2-22-16115/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.06.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-16115

Tsiviilasi

J. T. (T.) hagi M. P. vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/5851 ja J. T.

(T.) hagi A. P. vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/5852

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. T. (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Tark

(e-post: menetlus@mklaw.ee)

Kostja 1: M. P. (isikukood xxx, surnud xxx)

Kostja 2: A. P. (isikukood xxx)

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nigul

Saar (e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

09.04.2024 kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1

alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. J. T. hagi M. P. vastu rahuldada ja tunnistada sundtäitmise lubamatuks

täiteasjas nr 022/2022/5851.

2. J. T. hagi A. P. vastu rahuldada ja tunnistada sundtäitmise lubamatuks

täiteasjas nr 022/2022/5852

Menetluskulude jaotus

3. Jätta J. T. menetluskulud võrdsetes osades M. P. ja A. P. kanda.

4. Jätta M. P. ja A. P. menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. J. T. esitas Harju Maakohtule hagi M. P. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 022/2022/5851 ja A. P. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 022/2022/5852

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-17-11910

03.08.2022.a tehtud kohtumäärusega (edaspidi Määrus) mõistnud J. T.lt (T.) (hageja) M. P.

(kostja 1) kasuks välja menetluskulud summas 4 584,50 eurot ja A.P. (kostja 2) (kostja 1 ja

kostja 2 edaspidi ühiselt nimetatud kostjad) kasuks menetluskulud summas 4 584,50 eurot.

Seega mõisteti Määrusega hagejalt kostjate kasuks välja kokku 9 169 eurot. Määrus jõustus

25.08.2022.a.

3. Hagejat tsiviilasjas nr 2-17-11910 esindanud advokaat S. S. pöördus pärast Määruse

jõustumist kostjate lepingulise esindaja poole ja palus infot (arvelduskonto numbrit/

numbreid) Määruse resolutsiooni p-des 7 ja 9 sätestatud kohustuste täitmiseks. Nigul Saar

edastas hageja toonasele lepingulisele esindajale 25.08.2022.a vaid kostja 2 arvelduskonto

numbri. Selle peale palus advokaat S. S. edastada ka kostja 1 arvelduskonto numbri või

kostjate lepingulisel esindajal kinnitada, et mõlemad kostjad (tsiviilasja nr 2-17-11910

menetluses hagejad) soovivad menetluskulude hüvitamist just A.P. (kostja 2) kontole, millisel

juhul loevad nad hageja (tsiviilasjas nr 2-17-11910 kostja) menetluskulude hüvitamise

kohustuse täidetuks. Advokaat Nigul Saar kinnitas 25.08.2022.a vastuses, et kostja 1 soovib

võtta täitmise vastu oma tütre kostja 2 pangakonto debiteerimisega Määruses näidatud

kogusummas.

4. Poolte advokaatide e-kirjavahetusele järgneval päeval (26.08.2022.a) tasus H. K. hageja

eest hageja Määruse resolutsiooni p-dest 7 ja 9 tulenevate kohustuste osaliseks täitmiseks

kostja 2 arvelduskontole 8 769 eurot. Makse selgituseks on: „-119102-17“, mis on mõeldud

viitena Määrusele tsiviilasjas nr 2-1711910. Tsiviilasja numbri kopeerimisel ja

internetipangas makse selgituse lahtrisse „kleepimisel“ on numbrite järjekord arvuti viperuse

tõttu muutunud ebatäpseks. Tsiviilasjale (2) ja kohtumenetluse algusaastale (17) viitavad

numbrid on liikunud selgituse keskele ja lõpuosasse ning kohtuasja järjekorra number (11910)

on liikunud selgituse algusesse. Samas on kõik tsiviilasja numbri osad makse selgituses kirjas

– ühtegi numbrit ei ole üle ega puudu.

5. Järgmisel päeval (27.08.2022.a) tegi hageja Määruse resolutsiooni p-dest 7 ja 9 talle

tulenevate kohustuste täitmiseks veel puuduoleva makse kostja 2 kontole summas 401 eurot.

Kostja 2 kontole on hageja Määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks kostjate kasuks tasutud

kokku 9 170 eurot (8 769 + 401 = 9 170). Seega on kostjatele Määruse alusel tasutud isegi 1

euro rohkem.

6. Kostjate lepinguline esindaja on H. K. (K.) 31.08.2022.a saadetud e-kirjas kinnitanud H. K.

(K.) poolt 26.08.2022.a kostja 2 kontole üle kantud rahasumma laekumist kostja 2 kontole.

7. Hagejale suureks üllatuseks edastas kohtutäitur Elin Vilippus hagejale 07.09.2022.a

täitmisteated täiteasjades nr 022/2022/5851 ja nr 022/2022/5852 koos kohtutäituri

tasuotsustega. Täitmisteadete kohaselt on kostjad kui sissenõudjad esitanud kohtutäiturile

täitmisavaldused 06.09.2022.a täitedokumendi (Määrus) alusel täitemenetluste läbiviimiseks.

Kumbki kostja nõuab hageja suhtes algatatud täitemenetluse raames hagejalt Määruse

täitmiseks 4 384 eurot ehk kokku 8 768 eurot (4 384 + 4 384 = 8 768).

8. Hageja kinnitas vastuseks kohtutäiturile täituri kirjade kättesaamist ning selgitas, et kõik

Määrusest tulenevad kohustused on täidetud ning jääb arusaamatuks, mille tõttu on

täitemenetlused algatatud. Hageja selgitas maksete tegemist, lisas juurde maksekorraldused ja

advokaatide vahelise e-kirjavahetuse.

9. Hageja toonane esindaja advokaat S. S. pöördus 08.09.2022.a e-kirjaga kostjate esindaja

advokaat Nigul Saare poole ning palus selgitust, miks on kostjad esitanud avaldused hageja

suhtes täitemenetluste alustamiseks olukorras, kus Määrusest tulenevad hageja kohustused

kostjate ees on H. K. (K.) ja hageja ülekannetega kohaselt (isegi 1 euro võrra rohkem)

täidetud.

10. Kuna kohtutäiturile olid esitatud maksekorraldused, millest nähtub, et Määruse

resolutsiooni p-dest 7 ja 9 tulenevad hageja kohustused kostjate ees on 26.08.2022.a ja

27.08.2022.a maksetega kohaselt täidetud enne kostjate poolt täitmisavalduste esitamist

(06.09.2022.a), esitas allakirjutanu hageja nimel 22.09.2022.a taotlused täitemenetluste

lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 2 alusel. Samuti taotles hageja eelneva tõttu tasuotsuste

muutmist KTS § 41 alusel. Taotluste rahuldamata jätmise korral palus hageja käsitleda

22.09.2022.a kirjas märgitut kaebusena kohtutäituri tegevusele.

11. Kohtutäitur ei nõustunud 17.10.2022.a otsusega täitemenetlusi täiteasjades 022/2022/5851

ja 022/2022/5852 lõpetama ja leidis, et poolte vahel on materiaalõiguslik vaidlus, mis tuleb

lahendada kohtumenetluses TMS § 221 alusel.

12. Hageja leiab, et sundtäitmine täiteasjades nr 022/2022/5851 ja nr 022/2022/5852 on

tervikuna lubamatu, kuna täitedokumendiks olevast Määrusest tulenevad hageja kohustused

on täies ulatuses täidetud enne täitmisavalduste esitamist ja Määrusest tulenevate hageja

kohustuste (kogusummas 9 169 eurot) katteks on kostjatele tasutud 9 170 eurot. Arvestades,

et kumbki kostja on hageja vastu algatanud täiteasja Määruse alusel 4 384 euro saamiseks

(ehk kokku 8 768 euro saamiseks), saab sellest järeldada, et: hageja enda arvelduskontolt

27.08.2022.a tehtud makse summas 401 eurot on kostjad lugenud kummagi kostja kasuks

võrdses osas Määrusest tulenevate hageja kohustuste katteks; hageja Määrusest tuleneva

kohustuse katteks H. K. (K.) poolt hageja eest tasutud makset summas 8 769 eurot ei käsitle

kostjad 8 768 euro ulatuses (kumbki kostja nõuab 4 384 euro) hageja Määrusest tulenevate

kohustuste täitmisena.

13. Kostjate poolt H. K. (K.) makse hageja Määrusest tulenevate kohustuste täitmisena

arvestamata jätmine on põhjendamatu. Määrusest tulenevad hageja kohustused on täidetud

kohaselt. Hageja rahalise kohustuse täitmine kolmanda isiku (H .K.) poolt oli lubatav.

Asjaolu, et 26.08.2022.a makse selgituses olid tsiviilasja numbrid vales järjekorras ei anna

alust väita, et täitmine polnud nõuetekohane.

14. H. K. makse on tehtud hageja Määrusest tulenevate kohustuste osaliseks täitmiseks, mitte

mõne muu väidetava kohustuse katteks nagu väidavad alusetult kostjad. Kostjad on vastuseks

hageja täitemenetlustes esitatud taotlustele täitemenetluses tuginenud sellele, et H. K. (K.)

makse on kostjate poolt arvestatud hoopis mingi muu väidetava kohustuse katteks. Sellised

kostjate tõlgendused on arusaamatud ja väärad. 31.08.2022.a e-kirjas märkis kostjate esindaja

justkui oleks H. K. (K.) 26.08.2022.a makse arvestatud ühistu kontolt katmaks mingit

väidetavat „ühisuse“ kohustust tsiviilasjas nr 2-17-11910. Mingit H. K. (K.) või kostjate poolt

täpsustamata ühisuse või ühistu kohustust Määrusest ega tsiviilasjas nr 2-17-11910 tehtud

jõustunud otsusest ei tulene. H. K.l (K.) ei ole ka mingit muust alusest tulenevat kohustust

kostjate ees. Kostjad ei olnud H. K.le (K.) selliseid nõudeid ka esitanud, mida H. K. pidanuks

26.08.2022.a tasuma.

KOSTJATE SEISUKOHT

15. Kostjad ei tunnistanud hagi ja vaidlesid sellele vastu. Kostjate vastuse kohaselt hageja ei

ole täitnud täitedokumendiks olevat Harju Maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise ja

väljamõistmise 03.08.2022. määrust asjas 2-17-11919.

16. Kostjate hinnangul on käesoleva kohtuasja lahendamisel olulise tähendusega see asjaolu,

et kolmanda isiku, H. K. poolt kostjatele üle kantud rahasumma on debiteeritud kontolt, mille

kaudu on toimunud xxx elamu majandamine nii enne KÜ loomist (st.ühisuse vormis

majandamisel) kui ka pärast KÜ X (reg.kood xxx) loomist. Seega on hagiavaldusele lisatud

maksekorraldusel nähtuva konto EEXXX puhul tegemist elamu korteriomanike ühiste

rahaliste vahenditega ja need ei ole hageja rahalised vahendid, milliseid ta saaks oma isiklike

kohustuste täitmiseks kasutada.

17. Kostjatele kuuluv korteriomand XXX on alates detsembrist 2016. ilma toimiva

veeühenduseta. Jõustunud kohtuotsuse kohaselt vastutas vee sulgemise eest kõrvalkorteri X

omanik J. T., mistõttu kohustas kohus teda suletud veeühenduse avama. J. T. materiaalne

õigusjärglane korteriomandi omandi ja elamu kaasomandi osade suhtes on ISM Varad OÜ,

milline kuulub J. T. endisele elukaaslasele S. M.. Viimane elas juba enne ISM Varad OÜ

loomist koos J. T.ga elamu korteris X. olles sinna kolinud samaaegselt koos korteri ostnud J.

T.ga.

18. Kostjate korteris veeühenduse avamisele suunatud kohtulahend on kehtiv TMS § 18 lg.1

ja TsMS § 460 lg.1 alusel praeguse omaniku, ISM Varad OÜ suhtes. Omanik kohtulahendit ei

ole senini täitnud ning on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitanud (Harju

Maakohtu ts.asi 2-22-9401) argumendiga, et tema korteriomandi piires ei ole kaasomandisse

kuuluval veetorustikul vee sulgemise seadet, mida avada. Kostjad on seetõttu sunnitud senini

elama korteris, milles puudub veevarustus.

19. Kostjad esitasid 25.08.2022.a. ISM Varad OÜ-le nõude hüvitada neile korterisse

elamiseks vajaliku vee toomine. Korteris vee puudumise tõttu toovad nad vee kanistritega

Maardu äärelinnast ja teevad seda ca 4-5 korda nädalas. Arvestades auto kütusekuluks

keskmiselt 5 liitrit ühe reisi kohta ja diiselkütuse liitrihinda bensiinijaamades tekib kostjatel

rahaline väljaminek, mida neil ei oleks, kui korteri veesüsteem toimiks. Kostjad on näiteks

viimasel kahel kuul pidanud kandma vee toomise lisakulu alljärgnevalt: oktoobris toodud vett

21 korral, kulu suuruseks on 21x 5x1,87 = 196 eurot, novembris toodud vett 22 korral, kulu

suuruseks on 22x5x1,89 = 208 eurot. Kostjad on samuti tellinud ehitusettevõtjatelt

kalkulatsiooni, et ehitada elamu veesüsteem ümber ning tuua oma korterisse vesi elamu

keldrikorrusel paiknevast elamu veeühendusest.

20. Samuti on kostjad esitanud Harju Maakohtusse hagi (ts.asi 2-22-9978) korteri X omaniku

ISM Varad OÜ vastu ebaseaduslike ümberehitustööde kõrvaldamiseks ja kaasomandis oleva

veetorustiku olukorra ennistamiseks). Seni, kui ei ole kostjate korteris varem toiminud

veeühendus taastatud, ei ole ka uut torustikku ehitatud ega jõustunud kohtulahendit

kaasomandi ümberehituse eelse olukorra taastamiseks, toovad kostjad oma eluks vajaliku 3

elaniku tarbevee kanistritega väljaspoolt elamut.

21. Kostjad hoiatasid ka esitatud kahju hüvitamise nõudes adressaati, et nädalas elamu teisele

korrusele ca 600 liitri vee käsitsi kandmine ei saa eelduslikult olla mõistlik ning nad tellivad

vee toomise teenuse kolmandatelt isikutelt, mis omakorda suurendab nende rahalist

väljaminekut oluliselt ja mille tekkimise korral suureneb kahjunõue olulisel määral. ISM

Varad OÜ kui elamu veesüsteemi kaasomandi osa omanik nõudele vastuväiteid ei esitanud ja

kaasomandi/elamu majandamise kontolt kanti ühele nõude esitanud ühisomandikest

rahasumma.

22. KÜ X on senini ilma juhtorganita ühistu. Osundatud asjaolu tõttu on korteriomandite

kaasomandi osa eseme valitsemine korteriühistu kaudu KrtS § 34 lg.2 sätestatu kohaselt

takistatud, KÜ-l puudub esindusõiguslik juhtorgan. Küll aga peavad KrtS § 24. lg.4 alusel

juhatuse puudumise korral korteriühistut juhtima ja esindama korteriomanikud ühiselt.

Toodud KrtS regulatsiooni alusel on kõikidel korteriomanikel kohustus osaleda

korteriomandite eseme valitsemises, samuti sekkuda juhul, kui keegi omavolitseb kaasomandi

eseme suhtes ning astuma kahju tekkimise vältimiseks ja tekkinud kahju vähendamiseks

mõistlikke samme mõistliku aja jooksul. Korteriomanike ühine kohustus tekib seadusest.

Kohustuse tekke eelduseks ei ole iga korteriomaniku informeerimine vajadusest käituda

kaasomandi eseme suhtes KrtS § 31 lg.1 põhimõtteid järgides.

23. Kostjad adresseerisid oma kahjunõude ühe KÜ liikme, ISM Varad OÜ-le. Viimane on

selle ka kätte saanud. Kuna korteriomanike ühisuse õigussuhtes on kahjunõude üks ühisuse

liige kätte saanud, siis puudub vajadus seda kõikidele individuaalselt kätte toimetada ning

oma sisesuhtes on neil võimalus kokku leppida, kuidas kahju hüvitamise kohustus täita.Ühistu

majandamiskulude kontolt raha üle kandmine ühe kahjustatud isiku kontole oli kostjate

arusaamisel kohane otsustus. Asjaolu, et juhatuseta ühistu volitatud isik kannab endise ühistu

liikme isikliku ebaseadusliku teo tagajärjel tekkinud menetluslikku rahalist kohustust ühisest

rahast, ei olnud kostjatel vähimatki põhjust eeldada. Hageja selgitus, et kolmas isik tasus

sissenõudjale tema rahalise kohustuse, on paljasõnaline ja mitteveenev.

24. Kostjate esindaja on 31.08.22. seetõttu saatnud raha üle kandnud H. K.le saatnud e-kirja,

milles: kinnitab 26.08.22.üle kantud rahasumma laekumist, annab hinnangu, et ühistu kontolt

selle summa debiteerimine on olnud mõistlik, kuna lõppenud kohtuasjas avaldas J.T.

korduvalt, et vee sulgemise otsuse olevat teinud ühisus vee sulgemise kahjulike tagajärgede

korvamise eesmärgil tehtud ülekande võtab kreeditor täitmisena vastu, vee jätkuv käsitsi

tassimine korterisse ei ole mõistlik kuna see läheb lõpptulemusena enam maksma kui uus

torustiku osa ehitamine keldrist korterisse, uue torustiku osa ehitamine on (samuti, N.S.) KÜ

kanda jääv ehituskulu. Seega olid kostjad piisava selgusega ülekande tegijale avaldanud, et

summa võetakse vastu veetoru sulgemisega kaasnevate kahjulike tagajärgede korvamisena, st.

kahju hüvitamisena.

25. Kostjate esindaja ei ole avaldanud, et raha võetakse vastu J.T.lt välja mõistetud

menetluskulu tasumise kohustuse täitmisena. Ka ei ole raha ülekande tegija ise summat

käsitlenud J. T. menetluskulu kohustuse täitmisena.

26. Ülekande selgitus ei anna alust väita, et täidetakse kellegi kolmanda isiku isiklikku

spetsiifilist menetluskulu hüvitamise kohustust. Fragment lõppenud kohtuaja numbrist

pangaülekande selgituses ei anna alust väita, et tegemist on selle kohtuasja menetluskuluga.

Tegemist oli kohtuasjaga, milles kohus lahendas õigusvaidluse J.T. poolt X elamu korteri 3

veevarustuse õigusvastase sulgemise vaidluse. Kreeditorid olid sellega kaasnevate

lisakulutuste kui kahju hüvitamise nõude esitanud ja edastanud ühele ühistu liikmele.

27. Hagejate väide nagu oleks kostjad pidanud teadma, et korteriomanike ühiselt kontolt

tehtud rahaülekanne on tehtud J.T. isikliku rahalise kohustuse täitmisena, kuna ka varem on

sellelt kontolt tasutud hageja isiklikke kohustusi, on meelevaldne. Hageja ei ole tõendanud, et

ühistu on tasunud tema eest kohtuotsusega välja mõistetud varakahju.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

28. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

29. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-17-11910 03.08.2022.a tehtud kohtumäärusega

(edaspidi Määrus) mõisteti J. T.lt (T.) (edaspidi hageja) M. P. (edaspidi kostja 1) kasuks välja

menetluskulud summas 4 584,50 eurot ja A.P. (edaspidi kostja 2) (kostja 1 ja kostja 2 edaspidi

ühiselt nimetatud kostjad) kasuks menetluskulud summas 4 584,50 eurot. Kokku mõisteti

Määrusega hagejalt kostjate kasuks välja kokku 9 169 eurot. Määrus jõustus 25.08.2022.a.(tl

8-11);



25.08.2022 on advokaat S. S. pöördunud e-kirjaga M. P. ja A.P. esindaja

vandeadvokaat Nigul Saar poole, soovides teada saada M. P. konto numbrit või kinnitust, et

mõlemad hageja soovivad menetluskulude hüvitamist just A.P.’le. Nimetatud e-kirjale vastas

Nigul Saar, et kinnitab M. P. soovi võtta täitmine vastu tütre A.P. pangakonto debiteerimisega

määruses näidatud summas (tl 12);



H. K. on tasunud 26.08.2022 kostja 2 arvelduskontole 8 769 eurot. Makse selgituseks

on märgitud „-119102-17“ (tl 14);



J. T. on 28.08.2022 tasunud kostja 2 arvelduskontole 401,00 eurot. Makse selgituseks

on märgitud „Vastavalt Harju Maakohtu 03.08.2022 määrusele tsiviilasjas nr 2-17-11910 (tl

17).



26.08.2022 on M. P., A.P. ja O. P. lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

saatnud ISM Varad OÜ-le nõude kahju hüvitamiseks summas 2 847, 60 eurot (tl 44-56);



09.09.2022 edastas kohtutäitur Elin Vilippus hagejale täitmisteated täiteasjades nr

022/2022/5851 ja nr 022/2022/5852 koos kohtutäituri tasuotsusega. Täitmisteadete kohaselt

on kostjad kui sissenõudjad esitanud kohtutäiturile täimisavaldused 06.07.2022

täitedokumendi (Määrus) alusel läbiviimiseks. Kumbki kostja nõuab hageja suhtes algatatud

täitemenetluse raames hagejalt Määruse täitmiseks 4 384 eurot ehk kokku 8 768 eurot.

30. Hageja leiab, et sundtäitmine täiteasjades nr 022/2022/5851 ja 022/2022/5852 on

lubamatu, kuna täitedokumendiks olevast Määrusest tulenevad hageja kohustused on täies

ulatuses täidetud enne täitmisavalduste esitamist. Hageja väitel Määrusest tulenevate hageja

kohustuste (kogusummas 9 169 eurot) katteks on kostjatele tasutud 9 170 eurot. Kostjad

vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

31. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi

rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

32. Kostjate põhiline vastuväide on, et Harju Maakohtu 03.08.2022.a määruses sätestatud

hageja kohustuse saab lugeda mitte täidetuks põhjusel, et kogu makset ei ole teinud hageja

isiklikult oma arvelduskontolt. Kostjate väitel esitasid nad 25.08.2022 kahju hüvitamise

nõude korteri X omanikule ISM Varad OÜ-le. Kostjate väitel nõudele reageeris KÜ Tallinn,

X finantsvarade valitseja H. K., kes kandis 26.08.2022 ühistu (varem ühisuse majandamiseks

avatud arvelduskontolt EEXXX ühe kahjustatud isiku, ühe kostja arvelduskontole 8769 eurot.

Kostjate hinnangul on olulise tähtsusega asjaolu, et H. K. poolt kostjale üle kantud

rahasumma on debiteeritud kontolt, mille kaudu on toimunud XXX elamu majandamine nii

enne KÜ loomist (st ühisuse vormis majandamisel) kui ka pärast KÜ X (registrikood xxx)

loomist. Kostjate väitel konto EExxx konto puhul on X elamu korteriomanike ühiste rahaliste

vahenditega ja need ei ole hageja rahalised vahendid, milliseid ta saaks oma isiklike

kohustuste täitmiseks kasutada.

33. Kohus ei nõustu kostjate käsitlusega, et 26.08.2022 H. K. poolt kostja 2 A.P.

arvelduskontole kantud summa 8 769 eurot näol on tegemist KÜ X poolt kostjatele tekkinud

kahju hüvitamisega. Kohus leiab, et 26.08.2022 H. K. kontolt EExxx tasutud 8 769 euro näol

on tegemist tsiviilasjas nr 2-17-11910 03.08.2022 menetluskulude väljamõistmise määruse

täitmisega. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

34. Puudub vaidlus, et 26.08.2022 makse on tehtud H. K. kontolt. Makse selgituseks on

märgitud „-119102-17“. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Harju Maakohtu 03.08.2022

määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11910 on hagejalt välja mõistetud kostjate menetluskulud

summas 9 169 eurot ja nimetatud määrus jõustus 25.08.2022. Kohus leiab, et H. K. poolt

tehtud maksekorraldusse märgitud selgitus viitab otseselt tsiviilasja numbrile 2-17-11910,

kuigi tsiviilasja numbri järjekord on ebatäpne. Hageja on selgitanud, et tsiviilasja numbri

kopeerimisel ja internetipangas makse selgituse lahtrisse „kleepimisel“ on numbrite järjekord

arvuti viperuse tõttu muutunud ebatäpseks. Tsiviilasjale (2) ja kohtumenetluse algusaastale

(17) viitavad numbri on liikunud selgituse keskele ja lõpuosasse ning kohtuasja järjekorra

number (11910) on liikunud selgituse algusesse. Kohus peab hageja selgitust eluliselt

usutavaks. Kohtule on esitatud H. K. kinnitus, milles on H. K. ise kinnitanud, et makse

tegemisel on ta väljendanud enda tahet teha makse hageja eest tsiviilasja nr 2-17-11910

03.08.2022 menetluskulude väljamõistmise määruse täitmiseks (tl 15-16).

35. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 26.08.2022 on M. P., A.P. ja O. P. lepinguline esindaja

saatnud ISM Varad OÜ-le kahju hüvitamise nõude summas 2 847,60 eurot. Kohus märgib, et

kostjate ja O. P. poolt ISM Varad OÜ-le esitatud kahju hüvitamise nõue (2 847, 60 eurot) on

mitu korda väiksem kui on H. K. poolt kostja 2 kontole tasutud 8769 eurot. Lisaks on nõue

esitatud ISM Varad OÜ-le, mitte H. K.le ega KÜ-le X. Kohus peab eluliselt usutavaks, et H.

K.l puudus 26.08.2022 (enne makse tegemist) teadmine kostjate esindaja poolt ISM Varad

OÜ-le 26.08.2022 saadetud nõudest. Puudub ka loogiline selgitus teha nõudekirjas märgitud

nõudesummast rohkem kui 3 korda suurem makse. Kostjate poolt kohtumenetluses tagantjärgi

esitatud versioon nagu oli ISM Varad OÜ-le 26.08.2022 saadetud nõue mõeldud

korteriomanike ühisusele ei ühti aga nõudekirjas märgituga ning kirja sisu viitab, et kostjad

soovisid vastavat nõuet esitada ja suunata vaid ISM Varad OÜ vastu, mitte mõnele teisele X

korteriomanikule või korteriomanike ühisusele. Sellele viitab ka asjaolu, et nõue on

arvestatud alates ajast, mil ISM Varad OÜ sai korteri X omanikuks ja kostjad tuginevad

sellele, et nende korteris vee puudumine on tingitud korteris X, mille eest vastutab korter X

omanik.

36. Seetõttu on kohtu hinnangul kostjate poolt täiesti meelevaldne H. K. poolt kostja 2

kontole tasutud 8769 euro seostamine ISM Varad OÜ-le esitatud nõude täitmisega.

37. Kostjad ei vaidle vastu sellele, et nad on H. K. kontolt saanud rahasumma, mis koos

hagejalt saadud maksega moodustab kokku Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-17-11919

kostjate kasuks väljamõistetud summale. Kostjate vastuväide seisneb selles, et H. K. ei ole

teinud makset oma rahaliste vahendite arvelt, vaid on teinud seda väidetavate kostjate

vahendite arvel, millise summa on kostjad ise kandnud H. K. kontole. Kohus leiab, et see

väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kostjate poolt kohtule esitatud H. K. konto väljavõttest

nähtuvad üksnes kostjate poolt tehtud maksed seoses prügiveoga ja vihmaveerennide

paigaldusega (tl 146-148). N.P., M. P. ja A.P. konto väljavõtetest ja maksekorraldustest

nähtuvad maksed prügiveo, värava remondi, vee ja kanalisatsiooni, lehtede veo eest (tl 107-

115). Nimetatud konto väljavõtetest ja maksekorraldustest ei nähtu, et kostjad oleks kandnud

sellises ulatuses rahalisi vahendeid H. K. kontole, et nende arvelt oleks saanud tasuda

väidetavalt kostjatele tekkinud kahju hüditist seoses veeühenduse puudumisega kostjate

korteris.

38. Kohus leiab, et kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et H. K. jaoks on tema

arveldusekonto nr EExxx kasutamine kuidagi piiratud või eeldas enne makse tegemist

korteriühist vms otsust. Samuti on kostjad ise ka kinnitanud oma seisukohas, et H. K. on

vastavalt kontolt teinud ennegi makseid mh J. T. (hageja) esindanud advokaadi teenuste eest

ja seda juba 2018a. Seega võis H. K. tema kontol asuvaid rahalisi vahendeid kasutada endale

sobival viisil.

39. Kohustuse täitmise põhimõtted sätestab VÕS § 76 jj. Rahalise kohustuse täitmise viisid

sätestab VÕS § 91, mille lg 3 reguleerib enam levinud rahalise kohustuse täitmise viisina

sularahata arveldust. Nimetatud sätte järgi loetakse rahaline kohustus võlgnetava summa

kandmisega võlausaldaja kontole (st pangaülekande korral) täidetuks võlausaldaja konto

krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. VÕS § 78 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea

kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib

kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb

võlgnik täitmise kohustusest. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et rahaliste kohustuste

puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda

(Riigikohtu 30. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-10, p 12).

40. VÕS § 78 lg 1 järgi saab kohustuse isiklikku täitmist nõuda vaid siis, kui see tuleb

seadusest, tehingust või kohustuse olemasolust. Kostjad ei ole käesoleva tsiviilasjas menetluse

vältel osundanud, millise VÕS § 78 lg-s 1 sätestatud alusel oleks hageja pidanuks täitma

rahalise kohustuse kogu ulatuses isiklikult. Kostjad ei ole ka selgitanud, mis oleks see eriline

kostjate huvi hageja poolt kohustuse isikliku täitmise vastu.

41. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja eest võis kohustuse täita kolmas isik.

Kohus nõustub hagejaga, et seaduse ja kohtupraktikaga on vastuolus kostja märgitu justkui

leoks makse tõlgendamisel kostjate tagantjärgi esitatud arvamus makse eesmärkide kohta.

Loeb makse tegija (käesoleval juhul H. K.) selgelt väljendatud tahe makse tegemisel.

42. Kostjad on hagejale ette heitnud seda, et hageja ei ole selgitanud, mis alusel on H. K.

hageja eest makse teinud. Kohus leiab, et see on käesoleval juhu ebaoluline. VÕS § 78 lg 1

võimaldab kolmandal isikul sõltumata põhjusest täita võlgniku kohustus võlgniku eest, mille

tulemusel võlgnik vabaneb kohustuse täitmisest. Võlgniku kohustuse täidetuks lugemine ei

sõltu sellest, miks kolmas isik makse võlgniku eest teeb. Ka Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-

55-05 tehtud lahendi p-s 13 rõhutanud, et ei ole oluline, mis põhjusel kolmas isik võlgniku

eest tema kohustuse täidab, kuna see puudutab vaid kolmanda isiku ja võlgniku vahelist suhet,

mitte aga võlgniku suhteid täitmisest tulenevalt teiste isikutega-

43. Kolmanda isiku poolt hageja eest kostjatele tehtud maksel on samasugune õiguslik

tähendus kui makse oleks teinud hageja ise oma arvelduskontolt. Õigusalase kirjanduse

kohaselt ei saa rahalise kohustuse puhul olla võlausaldajal huvi isikliku täitmise vastu ning

võlausaldaja peab kolmanda isiku poolse täitmise vastu võtma. Samuti on rõhutatud, et VÕS

§ 78 lg 1 alusel ei ole täitmiseks vajalik ei võlausaldaja ega võlgniku nõusolek.

44. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohustus on täidetud VÕS § 76 järgi

kohaselt sõltumata sellest, et maksed tehti kahes osas (s.o 26.08.2022.a ja 27.08.2022.a). VÕS

§ 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kuna kostjatele on H. K. poolt hageja

ees tasutud 26.08.2022 8769 eurot ja hageja on tasunud ise 28.08.2022 301 eurot, siis on

Määrusest tulenevad hageja kohustused täielikult täidetud enne täitemenetluste algus ning

kostjate poolt algatatud täitemenetlused on TMS § 221 lg 1 alusel tervikuna lubamatud.

45. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kohus tunnistab lubamatuks sundtäitmised

täiteasjades nr 022/2022/5851 ja 022/2022/5852.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

46. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

47. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi mõlema kostja vastu, siis jäävad hageja menetluskulud

kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui

otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad

menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad

menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise

ulatuse. TsMS § 165 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate

kanda.

48. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel mõistliku

aja jooksul kohtuotsuse jõustumises.

49. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik