Legislator Case Law & Legislation
2-23-143568/19 AI generated

2-23-143568/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-143568/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista Suurkivi Mahetalu OÜ-lt Sanitex OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 2548 eurot muutunud viivis 398 eurot 60 senti ning viivis põhivõlgnevuselt (2548 eurot 30 senti)

Legislator headnote

AI generated

2-23-143568/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Mõista Suurkivi Mahetalu OÜ-lt Sanitex OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 2548 eurot muutunud viivis 398 eurot 60 senti ning viivis põhivõlgnevuselt (2548 eurot 30 senti)

Keywords

AI generated
bait pricing meeting the threshold excessive price wholesale price general terms and conditions marketing standards
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-23-143568

Tsiviilasi

Sanitex OÜ hagi Suurkivi Mahetalu OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3585 eurot 16 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Sanitex OÜ (registrikood 11931003; asukoht

Graniidi tee 1, Rae küla, Rae vald, 75310, Harju maakond),

lepinguline esindaja Anna-Džessika Bogatšova (e-post

anna-dzessika.b@sanitex.eu)

Kostja: Suurkivi Mahetalu OÜ (registrikood 14241606;

asukoht Suurkivi, Reinu küla, Tartu vald, 49117, Tartu

maakond; e-post suurkivimahetalu@xxxxxxxx), seaduslik

esindaja E. K. (e-post xxxxxxxxxx@xxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Sanitex

OÜ

hagi

Suurkivi

Mahetalu

OÜ

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista Suurkivi Mahetalu OÜ-lt Sanitex OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 2548 eurot

30 senti, sissenõudmiskulud 40 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 398 eurot 60 senti ning viivis põhivõlgnevuselt (2548 eurot 30 senti)

0,05% päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 20. juunist 2024 kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud Suurkivi Mahetalu OÜ kanda.

4. Rahuldada Sanitex OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Mõista

Suurkivi Mahetalu OÜ-lt Sanitex OÜ kasuks välja menetluskulu 475 eurot (riigilõiv 455

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

5. Mõista Suurkivi Mahetalu OÜ-lt Sanitex OÜ kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 kohus ei anna

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD

1. Sanitex OÜ (hageja) esitas 26. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Suurkivi Mahetalu OÜ (kostja) vastu 3037 euro 66 sendi väljamõistmiseks. Pärnu

Maakohtu 20. novembri 2023. a määrusega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas nõudele vastuväite.

Hageja palus 10. mail 2023 täpsustatud hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 2548 eurot 30 senti, põhivõlgnevuselt (algse hagi esitamise ajal 2848 eurot 30

senti) hagi esitamise seisuga 27. detsembril 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 175 eurot

62 senti ning viivise 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 2548 eurot 30 senti alates 28. detsembrist

2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

sissenõudmiskulud 40 eurot ning maksekäsu menetluskulude katteks 20 eurot. Hageja palus

jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt riigilõiv 455 eurot, ning viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja (müüja) ja kostja (ostja) vahel 26. juulil 2023 sõlmitud

müügileping nr-23/5946, vastavalt millele hageja müüs ja kostja ostis kaupa kokku summas

2848 eurot 30 senti. Hageja esitas kostjale kauba müümise eest neli arvet:

• 3. augustil 2023 arve nr ESN0481647 maksetähtajaga 17. august 2023, mille tasumata

jääk on 10. mai 2024 seisuga 475 eurot 62 senti;

• 10. augustil 2023 arve nr ESN0484707 maksetähtajaga 24. august 2023, arve summa

627 eurot 28 senti;

• 17. augustil 2023 arve nr ESN0487726 maksetähtajaga 31. august 2023, arve summa

1345 eurot 75 senti;

• 18. augustil 2023 arve nr ESN0488733 maksetähtajaga 1. september 2023, arve summa

99 eurot 65 senti.

Kostja võlgnevus hageja ees on 10. mai 2024. a seisuga 2548 eurot 30 senti.

Müügilepingu esemeks olevad tooted on kostja poolt tellitud, pretensioone pole esitatud ning

kauba vastuvõtt on allkirjadega kinnitatud. Vastavalt lepingu p-le 12 leppisid pooled kokku

hageja õiguses nõuda kostjalt viivist 0,05% kauba maksumusest iga maksmisega viivitatud

päeva eest. Hagiavalduse esitamise hetkel on müüja poolt arvestatud viivis arvete maksmisega

viivitamise eest kokku 175 eurot 62 senti järgmiselt:

• 51 eurot 19 senti arve nr ESN0481647 tasumisega viivitamise eest alates 18. augustist

2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27. detsembril 2023, s.o 132 päeva eest (775,62 *

0,05% * 132);

• 39 eurot 21 senti arve nr ESN0484707 tasumisega viivitamise eest alates 25. augustist

2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27. detsembril 202, s.o 125 päeva eest (627,28 *

0,05% * 125);

• 79 eurot 40 senti arve nr ESN0487726 tasumisega viivitamise eest alates 1. septembrist

2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27. detsembril 2023, s.o 118 päeva eest (1345,75 *

0,05% * 118);

• 5 eurot 83 senti arve nr ESN0488733 tasumisega viivitamise eest alates 2. septembrist

2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27. detsembril 2023, s.o 117 päeva eest (99,65 *

0,05% * 117).

Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirja tasumata arvete kohta 2. oktoobril 2023, millele kostja

vastas samal päeval, paludes hagejalt ajapikendust võla tasumiseks. Hageja pakkus kostjale

ajapikendust 14 päeva eeldusel, et kogu võlgnevus on tasutud hiljemalt 15. oktoobriks 2023

ning koheselt tasumisele kuulub arve nr ESN0481647. Kostja võlgnevust ei tasunud.

Hageja nõuab sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt enda kasuks välja

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude

katteks 20 eurot vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 4842.

2. Kostjal vaidles hagile vastu. Kostja on korduvalt võtnud hagejaga ühendust ja selgitanud

olukorda lahenduse leidmiseks. Kaup seisab kostjal laos ning kostja on korduvalt palunud

hagejalt tähtaja pikendust võlgnevuse maksmiseks. Kostja soovis maksegraafikut, et saaks

asjad lahendada.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

4. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

5. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 järgi poolte faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

6. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid müügilepingu nr-23/5946 ja hageja on selle alusel

esitanud kostjale arved nr ESN0481647, nr ESN0484707, nr ESN0487726 ja nr ESN0488733.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on kauba vastavalt müügilepingule ja arvetele saanud.

Kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet hageja nõude ega selle suuruse kohta.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt

loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud vastuväiteid kauba lepingutingimustele mittevastavuse

osas või muid vastuväiteid, mis välistaksid kostja raha maksmise kohustuse. Kostja on kauba

vastu võtnud ega ole esitanud pretensioone hagejale kauba või muu lepingust tuleneva

tingimuse osas. Kostja ainuke vastuväide kogu menetluse kestel on olnud see, et kostja soovis

tasumiseks täiendavat tähtaega.

Seega on hageja oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud. Arvete nr ESN0481647,

nr ESN0484707, nr ESN0487726 ja nr ESN0488733 alusel on kostjal tasumata hagejale

põhivõlgnevus kokku 2548 eurot 30 senti. Hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb

mõista hageja kasuks välja 2548 eurot 30 senti.

7. Hageja palub lisaks põhinõudele mõista kostjalt välja ka viivis. Kohtu hinnangul on

viivisenõue põhjendatud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Hageja palub mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas

175 eurot 62 senti ning edaspidi põhinõudelt määras 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Pooled leppisid lepingu p-s 12 kokku, et maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral on

müüjal (hagejal) õigus nõuda ostjalt (kostjalt) viivist 0,05 % iga maksmisega viivitatud päeva

eest arvestatuna võlgnetavast summast kuni võlgnevuse tasumiseni.

Kuigi lepingus kokkulepitud viivisemäär on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest

määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Mõlemad pooled

on sõlminud müügilepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja

kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet.

Kohus mõistab kooskõlas TsMS §-ga 367 kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse

tegemise seisuga. Hagiavalduse esitamise, s.o 27. detsembri 2023. a seisuga, on sissenõutavaks

muutunud viivis 175 eurot 62 senti (dtl 87). Hageja taotles alates hagi esitanmist viivise

väljamõistmist põhinõudelt 2548 eurot 30 senti (dtl 88). Alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohtuotsuse tegemiseni on viivis 222 eurot 98 senti (2548,30 / 100 * 0,05% * 175 päeva).

Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 398 eurot 60 senti

(175,62+222,98).

Samuti tuleb rahuldada hageja viivise nõue alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast

kuni kohustuse täitmiseni ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 2548

eurot 30 senti määras 0,05% päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o

20. juunist 2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

8. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 40 eurot.

VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Eelnevalt on kohus leidnud, et hageja nõue

kostja vastu viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja on majandus-või kutsetegevuses

tegutsev juriidiline isik. Hageja on võla sissenõudmise raames teinud erinevaid toiminguid, nt

saatnud meeldetuletuskirju, pidanud kostjaga läbirääkimisi. Eeltoodust tulenevalt on kostjal

kohustus tasuda hagejale sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv maksekäsu

kiirmenetluses 91 eurot 13 senti ja täiendav riigilõiv hagimenetluses 363 eurot 84 senti, kokku

455 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse

kulude hulka.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 123 ja § 133 kohaselt 3585 eurot 16 senti, millelt on

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu summas 455 eurot. Seega

on hagilt tasutud riigilõiv 455 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Lisaks palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas

20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot põhjendatud ja

vajalik.

11. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

sellise taotluse esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik