3-24-1658/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedXX esitas 02.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (taotluse) ennetähtaegseks vabastamiseks ja seejärel suunamiseks Viljandi haiglasse psühhiaatrilisele ravile. Taotleja palus
Legislator headnote
AI generated3-24-1658/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Taotleja palus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
19.06.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1658
Haldusasi
XXi kaebus vanglast ennetähtaegseks vabastamiseks ja
Viljandi
Haigla
psühhiaatriakliinikusse
ravile
suunamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määruse peale.
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
Esialgset õiguskaitset, riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi andmist puudutavas
osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7 ja § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. XX esitas 02.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (taotluse) ennetähtaegseks
vabastamiseks ja seejärel suunamiseks Viljandi haiglasse psühhiaatrilisele ravile. Taotleja palus
kohtul esialgse õiguskaitse korras ta ümber paigutada Viljandi haiglasse, sest vanglas ei saa ta
õiget ravi. XX esitas ka taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi
saamiseks.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 04.06.2024 määrusega XXi taotluse, jättis esialgse
õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata ning riigi õigusabi taotluse
rahuldamata.
Süüdimõistetu ennetähtaegset karistusest vabastamist tema haiguse tõttu reguleerib
kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 425. Kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse
tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui
tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu
täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise
määruse ja kohaldab psühhiaatrilist sundravi. Seega on taotluse lahendamiseks ette nähtud
eraldi menetluskord ja taotluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.
3-24-1658
2(2)
Samamoodi on kaebaja taotlust tõlgendanud Tallinna Ringkonnakohus 31.05.2024 määruses nr
3-24-1302, leides, et sisult sama taotlus ei ole seotud vanglas osutatava tervishoiuteenuse
nõuetekohasusega, vaid sellega, et taotleja soovib enda ümberpaigutamist Viljandi Haigla
psühhiaatrikliinikusse ja leiab, et tema diagnoosiga inimese vanglas kinnipidamine ei ole
õiguspärane. Seega soovib taotleja alustada KrMS §-s 425 sätestatud menetlust süüdimõistetu
ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamiseks tema haiguse tõttu ning vangistuse asemel
psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. Ringkonnakohus selgitas samas määruses, et kui
vangla keeldub tegemast täitmiskohtunikule esildist kinnipeetava vabastamiseks KrMS § 425
alusel, saab kinnipeetav KrMS § 431 lg 1 kohaselt esitada maakohtu täitmiskohtunikule
kohustamisnõude.
Kuna seadus ei luba kohtul taotlust maakohtule edastada, tuleb taotlejal seda ise teha.
Arvestades taotleja viibimist Tallinna Vanglas, tuleb avaldus esitada Harju Maakohtu
täitmiskohtunikule.
Kuna KrMS § 431 lg 1 ja § 425 lg 2 alusel on eraldi menetluskord ette nähtud ka juhuks, kui
vangla keeldub täitmiskohtunikule esildist esitamast, s.o sellisel juhul on taotlejal võimalus
esitada avaldus otse maakohtule, puuduks halduskohtul asja lahendamiseks pädevus ka siis, kui
tõlgendada esitatud taotlust kaebusena Tallinna Vangla kohustamiseks maakohtule esildist
esitama.
Samuti puudub kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamise pädevus, kuivõrd põhivaidluse
lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse
läbi vaatamata.
3. XX
esitas
18.06.2024
Tallinna
Ringkonnakohtule
apellatsioonkaebuse
(määruskaebuse). Taotleja soovib selgitust, miks teda ei paigutata ümber Viljandi Haiglasse.
Ta leiab, et teda tuleb ravida Viljandi Haiglas ning vanglas muutub tema tervis halvemaks.
Taotleja soovib paraneda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et XXi 18.06.2024 avaldust on selle esitamise kontekstist
tulenevalt võimalik käsitada määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määruse
peale. Määruskaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 alusel
tagastada, sest selle esitaja võimalus oma õiguse kaitseks halduskohtumenetluses on ilmselgelt
vähene. Ringkonnakohus jääb oma 31.05.2024 määruses asjas nr 3-24-1302 võetud
seisukohtadele ja nõustub vaidlustatud halduskohtu 04.06.2024 määruse põhjendustega neid
üle kordamata.
5. Nagu halduskohus õigesti selgitas, on XXil võimalik esitada taotlus vanglast
ennetähtaegseks vabastamiseks ja Viljandi Haiglasse psühhiaatrilisele sundravile suunamiseks
Harju Maakohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)