2-22-11141/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-11141

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2024, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus C

Ki vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

1591,31 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood esindajad

10746479), lepinguline esindaja S R

Kostja: C K (isikukood xxx) Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus C Ki vastu osaliselt.

2. Mõista C Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 251,63 eurot ja

18.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 129,55 eurot.

3. Mõista C Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 251,63 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.06.2024 kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

4. Jätta menetluskuludest 22% kostja kanda ja 78% hageja kanda.

5. Mõista C Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 104,50 eurot.

Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

2-22-11141

2/7

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. xxx ja kostja sõlmisid 28.02.2017 krediidikonto lepingu nr xxx, mille alusel tekkis kostjal

õigus võtta kasutusele kuni 2000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud

krediiti perioodil 28.02.2017 kuni 29.03.2018 summas 3184 eurot. Kostja kohustus igakuiselt

tasuma vähemalt krediidiandja poolt väljastatud arvel näidatud miinimumosamakse.

Miinimumsumma moodustas kas 8% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast

(laenust ja teenustasust) või 15 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem. 2. Kostja rikkus

lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis miinimumosamaksed tegemata.

Krediidiandja ütles 29.08.2018 avaldusega lepingu üles. Leping loeti üles öelduks 12.09.2018

(14 päeva möödumisel avalduse saatmisest). Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude

loovutamisest on kostjat teavitatud 01.10.2018.

3. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 1143,99 eurot, hagiavalduse esitamise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 355,80 eurot ning alates 02.08.2022 viivist

põhivõlalt summas 1143,99 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kostja on

teinud tagasimakseid põhiosa katteks lepingu kehtivusajal 1190,01 eurot ning pärast lepingu

ülesütlemist hagejale 850 eurot.

4. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

5. Maakohus selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust ning tegi 13.02.2024 hagejale

ettepaneku selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale

krediidi võimaldamisel. Ühtlasi palus kohus hagejal esitada täpne teave tarbija poolt lepingu

alusel tehtud maksete suuruse ja kuupäevade kohta.

6. Hageja 18.03.2024 selgituse ja tõendite kohaselt lähtus krediidiandja lepingu sõlmimisel

kostja taotlusest ja veendus, et kostjal puudusid maksehäired. Lisaks esitas hageja andmed ja

2-22-11141

3/7

taotluse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjale krediidi andmisel rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku

2040,01 eurot. Kui need arvestada põhivõla katteks, on nõude jääk 1143,99 eurot. Sellest

tulenevalt nõuab hageja alternatiivselt põhivõla tasumist summas 1143,99 eurot ja

seadusjärgset viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast.

7. Maakohus palus 06.05.2024 hagejal üle kontrollida esitatud alternatiivne arvestus, kuna

18.03.2024 esitatu on vastuolus hageja varasemalt esitatud teabe ja tõenditega. Nimelt on

hagiavalduses märgitud, et kostja tegi „põhivõla katteks“ esialgsele võlausaldajale makseid

1190,01 eurot ja hagejale 850 eurot. Hagiavalduse lisana nr 4 esitatud tabelist nähtuvad lisaks

põhiosamaksetele nii intressi- kui tasude maksed. Maakohus kordas nõuet esitada teave

tarbija poolt lepingu alusel hagejale ja krediidiandjale tehtud maksete suuruse ja kuupäevade

kohta.

Lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamise tähtaeg oli 20.05.2024, kostjal oli

õigus esitada vastuväiteid kuni 10.06.2024.

8. Hageja ega kostja maakohtu 06.05.2024 kohtunõudele ei vastanud.

9. Hageja menetluskulude nimekiri sisaldub hagiavalduses, selle kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust 315 eurot ja lepingulise esindaja kulust 360 eurot. Hageja taotleb

kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei

osalenud ning menetluskulude nimekirja ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 251,63

eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 129,55 eurot ning

edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Kostjale krediidilimiidi avamisel rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid

tasusid.

11. xxx ja kostja sõlmisid 28.02.2017 krediidikonto lepingu nr xxx, mille alusel oli kostjal

õigus saada kuni 2000 eurot krediiti (dtl 7-54). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS §

402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

12. Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 3184 eurot (dtl 75-76, read tähistusega

„withdrawal“). Laenulepingu üldtingimuste p 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt

krediidiandja arvetele miinimumsummas. Miinimumsumma moodustab 8% kliendi poolt

krediidiandjale võlgnetav summa (laen + teenustasu) või 15 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on

suurem.

13. Eesti Panga poolt 23.12.2016 avaldatud andmete kohaselt oli 20.11.2016 seisuga

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 18,95% (kohaldus alates 01.01.2017 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,95% =

56,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe kohaselt 56,84% aastas (dtl 18). Sarnase tulemuse (55,88%) annab

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator.

Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

14. Kostja on teinud tagasimakseid, millest põhivõla katteks on lepingu kehtivusajal

arvestatud 1190,01 eurot (dtl 75-76) ning inkassomenetluses 850 eurot. Hageja nõuab

esmajärjekorras põhivõla (1143,99 eurot) ja viivise tasumist põhivõlalt seadusjärgses

2-22-11141

4/7

ulatuses (hagiavalduse esitamise seisuga on hageja arvestuse kohaselt sissenõutavaks

muutunud viivis 355,80 eurot). 15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr

2-21-13098, p-d 13 ja 17). 16. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise

keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

17. Kohus selgitas 13.02.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub,

et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada.

18. Hageja 18.03.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

18.1. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlusest, mille kohaselt

oli kostja igakuine netosissetulek 900 eurot ja väljaminekud puudusid.

Krediidiandja veendus selles, et kostjal maksehäired puudusid. Selle tulemusena

otsustati kostjale võimaldada taotletud krediiti (summas 2000 eurot).

18.2. Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

18.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised

varalised

kohustused

ning

muud

hinnatavad

regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub,

et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei

kontrollitud kostja avaldatud sissetuleku suuruse õigsust.

18.4. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg

2-22-11141

5/7

4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi taotleja

sissetulekute ja kohustuste suuruse kohta.

18.5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse

määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS

§ 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

20. Hageja esitas 18.03.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud

tagasimakseid kokku 1190,01 eurot ning inkassomenetluses veel täiendavalt 850 eurot. Kui

kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks, on põhivõla jääk 1143,99 eurot ning sellisel

juhul nõuab hageja lisaks põhivõlale seadusjärgset viivist alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast.

21. Maakohus juhtis 06.05.2024 hageja tähelepanu asjaolule, et see arvutus on vastuolus hageja

esitatud tõendite ja varasemate väidetega. Hagiavalduses on märgitud, et kostja

tagasimaksetest on 1190,01 eurot arvestatud põhivõla katteks, kuid 18.03.2024

menetlusdokumendis väidab hageja justkui rohkem ei olekski kostja lepingu alusel makseid

teinud.

22. Hageja esitatud väljavõtte kohaselt on kostja kasutanud krediiti 3184 eurot (dtl 75-76, read

tähistusega „withdrawal“). Samalt väljavõttelt nähtuvalt on kostja teinud tagasimakseid

perioodil 28.02.2017 kuni 16.08.2018 summas 2082,37 eurot (read tähistusega „payment“).

Lisaks on hageja kinnitanud, et kostja on inkassomenetluses tasunud 850 eurot

(hagiavalduse lk 4 teine lõik, dtl 4, 18.03.2024 menetlusdokumendi eelviimane lõik, dtl

117).

23. Lepingu kehtivuse ajal oli seadusjärgne intressimäär null, mistõttu arvestab maakohus kõik

kostja poolt tasutud summad põhivõla katteks. Põhivõla jääk on 3184 – 2082,37 – 850 =

251,63 eurot.

24. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata

põhivõla 251,63 eurot.

25. Hageja 18.03.2024 seisukoha kohaselt taotleb ta viivise väljamõistmist alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus

rahuldab hageja viivisenõude. Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel väita, et

laenulepingu ülesütlemine 29.08.2018 avaldusega olnuks tagajärjetu. Pooltevahelise

lepingu üldtingimuste punkti 11.2 kohaselt tekkis krediidiandjal õigus leping üles öelda, kui

kostja viivitas kolme järjestikuse osamaksega. Seetõttu lähtub maakohus 29.08.2018

avaldusest ja sellest, et leping öeldi 12.09.2018 seisuga üles (14 päeva möödumisel teate

saatmisest). Võlausaldajal on õigus nõuda viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast,

2-22-11141

6/7

s.o 13.09.2018. Maakohus mõistab viivise välja kindla summana kohtuotsuse tegemise

päeva seisuga ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

26. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis summas 129,55 eurot.

Viivise

arvestuse

algus

Viivise

arvestuse

lõpp

Võlgnevus,

eur

Viivitatud

päevade

arv

Viivise

määr

aastas

Viivise

määr

päevas

Viivise

summa,

eur

13.09.2018

31.12.2022

251,63

1571

8%

0,0219%

86,57

01.01.2023

30.06.2023

251,63

10,5% 0,0288%

13,12

01.07.2023

31.12.2023

251,63

12%

0,0329%

15,23

01.01.2024

18.06.2024

251,63

12,5% 0,0342%

14,63

KOKKU

129,55

27. Maakohus mõistab selle summa kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel

välja. Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt (251,63 eurot) alates

19.06.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

28. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning

seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

29. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla tasumist summas 1143,99 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivist summas 355,80 eurot. Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla

251,63 eurot ja viivise 129,55 eurot. Seejuures on viivise summa välja arvestatud

kohtuotsuse tegemise seisuga. Hagiavalduse esitamise asjaks oli sissenõutavaks muutunud

viivise summa 78,20 eurot. Arvestuse aluseks olev tehe: 251,63 * 0,0219% * 1419 päeva =

78,20 eurot.

30. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 22%, arvestuse aluseks olev tehe on järgmine:

(251,63 + 78,20) / (1143,99 + 355,80) * 100% = 21,9917%. Seega jäävad menetluskulud 22%

ulatuses kostja kanda ning 78% ulatuses hageja kanda.

31. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 675 eurot

(riigilõiv 315 eurot, lepingulise esindaja kulu 360 eurot dtl 5, 78).

32. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (315 eurot).

33. Hageja lepingulise esindaja kulu on 360 eurot ning menetluses tehtud toimingud on

järgmised: alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule ajalise

arvestusega 3 tundi, tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta, hageja ei taotle käibemaksu

hüvitamist).

2-22-11141

7/7

34. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid neile kulunud

aeg ülemäärane. Hageja lepingulise esindaja töö piirdus standardse hagiavalduse

koostamisega.

Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja

sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus

vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu kahe tunnini (TsMS § 175 lg 1).

35. Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev

asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas

ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu

hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja

lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 * 80 = 160 euro ulatuses (TsMS § 175 lg

1). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab menetluskuludelt

arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Seetõttu mõistab maakohus

õigusabikulu kostjalt välja ilma käibemaksuta.

36. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 315 + 160 = 475 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 22% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,22

* 475 = 104,50 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja

ei mõista.

37. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

38. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult

04.10.2022 määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning

toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik