejuures on kaebaja selgitused deklareeritud väljamakseid ületavate summade

osas ajas muutunud, mis vähendab selliste selgituste usaldusväärsust. Kaebaja ei esitanud ka

algdokumente, mis kinnitaksid töötasu maksmise kohustuse kõrval muid kaebaja rahalisi

kohustusi enda töötajate ees10. Seega on maksuhaldur põhjendatult lugenud väljamaksed

summas 35 520 eurot töötasu netoväljamakseteks.

8.2. Kaebaja raamatupidamisest nähtus, nagu oleks kaebaja soetanud kontrolliperioodil

Ventvend OÜ-st teenust summas 9637 eurot (ja lisaks kaupu summas 1500 eurot). Kaebaja on

teinud vastavas summas ülekanded Ventvend OÜ pangakontole ning kaebaja raamatupidamises

kajastuvad vastavad arved. Maksuhaldur asus maksumenetluse tulemusena seisukohale, et

tegelikkuses on väljamaksete näol summas 9637 eurot tegemist töötasuväljamaksetega kaebaja

töötajale X. X.ile (kes on samal ajal ka Ventvend OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks).

Kohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult lugenud kaebaja ja Ventvend OÜ vahelised

tehingud maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 alusel näilikuks, s.o leidnud, et teenuse

soetamise tehingu(te)ga on tegelikkuses varjatud kaebaja töötasuväljamakseid X. X.ile (s.o

töölepingulist suhet). Seda kinnitavad maksumenetluses tuvastatud asjaolud koostoimes,

eelkõige järgmine teave11: kõnealuseid töid teostas kaebaja heaks kaebaja ehitusobjektil

X. X., olles samaaegselt nii töölepingulises suhtes kaebajaga kui Ventvend OÜ nimel teenuse

osutaja. Kaebaja ega X. X. ei ole väitnud, et X. X. kaebaja töötajana kõnealusel objektil töid ei

teinud. Maksuhaldur on seega põhjendatult järeldanud, et X. X.i töötamine töösuhte

raames ja teenuse osutamine Ventvend OÜ kaudu ei ole eristatavad. Seejuures on kaebaja ja

Ventvend OÜ vahel sõlmitud leping ja arved12 vastuolulised. Lepingu kohaselt pidi Ventvend

OÜ osutama tööde juhtimise teenust (asendama kaebaja poolset tööde juhtimist), arvete järgi

teostas aga Ventvend OÜ konkreetseid seadmete paigaldustöid (mida X. X. pidi teostama

kaebaja töötajana). Ventvend OÜ ei ole seejuures deklareerinud töötasuväljamakseid ega

registreerinud töötajaid töötamise registris. Ventvend OÜ-l puudub raamatupidamine ja

äriühingu osas kogutud teave viitab, et tegemist ei ole reaalselt tegutseva äriühinguga. Ventvend

OÜ pangakontole kantud raha on valdavalt sularahas välja võetud ning X. X. on selgitanud13,

et kasutas laekunud summasid isiklikuks tarbeks. Teada on, et kaebaja juhatuse liige ja X. X.

on lapsepõlvesõbrad, mis võimaldas usutavalt sellises näilikus teenuse osutamises kokku

9 MTA 12.09.2023 maksuotsuse p 2.1.3

10 MTA 19.07.2023 kontrolliakti p 1.1.2.1

11 MTA 19.07.2023 kontrolliakti p 1.1.2.2

12 MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisad 42-44 ja 51 (dtl 826-831 ja 849)

13 A. Nehoroševi 05.04.2023 suuliste seletuste protokolli p 28 (MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 11, dtl

1781-1785)

3-23-2267

7(9)

leppida. Kokkuvõtvalt võimaldas see kaebajal säästa X. X.ile tehtud töötasuväljamaksetelt

tööjõumaksude

tasumisest

ning

teha

selle

võrra

suuremaid

netoväljamakseid.

Tähelepanuväärne on seejuures, et kaebaja sisendkäibemaksuarvestuses on kajastatud mh

Ventvend OÜ-le esitatud arveid. Nimetatu kinnitab samuti, et Ventvend OÜ ei olnud iseseisev

äriühing, vaid seda kasutati X. X.i ja kaebaja kokkuleppel kaebaja maksukohustuse

vähendamiseks. Olgu lisatud, et kaebaja kandis Ventvend OÜ pangakontole ka kaupade eest

1500 eurot, mida maksuhaldur ei lugenud töötasu osaks ning mille arvel sai X. X. katta kaebaja

tarbeks tehtud kulusid.

Kokkuvõtvalt on maksuhaldur seega põhjendatult lugenud kaebaja väljamaksed Ventvend OÜ

pangakontole summas 9637 eurot kaebaja töötjale tehtud töötasu netoväljamakseteks.

8.3. Kaebaja pangakontolt on kontrolliperioodil tehtud kaebaja töötajale Y. Y.ile (kes on ühtlasi

kaebaja juhatuse liikme Z. Z. abikaasa) väljamakseid summas 3231,82 eurot märkega

„üürileping“. Maksuhaldur asus maksumenetluse tulemusena seisukohale, et 2465,33 eurot

nimetatud väljamaksest on tegelikkuses sisustatav Y. Y.i töötasuna. Maksuhalduri järeldus

tugineb kokkuvõtvalt alljärgneval14.

Kaebaja ja Y. Y.i vahel on sõlmitud korteri, aadressiga Xxxxxxxxx 17-80 (kaebaja äriregistri

järgne aadress), tasuta kasutamise leping. Tegemist on Y. Y.ile kuuluva korteriga, kus elavad

Y. Y. ja Z. Z. koos lastega ning mida kasutatakse lepingu osapoolte selgituse kohaselt 50%

ulatuses kaebaja ettevõtlusega seotult (kodukontorina). Lepingu15 kohaselt tasu korteri

kasutamise eest ei maksta, kuid kaebaja peab hüvitama korteri kasutamise ja säilitamisega

seotud kõrvalkulud. Selliste kulude suuruseks oli kaebaja esitatud teavet arvestades 766,49

eurot (vahe Y. Y.ile tasutud summaga 2465,33 eurot).

Kaebaja on maksumenetluses esitanud ka seisukoha, et Y. Y. oli andnud kaebajale laenu ning

Y. Y.ile tasutud summad on sisustatavad laenu tagasimaksena. Selles osas nõustub kohus

maksuhalduriga, et Y. Y.i poolt laenu andmine kaebajale ei ole usaldusväärselt kontrollitav ega

usutav. Kaebaja esitas maksuhaldurile laenu tõendamiseks küll erinevate isikute vaheliste

tasumiste maksekorraldusi ja filtreeritud pangakonto väljavõtte, kuid ei selgitanud arusaadavalt,

kuidas need kinnitavad laenu andmist Y. Y.i poolt kaebajale. Kohus on seisukohal, et

maksuhaldur ei pea asuma esitatud dokumentide massist ise laenulepingu koosseisu ja tingimusi

tuvastama, vaid maksukohustuslase kohustus on pidada nõuetekohast raamatupidamis- ja

maksuarvestust ning täita maksumenetluses kaasaaitamiskohustust (MKS §-d 56 ja 57). Olgu

ühtlasi lisatud, et Y. Y. maksuhaldurile selgitusi ei andnud16 ja seetõttu ei kinnitanud ka laenu

andmist.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et Y. Y. on alates 01.05.2022 kaebaja töötaja, on MTA

põhjendatult lugenud kaebaja poolt Y. Y.ile tehtud väljamaksed summas 2465,33 eurot Y.

Y.i töötasuks.

8.4. Kokkuvõtvalt on kaebaja seega teinud enda töötajatele netoväljamakseid kokku summas

47 622,35 eurot (35 520 + 9637 + 2465,33). Sellest tulenevalt pidi kaebaja deklareerima bruto

töötasu väljamakseid summas 60 038,44 eurot. Kaebaja deklareeris brutoväljamakseid summas

15 557,36 eurot, seega on maksuhaldur põhjendatult suurendanud nimetatud summade vahe

(44 481,08 eurot) arvel kaebaja maksukohustust summas 26 036,82 eurot17.

14 MTA 19.07.2023 kontrolliakti p 1.1.2.3

15 MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 55

16 M. Lausi 14.04.2023 teade MTA-le (MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 15, dtl 1788)

17 vt täpsemalt MTA 12.09.2023 maksuotsuse lisa 4 (dtl 1726)

3-23-2267

8(9)

9. MTA on põhjendatult leidnud, et kaebajal puudus alus kajastada sisendkäibemaksu

arvestuses Special Work OÜ 10.10.2022 ja 11.10.20222 arvetel18 kajastatud käibemaksu

summas 314,80 eurot. Nimetatud arve sisuks on märgitud „avatäited“ koos viitega lepingule nr

TL-822. Arve juures olevast müügilepingust nr TL-82219 nähtuvalt on avatäite näol tegemist

neljaosalise aknaga mõõtmetega 3,04 x 1,56 meetrit. Maksumenetluses kaebaja esialgu ei

mäletanud, kuhu aken paigaldati, hiljem aga selgitas, et aken paigaldati Xxxxxxxxx 17-80

asuvasse kontorisse, kuna töölaud asus akna juures, aken oli vana ja tuul puhus sellest läbi20.

Maksuhaldur tuvastas samas, et Xxxxxxxxx 17 puuduvad sellistele mõõtudele vastavad

aknad21.

Kaebaja ei ole maksuhalduri seisukohta tõendatult ümber lükanud. Sellises olukorras tuleb

asuda seisukohale, et täidetud ei ole KMS § 29 lg-s 1 sätestatud tingimused sisendkäibemaksu

arvestamiseks. Nimelt ei ole kontrollitav, kas Special Work OÜ arvetel kajastatud kulu vastab

sisendkäibemaksu deklareerimise eeldustele.

10. MTA on lisaks tuvastanud, et kaebaja on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid,

mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele

vastavad algdokumendid22.

10.1. Kaebaja pangakontolt on tehtud kontrolliperioodil (august kuni detsember 2022. a)

sularaha väljamakseid summas 21 087,67 eurot, mis ei sisaldunud kontrollimisel kassas.

Kinnitust ei leidnud kaebaja väide, et seda raha kasutati kaebaja poolt laenu tagastamiseks

omanikele. Kaebaja 2017-2020. a majandusaasta aruanded ei kinnita kohustusi (laenude

olemasolu) omanike ees. Kaebaja on esitanud ka 15.12.2017 lepingu, mille järgi on Z. Z.

(kaebaja juhatuse liige) andnud kaebajale laenu summas 15 600 eurot23, samas ei ole Z. Z. olnud

kaebaja osanik. Leping ei ole ka usaldusväärne ega kontrollitav, seejuures on lepingus märgitud

laenu tagastamise tähtpäevaks 15.12.2017 (s.o lepingu sõlmimise kuupäev). Kaebaja 2021. a

majandusaasta aruanne, mis esitati äriregistrile maksumenetluse ajal, kajastab küll suurenenud

kohustusi summas 22 702 eurot, kuid ei haaku varasemate aruannetega ja raamatupidamisega,

viidates andmetega manipuleerimisele. Usaldusväärsed tõendid laenu saamise (sh

investeeringuna kaebaja varasse) ja tagastamise kohta puuduvad. Seega ei ole alust lugeda

väljamakseid summas 21 087,67 eurot kaebaja ettevõtlusega seotuks.

10.2. Ka väljamakset Rentity Technologies OÜ-le summas 3800 eurot ei ole alust lugeda

kaebaja ettevõtlusega seotud kuluks. MTA kogutud teabe kohaselt ei olnud tegemist reaalselt

tegutseva äriühinguga. Väidetava teenuse, s.o kodulehe (veebilehe) valmistamine ja tehniline

tugi, saamine kinnistust ei leidnud. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud

teenuse eest, kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt

tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies

ulatuses maksustada24. Seejuures on Rentity Technologies OÜ seotud kaebaja seadusliku

esindaja sugulasega ning on registreeritud samale aadressile kaebajaga. Sellised seosed

viitavad, et Rentity Technologies OÜ-d on kasutatud teadlikult ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksete tegemiseks sellega kaasneva maksukohustuse vältimiseks.

18 MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisad 80 ja 81 (dtl 1253-1257)

19 MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 80 (dtl 1254-1256)

20 T. Lausi 12.05.2023 suuliste seletuste protokolli p 30 ja Asorten OÜ 22.05.2023 e-kiri (MTA 22.11.2023

menetlusdokumendi lisad 33 ja 63, dtl 362-369 ja 896-898)

21 Vikerlase 17 pilt (MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 82, dtl 1258)

22 MTA 19.07.2023 kontrolliakti p 1.3

23 MTA 22.11.2023 menetlusdokumendi lisa 83 (dtl 1259)

24 vt ka Riigikohtu 16.10.2013 otsus nr 3-3-1-42-13 p 14

3-23-2267

9(9)

10.3. Kaebaja pangakontolt on tehtud väljamakseid summas 3480,99 eurot, mille kohta

puuduvad algdokumendid. Tegemist on väljamaksetega, mis tuleb lugeda kontrollimatuse tõttu

ettevõtlusega mitteseotuks.

10.4. Kokkuvõtvalt on kaebaja seega teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas

28 368,66 eurot (21 087,67 + 3800 + 3480,99). Sellistelt väljamaksetelt kuulub deklareerimisele

ja tasumisele tulumaks summas 7092,17 eurot (TuMS § 4 lg 11, § 51 lg 1 ja lg 2 p 3, § 54 lg-d

2 ja 4, raamatupidamise seaduse § 7 lg 1).

11. Maksuotsuse vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksu-

summa määrati valesti (MKS § 150 lg 1). Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses seisukohti

ega tõendeid, mida poleks maksumenetluses analüüsitud ning mis annaksid aluse kaebuse

rahuldamiseks.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb Asorten OÜ kaebus rahuldamata ja MTA 12.09.2023 maksu-

otsus muutmata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud.

Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg

1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik