2-23-15525/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-15525

Tsiviilasi

Credit.ee OÜ hagi Prosperity OÜ ja O. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 403,45 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Credit.ee OÜ, registrikood 11898079,

asukoht F. Tuglase tn, 19, Tartu linn, Tartu linn,

51006, Tartu maakond, seaduslik esindaja Alar East,

lepinguline esindaja Marija Tukmatševa;

kostja I Prosperity OÜ, registrikood 11545990,

asukoht Karjavälja tn, 4, Mustamäe linnaosa,

Tallinn, 12918, Harju maakond, seaduslik esindaja

juhatuse liige O. K. ;

kostja II O. K. , isikukood xxxxxxxxx.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Credit.ee OÜ hagi Prosperity OÜ ja O. K. vastu.

2. Välja mõista Prosperity OÜ-lt ja O. K. solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks 25.

novembril 2021 hageja ja kostja I sõlmitud laenulepingu nr 20211124/04 ja

hageja ja kostja II sõlmitud käenduslepingu nr 20211124/04KL alusel põhivõlg

6212,67, intress 628,90 eurot, 1. novembriks 2023 sissenõutavaks muutunud

viivis 852,82 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot.

3. Välja mõista Prosperity OÜ-lt ja O. K. solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks viivis

kokkulepitud määras 0,25% päevas põhivõla jäägilt alates 2. novembrist 2023

kuni kohustuse täitmiseni, kuid O. K. koos määruse p-s 2 nimetatud summadega

kokku mitte rohkem kui 17 150 eurot.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

5. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 910 eurot.

6. Välja mõista Prosperity OÜ-lt ja O. K. solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks

menetluskulude katteks 910 eurot.

7. Kostjad on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja ja kostja I sõlmisid 25. novembril 2021 laenulepingu nr 20211124/04, millega

hageja andis kostjale I laenu 7500 eurot ja kostja I kohustus laenu koos intressidega

tagastama osamaksetena 24. novembriks 2026. Laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II 25. novembril 2021 käenduslepingu nr

20211124/04KL.

Laenusaaja on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 4231 eurot,

millega on kaetud põhiosa 1287,33 eurot, intress 2408,18 eurot (ehk esimese 16

osamakse summa oli täielikult kaetud ja osaliselt 17. osamakse), laenulepingu

sõlmimise tasu 75 eurot, viivis 200,49 eurot, maksehäirete avaldamise tasu 20 eurot ja

sissenõudmisega seotud kulud 240 eurot. Alates 15. juulist 2023 ei ole kostjalt I ega

kostjalt II hageja kontole laekunud mitte ühtegi makset. Hageja andis kostjatele

täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid kuna nad seda ei teinud, ütles hageja

laenulepingu 21. septembril 2023 erakorraliselt üles.

Hageja palub kohtul kostjatelt mõista solidaarselt välja laenu põhiosa 6212,67 eurot,

intressi 628,9 eurot, 1. novembri 2023 seisuga arvestatud viivise 852,82 eurot, võla

sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ning viivise kokkulepitud määras 0,25%

päevas alates 2. novembrist 2023 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kostjalt II mitte

rohkem kui 17 150 eurot.

KOSTJATE VASTUVÄITED

2. Kostjad ei ole haginõuetele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostjad on soovinud

vaidluse kokkuleppel lahendada, kuid ei ole kompromissettepanekutele vastanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

4. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad

taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Kohus menetleb hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Sama paragrahvi teise

lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma

(krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu

lõppemisel krediidi tagasi maksma.

6. Hageja ja kostja I sõlmitud leping vastab krediidilepingu tunnustele VÕS § 401 lg 1

mõistes. Kohtule ei ole esitatud lepingu tühisusele viitavaid asjaolusid.

7. VÕS § 401 lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 399 lg 1 p 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu

üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud

osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa

tagastamisega kauem kui kolm kuud.

8. Hageja kandis 25. novembril 2021 kostja I pangakontole laenusumma 7500 eurot (dtl

25), mille kostja kohustus tagastama koos intressiga (dtl 11). Pooled on laenulepingus

kokku leppinud aastases intressimääras 25% (dtl 23). Hageja toob hagiavalduses esile,

et kostja I kohustus laenu koos intressidega tagastama igakuiste osamaksetena 24.

novembriks 2026, kuid kostja I sattus alates 27. aprillist 2023 osamaksete tasumisega

viivitusse ning alates 15. juulist 2023 ei ole tehtud ühtegi makset. Hageja saatis

kostjatele enne lepingu ülesütlemist meeldetuletusi ja andis kohustuse täitmiseks

täiendava tähtaja, kuid kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ei ole. Hageja on

krediidilepingu üles öelnud 12. septembril 2023. Kostjad ei ole lepingu lõpetamisele

vastuväiteid esitanud. Asjaoludest nähtuvalt on hageja krediidilepingu seega VÕS §

399 lg 1 p 1 alusel koosmõjus VÕS § 401 lg-ga 3 kehtivalt üles öelnud. Lepingu

lõppemisel muutus kogu põhiosa sissenõutavaks ehk laenusaajal tekkis VÕS § 401 lg

1, § 397 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel kohustus tasuda põhivõlg 6212,67 eurot ja intress

628,90 eurot.

9. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja

nõuda

võlgnikult

viivitusintressi

(viivis),

arvates

kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

10. Hageja ja kostja I on kokku leppinud viivise määras 0,25% päevas (dtl 23). Kostja I on

jäänud laenu põhiosa tasumisega osaliselt võlgnevusse alates 27. aprillist 2023. Alates

13. septembrist 2023 tekkis kostjal I kohustus tasuda viivist kokkulepitud määras kogu

põhivõla jäägilt. Hagiavalduse esitamise seisuga on muutunud sissenõutavaks viivis

kogusummas 852,82 eurot (dtl 5). Lisaks on TsMS § 367 alusel hagejal õigus nõuda

edasiulatuvat viivist kokkulepitud määras 0,25% päevas alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni.

11. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot, eeldusel, et ta võib nõuda ka viivist. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda viivist. Hageja on saatnud kostjale I

meeldetuletused e-kirja ja posti teel 21. juulil 2023, 15. augustil 2023 ja 12. septembril

2023, seega teinud kulutusi võla sissenõudmiseks.

12. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS

§ 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline

isik.

13. Hageja ja kostja II sõlmitud leping on tarbijakäendusleping VÕS § 142 lg 1 ja § 143

lg 1 mõistes. Käendusleping on sõlmitud kirjalikult ja selles on kokku lepitud käendaja

vastutuse rahalises maksimumsummas, seega ei ole leping VÕS § 143 lg 2 ega § 144

lg 2 alusel tühine.

14. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja

vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta

vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja

leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või

lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult

sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti

sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

15. Seega vastutavad kostjad krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest

solidaarselt. Kostja II ei ole esitanud asjaolusid, mis välistaksid hagejal tema vastu oma

nõuete maksmapaneku. Arvestades, et käenduslepingus on kokku lepitud käendaja

vastutuse maksimummääras 17 150 eurot, tuleb tema osas edasiulatuvat viivist

vastavalt piirata.

16. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt I ja kostjalt II

solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 6212,67 eurot, intressi 628,90 eurot,

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 852,82 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot ja edasiulatuva viivise kokkulepitud määras 0,25% päevas

põhivõla jäägilt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni, kuid kostjalt II koos

eelnimetatud nõuetega kokku mitte rohkem kui 17 150 eurot.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

18. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 910 eurot riigilõivu eest. Hagiavalduselt

riigilõivu tasumise kohustus tuleb seadusest, mistõttu on see täies ulatuses vajalik ja

põhjendatud kulu. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista

menetluskulude hüvitis 910 eurot.

19. Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik