3-24-619/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-619

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja/kaebaja Juri Kolesnikov

RESOLUTSIOON

1. Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2024. a

määruse peale osas, millega halduskohus tagastas Juri Kolesnikovi kaebuse osaliselt

ehk kahju hüvitamise nõuetes, mis puudutavad vanemvalvuri tegevust 8. augustil 2019,

jalanõude lattu paigutamist, kaua aega plätude mittesaamist, 19. oktoobril 2023

plätude äravõtmist, pildi „ära sega, geenius töötab“ äravõtmist, valvuri 19. oktoobri

2021. a ettekannet ning valvuri tegevust 17. oktoobril 2023.

3. Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2024. a

määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel

osas, millega halduskohus jättis Juri Kolesnikovi 1. aprillil 2024 korduvalt esitatud riigi

õigusabi taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates osas, millega ringkonnakohus tagastas

kaebuse ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav

(HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahjuhüvitiste

väljamõistmiseks. Kaebaja leidis, et temale on kahju tekitanud seoses vanemvalvuri

tegevusega 8. augustil 2019 (5000 eurot); 19. oktoobril 2023 ära võetud plätudega (10 000

eurot) ja lõhutud piibliga (10 000 eurot); pildi „ära sega, geenius töötab“ ära võtmisega (500

eurot); jalanõude lattu paigutamisega (5000 eurot); kaua aega plätude mittesaamisega (5000

eurot);

valvuri

19. oktoobri 2021. a ettekandega (50 000 eurot); valvuri tegevusega 17. oktoobril 2023;

distsiplinaarkorras karistamise ja televiisori ära võtmisega.

2. Tartu Halduskohus tagastas 23. aprilli 2024. a määrusega kaebuse osaliselt ehk kahju

hüvitamise nõuetes, mis puudutavad vanemvalvuri tegevust 8. augustil 2019, jalanõude lattu

paigutamist, kaua aega plätude mittesaamist, 19. oktoobril 2023 plätude äravõtmist, pildi „ära

sega, geenius töötab“ äravõtmist, valvuri 19. oktoobri 2021. a ettekannet ning valvuri tegevust

17. oktoobril 2023. Sama määrusega võttis halduskohus kaebuse osaliselt menetlusse ning

jättis 1. aprillil 2024 korduvalt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebuse osaliselt

tagastamist põhjendas halduskohus järgnevalt.

2.1. Kahjunõue seoses vanemvalvuri tegevusega 8. augustil 2019 (5000 eurot); kahjunõue

seoses jalanõude lattu paigutamisega (5000 eurot); kahjunõue seoses sellega, et kaebaja ei

saanud kaua aega plätusid (5000 eurot) tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna

kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes osaliselt läbimata ning kaebus

ei ole seetõttu kohtus lubatav. Tartu Vangla jättis eelnimetatud kahju hüvitamise nõuded

õiguspäraselt läbi vaatamata. Kaebaja hilines kohtueelses menetluses kahjunõude esitamisega

ja ennistamine ei ole enam võimalik.

2.2. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue hüvitise (10 000 eurot) väljamõistmiseks seoses

19. oktoobril 2023 ära võetud plätudega tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja on juba halduasjas nr 3-24-901 nõudnud hüvitist seoses

plätude äravõtmisega. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebajalt

plätude äravõtmine oli õigustatud, sest need ei vastanud kaebaja isiklike asjade nimekirjas

kirjeldatud jalanõudele. Plätude äravõtmise eest mittevaralise kahju hüvitamine rahas oleks

äärmisel ebatõenäoline.

2.3. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue hüvitise (500 eurot) seoses pildi „ära sega, geenius

töötab“ äravõtmisega tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Eelnimetatud pildi

äravõtmine ei saa tekitada intensiivseid kannatusi. Nõue on väga lakooniline ja ei ole

tõenäoline, et kohus kaebaja hüvitamisnõude rahuldaks.

2.4. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue hüvitise (50 000 eurot) väljamõistmiseks seoses

valvuri 19. oktoobri 2021. a ettekandega tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kaebaja hinnangul valetas ja laimas valvur teda ettekandes, millega tekitas kaebajale füüsilist

ja hingelist valu ning kannatusi, sest kaebajat süüdistati hapra ja väikese naisterahva

ründamises. Halduskohus nõustus Tartu Vangla 28. veebruari 2024. a otsuses nr 1-13/24/272-

2 märgituga, et valvuri tegevust ettekande koostamisel ja selles toodud asjaolude kajastamisel

ei saa pidada õigusvastaseks. Arvestades, et kaebaja nõuab hüvitist konkreetselt selle eest,

mida valvur tema ja aset leidnud sündmuse kohta ettekandesse kirja pani, ei oma kaebaja

hüvitamisnõue edulootusi. Tegemist ei ole kaebaja õiguste intensiivse riivega.

2.5. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue hüvitise väljamõistmiseks seoses valvuri

17. oktoobril 2023 tegevusega tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Olukorras, kus

kinnipeetav ei allunud ametniku korraldustele ja jätkas trelluste poole liikumist, ei saa

liikumise peatamise eesmärgil õlast kinni võtmist pidada õigusvastaseks. Valvurile ei saa ette

heita, et ta ei mäleta kaebaja öeldut sõna-sõnalt. Ettekandesse kirja pandu ei saa ka

eraldiseisvalt kaebaja õigusi intensiivselt riivata ega tekitada talle sellised kannatusi, mille

eest tuleks välja mõista hüvitis.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. J. Kolesnikov esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles ei nõustu kaebuste

osaliselt tagastamisega ja riigi õigusabi andmata jätmisega. J. Kolesnikov esitas riigi õigusabi

taotluse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb J. Kolesnikovile tagastada.

5. Määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2024. a määruse tühistamist

osas, millega halduskohus tagastas kaebuse osaliselt ja osas, millega halduskohus jättis Juri

Kolesnikovi 1. aprillil 2024 korduvalt esitatud riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Ülejäänud

halduskohtu määruse resolutsiooni punktide osas ei olnud halduskohtu määrus vaidlustatav.

6. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuses esitatud taotlust anda talle advokaat

taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5

nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.

6.1. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses

(RÕS) ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi

andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine

välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse

mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku

huvi.

6.2. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud

alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja

aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja

erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi.

Eelnevates kohtumenetlustes osalemisega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule ja määruskaebuse

ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Ringkonnakohus selgitab, et

halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või

kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas

ise esitanud ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse. Ringkonnakohtule ei nähtu ka

kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, et asjas esineks tungiv avalik

huvi. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.

6.3. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi

õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse

RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

7. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu

Halduskohus selgitas vaidlusaluses määruses, mis põhjustel tuleb hüvitamiskaebus osaliselt

kaebajale tagastada. Esitatud määruskaebusest ei nähtu ühtegi sellist sisulist põhjendus, mis

annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Seetõttu

kuulub J. Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2024. a määruse peale

tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel osas, millega halduskohus tagatas J. Kolesnikovi

kaebuse osaliselt ehk kahju hüvitamise nõuetes, mis puudutavad vanemvalvuri tegevust

8. augustil 2019, jalanõude lattu paigutamist, kaua aega plätude mittesaamist,

19. oktoobril 2023 plätude äravõtmist, pildi „ära sega, geenius töötab“ äravõtmist, valvuri

19. oktoobri 2021. a ettekannet ning valvuri tegevust 17. oktoobril 2023.

(allkirjastatud digitaalselt)