2-21-9072/61 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-9072

Tsiviilasi

Ivan Oltyani hagi kohtutäitur Oksana Kutšmei,

Jamison Alister Youngi ja Swedbank AS-i vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. juuli 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ivan Oltyani apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Ivan

Oltyan

(ik

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kalju Kutsar

Vastustajad (kostjad):

I kohtutäitur Oksana Kutšmei, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rando Antsmäe

II Jamison Alister Young (ik XXXXXXXXXXXX)

III Swedbank AS (rg-kood 10060701), lepinguline

esindaja Külli Reinfeld

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 4. juuli 2023 otsus muutmata.

2. Jätta Ivan Oltyani apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Ivan Oltyani kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSE KÄIK

1. Ivan Oltyan (hageja, võlgnik) esitas 7. juunil 2021 Tartu Maakohtule hagi kohtutäitur

Oksana Kutšmei (kostja I, kohtutäitur), Jamison Alister Youngi (kostja II) ja Swedbank AS-i

(kostja III) vastu, paludes järgmist: tunnistada 12. märtsi 2021 enampakkumine kehtetuks;

tunnustada hageja omandiõigust XXXXXXX asuvale korteriomandile registriosa nr-ga

XXXXXXXX (XXXXXXX korter, korteriomand) ja nõuda korteriomand kostja II omandist

välja; parandada kinnistusraamatu kanne ja kanda korteriomandi omanikuna sisse hageja.

2. Maakohus rahuldas 8. juuni 2021 määrusega hageja hagi tagamise taotluse, arestis

kostjale II kuuluva XXXXXXX korteri ning määras, et kinnistusraamatusse tuleb hageja kasuks

kanda käsutamise keelumärge.

3. Maakohus jättis 21. jaanuari 2022 otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda ning tühistas hagi tagamise.

4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 2. juuni 2022 otsusega hageja apellatsioonkaebuse,

tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus

leidis, et hageja sai enampakkumise akti kätte 8. mail 2021 ja seega esitas hagi tähtaegselt.

5. Riigikohus jättis kohtutäituri kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse peale

14. novembri 2022 määrusega menetlusse võtmata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA SEISUKOHAD MAAKOHTUS

6. Hagiavalduse kohaselt müüs kohtutäitur hagejale kuulunud XXXXXXX korteri

12. märtsil 2021 täiteasjas nr 084/2011/2763 toimunud enampakkumisel 2600 euro eest

kostjale II. Täitemenetlus toimus kostja III avalduse alusel Pärnu Maakohtu 21. veebruari 2011

määruse tsiviilasjas nr 2-10-66415 (täitedokument) täitmiseks.

Hageja rahvastikuregistri järgne elukoht oli ja on XXXXXXX. Hageja ei elanud 2021 sel

aadressil alaliselt, vaid töötas Soomes. Korterit külastas aeg-ajalt hageja tütar. Hageja tasus

võlga osade kaupa, 100 eurot kuus alates 5. novembrist 2020, ja eeldas, et suudab nõude

lähemal ajal rahuldada. Viimase makse tegi hageja 2021 aprillis, sest ei teadnud

enampakkumisest. Müügi hetkel oli kostja III nõude suurus 455 eurot 29 senti.

Hageja taotleb enampakkumise kehtetuks tunnistamist, sest kohtutäitur rikkus enampakkumise

olulisi tingimusi ja täitemenetluse seadustiku (TMS) nõudeid. Vaatamata regulaarsetele

maksetele

nõude

vabatahtlikuks

täitmiseks,

ei

teavitanud

kohtutäitur

võlgnikku

enampakkumise toimumisest ja müüs korteriomandi ebaproportsionaalselt väikse nõude

katteks, kahjustades sellega võlgniku õigusi ja huve.

Hagejale ei ole seaduses nimetatud dokumente kätte toimetatud. Ta ei olnud teadlik vara

ümberhindamisest, enampakkumise toimumisest ega vara müügist ning tal puudus võimalus

täitemenetluses oma õigusi kaitsta. Kohtutäitur saatis 2021. a enampakkumise nurjunuks

kuulutamise akti, kohtutäituri lisatasu ja täitekulu väljamõistmise otsused aadressile

XXXXXXXXX (X talu), kus hageja ei ela juba enam kui 10 aastat; XXXXXXX saabusid

dokumendid 1. juunil 2021. TMS ei nõua enampakkumise toimumise teate võlgnikule

kättetoimetamist,

kuid

võlgnikku

tuleks

enampakkumisest

informeerida.

Teade

enampakkumise toimumise kohta toimetati hagejale kätte avalikult. COVID-19-st tingitud

reisipiirangud on vääramatu jõud, mis ei võimaldanud hagejal vahetult kohtutäituriga ühendust

võtta. Kohtutäituri / tema bürooga on olnud kontaktis nii hageja telefoni teel kui tema tütar

e-kirja ja telefoni vahendusel. Eelnevalt ja ka hiljem saatis kohtutäitur hagejale posti aadressil

XXXXXXX. Arusaamatuks jääb, mis takistas kohtutäituril hagejat täitemenetluse käigust ja

enampakkumistest teavitamast. Dokumentide avalik kättetoimetamine on erandjuht, mida

rakendati põhjendamatult.

Kohtutäitur korraldas enampakkumise hagejat teavitamata, mille tulemusel jäi hageja

võimaluseta vältida korteriomandi müüki.

Hagi läbivaatamata jätmine oleks põhjendamatu.

7. Kohtutäitur palus jätta hagi läbi vaatamata, läbivaatamise korral rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Kohtutäitur ei ole eiranud TMS § 53 lg-t 3. Täitedokumendist tulenev kostja III nõue oli

2874 eurot 25 senti, lisandusid täitemenetluse läbiviimise kulud 1152 eurot 42 senti. Kohtutäitur

proovis aastaid rahuldada nõuet võlgniku muu vara arvelt. Kinnisvara realiseerimine oli ainus

võimalus rahuldada nõue enne selle aegumist 8. augustil 2021. Hagejale kuulus vähemalt neli

korteriomandit. Elukohaks mitteoleva korteri võõrandamine ei riku võlgniku õigusi

ebaproportsionaalselt. Hageja väide võla tasumise üle läbirääkimiste pidamise kohta on

paljasõnaline. Väide kontakti saamise takistuste kohta on arusaamatu, COVID-19-st tulenevad

piirangud ei takistanud hagejal kirjade või e-kirjade saatmist.

Hagejale toimetati XXXXXXX korterile käsutamise keelumärke seadmise avaldus kätte

isiklikult allkirja vastu 17. märtsil 2013. Hageja igakuised maksed olid suurusjärgus 40 eurot ja

selliselt ei olnud nõude täitmine enne aegumist võimalik. Seetõttu saatis kohtutäitur hagejale

28. mail 2020 e-kirja korteriomandile sissenõude pööramise kohta. 10. septembril 2020 sai

võlgnik teate kätte XXXXXXX isiklikult allkirja vastu ja oli seega teadlik kohtutäituri otsusest

pöörata sissenõue XXXXXXX korterile. Veel kord pidi hageja saama sissenõude pööramisest

teada 8. jaanuaril 2021 kätte saadud Tartu Maakohtu 12. novembri 2020 määrusest tsiviilasjas

nr 2-20-16624. Hageja kohtutäituri otsust/tegevust ei vaidlustanud, seega puudub tal TMS

§ 217 lg-st 6 tulenevalt õigus tugineda sellele, et sissenõude pööramine ei olnud põhjendatud.

Teades kavatsusest müüa korteriomand, oli hagejal võimalik seda võla tasumisega vältida.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 eeldused olid täidetud ja dokumentide

avalik kättetoimetamine põhjendatud. Kohtutäituri büroo töötaja (kuller) tegi 3. septembrist

2020 kuni 6. jaanuarini 2021 katseid tabada hagejat aadressil XXXXXXX, see õnnestus vaid

10. septembril 2020. Hageja ning tema naabri ja tütre kinnitusel viibis ja töötas hageja alates

2020 septembrist peamiselt Soomes. Hageja tegeliku, Soome elukoha aadress ei olnud teada.

Kuna kohtutäituril oli piisavalt kinnitusi, et XXXXXXX ei ole hageja elukoht, ei olnud võimalik

jätta dokumente postkasti. Dokumente ei olnud võimalik kätte toimetada hageja tütre kaudu, tütar

keeldus sellest. Puudus võimalus toimetada dokumente kätte elektrooniliselt. Rahvastikuregistris

oli hageja e-posti aadress alates 15. juulist 2019 XXXXXXXXXXXX, kuhu ta oli suunanud ka

oma ametliku @eesti.ee aadressi. Hageja ei vastanud e-kirjadele. Kohtutäitur loeb hagejale

avalikult kätte toimetatuks teated 19.–26. jaanuari ja 3.–10. märtsi 2021 enampakkumiste kohta

(avaldatud vastavalt 29. detsembril 2020 ja 10. veebruaril 2021) ning enampakkumise akti

(avaldatud 6. aprillil 2021, loetud kätte toimetatuks 21. aprillil 2021).

Seaduses ettenähtud dokumendid on hagejale kätte toimetatud. Täitmisteade toimetati hagejale

kätte isiklikult allkirja vastu 3. oktoobril 2011. Arestimisteade avaldati 11. detsembri 2020

Ametlikes Teadaannetes (loetud kätte toimetatuks 26. detsembril 2020) ja toimetati täiendavalt

kätte 6. jaanuaril 2021 XXXXXXX postkasti jätmisega. Kuivõrd hageja sai 8. jaanuaril 2021

isiklikult kätte kohtumääruse, pidi ta viibima Eestis ja saama postkastist kätte ka arestimisakti.

Enampakkumise teadet ei pea võlgnikule kätte toimetama. Kohtutäitur avaldas enampakkumise

teate Ametlikes Teadaannetes, lähtudes TMS § 10 lg-st 4 ja sellest, et võlgnik ei viibinud Eestis

ega teatanud oma Soome aadressi ja muud kättetoimetamise viisid ei saanud olla tulemuslikud.

Hageja viide ringkonnakohtu 2. juuni 2022 otsusele on asjakohatu, selles ei käsitletud

enampakkumisest teavitamist. Enampakkumise nurjumise akti ja vara allahindamise kohta

seisukoha nõude võis TMS § 10 lg-st 4 tulenevalt edastada 21. jaanuaril 2021 e-postiga.

Seadus ei määra, kui suure nõude rahuldamiseks on lubatud kinnisasja enampakkumisel müüa.

Samas kulus kogu müügitulem hageja kohustuste täitmisele: täiteasjas nr 084/2011/2763

rahuldati nõudeid kokku 1024 eurot 3 senti – kostja III nõue 455 eurot 29 senti, täitemenetluse

kulud 568 eurot 74 senti (ca 40% tulemist); lisaks rahuldati 1575 euro 97 sendi ulatuses

kohtutäitur Aive Kolsari menetluses olevaid nõudeid Aive Kolsari väljastatud rahalise nõude

arestimise aktide alusel.

Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest seda ei esitatud kõigi puudutatud täitemenetluse osaliste

vastu, mistõttu ei ole võimalik hagi rahuldamise korral õigussuhet ümber korraldada nende

suhtes ühtemoodi kehtivalt. Tekkida ei saa olukorda, kus enampakkumise kehtetuks

tunnistamisel läheb asi tagasi võlgniku omandisse, kuid õigussuhet, millest lähtuvalt on ostjal

õigus saada müügihind tervikuna tagasi, täies ulatuses kohtulikult ümber ei kujundata.

Kostja II ei ole avaldanud, kellelt ja millist summat ta enampakkumise kehtetuks tunnistamise

korral soovib saada. Seega ei ole selge, millisel viisil ja kuidas ta soovib hagi rahuldamise korral

olemasolevat õiguslikku olukorda kohtulikult ümber kujundada.

7. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtutäitur on

kohustatud tegema kõik vajalikud toimingud võla sissenõudmiseks. Võlg tuleb tasuda

õigeaegselt. Võlgnikul tuleb teatada oma aadressi muutusest, see on võimalik ka veebis. Kostja

II tegutses korteriomandit ostes heauskselt ja ebaõiglane on karistada teda väljaspool tema

kontrolli ja teadmisi olevate asjade eest. Kinnisvara väärtus on tõusnud, seega on oluline, et

tagasimakse arvestaks praegust turuväärtust.

8. Kostja III palus jätta hagi rahuldamata. Kostja III palus lugeda kohtutäituri vastuväited

ka enda vastuväideteks. Kohtutäitur viis täitemenetluse läbi korrektselt ja korteriomandile

sissenõude pööramine ei olnud hea usu põhimõtte vastane.

MAAKOHTU OTSUS

9. Tartu Maakohus jättis 4. juuli 2023 otsusega hagi ja kostja I taotluse asja läbivaatamata

jätmiseks rahuldamata, tühistas hagi tagamise ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus

ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest alates, kui

vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise

arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Esitatud ei ole andmeid, et korteriomand oleks müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta,

või et korteriomandi arestimine oleks olnud tühine. Hageja nimetab enampakkumise oluliste

tingimuste rikkumisena enampakkumise toimumisest teda isiklikult teavitamata jätmist, mis

rikub tema õigusi ja on vastuolus hea usu põhimõttega, ning seda, et kohtutäitur eiras hea usu

põhimõtet, sest hageja täitis võlga vabatahtlikult ja regulaarselt.

Dokumendid, mis TMS § 10 lg 1 kohaselt tuli enne enampakkumisel müümist kätte toimetada,

toimetati hagejale kätte. Hageja sai 8. augustil 2011 esitatud täitmisavalduse väljastusteate

kohaselt kätte isiklikult 3. oktoobril 2011 (I kd lk 49, 56). XXXXXXX korteri arestimisakti

avaldas kohtutäitur 11. detsembri 2020 Ametlikes Teadaannetes (I kd lk 72). Puudub vajadus

analüüsida arestimisakti avalikku kättetoimetamist, sest see tuleb lugeda kättetoimetatuks

TsMS § 326 alusel 6. jaanuaril 2021 XXXXXXX postkasti jätmisega (I kd lk 70). Hageja ei ole

arestimisakti kättesaamist vaidlustanud.

TMS § 84, § 137 järgi tuleb enampakkumise kuulutuse sisust võlgnikule ja sissenõudjale

teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Seega ei pea kohtutäitur enampakkumise

teadet võlgnikule kätte toimetama, kuigi see võib olla mõistlik. TMS § 10 lg 4 kohaselt

edastatakse teade või muu dokument, mida ei pea kätte toimetama, kuid mis puudutab

menetlusosalise õigusi, menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. TMS § 153 lg 2 kohaselt

peab enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise

vaheline aeg olema vähemalt 20 päeva, kui kohus ei määra teisiti. Kohtutäitur andis hagejale

teada 19.–26. jaanuari 2021 enampakkumisest Ametlikes Teadaannetes 29. detsembril 2020

avaldatud teatega (I kd lk 73) ja 3.–10. märtsi 2021 enampakkumisest 10. veebruaril 2021

avaldatud teatega (I kd lk 75). Seega jäi enampakkumisest võlgnikule teatamise ja

enampakkumise toimumise vahele iga kord vähemalt kümme päeva ning avaliku teavituse ja

enampakkumise toimumise vahele vähemalt 20 päeva. Esimene enampakkumine ebaõnnestus.

Hageja oli kätte saanud täitmisteate ja arestimisakti ning 8. jaanuaril 2021 toimetati talle allkirja

vastu kätte 12. novembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-16624, millega kohus andis

kohtutäiturile loa siseneda XXXXXXX korterisse ja mh viibida seal ostuhuvilistele müüdava

vara tutvustamise eesmärgil (I kd lk 171-172). Eelnevalt oli hageja saanud isiklikult allkirja

vastu 10. septembril 2020 kätte kohtutäituri teavituse korterile sissenõude pööramise vajaduse

ja korteriga tutvumise soovi kohta (I kd lk 63, 65). Seega oli hageja täitemenetlusest ja

kohtutäituri konkreetsemast tegevusest korteriomandile sissenõude pööramisel teadlik ja seega

oli lihtsama teavitamise korra järgimine lubatud (ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahendid

tsiviilasjas nr 2-20-8668). Võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise

aktiivselt ning nt välja pakkuma tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasja

müüki (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 15). Ka aeg-ajalt välisriigis viibides oli

hagejal võimalik näidata üles huvi täitemenetluse vastu, vältimaks korteriomandi müüki.

Võlgnikul oli üheksa aastat aega võlga kas või väikeste osade kaupa tasuda ja sellega

korteriomandi müüki vältida. Sissenõudjal on õigus eeldada nõude edukat täitmist. Kohtutäituri

esitatud dokumentidest nähtuvalt kasutas ta enne ka teisi võimalusi nõude rahuldamiseks.

Võlgniku konto on olnud menetluse algusest arestitud, proovitud on teha tööandja kaudu

kinnipidamisi sissetulekutest, pöörata sissenõuet sõidukile. Kuna see ei viinud pika aja jooksul

nõude täielikult rahuldamiseni, oli kinnisvara realiseerimine ainus võimalus rahuldada nõue

enne selle aegumist. Asjaolu, et teatud intervallide tagant tasuti nõuet kolmanda isiku kaudu, ei

võimaldanud maksegraafiku puudumisel kindel olla nõude tegelikus täielikus täitmises.

Hagejale kuuluvad mitmed korteriomandid, seega ei rikkunud tema elukohaks mitteoleva

korteriomandi sundmüük tema õigusi ja huve ebaproportsionaalselt.

Korteriomandi müügist rahuldati täiteasjas nr 084/2011/2763 täitmisel olevaid nõudeid kokku

1024 euro 3 sendi ulatuses ehk sellele kulus ca 40% tulemist.

Eelneva alusel ei ole kohtutäitur enampakkumist läbi viies rikkunud selle olulisi tingimusi,

hageja oli täitemenetlusest teadlik, teda teavitati enampakkumisest, talle oli tagatud võimalus

osaleda täitemenetluses, samuti ei olnud müük ebaproportsionaalne meede.

Kuivõrd maakohus jätab hagi rahuldamata, jääb kohtutäituri taotlus hagi läbivaatamata

jätmiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus kohaldas vääralt materiaal- ja menetlusõigust.

Maakohus rajas oma seisukoha kohtutäituri väidetele ja jättis tähelepanuta hageja argumendid

ja tõendid. Ainuüksi asjaolu, et varasema menetluse käigus ei õnnestunud alati dokumente kätte

toimetada, ei andnud piisavalt alust eeldada, et see ka tulevikus ei õnnestu ning ainus võimalus

on avalik kättetoimetamine

Hageja ei nõustu maakohtuga, et kohtutäitur teavitas hagejat enampakkumise toimumisest

Ametlike Teadaannete vahendusel ja täitis seejuures seaduse nõudeid. Kohtutäituril õnnestus

hagejale isiklikult dokumente üle anda 10. septembril 2020 ja kohtul 8. jaanuaril 2021.

Kohtutäitur möönab, et on varem hageja ja tema tütrega telefoni teel suhelnud ning saanud

seejuures infot hageja viibimiskoha kohta, hageja on kohtutäiturile ka tagasi helistanud.

Asjaoludest ei nähtu, et TsMS § 317 lg 1 p 1 avalikult kättetoimetamise eelduste kontrollimine

oleks tulemuseta. Viide TMS §-le 153 ei ole asjakohane, see reguleerib enampakkumise

kuulutuse avaldamist, mis ei ole samastatav TMS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmisega.

Hageja ei suutnud tasuda võlga pikemat aega, samas oli ta juba enne enampakkumist püüdnud

saavutada kokkulepet võla tasumiseks osade kaupa ja selle ebaõnnestumisel asunud

vabatahtlikult regulaarselt võlga tasuma, mille tulemusena oli enampakkumise toimumise ajaks

enamik nõudest tasutud. Võla jääk oli korteriomandi väärtusega võrreldes marginaalne.

Kohtutäitur ei kontakteerunud võlgnikuga ja piirdus formaalsete reeglite pealiskaudse

järgimisega.

Kohtutäituril oli enam kui üheksa aastat aega tegeleda nõude täitmisega. Soov täita suurkliendi

nõue enne aegumistähtaja saabumist ei õigusta enampakkumise läbiviimisega kiirustamist ja

sellega võlgniku huvide eiramist.

11. Kohtutäitur palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastme

menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti ega rikkunud

menetlusnorme, otsus on õige ja põhjendatud.

Hageja väide, et ta avaldas soovi sõlmida kokkulepe võla ositi tasumiseks, on tõendamata ega

vasta tõele. Väär on väide, et hageja tasus aastatel 2020 ja 2021 võlga vabatahtlikult,

vabatahtliku täitmise tähtaeg oli ammu möödunud. Sissenõude pööramine võlgniku muule

varale ei viinud pika aja jooksul nõude täielikult rahuldamiseni, sh ei võimaldanud võlgnik

vastuolus hea usu põhimõttega pöörata sissenõuet sõidukile ega esitanud vara nimekirja.

Võlgnik ei pakkunud välja muid võimalusi nõude rahuldamiseks. Kohtutäituril oli alust arvata,

et kinnisvara realiseerimine on ainus võimalus rahuldada nõue enne selle aegumist. Müüdud

korteriomand ei olnud hageja elukoht. Müük ei olnud ebaproportsionaalne abinõu. TMS § 53

lg-st 3 tulenevalt on kohtutäituril õigus ja kohustus määrata, millise võlgniku vara vastu ja

millises järjekorras sissenõue pöörata, et sissenõudja nõuded saaksid mõistliku aja jooksul

täidetud.

Hageja on TMS § 217 lg 6 alusel minetanud õiguse tugineda asjaolule, et sissenõuet ei oleks

tohtinud korteriomandile pöörata. Kui sissenõude pööramine rikkus õigusvastaselt hageja

õigusi, pidanuks ta tulenevalt TMS § 217 lg-st 1 esitama kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.

Hageja etteheide seoses enampakkumisest teatamisega on alusetu. Võlgnikule on vastavalt

seadusele toimetatud kätte täitmisteade ja arestimisakt. Seadus ei näe ette, et võlgnikku tuleb

enampakkumisest teavitada kindlal viisil ja vormis. Kohtutäitur avaldas enampakkumise teate

20. jaanuari 2021 Ametlikes Teadaannetes (kohtutäituri 8. septembri 2021 vastuse lisa 20),

lähtudes TMS § 10 lg-st 4 ja sellest, et talle teatavakssaanu kohaselt ei viibinud võlgnik sel ajal

enam Eestis, vaid elas ja töötas Soomes, ega olnud teatanud oma Soome aadressi. Kohtutäitur

ei pidanud muid dokumentide edastamise viise tulemuslikuks ega pidanud tegema muude

edastamise viisidega seotud toiminguid. Seejuures ei olnud optimaalsem dokumentide postkasti

jätmine aadressil XXXXXXX, kus hageja teadaolevalt tegelikult ei viibinud, ega saatmine e-

posti aadressil, mida hageja tegelikult ei kasuta. Kohtutäituri büroost oli hagejaga korduvalt

suheldud nii telefonikõnede kui tekstisõnumite teel, kuid hageja ei teatanud kohtutäiturile

ühtegi Soome aadressi ega e-posti aadressi, kuhu toimetada dokumente.

Hagejale oli korteriomandile sissenõude pööramine ja enampakkumisel müük teada hiljemalt

8. jaanuarist 2021. Seega oli tal võimalus vältida võla tasumisega korteriomandi müüki,

teostada ja kaitsta täitemenetluses oma õigusi.

12. Kostja II palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja hakkas tasuma võlga alles pärast kohtutäituri sekkumist. Hageja ja tema tütar teadsid

olukorrast, hageja tütar oli kohtutäituriga ühenduses. Võla tagasisaamiseks on ajapiirang.

13. Kostja III palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja III poole kokkuleppe sõlmimiseks. Kui hageja oleks

alates täitemenetluse algatamisest igakuiselt midagigi maksnud, oleks võlg ammu tasutud.

Laekumised algasid alles 2016 novembris.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid (TsMS

§ 654 lg 6).

15. Hageja leiab, et kinnisasja müük täitemenetluses tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et

hagejale enampakkumise teate edastamisel rikkus kohtutäitur enampakkumise olulisi tingimusi

ja täitemenetluse seadustiku (TMS) nõudeid.

Rikkumiseks nimetab hageja seda, et enampakkumise teate edastamise viisiks valis kohtutäitur

avalikult teatavaks tegemise, samuti seda, et hageja oli asunud võlgnevust vabatahtlikult

vähendama, kuid talle ei tehtud ettepanekut maksegraafikus kokkuleppimiseks.

16. Ringkonnakohus märgib, et TMS-i normid ei nõua enampakkumise teate võlgnikule

kättetoimetamist, piisab enampakkumise teate edastamisest (TMS § 84 lg 3 ja § 153 lg 2), mida

kohtutäitur võib TMS § 10 lg 4 kohaselt teha enda valitud viisil. Kohtutäitur andis hagejale

teada 19.–26. jaanuari 2021 enampakkumisest Ametlikes Teadaannetes 29. detsembril 2020

avaldatud teatega (I kd lk 73) ja 3.–10. märtsi 2021 enampakkumisest 10. veebruaril 2021

avaldatud teatega (I kd lk 75).

Asjas ei ole vaidlust, et kõik TMS § 10 lg 1 p-s 1 nimetatud dokumendid olid hagejale

kättetoimetatud. Hageja ei ole vaidlustanud, et ta alates 2020 septembrist elas ja töötas Soomes,

samuti viibis ta 2021. aasta alguses Soomes. Hageja enda väitel käis ta Eestis ebaregulaarselt.

Rahvastikuregistrisse kantud elukohas XXXXXXX hagejat kätte ei olnud võimalik saada, kuna

ta ei elanud seal. Oma elukohta Soomes hageja täiturile ei avaldanud ning ka rahvastikuregistris

puudub märge hageja teise elu- või viibimiskoha kohta. Rahvastikuregistrisse kantud e posti

aadressi XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kaudu hageja dokumente vastu ei võtnud.

Hageja tütar keeldus hagejale dokumentide edastamisest.

Kohtutäitur nimetas maakohtu menetluses kõik teadaolevad hageja kontaktandmed, loetles

mitu korda suhtles hageja ja tema tütar kohtutäituriga telefoni teel, mitmel korral saadeti

materjalid e-kirjaga, mitmel korral jäeti dokumendid hageja elukohaks märgitud korteri

postkasti ja kuidas kuller püüdis hagejale korduvalt dokumente kätte toimetada. Hageja ei ole

vaidlustanud, et ta oli teadlik täitemenetluse toimumisest, samuti sellest, et võla katteks oli

arestitud üks hagejale kuulunud neljast korteriomandist, mida hageja ei kasutanud elamiseks.

Hageja nõustus, et enne enampakkumist oli talle kättetoimetatud kohtumäärus, mis andis

kohtutäiturile õiguse siseneda arestitud korteriomandisse selle hindamise eesmärgil.

Hagejale oli tagatud oma õiguste kasutamine täitemenetluses. Õigus tutvuda täitetoimikuga,

pöörduda kohtutäituri poole, esitada avaldusi, sõlmida võlausaldajaga kokkuleppeid ja saada

informatsiooni täitemenetluse käigust. Hageja võlgnikuna oli teadlik XXXXXXX

korteriomandi arestimisest, ta ei täitnud vabatahtlikult nõuet, ei esitanud vara nimekirja ega

võimaldanud arestida sõiduautot.

Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidega on tõendatud, et võlgnik hoidis ilma mõjuva

põhjuseta kõrvale täitedokumentide vastuvõtmisest ning täitemenetluses osalemisest.

Täitemenetluses tuleb võlgniku huve arvestada, see on eelkõige tagatud võlgniku teavitamise

kohustusega, mida kohtutäitur täidab dokumentide kättetoimetamise kaudu. Samas tuleb

täitemenetluses arvestada ka teiste isikute huve, sh sissenõudja huve ning võlgnik peab kaasa

aitama efektiivsele menetlusele.

Asjas puudub vaidlus, et hageja ei saanud kätte eelnevalt e-posti kaudu saadetud teateid, samuti

ei elanud ta oma elukohas, seega ei oleks nende kättetoimetamisviiside kasutamine teate

edastamisel toonud hagejale kaasa soovitud eesmärki. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses

nimetanud, millist edastamise viisi oleks kohtutäitur käesoleval juhul pidanud kasutama.

Apellant ütleb vaid, et kohtutäitur ei püüdnudki hagejat enampakkumise läbiviimisest teavitada,

kuid viitab sealjuures vaid varasemale kohtupraktikale. Apellatsioonkaebuses märgib hageja

uue e-posti aadressi XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, mida ta varasemas menetluses ei ole

nimetanud.

Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et käesolevas asjas oli põhjendatud kohtutäituri otsus

TMS § 10 lg 4 alusel teatada võlgnikule enampakkumisest avalikult teate edastamisega .

17. Põhjendatud ei ole hageja väited, et kohtutäitur ei arvestanud asjaoluga, et hageja täitis

nõuet vabatahtlikult ning, et kohtutäitur ei andnud hagejale võimalust maksegraafiku

sõlmimiseks. Hageja kontode arestimise ega vallasvara müügi kaudu nõuet täita ei saanud, kuna

hageja kontodel puudus selleks raha (hageja töötasu ei laekunud kontodele) ja nimekirja vara

kohta hageja ei esitanud. Hagejale kuulus neli korteriomandit, enampakkumisel müüdud

korterit hageja elamiseks ei kasutanud, vaid üüris seda välja. Hageja asus ca 7 aastat pärast

täitemenetluse algust nõuet täitma tasudes kohtutäituri kinnitusel kuus 40 eurot. Hageja ei

pöördunud kohtutäituri ega võlausaldaja poole taotlusega võlg ajatada.

Ringkonnakohus leiab, arvestades hageja käitumist täitemenetluses ja seda, et hageja ei olnud

kohtutäiturile kättesaadav, kuna varjas oma tegelikku elukohta ja ei avaldanud kontaktandmeid,

mille kaudu oleks saanud suhelda, et kohtutäituril ei olnud kohustust hagejale maksegraafikut

pakkuda.

18. Hageja seisukoht, et enampakkumise ajaks oli hageja võlg vähenenud, on õige, kuid see ei

anna iseseisvalt alust tunnistada enampakkumine kehtetuks.

19. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda, kes esitas apellatsioonkaebuse. Kuna maakohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, ei määra ka ringkonnakohus

menetluskulusid TsMS § 174 lg 4 kohaselt rahaliselt kindlaks, vaid menetluskulud määratakse

kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt eraldiseisvas menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)