3-23-2863/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.06.2024, Tallinnas

Haldusasja number

3-23-2863

Haldusasi

X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 13.09.2023.a otsuse nr

TVH/23/034226 ja 14.09.2023 otsuse nr TVT/23/048806

ning 22.11.2023 vaideotsuse nr VO/23/2780

tühistamiseks ja kohustamisnõue

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul

Järve

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle

Rebane

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja

perekonnanimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.07.2024.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja X. X esitas 04.09.2023. a Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks ja

uueks tähtajaliseks perioodiks töövõimetoetuse saamiseks.

2. Eesti Töötukassa hindas kaebaja töövõimet 13.09.2023. a eksperthinnangu alusel (alates dtl

25) ja otsustas otsusega nr TVH/23/034226 (dtl 39-40), et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

3-23-2863

Võttes aluseks töövõimetoetuse hindamise otsuse otsustas Eesti Töötukassa 14.09.2023.a

otsusega nr TVT/23/048806, et kaebajal ei ole õigust saada töövõimetoetust (dtl 41) .

3. Kaebaja esitas 13.10.2023.a vaide töövõime hindamise otsuse ja töövõimetoetuse

mittemääramise otsuse tühistamiseks (dtl 41-48).

4. Eesti Töötukassa tegi 22.11.2023.a vaideotsuse nr VO/23/2780 (dtl 49-54), millega jättis

kaebaja vaide täies ulatuses rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 13.12.2023 kaebaja kaebus Eesti Töötukassa 13.09.2023.a

otsuse nr TVH/23/034226 ja 14.09.2023.a otsuse nr TVT/23/048806 ning 22.11.2023.a

vaideotsuse nr VO/23/2780 tühistamiseks ja nõue kohustada Eesti Töötukassat uuesti läbi

vaatama tema 04.09.2023. a esitatud taotlust töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse

saamiseks.

6. Vastustaja Eesti Töötukassa esitas vastuse kaebusele 19.01.2024 (dtl al. 64).

7. Kaebaja esitas 31.01.2024 vastuväited vastustaja kirjalikule vastusele ja tõenditele ning

taotlused (dtl 133-138). Kaebaja palus kohtul mitte lõpetada haldusasjas eelmenetlust enne,

kui ta on: a) saanud kätte dr L. L ja dr T. T koostatud dokumendid 01.03. ja 05.03.2024.a

arstivisiitide kokkuvõtete kohta; b) tutvunud ja analüüsinud dr L. L ja dr T. T koostatud

dokumente 01.03.ja 05.03.2024. a arstivisiitide kokkuvõtete kohta; c) esitanud kohtule dr L. L

ja dr T. T koostatud dokumendid 01.03.ja 05.03.2024.a arstivisiitide kokkuvõtete kohta

vajadusel koos asjakohaste menetlusõiguslike taotlustega kohtule.

8. Kaebaja esitas 25.04.2024 taotlused (dtl 145-147): a) võtta vastu ja uurida OÜ Venorest

perearst dr Y. Y 26.01.2024. a koostatud kokkuvõte kaebaja anamneesist, millega kaebaja

tõendab, et tal on paremas jalas tromb ja lülisamba lumbaalosas esinevast diskopaatiast

tingitud kroonilise valusündroom, mida sisuliselt välja ravida ei saa; b) võtta vastu ja uurida

SA Pärnu Haigla sisearst dr L. L 05.-25.03.2024.a koostatud kokkuvõte kaebaja anamneesist,

millega kaebaja tõendab, et tal on korduv tromboos paremas jalas; c) võtta vastu ja uurida

väljavõte Terviseportaalist kaebaja broneeringu kohta dr T. T vastuvõtule, millega kaebaja

tõendab, et dr T. T on talle määranud täiendava vastuvõtu lõpliku seisukoha kujundamiseks

kaebaja ortopeediliste haiguste osas; d) mitte lõpetada eelmenetlust haldusasjas nr 3-23-2863

enne, kui kaebaja on saanud kätte dr T. T koostatud dokumendid 14.05.2024.a toimuva dr T

vastuvõtu kokkuvõtte kohta ning saanud sellega tutvuda, et esitada seejärel nimetatud

kokkuvõte kohtule vajadusel koos asjakohaste menetlusõiguslike taotlustega.

9. Kohus jättis 23.05.2024 määrusega (dtl 154) rahuldamata kaebaja taotluse võtta asja

materjalide juurde 25.04.2024 taotlusega koos esitatud tõendid ja 25.04.2024 taotluse

võimaldada tal esitada täiendavaid tõendeid dr T. T 14.05.2024 toimunud vastuvõtuga seoses.

Samas määras asja lahendamise kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendavate

seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 06.06.2024 ning määras

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

10. Kaebaja esitas 06.06.2024 vastuväite kohtu tegevusele (dtl 159-166), milles asus

seisukohale, et kohus on vääriti mõistnud kaebaja eesmärki tõendite esitamisel. Kaebaja

soovib väljavõtetega hilisematest arsti vastuvõttudest tõendada, et ka peale vastustaja otsust

esinesid kaebajal terviseprobleemid, mis olid kaebajal ka eelmisel hindamisperioodil s.o

alates 2018. a, kui kaebajal tuvastati vähenenud töövõime. Kaebaja palub seega 25.04.2024

esitatud tõendid vastu võtta, samuti tühistada asja kirjalikus menetluses määratud kohtuotsuse

teatavaks tegemise aeg, anda kaebajale võimalus täiendavate tõendite esitamiseks ning

määrata asi arutamisele suulises menetluses, kuhu kutsuda tunnistajana Dorpat Tervis OÜ

ekspertarst O. O, kes on haldusmenetluses tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarstina

kaebaja tervislikku seisundit hinnanud.

2(20)

3-23-2863

11. Kohus jättis 12.06.2024 määrusega (dtl 176-178) kaebaja vastuväite rahuldamata ning

kordas üle, et asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses ning kohtuotsus tehakse

avalikult teatavaks 18.06.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

12. Kaebaja on seisukohal, et töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mittemääramise

otsused on materiaalselt õigusvastased ning vaideotsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt

õigusvastane, mistõttu tuleb need täielikult tühistada.

13. Vaideotsusest nähtuvalt on kaebaja hinnangul vastustaja oma kontrollikohustuse

delegeerinud lubamatult ja õigusvastaselt ekspertarstile. Vaideotsuses on sõnaselgelt

avaldatud, et ekspertarst kontrollis vaidemenetluses iseenda koostatud eksperthinnangu

vastavust määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele ning

leiab, et eksperdiarvamus on õige ja kaalutlusvigadeta. Lisaks eeltoodule on vaideotsuses

ekspertarst mitmel korral täitnud Eesti Töötukassa asemel haldusorgani selgituskohustust

(HMS § 36), kuigi sellise kohustuse delegeerimisõigust ekspertarstile vastustajal ei ole.

Vaideotsuses on kopeeritud ka õigusnormide sõnastust ja TIS-andmeid, mis kaebaja

hinnangul ei täida nõutaval määral. Ekspertarst õigustab vaideotsuses kaebaja enda kohta

antud hinnangute (s.o. kaebaja vastused eksperthinnangu küsimustikus) arvesse võtmata

jätmist asjaoluga, et TIS andmed ei kinnita kaebaja hinnanguid enda kehalisele ja käelisele

võimekusele. Kaebaja on seisukohal, et ekspertarsti järeldused kaebaja TIS andmetest on

ebaõiged.

14. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa on rikkunud uurimispõhimõtet ja jätnud olulised

asjaolud vaidlustatud haldusaktide andmisel alusetult arvesse võtmata.

14.1. Vaideotsuses ja ka töövõime hindamise otsuse aluseks olevas eksperthinnangus tugines

ekspertarst sellele, et viimase viie aasta jooksul ei ole vaide esitaja selja ja jalgade valu tõttu

arstile pöördunud, valuravi, haiguslehti ega taastusravi ei ole seljavalu tõttu vajanud. Eeltoodu

põhjal tegi vastustaja järelduse, et kaebaja enesehinnangulisi piiranguid liikumise valdkonnas

TIS andmed ei kinnita, mistõttu ei ole kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks

püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Seejuures leidis vastustaja, et TIS andmed

kaebaja terviseseisundi kohta on ajakohased ja täielikud ning neis puuduvad vastuolud

(vaideotsuse lk-l 6). Kaebaja ei nõustu vastustaja eeltoodud väidetega.

14.2. Vastustaja on meelevaldselt järeldanud asjaolust, et kaebaja ei ole viimase viie aasta

jooksul selja ja jalgade valu tõttu arstile pöördunud, haiguslehte võtnud või taastusravil olnud,

kaebaja tervise olulise paranemise 2023.a võrreldes 2018.a. Kaebaja hinnangul on kohatu

ekspertarsti märkus, et kaebaja ei ole võtnud haiguslehti olukorras, kus ta on osaliselt

töövõimetu ega saa seetõttu teha täistööajaga tööd.

14.3. TIS-is puuduvad andmed selle kohta, nagu oleks kaebaja 2023. a võrreldes 2018.a

paranenud seljavalu põhjustavast, jalgade ja käte tegevust pärssivatest haigustest. Seetõttu ei

saa pidada vastustaja väidet selle kohta, et TIS andmed on ajakohased ja täielikud, õigeks.

Sellises olukorras oleks pidanud vastustaja küsima kaebaja kehalise ja käelise võimekuse

täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid kaebaja raviarsti(de)lt. Vastustaja pidi 2023.a

kaebaja töövõime hindamise taotlust menetledes kontrollima tervenemisperspektiivi esinemist

ning täpsustama, kas kaebajale on nt määratud taastusravi (millised andmed ei kajastu TIS-s)

ja kas kaebaja on sellest loobunud või seda saades, millised on olnud ravi tulemused.

Vastustaja ei ole nimetatud asjaolusid välja uurinud, mis on viinud vaidlustatud haldusaktide

õigusvastasuseni.

3(20)

3-23-2863

15. Ekspertarst õigustab vaideotsuses kaebaja enda kohta antud hinnangute (s.o. kaebaja

vastused eksperthinnangu küsimustikus) arvesse võtmata jätmist asjaoluga, et TIS andmed ei

kinnita kaebaja hinnanguid enda kehalisele ja käelisele võimekusele. Kaebaja on seisukohal,

et ekspertarsti järeldused kaebaja TIS andmetest on ebaõiged.

15.1. Esiteks nähtub kaebaja TIS andmetest, et juba 2018. a (vt käesoleva menetlusdokumendi

p 2.1.2) olid tal probleemid vasaku käega, sest see ei kannatanud küünarliigesest keeramist.

Kaebaja selgitas 2023. a tema töövõime hindamise menetluses küsimustikule vastates, kuidas

see terviseprobleem mõjutab tema käelist võimekust. Vaideotsuses on märgitud, et ekspertarst

on võtnud kaebaja käelise võimekuse hindamiseks aluseks üksnes 2023. a reumatoloog P. P

tehtud TIS sissekande (vaideotsuse lk-l 4) ega ole põhjendanud, miks ta jättis kaebaja

vastused arvestamata. Seejuures väärib eraldi tähelepanu, mis põhjusel pöördus kaebaja

2023.a reumatoloogi poole. Kaebaja ei läinud reumatoloog P. P vastuvõtule seoses vasaku käe

küünarliigese probleemiga, vaid sõrmede valu ja sõrmedel esinevate kühmude tõttu, mis

tekkisid käte külmetamisest. Eeltoodud asjaolust ei saa aga meelevaldselt järeldada, et kaebaja

vasaku käe küünarliiges oleks paranenud. Kaebaja küünarliigese seisundit ega sellest

tulenevaid kaebusi nimetatud arsti visiidi käigus ei uuritud, mis nähtub TIS sissekandest.

Seega sai ekspertarst teha järeldused nimetatud TIS sissekandest üksnes kaebaja sõrmede valu

põhjuse ja diagnoosi kohta. Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukohal, et vastustaja on

alusetult jätnud arvesse võtmata tema käelise tegevuse kohta 2018.a TIS-i kantud andmed,

mille kohaselt tema käeline tegevus on vasaku käe küünarliigese haiguse tõttu piiratud.

Samuti on rikkunud vastustaja põhjendamiskohustust, sest ta ei ole põhjendanud töövõime

hindamise otsuses ega vaideotsuses, miks ei väärinud 2018. a TIS sissekanded kaebaja vasaku

käe küünarliigese kohta ja 2023.a kaebaja enesehinnangulised vastused vasaku käe kohta

arvesse võtmist.

15.2. Lisaks väärib tähelepanu asjaolu, et ekspertarst tugines eksperthinnangus üksnes 2018.a

TIS-s avaldatud andmetele kaebaja kehalise liikuvuse piirangu põhjustanud haiguse (s.o.

diskopaatia lülisamba lumbaalosas) hindamisel, sest perioodil 2018.a-2023.a puuduvad TIS-s

andmed nimetatud haigusest tingitud kaebuste ja haiguse kulu kohta. Kuivõrd vastustaja leidis

2018.a kaebaja töövõime hindamise otsuses, et kaebaja seljavaludega seotud haiguse kulg

lähima 5 aasta jooksul on tõenäoliselt vähe muutuv, siis oleks vastustaja pidanud 2023.a

töövõime hindamise otsuses jõudma samale järelduseni, milleni ta jõudis kaebaja suhtes

2018.a töövõime hindamise otsust tehes.

16. Kaebaja on seisukohal, et 2018. a otsused, millega tuvastati kaebajal osaline töövõime ja

määrati töövõimetoetus, on õiguspärased. Kaebaja jääb vaides esitatud väite juurde, et

töövõime hindamise otsuse tegemisel oleks vastustaja pidanud võtma arvesse asjaolu, et tema

taotluse esitamise ajal kehtisid alates 2018.a otsused, millega Eesti Töötukassa tuvastas

kaebajal osalise töövõime ja määras töövõimetoetuse.

16.1. Vastustaja asus vastuseks eeltoodud kaebaja väitele üllatuslikult vaideotsuses

seisukohale, et 2018. a töövõime hindamisel olid kaebaja piirangute raskusastmed arvestades

terviseandmeid ja hindamismetoodikat üle hinnatud. Eeltoodust võib järeldada, et 2018. a

haldusakte peab vastustaja nüüd õigusvastasteks, kuigi on nende alusel kaebajale kuni 2023.a

(sh vaidlustatud haldusaktide andmise ja vaidemenetluse ajal) töövõimetoetust makstud.

16.2. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et 2018.a töövõime hindamisel olid kaebaja

piirangute raskusastmed arvestades terviseandmeid ja hindamismetoodikat üle hinnatud.

Riigikohus on haldusasja nr 3-20-2474 p-des 25 ja 26 selgitanud, et: „iseenesest ei ole

eksperdiarvamuse andja ja töötukassa otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime

hindamise otsustega. Kuid praeguses asjas tuleb arvestada sellega, et kaebajal tuvastati varem

sama metoodika alusel osaline töövõime ning kaebaja väitel ei ole tema tervislik seisund

4(20)

3-23-2863

paranenud (s.o tema randmete seisund püsis sama). Vähetähtis ei ole see, et töötukassa märkis

2017. a otsuses, et kaebaja töövõime on kolme aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Seega

ei pidanud töötukassa 2017. aastal tõenäoliseks, et kaebaja terveneb. Sellises olukorras pidi

töötukassal, kellel on võimalik tutvuda isiku suhtes tehtud varasemate otsustega ja vajadusel

ka varasemate terviseandmetega (määrus nr 15 § 2 lg 5), tekkima taotluses esitatud kirjelduste

põhjal kahtlus, et TIS-ist nähtuvad andmed on puudulikud. Töötukassal on kahtluse korral

kohustus vaadata ka varasemaid kui viie aasta taguseid andmeid. Sellele viitab määruse nr 15

§ 2 lg 5.“.

16.3. Sarnaselt viidatud Riigikohtu lahendis avaldatuga ei pidanud Eesti Töötukassa 2018.a

lähima viie aasta jooksul kaebajal tuvastatud haigustest paranemist tõenäoliseks. Lähtudes

eeltoodud asjaolust ja viidatud Riigikohtu praktikast, pidi vastustajal ühtlasi tekkima taotluses

esitatud kirjelduste põhjal kahtlus, et TIS-ist nähtuvad andmed on puudulikud. Arvestades, et

vastustaja jättis oma uurimiskohustuse kohaselt täitmata on kaebaja seisukohal, et vastustaja

väide 2018.a kaebaja töövõime hindamisel piirangute raskusastmete ülehindamise kohta on

täielikult väär ja pealegi tõendamata. Vastustaja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et 2018.a

antud hinnang kaebaja käelise ja kehalise tegevuse piirangute kohta on ebaõiged, sest nendes

valdkondades esinevad piirangud ei ole määruse nr 39 kohaselt mõõdukad.

16.4. Eraldi väärib tähelepanu asjaolu, et vastustaja esitas väite, mille kohaselt 2018. a hinnati

kaebaja terviseseisundist tulenevaid piiranguid üle, esmakordselt kaebajale alles pärast seda,

kui ta oli kätte saanud kaebaja vaide, milles kaebaja osundas varasemate otsuste alusetult

arvesse võtmata jätmisele. Eeltoodust lähtuvalt peab kaebaja vastustaja käitumist

pahatahtlikuks.

17. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja on tõendeid hinnanud ebaõigesti, rikkunud

põhjendamiskohustust ja vääralt kohaldanud TVTS § 5 lg 3 p-i 1.

17.1. Vaideotsuses ja eksperthinnangus leiab ekspertarst TIS andmetele tuginedes, et kaebaja

parema jala süvaveenide tromboos on ravitud ega mõjuta tema töövõimet. Kaebaja hinnangul

on ekspertarst ja vastustaja teinud TIS andmeid hinnates kaebaja parema jala kohta ebaõige

järelduse. 23.10.2018.a TIS andmetest nähtub, et kaebaja parem labajalg ei tõuse maast lahti

ega püsi asendis. Kaebaja märkis 2023.a töövõime hindamise menetluses vastuseks

küsimustikule, et ta ei saa paremat jalga kõrgele tõsta ja seetõttu ta liikudes lonkab, mis piirab

oluliselt tema liikumist. Seega ühtib kaebaja enesehinnang liikumise valdkonnas TIS-i 2018.a

sisse kantud andmetega. TIS-s puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja ei lonka paremat

jalga enam 2023.a. Järelikult on ekspertarst teinud väära järelduse, et kuivõrd tromboos on

paremas jalas ravitud, siis see jalg on terve. Sellist järeldust ei saa TIS andmetest automaatselt

teha. Ekspertarst ega vastustaja ei ole põhjendanud, miks nad kaebaja vastuseid arvesse ei

võtnud, mida ta avaldas 2023.a töövõime hindamise menetluses küsimustikule vastates.

17.2. Kaebaja hinnangul on vastustaja vääralt kohaldanud TVTS § 5 lg 3 p-i 1 ka kaebaja

käelise tegevuse võimekuse suhtes, sest ekspertarst tuvastas eksperthinnangus, et kaebajal on

takistatud käte sirutamine ja esemete käsitsemine. Seejuures ei ole vähetähtis asjaolu, et

liikumispiirangu põhjustanud haiguste kulgu on ekspertarst pidanud tõenäoliselt vähe

muutuvaks ja käelise tegevuse piirangu põhjustanud haiguse kulgu raskesti prognoositavaks.

17.3. Ekspertarst on eksperthinnangus põhjendanud, miks võtmevaldkond ohutu

ringiliikumine väärib hinnet „0“, kohatult asjaoluga, et TIS andmed ei kinnita kaebaja

hinnangut „1“. Üksnes TIS andmetest lähtuvalt ei saa hinnangute erinevusi pidada

põhjendatuks. Ekspertarsti põhjendus hindele „1“ liikumise kohta eri tasapindadel on samuti

ebakohane, sest põhjendus tugineb üksnes asjaolul, et TIS andmetest nähtuvalt kaebaja ei ole

pöördunud viimase viie aasta jooksul selja ega jalgade valu tõttu arsti poole, valuravi ei kasuta

ja taastusravil olnud ei ole. Ekspertarst ei ole eksperthinnangus põhjendanud, miks

5(20)

3-23-2863

võtmevaldkond seismine ja istumine väärib hinnet „1“, kuigi kaebaja hindas seda hindega

„3“. Ekspertarst on üksnes nentinud, et seljavalu tõttu on takistatud püsti tõusmine,

pikemaajaline istumine ja seismine. Seda, kui sagedasti nimetatud takistus esineb, ei ole

ekspertarst avaldanud. Seetõttu ei saa pidada hinnangute erinevusi põhjendatuks. Käte

sirutamise võtmevaldkonna on ekspertarst hinnanud hindega „1“, kuigi kaebaja hindas seda

hindega „2“. Ekspertarst põhjendas oma hinnangut nimetatud valdkonnas üksnes väitega, et

kaebajal on takistatud käte valu ja jäikuse tõttu käte sirutamine. Seda, kui sagedasti nimetatud

takistus esineb, ei ole ekspertarst avaldanud. Seetõttu ei saa pidada hinnangute erinevusi

põhjendatuks. Käte osavuse võtmevaldkonna on ekspertarst hinnanud hindega „1“, kuigi

kaebaja hindas seda hindega „9“. Ekspertarst põhjendas oma hinnangut nimetatud valdkonnas

üksnes väitega, et kaebajal on takistatud käte valu ja jäikuse tõttu esemete käsitsemine ning

reumaatilist haigust ei ole leitud. Seda, kui sagedasti nimetatud takistus esineb, ei ole

ekspertarst avaldanud. Seetõttu ei saa pidada hinnangute erinevusi põhjendatuks.

18. Kaebaja arvates on vastustaja jaganud oluliste asjaolude väljaselgitamiseks

tõendamiskoormise ebaõigesti. Kui vastustaja leidis vaiet läbi vaadates, et olemasolevad

tõendid on puudulikud, siis ei oleks ta pidanud jätma kaebaja vaiet rahuldamata, vaid täitma

HMS §-st 6 tulenevat uurimiskohustust ja ise täiendavaid andmeid koguma. TIS andmetest

nähtuvalt oli vastustajale vaidlustatud haldusaktide andmise ajal teada kaebaja raviarst(id),

mistõttu vastustajal ei olnud takistusi pöörduda täiendava informatsiooni saamiseks kaebaja

raviarsti(de) poole (vt ka RKHKo 20.06.2022.a nr 3-20-2474, p 30). Vaide lahendamisel ei

oma tähtsust asjaolu, et perearst on 01.11.2023.a suunanud kaebaja ortopeedi vastuvõtule, sest

nimetatud asjaolu tekkis pärast vaidlustatud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

mittemääramise otsuse tegemist. Vastustaja sai vaidemenetluses hinnata üksnes neid

asjaolusid, mis olid talle teada vaidlustatud otsuste tegemise hetkel, mitte pärast vaidlustatud

haldusaktide andmist. Kui vastustaja esile toodud asjaolu, mille kohaselt kaebaja läheb

ortopeedi vastuvõtule 2024.a märtsis, omas vaide lahendamisel tähtsust, siis oleks Eesti

Töötukassa pidanud vaidemenetluse peatama kuni on selgunud 2024.a märtsis toimuva

ortopeedi visiidiga seotud täiendavad andmed kaebaja terviseseisundi kohta.

Vastustaja seisukohad

19. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

20. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks kaebaja poolt 04.09.2023

esitatud töövõime hindamise taotluses (dtl 117-126) märgitud hinnanguid oma tervisele ja

tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst

S. S analüüsis vaidemenetluse raames kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid,

vaides kirjeldatud asjaolusid ja OÜ Dorpat Tervis ekspertarsti (TTO ekspertarst) koostatud

eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad

määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on

kaalutlusvigadeta ja õige, kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 127-129). Kohtule esitatud

vastuse koostamise raames analüüsis Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Ita

Kukk kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja

TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusi ning leiab, et eksperdiarvamuste põhjendused ja

hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele,

eksperdiarvamused on kaalutlusvigadeta ja õige (dtl 131).

21. Vastustaja 13.09.2023 otsuse TVH/23/034226 põhjenduste kohaselt hinnati kaebaja

töövõimeliseks. Kaebajal hinnati kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille

põhjuseks on kõrgvererõhuhaigused ja dorsopaatiad. Kerge tegutsemispiirang käelise

tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid. Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste

6(20)

3-23-2863

sooritamise ning kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete ja

muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.

22. Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise

ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet

hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus,

teabe edasiandmine ja vastuvõtmine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja

tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning suhtlemine)

võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Määruse §

6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja

iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas

kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). See tähendab, et igas

valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on

tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust

funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese

tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et

isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid,

protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang

oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed.

22.1. Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused

summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks

võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud

arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.

22.2. Kokkuvõtvalt hinnati kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise

valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu

ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud

muud probleemid – arvväärtusega 0; 2) käelise tegevuse võtmetegevused: käte sirutamine –

arvväärtusega 1, asjade liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus – arvväärtusega 1, käelise

tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0.

22.3. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja

töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse

§ 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste

raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja

õigesti hinnatud töövõimeliseks.

23. Vastustaja selgitab, et 14.11.2018 töövõime hindamise otsusega hinnati mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks oli kõrgvererõhkhaigused, artroosid,

dorsopaatiad, unehäired ja ülekaal ning mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse

valdkonnas, mille põhjuseks oli liigeste ja pehmete kudede haigusseisundid. Praeguseks on

kaebaja kõrgvererõhkhaigused raviga kontrolli all, unehäirete kohta andmed puuduvad.

Viimase viie aasta jooksul ei ole kaebaja selja ja jalgade valu tõttu arsti poole pöördunud,

valuravi ei kasuta ja taastusravil olnud ei ole. 2020 on opereeritud neeruvähk, mis tänaseks

levinud ei ole. 18.10.2018 MRT uuringu alusel parempoolsele aktiivsele sakroiliidile sobiv

leid. Diskopaatia lülisamba lumbaalosas. Hilisemaid uuringuid TIS andmed ei kajasta.

Parema jala süvaveenide tromboos on ravitud ega mõjuta käesolevalt töövõimet.

Hüpertensioon on ebaregulaarselt ravitud (retseptid annulleeritud) ja seetõttu aegajalt näitajad

tõusnud.

Töövõime hindamise 13.09.2023 otsuse tegemisel on arvestatud

kõrgvererõhkhaigusest tuleneva kerge väsimusega, artroosi ja dorsopaatia ning ülekaaluga.

Samuti on arvestatud 13.09.2023 otsuse tegemisel käelise valdkonnas liigeste ja pehmete

kudede haigusseisundeid.

7(20)

3-23-2863

23.1. Võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“ on hinnatav kerge piiranguga, mis on

põhjustatud seljavalust ja üldisest väsimusest. Liikumisel kaebaja abivahendit ei vaja.

Takistatud on pikemate vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel käimine. Vastavalt

metoodikale kui valdkonnas „Liikumine“ vastab taotleja võtmeküsimuses „Liikumine eri

tasapindadel“, et ta suudab läbida rohkem kui 200 meetrit ilma probleemideta, ei ole tema

liikumisvõimes probleemi (raskusaste 0). Kui taotleja vastab, et tema liikumisvõime on

muutlik, ja taotleja kirjeldab, et tal esineb tugev õhupuudus ja väsimus, mis takistab tema

liikumist, ning terviseandmete alusel on taotlejal diagnoositud krooniline südamepuudulikkus

ja kopsuhaigus, hindab arst tegutsemispiirangu mõõdukaks või raskeks. Kaebaja on ka ise

välja toonud, et suudab liikuda enam kui 200 m ning tuima seljavalu tõttu peab puhkama 0,5-

1 km läbimisel. Südamepuudulikkust ja kopsuhaigust diagnoositud ei ole.

23.2. Kaebaja viitab trombile ja 2020 opereeritud neeruvähile (sissekanne 30.05.2023-

20.06.2023), milles uroloog dr K. K tõdeb, et onkoloogilise patoloogia levikut pole. 1 aasta

pärast järelkontroll. Kaebajal on eemaldatud 23.11.2020 vasakust neerust osa suurusega 4,2 x

3,2 x 3,5 cm koos kasvajaga. 20.05.2023 teostatud kõhu- ja vaagnapiirkonna ultraheliuuringul

on neerude suurus, asetus ja struktuur tavaline. Neerudes paisu ei ole. Kusepõis vähe täitunud,

sisaldis kajavaba. Kokkuvõtteks: Maksa steatoosi tunnused. Eesnäärme suurenemine. Seega ei

ole neerude ja kuseteede funktsioonis olulisi häireid. Eesnäärme suurenemine ja maksa

steatoos ehk rasvmaks ei põhjusta töövõime piiranguid.

23.3. Kaebuses märgitud radioloogi dr Jelena Saarmetsa poolt hinnatud röntgeniülesvõte

rindkere piirkonnast on aktuaalse patoloogiata. Kaebaja poolt märgitud parema jala

süvaveenitromb oli diagnoositud ja ravitud vastavalt sissekandele 30.07.2020 kuni 04.08.2020

(sisehaigustearst dr M. M). Sisehaiguste arsti dr L. L sissekandes 15.12.2020 kuni 19.01.2021

on jalatromboosi riskifaktoriks välja toodud: „Ametilt taksojuht, halbade ilmade korral oli

pikalt autos istumist. Riskifaktoritest ülekaalulisus, istumine. Antikoagulantraviga jätkan kuni

aprilli lõpuni, siis võib lõpetada.“. Hilisemaid pöördumisi jalavalu või tromboosi

sümptomitega ei ole olnud. Parema jala ühekordsest tromboosist on möödas üle kolme aasta,

see ei ole kordunud.

23.4. Seljavaluga on kaebaja pöördunud viimati vastavalt sissekandele 04.12.2018 (neuroloog

dr Kaie Roosmaa): Objektiivne kirjeldus: tugeva kehaehitusega. Liigub takistuseta. Liikuvus

nimmest üsna hea. Refleksid jalgadel vallanduvad. Tundlikkus korras. Lordoos sirgem

nimmeosas ja sakraalsel palpatoorne valulikkus. Neuroloogiata. Sakroileiidi kontroll

reumatoloogil. Kaebaja ei ole arstide vastuvõtule seljavaludega hiljem pöördunud, ei ole ravi

vajanud ega ei ole täiendavaid uuringuid tehtud. Sissekandes 28.04.2021 - 05.05.2021

uroloogi dr K. K poolt neerukasvaja leviku välistamiseks teostatud 05.05.2021

Kompuutertomograafia uuringul on märgitud ära degeneratiivsed muutused lülisambas, kuid

selle tõttu ravi ei ole vajanud. Kaebaja on viibinud reumatoloogi vastuvõtul sissekanne

07.03.2023- 07.03.2023 (reumatoloog dr P. P), kus seljavalu kaebust kaebaja ei esitanud.

23.5. Vaidemenetluse käigus lisandus sissekanne 01.11.2023-01.11.2023 perearst dr Y. Y:

„Anamneesi kirjeldus: Vajab saatekirja dr. T vv-le. Anamneesis polüartroos ja sageli

alaseljavalud. Ülekaaluline. Ravi ega uuringuid ei ole perearst pidanud vajalikuks. Vastavalt

sissekandele 15.08.2023 perearst dr Y. Y on kaebaja vererõhk olnud normist kõrgem,

mõõdetud RR 160/90mmHg, määrati vererõhu ravim. Kehakaal on 126kg ja pikkus on

182cm, kehamassiindeks on 38.

23.6. Võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“ on kirjeldatud piirangut arvestatud liikumise

valdkonna hindamisel - seljavalu tõttu on takistatud erinevatel pindadel käimine. Ohutu

liikumise piirangut seljavalu kaebajale ei põhjusta. Ohutu ringiliikumise all mõistetakse

raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta, kukkumiseta, erinevatel pindadel) ning

8(20)

3-23-2863

mõistliku ajaga soovitud kohta liikumist. Siin on mõeldud luu- ja lihaskonna haiguste ning

nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut liikumist. Siin ei käsitleta hirmust või ärevusest

põhjustatud raskusi.

23.7. Kaebaja on hinnanud, et suudab ohutult väljas ringi liikuda kergete (raskusaste 1)

raskustega, sest tänaval kuuleb ja näeb ümbritsevat. Liigub ettevaatlikult, veidi lonkab

paremat jalga (ei saa kõrgemale tõsta). Tänava ületamisega saab hakkama. Võõraid paiku

üksinda ei külasta. Siseruumides suudab kaebaja enda hinnangul piiranguteta liikuda.

Vastustaja leiab jätkuvalt, et liikumispiirangut antud võtmetegevuses ei esine (raskusaste 0),

terviseinfosüsteemis puudub informatsioon kukkumiste ja tasakaaluhäirete kohta. Kaebaja ei

ole viimase viie aasta jooksul sellise kaebusega arstide poole pöördunud.

23.8. Võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on kerge piirang, kuna seljavalu tõttu on

takistatud püstitõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine. Seismise all mõistetakse ühel

kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või millelegi toetudes (nt laud, tool).

Teise inimese abi siinkohal arvestada ei saa. Istumise all mõistetakse käetugedeta toolil

istuvas asendis püsimist. Istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib

istuda 2–3 minutit ja vastupidi. Kaebaja on hinnanud ise raske piirangu (raskusaste 3) ja välja

toonud, et ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust suudab vähem kui 1

tund täpsustades, et istuda suudab umbes 15 minutit. Pikad sundasendid ei sobi seljavalude

tõttu. Istuda saab kauem kui seista. Istudes peab vahepeal tõusma ja end liigutama. Toolile

istuda ja sealt tõusta suudab, vahel aitan end kätega surudes püsti. Kummardada saab tasakesi,

sirge seljaga (selga kumeraks ajada ei saa). Kükkasendis saab natukest aega. Tegevusi tehes

peab kõik asendid läbi mõtlema.

23.9. Vastustaja selgitab, et liikumispiirang antud võtmetegevuses on kerge (raskusaste 1),

kuna terviseinfosüsteemis puudub informatsioon asendivahetuse piirangut kohta. Arvestades

kaebaja enda kirjeldust ja seljavalu esinemist, millega ei ole vajanud peale viimast 2018

neuroloogile pöördumist aastaid mitte mingit ravi, arvestades asjaolu, et faktilisi

asendivahetuse piiranguid ei ole raviarstid kirjeldanud, ei saa töövõime piirangut hinnata

enam kui kergeks.

23.10. Vastustaja selgitab, et 2018. a ekspertiisis oli hinnatud mõõdukas piirang kirjeldusega,

kuna on takistatud püsti tõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine, mis tagasiulatuvalt

vaadates on üle hinnatud ega vasta metoodikale. Töövõime hindamise metoodikas lähtuvalt

on piirang raske kui isik ei suuda istumise ja seismise asendeid vahetades olla püsti või istuli

üle tunni, mõõdukas kui suutlikkus istuda või seista asendeid vahetades on alla kolme tunni.

Istudes või seistes asendite vahetamise vajadus 15 minuti järgselt ei ole töövõime piirang.

Raviandmete alusel töötab kaebaja taksojuhina.

23.11. Kõrgvererõhu ravi on kaebajale määratud alates 29.09.2022. Alates nimetatud

kuupäevast on välja kirjutatud 9-st retseptist välja ostetud 4 retsepti igas üks originaal, milles

on 60 tbl võtmiseks 1x päevas, annulleeritud on 3 retsepti, võimalik on välja osta veel 2. Välja

ostetud 2040-st tabletist ei piisa kaheks aastaks igapäevaselt tablett päevas raviks. Vererõhu

ravi peab olema järjepidev, ravi foonil normaliseerunud vererõhk ei ole töövõime piirang.

Unehäirete osas ei ole olnud viimase viie aasta jooksul pöördumisi, kaebaja ei ole mingit ravi

vajanud. Võimaliku uneprobleemi kohta terviseuuringud ja diagnoosid käesolevalt puuduvad

Seljavaluga ei ole olnud pöördumisi ja ravi vajadust töövõime hindamiste vahelisel perioodil.

Mõõdukas rasvumine kehamassiindeksiga 38 on kerge töövõime piirang ning dieedi,

liikumisega ja tänapäevaste ravi võimalustega ohjatav.

23.12. Käesoleval juhul on kerge piiranguna arvesse võetud kardiopulmonaalse seisundi ehk

kõrgvererõhutõbe ja perearsti poolt diagnoositud spondülopaatiat, seljavalu põhjus või

radikulopaatia esinemine ei ole radioloogiliste ega ka neuroloogiliste uuringutega kinnitatud.

9(20)

3-23-2863

Samuti ei ole perearsti poolt vajalikuks peetud seisundit ravida. Seljavalu ravijuhendite alusel

rakendatakse esmaselt valuravi ning füsioteraapiat ehk liikumisravi. Kui perearsti poolt

määratud seljavalu ravi ei aita, siis suunatakse isik spetsialisti poole edasise ravi vajaduse

täpsustamiseks.

24. Kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille

põhjuseks kõrgvererõhuhaigused ja dorsopaatiad. Kerge liikumispiirang on põhjustatud

seljavalust ja üldisest väsimusest, mille põhjustab vererõhu kõikumine. Liikumisel

abivahendit ei vaja. Kerge piirangu ja aeg-ajalt esinevate seljavalude tõttu on takistatud on

pikemate vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel käimine, püsti tõusmine,

pikemaajaline ühes asendis istumine ja seismine. Pikaajalisest istumisasendist püstitõusmisel

võib esineda valu, kuid funktsionaalset takistust ei ole. Arvestades mõõdukat rasvumist KMI

38 ja selle foonil ebaregulaarse ravi tõttu kõrgenenud vererõhku ning seljavalu esinemist,

arvestades asjaolu, et faktilisi liikumispiiranguid ei ole kaebaja ise ega ka raviarstid

kirjeldanud, ei saa töövõime piirangut liikumises hinnata enam kui kergeks.

25. Vastustaja leiab, et eelnevalt on 2018. a. ekspertiisis hinnatud mõõdukas liikumispiirang,

mis tänaste hindamiskriteeriumite ja tagasiulatuvalt vaadates on ilmselgelt üle hinnatud.

Kaebaja ei ole vajanud ravi, ei ole hindamiste vahelisel perioodil pöördunud selja- ja või

jalavaludega arstide poole. Vererõhu ravi on olnud ebaregulaarne. Unehäireid ei ole viimase

viie aasta jooksul esinenud, ravimeid ei ole vajanud. Mõõdukas rasvumine KMI 38 on kerge

piirang. Kaebaja toodud parema jalaga lonkamist ei ole terviseandmetes kirjeldatud.

Põlvevaluga, mis tekkis vasaku põlve sisekülje löögist vastu suurt tugitooli äärt, on olnud viie

aasta jooksul ühekordne pöördumine arstide vastuvõtule. Arst dr H. H 11.01.2022 epikriis:

„valu korraks, edasi sai ikka käia. Täna oli öösel tööl (töötab taksojuhina), jalga panna kuhugi

ei olnud ja jalg läks hullemaks. Täna auto juures korraks libises ning soovitas: rahulik režiim,

mitte liigselt koormata. Valu korral kasutada paratsetamooli 1 gramm 3 korda ööpäevas,

lisaks vajadusel ibuprofeeni 400 mg 3 korda ööpäevas.“. Tulenevalt kõigest eeltoodust ei ole

kaebaja seisund liikumisel halvenenud ning selliseid uusi asjaolusid, mis pärast 2018

hindamist muudaksid piirangute ulatust, lisandunud ei ole.

26. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on

artroosid. Võtmetegevustes „Käte sirutamine“ ja „Käteosavus“ on kaebajal kerged piirangud,

kuna käte valu ja jäikuse tõttu on takistatud käte sirutamine ja esemete käsitsemine.

Reumaatilist haigust ei ole leitud. Käte sirutamise all mõistetakse käte sirutamist eri

kõrgustele, käte painutamist õla- ja küünarliigesest, kaasa arvatud millegi järele küünitamist

või eseme viskamist. Käteosavuse all mõistetakse sõrmede ja randmete liikuvust ja jõudu,

võimet käsi randmest pöörata sisse- ja väljapoole ning käte ja sõrmede täppisliigutusi

(väikeste asjade haaramist, hoidmist, sõrmitsemist).

26.1. Kaebajal ise on hinnanud piirangu mõõdukaks (raskusaste 2) ning välja toonud, silmade

kõrgusel asuvatest riiulitest saab esemeid kätte. Kõrgematelt riiulitelt ei saa, ei saa käsi

venitada, tunneb õlgadest ja küünarliigeste juures mõõdukat valu. Sissekandes 07.03.2023 on

reumatoloog dr P. P kirjeldanud, et „Obj: Väikesed Heberdeni sõlmed ehk väikesed kühmud,

mis ilmuvad sõrme otsale lõpplülide liigesele on praegu põletikuta. Vereanalüüsis puuduvad

viited põletikulisele haigusele. Tõenäoliselt said käed külma ja tekkis DIP liigeste OA sek

sünoviit. Nõuanded. Ei vaja reumatoloogi jälgimist.“. Seega võib kaebajal esineda käte valu

liigeste artroosist. Reumatoloog ei määranud spetsiifilist reumatoloogist ega ka valuravi.

Sellist sõlmekeste olemasolu viitab osteoartriidile. Valu süvenemisel on vajalik valuravi ja

füsioteraapia.

26.2. Võtmetegevuses „Asjade liigutamine“ kaebajal ei ole piiranguid kirjeldanud ja TTO

ekspertarst piiranguid ei tuvastanud. TISis puudub informatsioon, et kaebajal ei ole

10(20)

3-23-2863

suutlikkust tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat või tõsta ja liigutada suurt ja

kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti.

26.3. Võtmetegevuses „Käteosavus“ on kaebaja hinnanud piirangu muutlikuks (raskusaste 4)

ning välja toonud, et kui sõrmed on tuimad ja sõrmeotsad valutavad, siis ta käelisi tegevusi ei

tee, ei suuda mingeid tööriistugi käes hoida. Parematel päevadel suudab ikka mõnd tööriista

käes hoida ja saab kätega ka midagi tehtud. TTO ekspertarst dr O. O on hinnanud piirangu

kergeks ja põhjendanud, et käte valu ja jäikuse tõttu on takistatud esemete käsitsemine.

Reumaatilist haigust ei ole leitud. Piirang antud võtmetegevuses on kerge (raskusaste 1), sest

sissekandes 07.03.2023 on reumatoloog dr P. P kirjeldanud, et väikesed Heberdeni sõlmed

ehk väikesed kühmud, mis ilmuvad sõrme otsale lõpplülide liigestele on praegu põletikuta.

Vereanalüüsis puuduvad viited põletikulisele haigusele. Seega kaebajal võib esineda käte valu

sõrmede jäikust valude ägenemisel, mitte pidevalt liigeste artroosist. Reumatoloog ei

määranud spetsiifilist reumatoloogist ega ka valuravi. Kaebaja ei ole ka perearsti poole

rohkem käeliste kaebustega ravi saamiseks pöördunud. Käelise tegevuse valdkonna

kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on polüartroos. Käte

valu ja jäikuse tõttu on takistatud käte sirutamine ja esemete käsitsemine. Piirang on

põhjustatud liigeste struktuuri kahjustusest.

27. Eelmises töövõimehindamise otsuses aastal 2018 olid käelised piirangud 2.1 ja 2.2

hinnatud mõõdukaks küünarliigese limapaunapõletiku ehk bursiidi ja liigevalude tõttu.

Ekspertiisis oli kirjeldatud ühekordselt 18.04.2018 perearst dr Meeli Maripuu sissekannet:

„Valud vasakus küünarliigeses, ei talu koormust. Vasaku käega esemeid tõsta ja kanda on

raske. Magab padi küünarliigese all. Obj: Vasaku küünarliigese palpatsioonil valupunkt

küünarõndlas. Käe kõverdamine, rotatsioon küünarliigesest valulik. Lihasjõud kätes võrdne.

17/6/2017 MRT: M. bicepsi kõõluse eelneva trauma (venitus ? osaline ruptuur??) taustal on

lisandunud tenosünoviit. M24.2 - Sidemete e ligamentide haigusseisundid“.

28. Vastustaja leiab, et mõõdukas piirang ühe käe ehk vasaku küünarliigese limapauna

põletiku tõttu käelise tegevuste võtmetegevustes 2.1 ja 2.2 oli 2018 tagasiulatuvalt vaadates

ilmselgelt üle hinnatud. Haigus ei ole kordunud, mingit ravi (kirurgilist limapauna

eemaldamist või valuravi) ei ole kaebaja vajanud. Lihasjõud oli kätes võrdne. Reumatoloog dr

P. P sissekandes 07.03.2023 kaebaja küünarliigese valu ei kaebusena ei kirjelda. Kuigi

kaebaja pöördus reumatoloogi vastuvõtule perearsti saatekirjas 17.01.2023 kirjeldatud

kaebuse alusel (kaebaja sõrmedele tekkisid lõpplüli ja keskmise lüli vahele mügerikud ja valu

peale kolme päevast puude ladumist), kuid kui küünarliigeses oleks samuti valu esinenud,

oleks reumatoloog neid ka kirjeldanud. Seega ei saa 2018 esinenud ühekordset küünarliigese

valu kaebust lugeda käesolevalt töövõimet takistavaks ja püsivaks piiranguks. Ka

sõrmeliigeste valu oli reumatoloogi vastuvõtu ajaks 07.03.2023 taandunud, väikesed

põletikuta sõlmed sõrmedel olid, mis ravi ei vaja ning sõrmede püsivat töövõimet takistavat

liikumishäiret ei põhjusta.

29. Eeltoodust tulenevalt on alusetu kaebaja väide, et vastustaja ei ole piisavalt põhjalikult

uurinud, kas vasak küünarliigese valu esineb või mitte. Rõhutame, et piiranguid hinnatakse

ravi foonil. Liigese limapauna põletik on haigus, mis aeg-ajalt esineb ja taandub ravi foonil.

Kui konservatiivne ravi ei aita, siis rakendatakse kirurgilist ravi. Antud juhul on puudunud

igasugune ravi vajadus, kaebaja on võimeline töötama taksojuhina, seega ei ole ka piirang

töövõimet mõjutav. Limapaunapõletik ei põhjusta küünarliigese kahjustust ja jäigastumist.

Töötukassa poolt kasutatav töövõime hindamise metoodika tugineb alustele, kus arvestades

lisaks isiku funktsionaalset ja tööalast võimekust. Töövõime hindamisel võetakse arvesse

isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust. Arvesse

võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -

11(20)

3-23-2863

tingimusi saab vältida. Tänaseks on kaebaja olnud suuteline tööl käima, töötanud taotluse,

töötamise registri andmetel ja raviandmetes kajastuva informatsiooni alusel taksojuhina.

30. Seega kaebaja väited, et tervis on võrreldes eelmise hindamisega 2018 halvenenud ja on

lisandunud veel uusi töövõimet piiravaid asjaolusid, ei ole tõene. Kaebajal on diagnoositud

uusi haigusi, kuid eeltoodud põhjendustel ei ole nendest tulenevad piirangud sellised, mis

piiraksid püsivat töövõimet. Kuigi kaebajal esinevad kerged piirangud liikumisel ja käelisel

tegevusel, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kaebaja

terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu

kaebaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse

isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega.

Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid

töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul ei sobi kaebajale ei

sobi suurem kehaline koormus.

31. Vastustaja selgitab, et ei ole hindamise otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime

hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda

ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate

terviseandmete alusel. Uue taotluse esitamisel ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et

varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Kaebaja tõlgendus on

ekslik et vastustaja ei ole 2018 pidanud tõenäoliseks, et kaebaja tervis lähema viie aasta

jooksul paraneb. Kaebaja seisundist tulenevalt pidas vastustaja aastal 2018 kaebaja töövõimet

osaliseks ja vähe muutuvaks 5-ks aastaks. Paraku tänaste teadmistega ja tagasiulatuvalt

hinnates olid töövõime piiranguid ja viieks aastaks määratud osaline töövõime pigem ekslik ja

üle hinnatud, arvestades, et kaebaja ei ole vajanud mingit ravi selja- või käevalude osas

vahepealsel perioodil 2018 ning kuni käesoleva ajani, puudub informatsioon valuravi ja

taastusravi kohta valude tõttu või seljahaigusest tingutud liikumispiirangute, samuti käevalude

kohta. Seljavalude kirurgilise ravi vajadust ei ole üheski epikriisis märgitud. Samuti puuduvad

ka seljavalu kaebustega pöördumised arstide vastuvõtule Töövõime hindamise 13.09.2023

otsuse vaidemenetluse ajal on tekkinud esimest korda seljavalu kaebusega sissekanne

perearstilt dr Y. Y 01.11.2023: 01.11.2023 Y. Y: „Vajab saatekirja dr. T vv-le. Anamneesis

polüartroos ja sageli alaseljavalud. Ülekaaluline.“ Mingisugust ravi, kaasaarvatud valuravi

perearst ei määranud. Kaebaja on töötanud ja saanud mainitud haigusseisundite osas hakkama

ilma ravita. Seega pigem olid kaebaja liikumise ja käelised töövõime piirangud ning neid

põhjustanud haigusseisundid üle hinnatud. Vastustaja 2018 hindamise otsus ei ole aga selle

tõttu õigusvastane ning tagantjärgi selle kehtetuks tunnistamiseks ja töövõimetoetuse otsuse

kehtetuks tunnistamiseks alus puudub.

32. Vastustaja selgitab kokkuvõtvalt, et töövõime piirangute hindamisel arvestatakse kaebaja

poolt kirjeldatud piiranguid ning üldjuhul hinnatakse viimase viie aasta jooksul

Terviseinfosüsteemi sisestatud terviseandmeid. Kaebajal on olnud viimase viie aasta jooksul

2020 neerukasvaja raviks operatsioon, kuid ühe neeru osaline eemaldamine ei põhjusta

töövõime piiranguid ega ei põhjusta ka püsivaid neerude funktsioonihäireid. Kiiritus-ja

keemiaravi kaebaja kasvaja iseloomu ning varase juhusliku avastamise tõttu ei vajanud.

Samuti oli 2020 ravitud parema jala süvaveenide tromboos, mille käigus avastati juhuleiuna

varakult neerukasvaja. Parema jala tromboos raviti konservatiivselt ehk manustades

antikoagulantravi. Antikoagulantravi kestis kuus kuud. Dr L. L sissekandes 5.12.2020 kuni

19.01.2021 on märge, et jalaveenis rekanalisatsioon ehk verevool oli taastunud. Samuti anti

kõrgenenud vererõhu püsiravi soovitus (dr Q. Q sisehaiguste arst statsionaarne 22.11.2020-

26.11.2020 epikriis). Seega on esinenud kaebajal tõsiseid haiguseid, kuid kaebaja on nendest

jääknähtudeta paranenud ja need ei ole põhjustanud pikaajalisi töövõime piiranguid. Käelise

tegevuses kirjeldatud haigused põhjustavad kergeid piiranguid.

12(20)

3-23-2863

KOHTU PÕHJENDUSED

33. Leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Vaidlustatud otsused on põhjendatud ja

seaduslikud ning nende tühistamiseks ei ole alust.

34. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on

õigesti hinnanud kaebaja töövõimet ning leidnud kordushindamisel, et kaebajal ei ole

töövõime vähenenud.

35. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja üheks peamiseks argumendiks on see, et tema

töövõimet on varasemalt hinnatud teisiti (kaebajal oli varasemalt 2018. aastal määratud viieks

aastaks osaline töövõime). Kaebaja heidab töötukassale ette, et vastustaja on rikkunud HMS §

6, sest ta ei ole omal algatusel välja selgitanud menetletavas asjas kõiki olulise tähendusega

asjaolusid. Samuti on vastustaja kaebaja arvates teinud tuvastatud asjaoludest ebaõiged

järeldused, sest kaebaja töötamist takistavate piirangute hulk on võrreldes 2018. a

töövõimetoetuse määramise otsuse aluseks olevate asjaoludega hoopis suurenenud. Kaebaja

leiab, et kaebaja anamneesiga tutvudes oleks vastustaja pidanud kaebaja ortopeedi vastuvõtule

saatmise ette nägema enne vaidlustatud haldusaktide andmist, arvestades asjaoluga, et

viimased sissekanded ortopeedi külastuse kohta seoses kaebaja käe ja seljaga olid tehtud väga

ammu. Samuti oleks pidanud vastustaja küsima kaebaja kehalise ja käelise võimekuse

täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid kaebaja raviarsti(de)lt. Lisaks seab kaebaja

kahtluse alla töötukassa vaideotsuse õiguspärasuse ning leiab muuhulgas, et töötukassa

delegeeris vaideotsuse tegemisel seadusest tuleneva kontrolli- ja selgitamiskohustuse

õigusvastaselt ekspertarstile ning pealegi on eksperthinnang puudulik. Kaebaja arvates pidi

vastustaja tuvastama, kas asjaolud on võrreldes 2018. aastal tehtud otsusega muutunud

sedavõrd, et kaebaja terviseseisundist tulenevaid piiranguid saab pidada määruse nr 39

tähenduses mõõdukate asemel kergeteks.

36. Enne käesoleva juhtumi analüüsi juurde asumist selgitan üldiseid põhimõtteid seoses

töövõime hindamisega. Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on

töövõimeline, tal on säilinud osaline töövõime või puudub tal töövõime täielikult. Töövõime

hindamise käigus võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata inimene täpsustavatele uuringutele.

Samuti hinnatakse inimese töövõime hindamise raames tema abivahendite kasutamise ja

rehabilitatsiooni vajadust, mille eesmärgiks on mh tervisekahjustuse süvenemise ennetamine,

et kaitsta inimese töövõimekust ja võimalusel taastada tema tervis ja töövõime.

Terviseseisundi hindamisel lähtutakse meditsiinilistest andmetest, mida on inimese kohta

andnud tema pere- või raviarst. Inimene annab töövõime hindamise taotlusel hinnangu oma

võimetele põhitegevustes. Töövõimet hindav arst (töötukassa töötaja ja/või lepinguline

tervishoiuteenuse osutaja) annab terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades

inimese hinnanguid, arvamuse töövõime ulatuse kohta.

36.1. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst

nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse

soovitused ka töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema

terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.

36.2. TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute

abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei

ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega

omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse

isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja

tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust

(TVTS § 5 lg 2).

13(20)

3-23-2863

36.3. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole

sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes

takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele

alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus

isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline

töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas

ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.

37. TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime

hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet

välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt,

et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse

valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on

seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida

üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime

hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise

infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud

või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime

kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas

(liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja

tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline

lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid

ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0

väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu

või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb

25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga

sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada.

Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.

38. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töövõime hindamine hindamisotsus.

Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks

hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel,

faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr

3-20-2474/11, p 17). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti

õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu

pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse

raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p

24). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul

üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda

omadega, põhjendades sellist otsustust; kohus ei saa piirduda vaid ratsionaalsuse või

ilmselgete vigade testiga; haldusmenetluses reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja

hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida

täielikult; seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida

kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-

2474/11, p 20).

14(20)

3-23-2863

39. Kohtupraktikast tulenevalt ei hinda kohus sarnaste vaidluste lahendamisel ise kaebaja

tervislikku seisundit, vaid kontrollib vaidluse lahendamisel kas haldusorgan (sh ekspertarstid)

on kaebaja tervisliku seisundi hindamisel võtnud arvesse kõiki hindamise hetkel

olemasolevaid asjakohaseid andmeid ning neile tuginedes teinud põhjendatud otsuse. Kohus

kontrollib seejuures ka asjaolu, kas kaebaja taotluses toodud andmete ning tervise

infosüsteemis kajastatud andmete pinnalt pidi vastustaja ära tundma vajaduse kaebaja

terviseandmete täpsustamiseks või täiendavate andmete kogumiseks (sh korraldama

ekspertarsti vastuvõtu või suunama kaebaja täiendavatele uuringutele). Samuti kontrollib

kohus, kas vastustaja on arvesse võtnud kõiki tervise infosüsteemis olevaid andmeid, kuid

seda hindamise läbiviimise hetkel. Samuti ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja

asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu ning seda, kas kaebajal peale otsuse

tegemist esinevad tervisehäired võisid mõjutada kaebaja töövõimet hindamise läbiviimise

hetkel.

40. Kaebaja on 04.09.2024 töövõime hindamise taotluses (dtl 117-126) kirjeldanud oma

tegutsemispiiranguid liikumise valdkonnas liikumisel eri tasapindadel järgmiselt: Ei suuda

raskusteta ringi liikuda ja trepist käia. Suudab läbida enam kui 200 meetrit, kuid kui on

liikunud umbes 0,5-1 km, siis tunneb, et alaselg muutub tuimaks ja pean saama natukene

puhata või sirutada. Liikumisel on parem jalg kehvem, ei sa kõrgemale tõsta (olnud tromb).

Tema võimekus trepist üles või alla liikuda on muutlik. Päevad on erinevad, tuim valu on

pidev ja on vaja ka käsipuule toetuda. Teisest korrusest kõrgemad on juba väsitavad. Ohutu

ringiliikumise valdkonnas märkis kaebaja, et ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi

liikuda. Ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud suudab liikuda väikeste

raskustega. Tänaval kuuleb ja näeb ümbritsevat. Liigub ettevaatlikult, veidi lonkab paremat

jalga (ei saa kõrgemale tõsta).Tänava ületamisega saab hakkama. Võõraid paiku üksinda ei

külasta. Siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud suudab õhtult liikuda. Seismise ja

istumise osas leiab kaebaja, et ta ei suuda kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja

valu tundmata. Valu või väsimust tundmata suudab ühel kohal olla seistes või istudes

tundmata valu või väsimust vähem kui 1 tund. Istuda suudab umbes 15 minutit. Pikad

sundasendid ei sobi seljavalude tõttu. Istuda saab kauem kui seista. Istudes peab vahepeal

tõusma ja end liigutama. Kehaasendeid suudab vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda,

kummardada mõõdukate raskustega. Toolile istuda ja sealt tõusta suudab, vahel aitab end

kätega surudes püsti. Kummardada saab tasakesi, sirge seljaga (selga kumeraks ajada ei

saa). Kükkasendis saab natukest aega. Tegevusi tehes peab kõik asendid läbi mõtlema.

Võtmetegevuses „seismine ja istumine“ on piirang hinnatud kergeks, kuna seljavalu tõttu on

takistatud püstitõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine. Liikumisega seotud muude

probleemide osas kaebaja tegutsemispiiranguid ei märkinud.

40.1. TTO ekspertarst O. O on 08.09.2023 dokumendipõhises eksperthinnangus (dtl 27)

kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt, et kaebajal esineb liikumise valdkonnas

kerge liikumispiirang, mis on põhjustatud seljavalust ja üldisest väsimusest. Liikumisel

abivahendit ei vaja. Takistatud on pikemate vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel

käimine, püstitõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine. Piirang on põhjustatud südame ja

veresoonkonna ja lülisamba struktuuri kahjustustest. Piirang on vähemuutuv. TTO ekspertarst

võttis oma hinnangu aluseks TIS sissekanded, mis on märgitud kokkuvõtte „Objektiivne

staatus ja uuringutulemused“ sektsioonis. Neist nähtuvalt on kaebaja perearsti 15.08.2023

epikriisi kohaselt kaebaja üldine enesetunne hea, kaebusi ei esine, kodus vererõhud kontrolli

all. Uroloogi 20.06.2023 eprikriisis on kirjeldatud kaebajale tehtud ultraheliuuringut, mille

kohaselt on tuvastatud maksa steatoos ja eesnäärme osaline suurenemine, 05.06.2023 tehtud

röntgen rindkere piirkonnast on aktuaalse patoloogiata. 17.01.2023 kirjeldab perearst, et

patsient oli sügisel kolm päeva puid ladunud, seejärel hakkasid sõrmede DIP liigesed

15(20)

3-23-2863

valutama, vereanalüüsis põletikulisi näitajaid ei ole, tõenäoliselt said käed külma, ei vaja

neuroloogi jälgimist. Ka järgnevalt kirjeldatud uuringuid, mille tulemusel on diagnoositud

diskopaatia lülisamba lumbaalosas. Ekspertarst on neid asjaolusid kaebajal esineva

liikumispiirangu hindamisel arvesse võtnud, leides, et kaebaja on piirangutega üldiselt

kohanenud ja liikumispiirangut tuleb hinnata kergeks..

40.2. Vastustaja on käesolevas asjas põhjalikult selgitanud 14.11.2018 töövõime hindamise

otsusega hinnati mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks oli

kõrgvererõhkhaigused, artroosid, dorsopaatiad, unehäired ja ülekaal ning mõõdukas

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks oli liigeste ja pehmete kudede

haigusseisundid. Praeguseks on aga kaebaja kõrgvererõhkhaigused raviga kontrolli all,

unehäirete kohta andmed puuduvad. Viimase viie aasta jooksul ei ole kaebaja selja ja jalgade

valu tõttu arsti poole pöördunud, valuravi ei kasuta ja taastusravil olnud ei ole. 2020 on

opereeritud neeruvähk, mis tänaseks levinud ei ole. 18.10.2018 MRT uuringu alusel

parempoolsele aktiivsele sakroiliidile sobiv leid. Diskopaatia lülisamba lumbaalosas.

Hilisemaid uuringuid TIS andmed ei kajasta. Parema jala süvaveenide tromboos on ravitud

ega mõjuta käesolevalt töövõimet. Hüpertensioon on ebaregulaarselt ravitud (retseptid

annulleeritud) ja seetõttu aegajalt näitajad tõusnud. Töövõime hindamise 13.09.2023 otsuse

tegemisel on arvestatud kõrgvererõhkhaigusest tuleneva kerge väsimusega, artroosi ja

dorsopaatia ning ülekaaluga. Samuti on arvestatud 13.09.2023 otsuse tegemisel käelise

valdkonnas liigeste ja pehmete kudede haigusseisundeid. Pikaajalisest istumisasendist

püstitõusmisel võib esineda valu, kuid funktsionaalset takistust ei ole. Arvestades mõõdukat

rasvumist KMI 38 ja selle foonil ebaregulaarse ravi tõttu kõrgenenud vererõhku ning seljavalu

esinemist, arvestades asjaolu, et faktilisi liikumispiiranguid ei ole kaebaja ise ega ka raviarstid

kirjeldanud, ei saa töövõime piirangut liikumises hinnata enam kui kergeks.

40.3. Seega nähtub eeltoodust, et vastustaja on kõiki kaebaja taotluses kirjeldanud piiranguid

analüüsinud ning kõrvutanud neid terviseinfosüsteemi andmetega ja selle põhjal leidnud, et

kaebajal küll esineb teatav piirang liikumisvaldkonnas, kuid seda tuleb hinnata kergeks.

41. Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud tegutsemispiiranguid käelise

tegevuse valdkonnas järgmiselt (dtl 122): Ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Riiulilt asju

saab kätte mõõdukate raskustega. Silmade kõrgusel asuvatest riiulitest saan esemeid kätte.

Kõrgematelt riiulitelt ei saa, ei saa käsi venitada, tunneb õlgadest ja küünarliigeste juures

mõõdukat valu. Asju suudab liigutada raskusteta. Võimekus käsi ja sõrmi kasutada on

muutlik. Kui sõrmed on tuimad ja sõrmeotsad valutavad, siis käelisi tegevusi ei tee, ei suuda

mingeid tööriistugi käes. hoida. Parematel päevadel suudab ikka mõnd tööriista käes hoida

ja saab kätega ka midagi tehtud.

41.1. TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 31), et

kaebajal esineb käelise tegevuse valdkonnas kerge piirang, mille põhjuseks on artroosid. Käte

valu ja jäikuse tõttu on takistatud käte sirutamine ja esemete käsitsemine. Piirang on

põhjustatud liigeste struktuuri kahjustustest. Eksperdi sõnul on kaebaja haiguse kulg raskesti

prognoositav, kaebaja on piiranguga kohanenud. TTO ekspertarst võttis oma hinnangu

aluseks TIS sissekanded, mis on märgitud kokkuvõtte „Objektiivne staatus ja

uuringutulemused“ sektsioonis.

41.2. Vastustaja viitab, et eelmises töövõimehindamise otsuses aastal 2018 olid käelised

piirangud 2.1 ja 2.2 hinnatud mõõdukaks küünarliigese limapaunapõletiku ehk bursiidi ja

liigevalude tõttu kuid tagasiulatuvalt vaadates oli piirang ilmselgelt üle hinnatud. Haigus ei

ole kordunud, mingit ravi (kirurgilist limapauna eemaldamist või valuravi) ei ole kaebaja

vajanud. Reumatoloog dr P. P sissekandes 07.03.2023 kaebaja küünarliigese valu ei

kaebusena ei kirjelda. Kuigi kaebaja pöördus reumatoloogi vastuvõtule perearsti saatekirjas

16(20)

3-23-2863

17.01.2023 kirjeldatud kaebuse alusel (kaebaja sõrmedele tekkisid lõpplüli ja keskmise lüli

vahele mügerikud ja valu peale kolme päevast puude ladumist), kuid kui küünarliigeses oleks

samuti valu esinenud, oleks reumatoloog neid ka kirjeldanud. Seega ei saa 2018 esinenud

ühekordset küünarliigese valu kaebust lugeda käesolevalt töövõimet takistavaks ja püsivaks

piiranguks. Ka sõrmeliigeste valu oli reumatoloogi vastuvõtu ajaks 07.03.2023 taandunud,

väikesed põletikuta sõlmed sõrmedel olid, mis ravi ei vaja ning sõrmede püsivat töövõimet

takistavat liikumishäiret ei põhjusta.

41.3. Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja on piisavalt põhjalikult uurinud, kas kaebajal

esineb piiranguid käelise tegevuse valdkonnas ja põhjendanud, miks tuleb piirang, erinevalt

varasemast, hinnata kergeks. Vastustaja viitab, et asja materjalidest nähtuvalt on puudunud

igasugune ravi vajadus, kaebaja on võimeline töötama taksojuhina, seega ei ole ka piirang

töövõimet mõjutav. Limapaunapõletik ei põhjusta küünarliigese kahjustust ja jäigastumist.

Kaebaja väited, et tema tervis on võrreldes eelmise hindamisega 2018 halvenenud ja on

lisandunud veel uusi töövõimet piiravaid asjaolusid, ei ole seega kinnitust leidnud.

42. Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud tegutsemispiiranguid teabe

edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas järgmiselt (dtl 123): Suudab teiste inimestega

raskusteta kõneledes ja kirjalikult suhelda. Ei suuda raskusteta öeldut kuulda ja kirjapandut

lugeda. Kuuleb ja/või saab teise inimese huultelt lugeda lihtsat teavet? Näeb lugeda suures

kirjas trükitud teadet väikeste raskustega, peenikest kirja ei näe, suurega saab hakkama.

Parema silmaga praktiliselt ei näe midagi.

42.1. TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 32), et teabe

edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas piirangut ei esine. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.

Nägemishäire kohta ei ole TIS-andmetes kinnitust.

43. Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid

teadvusel püsimise valdkonnas kirjeldanud nii (dtl 123-124): Püsib teadvusel raskusteta.

Suudab raskusteta kontrollida oma soolt ja põit. Suudab süüa ja juua ilma raskuseta.

Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muude piirangute all on kaebaja märkinud, et

vajab riietumisel abi, kui seljavalud on väga tugevad.

43.1. TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 34), et

teadvusel püsimise ka enesehooldusega seotud muud piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi

andmetel kinnitust. Enesehooldusega seotud takistuste kohta ei ole TIS-andmetes kinnitust.

44. Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas (dtl 124): Suudab raskusteta selgeks õppida

ning teha lihtsamaid ja keerulisemaid igapäevategevusi. Ei saa tegevuste alustamise ja

lõpetamise osas raskusteta igapäevategevustega hakkama Mõõdukate raskustega suudab ise

märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada. Suudab

planeerida ja toimetan vastavalt oma tervislikule olukorrale. Kui ei saa tegutseda, siis lükkab

tegemisi edasi või kutsub kellegi appi.

44.1. TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 34), et

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi

andmetel kinnitust. Psüühikahäire kohta ei ole TIS-andmetes kinnitust.

45. Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas (dtl 124-125): Ei suuda väljas käia

emotsionaalse või vaimse pingeta. Tema võimekus minna tuttavatesse kohtadesse on muutlik.

Kui on valud, siis ei taha kodust väljagi minna, väldib ka tuttavaid kohti. Mingit ärevust või

17(20)

3-23-2863

paanikat ei esine. Tema võimekus minna tundmatutesse kohtadesse on muutlik. Kui on valud,

siis ei taha kodust väljagi minna, võõraid kohti siis väldib.

45.1. TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 36), et

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi

andmetel kinnitust. Psüühikahäire kohta ei ole TIS-andmetes kinnitust.

46. Riski või ohu tajumise ja toimetulek muutustega valdkonnas kaebaja piiranguid ei

kirjeldanud. Ravimite kõrvaltoimete kohta on kaebaja märkinud, et varasemalt on

vererõhuravimeid vahetatud erinevate kõrvaltoimete esinemise tõttu. Selles osas leidis TTO

ekspertarst, et ka ravimite kõrvaltoimete kohta ei ole TIS andmetes kinnitust.

47. Muude tervisehäirete osas on kaebaja märkinud, et esineb kroonilist bronhiiti, õhu ja

temperatuuri vahetus ajab köhima. Vererõhk kõrgem - ravi olemas. Üks neer ära lõigatud,

käib uroloogil kontrollis. Lisaks on kaebaja taotlusel enda töötamise kohta märkinud, et tal

on liigeste- ja seljaprobleemid. Raskusi on taksojuhti töös pikalt ühel kohal istumisega. Saab

ise oma tööaega kujundada. Kui on palju kliente järjest, siis tuleb mõnest väljakutsest

loobuda. Vahepeal peab 10 min end sirutama ja liigutama. Suurema valu korral läheb koju ja

teeb harjutusi ning puhkab. Seoses sellega teeb nüüd taksosõite vähem. Selles osas leidis TTO

ekspertarst, et kaebajal kopsuhaigust diagnoositud ei ole ja muud piirangud tervisehäirete osas

ei leidnud kinnitust.

48. Kokkuvõttes andis TTO ekspertarst kaebaja tegevusvõime kohta järgmise hinnangu:

Kaebajal on kerge liikumispiirang, mis on põhjustatud seljavalust ja üldisest väsimusest.

Liikumisel abivahendit ei vaja. Takistatud on pikemate vahemaade läbimine, mitmesugustel

pindadel käimine, püstitõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine. Käte valu ja jäikuse

tõttu on takistatud käte sirutamine ja esemete käsitsemine. Takistatud on kummardumine,

istumis- ja seismisasendi säilitamine, siirdumine, käsitsemine, küünitamine, pikkade

vahemaade kõndimine, erinevatel pindadel kõndimine. Kaebajal on olnud viimase viie aasta

jooksul 2020 neerukasvaja raviks operatsioon, kuid ühe neeru osaline eemaldamine ei

põhjusta töövõime piiranguid ega ei põhjusta ka püsivaid neerude funktsioonihäireid. Kiiritus-

ja keemiaravi kaebaja kasvaja iseloomu ning varase juhusliku avastamise tõttu ei vajanud.

Samuti oli 2020 ravitud parema jala süvaveenide tromboos, mille käigus avastati juhuleiuna

varakult neerukasvaja. Parema jala tromboos raviti konservatiivselt ehk manustades

antikoagulantravi. Antikoagulantravi kestis kuus kuud. Dr L. L sissekandes 5.12.2020 kuni

19.01.2021 on märge, et jalaveenis rekanalisatsioon ehk verevool oli taastunud. Samuti anti

kõrgenenud vererõhu püsiravi soovitus (dr Q. Q sisehaiguste arst statsionaarne 22.11.2020-

26.11.2020 epikriis). Seega on esinenud kaebajal tõsiseid haiguseid, kuid kaebaja on nendest

jääknähtudeta paranenud ja need ei ole põhjustanud pikaajalisi töövõime piiranguid. Käelise

tegevuses kirjeldatud haigused põhjustavad kergeid piiranguid. TTO ekspertarst tegi

kokkuvõtte, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, kuid soovituste all tõi välja, et ei sobi

suurem kehaline koormus ning esineb töövõime toetamise vajadus taastusravi näol.

49. TTO 08.09.2023 ekspertarvamusega on nõustunud ka Töötukassa ekspertarst S. S (dtl

127-129), kes vaidemenetluses vaatas kaebaja taotluse 13.11.2023 veel kord üle ning samuti

töövõime hindamise ekspertarst Ita Kukk, kes analüüsis ja hindas samuti kaebaja 04.09.2023

töövõime hindamise taotlust, tervise infosüsteemis olevaid terviseandmeid, ekspertarsti

08.09.2023 koostatud eksperthinnangut, vaidemenetluses antud ekspertarsti 13.11.2023

eksperthinnangut ja kaebuses kirjeldatud asjaolusid (dtl 131). Viimases leiti, et

eksperdiarvamuste põhjendused ja hinnangud vastavad tervise- ja tööministri 07.09.2015

määrusele nr 39 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu, töövõime hindamise

metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamused on kaalutlusvigadeta ja

18(20)

3-23-2863

tuvastatud töövõime ulatus (töövõime ei ole vähenenud) on õige. Sellega on vastustaja täitnud

kohtupraktikast tuleneva nõude, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks

kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu

raskusastmele kahtluse alla, tuleb töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või

töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsuse nr 3-17-1110,

p 22).

50. Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja ja ekspertarstid on lõppkokkuvõttes arvestanud

kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka kaebaja enda

poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest.

Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse

võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt uurimisprintsiipi rakendamata.

Märgin täiendavalt, et töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid

nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja

töövõime hindamisel arvesse võetud. Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused

kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime

toetamise kohta ning seda on TTO ekspertarst ka teinud, märkides, et kaebajale ei sobi

suurem kehaline koormus ja tema töövõimet toetaks taastusravi. Seejuures on arvestatud ka

seda, kas kaebajale on välja kirjutatud vaevusi vähendavaid ravimeid (nt kõrgvererõhu

ravimid) ning kuidas kaebaja on neid kasutanud ja kas need leevendavad vaevusi. Mis

puudutab kaebaja etteheidet, et kui tervise infosüsteemi andmed on ebapiisavad, tuleb küsida

taotleja tegutsemisvõime täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid taotluses nimetatud

arstidelt, siis nähtub asja materjalidest, et vastustaja ei ole pidanud TIS-andmeid

ebapiisavateks või vastuolulisteks ning sellega nõustub ka kohus. Pelgalt asjaolu, et kaebaja

on taotluses kirjeldanud piiranguid, mida TIS ei kajasta, ei tähenda, et vastustaja pidanuks

saatma kaebaja täiendavatele uuringutele või korraldama kaebaja terviseseisundi hindamiseks

ekspertarsti vastuvõtu.

51. Kokkuvõttes on vastustaja piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja hinnang

oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ning vastustaja hinnang kaebaja töövõimele on

erinevad. Nagu vastustaja on selgitanud, lähtutakse töövõime hindamisel isiku üldisest

töövõimest tööturul, mitte sellest, kas ta on võimeline tegema just oma erialast või senist tööd.

Samas selgub kaebuse materjalidest, et kaebaja tervislik seisund ei sega tal taksojuhi tööd

tegemast ning 13.04.2022 läbis ta ka edukalt läbivaatuse juhiloa saamiseks.

52. Vastustaja on õigesti märkinud, et töötukassa ei ole hindamise otsuse tegemisel seotud

varasemate töövõime hindamise otsustega, töötukassa on piisavalt põhjalikult selgitanud miks

vaidlusaluses 2023. aasta otsuses jõuti teistsugusele järeldusele kui 2018. aastal.

53. Märgin täiendavalt, et kui kaebaja terviseseisund on võrreldes taotluse esitamise ajaga

halvenenud ja kaebaja on käinud täiendavalt perearsti või eriarsti vastuvõttudel, on kaebajal

võimalik esitada Töötukassale uus taotlus töövõime hindamiseks, viidates asjakohastele

andmetele TIS-is.

54. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus Töötukassa

otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise

nõue ning kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud

55. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda

kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi

kanda.

19(20)

3-23-2863

Isikute nimede asendamine lahendis

56. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab

avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

20(20)