2-24-8026/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-24-8026

Tsiviilasi

K. R. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: K. R. (isikukood xxxxxxxxxx; viibimiskoht

xxxxxxxxxxx)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda K. R. maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ning tagastada avaldus

koos lisadega K. R. .

2. Jätta menetluskulud K. R. kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte K. R. .

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA

1. K. R. (avaldaja, võlgnik) esitas 21. mail 2024 Viru Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles taotles pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist.

Viru Maakohus jättis avalduse käiguta ning andis avaldajale 14 päeva puuduste

kõrvaldamiseks. Muuhulgas selgitas Viru Maakohus, et enamus avaldaja suhtes algatatud

täitemenetlused on seotud kriminaal- ja väärteonõuetega. Füüsilise isiku maksejõuetusseaduse

(FIMS) § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustus. Seega ei ole avaldajal ka läbi kohustustest vabastamise menetluse võimalik

vabaneda kõigist kohustustest (nt kuriteo või väärteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuetest,

elatise võlgnevuse nõuetest). Selliste kohustuste puhul ei ole võlgnikul pankroti

väljakuulutamise korral ka võimaliku kohustustest vabastamise menetlusega oma

eelnimetatud kohustustest vabaneda. Samuti tuleks avaldajal pöörata tähelepanu

täitemenetluste tsiviilasja nõuetele. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg-le 1

lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude aegumise tõttu kui võlgnik on esitanud kohtutäiturile

avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu jõustunud kohtulahendist

või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on

möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg ja sissenõudja ei vaidle

täitemenetluse lõpetamisele vastu. Täitemenetluse jätkamine üle TsÜS § 157 lg 1 sätestatud

10-aastase aegumistähtaja on võimalik vaid juhul, kui tähtaja kulgemise vältel on

aegumistähtaeg katkenud ja / või peatunud. Maksejõuetusavalduse menetluse ajal peatuvad

aegumistähtajad.

Viru Maakohus edastas 5. juuni 2024. a määrusega tsiviilasja lahendamiseks alluvuse järgi

Tartu Maakohtule.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 14 lg 1 p 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 2 p 2 alusel keelduda.

3. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi. TsMS § 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

4. Viru Maakohus selgitas avaldajale 21. mai 2024. a määrusega, et avaldaja ei saa enamusest

oma nõuetest kohustustest vabastamise menetluses vabaneda. Viru Maakohus selgitas ka, et

võimalik, et osades avaldaja suhtes algatatud täitemenetlustes on nõuete täitmine aegunud.

5. Tartu Maakohus tutvus avaldaja suhtes algatatud täitemenetlustega (dtl 52jj). Avaldaja

suhtes on algatatud 37 täitemenetlust, millest 26 on algatatud kohtuotsuse või -määruse alusel

kriminaal- või väärteoasjas või Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsuse alusel. Osad

trahvinõuded on rohkem, kui 4–5 aastat vanad, mistõttu nende sundtäitmine võib olla

aegunud, samuti on väärteoasjades väljamõistetud rahatrahvid võimalik asendada arestiga.

Lisaks on avaldaja suhtes mõned Tartu Linnavalituse otsuse alusel algatatud menetlused.

Tsiviilnõudeid, mille tasumisest oleks avaldaja teoreetiliselt saanud menetluses vabaneda, on

sundtäitmisel vaid 8, millest vähemalt kolmes täiteasjas võib nõuete sundtäitmine olla

aegunud. Avaldaja enda kohustus ja avaldaja huvides esitada aegunud nõuetes avaldused

täitmise aegunuks tunnistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on avaldaja selliseid avaldusi ka osades asjades esitanud (vt nt tsiviilasjad

nr 2-23-8877, nt 2-23-8433, nr 2-23-8435, nr 2-23-7130 ja nr 2-23-7079). Lisaks on avaldaja

taotlenud vabastamist menetluskulude tasumisest (väärteoasjad nr 4-23-1210, nr 4-23-1212).

6. Lähtudes avaldaja kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine avaldaja

maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul ilmselt

perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel avaldaja siiski ei vabaneks

kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis jäävad täitmata

pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega ei täidaks praegusel juhul

pankrotimenetluse läbiviimine avaldaja suhtes tema poolt silmas peetud eesmärki.

Avaldajal ei ole vara ega sissetulekut, millest kohustusi täita. Avalduse kohaselt on avaldaja

sissetulekuks 200 eurot, millest tema saab kätte 30% (s.o 60 eurot). Kuivõrd avaldaja viibib

kinnipidamisasutuses, siis on tema võimalused otsida tulutoovat tegevust väiksemad.

Avaldaja vabaneb kinnipidamisasutusest 14. augustil 2025. Nimetatud asjaolusid arvestades

ei ole tõenäoliselt võimalik pankrotimenetluses võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Kohustustest vabastamise menetlus aga tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik endast

oleneva, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses, mh üritab leida

võimalikult tasuva töökoha, mida praegusel juhul takistab kinnipidamisasutuses viibimine.

Vangistuses olles ei oleks avaldajal võimalik pankrotiseaduses sätestatud kohustusi

nõuetekohaselt täita, mis oleks aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata – seetõttu ei ole

kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning sellest tulenevalt ka

pankrotimenetluse algatamisel hetkel perspektiivi.

7. Kohus märgib, et avaldaja on juba varasemalt mitmel korral esitanud pankrotiavaldusi, kuid

on olnud ise menetlustes mitteaktiivne, jättes kas riigilõivu tasumata (tsiviilasi nr 2-22-3211)

või ärakuulamisele ilmumata (tsiviilasi nr 2-23-16858). Lisaks on võlgniku suhtes

pankrotimenetlus lõpetatud raugemise tõttu (tsiviilasi nr 2-22-6858).

8. Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei

saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise

menetluse algatamine.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

9. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse

võtmata. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1) jätta

avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.

11. Avaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot.

Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei

võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus

või kelle eest riigilõiv tasuti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik