2-24-6785/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt I. B.´ilt hageja Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja põhinõue

summas 25 150,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudeltt 4804,27 eurot,

viivis põhinõudelt 25 150,00 eurot alates 30.04.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Menetluskulud jätta I. B.´i kanda.

4. Mõista kostjalt I. B.´ilt hageja Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja

menetluskulud (riigilõiv) 1400 eurot.

5. Mõista kostjalt I. B.´ilt hageja Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.06.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-6785

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS-i hagi I. B. vastu 25150

euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

32 962,21 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Swedbank P&C Insurance AS (Registrikood

11269248; Asukoht: Liivalaia tn 8, 10118 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: K. R. (e-post: xxx)

Kostja: I. B. (Isikukood xxxxxxxxxxx; asukoht: xxx; e-

post xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele

hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3

kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2. Swedbank P&C Insurance AS esitas 29.04.2024 hagi I. B. vastu 25 150 euro ja viivise

väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 04.05.2021 toimus Harju maakonnas Harku

vallas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Kiia-Vääna-Viti maantee ristmikul

liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides mootorsõidukit Citroen C4 riikliku registreerimismärgiga

XXXXXX (edaspidi: Citroen), sõitis alkoholijoobes olles ette peateel liikunud mootorsõidukile

BMW X6 riikliku registreerimismärgiga XXXXXX (edaspidi: BMW). Sellega põhjustas kostja

liiklusõnnetuse, kahjustas selle käigus sõidukit BMW ning põhjustas seeläbi varalist kahju

BMW omanikule. Kahjujuhtumi toimumise kohta on hageja avanud toimiku nr H21201643.

Sõiduki Citroen valdaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kindlustatud

kohustusliku liikluskindlustuse poliisi nr H1037599219 alusel Swedbank P&C Insurance AS-

is. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 36 lg-le 1 peab kahju põhjustaja

kindlustusandja kindlustatud isiku eest kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui

kindlustusjuhtum leidis aset lepingu kehtivuse ajal. 14.05.2021 tegi hageja kindlustusjuhtumiks

tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuse, milles tunnistas kahju tekitamise eest 100% ulatuses

vastutavaks Citroeni juhi ehk I. B.. Hageja luges LKindlS § 26 lg 4 alusel BMW hävinuks, kuna

sõiduki taastamisremont ei olnud majanduslikult põhjendatud. Lisaks luges hageja sõiduki

BMW liiklusõnnetuse eelseks väärtuseks 50 000 eurot. Kuivõrd BMW omanik soovis

loovutada vara jäänuki Swedbank P&C Insurance AS-ile, hüvitas hageja BMW omanikule

BMW liiklusõnnetuse eelse väärtuse 50 000 eurot. 30.06.2021 müüs hageja jäänukvara hinnaga

24 850,00 eurot. Arvelt nähtub BMW riikliku registreerimismärgina XXXXXX, kuivõrd BMW

omanik soovis jätta enda kasutusse registreerimismärgi XXXXXX ning jäänuki Swedbank

P&C Insurance AS-i poolt omandamisel muutus seetõttu BMW riiklik registreerimismärk.

Eeltoodust tulenevalt on nõude kujunemise arvestuskäik järgmine: 50 000 (BMW

liiklusõnnetuse eelne väärtus) – 24 850 (jäänuki müügisumma) = 25 150,00 eurot.

3. Hageja palus mõista kostjalt I. B.´ilt hageja Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja

põhinõue summas 25 150,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudeltt 4 804,27

eurot, viivis põhinõudelt 25 150,00 eurot alates 30.04.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Harju Maakohus võttis 03.05.2024 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 30

päeva hagile vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas nimetatud määruses kostjat tagaseljaotsuse

tegemise võimaluse kohta.

5. Kohus on 03.05.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale 04.05.2024 KÄPO-s kätte

toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 04.06.2024. Kostja ei ole kohtule

tähtaegselt vastust esitanud.

6. Kohus on kontrollinud, et vaidlusalune krediidileping vastab tarbijakrediidile esitatavatele

nõuetele ning laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul

kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud

on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise

korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul

on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud mõista kostjalt menetluskuluna välja

hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1400 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

10. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest

on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal

tasuda riigilõivu 1400 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.

11. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik