2-23-149595/26 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-149595

K O H T U O T S U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2024, Narva

Kohtuasja number

2-23-149595

Kohtuasi

Elisa Eesti AS-i hagi V L vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

401,90 eurot

Kohtuistung

22. aprill 2024

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: V L (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS hagi V L vastu.

2. Mõista V L Elisa Eesti AS-i kasuks välja võlgnevus 281,51 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 85,20 eurot.

3. Mõista V L Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis alates 11. jaanuarist 2024 kuni

põhinõude (281,51 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista V L Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud 393,50 eurot.

6. Mõista V L Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (393,50

eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

7. Menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ pangakontole nr xxx viitenumbriga

xxx.

EDASIKAEBAMISE KORD

1(5)

2-23-149595

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru

Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas hagi V L (kostja) vastu põhivõla 281,51 eurot, viivise 85,20

eurot, edasiulatuva viivise ja menetluskulude nõudes.

2. Haginõude aluseks on hageja ja kostja vahel 27. juulil 2018 sõlmitud teenuse osutamise

leping nr xxx, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja teleteenust. Lepingu

sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste

kasutamise üldtingimusi. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale

igakuiseid arveid

teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg,

arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa

Eesti AS-i regulaarselt esitatud arvetel. Kostjal on tasumata 30. septembrist 2018 kuni 31.

augustini 2020 esitatud arvete alusel 281,51 eurot.

Hageja nõuab võlgnevust aja eest, mil kostja käsutuses oli hageja seade. Modemite ja

digibokside rent on kestnud augustini 2020. Teenuse piiramine on üks õigusest, mitte

kohustus. Kostjal oli õigus taotleda teenuse piiramist olukorras, kui kostja oli teadlik, et ta ei

suuda arveid tasuda. See, et hageja teenust ei piiranud, ei tähenda, et kostja ei pea arveid

tasuma.

Kuna korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks, siis oleks

2020. aasta arved aegunud 31. detsembril 2023. Hageja esitas maksekäsu avalduse 8.

detsembril 2023 ehk aegumistähtaja jooksul, seega ei ole nõue aegunud, kohtumenetluse

alustamisega aegumine peatub.

3. Kohtuistungil selgitas kostja, et on seadme tagastanud, mistõttu ta ei saanud teenust kasutada.

Talle on arusaamatu, millist võlga nõutakse. Kuna rohkem kui kolm aastat on möödunud, siis

on nõue aegunud. Poolte lepinguline suhe lõppes 2019, kuid arveid sai veel tasutud aasta.

Hageja arved ei ole õiged, hageja pidi võla tekkimisel piirama teenust, mida ta ei teinud.

Hageja sai teenust osutada 2014. aastal kehtinud hinnakirja alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(5)

2-23-149595

4. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega,

leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Hageja on esitanud teenuse osutamise lepingust tuleneva tasunõude. Kostja leiab, et nõue on

aegunud.

6. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping, mille alusel

osutati interneti ja- teleteenust. Pooltel on erinev arusaam nõude aegumise ning arvete

esitamise õigsuse osas.

Aegumise kohaldamine

7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele

suunatud nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele

vastav nõue muutub sissenõutavaks.

8. Aegumine peatub hagi esitamisega, millega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu

kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 3).

9. 2020. aasta arvete aegumistähtaeg oleks seega saabunud 31. detsembril 2023. Hageja esitas

maksekäsu avalduse 8. detsembril 2023, seega enne aegumistähtaja lõppemist. Kohtule

esitatud tõenditest on näha, et kostja on osaliselt tasunud mõned arved, mõned on jäänud

tasumata (dtl-d 39‒63). Näiteks arve nr xxx alusel kuulus tasumisele 60,43 eurot, millest

kostja on tasunud 31 eurot, ja arvet nr xxx ei ole kostja üldse tasunud (dtl-d 39‒42). Alates

1. maist 2020 (arve nr xxx) ei ole kostja teenuse eest enam tasunud (dtl-d 58‒63).

10. Kui mitu arvet on maksmata ja võlgnik tasub võlga osaliselt, loetakse VÕS § 88 lg 6 alusel

esimeses järjekorras tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Arvete tasumise

ajaloost (dtl-d 20‒22) nähtub, et 2019. aasta võla tasus kostja 2020. aastal, mis tähendab, et

tasumata on ainult 2020. aasta kuupäevadega arved.

11. Kuna 2020. aasta arved aeguvad kalendriaasta lõpus, oleks need aegunud 2023 aasta lõpus.

Hageja esitas maksekäsu avalduse enne seda tähtaega, mis peatas aegumise. Seega ei ole

hageja nõue aegunud.

Võlgnevuse nõue

12. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 lubab võlausaldajal võlgnikupoolse

kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS

§ 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

13. Kostja leiab, et kui arved jäid tasumata tuli hagejal lepingu kohaselt teenuse osutamine

lõpetada. Kohtule esitatud lepingu nr xxx lisa (dtl-d 26‒38) (Elisa Eesti AS Teenuste

kasutamise üldtingimused) punkti 4.8.1 (dtl 31) alusel võib hageja teenuse osutamist piirata,

kui klient on hilinenud osutatud teenuse eest tasumisega 14 päeva. Samas sätestab lepingu lisa

p 4.6, et teenuse osutamise piiramine ei vabasta kuumaksete või miinimumaarvete tasumise

kohustusest.

3(5)

2-23-149595

14. Kostja väide, et hagejal oli kohustus teenust piirata, on ekslik. Olenemata asjaolust, et hagejal

on üldtingimuste punktis 4.8 sätestatud õigus piirata teenuse osutamist, ei ole see tema

kohustus. Leping jätab hagejale õiguse ise otsustada, kas piirata teenust või mitte. Kostjal oli

õigus taotleda teenuse piiramist, kui ta teadis, et ei suuda edaspidi arveid tasuda. Kostja pidi

olema teadlik oma maksevõimest. Isegi kui hageja oleks piiranud teenuse osutamist, ei

vabaneks kostja kohustusest juba esitatud arved tasuda. Hagiavaldusest ja maksete ajaloost

nähtub, et kostja tasus arveid osaliselt, mistõttu puudus ka vajadus teenuse piiramiseks. Seega

on arved esitatud põhjendatult ja kuuluvad tasumisele.

15. Kostja väidab, et tagastas seadmed, mistõttu ei saanud enam teenust kasutada. Hageja sõnul

on seadmed tagastatud 2020. aasta augustis. Hageja on kostjale viimase arve esitanud

1. augustil 2020. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, nagu oleks ta seadmed tagastanud

varem. Seega loeb kohus, et hageja esitas viimase arve ajal, kui hageja seadmed olid kostja

kasutuses.

16. Kostja esitatud arveid nõuetekohaselt tasunud ei ole. Hagiavalduse kohaselt on kostjal

tasumata põhivõlg 281,51 eurot. Hageja on arvestanud viivist kuni hagi esitamiseni 85,20

eurot.

17. Kuivõrd kostja on teenust kasutanud, on tal kohustus arved tasuda. Väide, et kostja tagastas

seadmed enne 2020. aasta augustit, ei ole tõendatud. Arvete tasumine on toimunud kaootiliselt

ja alates 2020. aastast on arved jäänud üldse tasumata. Seega on kostja rikkunud oma

lepingulisi kohustusi. Arved on koostatud vastavalt hageja hinnakirjale (dtl-d 151‒183).

Näiteks 1. jaanuari 2020 arvest xxx (dtl 55) nähtub, et Elisa klassik lihtne koduinternet

maksab 16 eurot ja praktiline koduinternet 25,99 eurot, mis on samad hinnad nagu hinnakirjas

(internet-S ja internet-L, dtl 152), samuti vastavad modemi rendihinnad 1,99‒4,99 eurot ja

digiboksi rendihind 2,49 eurot hinnakirjale (dtl 153). Seega ei ole hageja esitanud suuremaid

arveid kui hinnakirjas ette nähtud, mistõttu arved kuuluvad tasumisele.

18. Kohus jätab kostja esitatud hinnakirja tähelepanuta (dtl-d 126‒127), sest see kehtib alles

alates 1. jaanuarist 2024, mis on pärast vaidlusaluste arvete esitamist.

19. Eelneva alusel tuleb võlg koos viivisega kogu ulatuses kostjalt välja mõista.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.

21. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud põhjendatud menetluskulud kannab kostja.

22. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 527 eurot.

23. Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus teiselt menetlusosaliselt TsMS § 175 lg 1 kohaselt

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud

ja vajalikud osaliselt. Põhjendatud on tunnitasu 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on

põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-

159-16, p 24).

4(5)

2-23-149595

24. Tunnitasu on küll põhjendatud, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja

õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega

isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide ja täiendavate tõendite esitamiseks

kohtule kokku neli tundi. Põhjendatud ajakuluks peab kohus kokku 1,5 tundi, mis teeb kuluks

253,50 eurot. Seega on menetluskulude põhjendatud suuruseks 393,50 eurot (253,50+140).

25. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus rahuldab

hageja taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anneli Alekand

Kohtunik

5(5)