2-20-5387/104 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-5387

Kohtuasi

C.T.T hagi F.H vastu leppetrahvi ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks

F.H hagi C.T.T vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja

hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.11.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

F.H apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

10 544,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (liidetud asjas kostja) C.T.T (registrikood XXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Jüri-Karl Leppik

ja Raiko Lipstok

Kostja (liidetud asjas hageja) F.H (isikukood XXX),

lepingulised esindajad Janika Drobot ja Oleg Nišajev

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 20.05.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2022 otsus osas, millega mõisteti F.H-lt C.T.T

kasuks välja põhinõue 4015,97 eurot ületavas osas ning sellelt arvestatava viivise

osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt

kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Täiendada Harju Maakohtu

21.11.2022 otsuse resolutsiooni otsustusega jätta jõusse Harju Maakohtu

13.04.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kuni otsuse täitmiseni.

Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Rahuldada F.H apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jaotada ringkonnakohtus kantud menetluskulud vastavalt otsuse

tervikresolutsioonis märgitule.

2-20-5387

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. C.T.T hagiavaldus rahuldada osaliselt.

4.2. Välja mõista F.H-lt C.T.T kasuks põhinõue 4015,97 eurot ja viivis

põhinõudelt (4015,97 eurot) alates hagi esitamisest 09.04.2020 kuni põhinõude

kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4.3. Jätta rahuldamata C.T.T hagi F.H vastu põhinõude 4015,97 euro ja sellelt

arvestatava viivise nõudes.

4.4. Jätta rahuldamata F.H hagi tuvastada C.T.T poolse töölepingu ülesütlemise

tühisus, lõpetada F.H-ga sõlmitud tööleping alates 23.03.2020 ja välja mõista

C.T.T F.H kasuks hüvitis 5040 eurot.

4.5. Jätta jõusse Harju Maakohtu 13.04.2020 määrusega hagi tagamiseks F.H-le

kuuluvale kinnistule (registri osa nr XXXXXXXX) IV jakku esimesele vabale

järjekohale kantud kohtulik hüpoteek 15 544,55 eurot C.T.T kasuks kuni

kohtuotsuse täitmiseni.

4.6. Jätta ringkonnakohtus kantud käekirjaekspertiisi kulud F.H kanda.

Ülejäänud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 25%

ulatuses C.T.T kanda ja 75% ulatuses F.H kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tööandja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C.T.T (hageja/tööandja) esitas 09.04.2020 Harju Maakohtule F.H (kostja/ töötaja) vastu

hagi, milles palus töötjalt tööandja kasuks välja mõista põhinõue 9763,47 eurot ja viivis

põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras (tsiviilasi nr 2-20-5387).

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid tööandja ja töötaja 01.09.2014 töölepingu nr 130, mille

kohaselt asus kostja tööle keemiainseneri ametikohal. Tööülesannetest tulenevalt oli töötajal

ligipääs tööandja ärisaladusele, ka oli töötaja tööülesandeks tööandjale ärisaladuse loomine,

sest töötaja tööülesannete hulka kuulus uute toodete väljatöötamine, tehnoloogiliste

protsesside juurutamine ja arendusprojektide elluviimine. Töölepingu p-de 5.4 ja 5.5 kohaselt

oli töötajal ärisaladuse hoidmise kohustus, lisaks tulenes ärisaladuse hoidmise kohustus

sisekorraeeskirjast.

2-20-5387

3. Tööandjaga samal tegevusalal tegutseb F kaubamärki kasutav Y OÜ (ka F), kes on

tööandja konkurendiks, ja pakub puhastusaineid nii kodukasutuseks kui ka professionaalseks

kasutuseks. 2020. aasta alguses jäi tööandjale silma töötaja käitumine, mis viitas tema

ebalojaalsusele, sest töötaja töökohustuste hulka ei kuulunud tegevusi, mis olid seotud F

toodetega. Uurides töötaja tööarvutit avastas tööandja, et seal asuvad failid, millele ei tohiks

töötajal ligipääsu olla, tabelid mitmete toodete retseptidega ja nende kohta tehtud arvutustega,

mis olid pealkirjastatud F toodete nimedega. Mitmed F tootenimesid kandvad retseptid on

tööandja toodetega sarnased, mis viitas sellele, et töötaja on ära kasutanud talle teatavaks

saanud tööandja ärisaladust ning välja töötanud sarnased tooted Y OÜ jaoks. Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutuse (EAS) projektis, mis puudutas rohelise seebi tootmist uue

tehnoloogia järgi, töötas töötaja Y OÜ huvides. Roheline seep on toode, mida tööandja on

tootnud alates 2018. aasta aprillist ja peamiseks rohelise seebi valmistajaks oli töötaja.

Töötaja meiliprogrammi kustutatud kirjade kaustas sisaldus Y OÜ-le adresseeritud

kirjavahetus ja hinnapakkumine. Töötaja tegutses Y OÜ huvides, kellega vahetas

informatsiooni toodete kohta, kasutades avalikult rahastatud projektide tarbeks hageja

ärisaladust, seadmeid ja ruume. Y OÜ käive on kasvanud tööandja ärisaladuse ebaseadusliku

ärakasutamise tõttu.

4. Tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 23.03.2020, kuna töötaja

rikkus töölepingu p-e 5.3 ja 5.4, tehes koostööd tööandja konkurendiga, avaldades

konkurendile ärisaladust. Koos ülesütlemisavaldusega esitas tööandja töötajale leppetrahvi

nõude töölepingu p 5.6 alusel, paludes viivitamatult tasuda kuue kuu keskmise töötasu

summale vastav leppetrahv 11 495 eurot. Töötaja kinnitas allkirjaga, et on

ülesütlemisavalduse ja leppetrahvi nõude kätte saanud, vastuväiteid ei esitanud ning andis

nõusoleku leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks lõpparvega. Töölepingu ülesütlemisega seoses

oli töötajal õigus nõuda töötasu viimase tööpäevani ja hüvitist kasutamata puhkuse eest,

kokku 1731,53 eurot. Töötaja ei ole leppetrahvi nõuet tasunud.

Töötaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

5. Töötaja esitas 06.04.2020 töövaidluskomisjonile tööandja vastu avalduse, milles palus

tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, töölepingu lõpetada alates 23.03.2020, välja mõista

saamata jäänud töötasu ja puhkuse hüvitis 2245,24 eurot ning töölepingu lõpetamise hüvitis

5040 eurot. Töövaidluskomisjon jättis 02.06.2020 otsusega töötaja avalduse rahuldamata.

6. Töötaja esitas 06.07.2020 Harju Maakohtule tööandja vastu hagi sama töövaidluse, v.a

saamata jäänud töötasu ja hüvitise 2245,24 euro läbivaatamiseks (tsiviilasi nr 2-20-9742).

Töötaja palus hagiavalduses tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping

alates 23.03.2020 ja välja mõista tööandjalt töötaja kasuks hüvitis 5040 euro.

7. Töötaja esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid töötaja ja tööandja 01.09.2014 tähtajatu

töölepingu, mille alusel töötas töötaja tööandja juures keemiainseneri ametikohal töötasuga

1680 eurot kuus. 23.03.2020 esitas tööandja töötajale allkirjastamiseks avalduse töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks, milles heideti töötajale ette töölepingu p-de 5.3 ja 5.4

rikkumist.

8. Töötaja ei ole töötanud perioodil 12.10.2018–21.12.2018 Y OÜ heaks ega ole tööandja

poolt etteheidetavaid rikkumisi toime pannud. Nimetatud perioodil oli töötajal sõlmitud

osalise tööajaga tööleping Euroakadeemiaga (mittetulundusühing Eesti Euroinfo Ühing),

mille raames täitis ta tööülesandeid tulenevalt EAS-i poolt rahastatavast projektist „Rohelise

seebi tootmine uue tehnoloogia järgi“. Töölepingu pooleks olev Euroakadeemia ei ole

2-20-5387

tööandja konkurendiks ei seaduse ega lepingu järgi ning ta sai töölepingu sõlmimisele

eelnevalt (suulise) nõusoleku tööandjalt. Y OÜ oli projektiga seotud, kuna ta pöördus

Euroakadeemia poole taotlusega aidata töötada välja tekstiilitööstuses ja põllumajanduses

kasutatava rohelise seebi tootmistehnoloogia ja toode. Kostja avaldas Y OÜ-le tooteretseptid

oma tööülesannete raames, kuna Y OÜ oli tööandja kliendiks. Y OÜ oli tööandja

konkurendiks üksnes formaalselt tegutsedes samal tegevusalal, kuid projekti käigus töötati

välja rohelise seebi tootmise tehnoloogia ja roheline seep, milline on kasutatav tekstiilitoodete

hooldamiseks ja põllumajanduses taimekaitsevahendina. Tööandja ei tegele tekstiilitööstuse

ega põllumajanduse tarbeks rohelise seebi tootmise ega müügiga. Töötaja töötas tööandjale

välja retsepti 15%-lise rohelise seebi tootmiseks, kuid antud toodet on toodetud üksnes teiste

keemiatoodete komponendina. Kuna töötaja töötas välja Y OÜ heaks toote, mida tööandja ei

tooda ega turusta, siis ei ole Y OÜ seoses kirjeldatud tootega tööandjaga konkureeriv

ettevõtte. Kuna töötaja ei olnud rikkunud töölepingut, siis ei olnud töölepingu lõpetamine

põhjendatud ja lepingu ülesütlemine on tühine. Töölepingu lõpetamine on tühine ka põhjusel,

et töölepingu ülesütlemisele ei eelnenud hoiatust.

Hageja ja kostja seisukohad ning menetluse käik

9. Hageja ja kostja vaidlesid nende vastu esitatud hagidele vastu ja palusid need jätta

rahuldamata.

10. Harju Maakohtu 14.10.2020 kohtumäärusega on tsiviilasi nr 2-20-9742 ja tsiviilasi nr 2-

20-5387 liidetud ühte menetlusse ja maakohus jätkas esitatud hagide menetlemist tsiviilasja nr

2-20-5387 all.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohus rahuldas 21.11.2022 otsusega tööandja hagi ja mõistis töötajalt tööandja

kasuks välja põhinõude 9763,47 eurot ja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jättis

rahuldamata töötaja hagi tööandja vastu. Maakohus jättis menetluskulud töötaja kanda.

12. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid

01.09.2014 kirjalikus vormis töölepingu, mille järgi asus töötaja tööle keemiainseneri

ametikohal töötasuga 1680 eurot kuus, et 23.03.2020 ütles tööandja kirjaliku avaldusega

töölepingu erakorraliselt ette teatamata üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 ja p 8

alusel, et töötajale heideti ette lepingu p 5.3. rikkumist, mille kohaselt oli töötajal keelatud

tööandja konkurentidega koostööd teha ning töölepingu p 5.4 rikkumist, mille kohaselt oli

töötajal ärisaladuse hoidmise kohustus.

13. Tööandja 23.03.2020 avaldusega töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on tõendatud,

et tööandja tegi 23.03.2020 töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse

töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel ülesütlemiseks ning põhjendas

ülesütlemist sellega, et töötaja on olnud tööandja suhtes ebalojaalne ning rikkunud töölepingu

p-e 5.3 ja 5.4, mis seisnes selles, et töötaja arvuti kõvakettalt leiti materjale seoses Y OÜ

taotlustega toetuse saamiseks EAS projektist „Rohelise seebi tootmine uue tehnoloogia järgi“.

Y OÜ pakub F kaubamärgi all puhastusaineid nii kodukasutuseks kui ka professionaalseks

kasutuseks, ja seetõttu on ta hageja konkurendiks. Projekti aruannetest nähtub, et töötaja tegi

projekti täideviijana konkurendi heaks perioodil 12.10.2018–21.12.2018 tööd kokku 330 tunni

ulatuses. Töötajal puudus projektis osalemiseks vajalik tööandja nõusolek. Samuti heidetakse

ülesütlemisavalduses töötajale ette, et ta on avaldanud Y OÜ-le informatsiooni hageja

2-20-5387

tooteretseptide ja tootmisprotsesside kohta ning et töötaja tööarvuti kõvaketas sisaldab olulisel

määral Y OÜ-d puudutavat informatsiooni, sh toodete retseptid ja nende kohta tehtud

arvutusi, esitatud taotluseid ökomärgise väljastamiseks ning kirjavahetust, millele peaks

ligipääs olema vaid konkurendi töötajatel. Eeltoodust tulenevalt on tööandja järginud TLS §

95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud töölepingu ülesütlemise kirjaliku vormi ja põhjendamise kohustust.

Töötaja kinnitas oma allkirjaga, et on ülesütlemisavalduse kätte saanud ning

ülesütlemisavaldusele vastuväiteid ei esitanud.

14. TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega

põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ning p 8 järgi, kui töötaja on rikkunud

saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. TLS § 15 lg 1, lg 2 p 8 ja TLS § 16 lg 1

kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt

tööandja kasu silmas pidades ning teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest

olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. Töölepingulises suhtes võivad

kohaldamisele kuuluvad kohustused tuleneda nii töölepingust kui ka õigusaktidest. TLS § 23

lg 1 järgi võtab konkurentsipiirangu kokkuleppega töötaja kohustuse mitte töötada tööandja

konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.

TLS § 23 lg 3 kohaselt peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt

mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.

15. Töölepinguga on tõendatud, et töölepingu p 5.3 kohaselt oli töötajal keelatud tööandja

konkurentidega koostööd teha. Töölepingu p 5.4 kohaselt kohustub töötaja temale töölepingu

täitmise käigus teatavaks saanud tööandja staatust või tegevust puudutavat äri- ja

tootmissaladust (eelkõige teavet tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta,

tööandja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse kohta, tööandja klientide ning

osutatavate teenuste hinnakujunduse põhimõtete kohta jms) hoidma konfidentsiaalsena ning

mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma tööandja eelneva kirjaliku loata. Tööandja

äri- ja tootmissaladuseks ei loeta informatsiooni, mis on avalikkusele teatavaks saanud või

avalikkusele vabalt kättesaadav (näiteks informatsioon avalikes registrites, majandusaasta

aruanded). Tööandja äri- ja tootmissaladust võib töötaja avaldada riigiorganitele seaduses ette

nähtud juhtudel ja ulatuses, informeerides sellest eelnevalt tööandjat. Kohustus hoida tööandja

äri- ja tootmissaladusi kehtib tähtajatult ka pärast töölepingu lõppemist. Töölepingu p 5.5

kohaselt võis tööandja töökorralduse reeglites ühepoolselt määratleda täiendavaid äri- ja

tootmissaladusi, mille hoidmise kohustus töötajal on vastavalt töölepingu p-le 5.4. Seega oli

töötajal töölepingust tulenevalt keelatud tööandja konkurentidega koostööd teha ja ärisaladuse

hoidmise kohustus.

16. Töölepingu p 6.5 järgi olid töölepingu lahutamatuteks osadeks töölepingu lisad, milles on

kokkulepitud töölepingu allakirjutamisel või pärast seda. Töölepingu allkirjastamisel oli

töölepingule lisatud lisana 1 ametikirjeldus ning p-s 6.6 kinnitas töötaja töölepingu

allakirjutamisega, et ta on tutvunud töökorralduse reeglitega, ametikirjelduse,

töökaitsejuhendi ja tuleohutuseeskirjadega ning kohustub järgima neis ettenähtud tingimusi ja

nõudeid.

17. Töötajale tulenes tööandja ärisaladuse hoidmise kohustus ka sisekorraeeskirja p-st 8.1.,

mille kohaselt on kõik töötajad kohustatud hoidma hageja äri- ja teenindussaladusi, mis on

neile teatavaks saanud nii otseselt seoses oma tööülesannete täitmisega kui ka neid, mis on

teatavaks saanud juhuslikult. Sisekorraeeskirja p-de 8.2, 8.2.1, 8.2.2, 8.2.3, 8.2.4, 8.2.5, 8.2.6,

8.2.7 ja 8.2.8 järgi loetakse äri-, teenindus- ja tootmissaladuseks, v.a juhul, kui see on

2-20-5387

juhtkonna otsusega avalikustatud: toodete kalkulatsioonid, üksikute toodete valmistamise

juhendid, töötajate isikuandmed ja palgad, toorainete, abimaterjalide ja vahendatavate

kaupade sisseostuhinnad, toodete omahinnad, hageja konkretiseeritud arengukavad, hageja

hanke- ja müügikanalid kui tervikinfo, kliendibaas, tooteinfo, kliendikokkulepped ja hageja

finantsinformatsioon (välja arvatud aastaaruandes ja bilansis olev informatsioon).

18. Tööandja on põhjendanud, et tooteretseptid ja tootmisprotsessid on tema ärisaladus, sest

need vastavad ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5

lg-s 2 toodud tunnustele: hageja toodete teave ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav;

toodete retseptid ja nendel põhinevate toodete tootmisprotsess on välja töötatud mitmete

aastate jooksul; tehtud on kulutusi arendustööle; teabel on kaubanduslik väärtus oma

salajasuse tõttu; tööandjal on olnud soov hoida teave salajas rakendades vastavaid meetmeid.

Töötaja ametikirjelduse järgi oli ka töötaja üheks tööülesandeks toodete väljatöötamine,

tehnoloogiliste protsesside juurutamine ja arendusprojektide elluviimine. Kostja väited selle

kohta, et hageja on avaldanud toodete etikettidel toodete koostisi, ei lükka ümber väidet, et

tegemist on ärisaladusega, sest koostisosade loetelu etiketil ei ole tooteretsept, kuna selles

puudub täpne teave toote valmistamise kohta.

19. Konkurentsipiirang on kooskõlas TLS §-ga 23, kuna piirang on vajalik tööandja erilise

majandusliku huvi ja ärisaladuse kaitsmiseks, tegemist on tööandja õigustatud huviga, piirang

on piiritletud töölepingu kehtivuse ajaga, piirangus on ette nähtud, milliseid tegevusi piirang

hõlmab ning keda tööandja peab oma konkurentideks. Töölepingus ei ole piiritletud piirangu

ruumilist kehtivust. Kuivõrd tööleping oli sõlmitud ja tööandja tegutseb konkurentsipiirangu

kokkuleppe sõlmimise ajal Eestis, siis pidi töötaja aru saama, et konkurentsipiirangu

kokkulepe kehtib vähemalt Eestis. Seega saab järeldada, et konkurentsipiirangu kokkulepe

vastab TLS §-s 23 sätestatud nõuetele ja on kehtiv.

20. Kuvatõmmisega lehelt www.F.ee toote „QQQ“ kohta on tõendatud, et tootenimetus QQQ

viitab F tootele, mis on tugeva vahuga happeline pesuaine sanitaarruumide pesuks. Fotodega

toodetest QQQ on tõendatud, et töötaja hoidis oma aknalaual F tooteid. Exceli failidega

„Reseipt of products.xlxs“, „Расчет стоимости.xlsx“ ja „Book1.xlsx“ on tõendatud, et töötaja

valduses olid tabelid mitmete F toodete retseptidega ja nende kohta tehtud arvutustega.

Retseptidest nähtuvalt olid mitmed nendest pealkirjastatud F toodete nimedega. Antud Exceli

failides toodud toodete retseptide ja hageja toodete retseptide „AC-16“, „KE-7

Glass&Surface“ ja Biomineratale toodetud WC-poti puhastusaine võrdlusega on tõendatud, et

osa F tootenimesid kandvatest retseptidest langevad kokku hageja toodetega (F toode „Floor

cleaner“ hageja tootega AC-16, F toode Glass „Cleaner Light“ hageja tootega „KE-7

Glass&Surface“, F toode „WC-Gel“ hageja tootega, mida ta toodab enda kliendile

Biominerata. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et töötaja, kasutades talle töötamise

ajal teatavaks saanud tööandja ärisaladust, töötas välja sarnaseid tooteid F jaoks. Kostja ei ole

tõendanud oma vastuväiteid, et mõne toote komponendi protsentuaalne muutmine või

vahetamine sama toimega uue aine vastu, muudaks tooted erinevaks tööandja toodetest.

21. Y OÜ taotlusega ökomärgiste väljastamiseks, kirjavahetusega I UAB-ga ja A AB-ga on

tõendatud, et töötaja tööarvuti kõvakettal olid F taotlused, mille F oli esitanud ökomärgiste

väljastamiseks ja mis sisaldavad täpseid F toodete retsepte ning töötaja meiliprogrammi

kustutatud kirjade kaustas sisaldus F juhatuse liikmele Cle ja aadressile XXX adresseeritud

kirjavahetus sh, Fle tehtud hinnapakkumine ning kirjavahetus Zga A AB-st, kellele on

saadetud kirju aadressilt XXX. Töötaja ei ole ümber lükanud tööandja väiteid, et need

retseptid ei ole avalikult kättesaadavad ning kirjavahetus ei olnud töötajale vajalik oma

töökohustuste täitmiseks.

2-20-5387

22. Tööandja juhtkonna 14.04.2015 koosoleku protokolliga ja väljavõttega rohelise seebi

valmistamise infost on tõendatud, et tööandja otsustas 2015. aastal hakata tootma rohelist

seepi ning on ühe koostisosana kasutanud seda oma toodetes ja töötaja oli peamine isik, kes

rohelise seebi tootmise ja arendamisega tegeles, samuti, et alates 2018. aasta aprillist on

tööandja rohelist seepi tootnud mitmel korral. Töötaja tööarvutis olevate materjalidega seoses

EAS projekti nr EU52494 „Rohelise seebi tootmine uue tehnoloogia järgi“ aruannetega on

tõendatud, et F taotles toetust rohelise seebi tootmise arendamiseks ja uuringu täideviijana on

aruannetes märgitud töötaja, kes on tööaruannete järgi perioodil 12.10.2018–21.12.2018

teinud projekti heaks tööd kokku 330 tundi. Töötaja ei ole ümber lükanud väiteid, et projekti

aruandele lisatud fotodelt nähtub, et projekti on läbi viidud tööandja ruumides ja kasutades

tööandjale kuuluvaid seadmeid. Eelnevatest tõenditest kogumis saab järeldada, et töötaja

kasutas Fga seotud EAS-i projekti eesmärkide saavutamiseks tööandja ärisaladust,

oskusteavet ja varasemalt tehtud tööd.

23. Kuvatõmmistega lehtedelt www.F.ee toote „CALCOFF EXTRA“ kohta, www.F.ee toote

„ACIDIC CLEANER“ kohta, www.F.ee toote „ODOUROUT“ kohta ning C.T.T

tooteinfolehtedega toote „Hapan“ ja „Odorclean“ kohta on tõendatud, et F toodete

kasutusjuhendid sisaldavad viiteid tööandja toodetele, näiteks F kodulehel oleva toote

„CALCOFF EXTRA“ kasutamisjuhendis on viidatud hageja tootele „Diwa Calc“, millise

nimega toodet Fl ei ole. Sellest saab järeldada, et F toode „CALCOFF EXTRA“ põhineb

tööandja tootel, mille kasutusjuhendi on F üle võtnud muutmata toote juhendit. Samuti on F

kodulehel esitatud toote „ACIDIC CLEANER“ tooteinfo sarnane tööandja analoogse tootega

Hapan ning F toode „ODOUROUT“ on sarnane tööandja tootega „Odorclean“. Eeltoodud

kuvatõmmistega on tõendatud veel, et F kaubamärki kasutav Y OÜ pakub puhastusaineid nii

kodukasutuseks kui ka professionaalseks kasutuseks. Taotlustest, mis on koostatud töötaja

poolt, ja 16.11.2021 sihtfinantseerimise lepingust nähtuvalt finantseerib G.J.N (KIK) Yi OÜ

toetusi ökomärgisega toodete toetamiseks. KIK väljastatud taotlusvormidega on tõendatud, et

Y taotles 2019. aastal ökomärgiseid oma toodetele. F kodulehel avaldanud teabega on

tõendatud, et F pakub puhastusaineid nii kodukasutuseks kui ka professionaalseks kasutuseks

ja Y OÜ 2018. aasta majandusaasta aruandega on tõendatud, et 100% tema müügitulust

tuleneb EMTAK kood 20411 tegevusest ehk tegevusalalt „Seebi, pesemis-, puhastus- ja

poleervahendite tootmine“. Tööandja 2018. aasta majandusaasta aruandega on tõendatud, et

tööandja on majandusaasta aruandes märkinud oma põhitegevusalana samuti tegevusala

EMTAK koodiga 20411, millest on ta saanud 57,69% oma müügitulust. Järelikult tegutsevad

Y OÜ ja hageja samal tegevusalal ning Y OÜ on hageja konkurendiks. Eelnevate tõenditega

ja Y OÜ 2018. aasta majandusaasta aruande ning lehtedelt www.eas.ee toetatud projektide

kohta ja www.kik.ee projekti „Innovatiivne pesupesemise vahend ja masinnõudepesu geel

omistatud ökomärgisega“ tutvustus kuvatõmmistega on kooskõlas, et Y OÜ käive on 2019.

aasta neljandas kvartalis oluliselt kasvanud, mis on seotud töötaja seotusega F toodetele

ökomärgise saavutamise projektidega ning hageja ärisaladust ja/või tema seadmeid, ruume ja

töötajat F huvides kasutades. Antud järeldused on ka eluliselt usutavad, kui võtta arvesse, et F

käive kasvas 2019. aasta neljandal kvartalil oluliselt ning arendati välja märkimisväärne

tootevalik, kuid puudusid töötajad, kes oleksid saanud arendustööga tegeleda.

24. Hageja on tõendanud töötajaga töölepingu erakorraliselt ülesütlemisavalduses esitatud

asjaolud, et töötaja rikkus töölepingu punkte 5.3 ja 5.4, tehes koostööd hageja konkurendi Fga

ning avaldades Fle tööandja ärisaladust. Töölepingu p-s 5.3 on tööandja selgelt andnud

töötajale mõista, et ta palub töötajal oma töökohustuste täitmisel vältida koostööd tööandja

võimalike konkurentidega ja samast punktist tuleneb töötajale ka hoolsuskohustus kahtluse

korral konsulteerida tööandjaga. Töötaja ei pöördunud Fga koostöö eel ega ajal tööandja

poole, seega ei ole ta nõuetekohaselt täitnud TLS § 15 lg-st 1 tulenevat lojaalsuskohustust.

2-20-5387

Tööandja on töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel kehtivalt üles öelnud, kuna tööandjalt

ei saanud töötaja rikkumiste tõttu töösuhte jätkamist eeldada. Põhjendatud ei ole töötaja

seisukoht, et tööandja oleks pidanud töötajat enne töölepingu ülesütlemist TLS § 88 lg-st 2

tulenevalt hoiatama, kuna arvestades töötaja poolt toime pandud rikkumise raskust, töötaja

suhtes usalduse kaotust ja tööandjale tekitatud kahju, ei oleks antud juhul töötaja hoiatamine

täitnud oma eesmärki ning ei olnud seega vajalik. TLS § 88 lg 3 kohaselt ei ole eelnevat

hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse

tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

25. Töötaja ei ole tõendanud, et ta sai Euroakadeemiaga töölepingu sõlmimiseks eelnevalt

tööandjalt suulise nõusoleku. Töötaja ei ole tõendanud, et tööandja teadis, et töötaja on EAS-i

projekti raames tehtavate tööde täideviija. Samuti ei ole töötaja tõendanud, et informeeris

tööandjat sellest, et töötaja on EAS-i projekti nr EU52494 „Rohelise seebi tootmine uue

tehnoloogia järgi“ täideviija, ega sellest, et projekti täitmiseks on käsundi andnud F.

26. Töötaja esitatud 24.08.2017 kinnituskiri tõendab küll asjaolu, et tööandja on Y-ile

müünud 200 L oma toodet Soft Clear, lubanud seda Y OÜ-l müüa oma brändi ja etiketi all

ning edastanud Keskkonnaagentuuri nõudmisel dokumendid Keskkonnaagentuurile, kuid see

ei andnud töötajale õigust avaldada tööandja tooteretsepte ega teha F heaks tööd, ega tõenda,

et töötaja arvuti kõvakettalt leitud Ft puudutavad tooteretseptid, e-kirjavahetus ja kogu tema

muu tegevus F heaks 2019. aastal oleks antud tõendile tuginedes õiguspärane. Seejuures on

töötaja ise Keskkonnaagentuurile saadetud e-kirjas andnud teada, et Keskkonnaagentuur ei

tohi Fle täpset toote koostise infot avaldada, sest tööandja ei ole Fle seda infot avaldanud ega

ei plaani seda teha. Järelikult oli töötaja teadlik, et tööandja ei ole andnud Fle õigust tööandja

tooteretsepte kasutada ega ole neid Fle avaldanud. Esitatud kinnituskiri puudutas ka ainult

ühte toodet „Soft Clear“ ega laiene teistele toodetele, mille osas puudusid tööandjal Fga

igasugused kokkulepped. Töötaja väide, et tööandja on andnud ärisaladuse Fle avaldamiseks

nõusoleku, on tõendamata. Töötaja vastuväited, et Y OÜ oli tööandja konkurendiks üksnes

formaalselt, sest tegutses küll tööandjaga samal tegevusalal, kuid väljatöötatud rohelise seebi

tootmise tehnoloogia ja roheline seep, olid kasutatavad peaasjalikult tekstiilitoodete

hooldamiseks ja põllumajanduses taimekaitsevahendina, on vastuolus eelpool uuritud

tõenditega ega lükka ümber tööandja väiteid. Töötaja jätkuvat seotust Yiga tõendab

töövõtuleping Y OÜ-ga.

27. Kuna töötajaga töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks oli tööandjal õiguslik alus ja

ülesütlemine on kehtiv, sest täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalõiguslikud alused, siis

ei ole töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine, mistõttu ei ole põhjendatud kostja nõuded

töölepingu lõpetamiseks töövaidlusorgani poolt TLS § 107 lg 2 alusel ja töölepingu

ebaseadusliku lõpetamise korral TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise väljamõistmiseks.

28. Töölepingu p-st 5.6 tuleneb, et juhul, kui töötaja rikub lepingu kehtimise ajal või pärast

töölepingu lõppemist p-s 5.4 kirjeldatud kohustusi, hüvitab töötaja tööandjale sellise

tegevusega tekitatud kahju ning kohustub tasuma leppetrahvi kuni töötaja kuue kuu keskmise

töötasu ulatuses.

29. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

TLS § 22 lg 2 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse

rikkumise leppetrahvi. TLS § 26 lg 1 sätestab, et töötaja ja tööandja võivad kokku leppida

konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi.

2-20-5387

30. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist

eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui

tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi

selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja

sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Töötaja väitel on

leppetrahvi kokkulepe tühine, kuna töölepingu p 5.6 on tüüptingimus, kuid ta ei ole oma

väidet sisustanud. Maakohus selle seisukohaga ei nõustunud, kuna leppetrahvi kokkulepe on

töölepinguseadusega lubatud, kohustust tasuda leppetrahvi kuni töötaja kuue kuu keskmise

töötasu ulatuses, ei saa pidada töötajat ebamõistlikult kahjustavaks ega lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu oluliselt töötaja kahjuks rikkuvaks. Järelikult ei ole leppetrahvi

kokkulepe tüüptingimusena tühine.

31. Töötaja vastuväited selle kohta, et leppetrahv ei ole kokku lepitud kindla summana, ei

välista leppetrahvi kohaldamist, sest maksimaalselt kuue kuu kuupalgaga seotuna on see

piisavalt määratletud. Ka ei tulene VÕS § 158 lg-st 1, et leppetrahvi kokkulepe oleks tühine,

kui see ei ole fikseeritud kindla summana. 23.03.2020 leppetrahvi nõudega on tõendatud, et

samal päeval esitas tööandja koos töölepingu ülesütlemisavaldusega töötajale ka leppetrahvi

nõude, mis põhines töölepingu p-l 5.6 ning palus viivitamatult tasuda kuue kuu keskmise

töötasu summale vastava summa 11 495 eurot. Arvestades töötaja rikkumise raskust ja

leppetrahvi eesmärki, oli töötajalt töölepingus kokkulepitud leppetrahvi maksimaalses

ulatuses nõudmine põhjendatud. Töötaja kinnitas allkirjaga, et ta on leppetrahvi nõude kätte

saanud. Nõusolekuga tasaarvestamiseks on tõendatud, et töötaja andis 23.03.2020 nõusoleku

leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks lõpparvega. Ka nõusoleku allkirjastas töötaja

omakäeliselt. Vaidlus puudub, et töölepingu ülesütlemisel oli töötajal õigus nõuda tööandjalt

töötasu töötamise eest kuni viimase tööpäevani ja hüvitist kasutamata puhkuse eest, kokku

1731,53 eurot.

32. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse

täitmist. Sama paragrahvi lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas

ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Nõusolekuga tööandja leppetrahvi nõue

tasaarvestada lõpparvega lõppes tööandja nõue töötaja vastu summas 1731,53 eurot ja

tööandja nõude suuruseks pärast tasaarvestust jäi 9763,47 eurot. VÕS § 162 lg 1 järgi võib

leppetrahvi vähendada, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

ulatust kostja poolt, hageja õigustatud huvi ja poolte majanduslikku seisundit. Töölepingus

kokkulepitud leppetrahvi eesmärgiks lisaks rikkumise ennetamisele on veel tekitatud kahju

sissenõudmise lihtsustamine. Töötaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, miks leppetrahvi

võiks vähendada, seega ei ole taotlus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

33. Tööandja esitas oma leppetrahvi nõude töötaja vastu 23.03.2020, nõudes leppetrahvi

nõude viivitamatut täitmist, järelikult on nõue muutunud VÕS § 82 lg 3 ja 7 järgi

sissenõutavaks. Tööandjal on õigus nõuda viivist põhinõudelt 9763,47 eurot alates hagi

esitamisest s.o 09.04.2020 seaduses sätestatud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2-20-5387

Apellatsioonkaebus

34. Töötaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 21.11.2022 otsus

tühistada osas, millega maakohus rahuldas tööandja hagi ja mõistis töötajalt tööandja kasuks

välja põhinõude 9763,47 eurot ja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude

kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jättis rahuldamata

töötaja hagi tööandja vastu. Töötaja palub tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta

tööandja hagi rahuldamata ning rahuldada töötaja hagi. Töötaja palub menetluskulud jätta

tööandja kanda.

35. Maakohus jättis 19.01.2022 määrusega ebaõigesti rahuldamata töötaja taotluse tema vande

all seletuse andmiseks.

36. Vaidluse ese eeldab erialateadmisi. Tööandja pole esitanud oma väidete tõendamiseks

erialateadmistega isiku hinnangut, mh selle kohta, et tööandja ja Y OÜ tooted on vormeli

poolest sarnased. Töötaja viitas oma menetlusdokumentides erialakirjandusele, kuid alles

vaidluste käigus avaldas maakohus oma arvamuse viidatud kirjanduse esitamise vajadusele.

Selliselt on maakohus jätnud täitmata selgitamiskohustuse ja jätnud tegemata ettepaneku

esitada täiendavat teavet või taotlusi.

37. Väljamõistetud leppetrahv ja tööandjale tekkinud kahju ei ole seotud. Tööandjale ei ole

kahju tekkinud ega saanud tekkida. Tööandja ei ole töötajale selgitanud leppetrahvi mõistet,

määra ja toimet. Leppetrahv ei olnud lepingus kindlaks määratud rahasummana ja seetõttu ei

saanud selle määramine jääda tööandja otsustada.

38. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et tööandja tutvustas töötajale töölepingu p-s 6.5

lisadeks märgitud töökorralduse reegleid, ametikirjeldust, töökaitsejuhendit ja

tuleohutuseekirju. Kuna töötajale ei ole neid lisasid tutvustatud, siis ei olnud töötajal

kohustust järgida nendes sisalduvaid juhiseid. Samuti on maakohus ekslikult järeldanud, et

töötajale tulenes ärisaladuse hoidmise kohustus ka sisekorraeeskirja p-st 8.1. Töölepingus

pole mainitud sisekorraeeskirju ja töötajale ei ole neid tutvustatud.

Vastustaja seisukoht

39. Tööandja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud töötaja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

40. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas tööandja leppetrahvinõude

töötaja vastu 4015,97 eurot ületavas ulatuses ning sellelt arvestatava seadusjärgse viivise

nõude Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja

jätab tühistatud osas hagi rahuldamata. Eelnevast tulenevalt muudab ringkonnakohus

maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

2-20-5387

41. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsuse, milles rahuldati hageja hagi ja jäeti kostja hagi rahuldamata,

täielikult. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

42. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, välja arvatud osas, milles

ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi ja milles ringkonnakohus vähendab

tasumisele kuuluvat leppetrahvi. Ülejäänud osas ei ole ringkonnakohtul põhjust kohaldada

materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse

osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub

selles osas esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

43. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigusenorme, kui jättis 19.01.2022 määrusega töötaja

taotluse tema vande all seletuse andmiseks rahuldamata. TsMS § 267 lg 1 järgi võib pool, kes

ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole

muid tõendeid esitanud, asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande

all ülekuulamist. TsMS § 268 kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle

kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub.

TsMS § 268¹ reguleerib poole ülekuulamist kohtu algatusel ja selle kohaselt võib kohus

sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle

kuulata ükskõik kumma või mõlemad pooled, kui varasema menetluse ning esitatud ja

kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele

kuuluva asjaolu tõepärasuses. Poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest tuleneb, et

pool ei saa teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole vande all

ülekuulamist. Kuna tööandja ei nõustunud töötaja vande all ülekuulamisega ja maakohus ei

pidanud seda omal algatusel vajalikuks, siis võis maakohus jätta töötaja vande all üle

kuulamata. Töötaja arvamus, et tema vande all antav seletus kinnitaks tema seisukohti, ei

asenda siiski menetluses juba esitatud ja esitamata tõendeid, mistõttu ei pidanud ka

ringkonnakohus vajalikuks omal algatusel töötajat vande all üle kuulata.

44. Kolleegium ei nõustu töötaja etteheitega, et maakohus oleks pidanud tegema talle

ettepaneku esitada tõendeid erialakirjandusest avaldatu kohta. Olukorras, kus töötaja ise ei ole

välja toonud, milliseid konkreetseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid ta soovib

erialakirjandusele üldiselt viidates esile tuua ja tõendada, ei ole töötaja etteheide põhjendatud.

Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja

menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1-2, § 230 lg 1). Asja materjalidest on näha, et

praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring, sh on töötajale olnud

selge, et tema peab tõendama kõiki oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Töötaja seda

võimalust ei ole kasutanud. Kui töötaja jätab oma väidete aluseks olevad asjaolud õigel ajal

esile toomata ja tõendamata, siis on tema risk, et hagi lahendatakse tema kahjuks.

2-20-5387

45. Maakohus on õigesti tuvastanud, et töötajale on tutvustatud töölepingu p-s 6.6 märgitud

töökorralduse reegleid, ametikirjeldust, töökaitsejuhendit ja tuleohutuseekirju. Töötaja on

01.09.2014 sõlmitud töölepingu allkirjastanud, millega on kinnitanud töölepingu p-s 6.6

kirjeldatud dokumentidega tutvumist. Tööandja on põhistanud, et töölepingu p-s 6.6 on silmas

peetud töökorralduse reeglite all tööandja töösisekorraeeskirju. Kuna töötaja on töölepingut

sõlmides kinnitanud ka töökorralduse reeglitega, s.o sisekorraeeskirjadega, tutvumist, siis on

tööandja tõendanud, et töötajale on sisekorraeeskirjad teatavaks tehtud ning töötaja on saanud

nendega ka tutvuda. Lisaks on töötaja andnud eraldiseisvalt allkirjad selle kohta, et talle on

töösisekorraeeskirju tutvustatud nii 01.09.2014 kui 26.09.2016 (III kd, tl 126–128, 176–177,

189–192). Selliselt on tõendatud tööandja väide, et töölepingu p-s 6.6 töökorralduse reeglite

all silmas peetud töösisekorraeeskirjadega tutvumist on töötaja otsesõnu kinnitanud oma

allkirjadega 01.09.2014 kui 26.09.2016 töötaja juhendamise kaardil.

46. Maakohus jättis töötaja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja sellega

seonduvad nõuded rahuldamata, tuvastades mh, et töötaja rikkus töölepingust ja

töösisekorraeeskirjadest tulenevat ärisaladuse hoidmise kohustust. Maakohus, tuvastades,

mida pooled peavad ärisaladuseks, on viidanud EKTÄKS § 5 lg-le 2. Kuna maakohus

tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid töölepingu 01.09.2014, siis ei saanud

maakohus ärisaladuse määratlemisel viidata ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse

kaitse seadusele, mis jõustus alles 17.12.2018, mistõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendusi

selles osas muuta. Samas ei ole maakohus eksinud, tuvastades teabe, s.o ärisaladuse, millise

hoidmise kohustus tulenes kostjale töölepingu p-st 5.4 ja töösisekorraeeskirjade p-dest 8.1,

8.2, 8.2.1, 8.2.2, 8.2.3, 8.2.4, 8.2.5, 8.2.6, 8.2.7 ja 8.2.8. Tööandja tooteretsepte ja

tootmisprotsesse saab pidada tööandja ärisaladuseks, nagu maakohus õigesti tuvastas, sest

need ei ole üldteada ega kergesti kättesaadavad, toodete retseptid ja nendel põhinevate toodete

tootmisprotsess on välja töötatud mitmete aastate jooksul, tehtud on kulutusi arendustööle,

teabel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu ning hagejal kui tööandjal on olnud ka

soov hoida teavet salajas, rakendades selleks vastavaid meetmeid.

47. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas töölepingu p-s 5.6 sisalduv kokkulepe, et juhul,

kui töötaja rikub lepingu kehtimise ajal või pärast töölepingu lõppemist p-s 5.4 kirjeldatud

kohustusi, hüvitab töötaja tööandjale sellise tegevusega tekitatud kahju ning kohustub tasuma

leppetrahvi kuni töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, on kehtiv. Kolleegium ei nõustu

kostjaga, et leppetrahvi kokkulepe, mis on sõnastatud kuni töötaja kuue kuu keskmise

töötasuna, on piisavalt määratlemata. Kuna töötajale on teada tema töölepingus kokku lepitud

kuutasu ja töötajale on teada keskmine töötasu, mis talle tehtud töö eest makstakse, siis on ka

kokkulepitud võimalik leppetrahvi suurus ettenähtav, mõlema poole jaoks kerge vaevaga välja

arvutatav ja kontrollitav. Pooled leppisid kokku leppetrahvi tasumises puhuks, kui töötaja

rikub töölepingu p-s 5.4 kirjeldatud kohustusi. Maakohus tuvastas kostjale etteheidetavad

töölepingu p-s 5.4 kokkulepitud rikkumised, mis andsid tööandjale õiguse leppetrahvi nõude

esitamiseks. Asjaolu, et töötaja väidete kohaselt on rohelise seebi valmistamisega võimalik

igaühel hakkama saada, sest selle koostis ja valmistamisprotsess on kättesaadav nii

keemiaõpikutest kui internetist, ei lükka ümber töötaja kohustust hoida tööandja ärisaladust,

milles rohelist seepi kasutakse ja kasutamist arendatakse tööandja toodetes, mille

avalikustamist ühe osana ärisaladusest tööandja töötajale ette heidab.

48. Pooled ei vaielnud selle üle, et tööandja esitas töötajale 23.03.2020 leppetrahvi nõude

töölepingu p 5.6 alusel mõistliku aja jooksul töötaja rikkumistest teada saamisel ning töötaja

andis nõusoleku leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks lõpparvega. Kolleegiumi arvates ei saa

aga nõustuda tööandjaga, et leppetrahvi nõude tasaarvestamisest on võimalik tuletada töötaja

2-20-5387

nõusolekut leppetrahvi tasumiseks suuremas ulatuses kui see tasaarvestati. Töötaja vaidleb

hageja leppetrahvi nõudele vastu.

49. Kolleegiumi arvates on maakohus ebaõigesti järeldanud, et töötaja ei ole esile toonud

asjaolusid, mis annavad alust leppetrahvi vähendada. Kui tasutav leppetrahv on ebamõistlikult

suur, võib kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi maksma kohustatud

lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust,

teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Töötaja on

taotlenud leppetrahvi vähendamist.

50. Leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus

teeb poolte huve kaaludes (RKTKo 06.04.2018, 2-15-3965, p 31). Leppetrahvi suuruse

ebamõistlikkust tuleb hinnata eelkõige lähtuvalt sellest, mis eesmärgil leppetrahv lepingus

kokku lepiti (RKTKo 06.04.2018 2-15-3965, p 32). Ühelt poolt võib leppetrahv olla võlgniku

suhtes kohustuse täitmise sunnivahend (leppetrahvi preventiiv- ehk survefunktsioon) ning

teiselt poolt võib leppetrahv täita lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ning

täitmise tagamise funktsiooni (RKTKo 14.06.2005 3-2-1-66-05, p 13). Maakohus on õigesti

tuvastanud, et leppetrahvi kokkulepe töölepingu p-s 5.6 sõlmiti eelduslikult mõlemat eesmärki

silmas pidades, kuid kolleegiumi arvates siiski eelkõige töötaja võimaliku lepingurikkumise

sanktsioneerimiseks (survefunktsioon), et töötaja ei avaldaks tööandja ärisaladust.

51. Arvestades, et leppetrahvi nõuab tööandja töötajalt, siis töösuhte õigustatud huve silmas

pidades on põhjendatud arvata, et nõutav leppetrahv kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, kus

töötaja on selleks teinud kuus kuud tööd, on ebamõistlikult suur. Võlasuhtes loetakse VÕS § 7

lg 1 järgi mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid

tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse VÕS § 7 lg 2 kohaselt võlasuhte

olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid

asjaolusid. Tööandja on esile toonud, et hagejal on tekkinud kostja rikkumise tõttu kahju, mis

on järeldatav sellest, et hageja konkurendi, kellele kostja ärisaladust avaldas, kasum on

kasvanud. Samas kostja rikkumisega põhjuslikus seoses oleva kahju täpset suurust ei ole

võimalik käesolevas asjas esitatud tõendite põhjal tuvastada. Kolleegiumi arvates on

töölepingulises suhtes leppetrahvi nõue 11 495 eurot ebaproportsionaalselt suur võrreldes

lepingus kokku lepitud kostja ühe kuu keskmise töötasuga 1915,83 eurot nii

survefunktsioonina kui ka kahju hüvitamise ning täitmise tagamiseks olukorras, kus kahju

suurust pole võimalik täpselt tuvastada. Pooled ei vaielnud selle üle, et keskmine ühe kuu

töötasu, millest leppetrahvi summa on arvestatud, on 1915,83 eurot. Lähtudes eeltoodust peab

ringkonnakohus põhjendatuks hageja leppetrahvinõuet maksimaalses ulatuses poolte huve

kaaludes vähendada VÕS § 162 lg 1 alusel 50% võrra, s.o 5747,50 euroni. Ringkonnakohtu

hinnangul on see piisavalt mõjus sanktsioon ärisaladuse hoidmise rikkumise keelu eest ja ka

tööandjale kahju hüvitamiseks olukorras, kus tööandjal tekkinud kahju suurust pole võimalik

välja arvestada.

52. Kuna töötaja on andnud nõusoleku leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks lõpparvega

1731,53 eurot, siis jääb tööandja nõude suuruseks pärast tasaarvestust 4015,97 eurot (5747,50

– 1731,53). Seega tuleb tööandja leppetrahvi nõue rahuldada osaliselt ning töötajalt tuleb

tööandja kasuks välja mõista 4015,97 eurot. Kuna ringkonnakohus vähendab käesoleva

otsusega leppetrahvi suurust, tuleb sellest lähtuvalt muuta ka viivisearvestust ning töötajalt

tuleb tööandja kasuks välja mõista põhinõudelt 4015,97 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o 09.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

2-20-5387

53. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 13.04.20220 määrusega on tööandja hagi

tagamiseks töötajale kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) IV jakku esimesele

vabale järjekohale kantud kohtulik hüpoteek summas 15 544,55 eurot. Maakohus ei ole otsuse

resolutsioonis rakendatud hagi tagamise abinõude kohta seisukohta võtnud. Ringkonnakohus

saab selle puuduse ise kõrvaldada. Kuna hagi tagamise abinõu on seatud kohtuotsuse täitmise

tagamiseks ja tööandja nõue osaliselt rahuldatakse, siis on põhjendatud hagi tagamise abinõu

jätta jõusse kuni praeguse otsuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

54. Maakohus rahuldas tööandja hagi täies ulatuses ja jättis töötaja hagi rahuldamata ning

sellest lähtudes jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel töötaja kanda. Ringkonnakohus

rahuldab tööandja hagi osaliselt ning muudab TsMS § 173 lg 3 esimesest lausest lähtudes

seetõttu menetluskulude jaotust. Töötaja hagi rahuldamata jätmise korral peaksid TsMS § 162

lg 1 alusel jääma menetluskulud töötaja kanda ja tööandja hagi osalise rahuldamise korral

(rahuldamise ulatus 50%) peaksid TsMS § 163 lg 1 alusel jääma menetluskulud 50% ulatuses

töötaja kanda ja 50% ulatuses tööandja kanda. Kuna käesoleva otsusega rahuldatakse tööandja

põhinõue 50% ulatuses, maakohtu otsus töötaja hagi rahuldamata jätmise osas jääb muutmata,

seega on töötaja hagi jäetud rahuldamata 100% ulatuses, siis oleks kolleegiumi arvates

põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud 25% ulatuses tööandja kanda ja 75% ulatuses

töötaja kanda. Käesoleval juhul esineb piisav põhjus jätta tööandja taotlusel siiski ka

ringkonnakohtus kantud käekirjaekspertiisi kulud TsMS § 163 lg 1 alusel töötaja kanda.

Selline kulude jaotus on põhjendatud, sest töötaja esitas põhjendamatult enda allkirja ehtsuse

vaidlustamiseks väited, millest tulenevalt olid kantud kostja allkirja ehtsuse kindlaks

tegemisega seotud käekirjaekspertiisi kulud. Seega jätab kolleegium ringkonnakohtus kantud

käekirjaekspertiisi kulud töötaja kanda ja ülejäänud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

25% ulatuses tööandja kanda ja 75% ulatuses töötaja kanda.

55. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus.

56. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)